Dopamiini tase jääb kõrgeks... Virgatsained: Atsetüülkoliin: õppimine, mälu, ärkvelolek Glutamaat: universaalne erutusvirgatsaine Noradrenaliin: tähelepanu, ärksus Dopamiin: motiveeritus, edasipüüdlikkus Serotoniin: meeleolu, hetkeajede kontroll Endopioidid: valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus Gamma-aminovõihape: pidurdusvirgatsaine Uimastite ründepunktid: Opiaadid aju opioidide retseptorite ärgastamine Rahustid GABA pidurdava toime tugevdamine Kanep aju kannabioidide retseptorite ärgastamine Inhalandid rakumembraanide fluiidsus ajus suureneb Amfetamiin noradrenaliini ja dopamiini vabastamine Kokaiin dopamiini ja noradrenaliini toime tugevdamine Ecstacy serotoniini ja dopamiini vabastamine LSD ajutüve monoamiinineuronite talitluse muutmine PCP erutusvirgatsaine toime moduleerimine Uimastiseotuse astmed: Proovimine -> tarvitamine -> kuritarvitamine -> sõltuvus Proovimine:
On kolme tüüpi üle kogu aju levinud retseptoreid: müü-, delta- ja kapa-retseptorid. Need retseptorid mõjutavad läbi vahendajate ioonikanalite avanemise tõenäosust, mis teatud juhtudel vähendab närvi ärritatavust. See vähenenud ärrituvus on tõenäoline opiaatide eufooriat tekitava mõju allikas ja näib, et seda vahendavad müü- ja delta-retseptorid. See eufooriat tekitav mõju näib hõlmavat ka teist mehhanismi, kus tulevad mängu kõhtmise keskajukatendi ala GABA-pärssija interneuronid. Nende neuronite müü-retseptoritele kinnitudes vähendavad opioidid vabaneva GABA hulka. Tavaolukorras GABA vähendab naalduvas tuumas vabaneva dopamiini hulka. Selle pärssija takistamisel suurendavad opiaadid lõpuks toodetava dopamiini hulka ja tuntavat naudingut. Krooniline opiaatide tarbimine pärsib cAMP-i tootmist, kuid seda pärssimist hakkavad tasakaalustama muud cAMP-i tootmise mehhanismid.
Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas (ESPAD 2007), eriti suur on erinevus eesti- ja venekeelsete tüdrukute vahel. Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega: liiklusõnnetused, tahtmatud vigastused ja tapmised. Lõpetuseks Alkohol takistab glutamaadi retseptorite talitlust, põhjustades koordinatsiooni ja kõne häirumist. Alkohol ergutab GABA (gamma-aminovõihappe) retseptorite talitlust, põhjustades rahutunnet, ärevuse vähenemist ja unisust. Alkohol tõstab dopamiini taset, põhjustades erutust ja elevust. Alkohol tõstab endorfiinide taset, vähendades valu tajumist. Alkoholi toime võib inimeseti erineda. Usutakse, et indiviidi geenid määravad, millised neurotransmitterite süsteemid on alkoholist enim mõjutatud. Nii muudab alkohol mõned inimesed pigem uniseks, kuna mõjutab kõige rohkem
3. Millise insomnia vormi korral on eelistatud bensodiasepiinid ja millise vormi korral bensodiasepiinidele sarnased ained? Bensodiasepiinid on eelistatud patsientide korral, kellel on probleeme unes püsimisega. (Nt. Xanax). Bensodiasepiinidele sarnased ained on eelistatud patsientide korral, kellel on probleeme uinumisega (Imnovane). 4. Kuidas avaldavad bensodiasepiinid organismis toimet (farmakodünaamika)? Avaldavad toimet GABA kompleksi, mille aktivatsioon avab kloorikanali. Pärsib närviimpulsi levikut. 5. Lühitoimelised bensodiasepiinid + bensodiasepiinidele sarnased ained, pikatoimelised bensodiasepiinid! Tunne ära esindajad! Kuhu rühma mingi raviaine kuulub! Lühitoimelised Bensodiasepiinidele Pikatoimelised sarnased
Põhjustavad ulatuslikke ja pöördumatuid siseorganite kahjustusi. Pildid Kokkuvõte Uimastiproblemaatika haarab endasse kolm olulist teemat uimastite nõudlus, uimastite pakkumine ja kahju. Alkoholi toime võib inimeseti erineda. Usutakse, et indiviidi geenid määravad, millised neurotransmitterite süsteemid on alkoholist enim mõjutatud. Nii muudab alkohol mõned inimesed pigem uniseks, kuna mõjutab kõige rohkem nende GABA-süsteeme, teisi aga ergutab, sest mõjutab enim nende dopamiinisüsteeme. Tänan kuulamast!
arv Na+ ioonkanaleid) Kui aksoni lähtekoha depolariseerumine saavutab künnise, tekib AP. Na+ kanalid avanevad ja Na+ tungib rakku AP levib aksoni lõppu, sünapsini Sünapsis avab depolariseerumine Ca++ kanalid ja Ca++ liigub sünapsi Ca++ vabastab neurotransmitteri sünapsi põiekestest, mis vabastatakse seejärel sünapsipilusse Transmitter- ehk ülekandeained atsetüülkoliin (ka nn vaagusaine) ANS`s - aminovõihape e. GABA pidurdus glütsiin pidurdus glutamaat erutav adrenaliin, noradrenaliin, dopamiin erutus või pidurdus *Kas transmitteraine vabanemisele järgneb erutus või pidurdus sõltub retseptori ioonikanaliomadustest ja mitte ülekandeainest enesest
Naistel vaja sõltuvusse jäämiseks 1-1,5 ühikut, meestel 4 ühikut päevas. Surmav on 6-8 ml puhast alkoholi kehakaalu kohta. Nikotiin - tubakas, 2-3 tilka võib tappa hobuse, üks kiiremini mõjuvaid aineid. Tõstab meeleolu, ergutab. Suitsetaja raiskab kolme asja - Aega, tervist ja raha. Ravimid - rahustid ja antidepressandid. Ärevuse vastased ravimid suurendavad ajus neurotransmitteri GABA tõhusust, mis toob kaasa ärevuse vähenemise. Kuna keha harjub nende ravimitega väga kiiresti, siis nendest loobumine toob kaasa rasked võõrutusnähud koos ärrituvuse, ärevuse ja paanikahoogudega. Kohv ja kofeiin - Kofeiinist võib tekkid füüsiline sõltuvus, mille võõrutusnähtudena on välja toodud peavalud, lihasevalud ja lihasjäikus, letargia, iiveldus, oksendamine, depressioon ja ärrituvus. Normaalne on 2 tassi päevas.
- Neurotransmitterid kui telefoniliinid, kiire mõu; toodetakse närvikoes - Hormoonid kui raadiosignaal – aeglased efektid ja toodetakse mujal kui närvikoes Hormoonidega seotud: käbikeha, kilpnääre, hüpotaalamuse, ajuripats, tüümus, neerupealised, pankreas, neerud, munandid Olulisemate neurotransmitterite, nagu dopamiin, noradrenaliin, adrenaliin, serotoniin, atsetüülkoliin, histamiin, glutamaat, GABA ja glütsiin peamised funktsioonid - Dopamiin – emotsioonid, motivatsioon, motoorika - Noradrenaliin – aktiivsuse ja erksuse regulatsioon, õppimine, mälu - Adrenaliin – aktiivsus ja erksus - Serotoniin – meeleolu, aktiivsus, uni - Histamiin – erutust suurendav (ärkvelolek), vastus allergeenile või vigastusele - Atsetüülkoliin – lihaste töö, närvisüsteem - Glutamaat – peamine erutust suurendav +
Igal närviimpulsse edastaval keemilisel ainel ehk neurotransmitteril on ajule oma toime. Näiteks mõjutab serotoniin meeleolu, endorfiinid valu tajumist ja nii edasi. Alkohol aeglustab närviimpulsside ülekannet, põhjustades näiteks uimasust, unisust. Kokkuvõtvalt Alkohol takistab glutamaadi retseptorite talitlust, põhjustades koordinatsiooni ja kõne häirumist. Alkohol ergutab GABA (gamma- aminovõihappe) retseptorite talitlust, põhjustades rahutunnet, ärevuse vähenemist ja unisust. Alkohol tõstab dopamiini taset, põhjustades erutust ja elevust. Alkohol tõstab endorfiinide taset, vähendades valu tajumist. Pildid Tänan Kuulamast !!!
Eesmärk on saavutada epileptilistest hoogudest vabanemine, hoiduda ravimite tingitud kõrvaltoimetest. Ravim valitakse vastavalt epileptilise hoo tüübile arvestades patsiendi individuaalseid iseärasusi, teisi kasutatavaid ravimeid, kõrvaltoimeid. Seostuvad Na+ kanaliga ja inhibeerivad Na-ioonide sissevoolu (fenütoiin, karbamasepiin, valproaat, topiramaat, lamotrigiin). Inhibeerivad Ca2-ioonide sissevoolu (valproehape). Tõstavad GABA toimet (barbituraadid, bensodiasepiinid). 17. Millised on üldised antikonvulsantide kõrvaltoimed? Allergilised, annustest sõltuvad või kroonilisel manustamisel ilmnevad. Naharekatsioonid, KNS kõrvaltoimed, muutused kehakaalus, osteoporoosirisk.
Vars sile ja õõnes, lehed kaheli- või kolmelisulgjad, saagja servaga. Risoom on jäme, muguljas, sügisel õõnes,kambriteks jaotunud. Valged õied on koondunud paljude kiirtega liitsarikaks. Õitseb juulis ja augustis. Suhteliselt haruldane taim, kasvab märgades kohtades järvede ja jõgede ääres ning soostunud aladel. Harilik mürkputk Sisaldab väga mürgiseid parasümpaatilist närvi- süsteemi kahjustavaid aineid tsikutooli ja tsikutoksiini. Tsikutoksiin on ka tugev GABA retseptori agonist. Mürgistus väljendub kiiresti kõrvetuse ja kratsimis tundega suus; järgneb iiveldus ja oksendamine, keelehalvatus, kõhuvalu, peapööritus, janu, tugevad krambid ja segasus. Võib esineda rabdomüolüüs ja bradükardia Surm saabub harilikult juba mõne tunni möödudes peale mürgi sissevõtmist. Harilik mürkputk Arvukalt on andmeid surmaga lõppenud mürgistustest, eelkõige lastel, kes närisid äralõigatud varre alumist, magusamaitselist osa
ja täielik joove.Alkohoolikud tavaliselt ei suupiste, ja kõik kogus alkoholi jääb keha, nad on kaotanud okserefleks.Seetõttu arvatakse, et kõrgem tolerantsus alkoholi, kuid see ei ole päris tõsi. Fakt on see, et organism on kaotanud võimalusi tegeleda alkoho et on alkoholisisaldus tahtmist, see on tegelikult, see lihtsalt üllatunud haigus. Alkohol takistab glutamaadi retseptorite talitlust, põhjustades koordinatsiooni ja kõne häirumist. Alkohol ergutab GABA (gamma-aminovõihappe) retseptorite talitlust, põhjustades rahutunnet, ärevuse vähenemist ja unisust. Alkohol tõstab dopamiini taset, põhjustades erutust ja elevust. Alkohol tõstab endorfiinide taset, vähendades valu tajumist. Alkoholi toime võib inimeseti erineda. Usutakse, et indiviidi geenid määravad, millised neurotransmitterite süsteemid on alkoholist enim mõjutatud. Nii muudab alkohol mõned inimesed pigem uniseks, kuna
Sünaptiliste põiekeste ringlus Neurotransmitterid · Neurotransmitterid e. mediaatorid - keemilised ained erutuse ülekandeks, mis põhjustavad postsünaptilise raku membraani de- või hüperpolarisatsiooni · Transmitterid (vt. füsioloogia ja farmakoloogia kursus) atsetüülkoliin = koliinergilised sünapsid noradrenaliin = adrenergiline sünaps serotoniin = serotoniinergiline sünaps Gamma-amino-võihape (GABA - gamma-amino butyric acid) - pidurdav (hüperpolariseeriv) transmitter Sünapside klassifikatsioon nende paiknemise alusel Elektrilised sünapsid · Elektrilised sünapsid on sarnased neksustele · Neuronitevaheline kontakt ilma sünaptiliste põiekeste ja neurotransmitteriteta · Mõlemad membraanid on ühetaolise ehitusega - elektrilised sünapsid on kahesuunalise juhtivusega 4 - dendriit; 6 - akson; 8 - presünaptiline membraan;
Esteetika Geneetika Psühhiaatria Bioloogia Neuroteadused Matemaatika Filosoofia (neuro)füsioloogia TEINE LOENG 23. september 2011 Aju ja selle erinevate osade funktsioonid. Otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar, väikeaju, ajukoor parem poolkera- loometegevus Neuromediaatorid Atsetüülkoliin + (aktivatsioon, tähelepanu, lihaskontraktsioonid, viha, seks, agressiivsus) Dopamiin (liigutuste kontroll, asendid, meeleolu, positiivsed kinnitused, sõltuvussuhted) GABA / gamma-amino-võihape/ - (motoorika kontroll, nägemine, ärevuse regulatsioon, korteks!) Glutamaat + (õppimine, mälu) Norepinefriin (tähelepanelikkus, emotsioonid, uni, õppimine, meeleolu) Serotoniin (uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agressivsus, impulsiivsus, depressiivsus, suitsiid) EKSPERIMENTAALSED ÜLESANDED ->VAIMNE INFOTÖÖTLUS NEURONAALSED PROTSESSID -> NEUROTEADUSLIKU psühholoogia strateegia: psüühika neurokorrelaadid 4. loeng 21.10.11
efferent*). AGONIST – A neurotransmitter or a drug which binds to a receptor and triggers a cascade of intracellular signalling leading to changes in the membrane potential. AMINO ACID – A chemical made of carbon, oxygen, hydrogen and nitrogen, which is a building unit of all proteins* and other biologically important substances. AMINO ACID NEUROTRANSMITTERS – A group of fast acting neurotransmitters* which includes glutamate (excitatory) and GABA (gamma-amino butyric acid, inhibitory). AMNESIA – Loss of memory. AMYGDALA – A structure in the forebrain which is a component of the limbic* system. It is implicated in control of emotions. ANTAGONIST – A chemical which blocks receptors* and stops (inhibits) the effects of agonists*. ANTERIOR – Towards the front, e.g. anterior cingulate cortex – frontal part of the cingulate cortex (part of the brain). ANTEROGRADE AMNESIA – Inability to remember new information since the
impulsiivsus? · Närviergutitest eristab lisatest liikumisaktiivsuse mõõtmisega · Odav ja kiire - AD toimivad ühe-kolme manustamise pealt · Välja töötatud korrelatiivse testina tuntud AD-dega - siiski, ka EKR ja unedeprivatsioon töötavad Sarnasused depressioonitunnuste ja katseloomadel haistesibulate eemaldamise mõju vahel Tunnus/ Depressioon /Haistesibulateta rott Virgatsained /Tõenäoliselt hälbinud 5HT, NA, ACh, GABA/ Hälbinud 5HT, NA, ACh, GABA Anatoomiline substraat/ Ilmselt häired limbilises süsteemis /Muutused limbilises süsteemis Sisenõretalitlus /Kortisooli tase veres kõrgem /Kortikosterooni tase veres kõrgem Meeleolu /Meeleolu alanenud, kurbus, lootusetus //Ei saa teada Aktiivsus ja uni Ülesärritatus, unehäired /Hüperaktiivsus, une-mustri muutused Motiveeritus /Vähenenud huvi toidu ja seksi vastu, kaalulangus /Toitumis- ja seksuaalkäitumine muutunud, kaaluiibe vähenemine, tundetus sarrustajatele
Frenoloogia: F. J. Gall (1758-1828) Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron Jan E. Purkinje 1837 -motoorne -sensoorne -interneuron(ühendavad ajus erinevaid ajupiirkondi) Virgatsaineid -Atsetüülkoliin (ACh) motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek -Dopamiin (DA) motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu -Serotoniin (5-HT) meeleoulu, hetkeajede kontrollimine, uni -Noradrenaliin (NA) tähelepanu, ärksus -Gamma-aminovõihape (GABA) pidurdusvirgatsaine interneuronites -Glutamaat erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjustavad psüühikat? -Muudavad neurotransmitterite(virgatsainete) ülekannet ühest rakust teise. - sünteesi suurendades või vähendades - säilitamist häirides - vabastamist häirides - lammutamise pärssimine Tänapäeva aju uurimise meetodid Elektroensefalogaafia (EEG) Positronemissioon tomograafia (PET)
Postsünapsi membraanil on transmitteriga reageerivad retseptorid. Rakumembraani pidi leviva potentsiaali toimel vabaneb presünapsi põiekestest transmitter, tungib sünapsipilusse ja kutsub sõltuvalt sünapsi liigist esile postsünapsimembraani potentsiaali muutuse. Neurotransmitterid *Atsetüülkoliin *Monoamiinid: noadrenaliin, dopamiin, serotoniin, melatoniin *Aminohapped: glutamaat,GABA, glütsiin *Puriinid: adenosiin,ATP,GTP *Ca 50 peptiidi *CO ja NO *enamlevinud erutussünapsite mediaator inimese ajus on glutamaat ja pidurdussünapside mediaator on GABA. Atsetüülkoliin – motoorsete neuromuskulaarsete sünapsite ja perifeerse NS sünapsite mediaatoraine. Kuraare seondub konkurentselt Ach retseptoriga blokeerides sünapsid. Seetõttu kasutatakse kuraaret ja tema derivaate anesteesias müorelaktandina.
kõrgeimad varajases öös. Need valgud moodustavad kompleksid, mis sisenevad rakutuuma ja lülitavad CLOCK- BMAL1 transkriptiooniaktiivsuse mingi ajaperioodi pärast välja (aeg, mis kulub tranksriptsioonile, translatsioonile, dimerisatsioonile ja tuuma sisenemisele). CRY ja PER valgud lagundatakse ning tsükkel algab uuesti. Melatoniini süntees. SCN mõjutab käbinäärmes serotoniinist melatoniini sünteesi – päevased inhibitoorsed GABA ja öised stimuleerivad (glutamaat) signaalid PVN-käbinäärme juhteteele. Melatoniini sekretsioon algab paar tundi enne magamaminekut ning selle kestus sõltub otseselt pimeda perioodi pikkusest. Melatoniin tekitab unisust, alandab kehatemperatuuri. Une mõõtmine POLÜSOMNOGRAAFIA : 1. Elektroentsefalograafia (EEG) 2. Elektromüograafia (EMG) 3. Elektrookulograafia (EOG)
· Santiago Ramon y Cajal: närvirakud on diskreetsed üksused · Wilhelm Waldeyer: neuroni mõiste (1891) & neuronite sidepidamine · Freud 1895: psüühika ehituskiviks on närvirakk · Loew demonstreeris närvirakkude vahelise sidepidamise keemilist iseloomu Närvirakkude keeled : · Noradrenaliin (NA)8 · Dopamiin (DA)9 · Serotoniin (5-HT)10 · Atsetüülkoliin (Ach) · Glutamaat (Glu)11 · Gamma-aminovõihape (GABA) · Histamiin (H) 12 · Endopioidid · Teised neuropeptiidid · Endogeensed kannabinoidid Näiteid virgatsainete rollidest · Noradrenaliin - tähelepanu, ärksus · Dopamiin - üldine motiveeritus, edasitung · Serotoniin - meetleolu, hetkeajede kontroll · Atsetüülkoliin õppimine, mälu, ärkvelolek · Glutamaat üsna universaalne erutusvirgats · Endopioidid - valu mahasurumine, lähedustaju
d) ...vanema igasugust kulu järglaste enda geenide edasise levitamiseks e) ...kõike eelevat (a kuni d) 3. Oimusagara(e. temporaalsagara) funktsioonide hulka(inimestel) kuuluvad muuhulgas? a) Auditoorse info töötlus sh. Keeleinfo töötlus b) Motoorse tegevuse planeerimine ja ellu viimine c) Motoorse tegevuse planeerimine d) Värvide ja liikumise töötlemine visuaalinfost e) Ratsionaalne arutlemine ning pikaagsem tegevuse ette planeerimine 4. GABA e. gamma-amino võihape on? a) ...monoamiin b) ...enkefaliin c) ...endorfiin d) ...aktiveeriva toimega virgatsaine e) ...inhibeeriva toimega virgatsaine 5. Kesknärvisüsteemi tasandil on alkohol? a) ...opiaat b) ...diureetikum c) ...depressant e närvilõõgasti d) ...stimulant e närvierguti e) ...hallutsinogeen e närvihälviti 6. Küsimust ei tea aga vastused: a) Menstruaalfaasiks b) Ovulatsiooniks c) Karvanääpsustaadiumiks
Ksenobiotikumide detoksikatsioon Signaalmolekuli roll Rakutalitluse redoks- regulaator GABA Glutamaadist glutamaadi Klassikaline pidurdav dekarboksülaasi toimel ülekandeaine KNS-is Homotsüsteiin Metioniin SVH ja neurodegeneratsioon Transamiinimine Aminohapete metabolism- keskne protsess, mida vajab nii aminohapete (v.a. Lys ja Thr) katabolismis, kui ka aminohapete sünteesil. Transamiinimist viivad läbi aminotransferaasid (AST ja ALT)
tekitav aine. · Alkohol mõjub ajule tuimastavalt: mida rohkem juua, seda rohkem aju välja lülitub. Need eluks vajalikud oskused, mis inimene omandab oma arengus kõige viimases järjekorras (nagu kontroll oma käitumise üle), kaovad alkoholi juues kõige esimesena ja sünniga omandatu (näiteks hingamine) kõige viimasena. · Alkohol takistab glutamaadi retseptorite talitlust, põhjustades koordinatsiooni ja kõne häirumist. · Alkohol ergutab GABA (gammaaminovõihappe) retseptorite talitlust, põhjustades rahutunnet, ärevuse vähenemist ja unisust. · Alkohol tõstab dopamiini taset, põhjustades erutust ja elevust. · Alkohol tõstab endorfiinide taset, vähendades valu tajumist. · Alkoholi toime võib inimeseti erineda. Usutakse, et indiviidi geenid määravad, millised neurotransmitterite süsteemid on alkoholist enim mõjutatud. Nii muudab alkohol mõned
serotoniin, melatoniin, katehhoolamiinid) Spetsiifiliste dekarboksülaaside (koensüümiks on PLP) toimel tekivad AH-st vastavad amiinid. Kuna nad on tugeva bioaktiivse (hormonaalse, neurimediatoorse) toimega, nimetatakse neid biogeenseteks amiinideks. Dekarboksüülimine tekitab trüptofaanist trüptamiini, 5-hüdroksütrüptofaanist serotoniini, 3,4-dihüdroksüfenüülalaniinist dopamiini, histidiinist histamiini, klutamaadist GABA, seriinist kolamiini, tsüsteiinist tauriini, ornitiinist putrestsiini jne. Histamiin – on lokaalne keemiline signaalmolekul. Nende toime piirdub väikese rakurühmaga, kuna lammutatakse kiiresti. Histamiini sekreteerivad nuumrakud ja tsirkuleerivad basofiilid (vabastavad seedehormoonide toime, vigastus, pületik, allergeenid). Histamiin vahendab rakulisi ja süsteemseid vastuseid: maohappe sekretsioon, allergiline reaktsioon, põletik jt. Histamiin on tugev vasodilataator, muudab
vastasoleva neuroni membraani potentsiaali. Toimimine: närviraku pinnal tekkivad elektrokeemilised muutused on uue närviimpulsi teket soodustavad või pärssivad Atsetüülkoliin (ACh) - õppimine, mälu, ärkvelolek Glutamaat - universaalne erutusvirgatsaine, õppimise alus Noradrenaliin (NA) - tähelepanu, ärksus Dopamiin (DA) - motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serotoniin (5-HT) - meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Gamma-aminovõihape (GABA) - pidurdusvirgatsaine interneuronites Endopioidid valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus Narko on tehislik virgatsaine 7. GEENID. Mis on geen? Kus geenid kehas paiknevad? Kuidas toimub pärilikkusinfo avaldumine? Mil moel on geenid seotud närvisüsteemi ja käitumisega? Mida tähendab translatsioon, kus see toimub ning miks see vajalik on? Geen ehk pärilikkustegur on kromosoomi kindlas lookuses paiknev pärivustegur, mis
uudishimu retseptoritele närviraku postsünaptilisel { Serotoniin (5-HT) - meeleolu, hetkeajede membraanil kontrollimine, uni { Mida sarnasemad nad loomulikule { Noradrenaliin (NA) - tähelepanu, ärksus virgatsainele on, seda tõhusam on nende { Gamma-aminovõihape (GABA) - toime (luku-ja võtme printsiip) pidurdusvirgatsaine interneuronites { Paikne tuimestus, sõltuvust tekitavad ained, { Glutamaat - erutusvirgatsaine, õppimisvõime ravimi soovitavad ja ebasoovitavad toimed alus Tunnetuspsühholoogia ja Tunnetuspsühholoogia ja 3.09.2008 käitumise regulatsioon 3.09
Stress – psühholoogiline, füüsiline Aju toimimist mõjutavad psühhotroopsed aineid Sotsiokultuurilised tegurid – majanduslik seisund, suurlinnas elamine, kodutus, töötus, lähedussuhete puudumine Skisofreenia patofüsioloogia - Aju areng - Neurotransmissioon - Sünaptiline füsioloogia - Immuunsüsteem – kogu keha haigus (põletikud, metabolismihäired, stress) Neurotransmitterite süsteemid: dopamiini hüpotees, serotoniini roll, glutamaadi hüpotees, GABA toime Dopamiini hüpotees: - Psühhoosiga kaasnevat ehaigustunnuste aluseks on dopamiini üliaktiivsus aju mesolimbilises süsteemis - Antis´psühhootikumid blokeerivad dopamiini retseptoreid ja leevendavad psühhoosinähte - Antipsühhootiliseks toimeks on vajalik 75% retseptorite blokeerimine Aju areng: närvirakkude migratsioon Teatud tasemetel peavad olema: juhteteed, aksionid, närvirakud. Skisofreeniahaigetel ei ole normaalset struktuurilist jaotust.
ruumi ning mõjutab teise neuroni membraani potentsiaali. Valik virgatsaineid: · atsetüülkoliin (Ach) motoorse neuroni ja lihaskiu vahel; õppimine, mälu, ärkvelolek · dopamiin (DA) motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonims, uudishimu · serotoniin (5-HT) meeleolu, hetkeajede kotrollimine, uni · noradrenaliin (NA) tähelepanu, ärksus · gamma-aminovõihappe (GABA) pidurdusvirgatsaine interneuronites · Glutamaat erutusvirgatsaine, õppmisvõime alus. 4. Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad? Vasak poolkera kontrollib kõne kasutamist ning keskendub analüütiliselt detailidele. Parem poolkera tegeleb kõne emotsionaalse sisuga. Kahjustuste korral on kõne vähe väljendusrikas, teiste kõnes või näoväljendustes sisalduvatest emotsioonidest ei saada aru ning ei mõisteta huumorit ja sarkasmi
S.t, et Tyr võib sünteesida Phe baasil, kui Phe jääb üle. Kui Phe ei ole -> Tyr muutub asendamatuks. Histidiin inimkeha ei süntees, normaalse söömisega sünteesivad His seedekulgla mikroobid. 3. AH reaktsioonid 3.1 Dekarboksüülimine. CO2 ellimineerimine dekarboksülaasiga. Annab biogeense amiini. (Glutamaat annab -aminobutüraadi (GABA); histidiin -> histamiini). Biogeensed amiinid töötavad inimkehas signaalmolekulina. 3.2 Desamiinimine. Aminorühma eraldamine molekulist ensüümi toimel. Annab vastaav ketohappe ja NH3. 3.3 Transamiinimine Aminorühma ülekandmine. Aminorühm kogub glutamiinhappe
Dopamiin (DA)- Motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu. Mõjutab motoorikat, motivatsiooni ja emotsioone. Serotoniin (5-HT)- Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni. Seotud paljude und,meeleolu ja aktiivsust reguleerivate mehhanismidega. 3 Noradrenaliin (NA)- Tähelepanu, ärksus. Aitab reguleerida ärksuse taset, mõjutab erksust, õppimist ja mälu. Gamma-aminovõihape (GABA)- Pidurdusvirgatsaine interneuronites. Kesknärvisüsteemi peamine inhibeeriv ehk pidurdusmediaator. Glutamaat- Erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus. Tõenäoliselt põhiline erutust suurendav mediaator ajus; etendab võtmerolli õppimises ja mälus. Tänapäevased aju uurimismeetodid- Elektroensefalogaafia (EEG), Positronemissioon tomograafia (PET), Kompuutertomograafia (CT), Magnetresonants kuvamine (MRI), Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS)
vallandab erutuse. PIDURDUSSÜNAPSID Sama tähtis kui erutuse edasijuhtimine on üleminevate erutusimpulsside selekterimine, teatus närvirakkude ja keskuste erutusseisundi vähendamine või pidurdusneuronitele. Presünaptilise pidurduse korral vähenb pidurdussünapsi mõjul mediatooraine vabanemine presünapsis ja sellega takistatakse sealt erutuse läbiminekut. Postsünaptiline pidurdus realiseerub pidurdussünapsi abil, kus vallanduv mediaator( GABA, glutamaat) kutsub esile postsünapsimembraani hüpepolarisatsiooni tekib pidurdav postsünaptiline potentsiaal. ERITUSE LEVIKUS AVALDUB NII DIVERGENTS KUI KONVERGENTS Kui ühe närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse sisenev erutus algatab erutuse paljudes närvirakkudes, siis nimetatakse seda divergentsiks. Sellele vastupidine nähtus on konvergents, sel puhul koondub erutus suuremalt arvult kesknärvisüsteemi närvirakkudelt väiksemale arvule neuronitele. NEUROTRANSMITTERID
· Prokognitiivsed efektid ka psühhiaatrilistel patsientidel · Näidustused: narkolepsia, vahetustega tööst tingitud unehäire, obstruktiivne uneapnoe · Kasutatakse ka ADHD, depressiooni, skisofreenia, kokaiinisõltuvuse, Parkinsoni tõve ja haiguste põhjustatud väsimuse puhul · Kuid ka näiteks öiste vahetuste ajal, näiteks meditsiinis · Kasutusele tulnud nn eluviisiravimina, kuid metüülfenidaadist vähem levinud · Suurendab monoamiinide vabanemist; mõjustab glutamaadi, GABA, oreksiinide ja histamiini toimet; DAT Ki 4 M · Kõrvaltoimed: peavalu, iiveldus, nahanähud, ängistuse süvenemine · Mõju sportlikele saavutustele ebaselge, kuid 2004. aastast dopinguainete nimekirjas; kasutusel sõjavägedes Cognitive enhancers as lifestyle drugs · Metüülfenidaadi- ("Ritalin") ja amfetamiinisooladepreparaatide ("Adderall") tarvitamine on levinud ADHD-diagnoosi sagenemisega - USA-s 4-7% kolledzhiõpilastest vastab DSM-IV diagnoosikriteeriumidele
* ioonkanalid – iooni vool piki elektrokeemilist gradienti läbi ioonkanali tänu elektrokeemilise potentsiaali erinevusele membraani pooltel. Kanali avatust/suletust reguleeritakse allosteeriliselt. Depolarisatsioon-reguleeritud kanalid – membraani depolarisatsioon avab Na-kanali, Na+ liigub piki Na-gradienti rakku. Na-kanalid sulguvad ja avanevad K-kanalid ja K+ liigub piki gradienti rakust välja. Ligand- reguleeritud kanalid – avanemist kontrollib ligand (nt GABA). Modifikatsioon-reguleeritud kanalid - modifikatsiooniks on nt fosforüülimine. Mehhanosõltuvad kanalid – meh. ärrituse toimel avanevad (heliretseptorid). 1.3. Ekso- ja endotsütoos. Endotsütoos – väliskeskkonnast partikkel seondub retseptoriga ja plasmamembraan sopistub sombukeseks selles kohas sisse. Sombuke nöördub rakusisese vesiikulina. Haaratakse verest kõrgmol. aineid. Retseptor-vahendatud endotsütoos – retseptoriga seostub ligand (LDL,
Mõistab närvisüsteemi haigustega seotud fenomenoloogiat Tunneb peamisi närvisüsteemi haigus ja häireid, nende tekkimise ja kulu iseärasusi ning kognitiivsete muutuste profiile XV LOENG Peamised ajuanomaaliad skisofreenia puhul - Ajumaht väiksem, ajuvatsakesed suuremad; väiksem hipokampus, amügdala, taalamus, naalduv tuum - Dorsolateraalses prefrontaalkoores ja hipokampuses ebanormaalsed rakud – vähem dendriite ja sünapseid - Glutamaat ja GABA oluline, lisaks moduleerivad uuemad atüüpilised enuroleptikumid serotoniinisüsteemi - Hipokampuse püramidaalrakud desorganiseeritud. Kuidas teatakse, et dopamiinil on oluline roll skisofreenia (eelkõige positiivsete) sümptomite kujunemisel? Mispidi seos on? (Vihje: seotud teatud ravimitega…) - Raske ühte ja ainut neurokeemilist jada esile tuua, DA kindlasti roll sest Antipsühhootilised ravimid võtavad psühhotroopsed aktiivsust maha
Samas uudises on pakutud välja, et hälbe põhjustajateks on mingisugune lestade, viiruste ja mürkide kombinatsioon. Washigtoni ülikooli teadlased pakuvad, et parasiit 10 Nosema ceranae, reageerides mingi kemikaaliga, on perede kokkuvarisemise hälbe põhjustajaks.[35] 3.3.2. Fipronil Fipronil on mürk, mis ajab segi putukate kesknärvisüsteemi takistades kloriidioonide sissepääsu läbi GABA retseptorite. See on järjekordne kemikaal, mida süüdistatakse CCD levimises mesilaste hulgas. Tehnilise Koordinatsiooni Fond Prantsusmaal on avastanud, et isegi mittesurmav doos halvab mesilaste suunataju ning nad ei leia enam oma taru üles [36]. Samas teised uuringud ei ole sellist tulemust leidnud.[37] Fipronili kasutatakse mesilase sarnaste putukate, näiteks Saksa vapsiku, hävitamiseks meetodil, mida kutsutakse mürkpüük, kus üks isend levitab tarus haigust igale poole.[38]
Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete: virgatsainete (ehk mediaatorite ehk neurotransmitterite) vahendusel, mille mõju võib olla kas erutav või pidurdav. Tuntumad virgatsained on atsetüülkoliin (Ach, seotud peamiselt lihaste kokkutõmbumise ja liigutuste juhtimisega); dopamiin (DA, samuti liigutused, aga ka õppimine ja mälu); serotoniin (5HT; une ja ärkveololeku rütmi regulatsioon, meeleolu); GABA jt. Teatud juhtudel, kui on vaja liigutada kiiresti, nt valuaistingu puhul, võib sünaptiline ülekanne olla ka elektriline ja toimub ülalnimetatud interneuronite vahendusel: Kesknärvisüsteem Kesknärvisüsteemi moodustavad selja- ja peaaju. Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Seljaaju põhiülesandeks on ühendada kehas toimuvat peaajuga. Vahel võib aga info liikuda ka vaid seljaaju vahendusel (nt. valuaisting, vt. refleksikaare animatsioon ülalpool), seega
mRNAd teisteks valkudeks „tõlkida“) • 1/4000 naisest ja 1/2000 mehest (poistel avaldub mutatsioon alati, tüdrukutel mitte – neil varuks teine X) • Kergetest õpiraskustest raske vaimse mahajäämuseni. • VAM poistel mõõdukas või raske ja tüdrukutel kerge • Lisaks ASD ja ADHD sümptomid, ärevus, meeleolu kõikumine, langetõvehood, sidekoesümptomid. • Mõningane edu psühhofarmakonidega: FMRP seotud glutamaadi ja GABA retseptoritega – glu antagonistid ja GABA agonistid. Looteea alkohoolne sündroom • Kuni 1% sündidest (USA) • Alkohol läbib platsenta ja mõjutab loote arengut • Suur varieeruvus probleemides ja sümptomites • Aladiagnoositud, kuna sarnaseid sümptomeid võivad esile kutsuda ka teised tegurid • Alkoholi tarvitamine raseduse ajal on lineaarselt seotud imiku morfoloogiliste iseärasustega, sh väiksed pikkus, kaal ja pea ümbermõõt (Feldman et al., 2012; n=992) • Peamine on kesknärvisüsteemi kahjustus, eriti peaaju
(Gliiarakud on neuroneid (ehk närvirakke) ümbritsevad tugirakud.) • ajukoore areng Neuron migreerub normaalselt 24 tunniga. GABA retseptorid formeeruvad enne glutamaadi retseptoreid. Glutamaadi retseptorid on sünaptilised retseptorid, mis paiknevad peamiselt neuronite membraanidel. GABA reptseptoritel on pärssiv ehk
Prozac-iga. Põhiliselt seostatakse selle neurotransmitteri vähesust depressiooniga. Tavaliselt, kui serotoniini taset mõjutavad antidepressandid ei mõju, antakse patsientidele Ne taset mõjutavaid ravimeid. Aitab ka reguleerida virgumist, meeleolu ja unistamist. Mõnede allikate kohaselt on Ne liiasus ka seotud skisofreeniaga. On avastatud ka suurenenud Ne taseme seotust sõgeda armumise või kiindumuse tundega. Gammaaminovõihape ( GABA)- Enamus sünapseid aju sees kasutab GABAt. Pärsib erutust ja ärevust. Huntingtoni tõve korral ( mis on siis pärilik haigus, mis saab alguse keskeas ) GABA't tootvad neuronid manduvad ajukeskustes, mis koordineerivad liigutusi. See põhjustabki nendel patsientidel kontrollimatuid liigutusi. GABA't suurendatakse ängistusevastaste ravimitega, nagu näiteks Vaalium ja krambivastaste ravimitega. GABA'l on ka muid ülesandeid kehas, nagu näiteks energiarikkate molekulide tootmine rakus.
CH 3 CH 3 CH 3 γ β α Cl H 2 N-CH 2-CH 2-CH 2 -COOH Cl Cl o-Klorotolueen m-Klorotolueen p-Klorotolueen γ-Aminobutaanhape (GABA) Tabel 3. Enamlevinud süsivesinikradikaalid (-grupid). Radikaali ehitus Radikaali nimetus (Orgaaniline radikaal) Süstemaatiline Triviaalne metüül metüül CH3 CH CH3 1-metüületüül isopropüül CH3 CH2 CH CH3 2-metüülpropüül (primaar)isobutüül
vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. Virgatsained: Atsetüülkoliin (ACh) - motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin (DA) - motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serotoniin (5-HT) - meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin (NA) - tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape (GABA) - pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat - erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjutavad psüühikat: Muudavad neurotransmitterite (virgatsainete) ülekannet ühest rakust teise. Neurotransmitteri: A) sünteesi suurendades või vähendades B) säilitamist häirides C) vabastamist häirides D) tagasihaaret pärssides (virgatsaine sünaptilises pilus kauem, seega mõju suurem) E) lammutamise pärssimine Tänapäevased aju uurimismeetodid
vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega. Retseptorid on spetsialiseerunud kindlaliigiliste ärrituste vastuvõtmiseks. Virgatsained: Atsetüülkoliin (ACh) - motoorse neuroni ja lihaskiu vahel, õppimine, mälu, ärkvelolek Dopamiin (DA) - motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu Serotoniin (5-HT) - meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni Noradrenaliin (NA) - tähelepanu, ärksus Gamma-aminovõihape (GABA) - pidurdusvirgatsaine interneuronites Glutamaat - erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjutavad psüühikat: Muudavad neurotransmitterite (virgatsainete) ülekannet ühest rakust teise. Neurotransmitteri: A) sünteesi suurendades või vähendades B) säilitamist häirides C) vabastamist häirides D) tagasihaaret pärssides (virgatsaine sünaptilises pilus kauem, seega mõju suurem) E) lammutamise pärssimine Tänapäevased aju uurimismeetodid
a. Neurofarmokome (ravimeid, nt antidepressandid) võttes toimub lahunemine, süsteemil ei laste enam integreeruda. Afektiivseid seisundeid saab modelleerida. Subjektiivse kogemuse mõttes oluline. Sünapsid -> neuromediaatorite mõjutamine. Piirkonnad ei kattu kognitiivsete süsteemidega (ei saa mõjutada funktsiooni, mis ei ole kaasasündinud). Psühhofarmakom mõjutab bioloogilisi, mitte psüühilisi funktsioone. b. GABA, AcCo, serotoniin jt c. Dopamiin: väliste-seesmiste süsteemide relee, enesestimulatsioon *Väike kahjustus virgatsaine anatoomilises „keskuses“ võib anda olulisi koorefunktsioneerimise häireid. *Virgatssüsteemid ei ole kognitsioonispetsiifilised. (F-)koor jaotub virgatsainete paigutuselt väga peenelt, kuid mitte funktsioonispetsiifiliselt. Virgatsainete jaotus ajukoores on lateraliseeritud. Neuroloogiline uurimine: a
· On teada virgatsainete kontsentratsiooni mõjust meeleolule. Virgatsaine kontsentratsioone võivad mõjutada ka ravimid. Näited virgatsainete rohkuse / vähesuse mõjudest: Virgatsaine Kõrge kontsentratsioon Madal kontsentratsioon Serotoniin eufooria depressioon Dopamiin eufooria depressioon Noradrenaliin eufooria depressioon Adrenaliin aktiveeritus aktiveerituse puudumine · GABA (gamma-aminovõihape) reguleerib ärevust & infotöötlust, endorfiinid & subP seostuvad valutundlikkusega · Endorfiinid on valuvaigistid & positiivse meeleolu loojad. Heroiin & morfiin vallandavad ajus endorfiine · Meeleolu & adaptiivsete käitumiste seoste mõistmine on alles väga esialgses staadiumis · Neg. meeleolu näib seostuvat tähelepanu & mäluga hirmutavate stiimulite suhtes
Aminohapete tähtsamad reaktsioonid: peptiidsideme teke ehk amiidide teke. Peptiidsideme teke: Ühe aminohappe -karboksüülrühm interakteerub teise aminohappe - aminorühmaga, mille käigus eraldub veemolekul ja tekib peptiidside 10 Dekarboksüülimine on CO2 elimineerimine dekarboksülaasiga. Aminohappe dekarboksüülimine annab biogeense amiini: glutamaat gamma- aminoburüraadi (GABA), histidiin histamiin, jne. Bioamiinid töötavad inimkehas signaalmolekulidena. Aminohapete aktivatsioon valgu sünteesil Aminohapete aktiveerimine seostumisel tRNA-ga on oluline eelreaktsioon valkude sünteesil. Amiidide süntees Glutamiinhappe amiid ja asparagiinhappe amiid sünteesitakse vastavalt Glu ja Asp baasil ATP ja ammoniaagi osalusel. Amiidide süntees inimkehas omab tähtsust tekkiva toksilise ammoniaagi
Neokorteks: Osa suuraju koorest, koosneb 6 kihist (VI sisemine ja I välimine) Osaleb “kõrgemates funktsioonides” nagu sensoorne taju, ruumiline mõtlemine, teadlik mõtlemine jpt. Hiire ajus on neokorteksi pind sile (Lissencephalic) ja katab ainult osa aju. Inimese ja ahvi aju neokorteks sisaldab mitmeid vagusid, sagaraid, kääre (Gyrencephalic), kattes peaaegu kogu aju Neokorteks koosneb hallainest, kuhu kuuluvad glutamaat-ergilised (70- 80%) ja GABA-ergilised (20-30%) neuronid ja gliiarakud, Valgeaine sisaldab närvikiude Suuraju koore paksus varieerub märgatavalt vähem (v.a inimene 3,4 mm, manaatil 4 mm) 38 Jagunemise tüübid: Algselt jagunevad NE rakud sümmeetriliselt iseuuendades ja laiendades neuraalsete tüvirakkude hulka RG rakud jagunevad algselt sümmeetriliselt, hiljem kui neurogenees võimendub lülitub asümmeetrilisele neurogeensele
atsetüülkoliini toimel tõmbuvad lihased kokku. Dopamiin (DA)- Motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonism, uudishimu. Mõjutab motoorikat, motivatsiooni ja emotsioone. Serotoniin (5-HT)- Meeleolu, hetkeajede kontrollimine, uni. Seotud paljude und,meeleolu ja aktiivsust reguleerivate mehhanismidega. Noradrenaliin (NA)- Tähelepanu, ärksus. Aitab reguleerida ärksuse taset, mõjutab erksust, õppimist ja mälu. Gamma-aminovõihape (GABA)- Pidurdusvirgatsaine interneuronites. Kesknärvisüsteemi peamine inhibeeriv ehk pidurdusmediaator. Glutamaat- Erutusvirgatsaine, õppimisvõime alus. Tõenäoliselt põhiline erutust suurendav mediaator ajus; etendab võtmerolli õppimises ja mälus. Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjustavad psüühikat? Muudavad neurotransmitterite (virgatsainete) ülekannet ühest rakust teise. Virgatsaine : a) sünteesi suurendades või vähendades b) Säilitamist häirides c)
*Parem aju – loovus, kujundite äratundm, vasak käsi, kauguse määram, muusikalised võimed, kujutlusvõime Neurotransmitteri toime NT sünteesitakse ensüümide abil, säilitatakse vesiilikutes NT lekke neutraliseerivad ensüümid Aktsioonipotentsiaal vabastab NT sünaptilisse pilusse Presünaptilised retseptorid peatavad NT edasise vabanemise NT kinnitub postsünaptilisele retseptorile 1.Aminohapped: GABA ja Glutamaat – peamised KNS aktiveerivad NT 2. Monoamiinid: Dopamiin – tujuga, sõltuvus käitumine Serotoniin – meeleolu, depressioon Adrenaliin - Noradrenaliin - meeleolu 3. Atsetüülkoliin: - ANS valdav NT 4. Neuropeptiidid: Endofriinid – heaolutunne, NPY, Enkefaliinid 5. Puriinid: ATP, Adenosiin 6. Lahustuvad gaasid: *CO, *NO ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID Hormoone iseloomustab:
metaboolsed protsessid, mis tarbivad tsütoplasmas H+, siia alla kuuluvad hüdrogenaasid ja aminohapete dekarboksülaasid. Anaeroobsetes tingimustes kui keskkonna pH on väga madal pH 2,0 2,5, aktiveerib E. coli hüdrogenaas 3, mis katalüüsib H+ muutmist H2. Neutrofiilides, mis satuvad äkki happelisse keskkonda, on olulised aminohapete dekarboksülaasid, näiteks glutamaadi dekarbüksolaas (E. coli's GadB), mis lagundab glutamaadi -aminovõihappeks ehk GABA-ks (inglise keeles -amonibutyric acid), arginiini dekarbüksolaas ja lüsiini dekarboksülaas. GadB partner GadC abil transporditakse tsütoplasmast GABA välja. GABA transportimisega välja transporditakse glutamiinhape rakku. Vastupidiselt happelisele keskkonnale, aktiveeritakse aluselises keskkonnas aminohapete deaminaasid näiteks trüptofaani deaminaas TnaA või metabolismirajad, mis toodavad orgaanilisi happeid. hüdrogenaas: glutamaadi dekarboksülaas:
Eferentne siis kui erutus mujale, välja. Aferentne siis kui protsess tuleb raku poole. Närvirakkude kuju ja asukoha järgi- oluline- püramiidrakud. 7 Neuromediaatorid- · Atsetüülkoliin + (aktovaator, tähelepanu, lihaskontraktsioonid, viha, seks, agressiivsus) · Dopamiin- (ligutuste kontroll, asendid, meeleolu, positiivsed kinnitused, sõltuvussuhted) · GABA /gamma-amino-võihape- (motoorika kontroll, nägemine, ärevuse regulatsioon, korteks!) · Glutamaat+ (õppimine, mälu) · Norepinefrin- (tähelepanelikkus, emotsioonid, uni, õppimine, meeleolu) · Serotoniin (uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agresiivsus, impulsiivsus, depressiivsus, suitsiidid) Kasutatakse spetsiaalseid ajuprotsesside registreerimise ja kuvamise meetodeid: PET- positronide
annaabi.ee 
