................................................................................................... 6 Samuel George Morton (1799-1851) ..................................................................................... 8 Kranioloogia õitseaeg ................................................................................................................. 9 Robert Bennett Beani andmed mõhnkeha kohta .................................................................... 9 Paul Broca ja tema koolkond ............................................................................................... 10 Naiste ajud ........................................................................................................................ 11 Gouldi kokkuvõte kranioloogiast ......................................................................................... 11 Kokkuvõte .................................................................................................
Somatosens ja somatomot keskused on omavahel seotud 2. Kõnekeskus  kõne kuulub integratiivsete funktsioonide hulka. Kõne koosneb fonatsioonist  hääle moodustamine, mis toimub õhu surve mõjul kõrilihastele, häälepaeltele; ja artikulatsioonist  häälikute ja nende kombinatsioonide(sõnade) moodustamine, toimub keelelihaste, suulae, mälumislihaste ja näolihaste osavõtul. Kõnekeskus koosneb 3 osast: 1)motoorne kõnekeskus e Broca keskus  paikneb vasalu otsmikusagara tagumises alaosas vahetult enne esmast motoorset kõnekeskust seal, kust juhitakse keele-, neelu- ja suulaelihaste tööd. Nimetus tuleneb prantsuse arsti Broca nimest. Ta kirjeldas esimest korda teaduslikus meditsiiniajakirjasajupiirkonda, mille kahjustusel kaob kõnevõime, inimene saab räägitust aru, aga ise kõneleda ei saa
Näo mitmekesine miimika on võimalik tänu suure närvirakkude esindatusele. Labajalal samuti ebaproportsionaal- selt palju neuroneid. Kui käsi on külma saanud, siis tundlikkus väheneb. Pärast hambaarsti juures tuimestit saades on kõne häiritud, kuna suu limaskest on tundlikkust kaotanud. * Kõnekeskus  koosneb kolmest osast  osad seotud tundlikkuse vastuvõtmisega. 1) motoorne kõnekeskus ehk broca keskus/ala. See paikneb otsmikusagara tagumises alaoas. Ta on vahetult selle eesmise tsentraalkääru piirkonna ees/naabruses, mis juhib näolihaste talitlust. Selle piirkonna kahjustusel tekib häire, mida kutsutakse motoorseks afaasiaks (võimetus rääkida)  inimene saab aru kõnest, mida talle räägitakse, aga ise kõnega vastata ei suuda (tekib ajuinsuldi tagajärjel). 1861. aastal broca näitas, et aju piirkonna kahjustusel
AJUPOOLKERADE ASÜMMEETRIA  VASAKUS POOLEKRAS TOIMUB ANALÜÜTILINE (KRONOLOOGILISELT JÄRJESTAV), PAREMAS POOLKERAS SÜNTEETILINE (INFOT TERVIKLIKULT KÄSITLEV) TÖÖTLUS. AJUPOOLKERADE ÜLESANDED  VASAK POOLKERA: SÕNALISE INFO TÖÖTLEMINE, LUGEMINE, ARVUTAMINE; PAREM POOLKERA: KUJUNDITEGA OPEREERIMINE, RUUMIS ORIENTEERUMINE, MITTESÕNALISTE HELIDE ERISTAMINE, KEERUKATE OBJEKTIDE ÄRATUNDMINE. PAUL BROCA / ROGER SPERRY  PAUL BROCA (PRANTSUSE KIRURG JA ANTROPOLOOG): TEGI JÄRELDUSE, ET KÕNELEMINE ON SEOTUD VASAKU POOLKERAGA NING KAHJUSTUSE KORRAL EI SAA INIMENE RÄÄKIDA (KÕNEKESKUS VASAKUS AJUPOOLKERAS KANNAB NIME BROCA KESKUS); ROGER SPERRY (AMEERIKA PSÜHHOLOO JA NEUROFÜSIOLOOG: LEIDIS, ET VASAK AJUPOOLKERA ON SEOTUD KEELE, KIRJUTAMISE JA ARVUTAMISEGA, PAREM POOLKERA AGA TEGELEB RUUMILISE INFOGA. AJU UURIMINE (APARAADID)
Kuna selle tabeli abil püüti teha järjestus rasside arengust siis mustanahalised olid tabelis viimasel kohal ning see muutis nende elu suhteliselt krõbedaks . Pilt on inimrasside ja madalate liigisugulaste unilineaarne skaala Notti ja Gliddoni järgi. Pilti kirjeldades siis simpansi kolju on joonistatud liiga suureks ja negri lõug liiga etteulatuvaks, jätmaks muljet , et mustanahalised võivad olla isegi ahvidest madalam tõug. Niimoodi siis moonutati skaalat . PEADE MÕÕTMINE:PAUL BROCA JA KRANIOLOOGIA ÕITSEAEG Gouldi põhiliseks peade mõõtmise uurimise aluseks oli Paul Broca uuringud ja nendest tulenevad arvud. Võib öelda ,et peade mõõtmise ajastus tuli väga tähtsale kohale arvud . Selleks ajaks olid uuringute arvud jõudnud nii kaugele ,et neid oli saada mitmete teadlaste uurimistöödes . Toodi välja ,et aju suurus sõltub keskkonnast kus inimene on arenenud . Arve oskas Broca hästi ära kasutada . Kui rääkida Broca arvude saamisest siis see oli küll väga
*Oli arusaam, et musti tuleb õpetada tegema käsitööd, valgeid aga mõttetööd. *Valged on indiaanlastest vaimsete annete poolest üle. Peade mõõtmine *Robert Bennet Bean mõõtis ajusid ja pani kindlalt arvudega kirja, et valge rass on intelligentsem teistest. Sama süsteemi kasutades võrdles ta mehi ja naisi. *Etteulatuvat nägu, rohkem või vähem musta nahavärvi ja krässus juukseid seostatakse tihtipeale inimese intellektuaalse ja sotsiaalse alaväärtuslikkusega(Paul Broca). *Väikesed ajud on eksklusiivselt madala intelligentsusega inimeste tunnusjooneks (Paul Broca). *Mõõdeti koljuindeksit ja näokallet, millega üritati näidata kuhugile gruppi kuulumist. *Intellektuaalsete võimete poolest meenutab täiskasvanud neeger last, naist ja seniilset valget meest (Carl Vogt). *Oli arusaam, et naised on vähem intelligentsed kui mehed. Kehade mõõtmine *Cesare Lombroso väitis, et kurjategijad tunneb ära ahvi nina järgi ja nad ei oska sageli punastada.
Teised reageerivad ainult teatud sagedusele. Suurem osa ajukoore neuroneid reag-b vastaspoole ärritusele, osa ka samapoole, kolmas rühm üheaegselt mõlemapoolsele ärritusele. Osa neuroneid üldse ei reageeri. Oimusagarate kahjustusel on raskendatud kõne vastuvõtt, heliallika ruumiline kindlakstegemine ja heli omaduste kindlakstegemine. Kuulmiskeskusel on ühendusteed ehk assotsatiivsed teed ka teiste keskustega. Üks olulisemaid on seos motoorse kõnekeskusega ehk Broca'. 1. Somatomotoorne keskus  juhib skeletilihaste tahtelisi liigutusi. Paikneb eesmises tsentraalkäärus. Tahteliste liigutuste sooritamine toimub skeleti- ehk vöötlihaste abil. Sealt saavad alguse püramidaaljuhteteed, mis läbivad aju tüve ja jõuavad seljaajju ning liiguvad seljaajus mööda eesmisi, osa ka külgmisi vääte valgeolluse koostises hallolluse eesmistesse sarvedesse alfamotoneuronitele. Alfamotoneuronitelt lähtuvad närvikiud (eesmiste juurte koostises) skeletilihastele
· Radioloogia · Laborimeditsiin · Kliiniline patoloogia · Kliiniline füsioloogia Kliinilised erialad · Kirurgia · Peremeditsiin · Pediaatria · Psühhiaatria · Ortopeedia · Sünnitusabi · Kardioloogia · Töötervishoid · Traumatoloogia · Günekoloogia · Reumatoloogia Tuntumad arstid 18.sajandil · Ameerika Ühendriikides William Williams Keen · Prantsusmaal Paul Broca · Hispaanias Santiago Ramón y Cajal · Saksamaal Otto Loewi · Venemaal Nikolai Korotkov Kasutatud materjalid · http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti · www.google.ee
Refleksid on reaktsioonid mis annavad ärritusele vastuse 2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem aju poolkera? VASAK PAREM analüütiline infotöötlus sünteetiline infotöötlus teadvus 3-mõõtmelised (ruumilised) kujundid arvutamine kujutlusvõime kirjutamine kunstimeel kõnelemine (Broca keskus) musikaalsus loogika emotsioonid paremakäelisus vasakukäelisus 3. Pille kukkus kiigelt ja jäi liikumatult lamama. Sina nägid oma sõbra õnnetust pealt, kuidas käitud? Kutsun kiirabi, kontrollin teadvust ja hingamist, vajadusel annan esmaabi ja ootan kuni kiirabi tuleb 4. Missuguste ajupiirkondade funktsioonide häirumisega on tegemist?
säilitamise ja kasutamise puhul muutub juhtivaks vasak ajupoolkera. Ajupoolkerade infovahetus toimub mõhnkehade kaudu. Arvatakse, et ajupoolkerade erinevused tulenevad peamiselt info töötlemise viisist. Aju vasakus poolkeras toimub analüütiline ja paremas sünteetiline töötlus. Ajupoolkerade asümmeetriat on väga palju uuritud. Ühed varasemad uuringud tegi prantsuse antropoloog ja kirurg Paul Broca. Üks Broca patsiente oli ajukahjustuse tagajärjel kaotanud oma kõnevõime. Kuid pärast patsiendi surma uurisid teadlased tema aju ning avastasid, et vigastus oli vasakus ajupoolkeras. Sellest tegi Broca järelduse, et kõnevõime on peab olema seotud vasaku ajupoolkeraga ning selle kahjustuse korral ei saa inimene enam rääkida. Ühtlasi tõestas see avastus, et eri aju osadel on erinevad ülesanded. Aju uurimine
Suurem osa ajukoore neuroneid reageerivad vastaskõrvat pärit helidele. Mõned sama kõrva helidele. Kolmas osa mõlemast kõrvast pärit helidele üheaegselt. See aitab hästi määrata heliallika asukoha. Kahjustuse korral on raskendatud kõne vastuvõtt. Heliallika ruumiline kindlakstegemine ja heli omaduste kindlakstegemine. Kuulmiskeskustel on ühendusteed ka teiste ajupiirkondadega, nagu nägemiskeskustega, aga oluliseim on seos motoorse kõnekeskusega ehk Broca. 2. Motoorsed e. liigutusi juhtivad keskused Somatomomotoorne keskus - Keskus, mis juhib skeletilihaste tahtlikke liigutusi. Paikneb eesmises tsentraalkäärus. Tahteliste liigutuste sooritamine toimub skeleti ehk vöötlihaste kaudu. Kõnekeskus (mitu alakeskust, mis ei ole seotud kõnelemis juhtivate lihastega) Kõne koosneb fonatsioonist ehk häälemoodustamisest, selles osalevad kõrilihased,
ja heli omaduste kvaliteedi kindlakstegemine. Sagedust ja intensiivsust tavaliselt eristatakse 2) Motoorsed keskused Somatomotoorne- eesmine tsentraalkäär. Toimub keha liigutuste juhtimine. Kõnekeskus- kõne koosneb folatsioonist(hääle moodustamine).; artikulatsioonist(häälikute ja nende kombinatsioonide moodustamine) Kõnekeskus koosneb kolmest osast. 1. Motoorne kõnekeskus e broca  selle piirkonna kahjustusel tekib kõnekaotus. 2. Sensoorne kõnekeskus e wernicke- oimusagar; sekundaarne kõnekeskus. Kõnest aru ei saa.. 3. Sekundaarne motoorne ala  eesmine tsenrtaalkäär Motoorseid keskusi on sensoorsetest vähem 11. Kõnekeskuse struktuur. Kõne neurofüsioloogiline mehhanism Kõnekeskus. Pole ainult puhtalt motoorne funktsioon. Koosneb kolmest keskusest:
Pane kannatanu lamama stabiilsesse külili asendisse Ole vajadusel valmis elustamiseks Kutsu 112 kohe, kui tekivad järgnevad nähud: Pearinglus, tasakaaluhäired Tugev peavalu Silma pupillid on erineva suurusega või esineb prillverevalum Segasus, rahutus, loidus, teadvuse häired, iiveldus, segane jutt. Tundlikkuse või motoorsete liigutuste häired Kõrvast või ninast tuleb verd või vedelikku Afaasia Wernicke Afaasia (sensoorne afaasia) Broca Afaasia (motoorne afaasia) Globaalne afaasia(segu) Spontaanne taastumine Ravi Patsiendi individuaalsed probleemid Hemiparees Hemiparees on tihti kaasuv probleem peatrauma tagajärjel tekkinud afaasiaga. Hemiparees on ühe kehapoole osaline halvatus . Sageli esineb samaaegselt ka miimiliste lihaste halvatus samal poolel. Seisundi mõju nägemisele Anopsia Ignoreerimine Topelt nägemine Konvergentsi probleemid Nägemismälu probleemid ...
mitme asjaga tegeleda. Seljaaju ülesanneteks on närvikeskuste abil reguleerida liikumisaparaadi, kusemise, roojamise ja vereringe reflektoorset funktsioneerimist ja juhteteede abil närviimpulsside vahendamine peaajju. Otsmikusagar tegeleb otsuste vastuvõtmisega vastavalt välistele stiimulite ning vastutab käitumise planeerimise ja liigutusteks valmistumise eest. Ajupoolkerade asümmeetria - ·Kahe ajupoolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu ·Paul Broca ·Vasakus ajupoolkeras: sõnalise info töötlemine (kõnekeskus, keel), kirjutamine, arvutamine ·paremakäelisus ·Analüütiline infotöötlus ·Parem poolkera: ruumiline info, orienteerumine, kujunditega opereerimine, mittesõnaliste helide eristus, kunstimeel, kujutlusvõime, inimnäod jt keerukad visuaalsed objektid ·vasakukäelisus ·Sünteetiline-info terviklik töötlus Aisting - tunnetusprotsess, mis annab infot eseme ja nähtuse üksikomaduse kohta. 1. Adaptsioon ehk kohanemine. 2
mis vastutavad kõne eest, asuvad suuremal osal inimestest vasakus ajupoolkeras) siis nimetatakse tekkinud olukorda afaasiaks. Afaasia jaguneb nii kahjustuse lokalisatsiooni kui ka häire iseloomu alusel järgmiselt · Wernicke Afaasia (sensoorne afaasia)  Inimene suudab rääkida, kuid osa sõnu, mida ta kasutab, ei oma tähendust ning ka teiste inimeste kõne võib talle kõlada arusaamatuna. Laused, mida sellise häirega iniene kasutab on tavaliselt pikemad kui 7 sõna. · Broca Afaasia (motoorne afaasia)  Broca motoorse kõne ala ajus on peamine kõne moodustamiseks ning kahjustus selles alas tekitab funktsiooni häire, mille korral inimene saab teiste kõnest hästi aru, kuid ei suuda ise suhelda, sest tema laused on lühikesed ja mitte ladusad. Laused pole enamasti pikemad kui 7 sõna. · Globaalne afaasia  Kahe eelneva vormi segu  Inimene pole võimeline aru saama teiste kõnest ega ise mõistetavalt kõnelema.
kõrgemad/keerulisemad funktsioonid on seotud aju kui tervikuga. 3 Järgnevas neuropsühholoogia ajaloos toimus kaks olulist teaduslikust mõtlemises: psüühiliste funktsioonide olemust püüti paremini mõista ning teiselt poolt avastati aju rakuline organisatsiooni tase. III Teadus Marc Dax (1770-1837): Käsikiri kõne lateraliseerumisest. Pierre Paul Broca (1824-1880): 1861 – kaks patsienti „aphemia“ diagnoosiga, mõlemal kahjustus vasaku laubasagara alaosas. Arusaamiseks olulised mõlemad ajupoolkerad. Käelisuse ja kõne lateraalsus pole 1:1 seoses. Arengukontekst – varase epilepsiaga haige, kellel puudusid kõnehäired. Afaasiate eri vormide olemasolu. Teadvuse areng ei ole kumulatiivne. Armand Trousseau (1801-1867): termin „aphasia“. Carl Wernicke (1848-1905): kõnest arusaamine T sin. Sup (1874) (tempiraarne sinister
Lugemiskiirus oleneb harjutamisest, sõnavara tundmisest o Düsleksia  lugemise häire, mis esineb 4-5% koolieelikutest. Nad on paremad õppijad kuulevad informatsiooni kui peaksid ise lugema. Kõne häired · Afaasiad  osaline või täielik kõnelemise võimetus. Kõnekeskuse kahjutuste tagajärjel. Lastel suurem tõenäosus afaasiast paraneda. o Motoorne ehk Broca afaasia  rääkimise raskus, aru saab o Sensoorne ehk Wenicke afaasia  rääkida oskab, kuid teistes aru ei saa o Amnestiline afaasia ehk anomia  raskusi objekti tähistava sõna vaste leidmisel o Düsastia  suu, keele, kurgulae lihased häiritud, keel on pehme o Kogelemine  esineb 4% lastest  vapustuse või hirm u tagajärg. Aju tegevus on häiritud. o Düsprosoodia  normaalse kõnele omase meloodia kadumine
seksuaalkäitumine. Naudingute keskus Mandeltuum  emotsionaalsete reaktsioonide kujundaja. Hindab kas signaal on ohtlik või mitte Hipokampus  võtmeroll õppimises ja uue mälu tekkeks. Seostab meie hetke kogemusi eelmiste kogemustega · Ajukoor  kolmas aju kiht. Mõtlev aju, mida saame ise reguleerida Otsmikusagar  mõtlemise ja käitumise planeerimine ja reguleerimine. Liigutuste algatamine, Broca kõnekeskus (vasak poolkera) Kiirusagar  aistingute ja tajude moodustamine. Jälgib infot objektide ruumilise asetuse ja kehaasendite kohta. Ruumi taju, liigutuste õige järjekord. Kuklasagar  nägemisinformatsiooni töötlemine. Oimusagar  kuulmissignaalide töötlemine Väikeaju  koordineerib lihaste tegevust ja tasakaalu hoidmist. 5. 4 ajusagarat ja nende funktsioonid Vt küsimus 4. (otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar) 6
northernrockiesneurosurgeons.com/brain.htm Ajukoore funktsionaalsed väljad Assotsiatiivsed Motoorsed väljad väljad Sensoorsed väljad F P O T Ajukoore piirkonnad vastutavad eri ülesannete eest Ajupoolkerade asümmeetria · Kahe ajupoolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu · Paul Broca · Vasakus ajupoolkeras: sõnalise info töötlemine (kõnekeskus, keel), kirjutamine, arvutamine · paremakäelisus · Analüütiline infotöötlus · Parem poolkera: ruumiline info, orienteerumine, kujunditega opereerimine, mittesõnaliste helide eristus, kunstimeel, kujutlusvõime, inimnäod jt keerukad visuaalsed objektid · vasakukäelisus · Sünteetiline-info terviklik töötlus Motoorne homunkulus Motoorne homunkulus · Näitab kui suur osa ajukoorest
Paremkäelistel juhib keelekasutust vasak poolkera. -Plastilisus Kukla e oktsipitaalsagar (silmadelt saadav info vastuvõtt ja töötlemine) Oimu e temporaalsagar (auditoorne info) Agnoosia- võime ära tunda inimesi, objekte -Prosopagnoosia Kiiru e parietaalsagar  info, mis tuleb läbi seljaaju kehast (temperatuuri tajumine, visuaalne paigutus ruumis) Ladus afaasia( Wernicke piirkond) Otsmiku e frontaalsagar -Primaarne motoorne korteks -Premotoorne korteks -Prefrontaalkorteks Broca piirkonna afaasia  motoorse kõne häire Apraksia  ei suuda sujuvalt teha liigutusi A Luria funktsionaalsed blokid: - Ajukoore toonuse tagamine Retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem -Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine Kukla-, kiiru- ja oimusagar - Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll Otsmikusagar Frenoloogia: F. J. Gall (1758-1828) Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron Jan E. Purkinje 1837 -motoorne -sensoorne
· Toimus üleminek püstiasendisse, mis tegi kehahoiu funktsiooni komplitseeritumaks: - KRK paikneb suhteliselt kõrgemal võrreldes loomadega - tugipind on suhteliselt väike - alajäsemete lihased on suure toonilise aktiivsusega · Toimus esijäsemete (ülajäsemete) spetsialiseerumine töö- ja teiste koordineeritud ja täpsete liigutuste sooritamiseks · Liikumisaparaati hakati kasutama kommunikatsiooniks (kõneks) KÕNE JUHTIMINE Motokorteks (juhib kõnemotoorikaga seotud lihaseid) Broca kõnekeskus (juhib kõnemotoorikat motokorteksi kaudu) Wernicke kõnekeskus (interpreteerib kuuldud sõnu) Tagumine kiirusagarik (muudab visuaalse sisendi auditoorseks) Visuaalne korteks (võtab vastu visuaalse sõnalise stiimuli) Tserebralisatsiooni ja kortikalisatsiooni roll inimese motoorika juhtimisel · Inimese motoorika juhtimist mõjutavad oluliselt kaks fülogeneesis toimunud kesknärvisüsteemi arenguprotsessi: - tserebralisatsioon  peaaju osatähtsuse tõus seljaajuga võrreldes
Naudingute keskus Mandeltuum-emotsionaalsete reaktsioonide kujundaja, hindab kas signaal ohtlik või mitte Hipokampus-võtmeroll õppomises ja uue mälu tekkes, seostab meie hetke kogemusi eelmiste kogemustega. AJU EHITUS: AJUKOOR Kolmas aju kiht ehk primaatide aju Mõtlev aju Seisneb spetsialiseerunud piirkondadest AJUKOOR Otsmikusagar- juht Mõistuse tegevjuht Mõtlemise ja käitumise reguleerimine ja planeerimine, liigutuste algatamine Broca kõnekeskus(vasak poolkera)-kõne motoorika Peegelneuronid KIIRUSAGAR(PARIETAL LOBE) Aistingute ja tajude moodustamune Jälgib infot objektide ruumilise asetuse ja kehaasendite kohta-, edasab infor liigutusi kontrollivatesse ajupiirkondadesse Ruumitaju liigutuste õige järjekord, kooskõlastamine KUKLASAGAR Nägemisinformatsiooni töötlemine(värvid, kujud, liikumine) OIMUSAGAR(TEMPORAL LOBE) Kuulmissignaalid
 Valgeainet võivad ka kahjustada hapnikupuudus ja peatraumad.  Keemiaravi põhjustab samuti muutusi valgeaines.  Metastaseerunud pahaloomulised kasvajad läbistavad vere-aju barjääri ja võivad põhjustada valgeolluse tursumist. Suuraju sagarad reguleerivad: OTSMIKUSAGAR- kõnekeskus ja tahtelised liigutused meeleolu, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine, suu- huulte kõrilihased. MOTORNE AFAASIA EHK BROCA AFAASI.  Kõnet on raske alustada, puudub kõne sujuvus, kõne on vaevaline ja takerduv(sõnade otsimine)  Kõne koosneb üksikutest sõnadest, mis ei moodusta lauset.  Sõnadest arusaamine on üldiselt säilinud. *OTSMIKUSAGARA KAHJUSTUS.. Apraksia on võimetus sooritada varem õpitud liigutusi kuigi lihashalvatust ega koordinatsioonihäireid ei esine. Apraksiaga pt. on raskusi kirjutamisega ning nad muutuvad
Kuulmine Kõnega seotud helid Keskkonnast tulevad helid, muusika Somatosensoorne Taktiliselt parem tähtede äratundmine Keerukad mustrid taktiliselt, Braille (suhteliselt võrdne - Temporaalsagarate korteksi asümmeetria korreleerub taalamuse asümmeetria korreleerub taalamuse asümmeetriaga (vasak taalamus on keeletöötluses olulisem) - Analoogne piirkond kus vasakul asuvad Broca ja Wenicke alad (kõne) on paremal poolkeral oluliselt väiksem - Erinevad neurotransmitterid on ebasümmeetriliselt jaotunud poolkerade vahel - Vasakus poolkeras on keele ja kõnega seotud alad suuremad, paremas poolkeras on külgvao kalle suurem kui vasakus. Kokkuvõte: motoorse puhul üldiselt võrdne aga mõjutatud lateralisatsioonidest Mis mõjutab asümmeetriat, võiks osata mõningaid näiteid tuua (sh käelisus ja sugu ning soolised erinevused koos
· Hinnatakse sündmuste tõenäosust selle alusel, kui kergesti analoogilised sündmused meenuvad Raamistamine (framing) · Järeldusi mõjutab see, kuidas probleem raamistatud Mõtlev aju · Laialt määratletuna on mõtlemine kogu ajutegevuse tulemus.Siiski ilmnenud ka lokalisatsioon: · Mõeldes visuaalselt esitatud materjalidele aktiveerub peamiselt kuklasagar · Tegeledes keeleliste ülesannetega rakendatakse keelekeskusi (Broca ja Wernicke alad) · Prefrontaalse ajukoore tähtsus Kognitsioonid ja teadvus (consciousness) · Teadvuse mõistmiseks tähtis mõista ka seda, mis toimub väljaspool teadvust · Tajumine ilma teadlikkuseta  pimenägemine · Ambivalentsuse mõistmine: · Automaatne tegutsemine  ukse lukustamine Kas alateadvus või ebateadlikkus? Milleks teadvust ja teadlikkust vaja on?Teadvusevälised toimingud on kiired ja efektiivsed, toimuvad automaatselt
Kõne ei ole, KÕNE ARENG et selles punktis motorone ja kaugemal midagi ei juhtu, tegemist on võrguistikuga, teatud ulatuses, kas valdaval tmotoorne, retseptiivne või haarab. WERNICKE JA BROCA, lisa Sundlus geneetiline, elame kollektiivis. Tuleb kõne järk-järgult. 10 kuuselt keskmiselt premotoorsed piirkonnad, vaja sisekõne jaoks, reagerida teise kõnele. Selle düsfunktisooni öelakse 4 sõna, norm on, et 1 aastaselt peaks olema 5 sõna, 1.3 peaks kõndima. 2 aastaselt korral ehholaalia ehk järgikordamine. Teatud perioodis laps kordab ja õpib, kui 3 a laps ja tulevad laused. Eesti lastel sõna lamp tuleb kiirelt
· Kõne asukoht on ajuehituse asümmeetrias olulisem, kui käelisus. · Aga pole tõendeid, et 70% vasakukäelistest, kellel kõnekeskus samamoodi vasakul, nagu suuremal osal paremakäelistel, oleks ajukoore ehitus kuidagi teistsugune. Mis on topelt dissotsiatsioon neuropsühholoogias. Kui kaks mentaalset protsessi üksteisest eraldiseisvalt funktsioneerivad. · Nt kõne ja keel mõlemad seotud, kuid ajualad erinevad. Kui Broca ala kahjustatud, saab inimene kõnest aru, kuid ei saa (ladusalt) rääkida. Nad teavad, mida tahavad öelda, kuid ei suuda ennast väljendada. Teiselt poolt - kui kahjustatud on Wernicke ala, siis kõne on ladus, kuid arusaamine ei toimi. Tulemuseks on hea konstruktsiooniga laused, millel pole arukat tähendust. · Ka nt pikaajaline ja lühiajaline mälu erinevates kohtades, st on pt-te, kel üks häiritud ja teine OK ja vastupidi. Mis on Wada test ja miks seda tehakse?
Need on kõneliigutuste regulatsioon, kuulmisanalüsaator ja nägemisanalüsaator. Nende tegevust kordineerivad ajukoore spetsiaalsed kõnekeskused- kõne helilise külje, kõne sisu/tähenduse, lugemise ja kirjutamise eest vastutavad keskused. Kõnekeskuse kahjustused toovad esile kõnehäired. Afaasia- seda põhjustab vasaku poolkera ajukoore otsmikusagarate assotsiatsioonipiirkonna motoorsete keskuste kahjustus, tegemist on piirkonnaga , mis asub näolihaste kontrolli keskuste juures (Broca piirkond). Tüüpilisteks sümptomiteks on rääkimisraskused ja grammatika vead kõne produktsioonis. Hiljem avastati (C.Wernick- Wernicke ala) ajukoore piirkonna, mille kahjustus põhjustab kõne mõistmise häireid. See piirkond asub samuti aju vasaku poolkera koores, kuid vorreldes Broca alaga tsentraalvao suhte tagapool, lähemale kuklasagarale. Tegemist on assotsiatsioonikorteksi piirkonnaga.
ajupoolkera 3-mõõtmelised teadvus parem (ruumilised) kujundid ajupoolkera ajupoolkera kujutlusvõime vasak arvutamine ajupoolkera kunstimeel ajupoolkera kirjutamine musikaalsus kõnelemine (Broca keskus) emotsioonid loogika vasakukäelisus paremakäelisus Phineas Gage'i juhtum (Harlow 1848) Raudtee-ehituste eestööline, kelle ajust tööõnnetuse tõttu paiskus läbi ligi meetripikkune terasvarb. Mees jäi ellu, kuid peaaju otsmikusagara kahjustus muutis tundmatuseni tema iseloomu AJU UURIMINE Inimese aju on uuritud sajandeid
8-9.elukuul kasutab silpide kombinatsiooni, luues oma keele, 9-10.kuul ütleb esimesi sõnu ning saab aru lihtsamate sõnade tähendusest. 1-aastaselt areneb sõnakasutus. Kõne areng kuni 5-eluaastani. Rääkimine ehk diferentseeritud artikulatsioon. Kõnekeskust moodustavad ajukoore piirkonnad (vasakus ajupoolkeras):  Sensoorne kõnekeskus ehk Wernicke ala oimusagaras  Motoorne kõnekeskus ehk Broca ala otsmikusagaras  Sekundaarne motoorne ala (vokaliseerimis) samuti otsmikusagaras Afaasia – täielik kõnevõimetus. Hakkab uuesti rääkima keskuse ümberpaiknemisega paremasse ajupoolkerasse (u 1 aasta pärast), kuid ei saa toimuda hiljem kui 10-aastasena, sest:  Kõneks vajalikud närviseosed kujunevad selleks ajaks välja  Parema ajupoolkera piirkonnad hakkavad täitma juba teisi funkts-e
45. Olendi intelligentsus sõltub peamiselt (a) tema aju absoluutkaalust (b) tema aju valgeolluse kõrgest osakaalust hallolluse suhtes (c) ajukäärude ja -vagude nurgelisuse määrast (d) neuronite omavahelisest talituslikest seostest ajus 46. Intelligentsuse mõõtmise algatajate ja peamiste arendajate hulgast leiame (a) Binet, Sterni, Wechsleri (b) Piaget, Mead'i, Harlow (c) Wernicke, Broca, Korsakovi (d) Cattelli, Costa, McCrae 47. Silmapaistvalt andeka inimese IQ väärtuseks on (a) 60 (b) 110 (c) 140 (d) 1000 48. Isiksuse patoloogia defineerivateks tunnusteks on (a) hetkel psühhopatoloogias omaks võetud haiguste nomenklatuurid (b) hälbimine normist, sobimatus konteksti, kannatused (c) psühhopaatia avaldumise määr ja intensiivsus
Mõned sama kõrva helidele. Kolmas osa mõlemast kõrvast pärit helidele üheaegselt. See aitab hästi määrata heliallika asukoha. Kahjustuse korral on raskendatud kõne vastuvõtt. Heliallika ruumiline kindlakstegemine ja heli omaduste kindlakstegemine. Kuulmiskeskustel on ühendusteed ka teiste ajupiirkondadega, nagu nägemiskeskustega, aga oluliseim on seos motoorse kõnekeskusega ehk Broca. 2. Motoorsed e. liigutusi juhtivad keskused · Somatomomotoorne keskus Keskus, mis juhib skeletilihaste tahtlikke liigutusi. Paikneb eesmises tsentraalkäärus. Tahteliste liigutuste sooritamine toimub skeleti ehk vöötlihaste kaudu. · Kõnekeskus (mitu alakeskust, mis ei ole seotud kõnelemis juhtivate lihastega) Kõne koosneb fonatsioonist ehk häälemoodustamisest, selles osalevad
Kvalitatiivne analüüs peab käima kvantitatiivse analüüsi ees. 13. Nimetage neuroloogiasse panustanud õpetlasi ning nende tegevust Herman von Helmholtz  sõnastas energia jäävuse seaduse. Mõõtis erutuse kiirust närvikoes. Tegeles nii nägemis- kui kuulmismeeltega. Franz Joseph Gall  frenoloogiale kaudselt alusepanija  aju eri piirkonnad kontrollivad eri funktsioone. Paul Broca  kõnekeskus, füüsilise antropoloogia esiletõus. Cesare Lombroso  kriminaal-antropoloogia. Ivan Mihailovits Setsenov  elektrofüsioloogia. Seletab aju ja närvisüsteemi tööd materialistlikult. Ivan Pavlov  näitab, et kõiki füsioloogilisi protsesse kontrollib närvisüsteem. Refleksid koordineerivad olendi suhet keskkonnaga. Charles Sherrington  võtab kasutusele sünapsi mõiste. (Keemilist kommunikatsiooni kirjeldas hiljem konna südames Otto Loewi).
Jumal ei ole loogiliselt mõistetav. Personaalne suhe jumalaga. Nietzsche - apollonlik ja dionüüslilk aspekt. kontrollitud kirg. maa mõttetu, jumal surnud. võimutahe. üliinimene. Eksperimentaalne psühholoogia Müller - KNS - spetsiifiline ärritatavus. Gall - frenoloogia I üldistus. eristas hallaine ja valgeaine. Hering - värvitaju ruumitaju on silma omadused. Helmholtz - energiajäävuse seadus. närviülekande kiirus. trikomaatiline värvinägemise teooria. Broca - I kes jälgis käitumuslikku häiret ning seejärel tegi kindlaks koha ajus. Weber - erinevad tundlikkused. Wundt - eksperim. psy. valiv tähelepanud, voluntarism, teadvus = kogemus. Flourens - eemaldas aju osi ja jälgis käitumist. Fechner - psühhofüüsik. sosin vaikses ruumis vs mittevaikus. absolut. lävi. Teised varj. lähenemised: Bretano - intentsionaalsus Stumpf - kuulmisvõime Geštaltpsy Husserl - põhiomadused, millele ph suunatud vs ph kirjeldamine.
Demonstreerisid maailma tunnetamise seoseid ajutegevusega. Johannes Müller (19. saj.): kesknärvisüsteem määrab meie aistingud. Tunnetatakse omadusi, mille vastuvõtmiseks on retseptorid. Adekvaatse stimulatsiooni idee. Sensoorse närvi stimuleerimisega kaasneb neile omane aisting. Hermann von Helmholtz (19.saj) närviprotsesside kiiruse mõõtmine. Frenoloogia (19.saj) (juhtfiguuriks Franz J. Gall)  arusaam, et kolju kuju järgi saab kindlaks määrata võimeid ja isiksuse omadusi. Paul Broca - kõne motoorikaga seotud ala (Broca keskus). Sir Francis Galton´i (19.saj) püüdlused mõõta inimese omaduste vahelisi korrelatsioone (nt. inimese pikkus istudes ja tema intelligentsuse näitajad jms.). Rajas 1884. a Londonisse antropomeetria labori. Arendas ideed inimtõu aretamisest (eugeenika). Leidis, et populatsiooni intelligentsuse tõstmiseks tuleks soodustada ühiskonnas intellektuaalsete omaduste poolest silmapaistvate inimeste vahelisi abielusid. Nendes abieludes
• Üldiselt vaadatakse teda kui negatiivsed kuju, kuid pakkus kasulikke praktilisi teadmisi. Frenoloogia oli teatud aja populaarne. Pierre Flourens (1794-1867) • Teooria ja avastused opositsioneerisid frenoloogiat. • Suuraju käärud ei oma lokaliseerunud funktsioone – need funktsioneerivad tervikuna. • Vähemalt üks osa ajust omab võimet teiste osade funktsioone üle võtta. Paul Broca (1824-1880) • Esimene, kes jälgis esmalt käitumuslikku häiret ning seejärel tegi kindlaks koha ajus, mis seda põhjustas – toetas omakorda frenoloogiat. • Broca piirkond ajus – verbaalset kõnet kontrolliv keskus. • Püüdis leida võrdelisi seoseid aju suuruse ja intelligentsuse vahel – kraniomeetria. Leidis toetavaid andmeid. Eksperimentaalpsühholoogia teke
2 Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Oimu ehk temporaalsagar- Asjade äratundmine. Lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine. Agnoosia- Kui inimesel on raske objekti ära tunda.Prosopagnosia- Võimetus tunda nägusid. See on kognitiivne häire, mille puhul ei tajuta nägusid. Ladus afaasia (Wernicke piirkond) Neglekt- Vasakut poolt ei eksisteeri. Ei näe, kui seal pool on kahjustus. Broca piirkonna afaasia- motoorse kõne häire. Apraksia- Võimetus teha kindlas järjekorras õpitud või uusi liigutusi. Frenoloogia- On pseudoteadus, mis põhineb ideel, et psüühika erinevad moodulid ja funktsioonid asuvad erinevates aju osades. Närvirakk-Motoorne- Viivad närviimpulsse peaajust lihastesse. Kannavad edasi efferentseid signaale, mis võimaldavad ajul lihaseid juhtida.Sensoorne-;Interneuron- Närvirakud, mis pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid viivad informatsiooni ühest
suunab mõtlemisprotsesse). Keele seos on mõtlemise, teadmiste ja kogemuste omandamisega. Keele puuduse korral teatud protsesse ei ole võimalik ellu viia. Oluline ei ole mitte ainult see, mida keel võimaldab öelda, vaid ka see, mida pole võimalik ütlemata jätta. Afaasia  Kõnehalvatus on kõnetegevuse aspektide (rääkimine, arusaamine, kirjutamine, lugemine) häire, mis tuleneb vasaku ajupoolkera (paremakäelistel) lokaalsest kahjustusest või mõnikord vaimuhaigusest. P.P.Broca – Leidis kahjustuse vasakus ajupoolkeras, kui patsient teadis ainult ühte sõna, mida nimetati Broca alaks – asub vasakus ajupoolkeras, mis on oluline kõne moodustamisel. Carl Wernicke – Wernicke piirkond – avastas aju ala, kus on kriitiline keskus kõne mõistmiseks samuti vasakus ajupoolkeras. Ei mõista kõnet – selle tagamõtet, emotsioone ja tähendust. Albert Bandura – Sotsiaalse õppimise teooria. Kasutatakse tasustamist
kasutades sealjuures tihti ka fotograafia abi. Mõõtmise teel määratakse elusatel inimestel, laipadel, väljakaevatud luustikel, eriti koljudel eri osade suurus ja proportsioonid, füsioloogilised iseärasused jms. Andmete töötlemisel rakendatakse biomeetria meetodeid. Antropoloogia kujunes iseseisvaks teaduseks 19 sajandi II poolel, kuigi ta alged ulatuvad juba kaugesse minevikku. Antopoloogia rajajaiks on prantsuse teadlane P. Broca, saksa teadlane R.Virchow ja vene teadlane A.Bogdanov. Broca, Paul - prantsuse antropoloog ning kirurg. Uuris ajulokatsiooni, avastas motoorse kõnekeskuse, mida nimetatakse broca keskuseks. 1 SISSEJUHATUS: VÕRDLEMINE JA KONTEKST Sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia pärusmaaks on kogu ühiskond. Antropoloogid püüavad leida seoseid erinevate aspektide kaudu. Samuti uurib antropoloogia seoseid sotsiaalsete süsteemide ja inimsuhete vahel. Claude Lévi-Strauss on selgitanud, et antropoloogia uurib seda, kui erinevad
· 1-3 nö tehnilised tasandid- kõnes realiseerimispuuded ehk kõnepuuded · 4-5 kõne mõtestatust ja semantikat reguleerivad tasandid-keelepuuded ¤ Aju juhtiv roll kõnetegevuses: 3 funktsionaalset ajuplokki, kuue piirkonna funktsioonid ja kahjustusel ilmnev patoloogia. Dünaamiline piirkond(otsmikusagara I käärus)-ütluse planeerimine; ütluse/teksti mõistmine. (PAT-raskused ütluse moodustamisel/mõistmisel) Broca piirkond(otsmikusagar)-ütluste grammatiline ja motoorne/häälduslik(kõneliigutuste järjestamine)plaan. (PAT-agrammatism, häälduspuuded/kordused/silbid. kirjutamis- lugemispuue) Posttsentraalne pk(kiirusagara eesmine osa)-hääldamine(kõneliigutuste valik), (PAT-häälikute moonutamine ja asendamine,kirjutamis-lugemispuue) Wernice piirkond(oimusagara eesmises käärus)-foneemide eristamine ja äratundmine; (PAT-ei tunta ära häälikuid, ei eristata kõlalt lähedasi sõnu.
Ajukoore fnkts-d fikseeruvad ja lateraliseeruvad varases lapseeas; assotsiatiivse korteksi kattuvad alad võimaldavad adapteerumist ajukahjustuse korral. Plastilisus e teatud alade võime muuta funktsiooni. Dominantne – vasak poolkera, k.a 2/3 vasakukäelistel. Ajukoore funktsioonid – tunnetus, koordineeritud mõttekas tegevus, mälu, kõne. Ajusagarad, nende funktsioonid ja kahjustussündroomid. Frontaal- e otsmikusagar. Kahjustussündroomid. Motoorne koor – vastaskehapoole liikumine. Broca piirkond – ekspressiivse kõne keskus. Väli 8 pea ja silmade iikumine vastaspoolele. Prefrontaalne koor – initsiatiiv, otsustusvõime, isiksus, mõtlemine, planeerimine, käitumine. Urineerimise ja defektsiooni kortikaalne kontroll. Kahjustus – põie ja pärasoole pidamatus. Prefrontaalne kahjustus- käitumise vabanemine kontrolli alt (emotsionaalne labiilsus, puudulik otsustusvõime, hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria, vulgaarsus. Frontobasaalne kahjustus – apaatia
energiat  Fr. J. Gall – kelle ideed olid frenoloogia aluseks. Selle õpetuse järgi võimaldavat kolju osade kuju otsustada inimeste vaimsete võimete ja iseloomu üle. Frenoloogia põhines oletusel, et võimetel ja isiksuse omadustel on peaajus kindlapiiriline asukoht.  H.von Helmholtz – eksperimentaalselt mõõdeti psüühiliste ja närviprotsesside kestusi ja järgnevust.  P. Broca – 19. sajandi teisel poolel uuris afaasiat, mis väljendus kõne produktsiooni häiretes. Selle põhjal oli vasaku poolkera ajukoore otsmikusagara assotsiatsioonikeskuse motoorsete keskuste kahjustus. Tegemis on piirkonnaga, mis asub näolihaste kontrolli keskuste juures. Seda kohta on hakatu nimetama Broca piirkonnaks ning selle kahjustuse tüüpilisteks sümptomiteks on rääkimisraskused ja grammatikavead kõne produktsioonis.  W
Eesmiste seljaaju juurte funktsioon – juhtida motoorsust seljaajju EEG rütmide iseloomustus – rütmi sagedust ka vaja mainida. Millistes seisundites? Ajukasvaja ja epilepsia. Peaaju närvid – funktsioon, iseloomustus 11. (innerveerib kaelalihaseid, paneb pea liikuma), 12. närv kõige lihtsamad. Peaaju koore kaks rühma keskusi: sensoorsed (tundlikkust vastuvõtvad), motoorsed (juhivad motoorikat: somatomotoorne, kõnekeskus (Vernicke keskus, broca, sekundaarne motoorne keskus..) ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ Südamelihase refraktaarsus Refraktaarsus – südamelihase omadus mitte vastata ärritusele enne, kui eelmine erutus ei ole kustunud; erutus käib alati kontraktsiooni ees Ekstrasüstol ? Teine kiire löök, siis paus. Südametsükkel ja vere liikumine südames tsükli jooksul, südametoonid
närvisüsteem. · Pavlov annab tingitud refleksi kontseptsiooni. Pavlov väidab, et refleksid koordineerivad olendi suhet keskkonnaga. Francis Gall Aju eri piirkonnad kontrollivad eri funktsioone. See sünnib frenoloogia pseudoõpetust. Frenoloogia eeldab, et aju kuju  eri piirkondade areng  määrab inimese võimed. Aju kuju peaks olema omakorda määratav kolju, so pea, ehituse järgi. Paul Broca Lokaliseerib kõnekeskuse, eeldab intelligensuse seost aju piirkondadega. Ta on ka oluline etapp füüsilise antropoloogia metoodiliselt väljakujunenud teaduseks vormimisel. 14. Võrrelge saksa ja prantsuse koolkondi bakterioloogias Saksa teadlane Koch identifitseeris tuberkuloositekitaja. Siis koolera. Prantsuse koolkonnad ei saanud viimasega hakkama, sest otsisid loomadelt kooleratekitajaid. Vaktsineerimise kontekstis kujunesid välja erinevad koolkonnad  prantslased kasutasid
tekkimise aega. Oskuseliku ekspwerimendi ettevalmistamisel võivad saada vastuse ka asjaolud , mis on teada ainult süüdlasele. Valetamist sellega ei saa kontrollida. Afaasia- osaline või täielik kõnelemisvõimetus, mis ei tulene kõneeluindi puudest. Peamiselt on tegemist kõnekeskus(t)e anatoomilis-füsioloogilis(t)e kahjustustega. Motoorneafaasia ja sensoorne afaasia e. kõne produktsiooni ja kõne mõistmisehäired Broca piirkond- Vasakul poolkera otsmikusagaras on Broca piirkond, mis vastutab keelt moodustavate lihaste liikumise eest (suu, huulte, kõri lihased). Broca piirkonna kahjustus toob kaasa motoorse afaasia, see tähendab, et inimene saab aru keelest, aga ta ei suuda sisuliselt ja arusaadavalt kõneleda. Wernicke piirkond- vasaku poolkera koores, mis on tsentraalvao suhtes tagapool, lähemal kuklasagarale. Tegemist on assotsiatsioonikorteksi piirkonnaga, mis saab impulsse esmastelt nägemis-
Peegelneuronid - Kui vaatan kedagi kes ees harjutust teeb, proovin teda järgi imiteerida siis saan teha järgi ainult sellepärast et näen mida ta tegi. - Peegeneuronid kodeerivad tegevuse eesmärki ja võimaldavad liigutusi kujutled, teisi mõista ja tajuda (empaatia) Peamine peegelneuronite süsteem: - Neuronid reageerivad liigutustele millel on arusaadav eesmärk nt võtan midagi - Premotoorse ala, frontaal ja parietaalsagara lülgmsed osad sh Broca ala Hajutatud peegelneuronite alad: • - Reageerivad liigutustele, kus arusaadavat eesmärki pole, nt käeliigutused • - Dorsaalne premotoorne ala, eesmine parietaalsagara osa, temporaalvao ümbrus Motoorika kontroll ajutüves Lisaks peamistele närviteedele mis sõnumeid korteksist seljaajusse viivad pärineb 26 närviteed ajutüve erinevatest osadest. - Tasakaal • - Baasilised kehaasendid: püsti, pikali, käimine, pesategemine, hooldamine, agressiivsed ja
kõik kohad on tähenduslikud Liigutus (sirge, sulguv, avanev jne) Kereemidel on tähendust eristav funktsioon (morfeem) Kereemide arv on viipekeeleti erinev Viipekeelte universaal: kõikides viipekeeltes on 6 käevormi, mille kurdid lapsed esimesena omandavad. Viipekeeltel on ka murder  geograafilised variandid Viipekeeled muutuvad, arenevad, hääbuvad ja tekivad (nt Nikuraagua viipekeel). Sama juhtub ka kõneldud keeltega. Neurolingvistika http://peaasi.ee/ajustruktuur/ Broca piirkond ja Wernicke piirkond NEURON JA SÜNAPS http://peaasi.ee/neuronjasunaps/ Käsitletakse seda, kuidas keel ajus esindatud on  Broca ja Wenicke piirkond ajus. Töötlevad keelt. Arvati, et need on ainukesed keelepiirkonnad, aga siis selgus, et nii ei ole (õnnetuspool ajukeel on ununenudõpib keele uuesti). Broca on mõlemas aju poolkeras, kuid kõnevõimet seostatakse juhtiva ajupoolkeraga Keele töötlus toimub neuronite voolus ajus.
Ühendab aju poolkerasid. Tegeleb unehormooni, emotsioonide ja mälestustega 32. Aju vanim osa. Hipokampus ja amügdala. Tähtis emotsioonide tekkes-nii viha kui nauding. Sensoorne taju, südamelöögid ja kehatemperatuur 33. Vasaku ja parema ajupoolkera funktsioonid. Vasak: ratsionaalne, loogiline, matemaatika, aeg, analüütiline, keel, teadus, mõistus Parem: emotsionaalne, intuitsioon, muusika ja kunst, ruum, loovus, kirg 34. Broca ja Wernicke keskused. Brocka- kõne produtseerimine Wernicke- kõne ja kirja arusaamine 35. Teadvuse mõiste. Tekkis Vana-Roomas juriidilise terminina Tunnetuse, tunnete ja tahte kogemine Subjektiivne, muutuv, järjepidev, selektiivne 36. Teadvuse funktsioonid. Koguda infot uuel viisil e tõlgendada, hiljem muutub juba automaatseks 37. Kontrollivad tunnetusprotsessid. Tahteline Aeglane Pingutust nõudev
luulu ulatus: 1) olmeluul 2) laiahaardeline luul 3) kosmiline luul luulu süstematiseeritus: 1) isoleeritud luulumõte 2) fragmentaarne luul 3) süstematiseeritud luul Kõnehäired (disturbances of speech) *düsartria (dysarthria) *kogelemine (stuttering) *düsprosoodia (dysprosody) - kõnele normaalselt omase meloodia kadumine; *motoorne afaasia (motor aphasia) - säilib sõnadest arusaamisvõime, kuid kõne on sügavalt häiritud (Broca afaasia, ekspressiivne afaasia) 6 *sensoorne afaasia (sensory aphasia) - aju orgaanilisest kahjustusest tingitud sõnadest arusaamise võime kadumine *amnestiline afaasia (anomia; amnestic aphasia; nominal aphasia) - raskused objekti tähistava õige sõna leidmisel. Emotsioonid e. tunded
Näit sõna järelkordamine tähendust kõrvale jättes (juhtiv C-tasand) · Harjutades tuleb vilumus. Kasvab madalama tasandi osakaal- nt häälikuseade · Korrigeerimisel: muuta liigutuse teadlikkust  juhtivat tasandit. (nt R- häälikuga teha selgeks, kus on keel, kuidas õhk liigub ja siis see saab 4. tasandi soorituseks) Kõneoperatsioonidega seotud piirkonnad ajukoores (horisontaalne areng) Laste puhul ei saa öelda, et a la grammatika on vale, järelikult on Broca piirkond kahjustunud, täiskasvanutel saab. · Esimesed kolm on kõneloome, ülejäänud kolm kõnetajuga. 1. Dünaamiline piirkond (otsmikusagar) - Ülesanne: ütluse planeerimine, ütluse/teksti mõtte mõistmine. - Patoloogia: raskused (keerulise) ütluse moodustamisel, mõistmisel. Loetu mõistmise raskused. Sisutühi jutt, ei lähe situatsiooniga kokku. Mõttelüngad. 2. Broca piirkond(otsmikusagar)
annaabi.ee 
