INTERVJUU HINDAMISSKAALA OMADUS 12345 OMADUS PESSIMIST OPTIMIST KARTLIK KARTMATU KOHANEMISRASKUSTEGA KESKKONDA TALUV EBAINTELLIGENTNE INTELLIGENTNE INTROVERTNE EKSTRAVERTNE VAENULIK LEPLIK OTSUSTUSVÕIMETU OTSUSTUSVÕIMELINE SIHITU SIHIKINDEL HALB SUHTLEJA HEA SUHTLEJA PASSIIVNE AKTIIVNE KONTSENTRATSIOONIVÕIM KONTSENTRATSIOONIVÕIME ETA GA MATERIAALSETE MATERIAALSETE VAJADUSTETA VAJADUSTEGA
Klaasist loomaaed Teoses on kolm peategelast: Amanda, Laura ja Tom kuid hiljem ilmub sinna ka Jim, kes on Tomi töökaaslane ja kutsutakse ta nende koju õhtusöögile Lauraga ja kelles Laura tunneb ära enda kauaaegse keskkooli armastuse. Amanda Wingfield on agressiivne naine, kes peab end Lõuna kaunitariks ja elab peenutsevat elu. Laura on häbelik ja introvertne, mille pärast ta teeb endale suuri etteheiteid. Ta veedab enamus oma ajast klaasist loomadega mängides või pargis jalutades, kuigi emale väidab, et käib sel ajal koolis, kust ta tegelikult peale eximes tundi ära tuli, sest närveeris nii palju esimese kiiruskatse ajal, et süda läks pahaks. Tomi kutsumus on kunstilooming, kuid ta on sunnitud elatist teenima laos jalanõudega tegeldes. Tom, kes on pere ainus ülalpidaja, unistab tegelikult kirjaniku ametist, kuid ei
suur (Johann L. von Parrot (1839) «Paljud muistsed rahvad on rääkinud eesti või sellega väga lähedast keldi keelt»), samuti, president Lennart Meri sõnul, «ükski riik, mis avaneb merele, ei saa olla väike.» Johann Gottfried Herderi rahvuse monadoloogiline määratlemine, Gottfried Wilhelm Leibnizi töö "Monadoloogia", Garlieb Helwig Merkeli bioloogilis- juriidiline vaade rahvaste ajaloole, Carl Robert Jakobsoni manihheistlik rahvuskäsitus, Jakob Hurt introvertne rahvuskäsitus olid tähtsad eestlaste alusideoloogia kujunemisel. Tuttavat oli üsna palju, kuid näiteks Faehlmanni ja Kreutzwaldi Eesti eksistentsialismi teooriast ma ei ole varem kuulnud. Loengu sisu oli tihedalt seotud ajalooga ja kirjandusega. Loengu ajal konspekteerisin vihikusse. Arvan, et saadud teadmised on vajalikud igaühele, kes elab Eestis, ning neid saab rakendada kõikjal alustades vestlusest tuttavatega lõpetades poliitilise artikliga.
enamasti kaua, võib märkamatult tekkida ja mööduda. Põhjustavad tervis, ilm, valu, sündmused, aastaajad. Nimeta stressi põhjuste kolm peamist valdkonda ja too iga valdkonna põhjustajate kohta paar näidet Valdkonnad: katastroofid(loodusõnnetused, autoõnnetused, kuritegude ohvriks langemine), elusündmused(abieluprobleemid, haigused), töö(suur töökoormus, halvad suhted töökaaslastega) Temperamenditüübid Melanhoolik- nõrk, neurootiline ja introvertne, ebastabiilne. Flegmaatik- tugev, tasakaalustatud, väheliikuv, stabiilne, introvertne. Sangviinik- tugev, tasakaalustatud, stabiilne, liikuv, ekstravertne Koleerik- tugev, tasakaalustamata, ekstravertne, neurootiline Sigmund Freudi kolm isiksuse teadvuse tasandit ja kolm struktuuritasandit 3 tasandit: teadvustatud, eelteadvus ja alateadvus.Struktuuritasandid: Miski, Mina ja Ülimina. Kolm iseloomustavat olemust alateadvuse kohta- libiido, surmatung ja hirmud. Psüühikahäired
enesevalitsuseta, äkilised ja kannatamatud. Neile on omane kõrgendatud erutatus ja impulsiivsus. Õppetöös ärrituvad väikeste ebaõnnestumiste pärast. Melanhoolik Melanhoolikud on tagasihoidlikud, häbelikud ja ujed, kuid erakordselt emotsionaalse vastuvõtlikkusega. Nende töövõime on väike, nad väsivad õppetöös kiiresti ja neil on vähe initsiatiivi. Temperamendi omaduse tüübid: Introvertne inimene, kes on kinnine ja tagasihoidlik ning valdavalt pöördunud endasse. Oma sisemaailmaga tegelev isiksus, järelemõtlik ja ettevaatlik. Ekstravertne inimene ei saa elada ümbritseva maailmata. Nad ei talu üksindust. On seltsivad ja head suhtlejad ning armastavad vaheldust. Temperamenditüübid ja neile vastavad omadused (Kõverjalg, 1996, 61; Leppik, 2006, 58) Kasutatud kirjandus http://erinevadoppijad.weebly.com/sangvii
teadus kuueteistkümnest isiksusetüübist ja kuueteistkümnest suhtetüübist nende vahel ning on ülesehitatud arvestusele, et iga isiksusetüüp tajub, töötleb ja väljastab informatsiooni erinevalt. Sotsioonika süsteemi aluseks on informatsioonivoog, mis tinglikult jaotub kaheksaks aspektiks. Selleks, et neid aspekte tähistada, kasutatakse nelja mõistet: eetika ja loogika, intuitsioon ja sensoorika. Lähtudes, et ühtede inimeste teadvust iseloomustab ekstravertne, teiste teadvust aga introvertne suunitlus, saavad ülalloetletud mõisted vastavalt ka laienduse. Näiteks: ekstravertne või introvertne eetika, ekstravertne või introvertne loogika jne. Isiksusetüübid Kirjeldades isiksusetüüpe võtan aluseks Ausra Augustinaviciute loodud praktilise psühholoogia haru sotsioonika. Siin kohal toon välja 16 sotsioonika isiksuse tüüpi ning kirjeldan mõnda vabalt valitud tüüpi lähemalt. Sulgudes isikutüübile antud nimetus ja Myers-
Esimene tähelepanuväärseim teos ilmus 1940 aastal-näidend "Inglite taplus" pälvis Rockefelleri fondi preemia. "Klaasist loomaaed" on Tennessee Williamsi näidend.Selle näidendiga sai Tennessee Williams maailmakuulsaks.Klaasist loomaaia tegelased on Amanda Wingfield, tema tütar Laura Wingfield ja poeg Tom Wingfield ning Laura eluaegne armastatu Jim O'Connor. Amanda Wingfield on agressiivne naine, kes peab end Lõuna kaunitariks ja elab peenutsevat elu. Laura on häbelik ja introvertne, mille pärast ta teeb endale suuri etteheiteid. Jim O'Connor on keskkoolis populaarne noormees, kelle ümber tüdrukud tiirlevad ja keda kõik armastavad. Jim O'Connor kingib lõpuks Laurale suudluse, kuid jätab ta maha, teatades kihlusest teise naisega. Tom, kes on pere ainus ülalpidaja, lahkub vanematekodust, tundes sealjuures, et ta sellega reedab oma õe, nagu ka isa perekonna maha jättis ja reetis. Näidendis vihjatakse Tomi homoseksuaalsusele
vastastikmõju. Iga indiviid on ikka ainulaadne ja kordumatu isiksus, isiksusel on loomuomane vajadus areneda ja realiseerida oma potentsiaali. Eristatakse kahte isiksusteteooria paari: ekstravertsust(väljasuunatust) ja introvertsust(sissesuunatust). Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta paistab rohkem silma suhtlemisoskuste ja seltsivusega, mistõttu tal on rohkesti sõpru, kellele räägib meelsasti oma mõtetest ja tunnetest. Introvertne inimene on aga tagasihoidlik ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru ei ole tal küll palju, kuid sõprus on tugev ja andunud. Pole võimalik vormida n. Loogilis-intuitiivset ekstraverti Sensoorselt-eetiliseks introverdiks. Lõpuks me ikkagi teame, et me kõik oleme erinevad. Me näeme maailma erinevalt, me tajume seda erinevalt ja muidugi on meie arusaamad erinevad. Me
autori põhjalikust materjalikogumisest. Kuidas kajastub teoses aeg, milliste sündmuste ja tegevuste kaudu näitab autor aja kulgu. Sündmustik toimub algselt linnas, seejärel külas, kolhoosis ja vanal Liivimaal. Muid tegevuspaiku on kirjeldatud väga üksikasjalikult ja veenvalt. Süzeeliine on mitu. Üks neist on muistsel Liivimaal, teine 70.aastate Eestis toimuv. Olemus ja saatus Peategelane Ra on väga mõtlik, analüüsiv, ümbrust jälgiv, introvertne ja nukker inimene. Seevastu Johannes on töökas, tark ja kohusetundlik - arvatavasti liigse töö pärast muretsemise tõttu mees haigestubki. Pille, Johannese laps, on väga uudishimulik, nutikas ja palju küsiv tüdruk. Samas räägib ta oma ea kohta ka väga tarka juttu. Akke on mees, kes pole endaski eriti selgusele jõudnud - ta on kõhklev, kuid samas enesekindel oma usus kristlusesse. Ta tunneb süümepiinu, kuid ei anna ometi alla ega unusta võõrast religiooni. Teose jooksul ta
Igal inimesel on üheaegselt kõigi temperamenditüüpide jooni mingi ühe tüübi ülekaaluga ning igal temperamendil on oma positiivsed küljed. Temperament kuulub inimese kõige püsivamate psüühiliste iseärasuste hulka, mis avaldub käitumises ja tegevuses, kuid ei määra neid. Temperamendi tundmine ja temperamendiga seotud omaduste oskuslik kasutamine on eduka kasvatustöö põhialus. Kuna temperamendi omadusi peetakse väga olulisteks, käsitletakse neid sageli omaette tüüpidena - introvertne ja ekstravertne inimene: •Introvertne inimene, kes on kinnine ja tagasihoidlik ning valdavalt pöördunud endasse. Oma sisemaailmaga tegelev isiksus, järelemõtlik ja ettevaatlik. • Ekstravertne inimene ei saa elada ümbritseva maailmata. Nad ei talu üksindust. On seltsivad ja head suhtlejad ning armastavad vaheldust (Leppik 2006). Kokkuvõte Intelligentsus on oluline omadus edu saavutamiseks ühiskonnas, kuid seda ei tohiks üle tähtsustada
Looja, kes hukkus loodu tõttu Basil - introvertne kunstnik, kes pidas lugu ilust, armastusest, kunstist ja tunnetest. Mees armus 17-aastasesse Dorian Graysse, kellest sai tema muusa, mõte elus ning see noore ja ilusa mehe usaldamine sai kunstnikule ka saatuslikuks. Kui Basil kohtas Doriani, armus kunstnik esimesest silmapilgust. Dorianist sai Basili inspiratsiooniallikas ning see periood kujunes kunstniku kõige viljakamaks loomingu perioodiks. Basil maalis Dorianist maagilise maali, mis mõjutas kõiki inimesi noormehe ümber
*kesksed ja teisesed tunnusjooned 4) R. Cattell * faktoranalüüs *1946 * leidis, et isiksust saaks ära kirjeldada 16 erineva iseloomujoonega – 16PF (personality factor scale) *185 väidet 5) H. J. Eysenck *BIOLOOGILINE TUNNUSJOONTE TEOORIA ekstravertsus, intravertsus/neurootilisus, hiljem ka psühhootilisus *EPQ (Eysenck's Personality Questionnaire) KOLEERIK – ebastabiilne/neurootiline, ekstravertne FLEGMAATIK – introvertne, stabiilne MELANHOOLIK – ebastabiilne/neurootiline, introvertne SANGVIINIK – ekstravertne, stabiilne 6) NEO PI-R (Neo personality inventory revised) - McRae ja Costa (1996) võtsid aluseks selle, et milline oleks kõige väiksem arv tunnuseid, mis inimese isiksuse ära seletaksid - suur viisik (big five) ISIKSUSE JOONED - isiksuse põihomadused (McRae ja Costa) on otseselt mittejälgitavad üldised käitumiskalduvused või dispositsioonid (seadumused), teatud kindlal viisil mõelda, tunda või reageerida, mis avalduvad
Kujund, mis hakkab tööle ka Shannoni enda (ja teistegi tegelaste) puhul. Williamsile on kohati tema liigotseste sümbolite kasutamist ette heidetud, kirjanik ise aga ei kujuta asja ilma nendeta ette. ''Klaasist loomaaed'' - Klaasist loomaaia tegelased on Amanda Wingfield, tema tütar Laura Wingfield ja poeg Tom Wingfield ning Laura eluaegne armastatu Jim O'Connor. Amanda Wingfield on agressiivne naine, kes peab end Lõuna kaunitariks ja elab peenutsevat elu. Laura on häbelik ja introvertne, mille pärast ta teeb endale suuri etteheiteid. Jim O'Connor on keskkoolis populaarne noormees, kelle ümber tüdrukud tiirlevad ja keda kõik armastavad. Jim O'Connor kingib lõpuks Laurale suudluse, kuid jätab ta maha, teatades kihlusest teise naisega. Tom, kes on pere ainus ülalpidaja, lahkub vanematekodust, tundes sealjuures, et ta sellega reedab oma õe, nagu ka isa perekonna maha jättis ja reetis. Näidendis vihjatakse Tomi homoseksuaalsusele. Tomi kutsumus on
käitumist. Isiksuse kujundab sotsiaalne õppimine ja sotsiaalsed kasvutingimused. Bioloogilise teooria suund kirjeldab isiksust organismis, eriti ajus, toimuvate bioloogiliste ja keemilisted protsesside kaudu. Seadumus- või iseloomujoonekeskne käsitlus põhineb inimese iseloomujoontel ning taandub kahele mõõtmele: ekstravertsus-introvertsus ja neurootilisus-emotsionaalne stabiilsus. Ekstravertne inimene on avatud teistele inimestele ja keskkonnale, seevastu introvertne inimene on rohkem keskendunud oma seesmistele kogemustele. Neurootiline inimene kaldub olema emotsionaalne ja kergesti ärrituv ja stabiilne inimene on emotsionaalselt püsivam. Selline käsitlus on pannud aluse tänapäeva isiksuseteooriate kujunemisele, mille kõige paremaks näiteks on VIIE FAKTORI teooria, kus isiksuseomadused on koondatud viide rühma: neurootilisus, ekstravertsus, avatus, sotsiaalsus ja meelekindlus. Iga mõõdetud isiksuseomadus või viis inimest
mõjutab seda vähe. Psühhopatoloogia on teadus psüühikahäiretest Sellega tegeleb psühholoogia ja psühhiaatria. Ebanormaalne käitumine: · Harva esinev · Konteksti mittekuuluv · Teistele kannatusi põhjustav · Endale kannatusi põhjustav Freud: ,,Normaalne inimene suudab armastada ja töötada" Isiksus Isiksus on ainulaadse mõtlemise, tunnete ja käitumisviisidega indiviid Isiksuse teooriad Eysenck'i järgi: Introvertne · Tagasihoidlik · Kinnine · Sisemaailma pöördunud · Tal pole palju sõpru, kuid need kes on on väga lähedased · Usaldusväärne Ekstravertne · Pöördunud välismaailma poole · Suhtleja · Seltsiv · Palju sõpru · Teda ei saa alati usaldada sest võib kogemata välja rääkida Emotsionaalselt stabiilne · Püsivad tunded · Muretud · Kindlad · Usaldusväärsed Neurootiline · Tundlik · Rahutu · Kartlik
Vargamäel." - Noor Andrus. Lk 493 · "Muidugi töö pärast ei hakka ta ennast tapma, ehk olgu siis, et töö ise tapab." · "Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole." Lk 67 · "Temal võiksid olla kümned ja sajad patud, ikkagi saaks ta nad andeks, sest kõik ju teavad, et iga ussi surm lunastab tema tapja üheksast patust." lk 352 Iseloomustused: · Andres - väga tõsine ja töökas mees. Andres oli pigem introvertne ja tahtis kõiges õiglust otsida. Sihikindel ega andnud teistele järele, kui leidis millegi õige olevat. · Pearu - võttis kõike kergemalt ja nägi elu rohkem mänguna. Pearu oli hella hingega, kuid üritas seda teiste eest varjata. Oma vigu ei armastanud ta tunnistada. · Krõõt - hoolitsev ja sõbralik. Ta üritas hoida häid suhteid kõigiga ega olnud eriti pealetükkiv. Krõõt oli hella ja kannatliku hingega - talt nõuti palju aga tähelepanu väga ei
*püknik kehakuju laia-ümmarkasvuline,kerepiirkond ülekaalus,mõõdukalt arenenud ja pehme lihastik, tugevasti arenenud rasvkõht, lamedapinnaline ja ümmargune/5- nurgaline või laia kilbi näovorm, kondikava jäsemetel ja rangluu õrnad,õlgade laius väike ja rindkeha kumer. 5. Iseloomutüübid mõtleja 2.signaalsüsteem,kunstnik1.signsüst,keskmine tüüp-signs. Eysencki iseloomutüübid [kretchne'I teooria]: introvertne [skisotüürne-selline inimene on vaikne ja kinnine,armastab tegutseda üksinda(lugeda,looduses jalutada) ning ei talu suurt seltskonda(flegmaatik või melanhoolik ning eeptosoomja atletism]Tagasihoidlik &kinnine,oma sisemaailma poole pöördunud indiviid.Ta avab end ainult heade sõprade ees.Sõpru tal palju pole,kuid tema sõprus on tugev ja andunud.Teda iseloomustab ettevaatlikkus,ta mõtleb oma tegevuse eelnevalt läbi,hindab elus korrapära,on usaldusväärne
Vaatlused; juhtumite (situatsioonide) analüüsid; küsitlused; eriuurimused; eksperimentaalsed uurimused; laboratoorsed eksperimendid; intervjuud. 2. Mida väidab isiksusjoonte teooria? Inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Kirjeldage erinevaid temperamenditüüpe. Melanhoolik Tujukas, ärev, pessimistlik, tagasihoidlik, ebasotsiaalne, vaikne, rigiidne (neurootiline, introvertne) Koleerik Agressiivne, tujukas, impulsiivne, optimistlik, aktiivne, paigalpüsimatu, muutlik (neurootiline, ekstravertne) Flegmaatik Passiivne, ettevaatlik, mõtlik, rahulik, kontrollitud, usaldusväärne, stabiilne (introvertne, emotsionaalselt stabiilne) Sangviinik Sotsiaalne, jutukas, muretu, liiderlik, outgoing, talkative, lively (emotsionaalselt stabiilne, ekstravertne) 4. Selgitage sisemise kontrollkeskme erinevust välisest kontrollkeskmest.
o Ladinaameeriklased, araablased, aafriklased, indialased, vahemeremaad, hispanlased, portugaallased, polüneeslased, venelased jt slaavi rahvad, prantslased, itaallased jt romaani r. · Reaktiivsed o Kuulavad kultuurid o Aeg on kulgemises o Hiina,Jaapan, Taiwan, Singapur, L- ja P-Korea, Vietnam, Malaisia, Indoneesia, Soome LINEAAR-AKTIIVNE MULTIAKTIIVNE REAKTIIVNE introvertne ekstravertne introvertne kannatlik kannatamatu kannatlik vaikne jutukas vaikne Armastab privaatsust Armastab seltsi Hea kuulaja Tegeleb oma uudishimulik väärikas asjadega Plaanib asju ette Planeerib üldjoontes Näeb üldprintsiipe metoodiliselt
võimaldada saavad. Enda isikuomadusi arvestades saaksin ainult öelda, et reisides välistaksin ma igasuguse matkamise ja hääletamise ja telgis magamise. Sooviksin reisida mugavalt ehk siis lennates lennukiga või sõites autoga. Päris kindlasti ei sobi minu isiksusega igasugused turismireisid. Reisid muudavad alati paremaks meeldiv seltskond, kelleks oleks siis kas head sõbrad või tuttavad. Isiksuselt olen rohkem introvertne inimene ja see muudabki võõraste inimestega koos reisimise minu jaoks ebamugavaks. Hea töökoha leidmisel aitab minu isikuomadustest kaasa võibolla ainult edasipüüdlikus ning see, et ma ei lepi vähemaga, kui parim. Annan alati endast kõik ja oma eesmärkide saavutamise nimel olen ka valmis tegema kõike. Oma eesmärgi saavutamiseks peangi olema edasipüüdlik ja mitte andma oma soovide osas alla. Alati peab oma eesmärkide poole edasi püüdlema kuigi see osutub vahel üsnagi raskeks
patsientide kombel närvilised, tihtipeale abitud. Mati Undi eesmärk nendes teostes on vahendada hetkeemotsiooni, kindlat pilti ja seisundit. Selles mõttes võib võrrelda Undi stiili ka luule- või filmikunstiga. Tema tegelased elavad üsna isoleeritult ja nendesse on justkui muidusööja moel topitud teadmisi, fakte, tähelepanekuid ja ka üllatavalt suurel määral tundeid. Nii nemad kui ka autor ise on küllaltki napisõnalised. Kuna Mati Unt ise oli ka ise küllaltki introvertne persoon ning andis enamuse oma melanhooliast ja ängist ühiskonnale just läbi oma teoste, siis võib iga raamatu peategelast kohati tema enda prototüübiks pidada. Kõik romaanid on täis binaarseid vastandusi, alates väikestest ja triviaalsetest (sees/väljas, riides/alasti), kuni suurte ja filosoofilisteni (eesti kultuur/maailmakultuur). Sellega seoses võib Mati Undi juures pidada väga eriliseks seda, et ta ei kajasta oma tegelasi vaid ühe nurga alt - iga karakter on
kirjutamine ja teises kinesteetiline stiil). Mõni teine multimodaalse stiiliga õppija aga eelistab koguda infot erinevate õpistiilide kaudu (visuaalselt, auditiivselt, lugedes-kirjutades, kinesteetiliselt), et saada põhjalikum ja parem arusaam õpitavast. Myers-Briggsi isiksusetüübid ja õpistiil Põhineb Carl Jungi psühholoogial ja käsitleb 16 erinevat isiksusetüüpi. Need on kombinatsioonid isiksuseomadustest, mis lähtuvad vastanditest: ekstravertne-introvertne, sensoorne-intuitiivne, mõistuseinimene-tundeinimene, otsustaja-kohaneja. Nende põhjal on võimalik tuvastada ka endale sobivat õpistiili ja samuti sellega seonduvaid nõrkusi. Lähemalt vt McMillan & Weyers (2011: 102- 107). Seal on võimalik teha lühitest oma isiksusetüübi väljaselgitamiseks, lugeda endale sobiva õpistiili kohta ja teada saada seda, mida teha oma isiksusetüübiga seonduvate nõrkade külgede parandamiseks õppimise kontekstis. NB! Leidsin Tabelis 14
kurikuulsa lausega: "Ma olen oma mehele truudust murdnud." Hiljem modernistliku kirjanduse võidulepääsuga on seda lauset aktsepteeritud. Selle lühiromaaniga arvati noor Sigrid ka Norra kirjandusringkondadesse, mis tähendas ka väikest stipendiumi. Seega tegi Sigrid 25-aastaselt oma kirjandusliku debüüdi realistliku lühiromaaniga. Kuni aastani 1919 kirjutas ta mitmeid romaane, mis rääkisid Kristianiast. Iseloomult oli Sigrid häbelik, pigem introvertne inimene, kel oli vähe lähedasi sõpru. Tal oli aga erakordselt terav pilk, mis nägi inimestest läbi. Tema tolleaegsed romaanid aastail 19071918 kajastasid tähtsusetuid linnaelanikke, samuti morne linna sekretäre, kes kogesid vähest armastust ning soojust, võideldes vapralt kestva depressiooni all. Kirjanik kirjeldab peamiselt naisi ja nende armastust. Aastal 1924 hakkas ta katoliiklaseks. 4
täiendavate ehk duaalsete tüüpide vahel. Sellised paarid on kõige püsivamad lähedasel distantsil, näiteks perekond. Sotsioonika süsteemi aluseks on informatsioonivoog, mis tinglikult jaotub kaheksaks aspektiks. Selleks, et neid aspekte tähistada, kasutatakse nelja mõistet: eetika ja loogika, intuitsioon ja sensoorika. Lähtudes, et ühtede inimeste teadvust iseloomustab ekstravertne, teiste teadvust aga introvertne suunitlus, saavad ülalloetletud mõisted vastavalt ka laienduse. Näiteks: ekstravertne või introvertne eetika, ekstravertne või introvertne loogika jne. 3 Isiksusetüübid Isiksusetüüpe on sotsioonikas kokku 16: · ILE Intuitiivseltloogiline ekstravert (,,Otsija") · ESE Eetilissensoorne ekstravert (,,Eluarmastaja") · SLE Sensoorseltloogiline ekstravert (,,Marssal")
o Ladinaameeriklased, araablased, aafriklased, indialased, vahemeremaad, hispanlased, portugaallased, polüneeslased, venelased jt slaavi rahvad, prantslased, itaallased jt romaani r. · Reaktiivsed o Kuulavad kultuurid o Aeg on kulgemises o Hiina,Jaapan, Taiwan, Singapur, L- ja P-Korea, Vietnam, Malaisia, Indoneesia, Soome LINEAAR-AKTIIVNE MULTIAKTIIVNE REAKTIIVNE introvertne ekstravertne introvertne kannatlik kannatamatu kannatlik vaikne jutukas vaikne Armastab privaatsust Armastab seltsi Hea kuulaja Tegeleb oma asjadega uudishimulik väärikas Plaanib asju ette Planeerib üldjoontes Näeb üldprintsiipe metoodiliselt
Näiteks läbi uhkuse, süütunde ja häbi. Ekstravertne isiksus o Avatud suhtlemisele ja suhetele o Kõne kiire, paljusõnaline ja ilmekas o Otsivad suheldes silmsidet o Näitavad välja emotsioone o Võivad olla pealiskaudsemad o Enamasti on aktiivsemad õhtuti o Motivatsioon seotud tasu ja tähelepanuga o Avatud uuele, tegutsevad impulsi ajel o Pole alati usaldusväärsed Introvertne isiksus o Avatud sisemistele mõtetele ja emotsioonidele o Kõne pigem aeglane, läbimõeldud, monotoonne o Võivad vältida silmsidet o Ei väljenda meelsasti emotsioone o Tegelevad probleemidega sügavuti o Enamasti on aktiivsemad hommikuti o Motivatsioon mõjutatud rohkem seesmiselt või karistustest sõltuv o Ettevaatliku loomuga, armastavad korrapära elus o Väga usaldusväärsed Neurootiline isiksus
- Ladinaameeriklased, araablased, aafriklased, indialased, vahemeremaad, hispanlased, portugaallased, polüneeslased, venelased jt slaavi rahvad, prantslased, itaallased jt romaani r. · Reaktiivsed - Kuulavad kultuurid - Aeg on kulgemises - Hiina,Jaapan, Taiwan, Singapur, L- ja P-Korea, Vietnam, Malaisia, Indoneesia, Soome Lineaar-aktiivne Multiaktiivne Reaktiivne introvertne ekstravertne introvertne kannatlik kannatamatu kannatlik vaikne jutukas vaikne Armastab privaatsust Armastab seltsi Hea kuulaja Tegeleb oma asjadega uudishimulik väärikas
kui tegevus teda huvitab. Flegmaatik · sensitiivsus madal, emotsionaalsus vähene; 14 · reaktiivsus madal: raske naerma ajada, vihastada või kurvastada; tähelepanu koondamine aeglane; · aktiivsus sõltub keskkonnast: harjumuspärastes oludes on energiline ja suure töövõimega; · tasakaalukas, kannatlik, vastupidav ja ennast valitsev; · rigiidne; · introvertne. Flegmaatik on tegutsemisel aeglane ja rahulik. Oma taotlustes on ta väga püsiv ja järjekindel. Tema tundmused avalduvad väliselt vähe, miimika ja zestid on nõrgad, kõne aeglane. Tutvusringkond ei ole lai. Melanhoolik · tundlikkus haiglaslikult suur, solvub kiiresti; · reaktiivsus ja aktiivsus madalad, töövõime väike, · rigiidne; · introvertne: pühendab palju aega eneseanalüüsile. Melanhooliku töövõime on väike, ta hoidub uutest kohustustest.
küpsenud ning ka suhe saavutanud uue sisu ja vormi. Andmine ning saamine püsivad tasakaalus, suhe on kindel ja kooshoidev. See on võrdsete partnerite fenomen. Puuduvad probleemid truuduse/armukadeduse tasandil, teineteisele võib loota. 15. Eysencki isiksuse teooria. Temperament. Eysenck rõhutas peamiselt kahte tunnuste paari: ekstravertsust (väljasuunatust)- introvertsust (sissesuunatust) ja emotsionaalset stabiilsust- neurootilisust. Introvertne inimene on tagasihoidli ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru tal palju ei ole, kuid tema sõprus on tugev ja andunud. Teda iseloomustab ettevaatlikkus, ta mõtleb oma tegevuse eelnevalt läbi, hindab elus korrapära. On usaldusväärne. Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta
Mõtlemise f. Elab fikseeritud reeglitega maailmas. Objektiivne ja kainelt kalkuleeriv. Dogmaatiline. Tunnetav f tõrjutud. Tunnetav f. Emotsionaalne, austab traditsioone ja autoriteeti. Sotsiaalne. Mõtlemise f. tõrjutud. Aistav f. Sotsiaalselt kohanev, naudingute otsija, lõbus. Pidev uute elamuste otsija. Reaalsuses elav. Intuitiivne f. tõrjutud. Intuitiivne f. Järelduste tegemine sisetunde järgi. Muutlik. Kreatiivne. Ideede vool. Alateadvus. Aistav f. tõrjutud. Introvertne orientatsioon: Mõtlemise f. Privaatsuse vajadus. Teoreetiline, vaimne, ebapraktiline. Raskused suhetes. Tunnetav f. tõrjutud. Tunnetav f. Tagasihoidlik, ülitundlik, mõtisklev. Lapselik. Teistele näib müstiline ja tundetu teiste suhtes. Mõtlemise f. tõrjutud. Aistav f. Passiivne, rahulik ja artistlik. Elu juhivad juhused. Intuitiivne f. tõrjutud. Intuitiivne f. Ebaharilikud ideed, unistaja. Kreatiivsus. Sisekaemus juhib elu. Aistav f. tõrjutud.
3 ja tervisega välja tulla. Kui seda eiratakse, võiks öelda, et on tegemist hälbega -- see pole normaalne käitumine. Eriti aga veel noorte puhul, kelle elu suurimad saavutused ja parimad hetked on ilmselt alles ees. Nii väidetaksegi, et noorte suitsiidi puhul on täiskasvanud või ka ühiskond jätnud midagi olulist tähele panemata või tegemata (Mehilane 1997: 104). Samas ei saa alati midagi tähele pannagi, kui vastav nooruk on pigem introvertne isik ega räägi oma tunnetest kellelegi. Kahjuks tuleb tunnistada, et selline isik või just pigem kalduda suitsiidimõtetele ning kõige olulisem olekski just teda ära kuulata (ERSI 2006: 13). Kui eakamate inimeste suitsiidide peamise põhjusena tuuakse tavaliselt välja depressioon (WHO 2006: 11), siis noorukite puhul on olulisemad põhjused järgmised (Mehilane 1997: 104105): · pikemat aega kestnud emotsionaalne pinge;
Mõtlemise f. Elab fikseeritud reeglitega maailmas. Objektiivne ja kainelt kalkuleeriv. Dogmaatiline. Tunnetav f tõrjutud. Tunnetav f. Emotsionaalne, austab traditsioone ja autoriteeti. Sotsiaalne. Mõtlemise f. tõrjutud. Aistav f. Sotsiaalselt kohanev, naudingute otsija, lõbus. Pidev uute elamuste otsija. Reaalsuses elav. Intuitiivne f. tõrjutud. Intuitiivne f. Järelduste tegemine sisetunde järgi. Muutlik. Kreatiivne. Ideede vool. Alateadvus. Aistav f. tõrjutud. Introvertne orientatsioon: Mõtlemise f. Privaatsuse vajadus. Teoreetiline, vaimne, ebapraktiline. Raskused suhetes. Tunnetav f. tõrjutud. Tunnetav f. Tagasihoidlik, ülitundlik, mõtisklev. Lapselik. Teistele näib müstiline ja tundetu teiste suhtes. Mõtlemise f. tõrjutud. Aistav f. Passiivne, rahulik ja artistlik. Elu juhivad juhused. Intuitiivne f. tõrjutud. Intuitiivne f. Ebaharilikud ideed, unistaja. Kreatiivsus. Sisekaemus juhib elu. Aistav f. tõrjutud.
13.jah - E 14.ei 15.ei - E 16.ei 17.jah - E 18.jah 19.jah - N 20.jah 21.jah - N 22.jah - E 23.jah - N 24.ei 25.jah - E 26.ei 27.jah - E 28.jah - N 29.jah - E 30.jah 31.jah - N 32.jah - E 33.jah - N 34.ei - E 35.ei 36.ei - L 37.jah - E 38.ei 39.ei 40.jah - N 41.ei - E 42.jah 43.jah - N 44.ei 45.ei 46.jah - E 47.ei 48.jah 49.jah - E 50.jah - N 51.ei - E 52.jah -N 53.jah 54.jah 55.jah - N 56.ei 57.jah - N 16xE 14xN 1xL 1-3E = li ekstravertne 4-8E = intravertne 9-13E = balansis, mlemat poolt, introvertne ja ekstravertne 14-17E = ekstravertne 18-24E = kellel pole ldse probleeme pole suhelda 0-4N = listabiilne inimene, tuim 5-8N = rahulik 9-16N = keskmine 17-20N = suurenenud neurootilisus 21-24N = peab tagasi tmbuma Aretamise skaala ##STRESS## Tugeva negaiivse emotsionaalse tooniga pinge seisundit me nimetame stressisks. Stressi teooria rajajaks on H.Selye. Stress jaguneb kaheks: 1)Positiivne stress - soodsad tingimused ja optimaalne intensiivsus kutsuvad
1940/1941 esimesel nõukogulikul õppeaastal suleti üliõpilasühendused ja akadeemilised seltsid, katkesid senised teaduskontaktid Lääne-Euroopa teaduskeskuste ja ülikoolidega. 6. Iseloomustage lineaaraktiivset kultuuri ja nimetage tüüpilised esindajad. Individualistlik, orienteeritud isiklikele saavutustele. Teeb ¸hte asja korraga, planeerib ette, täpne. Töötab kindlatel kellaaegadel. Mittekontaktkultuur piiratud kehakeel. Introvertne, kannatlik, vaikne. Otsene stiil, napisýnaline. Segab harva vahele, emotsionaalselt neutraalne. 7. Iseloomustage võrdlevalt kollektivistlikku- ja individualistlikku kultuuri. Kuhu kuulub Teie arvates Eesti? Põhjendage. Elin Palumäe SR13 Kollektivism Individualism Õpetajad näevad õpilasi kui gruppi Õpetajad näevad õpilasi kui indiviide Õpilaste omaalgatust ei julgustata Õpilaste omaalgatust julgustatakse
detailidesse, ei taha üksluist tegevust. Tasakaalukas, kiired liigutused, hea kohanemisvõime. 47. Koleerik: a) madal; b) kõrge; c) kõrge; d) ei ole tasakaalus; suhtlemises võib olla äge, ülereageeriv, ei jaga energiat võrdselt, e) ekstravertne; f) regiidne 48. Flegmaatik a) madal; b) madal; väljendusliigutused napid; d) aktiivsus domineerib; e) introvertne; f) rohkem regiidne; tähelepanu koondub aeglaselt. 49. Melanhoolik a) väga kõrge (võib olla pos ja neg.); väljendusliigutused vaiksed; ei taha võtta ülesandeid; enesehinnang madal; e) introvertne; f) regiiidne; võib saada esteetiliselt suuremaid elamusi. Temperamendi omadused tulevad kõige paremini välja kriitilises olukorras, ekstreemses olukorras.
Ta on neurootiline, ekstravertne ning närviprotsessid on tugevad, tasakaalustamata. Sangviinik-Emotsionaalselt stabiilne, ekstravertne ning närviprotsessid on tugevad, liikuvad ja tasakaalustatud. Elav, organiseeriv, ei hakka räuskama, meeldivad peod, ei meeldi kodus istuda Flegmaatik-Emotsionalselt stabiilne, inrovertne ning närviprotsessid on tugevad, väheliikuvad ja tasakaalustatud. Aeglane kõne, vähe sõpru, kuid usaldusväärne, vastupidav töömees Melanhoolik-Neurootiline introvertne ning närviprotsessid nõrgad. Ta kardab ülesandeid ette, ei julge uuesti katsetada kui ebaõnnestub. 33.Freudi isiksuse struktuuri kolm komponenti: 1. miski ID/ IQsündides kaasa- on inimeste tuliste tahtmiste katel, alateadvus mille keskmeks on sugutung ehk libiido . 2.ülimina/Super-ego- inimese moraali alus, südametunnistus. Kui rikutakse Ülimina nõudeid siis tekib süütunne. Ülimina kujunen vanemate ettekirjutuste põhjal. Hakkab arenema eluaastal , kujuneb välja11 eluaastaks 3
ekstraventne 6) rigiidne Sangviinik - 1) madal sens 2) kõrge akt 3) kõrge reakt 4) reakt ja akt on tasakaalus on emotsionaalne, kuid suudab neid kontrollida 5) ekstavertne 6) fluiidne tüüp- paindlik, kiiresti kohanev. Flegmaatik - 1) madal sens 2) võib olla akt nendes olukordades, millega on harjunud (kohanemine võtab aega) 3) madal reakt- emotsionaalne väljendus puudub 4) akt kõrgem kui reakt 5) introvertne 6) rigiidne Melanhoolik - 1) kõrge sensitiiv- võtab südamesse liiga; "+", "-", "+" oskab tajuda hästi, mida teised tunnevad (saab suurema elamuse kunstiteostest) 2) akt madal hindab end alla 3) kõrge emotsioon- võtab kõike sisse 4) reakt ületab akt 5) introvertne 6) rigiidne 18. Iseloom ja võimed. Intelligentsus. Iseloom on elutingimuste mõjul väljakujunenud laad inimesel, mis väljendub suhtlemises ja käitumises. Iseloomuomadused kujunevad keskkonna, pere mõjul
E.Kretschmeri teooria * üleval kehaehtitused* I.Pavlov teooria TKT test,iseloomu tüübid; 1)Mõtleja tajub maailma läbi loogika 2)Kunstnik tajub maailma läbi emotsioonide ja reageerivad ka läbi emotsioonide 3)Keskmine käitub vastavalt olukorrale. H.Eysenck teooria- Eristab kahte paari ; Ekstravertsus ehk väljasuunatus & introvertsus ehk sissesuunatus ja emotsinaalne stabiilsus & neurootilisus.Ekstravertide erutustase on madalam,kui introvertidel. Introvertne tagasihoidlik ja kinnine,oma sisemaailma poole pöördunud,avab end ainult heade sõprade seas,sõpru ei ole tal palju,kuid sõprus on tugev ja andunud.Iseloomustab ettevaatlikus,tegevuse mõtleb alati ennem läbi,hindab korrapära elus. Ekstravertne pöördunud rohkem välismaailma,kui sisemaailma poole,paistab silma suhtlemisoskuse ja isesesivusega,rohkesti sõpru,räägib meeleldi tunnetest,armastab naeru,nalju ja vaheldust,teda ei saa usaldada.
Ekstravertidel ajukoore erutuslävi kõrgem: Stiimulitele vähem vastuvõtlikud Vajavad tugevamaid ja kestvamaid ärritajaid Tüdivad stiimuleist kiiremini Otsivad elus enam vaheldust ja seiklusi EYSENCKI TEOORIA. Isiksusel 2 põhidimensiooni: 1. rahulikkus (stabiilsus)-närvilisus (neurootilisus) 2. introvertsus-ekstravertsus Introvertne inimene on sisemaailma poole pööratud, tagasihoidlik ja kinnine. Psüühika suunatus rohkem oma mõtetele ja tundmustele kui välismaailmale. Ekstravertne inimene on rohkem pööratud välismaailma poole, hea suhtleja ja seltsiv. Psüühika suundus rohkem välismaailmale kui enesele. Introvertsete ja ekstravertsete inimeste erinevused töises tegevuses: Informatsiooniprotsessid- Introvertsed inimesed ei pea tähtsaks niivõrd info hulka kuivõrd selle sisu. Head
aktiivsust (emotsioone raske kontrollida); ekstravertne; rigiidne. -) Sangviinik madal sensitiivsus; kõrge aktiivsus; kõrge reaktiivsus; reaktiivsus-aktiivsus tasakaal (suudab kontrollida emotsioone); ekstravertne; fluiidsem. -) Flegmaatik madal sensitiivsus; madal aktiivsus (harjumuspäraseid asju teeb aktiivselt, uusi asju ei tee); madal reakviisus (näost raske välja lugeda, mida ta tunneb); reaktiivsus ületab aktiivsust (aktiivsus väga madal); introvertne; rigiidne. -) Melanhoolik kõrge sensitiivsus (tugev ja nõrk külg võtab asju liiga sisse ning seetõttu võib kannatada, kuid samas saab suuremat naudingut tundetest ning kunstist ja tunneb ära teiste inimeste tundeid); madal aktiivsus (seotud enesehinnanguga, mis on madal); kõrge reaktiivsus; reaktiivsus ületab aktiivsuse; introvertne; rigiidne. Iseloom
saavutusvajadus) Inimese instinktid: - eluinstinkt - surmainstinkt (kutsub esile purustavad jõudu) Inimese isiksuse tasandid: 1) Id - alateadvuslik, primitiivne, mis toimib lõbuprintsiibil. 2) Ego - teadvuslik, mi toimib realiteediprintsiibil. 3) Superego - kujuneb vanemate antud tasude ja karistuste mõjul. Isiksuse loomustamiseks mõisted: - Ekstravertsus-introvertsus - ekstravertne inimene - elav, impulsiivne, uudsust otsiv, tugeva tundeväljenduskäitumisega; introvertne inimene on vaikne, kontrollitud emotsioonide väljendustega ja eelistab väikesi gruppe. - Neurootilisus - on seotud emotsionaalsusega, tugeva sugereeritavusega, madala jõudlusega tegevuses ja ebamugavustunde mittetaluvusega. 6 Põhilikud isiksuse dimensioonid: - Ekstravertsus - iseloomustab aktiivsust ja inimesevahelise suhtlemise intensiivsust.
midagi, vaid sildistavad. Plussiks on võimalus võrrelda teiste inimestega. Suur viisik (NEO-OCEAN), kus on viis faktorit. Teooria on loodud 1990-del, mitu loojat. Põhineb faktoranalüüsil, kus grupid on korrelatsioonis. O avatus kogemustele; loovus, kujutlusvõime, uudishimu C teadlikkus, meelekindlus, organiseeritus, vastutus E ekstrovertsus-introvertsus, ekstrovertne on sotsiaalne, introvertne on kinnine A sotsiaalsus, heatahtlikkus, viisakus N neurootilisus, madal on stabiilne, kõrge on ärritatud Suur viisik saadi keele uurimisel. Need viis gruppi on sõltumatud, aga mõjutavad üksteist. Määravad isiksuse potentsiaali. 5 gruppi moodustuvad pigem suurte andmehulkade puhul ning arvestab vaid otseseid, üksüheseid seoseid. Ei võta arvesse kaudseid mõjusid. Samuti ei vasta test küsimusele, miks sellised omadused tekivad.
Vilumuste omandamine ja muutmine kiire. Hoiab vaos tundmuste ja oma tahtmatuid reaktsioone avaldumist. Ekstravertne LIMA(flegma)- FLEGMAATIK- rahulik, tasakaalukas, visa, püüdlik, vaoshoitud, halb suhtleja. Miimika napp, liigutused väljendusvaesed. Koondab aeglaselt tähelepanu, raske leida uute inimestega kontakti. Enne tegevuse alustamist mõtleb ta kõik hoolikalt läbi. Kohanemine ja uute vilumuste omandamine ja harjumuste muutmine raske. Introvertne. KOLLANE SAPP(chole)- KOLEERIK keevaline, tormakas, energiline, ei jaota õigesti energiat, tihti masenduses. Tugeva jõuga erutusprotsessid, aga pidurdus on nõrga jõuga. Meeleolud vahelduvad kiiresti. MUST SAPP(MELAS CHOLE)- MELANHOOLIK- kõrge tundlikkus, aistingute madal lävi, solvuv, vähese töövõimega, kartlik, tihti alaväärsuskompleksiga.Introvertne. EYSENCKI TEOORIA. Isiksusel 2 põhidimensiooni: 1. rahulikkus (stabiilsus)-närvilisus (neurootilisus) 2
Haigestumused Muutused igapäevaelus Süütunne raisatud aja ja kasutamata jäetud võimaluste pärast. Toimetulekuprotsess (vaata slaide) Pidevalt muutuvad kognitiivsed ja käitumuslikud püüded et hakkama saada väliste ....... Nõab pingutust Pingutatakse et ohjata situatsiooni Toimetulek on õpitud käitumise stressiolukorras reageerimiseks Pidevalt muutuv protsess Isikuomaduste ja keskkonna interraktsioon võib olla evokatiivne introvertne laps jäetakse eemale, kuna arvatakse,e t ta ei soovigi osaleda. , proaktiivne mõjub ilneb siis, kui inimene hakkab ise endale keskkondi looma, intovertne inimene, otsib ka endale sellise töö (raamatukoguhoidja, reaktiivne . Triaad subjektiivne kogemus e. Tunne. Neurofüsioloogilised muutused autonoomses ja kesknärvisüsteemis. Emotsiooni väljendus. Stressiga toimetulek Sublimatsioon- suuname energia, mis on sotsiaalset aktsepteeritud, et
pidevalt õppida ja areneda. Karjääritee valikul tuleb sul uurida võimalusi, kuidas oma plaanid ellu viia teades, et muutused töömaailmas on pidevad. Tihti on põhjuseks ka parem palk või soov õppida midagi uut. 3. Millised on meid kõiki mõjutavad tegurid (karjääri mõjutavad tegurid)? (Vähemalt 6) Elu tervikuna. Otsustamisraskused, karjääriinfo allikad, infootsimine, alternatiivid, sundvalikud, muutustega toimetulek, karjääriteenused 4. Milline on introvertne inimene/töötaja/õppija? Nad on tagasihoidlikud ja kinnisevõitu. Neile meeldib tegutseda omaette. Nad räägivad oma mõtetest ja tunnetest vaid väga lähedastele sõpradele. Sõpru ei ole neil palju, kuid nende sõprus on kindel ja tugev. Oma tegevuse mõtlevad nad eelnevalt läbi. On usaldusväärsed ja põhjalikud. 5. Millised ametid sobivad introverdile? Põhjendus. Advokaat, helilooja, hambaarst, sekretär, florist. 6
ja vormi. Andmine ning saamine püsivad tasakaalus, suhe on kindel ja kooshoidev. See on võrdsete partnerite fenomen. Puuduvad probleemid truuduse/armukadeduse tasandil, teineteisele võib loota. Umbes 10 aasta pärast. Koos on parem 15. Eysencki isiksuse teooria. Temperament. Eysenck rõhutas peamiselt kahte tunnuste paari: ekstravertsust (väljasuunatust)- introvertsust (sissesuunatust) ja emotsionaalset stabiilsust- neurootilisust. Introvertne inimene on tagasihoidli ja kinnine, oma sisemaailma poole pöördunud indiviid. Ta avab ennast ainult heade sõprade seas. Sõpru tal palju ei ole, kuid tema sõprus on tugev ja andunud. Teda iseloomustab ettevaatlikkus, ta mõtleb oma tegevuse eelnevalt läbi, hindab elus korrapära. On usaldusväärne. Ekstravertne inimene on pöördunud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole. Ta paistab
(Maslow) sotsiaal-kognitiivne ja käitumuslik-Paradigma kohaselt on isiksuse kujunemisel on olulised nii sotsiaalne õppimine (ehk mudeldamine) kui ka sotsiaalsed kasvutingimused. Isiksus kujuneb suhtlemises ja teistega koos tegutsedes. Sellistes olukordades toimuva õppimise ajal kujunevad inimesel ootused ümbritseva keskkonna ja teiste inimeste suhtes, mis siis edaspidi suunavad tema käitumist. (Bandura) bioloogiline- evolutsiooniline klassifitseerv introvertne inimene ja ekstravertne inimene 30.Projektiiv ja objektiivtestid. Rorschachi tindipleki test (Inkbot test) 1921 TAT e temaatilise apertseptsiooni test Morgan ja Murray 1935 Projektiivtestid on kasvanud välja psühhodünaamilisest lähenemisest, mille kohaselt on inimesel soovid ja vajadused, mida ta varjab mitte ainult teiste, vaid ka ise enda eest. Kuid see informatsioon võib avalduda
eristatakse inimesi erinevate põhiliste psüühiliste funktsioonide alusel. Põhilisteks psüühilisteks funktsioonideks on mõtlemine (T) ja tundmine (F), aistmine (S) ja intuitsioon (N). Eeldatakse, et kui harjumuspäraselt valitseb üks neist funktsioonidest, siis ilmneb vastav tüüp. Seepärast eristatakse mõtlejat, tundeinimest, sensoorset ja intuitiivset tüüpi, kus igaüks neist võis lisaks olla introvertne või ekstravertne. OLULINE : sest need näitavad kuidas inimene informatsiooni vastu võtab ja kuidas ta otsuseid langetab! 9. Mis on motivatsioon ja motiveerimine? Kuidas on erinev töörahulolust? Motivatsioon sisemised ja välised ajendid, põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust eesmärgi saavutamisel. Motivatsioon võib olla kas kaasatõmbav või väliselt tõukav.
punk. Lõppeb hipide vaba armastus, sest levib AIDS. Maailm muutub sallivamaks. 1980-90-dad laguneb NSVL, tekib globaliseerumine mis nüüdseks on lõppenud. Tekib internet ja sellega seonduv kultuur. Pilet 9: Mäe Andese ja Oru Pearu võrdlus Pealtnäha keskendub teos Oru Pearu ja Mäe Andrese vahelisele väiksele naabrimeeste sõjale, sisse segades peretülisi ja muud. Kui rääkida osapooltest, siis nad loovad väga hea kontrasti. Andres on töökas, tõsine ja introvertne, mis vaatamata kriiskavale positiivsusele on ta suurim nõrkus ta koormab üle mõlemad oma naised, võttes neilt naerva ja kergemeelse eluvaate. Andres isegi oma tegutsemise kaudu valmistab ette Jussi, Andrese truu sulase, enesetapu, sest Andrese esimese naise surma tõttu peab Jussi naine, ehk siis Mari, veetma terve oma ajast Andrese laste eest hoolt kandes, jättes Jussi liiga üksikuks. Andres on oma töösse nii psühhopaatiliselt pühendunud, et ta alles
Ekstraverteeritus-introverteeritus- kas reageeritakse rohkem völiskeskkonnale või sisemaailmale. Sangvinik on madala sensitiivsusega,reaktiivne,aktiivne,kiire tempoga, paindlik, ekstraverteeritud isik. Koleerik on madala sensitiivsusega, väga kõrge reaktiivsusega, kiirete reaktsioonidega, regiidne ja ekstravertne isik. Flegmaatikust iseloomustavad madal sensitiivsus ja reaktiivsus. Melanhoolik on väga tundlik, madala reaktiivsuse ja aktiivsusega,aeglase tempoga, rigiidne ja introvertne. Võimed(sposobnosti) Iga laps on omal viisil genius ja iga genius- laps. (A.Schopenhauer) Inimese võuimed tihti õhte ritta tema kogemuste, teadmiste, oskuste ja vilumustega, mis on mõnel määral hägustanud selle mõiste tähendust. Võime ehk võimeks pole kaugeltki seesama mis mingil alal tegutsemise võimelisus. Võimed ilmnevad, virguvad ja arenevad üksnes nende tegelikul kasutamis. Ehkki võimed peegelduvad vilumustes, oskustes ja teadmistes, ei võrdu need mingil juhul viimastega
annaabi.ee 
