Meeled ja aisting (Gleitmani õpik ptk 4) 1. Mis on proksimaalne ja distaalne stiimul? distaalne stiimul - välismaailma objekt v sündmus proksimaalne stiimul - välismaailmast tulenevad energiad, mis jõuavad vahetult meie meeleorganitesse 2. Mida tähendavad mõtted, et inimene, kui passiivne tajuja (J.Locke, empirism, tabula rasa) ja inimene, kui aktiivne tajuja (I.Kant, kaasasündinud sensoorse sisendi kategoriseerimise viisid). Passiivne tajuja - inimese mõistus on sündides puhas leht - tabula rasa, millele kogemused jätavad oma jälje (John Locke) Aktiivne tajuja - informatsioon organiseeritakse kindlatesse kategooriatesse, kaasasündinud arusaam ruumisuhetest, ajasuhetest 3. Mis on psühhofüüsika? Taju uurimise viis, mis seostab füüsikalise stiimuli omadusi selle poolt tekitatud sensoorsete kogemustega. Üritab leida vastuseid küsimustele: kuidas me tajume heli teisiti, kui helilainete sagedus muutub
emotsioonid. · Püsivus e konstantsus inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. · Valivus e selektiivsus objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pöörame rohkem tähelepanu. Nt inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule. Valivus võib oleneda ka tajuja vanusest või soost. · Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte/nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte. Kui tajutava objektiga pole varem kokku puututud ega teata selle kohta midagi, siis ei suudeta tavaliselt seda objekti ka määratleda ega kasutada. Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõjud võivad tajumist hõlbustada või pärssida. Nt ei pea me tänu lugemisvilumusele lugema tekste tähthaaval. Siin võib ilmneda varasema kogemuse
selgitamine ning osa teiste inimeste tajumise protsessist. Atributsiooniteooria pöörab tähelepanu kolmele isikutaju apektile: 1. Kuidas inimesed tajuvad mõne sündmuse põhjusi 2. Kuidas nad määravad vastutuse sündmuse tulemuste eest 3. Kuidas nad hindavad sündmuses osalenu isiksuseomadusi Isikutaju olemust on võimalik selgitada kahe mudeliga: 1. Summeeriv mudel, milles isiksuse üksikud tajutud omadused liidetakse. Tajuja teadvuses on hinnanguskaala, milles igale omadusele antakse hinnang ning tervikpilt kujuneb liitmise teel. 2. Võrdlev mudel seisneb selles, et lisaks üksikomaduste tajumisele saadud omaduste summeerimisele võrreldakse tulemust nn keskmisega. Piltlikult ja kasutades JOHARI akna mõisteid, võib õelda: inimesed pööravad grupisuhetes teiste poole oma erisugused küljed. JOHARI akna mudel: on saadud kahe teguri-tunded-teadaoleva ja tundmatu-mitteteadaoleva
Need omakorda muudavad pea liikumisest põhjustatud vedeliku liikumise närviimpulssideks. Tasakaalu säilitamiseks sellest aga ei piisa, tasakaaluinformatsioonin kannavad veel nii lihased, liigesed, nahk kui ka nägemine. Vastavalt poolringkanalite signaalidele kontrollitakse automaatselt ka silmalihaseid, mis tagab pea liikumisele vastavad sobiva suuruse ja vastupidise suunaga silmaliigutused- see on ka põhjuseks, miks ümbritsev maailm näib vaatamata tajuja enda liikumisele suhteliselt paigalseisva ja muutumatuna. Meeltega tajutavad omadused. Kuigi lõviosa näidetest tugineb nägemisele, on suunda, kaugust, kuju ja liikumist võimalik tajuda ka teiste meeltega. Nägemine on informatiivseim ja universaalseim maailma tunnetamise vahend. · Suund ehk vaatleja asukoht ümbritsevate esemete suhtes. Kahe meeleorgani vahelisest disparaatsusest (vasakus ja paremas silmas tekkivate kujutiste erinevused, mis on tingitud
kohanemist uute olukordade, inimeste ja tegevustega. Mina-pilt ei ole kaasa sündinud, vaid kujuneb välja elu jooksul, inimene õpib end tundma terve elu ja muutub aja jooksul. Mina-pilt on tähtis suhete loomisel ja arendamisel. Inimesed kalduvad nägema teisi sarnastena nagu nad tajuvad ja hindavad ennast. Selle aluseks võetakse näiteks tajutavate omaduste olulisus endale või analoogsus - teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased nad on tajuja endaga. Ka mina-pildi kujunemist mõjutavad inimesele oluliste inimeste hinnangud ja arvamused. https://www.youtube.com/watch?v=jEKJf2vMwV4 Kui inimese mina-pilt on täiesti terve, siis tulemusena on äiskasvanud inimesel: reaalsuse selge taju oskus tunnustada iseennast ja teisi oskus kaitsta iseennast ja teisi huvid unistused oskus kalduda müstitsismi oskus olla demokraatlik huumorimeel oskus armastada ja olla armastatud oskus andestada Loovus sõltumatus oma keskkonnast sõbrad
*Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine, tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi, suunab rollivalikule, määrab avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. *Ühe eksperimendi raames on tõestatud, et inimestel on kalduvus tajuda ja tõlgendada teisi inimesi vastavalt neile tunnetele, mis nad neid tajudes tundsid. Seega sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat informatsiooni vastavalt oma eesmärkidele, vajadustele ja hoiakutele neid toetavas suunas. 3)Esmamulje * esmamulje efekt -tekib umbes 30 sekundi jooksul märkamisest, üldmulje loomine teisest inimesest esmasel kokkusaamisel (meeldiv, eemaletõukav jne). *Seda, milline teine isik meile tundub, kas sümpaatne või eemaletõukav, rahustav või ärritav, tajutakse sageli puudulikult. Olles näiteks teadlik sellest, et teine isik on väga mõjukal
mõiste. Iga päev ümbritseb meid väga palju informatsiooni. Kõike seda vastu võtta pole võimalik ega vajalik. Sellepärast teeb inimene valiku ja seda talle ainuomaste tegurite mõjul. Taju valivuseks on protsess, kus inimene valib talle ümbritsevast maailmast ainult temale sobiva, omase ja informatsiooni. Taju valivust mõjutavad sisemised ja välised faktorid. Sisemised faktorid on hoiak, motiivid, huvid, varasemad kogemused, ootused ja tajuja isiksus. Välised faktorid on liikumine, hääled, suurus, taust, lähedus, aeg, koht, kontekst. Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus. Tajumine ja taju valivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Välimised on samad mis järgnevalt saavad tähelepanuga loetletud, sisemised aga on intelligentsus, kohanemine ja kogemused. Need kõik
sotsiaalse maailma taju moonutatusest. Taju mõjutavad õppimine, isiksus, … Taju on moonutatud, sest: Valivus e selektiivsus – objektide või nähtuste eriomadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on in olulisem ja sellele pöörab rohkem tähelepanu. Nt inimnäo puhul suundub meie täähelepanu enam silmadele ja suule. Ilu puhul antakse hinnanguid naistele keskmiseks hinnates, meeste puhul hinnatakse neid kauniteks. Sots taju mõj 3 elementi 1. tajuja – halo efekt (tekib inimeste põhiomaduste üldistamisel, see saab olla pos või neg. ) teiste tajumine põhineb võtmeomadustel, mida arvame neil olevat nt 1)soe v külm inimene. 2)Me võime inimesele ka omistada teiste inimeste omadusi. 3)Sotsiaalsus vastavuses eemale tõmbumisega. Halo efekti põhjendab keskmise arvutamise mudel, mitte liitmismudel. – atributsiooni e põhjuste omastamine. Teise inimese
Isikutaju eripära Inimeste mõistmine ja tunnetamine erineb loodusobjektide või asjade ja nähtuste tajumisest järgmiste tunnuste poolest: · Tunnetatavat nähakse ja mõistetakse sotsiaalse objektina, tajus on esiplaanil sotsiaalset huvi pakkuvad jooned ja omadused: positsioon ühiskonnas, roll, päritolu, rahvus, perekonnaseis jne. · Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaalselt määratletud tajuja enda positsiooniga ühiskonnas, tema tööga ja rolliga. Oma osa mängivad ka sotsiaalsed stereotüübid, kõlblusnormid, ideaalid ja eelarvamused. · Ühe inimese tajumine teise poolt sõltub otseselt nendevahelistest suhetest. · Isikutaju objekt - see, keda hinnatakse, on sageli agar ilmutama teatud käitumisviise, mis tagavad positiivsema hinnangu. Teisele näidatavas fassaadis on mõned olemuslikud jooned teadlikult varjatud.
Kordamisküsimused aine „Tunnetuspsühholoogia“ seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus MEELED 1. Kust ja kuidas tulevad teadmised psüühikasse sinu arvates? I. Kanti arvates? J. Locke’i arvates? J. Locke arvates laps on sündides nagu puhas leht – tabula rasa. Nurture (17. saj) Kogemused jätavad oma jäljed. Mõjutab keskkond ja kasvatus. Passiivne tajuja, empirism. I. Kanti arvates meil on kaasasündinud kogemuslikud kategooriad. Meil on arusaam ruumisuhetest, ajalistest suhetest ja ka sellest, mida tähendab kui üks sündmus põhjustab teise. Nature (18.saj) Aktiivne tajuja, Nativism. Minu arvates nad on kaasasündinud. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest.
põhjal ..või rikutuse astme põhjal Kuidas me stiimuleid tõlgendame sõltub oluliselt isiku hetkemeeleolust või varasemast (suhtlemis)kogemusest. (Näide kutse ,,juht tahab Sinuga rääkida") Olukorrale antud tähendust mõjutavad nii see, kuidas me tajume teist osapoolt ja keskkonda (näit toetava või vaenulikuna) kui meie hoiak. Ilmselt sõltub tajust ka teise osapoole sõnumist arusaamine, selle tähenduse tõlgendamine. TAJUJA TAJUTAV SITUATSIOON: Isiksus Olek Ametlik või mitteametlik Hoiakud ja väärtused Käitumine Toimumiskoht Minapilt Sõnaline suhtlemine Kogemused Sõnatu suhtlemine Meeleolu Sündmused See, kuidas me tajume olukorda sõltub paljudest aspektidest:
kontrollkeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org, siis on ta välise kontrollkeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Mida nimetatakse tajuks? Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Taju on subjektiivne ja valiv: välised faktorid, tajuja sisemised tegurid. 6. Selgitage taju valivust. Taju valivus sõltub välistest faktoritest ja tajuja sisemistest teguritest. Näiteks on hea tuua erinevad pildid, kus on võimalik näha erinevaid asju (näiteks nägu või tänav) ning inimene võib näha ühte või teist nendest. 7. Selgitage tajuetalone (stereotüüpe) kui tajumehhanismi. Sõnastage näide. Inimesed tajuvad teisi inimesi keskendudes nende vanuse, ameti, rahvuse, mingi välise
Suhtluspartneri tajumine sõltub inimese hetke tunnetest, huvidest, vajadustest ja isiksuseomadustest. Tajutakse teise inimese välistunnuseid, tundeid, käitumist, kõnelemist ja suhtumist endasse. 1.1.1 Isikutaju etapid Isikutaju protsessis võib eristada 4 etappi. Äratundmine. Toimub inimese äratundmine, eristamine. Sel etapil jälgitakse üksiktunnuseid: miimikat, liigutusi, kehaehitust ja riietust. Kujuneb esmamulje. Üldmulje kujunemine. Tajuja hindab teise inimese meeldivust /ebameeldivust, sõbralikkust /ebasõbralikkust jne. Märgatakse teise inimese meeleolu ja püütakse kindlaks teha ka psühholoogilisi omadusi. Sotsiaalsete tunnuste tajumine. Tajutakse rahvust, ametit, perekonnaseisu. Otsitakse vastavaid märke välimusest ning ka verbaalsetest suhtlemisvahenditest. Omavaheliste suhete prognoos. Püütakse ennustada, milliseks võivad kujuneda
Taju · Taju on rohkem kui lihtne aistingute summa. · Tajus esinduvad nii ärritajad, kui ärritajate vahelised seosed. · Kompleksne protsess tugineb aistingutele, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. · Taju on mõtestatud protsess. Taju filtrid · Füsioloogilised: meeleelundite võime ifot kinni püüda. N: ei kuule õigesti. · Psühholoogilised filtrid tulenevad tajuja isiksusest. Tajutakse subjektiivselt, võttes arvesse eelnevat kogemust. N: roosad prillid. · Mõtestamatus: ei taju seda, millel pole tajuja jaoks tähendust, nimetust. Taju valivus · Ümbritsevatest stiimulitest valitakse fookusesse võtmiseks välja väga väike hulk see, mis on huvitav või vajalik. · Selgemini eristuvat nimetatakse figuuriks · Tahaplaanile jäävat fooniks Taju filtrid
kui rott), annab informatsiooni objekti asukoha kohta. 1 Ruumiline vastastoime: · See, mida inimene tajub mingi objekti omadusena (nt. värvus, suurus), sõltub sellest, millised on selle objekti läheduses olevate teiste objektide omadused. Ajaline vastastoime: · Tajukujutis sõltub ka sellest, mida tajuti vahetult enne või millised on tajuja eelnevad ootused. Tajukujundi moodustumise teooriad: · Teadvustamata otsuste teooria (Hermann von Helmholtz) - tajukujund moodustub keeruliste otsuste ja arvutuste lõpptulemusena. Inimene ise neid protsesse ei teadvusta, kuid teadvustab endale lõpptulemuse ehk tajutavate esemete või keskkonna omadusi. · Otsene taju ehk ökoloogiline tajuteooria (James J. Gibson) Inimene kasutab
Info Indiviid Tajuprotsessi Reaktsioon tähelepanu lihtsustamine reageerimine talletamine tulemus Tajuja Taju ja Hoiakud Hoiakud Stereotüüp Stereotüüp Keskkonna interpretat- interpretat- Motivatsioon Motivatsioon Võistlevadkesk-
intelligentsusest. Taju põhiomadused: · Taju mõtestatus - maailma tajumine tähendustes, tajutud esemetele, nähtustele püütakse omistada mingit mõtet, nimetada mõttes nimetus. Tundmatu esemega kokkupuutel püütakse tabada sarnasust mingi tuntud esemega, liigitada mingisse tuntud esemete kategooriasse. · Taju valivus - tajumisel inimene valib ümbritsevast maailmast talle sobiva ja vajaliku informatsiooni. Taju valivus sõltub tajuja välistest faktoritest (tajutava objekti või sündmuse omadustest ja tajuja sisemistest faktoritest (motivatsioon, kogemused, huvid jne). Taju sõltub ka tujust, tajuja ja tajutava omavahelistest suhetest, hoiakutest, rolliootustest. · Taju konstantsus - inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte.
tumedad piirkonnad nägemisväljas ning servasid moodustavad jooned) on tõlgendatav erineval moel sõltuvalt sellest, millised objektid meie tajusüsteem nendest aistingute andmetest välja valib. TAJUMISPROTSESS on aistingute andmetest kui etteantud eeldustest järelduse tegemine, kuid erinevalt verbaalsest loogilisest järeldamisest toimub see nii, et lahenduseks on tavakujund. Taju on MÕTESTATUD tunnetusprotsess, sest üldjuhul mõistab tajuja esemete ja nähtuste tähendust ja/või otstarvet. Taju on KATEGORISEERIV tunnetusprotsess, sest tajumise käigus paigutab tajuja mõttes tajutava mõne talle tuttava kategooria alla, mis omakorda eeldab eelnevat õppimist ja kogemist. Taju on TERVIKLIK tunnetusprotsess, sest ta saadakse esemete/nähtuste üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel. Taju on SELEKTIIVNE tunnetusprotsess, sest aistingusignaalide tervikuks integreerimine võib toimuda ühel või teisel moel,
ALA U ALA ISIKUTAJU Oma igapäevaelus sõltume me suurel määral sellest, kuidas me oma suhtlemispartnerit tajume. Tajumine määrab ära ka suhtluse sisu. Mida paremini me teist mõistame, seda enam oskame me ette ennustada teise võimalikku käitumist tulevikus. 1.Kognitiivsed faktorid – ootused, stereotüübid, personaalsed konstruktid jne. 2.Afektiivsed faktorid - tajuja eesmärgid ja emotsionaalsed seisundid. 3. Demograafilised faktorid – tajuja sugu, vanus ja kultuuritaust. Tajuvead Esmasuse efekt - on seotud sellega, et esmasena suhtlemises tajutav info võib mõjutada hilisemat info vastuvõtmist ja selle töötlemist. Seega mõjutavad meid väga olulisel määral need muljed, mis me esmakohtumisel saame ehkki see info võib olla ekslik. Esmamuljel on võimalik eristada erinevaid etappe: Äratundmine- esmalt toimub teise inimese äratundmine, eristamine
jaoks. Asi iseeneses on in jaoks tunnetamatu, kuid see pole ol, sest maailm on meiele see, mida tajume ja millest mõtleme. Asi meie jaoks- mida tunnetame, kujutlus, illusioon. Maailm on muutlik, ebapüsiv. S uskus, et muutliku m taga on midagi ühtset e asi iseeneses, mis on tunnetatav. So asi, mis on in avatud: in ise. Enda sisse vaadates nägi S seal TAHET. Maailma tahe on piiramatu, igavene, kõikvõimas. Kõik, ka in on tahte osa. In on teadvustaja/tajuja, kelleta poleks ka ühtegi obejkti, sest in järgi on kõik paika pandud. INIMENE- ''intelligiibiline isel''- mõistusega tunnet e in ei tunne oma tuuma aga tajub. ''empiiriline isel''- isiklik eripära, kaasasündinud, muutumatu. Kasvatusega saab in muuta, kuid see on vaid takistus eneseleidmisel. ''Omandatud isel''- oma rolli mängimine, teesklmeine. TAHE, TUNNETUS- ''teadvusetus on kõigi asjade ürgne ja loomulik olukord ja seepärast ka
· Püsivus e konstantsus inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. · Valivus e selektiivsus objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pöörame rohkem tähelepanu. Nt inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule. Valivus võib oleneda ka tajuja vanusest või soost. · Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte/nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte. Kui tajutava objektiga pole varem kokku puututud ega teata selle kohta midagi, siis ei suudeta tavaliselt seda objekti ka määratleda ega kasutada. Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. Kogemuste osa tajumises nim. apertseptsiooniks. Võivad tajumist hõlbustada või pärssida
5. Miks tekivad Tajuvead on taju piiridest tulenevad ÕO4 tajuvead? Kirjeldage valestitõlgendused. Tajuvead on optilised L4 ühe illusiooni petted, tajuillusioonid ja tekkemehhanismi. hallutsinatsioonid. Nende tekkepõhjusteks on vastavalt tajuaparaadi funktsioneerimise viis, ärritaja ebaselgus ja tajuja eriline psüühiline seisund ja ajutegevuse häired. Illusiooni tekkemehhanism: inimene on purjus ning tal tekivad selle tõttu tajuvead – seetõttu võib inimene hinnata oma sõidukiirust väiksemaks, kui see tegelikult on. Kuidas jõuavad Locke arvates jõuab informatsioon L2
Kui ei õnnestunud, alustada uuesti. ISIKUTAJU Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine, tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi, suunab rollivalikule. määrab avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. Isikutaju erineb põhimõtteliselt elusa ja eluta looduse mitmesuguste objektide tajust: teises inimeses nähakse eelkõige sotsiaalset olendit, isiksust, kes võib tajuja enese suhtes ilmutada aktiivsust, teda ühel või teisel viisil mõjutada. Sellest tingituna on isikutaju tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga- teise inimese tunnetamisel otsitakse lähtekohti tema kõlbeliseks (aus, valelik, hea, halb), esteetiliseks (meeldiv, ilmetu) või praktiliseks (vajalik, huvipakkuv, tähtis, mittevajalik) hindamiseks. Isikutaju on oma olemuselt sotsiaalne. Teist inimest tajutakse kui mingi sotsiaalse grupi liiget,
Kui ei õnnestunud, alustada uuesti. ISIKUTAJU Vahetul suhtlemisel omandab võtmetähenduse isikutaju- inimeste vastastikune tajumine, tunnetamine, hindamine. See, kellena ja millisena partnerit tajutakse, tingib pöördumisviisi, suunab rollivalikule. määrab avatuse suhtlemisel ja suhtlusvahendite kasutamise. Isikutaju erineb põhimõtteliselt elusa ja eluta looduse mitmesuguste objektide tajust: teises inimeses nähakse eelkõige sotsiaalset olendit, isiksust, kes võib tajuja enese suhtes ilmutada aktiivsust, teda ühel või teisel viisil mõjutada. Sellest tingituna on isikutaju tugeva subjektiivse ja hinnangulise värvinguga- teise inimese tunnetamisel otsitakse lähtekohti tema kõlbeliseks (aus, valelik, hea, halb), esteetiliseks (meeldiv, ilmetu) või praktiliseks (vajalik, huvipakkuv, tähtis, mittevajalik) hindamiseks. Isikutaju on oma olemuselt sotsiaalne. Teist inimest tajutakse kui mingi
Taju Taju on tunnetusprotsess, mis töötleb keskkonnast erinevate meelte kaudu omandatud infot ühtseks, terviklikuks kogemuseks. Taju põhiomadused · Konstantsus ehk püsivus - see väljendub esemete suuruse, vormi, värvi suhtelises püsivuses ka juhul kui tajutingimused on muutunud ehk me tajume enamasti asju samasugustena olenemata nende valgustusest, nurgast, kaugusest · Selektiivsus ehk valivus - taju iseloom sõltub taju otstarbest, aga ka tajuja isikust. · Mõtestatus - midagi nähes, kuuldes, kompides, nuusutades asuvad lisaks tegevusse ka meie mõtlemine, ja tähenduste teadvustamine. 0 Taju liigid · Isikutaju ehk sotsiaalne taju teiste inimeste tajumine, mõistmine ja hindamine. · Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt e ruumilise pildina.
vastatakse või antakse tagasisidet MEELESEISUNDID Iga meeleelund on spetsialiseerunud kindlat liiki ärritajate vastuvõtuks 1. SILM - nägemismeel 2. KÕRV - kuulmismeel 3. NINA - haistmismeel 4. KEEL - maitsmismeel 5. NAHK – kompimine, puutetundlikkus KOKKUVÕTE Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus. Tajumine ja taju valivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Tähelepanu on teadvuse seisund ja psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus, Teadvuse poolt eredalt ja selges vormis haaratud objekt. Tähelepanu eeldab keskendatust ning aitab objekte teadvustatult tajuda. Mälu on psüühiline nähtus, mis seisneb teadmiste, muljete ja oskuste meeldejätmises, säilitamises ja taastamises. Tajumise materjal muudetakse kujutletavaks, mõtlemise materjal aga sõnade ja lausetena
2 Pertseptiivsed tunnetusprotsessid TAJU: taju – esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess, milles lisaks keskkonnast saadavatele sensoorsetele andmetele kasutatakse ka mällu talletatud informatsiooni maailma nähtustest, sündmustest ja objektidest tajumine – kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu taju mõtestatud tunnetusprotsess - üldjuhul mõistab tajuja esemete ja nähtuste tähendust ja või otstarvet taju kategoriseerib tunnetusprotsess – tajumise käigus paigutab tajuja mõttes tajutava mõne talle tuttava või teadeoleva kategooria alla, mis omakorda eeldab eelnevat kogemust taju selektiivne tunnetusprotsess – aistingusignaalide tervikuks integreerimine võib toimuda ühel või teisel moel, kuid igal hetkel on tajukujundamine välja valitud üks kandev tõlgendus;
Tundmatu esemega kokkupuutel 6 ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD püütakse tabada sarnasust mingi tuntud esemega, liigitada mingisse tuntud esemete kategooriasse, nt ebatavalise kujuga soolatoos. Taju valivus - tajumisel inimene valib ümbritsevast maailmast talle sobiva ja vajaliku informatsiooni. Taju valivus sõltub tajuja välistest faktoritest (tajutava objekti või sündmuse omadustest ja tajuja sisemistest faktoritest (motivatsioon, kogemused, huvid jne). Taju sõltub ka tujust, tajuja ja tajutava omavahelistest suhetest, hoiakutest, rolliootustest. Taju konstantsus - inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte; kaugel
Taju omadused: 1.mõtestatus 2.valivus 3.konstantsus 4.apertseptiivsus 5.ökoloogiline põhjendatus - eelnevate omaduste oluline roll ümbritseva keskkonnaga kohanemisel ja otstarbeka käitumise tagamisel. Eeldab, et tajusüsteem oleks võimeline ära tundma ka sündmusi. Objekt ja foon: Objekt on mõjuvad tegurid/objektid, mis on selgemini eristuvad. Foon on tahaplaanile jaav ja ebamäärane taust. Apertseptsioon: taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest Taju konstantsus: esemete ja tajutavate sündmuste omaduste tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. Tajuväliste tegurite mõju aistingutele ja tajule: 1.Janu, nälg näljaperioodi alguses suurenenud tundlikkus toiduga seotud ärritajatele, hiljem lävede kasv 2.Valu, hirm Tundlikkuse kasv siis, kui ärritaja on ootamatu või kui isikul on võimalik täpse ja kiire taju abil ebameeldivat mõju vältida
Tajumisel inimene valib ümbritsevast maailmast talle sobiva ja vajaliku informatsiooni. Seda nimetatakse taju valivuseks ning see aitab inimesel tähelepanu koondada tema jaoks kõige olulisemale nähtusele. Ta on nagu filter, mis laseb läbi antud inimese jaoks vajaliku. Taju omadused iseloomustavad selle protsessi toimumist ning järgnevalt vaadeldakse kolme taju omadust- valivus, mõtestatus ja konstantsus. Valivus on üheks taju omaduseks ja sõltub suurel määral tajuja isikust ning seetõttu võivad erinevad inimesed ühte objekti tajuda erinevalt. Taju valivus tähendab teatud nähtuste ja esemete eristumist teiste hulgast ning nähtuse iseloomustamiseks kasutakse taju objekti ja fooni mõisteid. Taju objekt on selgelt eristuv ja tahaplaanile jääv ning ebamäärasemalt eristuv. Objekti foonist eristumine sõltub objekti intensiivsusest ja tajuja eesmärkidest. Näiteks tasudega seotud olukorras tajumistäpsus kasvab ning tasustatud variante tajutakse
avaldub inimese põhiomaduste määratlemise võimes ja isiksustüübi psühholoogilise kindlaksmääramise oskuses. Inimese mõistmine ja tunnetamine erineb loodusobjektide, asjade või nähtuste tajumisest järgmiste tunnuste poolest: Tunnetatavat nähakse ja tunnetatakse sotsiaalse objektina, huvipakkuvamad jooned ja omadused on staatus, roll, rahvus, perekonnaseis jne. Teise isiku hindamine ja tõlgendamine on sotsiaaalselt determineeritud (määratletud) tajuja enda positsioonist ühiskonnas, tööst, rollist, kõlblusnormidest, eetilistest ideaalidest, eelarvamustest; Ühe inimese tajumine teise poolt sõltub otseselt nende endi vahelistest suhetest; Tajutav objekt ilmutab sageli kindlaid käitumisviise, mis tagavad tema positiivse hindamise; Nii kogemused kui uuringud lubavad teha järelduse, et vahetul suhtlemisel kulgev isikutaju on subjektiivne ja situatiivne, kuid kulgeb samal ajal kooskõlas suhtlemisülesandega. Isikutaju võtmeküsimused
aga tajutav see kui "asi meie jaoks" (Ding für Uns) see on fenomenaalne maailm · Asi iseeneses mõjustab meid läbi meie mõistuse, mis sarnaneb värviliste prillidega, selle tajumises mängivad rolli nii asi iseeneses kui ka mõistus · Asi iseeneses eksisteerib sõltumata tajujast, seda ei iseloomusta ei aeg ega ruum, põhjuslikud seosed jms, ta ei ole tunnetatav · Asjad meie jaoks eksisteerivad tajuja tajuobjektidena, st sõltuvad tajujast; nad eksisteerivad ajas ja ruumis, nad on põhjuslikult seotud; nad on tunnetatavad · Kanti arvates on igasugune teadmine otsustus · Otsustuste hulgas eristas Kant analüütilisi (selgitavaid) ja sünteetilisi (avardavaid) otsustusi · Sünteetilised otsustused jagas Kant kaheks: aposterioorsed (kogemusel põhinevad) ja aprioorsed (kogemusest sõltumatud) otsustused
intelligentsusest. Taju põhiomadused: · Taju mõtestatus - maailma tajumine tähendustes, tajutud esemetele, nähtustele püütakse omistada mingit mõtet, nimetada mõttes nimetus. Tundmatu esemega kokkupuutel püütakse tabada sarnasust mingi tuntud esemega, liigitada mingisse tuntud esemete kategooriasse. · Taju valivus - tajumisel inimene valib ümbritsevast maailmast talle sobiva ja vajaliku informatsiooni. Taju valivus sõltub tajuja välistest faktoritest (tajutava objekti või sündmuse omadustest ja tajuja sisemistest faktoritest (motivatsioon, kogemused, huvid jne). Taju sõltub ka tujust, tajuja ja tajutava omavahelistest suhetest, hoiakutest, rolliootustest. · Taju konstantsus - inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte.
Matriarhaalses faasis on kõrgeim olevus ema. - Hierarhia - patriarhaalse ühiskonna arengu langemine eraomandi arenguga, milles vendade võrdsuse välistavad võistlus ja võitlus. Monoteismi areng - Jumalat üldse mitte nimetada, Jumalast üldse mitte rääkida. Üks ja sama asi ei saa samal ajal kuuluda ja mitte kuuluda sama asja juurde ja samas suhtes. See on niisis kindlaim kõigist põhimõtteist (Aristoteles). Tajutud vastandite paar ei peegelda asjade olemust, vaid tajuja olemust. - Vastasseis - inimese meele ja mõtte kategooria, iseenesest ei ole see tegelikkuse element. Üheksolemise kogemuses paradoksaalloogika - jumalaarmastus ei ole mõtteis Jumala teadmine ega ka mõte jumalaarmastusest - see on Jumalaga üheksolemise kogemine. Teadlikus mõtlemises on veatu mõte ainutähtis, seda nii intellektuaalse aususe kui ka teadusliku mõtte praktika. Jumala vastu tundav armastus vastab sellele armastusele, mida inimene tunneb inimese
on külm isiku A jaoks” ja “Tuul on soe isiku B jaoks” – on sama vähe vastuolu kui lausete “A on suurem kui B” ja “A on väiksem kui C” vahel. Eksimused tekivad tajude puhul siis, kui aru muudab omapoolsete täienduste või väljajätmistega tajusisu. Nii võib kandiline torn paista kaugelt ümmargune, kuna ei märgata, et kujutlus, mis kujunes suure distantsi puhul, on mittetäielik. Kui tajuja hoiaks kinni rangelt üksnes tajus antust, siis ei saaks ta antud juhul ütelda, et ta näeb ümmargust torni, vaid tal tuleks ütelda, et torn näeb kaugelt ümmargune välja. Ja selline väide jääb tõeseks ka siis, kui lähemale minnes saab taju põhjal kindlaks teha, et torn on kandiline. Kui pidada silmas teatud väljenduste relatiivsust ja teiselt poolt tunnistada tajutuks üksnes tajus tegelikult antut, siis võib Epikurose hinnangul lähtuda kõigi
enam kaldub taju neid kokku rühmitama; • selge jätkuvuse -- taju eelistab kujutisi, mille piirid jätkuvad ühtlaselt algset rada pidi; • lõpetatuse -- tajume lõpetatud kujundeid, mitte poolikuid; • lihtsuse -- tõlgendame vormi lihtsaimal võimalikul viisil --printsiibid. tausta ja objekti eristamine -- esimene samm kujutise nägemise protsessis sageli selle eristamine taustast. Oluline on tajuja roll, mismoodi ta visuaalset pilti tõlgendab (mis on taust, mis mitte). 6. Millistest seaduspärasustest lähtub tajusüsteem nähtava sisendi korrastamisel (sõelumisel)? Seleta lahti tajulise grupeerimise printsiibid (geštaltpsühholoogiast!). 7. Sügavustaju (kaugustaju) monokulaarsed ja binokulaarsed tunnused. 1) binokulaarsed sügavustunnused ● binokulaarne disparaatsus -- silmad asuvad objekti suhtes erinevatel
Sissepoole suunatud tähelepanu on avatud suurema info vastuvõtmiseks. Taju ja aistingud -On tegelik pilk maailma... Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus. Tajuvalivuseks on protsess, kus inimene valib talle ümbritsevast maailmast ainult temale sobiva, omase ja informatsiooni. Tajumine ja tajuvalivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Välimised on samad mis tähelepanuga loetletud, sisemised aga on intelligentsus, kohanemine, kogemus...need kõik suurendavad tajumisvõimet. Tajuvalivus see aitabki inimesel tähelepanu koondada tema jaoks olulisele nähtusele, nagu filter Taju omadused Taju terviklikus Taju pöördumine Taju konstantsus maailma nägemise püsivus Goethe: mõtlemine on huvitavam kui teadmine aga mittehuvitavam kui vaatlemine.
Kui inimene tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui inimene tunneb, et teda mõjutavad peaasjalikult teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 25.Selgitage taju valivust. Taju valivus - tajumisel inimene valib ümbritsevast maailmast talle sobiva ja vajaliku informatsiooni. Valivus sõltub: välistest faktoritest ja tajuja sisemistest teguritest. 26.Millised tajumehhanismid on tähtsaks osaks tajumisel? Tajuetalonid ehk stereotüübid, Analoogiate kasutamine, Empaatia ehk sisse-elamine teise inimese tundemaailma, Loogiline järeldamine, Haloefekt, Kontrastiefekt 27.Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks? Hoiaku kujunemise põhiliseks allikaks on isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. Hoiak koosneb kolmest komponendist: Kognitiivne ehk tunnetuslik komponent (põhineb uskumustel,
On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsiooni. 5. Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel/ abil isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. (Ümbritseva maailma osaks on sündmused, inimesed, nähtused, situatsioonid.) Taju on subjektiivne. 6. Taju on valiv. Valivus sõltub: välistest faktoritest ja tajuja sisemistest teguritest. 7. Tajuetalonid/stereotüübid - inimeste jagamine tüüpideks teatud tunnuste alusel (vanus, sugu, rahvus, amet, haridus, rass). Kui oleme inimese ,,ära määranud", siis edaspidi märkame pigem seda, mis kinnitab meie liigitust. 8. Analoogiate kasutamine. Teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad tajujaga. 9. Empaatia on sisseelamine teise inimese tundemaailma. O . Empaatia tähendab võimet teisele inimesele kaasa elada
ärrituste süsteemipärasel mõjumisel retseptoreile. Vastavalt analüsaatori domineerivusele tunnetuses: *näg *kuulm *komp *liigutus *maits *haistmistaju Vastavalt tegelikkuse eksisteerimise vormidele: ruumi-, aja-, liikumistaju. Vastavalt taju objektile- keele-, inimese-, vormi-, sündmusetaju jne. Eesmärgipärane, ettekavatsetud, teadlikult oraniseeritud taju- vaatlus. Apertseptsioon- taju sisu ja suunitluse sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest. Sisendus- võimeline tungima tegurite süsteemi, seda muutma. Annab tajule aktiivse suunatuse, väljendab tajuja teatud suhet tajutavasse. Püsiv ja ajutine apertseptsioon. Ajtine- tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil (meeleolu, aktiveeritus, ootus). Taju valivusele mõjub eelkõige vilumus mingit laadi objektide või teemadega kokkupuutestm alles seejärel huvi millegi vastu.
vastutab eeldatava objekti tunnuste kodeeerimise eest Ülerahvastusefekt Liikumistaju: · Reaalse liikumise taju (jälgimine,möödumine,Reichardt) · Näiv liikumine:stroboskoopiline liikumine,indutseeritud liikumine,autokineetiline liikumine,liikumise järelefekt · Suhteline liikumine · Vestibulaar-ja kinesteetilised aistingud · Kiirustaju · Optiline voog Gunnar Johansson: Bioliikumine Tajuja tuletab struktuuri ja objekti kategooria fragmentide liikumisest,kuid ei ole võimeline seda tegema siis,kui samad fragmendid on staatilised Taju konstantsus: Eseme ja sündmuste tajutavate omaduste (suuruse,kuju,vormi,heleduse,suuna jmt) tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral Konstansus on oluline tajutava maailma mõistmisel ja järjepidevuse tagamisel.Varieeruvusest eraldatakse muutumatus,üldisus,põhimõtteline sisu Ruumitaju:
fooniga 2) objekti liikumine või mitteliikumine(liikuv eraldub enamasti paremini) 3) tajumise eesmärk( kui on kindel eesmärk millegi konkreetse tunnetamiseks, siis objektina eraldub reeglina eesmärgiks seatu või sellega seostuv.) Taju selektiivsus väljendub ka erinevate tunnuste või elementide valikulises organiseerimises, kombineerimises. - Apertseptsioon taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest. See annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab tajuja teatud suhet tajutavasse. Apertseptsiooni üks tegureid on sisendus, seda eriti laste puhul. Sisendus on võimeline tungima apertseptiivsete tegurite süsteemi, seda muutma. Eristatakse püsivat ja ajutist apertseptsiooni. Ajutine apertseptsioon tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil meeleolust, aktiveeritusest, ootustest ja on vahelduv.
Rakendus pedagfoogikas: mida õpetada keeleõppes, kugemistundide,s kuidas korralda pedagoiline suhtlemine; teabe edasitamist verbaalselt, õppetekstide edastamist; õppekirjandus. Õppetekst tuleb kirjutada nii, et oleks nii keeleliseld kui sisuliselt (lausekonstruktsioonid, piltide lõimine, ) sihtrühmale sobilikud! Kõnearengu korrigeerimine: logopeedid, aga ka eripedagoogid tegelevad sellega. Kuidas inimstel on seotud teadmised ja keel? Mida siis ikkagi tajuja sõna ,,koer" mälust üles leiab? jUba väike laps oskab seda sõna kasutada, aga meie ja tema teadmised erinevad, nt tal on vb aint üks koer ,,koer", et see sõna ei käi kõigi koerte vaid kindla obketi/koera kohta. Sõnavaraarendus tähendab teadmiste andmist.! Patospsühholingivtsika: Kuidas vaimuhaigused mõjutavad künet ja selle mõistmist. Inseneripsühholoogia: Mis laadi korraldus nt seal lennukipiloodile on paremeini mõistetav, et segadust ei tekiks.
Valivus on tihedalt seotud tähelepanuga. Taju konstantsus on esemete ja tajutavate sündmuste omaduste tajumine püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. Kui taju ei oleks konstantne, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundma või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. Taju sisu ja suunitlus sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest nim. apertseptsiooniks. Apertseptsiooni üks tegureid on sisendus, seda eriti laste puhul. Sisendus on võimeline tungima aperseptiivsete tegurite süsteem, seda muutma. Apertseptsioon annab tajule aktiivse suunatuse ja väljendab tajuja teatud suhet tajuvasse. Taju ökoloogiline põhjendatus tähendab taju mõtestatuse, valivuse, konstantsuse ja apertseptiivsuse seoses
teist. Seda võimalust kasutatakse logopeedias ja surdopedagoogikas hääldamise korrigeerimisel. 6. Tekst ja selle loome Teksti iseloomustavad kaks peamist tunnust: terviklikkus ja sidusus. Sidusust peetakse lingvistiliseks tunnuseks. Seda kajastab sisuline sidusus (mõtete haakumine) ning vormiline sidusus (sisulist sidusust kindlustavad vahendid). Terviklikkus (sihipärasus, koherentsus) on tegelikult psühholingvistiline kategooria. Selle üle otsustab tajuja (kas saab aru, kas väljendatud mõte on tajuja jaoks terviklik). Seega üks ja sama tekst võib osutuda ühele kuulajale-lugejale terviklikuks, teisele mitte. Terviklikkus eeldab sidusust. Vastupidine ei kehti: sidus tekst võib olla lõpetamata, selles võivad esineda olulised mõttelüngad (näiteks lõik vahelejäänud). Pedagoogikas, eriti aga eripedagoogikas kerkib üks olulisemaid probleeme — tekstide kohandamine. Viimane kehtib nii õppetekstide kui ka õpetaja kõne suhtes
* Valivus e. selektiivsus seda mõjutab elukutse, tervislik seisund, vanus, sugu, vajadused, samuti ka objekti valgustatud. Näiteks: Kirejaveaga plakat- eesti keele õpetaja märkab õigekirjavigasid, kunsti õpetaja kujundust. * Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju tajumise puhul on tähtsad ka varasemad kogemused. Näiteks ei pea me tänu lugemisvilumusele lugema tekste tähthaaval. Taju sõltub suuresti hoiakutest ja ootustest, mis olenevad tajuja isiksuseomadustest ja emotsioonidest. Näiteks vaatame heas tujus olles kogu maailma justkui läbi roosade prillide kõik tundub kaunis ja hea 27) Mis mõjutavad taju selektiivsust? Valivus e. selektiivsus seda mõjutab elukutse, tervislik seisund, vanus, sugu, vajadused, samuti ka objekti valgustatud. Näiteks: Kirejaveaga plakat- eesti keele õpetaja märkab õigekirjavigasid, kunsti õpetaja kujundust. 28) Mis on optimaalne erutus
1) Kontekst (ei võrdle ennast teistega) 2) Eneseusaldus (adekvaatne ebnesehinnang 3) Teised muutujad ! Võistluslik sotsiaane kontekst loob eeldused, et õpilased end sotsiaalselt õigesti ei taju! Müra on seotud taju probleemidega. Füüsiline müra loob eeldused agressiivsuseks. Kõrgema intelligentsusega Empaatiavõimelised inimesed tajuvad sotsiaalset maailma objektiivsemalt Kes iseennast paremini tunnevad Sotsiaalset taju mõjutab: 1. Tajuja 1. Halo efekt, 2. atributsioon e omistamine, stereotüübid 2. Tajutav subjekt - esmamulje 1. Halo efekt: Nt. kui me tajume kedagi `hea' või `meeldivana', siis me kaldume kogu tema tegevust sellisena võtma. Halo efekt tekib inimese põhiomaduste üldistamisel. Salamon Ash (1949) andis õpilastele nende juurde tuleva lektori 10 omadust ja lisas ühele rühmale soe ja teisele külm. Kui õpilased teadsid, et ta on soe või külm, nad ka
kontrollimine. Fayol oli esimene, kes rõhutas osakondadevahelise piiri ja ametliku hierarhia ületamise vajadust. 2. Isiku tajumise protsess ja taju mehhanismid. Tajumine on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määrab ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Ümbritseva maailma osadeks on sündmused, inimesed, nähtused, situatsioonid. Taju on sobjektiivne ja valiv. Ning valivus sõtlub välistes faktoritest (see taju võtab kergemini vastu seda, mis eristub teistest) ja tajuja sisemistest tegurites (on näha et inimene ei taju keskkonda siis ta tegeleb oma sisemise probleemi lahendamisega). Isiku tajus erisatatkse järgmisi etappe: äratundmine (inimene annab hinnangu inimese välisele olekule, olemusele), üldmulje kujunemine, sotsiaalsete tunnuste tajumine ja omavaheliste suhete prognoos. Tajumisel on tähtsaks osaks tajumehhanismid: Tajuetalonid ehk stereotüübid (vanus, sugu, klass, rahvus)
Kui taju ei oleks konstantne,kohtuksime igal sammul tajumistingimuste(kauguse,valguse,värvi,vaatenurga jm) muutudes uuete,meile senitundmatute või tuntud,kuid moonutatud esemetega ning kakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda,mida varem tundsime ja kasutasime. INIMESE TAJUMINE Inimesetaju protsessid ja mehhanismid Sotsiaalsete objektide tajumisel püüab tajuja interpreteerida saadavat infarmatsiooni vastavalt oma eesmärkidele, vajudastele ja hoiakutele neid toetavas suunas. · Indentifikatsioon- teise inimese mõistmine ja tema käitumise interpreteerimine temaga samastuda püüdmise või temaga samastumisoskuse kauda · Refleksioon- teise inimese mõistmine valdavalt ratsionaalsel teel,tema mõtlemisse sisseelamise vahendusel
Koosneb mõtetest ja osamõtetest. · Diskursus: verbaalse käitumise protsess ja tekst vs suuline suhtlus · Keeleteadus- rakendatavad keeleüksused · Psühholoogia- · Psühholingvistika- PUUUDUUU Teksti tunnused - õpetaja peab aru saama lapse tekstist, seda suunama, hindama ja selle läbi suutma ka ise paremaid tekste luua. · Terviklikkus- tajuja hinnang (teadmised, tekstitaju strateegiad): mõte on terviklik või lõpetamata (luuakse situatsioonimudel või mitte). Sidus tekst on vähemalt 2st lausest koosnev terviklik tekst, mille laused on omavahel sisuliselt ja vormiliselt seotud. Terviklikkus eeldab sidusust · Sidusus (teksti laused seotud sisuliselt ja vormiliselt) LK 141 - sisuline : mõtte haakumine, (seos teemaga, sõnastikud), lineaarne (paralleel- ja ahelseos) seos.
annaabi.ee 
