moodustised,karvaste meelerakudega. Seal on sültjas aine, kristallid, liiguvad vastavalt pea liikumisele. Poolringkanalid milles on vedelik asuvad kolmel tasapinnal, üksteise suhtes täisnurga all. Vedelik hakkab liikuma igaljuhul. Sisekõrva kahjustuste korral võivad ilmneda tasakaaluhäired. Peale sisekõrva tasakaaluelundit on keha lihastes ja liigestes närvirakkude kogumik, reg raskusjõule ja lihaste pingutamisele, tajuda keha asendit ja liigutusi. Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. Keele pinnal on palju erineva ehitusega keelenäsasid. Tipus asuvad maitsmispungad, milles on tunderakud ehk retseptorid. Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud ane lahustuma süljes. Kuiva keelepinna ja vähese süljeerituse korral me maitset ei taju. Iga näsa pinnal on avad, mile kaudu pääsevad näsa sisse lahustunud aineosakesesed,nende kokkupuutel maitsmispungade tunderakkudega tekivad närviimpulsid
MAITSMINE, HAISTMINE JA KOMPIMINE Maitsmine Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine. Inimese maitsmiselund on keel. Tänu keelel olevatele keelenäsadele tunneme me maitset, kuid kui keele pind on kuiv, siis me tahke toidu maitset ei tunne. Maitse tajumises on oluline ka haistmine. Kui sa ei tunne lõhna, ei tunne sa ka nii hästi maitset. Maitsmise peamine mõte on söögi kõlblikkuse hindamine ja seedimiseks ette valmistamine.
MAITSMINE HAISTMINE KOMPIMINE Maitsmiselund Inimese maitsmiselundiks on keel. Milleks meile veel keelt vaja on? Rääkimiseks Närimiseks Neelamiseks Selleks, et maitset tunda on vajalik sülg ja retseptoritega varustatud maitsmispungad keelel. maitsmispungadega keelenäsad keelenäsad keelenäsa keelenäsad tunderakud Maitsmispungasid on inimese keelel sündides ligi 10 000 Vananedes maitsmispungade arv väheneb Maitsmispungad Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus eristatakse maitset toiduosakesed maitsmisnärv Maitsmine Lahustunud ainete keemiliste omaduste tundmine. Keele erinevad piirkonnad tajuvad erinevaid maitseid: soolast magusat kibedat haput Huvitavat Kassid ei tunne magusat maitset Kärbsed tunnevad maitset jalgadega Maod kasutavad keelt haistmiseks Huvitav...
Maitsmine Regina Väina Inimese maitsmismeel on keel. · Maitsmismeele abil saame kindlaks teha toidu maitset ja maitsmine on oluline eeskätt toidu ja joogi kõlblikkuise hindamisel. · Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustusi- keelenäsad mille küljel paiknevad tunderakud. · Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees, või süljes. · Maitset ei tajuta siis kui sülje eritub vähe ja keele pind on kuiv. Keelenäsad Põhimaitsed mida inimesed tunnevad · Inimene tajub viit põhimaitset: Soolast, magusat, kibedat, haput ja umamit.
docstxt/125613825280175.txt
........................................................................................3 Kompimine.....................................................................................................................4 Kompimismeele tähtsus............................................................................................. 4 Kasutatud kirjandus................................................................................................5 Maitsmine Maitsmine on vajalik toidu ja joogi kõlblikkuse hindamiseks ja seedimise ettevalmistamiseks. Meelerakud, mis võtavad vastu maitsmisärritusi, asuvad keelel. Inimese maitsmismeel suudab tegelikult eristada vaid nelja liiki maitseid: magusat, haput, soolast, kibedat. Kõik ülejäänud maitsmisaistingud tekivad koos haistmisega. Kui oleme tugevas nohus, lülitub haistmismeel välja. Parimgi toit tundub meile siis maitsetu, mageda ja tuimana. Kui sulgeme silmad ja
1.Trummikile ülesanded: Paneb võnkuma kuulmeluukesed, kaitseb kõrva külma ja mikroobide eest. 2.Kirjelda, kuidas levib heli läbi välis- ja keskkõrva sisekõrva. Kõrvalest püüab helivõnkeid ja suunab need nagu läbi lehtri kuulmekäiku, seal liikuvad helilained panevad trummikile võnkuma ja levivad sealt edasi keskkõrva. Liikuma hakkavad kuulmeluukesed annavad võnkumise edasi sisekõrva teole. Tekivad närviimpulsid, mis kanduvad peaajju. 3.Miks on vaja reguleerida õhurõhku välis- ja keskkõrva vahel? Õhurõhu järsk muutus välis- ja keskkõrva vahel võib kahjustada õrna trummikilet. Selle tagajärjel võivad tekkida haigused ja põletikud. 4.Milliseid helisid inimene kuuleb? Inimene tajub, kas heli on kõrge või madal, tugev või nõrk. Normaalse kuulmisega inimene eristab helisid, mille sagedus on 20-20 000 võnget sekundis (hertsi) 5.Kuulmishäireid võib põhjustada: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viirus- ja bakterihai...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS 9. KLASS Silmad,kõrvad, haistmine ja maitsmine õ.lk.Iosa 94-101;II osa lk.6-13 1. Millised on põhilised silmaosad ja nende ülesanded? Silmamuna Silmamunalihased (liigutavad/ hoiavad paigal silma) ; Silmalaud (kaitseb silma eest, sulgub automaatselt, kui miski puudutab ripsmeid) ; Ripsmed (takistavad tolmu, teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist) ; Pisaravedelik (niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut) 2
piiratud), tajuvead, taju antropomorfism. Taju omadused. Taju- püsivus (tajume järve järvena, vahet pole kas see on jääs või ei) Aisting- Adapatsioon- kahanemine või selle tulemusel ärritajaga kohanemine Sensoorne isaltsioon- pimedas kõnnid koju ja näed, et eemal tumedas seisab mees, tegelikult oli põõsas. Taju antropomorfism- Tajuvead- olukord, kus inimeste mõtlemine ja laused on vastuolus. Taju omadused- 2. Maitsmine, haistmine, kuulmine: ultra- ja infraheli. Maitsmine on oliuline ainete söögi ja joogikälblukuse hindamisel. (Magus, kibe, soolane, habu ja vürtsine) Haistmine on organismi võime tajuda erinevaid lõhun (Lõhn, haid, aroom, lehk) Kuulmine on arganismi võime eristada helilained nende amplituudi ja sageduse järgi. Võimaldab ka teha kindlaks helihallika asukoha ja liikumise ruumis. Ultraheli. Heli sagedus on üle 20000Hz(nahkhiir)
Sisukord. 1 Sissejuhatus.............................................................................................................................. 2 2 Aistingud.................................................................................................................................... 3 3 Nägemine.................................................................................................................................. 4 4 Maitsmine ................................................................................................................................. 5 5 Haistmine................................................................................................................................... 5 6 Kompimine................................................................................................................................. 5 7 Kuulmine......................................................................
KESKNÄRVISÜSTEEM: Peaajust ja seljaajust koosnev närvisüsteemi osa, mis juhib ja kordineerib kogu organismi tegevust. Hallaine(närvirakkude kehadest)ajupoolkerade välispind ehk ajukoor. Valgeaine(närvirakkude pikad jätked), sellest koosnevad ajupoolkerad.Peaajust lähtub 12 paari peaajunärve. Suuraju: seotud tahtliku tegevusega, juhib lihaste talitlust, otsuste tegemist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist. Vasak poolkera juhib parema kehapoole tegevust, seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ning matemaatiliste võimetega. Parem poolkera juhib vasaku kehapoole tegevust, määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime. Piklikaju: ühendab pea- ja seljaaju, mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad tahtele allumatut tegevust NT: hingamine, südame töö. Vigastuse puhul inimene sureb Väikeaju: TASAKAAL ja kooskõlastab lihaste tööd. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist...
Võimendavad need ning annavad edasi teole Teo sisemuses oleva vedeliku võnked ärritavad kuulmisrakke ning tekitavad närviimpulsse Kuulmisnärvi vahendusel liiguvad närviimpulsid aju kuulmiskeskusesse Kuulmislangust põhjustavad: kõrvaosade vigastused, kuulmekäigu ummistumine, mitmesugused viiruse- ja bakterhaigused, tugev müra, osa ravimeid Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud. HAISTMINE JA MAITSMINE Haista saab vaid neid aineid, mis eraldavad õhku molekule (nt lõhnaõli) Sissehingamisega satuvad aineosakesed ninaõõne haistmispiirkonda Limas lahustunud aineosakesed ärritavad haistmisrakkude karvakesi, põhjustades närviimpulsse Mööda närvikiude kanduvad impulsid peaaju vastavasse piirkonda, kus lõhn kindlaks tehakse Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma vees või süljes. Keele pinnal on keelenäsad, mille tipul ja külgedel on maitsmispungad.
Meelelundid Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis närviimpulss liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Nägemiselundid Silma läbimõõt on kõigest 2,5 cm. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silmad asuv...
Inimese iseloomulikud tunnused suur aju, 2 jalal liikumine- >jäsemete proportsioonid ,liigeste struk, käte, jalgade, vaagna ,selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. 3) aeglane areng ;mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg.4)Kõigesööja- >toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse ,varutakse, jagatakse. Keerukas kultuuriline käitumine, sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, oskavad valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. Inimeste ja loomade sarnasused ja erinevused, Sarnasused rakuline ehitus, toitumine liikumine, paljunemine DNA, sotsiaalsus, ainevahetus, erinevused mõtlemisvõime, pikim eluiga inimesel .loomadel lühem, loomadel sesoone sigimine inimesel seda pole, kõne ja kultuuriline käitumine tehnoloogilised oskused Ülevaade inimese organsüsteemidest Nimeta koetüübid ja alaliigid, nimeta ülesanded, too näiteid koetüüpide paiknemisest kehas. Inimese koed: Rasvkude - ra...
inimese vanusest. Lapsed ja noored kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaratavatel sagedustel. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse kahanemisega kuulmisteravus, rohkem probleeme kõrgete helide eristamisega. Väga tugevad helid (vali pauk, põhjakeeratud muusika diskoteegis) ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi. Kõrvas tekitab valu ~120 dB (detsibelline) heli. Kuulmiskahjustused võivad kujuneda juba 80-90 dB juures. 3. Maitsmine ja haistmine Maitsmine ja haistmine tähendavad maitsmis- ja haistmisrakkude reageerimist teatud keemiliste ühendite molekulidele. Maitsmisrakud (gustatoorsed rakud) asuvad peamiselt keelel. Haistmisrakud (olfaktoorsed rakud) asuvad peamiselt ninakoopas. Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras. Maitsmine. Eristatakse nelja peamist maitset (maitsekvaliteeti), mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus
Põhiaistingud Nägemine Kuulmine Haistmine Maitsmine Kompimine Nägemise kaudu saab 90 % väljast tulevat infot. Silmas ajuni mahub liikuma ühes sekundis palju informatsiooni. Silma võrkkesta osad, vastavalt kuju järgi on kolvikesed ja kepikesed. Kolvikesed on seotud värvide eristamisega ja kepikesed valgete, mustade, hallide toonide eristamiseks. Kanapimedus võrkkestas vähe kepikesi. Päris pimedas ei näe ükski loom ka, minimaalset valgust on ikka vaja
Kokkuvõte:maitsmine,haistmine ja kompimine · Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine. Inimese maitsmis- elundid on keele pinnal. · Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustuvad nende maitsete segunemisel. · Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. · Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinna- omadusi, temperatuuri, massi jms. Kompimistaju tekib nahas viie erineva aistingu kombinatsioonina. · Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. Eriti kompimistundlik nahk on sõrmeotstel, jalataldadel ja huultel.
Eristusläve määrab ära antud stiimuli (n.ö. standardstiimuli) intensiivsuse selline minimaalne muutus, mis inimese poolt avastatakse. .... Absoluutne lävi erimeeltele · Nägemine: ühe küünla leek pimedal selgel ööl ca 45 km kauguselt · Kuulmine: kella tiksumine täelikus vaikuses ca 6 m kauguselt · Haistmine: 1 tilk parfüümi 6-toalises korteris · Puudutus: mesilase tiib, mis 1cm kauguselt kukutatud põsele · Maitsmine: 1 teelusikatäis suhkrut 8 liitris vees Närvisüsteem Nimeta ajukoore funktsioonid. Ajukoor ehk neokorteks laseb meil enamsati mõistuspäraselt käituda. Ajukoore töö on tagada käitumise paindlikus, kohasus muutliku olukorraga, kuid selle juures sõltub ajukoore tõhusus koorealuste tuumade talitlusest. Mis on tegevuspotentsiaal, kuidas see tekib ja levib? Kuidas levib erutus rakkude vahel? Lk 61 ja 62 Mis on sünaps ja sünaptiline ülekanne?
Tunnetusprotsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mis on vajalikud informatsiooni vastuvõtmiseks ja selle töötlemiseks. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTING Aisting annab edasi esemete ja nähtuste üksikomadusi (kuju, värvus, lõhn jne.) Aistingud jagunevad: a) klassikalised : nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompeaisting. b) uued: temperatuuri-, tasakaalu-, valuaisting. Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs. Analüsaator koosneb retseptoritest, mis võtavad ärritusi vastu, närvikiududest, mis toimetavad närviimpulsse edasi ja peaaju piirkondadest, kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Nägemine Nägemismeel on kõige tähtsam selle kaudu saab 80-90% informatsioonist. Nägemisaisting tekib valguse mõjul silma võrkkesta valgustundlikes rakkude...
nudipaeluss Välisehitus Lame keha, Vöö, Mõlemast otsast Koda, Lubiainest Kombitsad keha kaitseb nahklihamõik, teritunud, nahakurd, laheosaline iminappadega, rakutu kest lülistunud lülistumata, silmad(näevad koda, kere ja kotikujulised, e. kutiikula, keha, pea pisike, kutiikula ainult valgust), jalg, pole maitsmine, 2 ininappa, puudub, pea ja ajlg, pead, nägemine, lülistumata harjased, kühtjalgsed, 2 kompimine, suured silmad, keha. epiteel paari maitsmine lõuad, millega kombitsaid, purusatavd
Meel-on võime infot vastu vtta(ntks, nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) meeleelundid- infot vastuvõttev elund(nt. Silmad, kõrvad, keel, nina, nahk) Kõvakest(valget värvi, kaitseb silmamuna) soonkest(sisaldab veresooni, varustab silma rake hapniku ja toitainetega) võrkkest(katab silma tagaosa seestpoolt, võtab vastu valgusärritusi) kollatähn(kõige suurema nägevusteravusega) nägemisnärv (yhendab silma peaajuga) klaaskeha (syltjas, täidab silma sisemust) ripslihased(lõtvuvad ja tõmbuvad
Lõhna sõnumi kannavad peaajju ninaõõne ülemises osas haistmispiirkonnas asuvad närvirakud. Haistmisega seotud närvirakud väsivad kiiresti ja seetõttu ei tunne inimene enam lõhna, kui ta seal sees pikka aega viibib. Inimene suudab eristada üle 4000 lõhna ning treenitud ninaga inimesed veelgi enam (lõhnadega töötajad). Vananedes lõhnatundlikkus väheneb. Ja, kui nohu ei ole, siis ei ole vaja seda igale poole toppida. KEEL Inimese maitseelundiks on keel. (LISA 2) Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine.Inimese maitseelundiks on keel. Maitsmine on tihedalt seotud haistmiselundiga. Kui on probleeme haistmisega, on probleeme ka maitsete tundmisega. Näiteks nohu korral on meie maitsetundlikus väga halb. Peale selle mõjutavad maitsmist ka vanus, milline on toit ning suitsetamine. Keele pinnal on palju erineva ehitusega näsajaid moodustisi ehk keelenäsasid. Keelenäsade küljes on tunderakud mis aineosakeste ärrituste toimel saadavad ajusse
sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid. Meeled vahendavad informatsiooni läbi meeleelundite(näiteks silmad, kõrvad, ninaõõne haistmisepiteel) või hajusalt paiknevate retseptorrakkude (kompimistundlikud retseptorid nahas), mis muudavad füüsikalised stiimulid närviimpulssideks[1]. Meeleelundite poolt vahendatavad aistingud võimaldavad loomadel kõrgemates ajukeskustes panna aluse taju protsessidele. Traditsiooniliselt on eristatud viit meelt: nägemine, kuulmine,kompimine, haistmine ja maitsmine. Meeli on kindlasti rohkem – valumeel, temperatuurimeel, tasakaalumeel ja propriotseptsioon[2]. Eri loomadel võivad meeled olla erinevad ja neid võib olla erinev arv. Oluline on eristada meelelist informatsioonitöötlust ja taju. Taju sisu võib oluliselt muutuda ilma meelelise informatsioonitöötluse muutuseta (vt. joonist "Taju ja meelelise infomaatsioonitöötlus"). Teaduskirjanduses kasutatakse tihti ka aistingu mõistet, mis võib
Bioloogia kontrolltöö MEELEELUNDID Kuulmine kõrvad Tigu > kuulmisnärvid > peaaju kuulmiskeskus VÄLISKÕRV ülesanne: püüda helilaineid ja koondada need kuulmekäiku *väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. *ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. *sellest algab ka kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu o...
Bioloogia kontrolltöö MEELEELUNDID Kuulmine kõrvad Tigu > kuulmisnärvid > peaaju kuulmiskeskus VÄLISKÕRV ülesanne: püüda helilaineid ja koondada need kuulmekäiku *väliskõrva moodustavad kõhrest ja nahast koosnev kõrvalest ning väline kuulmekäik. *ehitus: väline kuulmekäik, mis lõpeb trummikilega(kaitseb keskkõrva külma ja mikroobide eest), mis on vaheseinaks kuulmekäigu ja keskkõrva trummiõõne vahel. KESKKÕRV ülesanne: edastab helivõnkeid *selle moodustab õhuga täidetud õõs trummiõõs milles on üksteisega seotud kuulmeluukesed: vasar(trummikilega kokku kasvanud, ühenduses alasiga), alasi(seotud jalusega) ja jalus(toetub esikuakent katvale membraanile, mille taga algab sisekõrv). Kuulmeluukeste ülesanne: anda edasi trummikile võnkumised sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. *sellest algab ka kuulmetõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu o...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Inimese meeleelundid Referaat Koostaja: Jennifer Scholz Klass: 10B Juhendaja: Eliis Rikko Tallinn, 2010 Sisukord Sissejuhatus .. 1 Nägemismeel .. 2 Kuulmismeel .. 3 Maitsmismeel .. 4 Haistmismeel .. 5 Kompsimismeel .. 6 Kokkuvõte .. 7 Kasutatud kirjandus .. 8 Sissejuhatus Meeleelund anatoomia-alane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele te...
Inimese närvisüsteem:juhib ja kooskõlastab kõigi hingamine ja südametegevus) Seljaaju liigutuste vilumus, kahel jalal kõndimine elundite talitlust ja ka hormoone, jag.:kesk- ja ül:1.vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha refleksikaar:tee närvisüsteemis, mida mööda piirdenärvisüsteemiks Kesknärvisüsteem:juhib kogu vahel, 2.juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud erutus kulgeb Silm-valgustundlik meeleelund, organ. tegevust, koosneb pea- ja seljaajust, peaaju: käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks seda kaitsevad: ripsmed, kulmud, silmalaud, juhib ja kontrollib organismi refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida vesivedelik, kolju kepikesed: võrkkestal talitust(jaguneb:1.suuraju-suurendab ajukoore ...
helivõnked närviimpulssideks, mis liiguvad mööda kuulmisnärvi kuulmiskeskusesse. Kõrvas asub ka tasakaaluelund, mis aitab säilitada tasakaalu, orienteeruda ruumis ja sooritada liigutusi. Inimene tajub 16- 20000Hz. Alla 16 Hz-infraheli ning üle 20000 Hz ultraheli ( inimene ei kuule) MAITSMINE JA HAISTMINE Maitsmine ja haistimine tähendavad vastavalt maitsmis ja haistmisrakkudle reageerimist. Maistmisrakud asuvad keelel ning haistmisrakud ninakoopas. Maitsmine eristatakse magusat, haput, soolast ja kibedat maitset. Keele eri piirkondadel on maitsete suhtes erinev tundlikkus. Maitsmismeele abil saab hinnata toidu ja joogi kvaliteeti. Haistmine saab hinnata lisaks joogi ja söögi kvaliteedi ka õhu kvaliteeti. Õhus lendleva lõhnained satuvad organismi sissehindamisega nii ninasõõrmete kui ka suuõõne kaudu. KOMPIMINE EHK PUUDUTAMINE Kompimisega saab kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, nende materjali jne
Herman Karu 7. Klass Juhendaja: õp. Viiu Toomingas Kildu 2013 Loomade meeled: Kuulmine Haistmine Nägemine Maitsmine Kompimine http://www.pisi.ee/gallery/image.php? mode=medium&album_id=3&image_id=7040 Merisiga eristab kuni 33000 hertsi Inimene eristab 15000 kuni 20000 hertsi https://encrypted-tbn1.gstatic.com/images? q=tbn:ANd9GcRxoQHSXvtkQbJMhBv7IYjrser7PN7nS2koYI1a- 1xaDjRpQed8 Omavaheline suhtlemine https://encrypted-tbn2.gstatic.com/images? q=tbn:ANd9GcSHKs0H4vwTkTydF3LKX5PiQyEj5wlkdVsiTRrXHWZ- w6gnZILt Lai nägemiseväli Eristavad põhivärve https://encrypted-tbn2.gstatic.com/images? q=tbn:ANd9GcQyakpvKsPAIpkU_XcJqy2RjUbWR69YJjosyS0BA62J AaHcBJXQ5w Pimedas orienteerumiseks ...
Seedeelundkond Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs: A. Algab toidu peenestamine B. Segamine (keel) C. Maitsmine D. Algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimhambad ja neid on 20. Jäävhambaid on 32: · Purihambad · Lõikehambad · Silmahambad Hambad kinnituvad hambasompudesse.
2) valikuline tähelepanu (sõltub stiimuli mõne omaduse silmapaistvusest) 3) tajuline töötlus (pannake kokku tervik, mida hetkel tajumine (nt ruumiline nihke arvutamine) 4) interpretatsioon (tõlgendamine, tähenduse andmine - meil on olemas visuaalne pilt ümbrusest) + apertrepatsioon (taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist) 5) käitumine TAJU VALIVUS (nt kokteilipeo effekt) TAJU ALGÜHIKUKS ON AISTING - kontaktne ja taktiline (kompimine, maitsmine, puudutus) - distantne (nägemine, kuulmine, haistmine) RETSEPTORITE ALUSEL AISTINGUD - eksterotseptiivsed (tegelevad meie keha pinnal väliskeskkonnast tulevate ärritustega – nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) - interotseptiivsed (sisekeskkonna ärritused – janu, tühi kõht) - propriotseptiivsed (vahendavad lihastes ja kõõlustes liikuvat infot) TRIKROMAATILINE NÄGEMINE – hämaras või väga valges nägemine, kolm põhivärvust
varbad NAHK karvad marrasnahk pärisnahk veresooned närvid rasvakiht higinäärmed karvanääps INIMESE MEELED nägemine kuulmine haistmine maitsmine kompimine LUUSTIK -kolju õlavarreluu- selgroog ehk lülisammas (koosneb lülidest) rinnakorv küünarluu- -vaagen reieluu- randmeluud varbaluud kämblaluud pöialuud sääreluu-
Maismaa kilpkonn Iseloomulikud tunnused Nende keha kaitseb kilprüü Silmad on hästi arenenud Maitsmine, haistmine ja kompimine on samuti teravad Tugevad küünistega jäsemed Suurimad kaaluvad kuni 450kg Elavad kuni 80-150 aastat Iseloomulikud tunnused Enamikul kilpkonnadel ei ole hambaid. Selle asemel on neil lõugadel teravad servad Maismaa kilpkonnadel on kõrge ja kumer kilp Enamikul kilpkonnadel on rüü kaetud sümmeetriliste sarvkilbikestega Elupaigad Galapagose saartel Maismaal Toitumine, paljunemine Söövad heina, lehti, lilli Paljunevad munemise teel, nad matavad munad mulla või liiva alla Pesitsushooajal muneb enamik liike kaks või enam munakurna, milles on kuni 100 muna Kaitsekohastumused Värvus vastab ümbruskonnale Ohu korral tõmbab oma jalad ja pea kilbi alla Huvitavaid fakte Kilpkonna liha süüakse Kilpkonnade mune korjatakse, mis on samuti söödavad ja millest saab õli Mõne liigi kilprüüd kasutatakse ...
Töökeskkond ja ergonoomika TK nr.6 Küsimused: 1. Millised on inimese meeleorganid ? 2. Milliste meeleorganitega me võtame infot vastu kõige rohkem ? 3. Lugeda üles ergonoomilised soovitused, et inimesed ei teeks lugedes vigu ? 4. Kas trükitähtetega pikk tekst on soovitav ? 5. Kas värvide kasutamisel peab arvestama, kuidas inimesed neist aru saavad ? 6. Kas erinevate kultuuride inimesed võivad mõista värvide tähendust erinevalt ? 7. Kas erinevate kultuuride inimesed võivad mõista sümbolite tähendust erinevalt ? 8. Milline peab olema häiresignaal ? 9. Kas madala sagedusega helid levivad ruumis paremini ? 10. Kas siis, kui inimene loeb informatsiooni valesti, võib ta teha vale tööoperatsiooni ja põhjustada õnnetuse ? Vastused: 1.) Nägemine,kuulmine,haistmine,maitsmine ja kompimine.(Silmad,kõrvad,nina,suu jakäed.) 2.) Kõige rohkem võtame vastu informatsiooni silmadega(nägemisega). 3.) Hea kontrast; Kirjapildis kasutada ainult suuri trükit...
Millised on inimese meeleorganid ? Inimene võtab informatsiooni vastu oma meeleelundite abil. Nendeks on: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompamine. Milliste meeleorganitega me võtame infot vastu kõige rohkem ? Infot võtame me vastu kõige rohkem nägemismeele abil. Lugeda üles ergonoomilised soovitused, et inimesed ei teeks lugedes vigu ? Inimesel endal tuleb olla õiges asendis, ei tohi teha valesid liigutusi, ei tohi olla müras ega stressis. Informatsioon peab olema loetav. Kas trükitähtetega pikk tekst on soovitav ? Trükitähtetega pikk tekst ei ole soovitav.
KALAD LUUKALADE ÜLDISELOOMUSTUS ELUPAIK ……………………………………………………………………………. LIIKUMINE …………………………………………………………………………… KASVAMINE ………………………………………………………………………….. VÄLISEHITUS Kehakuju: voolujooneline, külgedelt …………… (avaveekaladel), ………. või ruljas (põhjakaladel) Värvus:……… (avaveekaladel), ………. (taimestikuvööndis elavatel), ……. (troopilistel kaladel) – kaitsevärvus: selg ………., kõht ………… Kehakatted: …………………………………………………….. Kehaosad: pea, kere, saba pea - 1paar silmi, 1 paar ninasõõrmeid, suu, lõpusekaaned kere - küljejoon, uimed (kõhuuimed, rinnauimed, seljauim, pärakuuim) saba – sabauim MEELED JA MEELEELUNDID: nägemine – …………………… kuulmine – ……………………. tasakaal - ……………………… haistmine – ……………………. maitsmine – …………………… kompimine – ………………….. vee liikumise taju – …………… KOHASTUMUSED ELUKS VEES • Voolujooneline kehakuju • Selg tume, kõht hele • Soomused ja lima • küljejoon • L...
SISENÕRENÄÄRMED Hormoonid keemilised ained, mis reguleerivad organismi kudede ja elundite taltlust ning ainevahetust. Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organimsmi ainevahetust. Neid transporditakse vere kaudu ja lagundataks Sisenõrenäärmed - näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoonid otse verre, kuna neil puuduvad juhad. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust ad mõjutavad. Ajuripats e. Hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre, mis juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Kilpnääre inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Kõrvakilpnäärmed inimese kõige väiksemad näärmed, nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevhetust. Neerupealised t...
seedeelundkond ül toidu seedimine, (toidu peenestamine, seedeensüümide eritamine, toitainete lõhustamine ja imendumine, jääkide eemaldamine) suuõõs toidu peenestamine hammastega, segamine keele ja süljega, maitsmine, algab toidu seedimine, süsivesikute seedimine / algab suhkrute seedimine. neel tahtele alluv tegevus, kilpkõhr suleb neelamisel hingetoru, toit liigub söögitorru. söögitoru juhib toidu makku. magu toidu lühiajaline säilitamine, mikroobide hävitamine, valkude seedimine, ül toidu segamine, soojendamine, maohape hävitab bakterid. 12 sõrmiksool (soolenõre, seedenääre: kõhunääre, sapp:maks)
roided selgroo esimestel roided kõigil selgroo lülidel lülidel - rinnakorv Närvisüsteem peaaju, seljaaju, närvid Meeled hea nägemine - ainult liikuv saak silmalaud läbipaistev kaitsekile - ei pilguta silmi haistmine, maitsmine - keele abil kombivad maapinda kuulmine - tunneb maapinna võnkumist Hingamiselundid kopsud Vereringeelundid süda (kolmekambriline, mittetäielik vahesein), veresooned, veri kõigusoojased Seedeelundkond sarnanevad kahepaiksete omadega Erituselundkond
seedenõred * Seedenõred on sülg, maonõre ja peensoole nõre. * Seedenõret toodavad ka maks ning mao all olev kõhunääre. * Seedunud toit läheb läbi peensoole seina verre. Seedimata toit liigub: * Peensoolest jämesoolde * Jämesoolest pärasoolde * Sool lõpeb pärakuga Toit liigub meie kehas mööda seedekulglat. Seedeelundid: Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs * toidu peenestamine * segamine (keel) * maitsmine * algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Hambad * Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Neel ja söögitoru * Neelamisel suleb kõrikaane kõhr automaatselt kõri ja allaneelatud toit ei satu hingetorru. * Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. * Toit liigub söögitorus edasi tänu söögitoru seinte lainelistele liigutustele. Magu
8. Refleksikaar Tee, mida mööda erutus kulgeb. Erutust vastu võttev retseptor --> närvid, mis juhivad erutuse kesknärvisüsteemi --> kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadus erutus analüüsitakse --> närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse --> reageeriv organ mingi lihas või nääre 9. Peaaju osad ja ülesanded: Suuraju informatsiooni ümbertöötamine ja säilitamine, mõtlemine, kõnelemine, maitsmine, haistmine, liigutamine, nägemine, kuulmine. Väikeaju lihaste koostöö reguleerimine, erinevate liigutuste kooskõlastamine, tasakaalutunne. Vaheaju ainevahetuse, paljunemise, eritamise ja keha temperatuuri reguleerimine. Keskaju info edastamine suurajust seljaajju, lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilitamise eest vasutamine. Piklikaju peaaju ühendamine seljaajuga, hingamise ja südametegevuse juhtimine,
SEEDEELUNDKOND Kus toimub toidu lõhustumine? Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs toidu peenestamine segamine (keel) maitsmine algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Hambad Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimahambad, neid on 20 Jäävhambaid on 32 · purihambad · lõikehambad · silmahambad Hambad kinnituvad hambasompudesse vaap ehk email kroon dentiin säsi kael ige tsement juur
TEEMA: PUUD JA NENDE VILJAD AUTOR: Mari Nõlvak VANUSERÜHM: 5-7.a. SOOVITAV LÄBIVIIMISE AEG JA KOHT: Kevadel õues ÕPPE-JA KASVATUSTEGEVUSE VALDKONNAD: Mina ja keskkond, keel ja kõne, kunst, liikumine, matemaatika EESMÄRGID: Laps tunneb rõõmu liikumisest. Laps teeb koostööd rühmakaaslastega. Laps teab erinevaid puid ning nende vilju. Laps kuulab luuletust ja loeb kaasa. MEETODID: Vaatlemine, kuulamine, kompimine, liikumine, võrdlemine, maitsmine *VAHENDID: kastanimuna, tammetõru, käbi, vahtra vili, õun, käpiknukk, pildid erinevatest puudest (õunapuu, kastan, tamm, kuusk, vaher) TÖÖ KÄIK: Lastele tuleb külla lõunamaalt kevadeks tagasi lennanud linnuke (käpiknukk), kellega koos vaadatakse lasteaia õuel asuvaid erinevaid puid ja nende vilju. Lapsed otsivad koos linnukesega lasteaia õuelt kaasas olevate piltide abil igale pildile vastava vilja. ÜLESANDED PUU JUURES:
Trummipingutaja lihas Trummikile pinge Kolmiknärvi motoorne tuum VI 6. paar n. abducens, eemaldajanärv Motoorsed Külgmine sirglihas Silmamuna liigutused Eemaldajanärvi tuum VII 7. paar n. facialis, näonärv Sensoorsed Keele eesmine 2/3 Maitsmine Solitaartuum Motoorsed Miimilised lihased Näo miimilised liigutused Näonärvi tuum Jaluselihas (keskkõrvas) Kuulmeluukeste pinge Näonärvi tuum
Pupill- vikerkesta keskel paiknev simaava. Võrkkest- silmaava ümbritsev iiris. Kollatähn- võrkkesta pupilli vastas olev kot, kus asuvad ainult kolvikesed. Pimetähn-koht, kus nägemis seostub silma võrkkestaga. Kolvikesed ja kepikesed- valgustundlikud rakud. Dalotonism- värvipime, ei erista punast rohelisest, ainult meestel , päritav, ei ole ravitav. Kanapimedus- hämaras ei näe mitte midagi, A-vitamiini puudus. Kuulmetõri - 3-4 cm pikkune kitsas kanal , mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses väliskõrvaga. Tigu- sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid- sisekõrva kuulmiselund, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Kurtus- ei kuule midagi. Kuulmislävi- väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Maitsepung- tunderakud ek retseptorid. Hasiterakk- lõna tundmiseks vajalik. Silma kaitseb ja katab läbipasitev sarvkest. - · Silmalaud(pilgutamine puhastab) · Pisaravedelik (kannab tolmu silmadest) · Rips...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Meeleelundid ja tunnetusprotsessid Referaat Margit Reinsalu 10a Tallinn 2010 0 Tunnetusprotsessid Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Tänapäeval eristatakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistinguid. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närv...
SEEDEELUNDKONNA ül. on toidu seedimine. I Seedimine suus · toidu purustamine/mälumine => hambad · toidu segamine => keel · maitsmine · suuõõnes algab ühe toitaine(suhkrute) seedimine => on vaja E=amülaas(süljes, alus. kk.) Hambad kinnituvad hambasompudesse, välja ulatub igemest hambakroon. Piimahambad(20) vahetuvad 12. aluaastaks Jäävhambad(32): lõike-, silma- ja purihambad II Neel (10-13 cm pikk, lehtrikujuline) viimane tahtele alluv liigutus · neelu taga kilpkõhr, mis suleb neelamisel hingetoru => toit liigub söögitorru III Söögitoru( 25-30 cm pikk) · juhib toidu makku IV Magu
Ka puud vajava vett, ehk vihma. Ilma vihmata ei oleks meil metsa, kus elavad loomad.Ilma veeta hävineks elu. 4 Puhta vee omadused Puhta vee omadused on: läbipaistev, värvuseta, märg, lõhnata ja maitsetu. Vesi esineb looduses kolmes erinevas olekus: tahkena, vedelana ja gaasilisena. Vee omadusi tunneme meelte abil. Nendeks on siis- nägemine, kompimine, haistmine ja maitsmine. Vedelike voolamine on ka üks tähtis vedeliku omadus. Maakeral voolab vesi Maa külgetõmbejõu ehk raskusjõu tõttu. 5 Kuidas saadakse puhast vett? Et eraldada veest mittelahustunud aineid, juhitakse vesi läbi liivakihi. Ja mittelahustunud ained jäävad liivakihti. Saab ka teistmoodi vett puhastada. Selleks juhitakse vesi settebasseini. Seal tahked ained sadestuvad ja vesi muutub selgemaks. Ka kodus on vee puhastus filtrid.
2 Kordamine bioloogia kontrolltööks 21.jaanuar 2008 Tuuli Varik Maitsmispungad (keelenäsas) Tunderakud (maitsmispungas) 10. Haistmiselund (haistesibul, haisterakud), asukoht ja omavaheline seos. 11. Nimeta 3 põhjust, miks on maitsmine ja haistmine inimesele olulised? - et teada saada, kas toit on värske / kas toit on söödav või mitte - tunda/haista ohtu 3
Adrenaliin jõuab teistesse elunditesse, kui inimene hirmu, ehmatuse, viha ja positiivsete emotsioonide korral. 5.närvisüsteemi ehitus täienda skeemi puuduvate närvisüsteemi osade nimetuste ja nende ülesannetega (kesknärvisüsteem, piirdenärvisüsteem) ; vasta skeemile järgnevatele küsimustele närvisüsteemi erinevate osade talitluse kohta. 6.peaaju osade ülesanded. Suuraju informatsiooni ümbertöötamine ja säilitamine, mõtlemine, kõnelemine, maitsmine, haistmine, liigutamine, nägemine, kuulmine. väkeaju lihaste koostöö reguleerimine, erinevate liigutuste kooskõlastamine, tasakaalutunne vaheaju ainevahetuse, paljunemise, eritamise ja keha temperatuuri reguleerimine keskaju info edastamine suurajust seljaajju, lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilitamise eest vasutamine piklikaju peaaju ühendamine seljaajuga, hingamise ja südametegevuse juhtimine, meie tahtele allumatute elundite tegevuse reguleerimine 7.mis on refleksikaar
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
