Dolomedes fimbriatus e hiidämblik · Eesti rabade suurim ämblik · Ei koo võrku saagi püüdmiseks · Püüab saaki seda luurates või jälitades · Elab veekogude kaldataimestikus · Püüab saaki veepinnalt · Võib kinni püüda isegi väikesi kalamaime Välimus · Suur pruuni-kollakasvöödiline ämblik · Karvased vetthülgavad jalad, mis võimaldavad liikuda veepinnal · Emased kasvavad kuni 22mm suuruseks, millest jalad 70mm · Isased kasvavad 10-13mm suuruseksja on märgatavalt emasest väiksemad · Mõlemad on tugeva kehaehitusega ämblikud Paljunemine · Paaritumine võtab neil aega vaid mõne sekundi · Pärast paaritumist toodab emane koti,kus sees on munad, mida ta kannab 3 nädalat endaga kaasas · Iga paari tunni tagant laseb ta koti vee alla, et need oleksid niisked · Pojad väljuvad sealt 10 kuni 100 cm kõrgusel veepinnast ja võrgu peale, mida valvavad emasämblikud
0 pikkuseks 1mm A1 100±0 0003mm A2 90±0 0003mm A3 80±0 0003mm A4 70±0 00025mm A5 30±0 0002mm A6 1.27±0 00012mm Ai 372.27±0 00294mm a)Lõpplüli nimimõõtme arvutamine A0 Ai(suurendav) Ai(vähendav) n n A0 Ai A1 A2 A3 A4 A5 A6 1 mm A0 372.27mm ( 100mm 90mm 80mm 70mm 30mm 1.27mm) 1 mm b)Lõpplüli ülemine hälve EsA EsA(suurendav) EiA(vähendav) n n EsA(suurendav) 0.0003 0.0003 0.0003 0.00025 0.0002 0.00012 0.00147( mm) n EiA(vähendav) 0.0003 0.0003 0.0003 0.00025 0.0002 0.00012 0.00147( mm) n EsA 0.00147mm ( 0.00147)mm 0.00294 mm c)Lõpplüli alumine hälve EiA
Aivo tamkõrv KODUSED ÜLESANDED KODUSTE ÜLESANNETE KOGUM Õppeaines: STANSID JA PRESSVORMID Mehaanikateaduskond Õpperühm: ME 51 Juhendaja: lektor Jaak Särak Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2016 Ülesanne Nr.1 Varjant Nr.13 Kirjeldus: Määrata stansimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stansime ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides a) Teras 30; paksusega s=3mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 30x70mm b) Roostevaba teras 12X18H10T, paksusega s=2mm ava läbimõõduga d=80mm c)messing Л62 paksusega s=4mm kitsamast servast kinnine sisselõige mõõtmetega 60x15mm(П). Kasutatud valemid: P=L∗s∗σ 1 (1) P=0,66 π∗d∗s∗σ 1 ...
Liblikad Liblikalised ehk soomustiivalised ehk lepidopterid (Lepidoptera) Eesti liblikaliste sugukonnad Eistekedriklased Hepialidae Karuslased Arctiidae Kireslased Zygaenidae Klaastiiblased Sesiidae Koerlibliklased Nymphalidae Koilased Tineidae Leediklased Pyralidae Mähkurlased Tortricidae Märslased Psychidae Pisitiiblased Micropterygidae Punnpealased Hesperiidae Põualibliklased Pieridae Ratsulibliklased Papilionidae Siidikedriklased Bombycidae Silmiklased Satyridae Sinilibliklased Lycaeniidae Surulased Sphingidae Tutlased Notodontidae Udeselglased Thyatiridae Vaksiklased Geometridae Öölased Noctuidae Suur- ja pisiliblikad Suuruse järgi jaotatakse liblikad kahte rühma: suur- ja pisiliblikad. Pisiliblikate hulka kuulub rohkearvuliselt liblikaid, kellest paljudel on tiibade siruulatu...
Elevaator Algandmed ton := 1000kg ton Q := 20 elevaatori tootlikkus hr a := 70mm väikesetükilise lubjakivi tükisuurus H := 17m vertikaalne tõstekõrgus Arvutus Elevaator parameetrite valik valik (1, lk 237, Tabel 58): Elevaatorikopaks sobib sügav, kaldu asetseva esiküljega ja silindrilise põhjaga kopp, kuna tegemist on kuiva, teralise ja hästi puistuva materjaliga. Aeglase käiguga,täitmine materjali puistamise teel,lossimine vabavoolu teel. := 0.8 keskmine täitetegur m v := 0
(Kooli nimi) (Nimi) FOTOAPARAAT Referaat JUHENDAJA: (Ees- ja perekonnanimi) (Linn) 2010 FOTOAPARAAT Fotoaparaat ehk fotokaamera on seade pildistamiseks, see on eseme kujutise jäädvustamiseks valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise elemendi abil. HOOLDUS JA PUHASTAMINE Opjektiivi tolmust puhastamiseks tuleks kasutada pintslit koos puhriga ja näpujälgede eemaldamiseks pehmet ebemeta lappi. Ning kui on raskesti eemaldavad plekid siis tuleks kasutada puhastusvedelikku. Pintsetidest on ka kasu, kui kaamerasse satub nt. Mõni juuksekarv kuid selle juures tuleb ka ettevaatlik olla ,et mitte puudutada mõnd peenmehaanilist deitaili. Parem on aparaati hästi hoida kui parandada, seega kasutage võimaluse korral objektiivi kaitseks ultraviolettfiltrit. STATIIVID JA TOED Kõikide kaameratega on võimalik kasutada kolmjalgstatiivi. Statiiv võimaldab kasutada pikki säriaegu, mida on vaja pildis...
0, 7 hK [ ] 0, 7 0, 007 100 10 6 · Lühema keevisõmbluse tugevustingimus: Q2 2 = [ ] 0, 7l2 A hk 19 10 3 = 0,013m 13mm 0,7 0,011 190 10 6 Q2 21 103 l2 A = = 0, 0429 m 43 mm 0, 7 hK [ ] 0,7 0, 007 100 106 · Tegelik pikkus l1 = 62 + 8 = 70mm l 2 = 13 + 8 = 21mm 5. Sõlmlehe mõõtmed · 20mm Sõlmlehe tugevustingimus tõmbel N F = = [ ] A b2 - sõlmlehe paksus = 12 mm b2 - sõlmlehe laius · Sõlmlehe laius 260 10 3 = 0,16m = 160mm 0,02 81 10 6 F 300 103
VAHELAED Vahelaed: horisontaalsed tarindid, mis: Jaotavad hoone korrusteks, Võtavad vastu koormused inimestelt, mööblist, seadmetest, teistelt tarinditelt ning kannavad need üle seintele ja postidele On hoone horisontaalseks jäikuselemendiks Vahelagi on ühele korrusele laeks ja teisele korrusele põrandaks Olenevalt asukohast liigitatakse vahelaed: 1. Keldrivahelagi 2. Korrusevahelagi 3. Pööninguvahelagi Monteeritavuse järgi liigitatakse vahelaed: Monteeritavad Kohapeal ehitatavad (monoliitsed) Ehitusmaterjalide järgi: Raudbetoontarind Terastarind Puittarind Komposiit – tarind Nõuded vahelagedele – peavad olema: Tugevad Jäigad Vastama tulepüsivusnõuetele Helipidavad Soojus pidavad Veetihedad Vahelaele esitatavad nõuded 1. Vahelagi peab olema piisava kandevõimega Ei purune staatiliste eg...
2312 Paekillustik, 200 mm 22 m3 0,4 58,9 3,9 5,2 1496 232 Betoontarindid 2321 Armeeritud betoonpõrand, 100mm. C25/30 13 m3 1 29,06 0,12 13 549 2322 Raudbetoon paneel 220mm 73 m2 0,4 28,35 2,05 5,59 2628 2323 Armeeritud betoonpõrand, 70mm 16 m3 0,7 24,28 0,12 0,91 405 2324 Asfaltbetoon TAB-12-II, 80mm 350 m2 0,0 3,96 6,8 1,08 4144 236 Sooja- ja hüdroisolatsioon 2361 Geotekstiil 421 m2 0,2 2,82 2,6 2282 2362 Vahtpolüstüreenplaat Termisol EPS120, 100mm 107 m2 0,1 8,87 1,3 1089
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool Iseseisev töö aines HOONETE KONSTRUKTSIOONID TERVISESPORDIKESKUSE HOONE EHITUSPROJEKT Üliõpilane: Indrek Matson Matr. Nr. 074014 Juhendaja: T. Kalamees Töö esitatud: Töö arvestatud: Tallinn 2009 a. Sisukord: Seletuskiri: 1.Tehnilised näitajad 2.Üldosa 3.Arhitektuurne osa 4.Konstruktiivne osa 5.Elektrisüsteem 6.Vee- ja kanalisatsioonisüsteem 7.Kütesüsteem ja ventilatsioon 8.Korsten 9.Tuleohutus 10.Haljastus ja heakorrastus 11.Energiasäästlikkus ja tarindite soojajuhtivus 12.Erinõuded Joonised: 1.Vaade kagust M 1:50 2.Vaade edelast M 1:50 3.Lõige 1-1 M 1:50 4.Hoo...
030 5) 0.012 0 35 80 0.025 0 0 009 0 013 3. Ülesanne - Liistliite tsentreerimine Tihe liistliitelise istuga on võllile läbimõõduga d=52mm, istuga t6 istatud ventilaator, mille rummu läbimõõt on D=...... mm ja ist H7 ning rummu pikkus on lr= 70mm Liistu arvutuslik lauius on b=16mm ja kõrgus h=10mm ning pikkus l=90mm on antud tinglikult. 1) Liistliite tunnussuurused, kui b=16 mm, h=10 mm ja l=90 mm. a) Liist võllisoones istuga t6/h9 LIIST h9 VÕLL t6 Ülemine piirhälbed : ES 0mm es 0.054mm Alumine piirhälbed : EI 0.043mm ei 0.041mm Suurim piirmõõde : GuH 16mm GuS 16.054mm Vähim piirmõõde : GlH 15
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 9 TAHKEKÜTUSE JA VEDELKÜTUSE KÜTTEVÄÄRTUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Skeem Töö eesmärk: Määrata kütuse kütteväärtus kalorimeetrilises pommis ning tutvuda ülemise ja alumise kütteväärtuse arvutamise metoodikaga. Tööks vajalikud vahendid: 1)kalorimeeter B-O8MA 2)analüütilised kaalud 3)press kütuse brikettimiseks 4)hapnikuballoon Katseseadme skeem ja tööpõhimõtte kirjeldus: Tahke ja vedelkütuse kütteväärtus määratakse laboratoorselt kalorimeetris. Meetod põhineb teatud kütuse hulga põletamisel ümbritsevast keskkonna...
*1874: L.D. du Hauron saab patendi oma kolmevärvikaamerale "Heliochromatik" *1880: "New York Daily Graphic" avaldab pooltoonides rasterfoto *1882: John McClellan kasutab pildistamisel klaaskolbi asetatud agneesiumlindi elektrilist süütamist *1883: Marco Manenizza ehitab esimese peegelkaamera *1888: Georg Eastman leiutab koos Henry Reisenbach'iga läbipaistva tselluloidfilmi, mille kasutamiseks valmistatakse nime "Kodak" kandev kaamera. Kaamerasse mahtus 70mm laiust filmi kogunisti 100 võtte jaoks *1890: Firma Goertz asub valmistama kaameraid negatiiviformaadiga 9cm x 12cm. Kaamera oli varustatud vahetatava objektiiviga ja rulookatikuga, mille lühim säriaeg oli 1/1000 sec *1891: Momme Andersen (18571951) avastab paramiinofenooli ilmutusomadused, kasutusele võetav ilmuti on tuntud tänapäevani nimetusega "Rodinal" *1892: Firma Hauff patenteerib tänaseni kasutatavad ilmutusained, metooli, glütsiini ja amidooli
väändemoment: T = 4kNm; · ümarvarda ohtlikud punktid on perimeetril, kuna suurim väändepinge max mõjub ristlõike serval (Joon. 3.26); · selleks, et tugevustingimus väändel ( []) oleks täidetud: 16T 16 4 10 3 D3 =3 = 0.0698m 70mm ; [ ] 60 10 6 Tugevuskontroll: · suurim väändepinge võllis (kui D = 70mm): 16T 16 4 10 3 max = = = 59.4 10 6 Pa 60MPa [ ] = 60MPa . D 3 0.07 3
Höövelmaterjalide tooteride. Paksuses: 9,12,13,15,16,18,19,21,22,23,28,33,34,45,75,90Laiuses: 21.22,33,34,45,70 ,95,120,145,170,195,215,220.Jaotatakse: liistudeks laudadeks, lattideks, plankudeks ja prussideks.Liistud on mõõtevahemikus laiuses 15-34mm a paksuses 21-45mm.Lauad on vahemikus 9-28mm paksus, laiuses 70-220mm.Latid on alates 45*45 paksusega samas on 33-45 laiuseks 70,95,120.Plank 33-45 paksuses, laius 145-220 Pruss on alates 70mm paksus, laiuses 70-220.Mitmesugused ehituslaudsepa töödeks ettenähtud spetsiaalse eristalõikega materjalid, samas on võimalik kasutada ka mitmesugustes mööbli konstruktsioonides.neid töödeldakse surve tootmisega. 4 külgsetel höövelmasinatel 4 kanthöövlitelpinkidel.Antud seaded võivad olla are... Pinkitena ja lausa tootmis liinidena.Liigitus: 1)voodrilauad ehk kämlpingulauad või ka hööveldatud lauad.Enam kasutatavad profiilid märgistatakse 3 põhitähega ja siia lisatakse
A. F b1 a z0 : 2 . S235. [ ] = 235/2,1= 112 Mpa - [ ] = 0,6*112 = 70 MPa - [ S ] = 2,1 - [ ]c = 1,7*112 = 190 Mpa - F = 260 kN - : 1) () 2) , - 3) 4) 1. F 260 N L FL 130kN 2 2 NL - NL AL AL - ( ) NL 130 10 3 AL ; AL 11,6 10 4 m 2 11,6cm 2 112 10 6 - , , 15%. Ak 1,15 AL 1,15 11,6 13,3cm 2 RUUKKI 757510 : z0=22,1 75 10 T 10 bT 75 bT 75 - T = 10 - AT 14...
Liblikad Karola Kaugema 8.k Liblikate välisehitus Liblikate keha on sale ja neil on peened jalad. Keha on kaetud karvadega, mis aitavad säilitada kehasoojust. Pea on liblikaliikidel eri suurusega, see kinnitub rindmikule peene kaelaga ja on liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Tundlad on liblikatel hästi arenenud, vaid ürgsematel vormidel on need lühikesed ja koosnevad vähem kui 10 lülist. Päevaliblikate tundlad on nuiakujulised. Hämarikuliblikate tundlad on aga niitjad, saagjad, kamjad, sulgjad jne. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ja kolmelülilised alahuulekobijad. Liblikate liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Igale lülile kinn...
45 Lainelised bituumenplaadid Bituumeniga immutatud orgaanilisest kiududest kõrge rõhu ja temperatuuri all. Materjal on välja töötatud 1946. aastal Prantsusmaal. Plaadi otsad naelutatakse igast ja vahepealsete roovide külge igast teisest laineharjast. Iga teise rea alguses tuleb kasutada poolikut plaati, et ühendused ei kattuks. Katusekatte maksimaalne üleulatus räästaservast on 70mm. 91 Bituumensindlitest katus Bituumensindlid sobivad katustele, mille kalle on >11 kraadi (>1/5). Aluseks on laudis või ehitusplaat. Katusekatte alune peab olema välisõhuga ventileeritav. Bituumensindlid vajavad SBS baasil kummibituumenit sisaldavat aluskate (2k) Neelud: 92 46 Laudkatus
1. Algandmed Joonis 1. Rihmülekande võll Joonisel nr.1 on välja toodud rihmülekande ühtlase võlli skeem, millele kogu ülesanne on püstitatud. Võlli materjal: teras E335 Voolepiir tõmbel: σy=325 Mpa Varuteguri väärtus: [S]=5 Võlliga ülekantav võimsus: P=5,5kW Iga rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos on F ≈ 2,5*f Väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt: D1=140 mm Suurema rihmaratta efektiivläbimõõt: D2=2*D1=280 mm Võlli pöörlemissagedus: n=2400 p/min F1 ja f1 on väikse rihmaratta rihmade tõmbejõud ning F2 ja f2 on suure rihmaratta rihmade tõmbejõud, kusjuures F1≠f1 ja F2≠f2. Iga rihmaratta rihmade harud on paralleelsed. 2. Võlli aktiivsed koormused 2.1 Väänav koormus Väänav koormus = ülekantav (kasulik) pöördemoment. P Võlliga ülekantav pöördemoment: M= ω , kus P – võlli...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 4 2016/2017 Killustiku katsetamine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Tühiklikkuse arvutamine Terastiku koostise määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Tugevusmargi määramine Kasutatud töövahendid Kaal – täpsusega 0.1g – 1g, massi mõõtmiseks Nihik – nooniuse täpsusega 0.05cm ja 0.1cm, terade sobivuse hindamiseks Sõelakomplekt – avadega 1.0; 2.0; 4.0; 5.6; 8.0; 11.2; 16.0; 22.4; 31.5mm 10- ja 5- liitriline anum Hüdrauliline press- killustiku muljumiseks Lahtikäiva metallist põhjaga silinder di...
- - 1,5 ( ). . - - ( 18-36) 3. . - (, ). 120 3/h . 100% -. . : 2.3.3 . . 4. . d 70mm, - 1. : , , - ( , ) - . (6-72) 70, . , : - : , ( ), : . : ( ) - 70% 5. - 1.
m P = 5,5 kW võlliga ülekantav võimsus F1 ja f1 on väikse rihmaratta rihmade tõmbejõud. F2 ja f2 on suure rihmaratta rihmade tõmbejõud. F = 2,5f rihma vedava ja veetava haru tõmbejõudude F ja f seos = 100° rihmade kaldenurk n = 200 min-1 võlli pöörlemissagedus (p/min) [S]= 5 varutegur y = 325 MPa voolepiir tõmbel D1 = 140mm väiksema rihmaratta efektiivläbimõõt R1= 70mm väiksema rihmaratta raadius D2 = 2D1 = 2 x 140 = 280 mm suurema rihmaratta efektiivläbimõõt R2 = 140mm suurema rihmaratta raadius 2 1.1 Võlliga ülekantav pöördemoment P 5500 M= = =275 Nm P - võimsus 21 2 n 2 200 = = =20,9 21 rad /s nurkkiirus 60 60 n võlli pöörlemissagedus 2. Võlli kesk-peatasand
LIBLIKAD SISSEJUHATUS Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed on kohastunud eluks Maal ja neid võib leida meredest, järvedest, metsadelt, põldudelt, mullast, taimedes jne. Lülijalgsed KOORIKLOOMAD (vähid, krabid, langust) ÄMBLIKUD (ämblikulaadsed) PUTUKAD (liblikad, mardikad, ristämblik, kile-ja kahetiivalised) Esimesed putukad ilmusid Maale u. 500 milj. aastat tagasi. Putukad on kõige arvukam loomarühm Maal. Neid leidub neid peaaegu kõigis elupaikades külmadest piirkondadest ja kõrgmäestikest troopiliste vihmametsadeni. Putukate klassi kuulub vähemalt 1,1 miljonit liiki lülijalgseid- mardikad, liblikad, sipelgad jpt. Liblikaliste selts on üks suurimaid putukaseltse, praeguseks on teada umbkaudu 160 000 liiki liblikaid, kuid ei ole kahtlust, et tegelikult on liblikaliikide arv veelgi suurem. Eestist on leitud umbes...
Türi Gümnaasium Liblikalised Referaat Sisukord Türi Gümnaasium ................................................................................................................... 1 Liblikalised .............................................................................................................................. ...
16 Tabeli 4 järg Kood Nimetus Maht Ühik aluskiht SBS Uniflex 754,7 m2 kergkruus FIBO 380mm kaldeks 256,6 m3 Isover KL37 100mm mineraalviil 754,7 m2 Isover OL-P 70mm lmekatuste mineraalviil 754,7 m2 488 Katusekatted Lamekatuste kate kummibituumenist SBS-Uniflex, pealmine 4,5 mm, alumine teraline kiht 3 mm 754,7 m2 5 RUUMITARINDID JA PINNAKATTED 51 Vaheseinad 513 Metallvaheseinad Teraskarkass 66 mm 1926 jm. 516 Puit- ja kipsplaatvaheseinad
Admiral Admiral (Vanessa atalanta) on liblikas koerlibliklaste sugukonnast. Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 65-70mm. Admirale võib kohata kõikjal avamaastikel, aedades, metsaservadel, niitudel, mitmesuguste taimede õitel. Admirali valmikud lendavad meile mai lõpust juunini ja juuli lõpust septembrini. Admiralide sügispõlvkond meie külma talve üle ei ela- neil puudub talvine diapaus (putuka talveuni). Admiralid on maiad liblikad- lisaks hilissuviste õite külastamisele parvlevad nad lõhkiküpsenud õuntel ja ploomidel. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all. Toitumine Enamus koerlibliklasi toitub valdavalt õienektarist. Kevadel imevad nad paju- ja võilille nektarit, hiljem ohaka-, kirikakarde ja muude aiataimede nektarit. Nende maiuspalade hulka kuulub budleia nektar. Peale aiataimede otsiv...
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Kristjan Saarniit 10. a klass TUNNETUSPROTSESSID Referaat Juhendaja: Külli Muug Tartu 2008 Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest v...
aeroc, siporex) Raudbetoon seinad- siseseina paneelid jagunevad: kandvad seinad, sekktsioonidevahelised seinad, jäigastavad siseseinad. R/betooni siseseinad valatakse kas kassettvormis (lihtsa geomeetrilise kujuga korduvkasutusega elemindid) või stendivormis (keerulisemad ja väikese korduvkasutusega elemendud). Välisseina paneel on kolmekihiline 1) betooni sisekoor 80-180mm 2)soojustuskiht (kivivill) 140mm. 3) r/betoon väliskoor 70mm (tellise puhul 85 mm). Teraspaneelid- kujutavad endast pikki kitsaid paneele, mis paigaldatakse seina kas horisontaalselt, vertikaalselt või nurga all. Välisseina soojustamiseks kasutatake kas mineraalvilla või vahtpolüuretaani ning paneelid ühendatakse karkassi külge kahel viisil: poltudega läbi paneeli või kinnitatakse surveplaadile (erinevad sandwich paneelid). Puitseinad- võivad olla kas palkseinad või sõrestikseinad
1. Kirjeldage pöördkopaga eskavaatori konstruktsiooni ja erinevate tööde jaoks tunnusparameetreid(põhilised elemendid) TROSSJUHTIMISEGA- nool, kopavars, esitugi, trosside süsteem. Mõnedel unifitseeritud töövarustus, et otsekoppa saaks seada pöördkopaks. Esitugi vajalik selleks, et suurendada noole ja tõstetrossi vahelist nurka. Koppa juhitakse tõste- ja tõmbetrossidega. Kopp on varrele kinnitatud kas jäigalt või liigendiliselt. HÜDRAULILINE ESKAVAATOR- ühest või mitmest elemendist koosnev jäik nool, kopavars ja kopp. Kõiki neid on võimalik liigutada teineteise suhtes hüdrosilindritega. TÖÖPARAMEETRID: maksimaalne keveraadius, maksimaalne kaevesügavus, tühjendusraadius ja kõrgus. Kraavide kaevamisel kasutatakse profiilkoppasid. Drenaazi ehitamisel kitsaid koppasid, mis võivad olla sundtühjendamisega. 2. Vaivundamendi rajamisel kasutatavate rammivasarate tüübid ja ehitus (loetelu, kirjeldus, põhimõttelised toimimise ...
Siukord: 1. Siukord.............................................................................................................................2-3 2. Metallide korrosioon............................................................................................................4 2.1. Korrosiooni kemism ja kahjustuste liigid....................................................................4 2.2. Keemiline korrosioon...................................................................................................5 2.3. Kaitsev oksiidikiht.......................................................................................................5 2.4. Legeerimine..................................................................................................................6 2.5. Gaasikorrosiooni tõrje..................................................................................................6 2.6...
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk vä...
MASSAAISALONG ,,ESPARCIMIENTO" Majandusõpetuse eksamitöö Sisukord 1. Sissejuhatus..................................................................................................................................3 2. Tootekirjeldus...........................................................................................................................4-5 3. Finants arvutused 3.1 Põhivahendite amortisatsioon.................................................................................................6-7 3.2. Väikevahendid..........................................................................................................................8 3.3 Materjalid...................................................................................................................................9 3.4 Kommunaalkulud.....................................................................................................................10 ...
Paber joonistus, A4, 50l/pk, 180gr Paber millimeetri, A2, 1 LEHT Paber värviline, pastell koll-roosa-roh A4, 80 gr/m2, 50 l/pakk Pastapliiats must, tk Pastapliiats sinine, tk Pastapliiats+meh.pliiats, PUBP/P005A, tk Pastapliiats, neli värvi, PUBP301A, tk Pliiats harilik, tk Pliiats harilik, 10tk/pk Pliiatsid, värvilised, 12 tk/pk, erinevad pakendid Pliiatsid, värvilised, 24 tk/pk, erinevad pakendid Pliiatsid, värvilised, 6 tk/pk, erinevad pakendid Registraator 70mm, pun-roh-koll-val-sin, tk Registraator 50mm, pun-roh-koll-val-sin, tk Tarbepaber 100 lehte, A3, joon/ruut, tk Tarbepaber 100 lehte, A4, joon/ruut, tk Tarbepaber 100 lehte, A5, joon/ruut, tk Teip 48*50m pruun, tk Teip kirjutatav 15*30m, tk Teip läbipaist.12*10m, tk Teritaja 1 ava/konteiner, tk Teritaja 2 ava/konteiner, tk Teritaja 2 ava/metall, tk Vihik 12 lehte, jooneline, 23 joont, tk Vihik 12 lehte, ruuduline 5*5, tk Vihik kaustik 48 lehte, A4, ruuduline, tk
jaotada. 1970-ndatest aastatest alates on arendatud välja palju erinevaid kiudude kujusid ja materjale: • teraskiud • polüpropüleenkiud • plastikkiud • klaaskiud Teraskiud erinevad oma tootmisviiside, materjalide ja kuju poolest, samas ka mehaaniliste omaduste nagu (ankurduse ja tõmbetugevuse poolest. Põhiliselt kasutatakse külmalt tõmmatud traadist, metall-lehest lõigatud- ja freesitud kiudusid pikkusega kuni 70mm. Polüpropüleenkiudusid kasutatakse põhiliselt tasanduskihtides ning vähekoormatud põrandates mahukahanemispragu- nemise vältimiseks. Polüpropüleenkiudude lisamine suurendab konstruktsiooni tulepüsivust ja betooni vastupanu temperatuurimuutustele. Nad on vastupidavad hapetele, leelistele ja sooladele ning on füsioloogiliselt ohutud. Kiudude läbimõõt ning pikkus võivad varieeruda väga suurel määral, kuid praktikas levinuimad on 12mm pikkusega ning Ø~20μm läbimõõduga kiud.
Ehitusmaterjalsed tardkivimid- suur soojajuhtivus, ei sobi köetavate hoonete seinamaterjaliks, habras tõmbetugevus (1/40 survetugevusest),hea töötlemisvõimalusega, kuid väga pikaajaline töö. Settekivimid- liiv0,14-5 mm, kruus >5mm, eesti liivad on peaagu puhtad kvartsliivad. Nõuded settekivimitele: • Liivasid peensusmooduliga alla 1 ei kasutata • Savikaid osiseid ja tolmu mitte üle 3% • Kruusa või killutiku tera max suurus 70mm • Kruusas ja killustikus hinnatakse omavahelist sobivust, plaatiate ja teravate kivide protsenti, kulumiskindlust jne • Kasutatakse betooni mördi valmsitamisel, aluste ehitusel jne • Kasutatakse hydroisolatsioonimaterjalina Paekivi- jaguneb kahte põhiliiki: lubjakivi ja dolomiit. Peamiseks koostiseks kaltsiumkarbonaat. + savi, räni, rauaühendid. Lubjakivi- • Lubjakivi ei kasutata hetkel väga palju, sellest muidu tehakse aedu, hooneid, kaminaid.
Ehitusmaterjalid ja –konstruktsioonid PUIDU VEAD JA KAHJUSTUSED Välispraod on kõige levinumad ja tekivad peamiselt puidu ebaühtlase kuivamisel. Välispraod on radiaalsed. Sisepraod võivad olla radiaalsed ja ringpraod PUIDU KASVUVEAD Puidu keerdkasv. Kõverkasv. Koonuskasv. Ekstsentrilise säsi korral on aastaringi mingis suunas tunduvalt laiemad. Kaksiktüvi. Voldiline tüvi. Salmilus. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem. Surnud oks võib olla puidust kinni või lahti. Sarvoks on muust puidu osast märksa tihedam, tumedam ja kõvem. Oksad vähendavad peamiselt tõmbe- ja paindetugevust. Väga okslikku puitu ei saa kasutada tõmmatud elementidena. Painutatud elemendid tuleb paigutada nii, et okslikum pool asub survetsoonis. MÄDANIKUD Mädanemine on puidu riknemine temas arenevate seente tegevuse toimel. Seened toituvad mõnest puidu o...
Räästapealserenni puhul moodustab renn ka lumetõkke. Kiudtsementplaat 40 Kiudtsementplaat leiutati 1894 aastal Austrias 1903 hakati tööstuslikult tootma eterniiti. Tänapäevalt enam ei kasutata armeerimiseks asbesti. Lainelised bituumenplaadid Bituumeniga immutatud orgaanilistest kiududest kõrge rõhu ja temperatuuri all. Katusekate maksimaalne üleulatus 70mm. Bituumensindlitest katus Bituumensindlid sobivad katustele, mille kalle on >11 kraadi. Aluseks on laudis või ehitusplaat. Bituumensindlid vajavad SBS baasil kuumbituumenit sisaldavat aluskatet. (2 kihti). Puitkatus Kalle 35-45 kraadi. Kasutatakse mändi, immutatud maltspuitu, kuusk, lehis. Materjal on kuiv <18% niiskust. Paksus, laius. Vihmavee paremaks ärajuhtimiseks freesida laudadesse sooned. Vastupidavuse suurendamiseks laudu immutatakse või tõrvatakse.
4. ühest küljest servatud laud. 5. servatud laud 6. vähem kvaliteetsem poolkandiga laud.lauaks võib nim. Materjali mille paksus on 9 mm ja laius kuni 28mm.laiuselt 70 kuni 250 mm.ni.lihtsamalt öeldes kuni 28 mm paksust materjal mille laius on tooterea lõpuni 70 mm kuni 250mm. 7. Latid või ka peenprussid või prussik on paksusega alates 33mm kuni 45 mm ja laiusega 45-120 mm. 8. Pruss on saematerjal mis algab 70 mm kuni 250 mm ja laiusest 70mm kuni 250mm 9. Plan Hööveldatatud materjalid On mitmesugused ehitus lauseseppa töödeks ettenähtu spetsiaal ristlõikega materjali.toodetakse neid suurte tootlikusega seadmetes na n. nelikant höövel pinkidelgud,hööveldatu materjalid võivad liikkide järgi olla järgmised: 1. Hööveldatud laud ehk voodrilaud eht kämpingu laud.antud materjalid jaotatkse tunnuste järgi ja need tunnused antakse 3 täheliselt mille järgi esitatakse ka
Psühholoogia konspekt 2008 Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda: 1. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria. Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid...
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid......................
· Kõrgem pragunemiskindlus; · Kõrgem pinna löögikindlus; · Lihtsustub tehnoloogiline protsess; · Väiksem töömahukus; · Võimalik juhtida pragude tekkimist; · Võimalik suurendada töövuukide vahelist kaugust; · Võimalik vähendada plaatide paksust; · Maksumus madalam võrreldes võrkarmeeringuga. Kasutatakse külmalt tõmmatud traadist, metall-lehest lõigatud- ja freesitud kiudusid. Teraskiud võivad olla ka roostevabad. Teraskiudude pikkus võib olla kuni 70mm ning saledus (pikkuse ja läbimõõdu suhe) 20 kuni 100. Kujult võivad olla teraskiud painutatud otstega, lainelised või kooniliste otstega. Pakendatud võivad olla kiud kas eraldi, liimitud või magnetiliselt laetult. Teraskiudude lisamine suurendab betooni painde-tõmbetugevust. Teraskiudude peamine funktsioon on muuta betoon kui habras materjal jäigaks, võimaldades sellega arvestada koormuste vastuvõtmisel teraskiudbetooni paindetugevust ja paindejäikust.
*Kõrgem pragunemiskindlus; *Kõrgem pinna löögikindlus; *Lihtsustub tehnoloogiline protsess; *Väiksem töömahukus; *Võimalik juhtida pragude tekkimist; *Võimalik suurendada töövuukidevahelist kaugust; *Võimalik vähendada plaatide paksust; *Maksumus madalam võrreldes võrkarmeeringuga. Põhiliselt kasutatakse külmalt tõmmatud traadist, metall-lehest lõigatud- ja freesitud kiudusid. Teraskiud võivad olla ka roostevabad. Teraskiudude pikkus võib olla kuni 70mm ning saledus (pikkuse ja läbimõõdu suhe) 20 kuni 100. Kujult võivad olla teraskiud painutatud otstega, lainelised või kooniliste otstega. Freesitud kiud on ebakorrapärase kujuga. Pakendatud võivad olla kiud kas eraldi, liimitud või magnetiliselt laetult. Teraskiud võivad olla ka galvaniseeritud terasest. Teraskiudude lisamine suurendab betooni paindetõmbetugevust. Lihtsaim ja odavaim võimalus parandada betooni paindetugevust on kasutada optimaalset
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused: Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus o...
· Võimalik juhtida pragude tekkimist · Võimalik suurendada töövuukidevahelist kaugust · Võimalik vähendada plaatide paksust · Maksumus madalam võrreldes võrkarmeeringuga. Teraskiud Teraskiud muudavad betooni jäigemaks ning suurendavad paindetõmbetugevust. Põhiliselt kasutatakse külmalt tõmmatud traadist (kõige paremad), metall-lehest lõigatud- ja freesitud kiudusid. Võivad olla ka roostevabad, galvaniseeritud. Teraskiudude pikkus võib olla kuni 70mm ning saledus (pikkuse ja läbimõõdu suhe) 20 kuni 100. Mida saledam kiud, seda parem tulemus. Sünteetilised kiud. Sünteetilise kiuga betoon on ühtlaselt jagunenud tavalisemalt polüpropüleenkiud, mille pikkus on 10...25mm sõltuvalt kiutüübist. Vähendab eelkõige plastilist mahukahanemist ja pragunemisriski. Kuna sünteetiline kiud ei anna tugevust, siis kasutatakse sünteetilist kiudu koos teraskiuga puhaspõrandate tasanduskihtide valmistamisel. 2
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
