· Töögrupi üldine hoiak: kuidas suhtutakse ohtusreeglitesse ja turvareeglite täitmisesse. Psühholoogilised tingimused töökeskkonnas Privaatsus: oluline valikuvõimalus. Suhtlemise ja privaatsuse valimine. Kui pole võimalust, tunneme ebamugavalt. Psühholoogiline kui palju enda kohta infot välja annan. Privaatselt võib olla üksi või teatud grupiga. Inimtihedus ja tiheliolek : inimtihedus - kui palju on in mingi ruumi ühiku kohta. Tiheliolek subjektiivne seisund, mil in vajab rohkem ruumi kui võimalik on. Käitumispaik ruumiliselt piiratud ala, milles eksisteerib korduvkäitumise rituaal. Ruumil kindlad tunnused. Toimub teatud käitumismuster. Igal ametikohal omad rollid, vaja selleks , et käitumispaik toimiks. Kõik rollid peavad olema täidetud. Ülemehitatud ei tohi ka olla....
2. Agressiivsuse teooriad Agressiivsus on tegevus, mille eesmärk on vigastada/kahjustada isikut,kes on motiveeritud seda vigastust vältima. -Bioloogilised teooriad- 1.agressiivsuse etoloogilised teooriad-aagressiivsusel peab olema mingi mõte. See on kohastumiseks vajalik sisemine tung. 2. Agressiivsus ja populatsiooni tihedus- tiheliolek muudab agressiivseks. 3. Füsioloogilised faktorid ja agressiivus- testosterooni kõrge tase muudab agressiivseks. -Psühholoogilise teooriad 1. Frustratsiooni/agressiooni hüpotees-frustratsioon motiveerib agressioonile;mõne agressioonivormi jaoks on frustr. Olulisem kui teiste jaoks. 2. Valu ja agressiivus- valu põhjustab agressiivsust. 3.Kogemus ja agressiivsus. 4. Agressiivsus ja keskkonnastressorid- agressiivsust provotseerivad keskk-st lähtuvad stiimulid....
Stressor on sise- või väliskeskkonna tegur, mis võib põhjustada organismis ebameeldivaid pingeid. Eristatakse füüsilisi ja füsioloogilisi (raske, pikaajaline kehaline pingutus, trauma, müra, ere valgus, kõrge või madala temperatuuri, kemikaalide või haiguste mõju) ning psüühilisi ja sotsiaalseid stressoreid (kontrollimatu sündmus, hirm, äng, üksindus, suhtlemis- ja kohanemisraskused, tõrjutus, tiheliolek , halvad elamistingimused vms.). S-i mõju oleneb oleneb tema tugevusest, inimese tundlikkusest ja minakaitsest (kaitsemahhanismid). S-le reageerimine on isendi- ja isikupärane 3 1. Stress kui elu lahutamatu koostisosa 1.1. Stress on pinge Stress on elu lahutamatu koostisosa. On tabavalt öeldud, et olla elus tähendab olla stressi all, see...
Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
Lorenz- agressiivsus on tung/aje/jôud (drive), mis on omane enamikule loomadele, ka inimesele. Agressiivsusel peab olema mingi mõte. Kohastumiseks vajalik sisemine tung. - agressiivsus ja populatsiooni tihedus: eeldatakse, et populatsiooni suur tihedus või ülerahvastatus viib agressiivsuse kõrgele tasemele. Seda efekti on seostatud patoloogilise reaktsiooniga stressile aga ka adaptatiivse käitumisega, mis limiteerib populatsiooni suurenemist. Tiheliolek muudab agressiivseks. - füsioloogilised faktorid ja agressiivsus: kuigi ei ole otseselt agressiivsuse füsioloogilist teooriat, on leitud endokrinoloogiliste faktorite, eriti reproduktiivsete hormoonide taseme olulist mõju agressiivsele käitumisele. Testosteroon. Psühholoogilised teooriad Selle nimetuse alla koondatakse tavaliselt kõige erinevamaid teooriaid, millest osade puhul on raske tõmmata selget eristavat joont psühholoogia, etoloogia ning sotsiobioloogia mõnede aspektide vahele...
SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid Sotsiaalpsühholoogiat huvitab inimvaheliste suhete maailma Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Populaarne ehk tarbepsühholoogia: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksildus ... Teaduslik psühholoogia see, milles võib kindel olla Meie - lai pilt SP-st - alus kitsamatele kursustele isiksusepsühholoogia, suhtlemispsühholoogia, mõj...
09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
Nõustamine on kahe inimese vaheline suhtlus. Tegemist on koguaeg inimesega ja koguaeg lisanduvad mingid psühholoogia aspektid. Psühholoogiline nõustamine on pidev. Kus lõpeb psühholoogiline nõustamine või kus algab? Koguaeg toimub psühholoogiline nõustamine näiteks motiveerimine jne. Sõna psühholoogia seal ees müüb! Arvatakse et see professionaalsem etc, aga võib ka ära ehmatada. Müüb vähemalt tähelepanu osas. Eestis on psühholoogiline nõustamise reglement puudub. Teoreetiliselt ei tohi ilma magistrikraadita teha, tuleb end täiendada jne, siiski on see üsna hägune. Vaja oleks ülesehitada. Nõustamispsühholoogia seisukohti rakendavad paljud erinevad spetsialistid: arstid, juristid, psühhoterapeudid, psühholoogid, nõustajad, sotsiaal-töötajad jne. Nõustamispsühholoogia olemus * Nõustamine on sama vana kui inimkond ? T...
· Saastatus-ehitus, suured põllumajandus põllud, meil ei ole tänapäeval täiesti saastevaba kekkonda. · Esteetilised tegurid-ruumikaunistused ja muusika. TÖÖ OHUTUS Temperatuur, müra, valgustus, masinad, kemikaalid, radioaktiivsus, alkohol ja narkootikumid ning töögrupi üldine hoiak TÖÖKESKKOND (2) PSÜHHOLOOGILISED TINGIMUSED · Privaatsus · Inimtihedus ja tiheliolek · Territoriaalsus TÖÖAEG · Vahetustega töö · Kokkusurutud töönädal · Libisev graafik ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA (Organizational psychology) kasutatakse ka: · Work psychology (Tööpsühholoogia ) · Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) So. võimed, vajadused, hoiakud jms. mis mõjutavad tööalast käitumist · Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad?...
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
Assessment Questionnaire Satisfaction Subscale Nägude skaala TÖÖKESKKOND (1) FÜÜSILISED TINGIMUSED Valgustatus Temperatuur Müra Liikumine Saastatus Esteetilised tegurid TÖÖ OHUTUS Temperatuur, müra, valgustus, masinad, kemikaalid, radioaktiivsus, alkohol ja narkootikumid ning töögrupi üldine hoiak TÖÖKESKKOND (2) PSÜHHOLOOGILISED TINGIMUSED Privaatsus Inimtihedus ja tiheliolek Territoriaalsus TÖÖAEG Vahetustega töö Kokkusurutud töönädal Libisev graafik TÖÖKESKKOND (3) Kontorid vs teised keskkonnad Avatud vs traditsioonilised kontorid kontorite tüübid Paigakiindumus Personaliseerimin Keskkond ja produktiivsus Funktsionaalne mugavus TÖÖGA RAHULOLEMATUSE NÄITAJAD Hilinemine Krooniliselt kasvav Stabiilne perioodiline Ärahoidmatu Puudumine Tööl olemine on kombinatsioon motivatsioonist ja võimetest osaleda....
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
Vastastikkus ja sotsiaalne õppimine ( mudel-õppimine) jäljendamine kogemus muutub isiksuse osaks, õpitud abitus, rollimõtlemine ( vanglamängu katse). Bandura katsed ( väike Albert, nukk Bobo, jne) kuidas õppimine toimub - Bloomi taksonoomia 9. Keskkonnamõjud, isikuruum, territoriaalsus, isikukaitse, keskkonnakäitumine käitumisruumid, tiheliolek massipsühhoos ja kõrvalseisja sekkumine või vastutuse pihustumine 10. Suhtlemine, suhted ( atributsiooni omistamise vead). Konflikt ,agressiivsus ( õpitud käitumine Bandura) vallandaja ,, päästik" - millal viimane piisk jne ( Freud - libiido ja thanatos) - frustratsioon, (frustratsiooni ja agressiooni seos, õpitud abitus) Stress ( disstress, eustress) ja stressorid, milles stress väljendub -...
Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turu...
Lasteaia sotsiaalne, eetiline, emotsionaalne ja füüsiline keskkond LASTEAIA KESKKOND Inimene ei saa kasvada isolatsioonis ta vajab kasvukeskkonda ja kasvatust, et eluga toime tulla. Lisaks ümbritsevale keskkonnale avaldavad lapse arengule kahtlemata mõju ka kaasasündinud omadused. Varajane kasvukeskkond paneb aluse lapse edasisele arengule. See võib nii arendada kui pärssida laste arengu erinevaid tahkusid. Esmatähtis on lapse kodune kasvukeskkond, kuid oluline mõju on ka lasteasutuse keskkonnal. Keskkonna mõju inimesele võib olla kolmesugune: ülekoormav, alakoormav ja optimaalne (Kolga, 1998). Ülekoormavas keskkonnas ei tule laps toime info töötlemisega (lapsest läheb temale oluline informatsioon mööda). Alakoormavas keskkonnas on aga olukord vastupidine: siin on laps infopuuduses. Lihtne keskkond on lapsele pigem väsitav (igav) kui stimuleeriv ja arendav. Nende vahepealne variant on optimaalne keskkond. Iga koolieelse lasteasutuse õpp...
korduv käitumise muster või rituaal Füüsilised tunnused Ajalised tunnused Rollid Ülemehitatus Alamehitatus You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Tiheliolek ja tiheasustuses elamine Inimtihedus (density) vs tiheliolek (crowding) Sotsiaalse ja füüsilise stimulatsiooni kuhjumine. Stress Inimeste kuhjumise liigid Tihelioleku loomkatsed You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Tihelioleku loomkatsed (jätkub)...
Sotsaalpsühholoogia......................................................2 2. Inimsuhete ajalooline areng...........................................7 3. Eneseteadvus..............................................................17 4. Sotsiaalne taju............................................................23 5. Hoiakud......................................................................30 6. Sotsiaalne mõju...........................................................35 7. Inimestevahelised suhted.............................................45 8. Inimsuhete ruumiline mõõde........................................49 9. Grupid ja gruppidevahelised suhted..............................54 9a Zimbardo vanglaeksperiment......................................62 10. Liider grupis..............................................................66 11. Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine......................77 12. Suhtlemine I...
Keskkonna psühholoogiat võimegi käsitleda kui mingit vihmavarju mille alla on kogunenud tänaseks päevaks üsnagi suur seltskond. Gary Moore. Keskkonnapsühholoogia tegeleb indiviidi tasandil. Social agregate (sotsiaalne agrekaa) inimeste kogum, kellel ei pruugi olla omavahel tihedaid suhteid. Keskkonnapsühholoogia on tänapäeval kõige mahukam valdkond ruumikäitumine ja selle all käsitletakse tavaliselt: 1. isikuruum 2. territoriaalsus 3. privaatsus 4. tiheliolek . Käitumispiirangute mudelid vaatleb spetsiifiliselt keskkonna takistavat või tõkestavat rolli. Keskkonna sotsioloogia on selline sotsioloogia raames välja kasvanud inimkeskkonnas, mis vaatleb tekkinud suhteid. teeb seda suuremate koosluste või sotsiaalsete agregaatide kooslusel. Loodusvarade kasutamisega ja saastamisega soetud uurimused tuul tiibades. Sotsiaalgeograafia Eestis hakati rääkima sellest 70´date aastate lagu poole: Hardo Aasmäe, ?Tiina Raitvee?....
5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA PÕHIKÜSIMUSED..................................5 ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA JA TÖÖTAJATE HEAOLU APA..............6 uurimused töötajate heaolust USA-s 2013....................................................................6 1500 töötaja küsitlus 9.-12.01.2013...............................................................................6 Stress ja tervis......................................................................................... 6 Töö vs eraelu............................................................................................ 7 Organisatsioonipsühholoogia rõhutab:..........................................................................7 Organisatsioonipsühholoogia alavaldkonnad...