klaas veini vms. · Töögrupi üldine hoiak: kuidas suhtutakse ohtusreeglitesse ja turvareeglite täitmisesse. Psühholoogilised tingimused töökeskkonnas Privaatsus: oluline valikuvõimalus. Suhtlemise ja privaatsuse valimine. Kui pole võimalust, tunneme ebamugavalt. Psühholoogiline kui palju enda kohta infot välja annan. Privaatselt võib olla üksi või teatud grupiga. Inimtihedus ja tiheliolek: inimtihedus - kui palju on in mingi ruumi ühiku kohta. Tiheliolek subjektiivne seisund, mil in vajab rohkem ruumi kui võimalik on. Käitumispaik ruumiliselt piiratud ala, milles eksisteerib korduvkäitumise rituaal. Ruumil kindlad tunnused. Toimub teatud käitumismuster. Igal ametikohal omad rollid, vaja selleks , et käitumispaik toimiks. Kõik rollid peavad olema täidetud. Ülemehitatud ei tohi ka olla.
korduv käitumise muster või rituaal Füüsilised tunnused Ajalised tunnused Rollid Ülemehitatus Alamehitatus You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Tiheliolek ja tiheasustuses elamine Inimtihedus (density) vs tiheliolek (crowding) Sotsiaalse ja füüsilise stimulatsiooni kuhjumine. Stress Inimeste kuhjumise liigid Tihelioleku loomkatsed You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Tihelioleku loomkatsed (jätkub)
Mängides saavutab laps teatud sotsiaalse kompetentsuse. Kultuurilised erinevused. Privaatsuse vajadus. Taustatingimused. Asjad, mis ei ole fookuses: müra ja tegevused. Kui õppimise ajal keegi lapse vahetus läheduses pidevalt toimetab, nõrgestab see tähelepanu ja keskendumist.’ Kaasa rääkimine. Lasta lapsel oma ümbruse planeerimisel ja sisustamisel avaldada oma arvamus. Tiheliolek. Keskkond peab võimaldama sotsiaalsete kontaktide loomist, teisalt aga võimalus eraldumiseks. Oma ala. Isiklik riietekapp, käterätik, padi, õppevahendite korv, värvipõll jm. Vastutuse võtmine. Kohustus andma vastutust tagajärgede eest (Anton 2007:28-29). Keskkond on elav, muutuv süsteem. Keskkond räägib Füüsiline keskkond (nähtavus, kättesaadavus, laud) Psühhosotsiaalne keskkond (sotsiomeetria)
psühholoogide poolt antav hinnang õigusrikkujate psüühilisele seisundile ja nende ravimine, kellel on kõrvalekaldeid normaalsest psüühikast. 2. Agressiivsuse teooriad Agressiivsus on tegevus, mille eesmärk on vigastada/kahjustada isikut,kes on motiveeritud seda vigastust vältima. -Bioloogilised teooriad- 1.agressiivsuse etoloogilised teooriad-aagressiivsusel peab olema mingi mõte. See on kohastumiseks vajalik sisemine tung. 2. Agressiivsus ja populatsiooni tihedus- tiheliolek muudab agressiivseks. 3. Füsioloogilised faktorid ja agressiivus- testosterooni kõrge tase muudab agressiivseks. -Psühholoogilise teooriad 1. Frustratsiooni/agressiooni hüpotees-frustratsioon motiveerib agressioonile;mõne agressioonivormi jaoks on frustr. Olulisem kui teiste jaoks. 2. Valu ja agressiivus- valu põhjustab agressiivsust. 3.Kogemus ja agressiivsus. 4. Agressiivsus ja keskkonnastressorid- agressiivsust provotseerivad keskk-st lähtuvad stiimulid.
kuuletumine - Milgrami katse 8. Vastastikkus ja sotsiaalne õppimine ( mudel-õppimine) jäljendamine kogemus muutub isiksuse osaks, õpitud abitus, rollimõtlemine ( vanglamängu katse). Bandura katsed ( väike Albert, nukk Bobo, jne) kuidas õppimine toimub - Bloomi taksonoomia 9. Keskkonnamõjud, isikuruum, territoriaalsus, isikukaitse, keskkonnakäitumine käitumisruumid, tiheliolek massipsühhoos ja kõrvalseisja sekkumine või vastutuse pihustumine 10. Suhtlemine, suhted ( atributsiooni omistamise vead). Konflikt ,agressiivsus ( õpitud käitumine Bandura) vallandaja ,, päästik" - millal viimane piisk jne ( Freud - libiido ja thanatos) - frustratsioon, (frustratsiooni ja agressiooni seos, õpitud abitus) Stress ( disstress, eustress) ja stressorid, milles stress väljendub -
Vibratsioon toob ka kaasa vigu ja põhjustab tervisekahjutusi. · Saastatus-ehitus, suured põllumajandus põllud, meil ei ole tänapäeval täiesti saastevaba kekkonda. · Esteetilised tegurid-ruumikaunistused ja muusika. TÖÖ OHUTUS Temperatuur, müra, valgustus, masinad, kemikaalid, radioaktiivsus, alkohol ja narkootikumid ning töögrupi üldine hoiak TÖÖKESKKOND (2) PSÜHHOLOOGILISED TINGIMUSED · Privaatsus · Inimtihedus ja tiheliolek · Territoriaalsus TÖÖAEG · Vahetustega töö · Kokkusurutud töönädal · Libisev graafik ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA (Organizational psychology) kasutatakse ka: · Work psychology (Tööpsühholoogia ) · Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) So. võimed, vajadused, hoiakud jms. mis mõjutavad tööalast käitumist · Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad?
- etoloogilised teooriad: K.Lorenz- agressiivsus on tung/aje/jôud (drive), mis on omane enamikule loomadele, ka inimesele. Agressiivsusel peab olema mingi mõte. Kohastumiseks vajalik sisemine tung. - agressiivsus ja populatsiooni tihedus: eeldatakse, et populatsiooni suur tihedus või ülerahvastatus viib agressiivsuse kõrgele tasemele. Seda efekti on seostatud patoloogilise reaktsiooniga stressile aga ka adaptatiivse käitumisega, mis limiteerib populatsiooni suurenemist. Tiheliolek muudab agressiivseks. - füsioloogilised faktorid ja agressiivsus: kuigi ei ole otseselt agressiivsuse füsioloogilist teooriat, on leitud endokrinoloogiliste faktorite, eriti reproduktiivsete hormoonide taseme olulist mõju agressiivsele käitumisele. Testosteroon. Psühholoogilised teooriad Selle nimetuse alla koondatakse tavaliselt kõige erinevamaid teooriaid, millest osade puhul on raske tõmmata selget eristavat joont psühholoogia, etoloogia ning sotsiobioloogia mõnede aspektide vahele
Assessment Questionnaire Satisfaction Subscale Nägude skaala TÖÖKESKKOND (1) FÜÜSILISED TINGIMUSED Valgustatus Temperatuur Müra Liikumine Saastatus Esteetilised tegurid TÖÖ OHUTUS Temperatuur, müra, valgustus, masinad, kemikaalid, radioaktiivsus, alkohol ja narkootikumid ning töögrupi üldine hoiak TÖÖKESKKOND (2) PSÜHHOLOOGILISED TINGIMUSED Privaatsus Inimtihedus ja tiheliolek Territoriaalsus TÖÖAEG Vahetustega töö Kokkusurutud töönädal Libisev graafik TÖÖKESKKOND (3) Kontorid vs teised keskkonnad Avatud vs traditsioonilised kontorid kontorite tüübid Paigakiindumus Personaliseerimin Keskkond ja produktiivsus Funktsionaalne mugavus TÖÖGA RAHULOLEMATUSE NÄITAJAD Hilinemine Krooniliselt kasvav Stabiilne perioodiline Ärahoidmatu Puudumine Tööl olemine on kombinatsioon motivatsioonist ja võimetest osaleda.
mõjuriga kohandutakse ilma stressi seisundita. Stressor on sise- või väliskeskkonna tegur, mis võib põhjustada organismis ebameeldivaid pingeid. Eristatakse füüsilisi ja füsioloogilisi (raske, pikaajaline kehaline pingutus, trauma, müra, ere valgus, kõrge või madala temperatuuri, kemikaalide või haiguste mõju) ning psüühilisi ja sotsiaalseid stressoreid (kontrollimatu sündmus, hirm, äng, üksindus, suhtlemis- ja kohanemisraskused, tõrjutus, tiheliolek, halvad elamistingimused vms.). S-i mõju oleneb oleneb tema tugevusest, inimese tundlikkusest ja minakaitsest (kaitsemahhanismid). S-le reageerimine on isendi- ja isikupärane 3 1. Stress kui elu lahutamatu koostisosa 1.1. Stress on pinge Stress on elu lahutamatu koostisosa. On tabavalt öeldud, et olla elus tähendab olla stressi all, see
Oluline üldine töögrupi suhtumine. Alkohol ja narkootikumid: täpsus, reaktsioon väheneb Mõjutab töögrupi üldine hoiak- kas on kombeks kinni pidada tööohutusnõuetest Kemikaalid, radioaktiivsus Psühholoogilised tingimused: seotud füüsilise keskkonnaga Privaatsus: võimalus olla teistest eraldi aeg-ajalt. Oluline on teadmine, et kui in soovib olla eraldi, siis tal on see võimalus. Valikuvõimalus tagab rahuolu. Vähe võimalusi kosmonautidel. Inimtihedus ja tiheliolek: inimtihedus- kui palju on ühe in kohta ruumis ruutmeetreid. Ei ole rahuloluga seotud. on seotud tiheliolek- peegeldab seda, kas in on liiga palju ümber või saab in olla piisavalt privaatselt. Ei tähenda, et in tahab olla üksinda, vaid kellegagi koos või grupis ja kellegi üleliigse kohalolek tekitab ebameeldivust. Sõltub suhetest ja rollidest. Territoriaalsus: in tekib kestev tähenduslik suhe mingi ruumiosaga, mis on kellegi koht. In märgistavad oma kohti. Et oleks omanditunne
*armukadedus *kodutööd *aeg/koos veedetud aeg *rollijaotus *väärtused/prioriteedid *arvestamine laiendatud perekonnaga *vähene suhtlus *isiklikud probleemid Interpersonaalne konflikt kui protsess (lisaleht) Eeltingimused: 1. personaalsed-harjumused, käitumisviisid, väärtused 2. Suhetega seotud- negatiivne emotsionaalne taust, emots pikaajalised seisundid, tõrjutus, ebaturvaline kiindumus 3.Keskkondlikud faktorid- füüsiline lahusolek ja tiheliolek (ühes ruumi ühikus personaalsed ruumimullid puutuvad kokku), müra; sotsiaalsed (sots toetuse puudumine, lapsed, teised pereliikmed, alternatiivne partner) Mis vallandab konflikti: tihti vahelesegamisel eesmärgile suunatud käitumisel: 1. Kriitika- verb või mitteverb mida partner tajub kui nõudvat ja ebameeldivat 2. Ebaõiglased nõudmised (ebaõigalsed või mitteõigustatud) 3. Keeldumine 4. Kuhjuv tüütamine (tegevus, mis ületab teise partneri tolerantsi)
Näiteks turvalisuse loomisel, riskianalüüsi 11 tegemisel või ka uue tegevuskava koostamisel. Õpetaja või keegi teine personalist hindab koos lastega kindlate näitajate järgi keskkonna turvalisust, tervislikkust ja koos antakse hinnang. Lapsed teevad ettepanekuid, kuidas võiks keskkonda paremaks kujundada. Tiheliolek (kui palju inimesi üheskoos toimetab). Keskkond peab võimaldama sotsiaalsete kontaktide loomist, samas peab lapsel olema võimalus ka eralduda. Privaatsus eeldab alati valikuvõimalust: kas suhelda või mitte. Privaatsuse võib jagada füüsiliseks ja psühholoogiliseks privaatsuseks. Psühholoogiline privaatsus tähendab, kuivõrd laps lubab enda lähedale teist last mängima (tüdrukuid häirib psühholoogilise privaatsuse puudumine vähem). Oma ala
oma elu avatud ja suletud osaks. Varieerub see, mida eraldatakse, universaalne on piiritõmbamine avatud ja suletud eluvaldkondade vahele Privaatsuse-alased uuringud Kultuurierinevused: maailma suletuim ja kõige avatum rahvas? Privaatsusvajaduse rahuldamise mõju eraldumisvõimalus parandab suhteid. Astronautide individuaalne toru. Püsivad ja ajutised "torud" Püsiv eksponeeritus tihelioleku stress (crowding stress). Tiheliolek stressi allikas kooselavatel rühmadel, haiglas, ühikas, tänapäeva linlastel Tihelioleku ületamise (privaatsusnormi taastamise) viisid suhtlemise äralõikamine, perioodiline eemaldumine, vaimne sulgumine ... Keskkondlik Mina Ruumiuuringute mõju Mina-käsitlustele: keskkondlik mina. Viis, kuidas inimene ehitab ennast ümbritsevasse maailma. Kus jookseb piir minu ja maailma vahel? Mida tajun endana, mida välisena?
on agressiivsusel ka sotsiaalsed ja inimeste interaktsioonist tulenevad ajendid. Sotsiaalse õppimise teooria A. Bandura , teiste inimeste poolt korda saadetud agressiivsed teod, kui nad ei vii järjekindlalt negatiivsele tulemustele ja jäävad karistamata või esinevad hoopiski meelelahtuslikus kontekstis, õpitakse pahatihti ära jäljendusõppe seesmiste mehhanismide abil Agressiivsust soodustavad tingimused anonüümsus ja deindividuatsioon, ülerahvastus ja tiheliolek, tänapäeval: suurlinnade anonüümsus, ülerahvastus, migratsioon ja kultuuride segunemine, massimeedia agressiivsusküllus, noorte järelvalve lõdvenemine. Isiksuse patoloogia - isiksuse vaimsed häired,hälbed Normi mõiste ebanormaalne - nähtuse harvaesinevus, sobimatus kotenksti, isiklikud kannatused või vaevused Häired - ärevus (nt foobia), somatoformsed ( hüpohondria haiglaslik kartus tervise pärast) ,
Nad füüsiliselt ei näe, missugune teine välja näeb jne. Nad ei ole aga privaatsed "sisemiselt". Kogu ruumimäng on üks element privaatsuse bilansil. Privaatsuse-alased uuringud Kultuurierinevused: maailma suletuim ja kõige avatum rahvas? Privaatsusvajaduse rahuldamise mõju eraldumisvõimalus parandab suhteid. Astronautide individuaalne toru. Püsivad ja ajutised "torud" Püsiv eksponeeritus tihelioleku stress (crowding stress). Tiheliolek stressi allikas kooselavatel rühmadel, haiglas, ühikas, tänapäeva linlastel Tihelioleku ületamise (privaatsusnormi taastamise) viisid suhtlemise äralõikamine, perioodiline eemaldumine, vaimne sulgumine ... See termin, mis on pärit crowding uuringust. Mida rohkem inimesed koonduvad linnadesse, seda raskem on privaatsuses tasakaalu hoida. Keskkondlik Mina Ruumiuuringute mõju Mina-käsitlustele: keskkondlik mina. Viis, kuidas inimene ehitab ennast
kus ta käib. Keskkonna psühholoogiat võimegi käsitleda kui mingit vihmavarju mille alla on kogunenud tänaseks päevaks üsnagi suur seltskond. Gary Moore. Keskkonnapsühholoogia tegeleb indiviidi tasandil. Social agregate (sotsiaalne agrekaa) inimeste kogum, kellel ei pruugi olla omavahel tihedaid suhteid. Keskkonnapsühholoogia on tänapäeval kõige mahukam valdkond ruumikäitumine ja selle all käsitletakse tavaliselt: 1. isikuruum 2. territoriaalsus 3. privaatsus 4. tiheliolek. Käitumispiirangute mudelid vaatleb spetsiifiliselt keskkonna takistavat või tõkestavat rolli. Keskkonna sotsioloogia on selline sotsioloogia raames välja kasvanud inimkeskkonnas, mis vaatleb tekkinud suhteid. teeb seda suuremate koosluste või sotsiaalsete agregaatide kooslusel. Loodusvarade kasutamisega ja saastamisega soetud uurimused tuul tiibades. Sotsiaalgeograafia Eestis hakati rääkima sellest 70´date aastate lagu poole: Hardo Aasmäe, ?Tiina Raitvee?.
Varieerub see, mida eraldatakse, universaalne on piiritõmbamine avatud ja suletud eluvaldkondade vahele Privaatsuse-alased uuringud • Kultuurierinevused: maailma suletuim ja kõige avatum rahvas? • Privaatsusvajaduse rahuldamise mõju – eraldumisvõimalus parandab suhteid. Astronautide individuaalne toru. Püsivad ja ajutised “torud” • Püsiv eksponeeritus – tihelioleku stress (crowding stress). Tiheliolek – stressi allikas kooselavatel rühmadel, haiglas, ühikas, tänapäeva linlastel • Tihelioleku ületamise (privaatsusnormi taastamise) viisid – suhtlemise äralõikamine, perioodiline eemaldumine, vaimne sulgumine … Privaatsus? Keskkondlik Mina • Ruumiuuringute mõju Mina-käsitlustele: keskkondlik mina. Viis, kuidas inimene ehitab ennast ümbritsevasse maailma. • Kus jookseb piir minu ja maailma vahel? Mida tajun endana, mida välisena?
Inimeste käsitluses olnud sajandeid. Nõuandmine, aitamine on baasvajadus. *Nõustamispsühholoogia kui psühholoogiasuuna vanus noor teadus, välja kasvanud umbes 20.sajandi teisel poolel psühhoteraapiast. Liigitatakse rakenduspsühholoogia haruks. Eristus psühhoteraapiast, sest see on pinnapealsem ja lühem, oluline et saaks lahendada kiireid igapäevaprobleeme. Nõustamise kasvav osatähtsus elutempo kiireneb> komplekssus ja stress kasvavad > valikute arv kasvab> tööpuudus > tiheliolek(rahvaarvu kasv) >urbaniseerumine >palju vaba aega (võimalus saada vaba aega rohkem, kvantiteet/kvaliteet) >informatsioonirohkus (liiga palju suhtlemist)> isiklikud suhted pinnapealsemad > > Ühiskonna kiired muutused, ühiskonna struktuuri diferentseerumine, sotsiaalsete sidemete eesmärgistatum ja hapram olemus, aina suuremat vaimset pinget kujundavad tööolud, füüsilise ja psüühilise tasakaalu probleem, seetõttu ei toimi ka senised aegade jooksul läbiproovitud käitumisviisid
agressiivsed teod, kui nad ei vii järjekindlalt negatiivsetele tulemustele ja jäävad karistamata või esinevad hoopiski meelelahutuslikus kontekstis, õpitakse pahatihti ära jäljendusõppe seesmiste mehhanismide abil. Kui kõrvaltjälgitavad positiivsed teod saavad positiivseid kinnitusi, siis võib ka vaatluse teel toimuv õppimine olla küllaltki efektiivne. Agressiivsust soodustavad tingimused anonüümsus ja deindividuatsioon. Ülerahvastatus ja tiheliolek. Kultuuride segunemine, massimeedia agressiivsusküllus, jpm. Isiksuse patoloogia on valdkond, millega tegeleb eelkõige psühhiaatria. Normi mõiste normist välja langemist iseloomustavad üldiselt (1) nähtuse harvaesinevus, (2) sobimatus konteksti, (3) isiklikud kannatused või vaevused Häired ärevushäired, foobiad, dissotsiatiivsed häired (kahestumine, identiteet), somatoformsed (hüpohondria), meeleoluhäired, skisofreenia, eraklikkus, nartsissis,
Nägude skaala TÖÖKESKKOND TÖÖKESKKOND JA RAHULOLU Füüsilised tingimused: Valgustus Temperetuud Müra Liikumine Saastus Esteetilised tegurid – kahte tüüpi : ruumi kaunistused ja teine on muud. PSÜHHOLOOGILISED TINGIMUSED Privaatsus – tahame olla soovi korral omaette, tahame kontrollida seda kuivõrd oleme teistele kättesaadavad. Inimtihedus ja tiheliolek –liiga palju kõrvu, kes võivad informatsiooni kuulda. Territoriaalsus – inimene tahab et tal oleks mingi oma koht tööl. Ma tahan et see oleks minu oma minu identiteet, minu kuuluvus. TÖÖAEG Vahetustega töö – probleem on töö ja pere konflikt, eriti kui on öised ja päevased vahetused segamini. Võivad olla ka unehäired. Kokkusurutud töönädal – 4*10h v 5*8h – annab lisapuhkepäeva, täistööaja
teod, kui nad ei vii järjekindlalt negatiivsetele tulemustele ja jäävad karistamata või esinevad hoopiski meelelahutuslikus kontekstis, õpitakse pahatihti ära jäljendusõppe seesmiste mehhanismide abil. Kui kõrvaltjälgitavad positiivsed teod saavad positiivseid kinnitusi, siis võib ka vaatluse teel toimuv õppimine olla küllaltki efektiivne. Agressiivsust soodustavad tingimused anonüümsus ja deindividuatsioon. Ülerahvastatus ja tiheliolek. Kultuuride segunemine, massimeedia agressiivsusküllus, jpm. Isiksuse patoloogia on valdkond, millega tegeleb eelkõige psühhiaatria. Normi mõiste normist välja langemist iseloomustavad üldiselt (1) nähtuse harvaesinevus, (2) sobimatus konteksti, (3) isiklikud kannatused või vaevused Häired ärevushäired, foobiad, dissotsiatiivsed häired (kahestumine, identiteet), somatoformsed (hüpohondria), meeleoluhäired, skisofreenia, eraklikkus, nartsissis,
Agressivsus (a. Teooriad: instinkti- (Lorenz- kes võidab, see saab partneri, see tagab oma pesakonnale head tingimused, teised tõrjutakse välja, Freud), frustratsiooni-, sotsiaalse õppimise (agressiivseks õpitakse), anonüümsus (anonüümselt on parem ja kergem viia halbu tegusid korda) ja deindividuatsioon (nii on kergem, kui teed teisest inimesest mingi jätise staatuse, et ta pole enam inimene), ülerahvastatus (kui isiklikku territooriumi rünnatakse), tiheliolek.) Vaata iseseisvalt agressiivsusteooriaid õpikust! Maskuliinsus/feminiinsus Subjektiivne heaolu Elamusteotsing (Zuckerman: endorfiinid) Kollektivism (nt Realo: eestlaste kollektivism) Konformsus Vaimse võimekuse kohalt- IQ mõõtmise teema. IQ: intelligentsuskonfitsent IQ= (testi skoor/norm)x 100 IQ keskmine tulemus on 100. IQ väärtused jaotuvad populatsioonis normaaljaotusena. 27
Temaatiline apertseptsioonitest (TAT) Henry A Murray Vähemamõtteline, kui tindiplkekitest, aga siiski pilt, mis on mitmemõtteline ja vaadatakse, kuidas uuritav seletab ja aru saab pildist. Rosenzwieg'y pilt-frustratsioonitest Näidatakse frustrateerivat pilti ja vaadatakse, kuidas inimene reageerib. Täiendavaid isikusse seadumusi ja omadusi: · Agressiivsus (a. teooriad: instiknti-, frustratsiooni-, sotsiaalse õppimise. Anonüümsus ja deindividuatsioon. Ülerahvastatus, tiheliolek · Maskuliinsus/feminiinsus · Subjektiivne heaolu · Ela,usteotsing (M. Zuckerman: endorfiinid!) · Kollektivism (nt Realo: eestlaste kollktivism) · konformsus 17.04.09 Intelligentsuse (vaimsete võimete mõõtmine) Inimene: ,,looduse kuningas", homo sapiens.
1. Ta rikub ära enamuse üksmeele normi ja tekitab ebamäärasust ja kahtlusi. 2. Ta tõmbab tähelepanu endale kui tervikgrupile. 3. Ta veenab teisi selles, et eksisteerib teatav alternatiivne vaatenurk. 4. Ta demonstreerib seda, et selle vaatepunkti esitajad on endas väga kindlad. 5. Ta näitab ka seda, et antud konflikti lahendamise ainukeseks alternatiiviks on vähemuse vaatenurga omaksvõtt. 9. Sotsiaalne grupp, sotsiaalne hõlbustamine ja pärssimine, tiheliolek, deindiviuatsioon, grupi polarisatsioon Sotsiaalne hõlbustamine: Inimtegevuse resultatiivsust mõjutab nende juuresolek, kellelt eeldatakse subjekti tegevuse hindamist. Publikuefekt kujuneb olukorras, kus mingit tegevust sooritatakse nende isikute silme all, kes küll ise toimuvasse ei sekku, kuid kelle poolt oodatakse hindavat-arvustavat seisukohavõtmist (aplausi või vilekoori). Sama seisundi efekt tekib teadmisest, et ka teised
annaabi.ee 
