SEKUNDIT(lause ja pilt kuidas tekib lugu?) Lausel ja pildil peab olema ühisosa tekkima peab kõigil sama kujutlus. Lastel pildivisuaalil keegi vanem sümpatiseerib paremini. Tähelepanu sõltub elamuslikkusest e kujundatud eeldustest stimuleerida elamuse saamist. Elamus on atraktiivsem kui teadmine. Suur emotsionaalne toime nõrgestab analüütilist tähelepanu ja vastupidi. Alalävine reklaam Alalävine taju meeleelundeile mõjuvate ärritajate ja ärritajate komplekside psühholoogiline töötlus inimese poolt selliselt, et inimene ise sellest teadlik ei ole. Derren Brown Subliminal Advertising Reklaamitavate markide suhtes kujudevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kahte põhiliiki: 1. Utilitaarsed emotsioonid tulenevad sellest ,kas reklaamitav toode tundub kasulik 2
Meeled Meeled ja meeleelundid (organa sensuum): Klassikalise ettekujutuse järgi on inimesel 5 meelt: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ning tasakaalu- ja kompimismeel. Meelte toimimine avaldub tajude e. aistingutena. Tajud tekivad ajus meeleelunditest tulnud informatsiooni alusel. Meeleelunditeks nimetatakse elundeid, mis on spetsiaalselt kohastunud ärrituste vastuvõtmiseks (informatsiooni hankimiseks) väliskeskkonnast. Meeleelundeile on iseloomulik väga suur retseptorite hulk piiratud alal. Meeleelundid on seotud eeskätt somaatilise närvisüsteemiga, seega jõuavad ajukoorde (teadvusse!) ka suhteliselt nõrgad aistingud. Haistmiselund (organum olfactus): Ninaõõne lae, ülemise ninakarbiku ja ninavaheseina ülaosa limaskestas on haistmispiirkond, kus tavaliste ripsepiteeli rakkude vahel paiknevad haistmisrakud. Haisterakud on bipolaarsed (mõlemast otsast väljub jätke).
Kvalitatiivsed tajumishäired Kvalitatiivsed tajumishäired on tegelikkuse tajumise hälbed, mille puhul tegelikult toimuv ärritaja peegeldub teadvuses vähemal või suuremal määral moonutatud. Tajumise kvalitatiivsed häired võib jaotada kahte rühma: meelepetted ja psühhosensoorsed häired. Meelepetete puhul ei vasta haige subjektiivse teadvuse tajuelamus tegelikkuses leiduvale objektile. Illusioon ehk eksitaju on tegeliku objekti moonutatud tajumine. Inimese meeleelundeile saabub ärritusi reaalselt olemasolevalt objektilt, kuid aistingute integreerimine tajuks moondub intensiivsete kujutluste toimel ning haige teadvuses formeeruv tajuelamus ei kajasta enam tegelikku objekti, vaid midagi muud. Hallutsinatsioon ehk ebataju on subjektiivne tajuelamus ilma vastava reaalse objektita. See on juba raskem tajumishäire vorm. Haige näeb esemeid või olendeid, mida tegelikult seal pole, kus ta neid näeb; haige kuuleb
Daniel Boorstin: “Imidž on pettus, valetegelikkus. Sihtgruppidele lavastatakse imidž, millel ei pruugi tegelikkusega midagi ühist olla.“ Imidži kujundamise aluseks on objektiivne reaalsus, kuid tegelikkust presenteeritakse valikuliselt ehk näidatakse vaid seda osa tegelikkusest, mis näitajale pikas perspektiivis kasuks tuleb. Imidž/kuvand kui kujutlus - kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Tegelikkuse meelelise peegelduse vormid: Aisting – eelab reaalset ärritajat, on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul mõjul meeleorganitele tekkiv psüühiline peegeldus, on meelelise tunnetuse lihtsaim vorm, milles antakse edasi välismaailma algkvaliteedid. Taju – eeldab reaalset aistingut,on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis
Tähelepanu liigid: Tahtlik/tahteline tähelepanu: seda juhib subjekt ise (goal- driven attention) Tahtmatu/vaba tähelepanu: rakendatakse tööle välisstiimuli poolt (stimulus-driven attention) (automaatne ja teadlikul tasemel kontrollimatu) AIDA - reklaami taju ja info töötlemise üldine mudel Tähelepanu soodustab-aktualiseeritud vajadus, eristuvaus, objekti nihe, mõttetegevuse stimuleerimine, elamuste saamine, Alalävine taju – meeleelundeile mõjuvate ärritajate ja ärritajate komplekside psühholoogiline töötlus inimese poolt selliselt, et inimene ise sellest teadlik ei ole. Alalävise taju ja tähelepanu fenomenil põhinevate reklaamide puhul tuleb igas reklaamis kasutada samu elemente. Reklaamisõnumis peab üks värvitoon domineerima teiste üle ja just see toon peab olema valitud vastavalt eesmärkidele ja apellatsioonidele. Tähelepanu on valiv taju. Meeldiv emotsioon põhjustab visuaalse
palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi,toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave,mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. KUJUTLUS JA FANTAASIA Kujutlus on psüühiline protsess,mille peamiseks tuunusjooneks on objektide või olukordada psüühilise kujundi teke mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundeile. Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess,meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste,kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. MÕTLEMINE Mõtlemine on objektiivse reaalsuse vahendatud,loogilis-abstraktne tunnetamine mõistete ja kujundite alusel.Otstarbekohaseks käitumiseks on aga tarvis psüühikas opereerida esemete,nähtuste ja omandustega,mis vahetult meelelises tunnetuses antud ei ole,s.o eemalolevalt.Selle võimaluse annab meile mõtlemine
I. Kanti arvates? J. Locke'i arvates? Immanuel Kant ei olnud nõus oma kaasaegse seletusega, et kõik teadvuses olev tuleneb kogemusest, vaid osad teadmised on kaasasündinud ning osad õpitud. J.Locke'i arvates aga teadmised pärinevad kogemusest, inimene sünnib puhta lehena. 8. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talitluse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeleelundeile ühised füsioloogilised protsessid: kõik nad registreerivad infot (heli, valgust, lõhnamolekule), mis transduktsiooni käigus moondatakse närvisignaaliks. 9. Kas sina oled ülimaitsetundlik? Kui suur hulk inimestest on ning mida ülimaitsetundlikkus (supertaster) tähendab? Alla 15 näsa nontaster 15-35 näsa average taster Üle 35 näsa supertaster Umbes 35% naistest, 15% meestest on kõrgendatud maitsetundlikkusega. 10. Kirjelda puutetundlikkuse valu mehhanisme
terviklikku protsessi, mille tulemuslikkus sõltub üksikosade kooskõlastatusest. IMIDŽ Imidži kujundamise aluseks on objektiivne reaalsus, kuid tegelikkust presenteeritakse valikuliselt ehk näidatakse vaid seda osa tegelikkusest, mis näitajale pikas perspektiivis kasuks tuleb. Imidž/kuvand kui kujutlus- Kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Imidži mõistest neuropsühholoogia paradigmas Antonio R. Damasio: Objekt (object) on nähtus ise, kujutis (image) selle nähtuse mentaalne heiastus mistahes sensoorses vormingus. „Need kujutised annavad edasi nähtuse füüsilisi omadusi, samuti võivad nad anda edasi meeldimise või mittemeeldimise reaktsiooni, mis inimesel võib nähtuse suhtes olla, plaane, mis inimesel nähtuse suhtes võivad tekkida, samuti suhete
funktsionaalsed amneesia – ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas mälu patoloogia esineb kui kahjustada saavad: talamus, Hippokampus, ajukoore oimusagarad, ajukoore otsmikusagarad. 2.4 Intellektuaalsed tunnetuprotsessid: mõtlemine ja kujutlus KUJUTLUS: kujutlus – psüühiline protsess, mille käigus luuakse objektide või olukordade psüühilinekujund mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundeile (parema ajupoolkera kontrolli all) Eukleides, Einstein, Poincare – kujutluse tuntumad uurijad mälukujutlus – reproduktiivne (vana taastamine mälust) fantaasia – kõrgema taseme psüühiline protsess, milles kombineeruvad meelelise tunnetuse representatsioonid ja abstraktse mõtlemised protsessid; produktiivne (uue kujuteldava info loomine) eidetism – eideetiliste kujundite teke, mis on tajuga oma selguselt ja detailsuselt võrreldavad ning
7. Tehke ise vahet olulistel ja mitteolulistel stiimulitel. 8. Teadvustage ja õpetage otseselt tähelepanu seaduspärasid. Tajumine on tegelikkuse tunnetamise 1. aste, vahetu tunnetamine. kogu psüühilise tegevuse alus ning algus. koosneb aistingutest ja tajudest. Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundeile. jaotatakse meelte järgi nägemis-, haistmis-, maitsmis- ja puuteaistinguks Aistingute seaduspärasuses adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine; kompensatsioon ehk ühe aistinguliigi korvamine teisega; sünteesia ehk teiseste aistingute teke. Taju Taju on objekti terviklik peegeldus teadvuses. Tervikliku tajupildi tekkeks on olulised 4 tingimust: lähedus suletus sarnasus hea jätk Taju omadused
võivad lubada endale parema tööjõudu. IMIDZ Teataval määral lavastus Imidzi kujundamise aluseks on objektiivne reaalsus, kuid tegelikkust presenteeritakse valikuliselt e. näidatakse vaid seda osa tegelikkusest, mis näitajale pikas perspektiivis kasuks tuleb. Imidz/kuvand kui kujutlus- Kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Maine juhtimine seisneb avalikkuse teavitamises (kommunikatsioonis) ettevõtte "sõnade, tegude ja põhimõtete" osas. Erinevad stiilid maine juhtimisel: · Riskivõtja, mainest ei hooli · Vigade parandaja st reaktiivne juhtimine · Peamine tähelepanu brändile, korporatiivne maine tagaplaanil · Maine juhtimine korporatiivsel tasandil, maine kui konkurentsieelis ja kohustus ühiskonna ning kogu tööstusharu ees (Nt
Asjaosalised väitsid, et selle perioodi jooksul olla suurenenud kino fuajees maisi läbimüük 57,5% ja Coca läbimüük 18,1% (Brean, 1958; Wilhelm 1956; Packard, 1962). Ometi ei räägitud eriti sellest, et ka filmi "Picnik" sisu oli selline, et võis suurendada janu ja isu (filmis kasutati palju söögi- ja joogistseene kuumal suveajal!). Ja nüüd ollakse seisukohal, et kogu lugu on väljamõeldis. Alavälise reklaami tegelikkus Alalävine taju meeleelundeile mõjuvate ärritajate ja ärritajate komplekside psühholoogiline töötlus inimese poolt selliselt, et inimene ise sellest teadlik ei ole. Inimene ei taju teadvustatult neid ärritajaid, kuid neil on närvisüsteemis aset leidvate protsesside kaudu oma psühholoogiline mõju. Reklaamtegevuses kasutatakse vahel alavälist taju manipuleeriva reklaami vahendina. Alalävine Reklaami Tarbimine e ART: annab võimaluse kujundada tugevaid brändiassotsiatsioone ning
Sihtgruppidele lavastatakse imidz, millel ei pruugi tegelikkusega midagi ühist olla. " Daniel Boorstin. Imidzi kujundamise aluseks on objektiivne reaalsus, kuid tegelikkust presenteeritakse valikuliselt e. näidatakse vaid seda osa tegelikkusest, mis näitajale pikas perspektiivis kasuks tuleb. Imidz/kuvand kui kujutlus- Kujutlus on tegelikkuse esemete ja nähtuste meelelis piltlik peegeldus, mis tekib varemtajutu otsese mõjuta meeleelundeile, kuid eeldab varasema kogemuse olemasolu. Imidzi mõistest neuropsühholoogia paradigmas Antonio R. Damasio: Objekt (object) on nähtus ise, kujutis (image) selle nähtuse mentaalne heiastus mistahes sensoorses vormingus. ,,Need kujutised annavad edasi nähtuse füüsilisi omadusi, samuti võivad nad anda edasi meeldimise või mittemeeldimise reaktsiooni, mis inimesel
Sünesteesia - meeled on seostud nii,et inimene seostab värve helide või tähtedega. Teiste aistingute teke. Ntx kuulmismeele ärritamisel võib tekkida nägemisaisting (pildid ) Amneesia - mälulünk, ajaliselt piiratud tühimik mälestuste kronoloogilises ahelas. TEEMA 9 KUJUTLUS JA FANTAASIA Kujutlus psüühiline protsess, mille peamiseks tunnusjooneks on objektide või olukordade psüühilise kujundi (vaimse elamuse) teke mäluandmetest, ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundeile. Mälukujutluse puhul taastatakse kujutluses varasemad elamused objektidest või olukordadest. Ntx võime kujutada,kuidas me taas ülikooli peahoonesse siseneme, ise hoopis maal viibides. Fantaasia - kõrgem psüühiline protsess,meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Võimaldab ette näha tegevuse lõpptulemust enne selle alustamist. Fantaasia on kujutluse eriliik!
Joobemälulünk. Kaitseamneesia puhul kustub mälust ebameeldiv, traumeeriv, isiksust kahjustav või ohustav. III osa TEGEVUSE REGULATSIOON KUJUTLUS JA FANTAASIA Teema 9 Kujutlus on psüühiline protsess, mille peamiseks tunnusjooneks on objektide või olukordade psüühilise kujundi (vaimse elamuse) teke mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundeile. Fantaasia ja kujutlus on tegelikkuse ennetava tunnetamise vormid, nad on teisesed ja üldistatud. Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Füsioloogilisest seisukohast on fantaasia varasemate meeleiste kujundite jälgede aktualiseerimine, kusjuures ergastatakse ainult analüsaatori keskosa ning puudub stabiilne kujundi projektsioon vahetusse ümbrusse
kahjustav või ohustav. III osa TEGEVUSE REGULATSIOON KUJUTLUS JA FANTAASIA Teema 9 Kujutlus on psüühiline protsess, mille peamiseks tunnusjooneks on objektide või olukordade psüühilise kujundi (vaimse elamuse) teke mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundeile. Fantaasia ja kujutlus on tegelikkuse ennetava tunnetamise vormid, nad on teisesed ja üldistatud. Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Füsioloogilisest seisukohast on fantaasia varasemate meeleiste kujundite jälgede aktualiseerimine, kusjuures ergastatakse ainult analüsaatori keskosa ning puudub stabiilne kujundi projektsioon vahetusse ümbrusse
Ohvri tähelepanu on relvaga sooritatud kuriteo korral koondunud eelkõige relvale. Enda omast erinevasse rassi kuuluvat inimest on raskem mälus õigesti taastada kui samast rassist inimest. Ei ole mingit seost nägudemälu tegeliku efektiivsuse ja arvamuste vahel oma mälu headusest. Kujutlus on psüühiline protsess, mille peamiseks tunnusjooneks on objektide või olukordade psüühilise kujundi (vaimse elamuse) teke mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelundeile. Fantaasia on kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Fantaasia võimaldab üle hüpata faktiaukudest, seostada senise kogemuse põhjal seostamatut, kujutleda olukordi ja situatsioone lõppastmes ka siis, kui loogilisel teel seda teha on võimatu või raske. Fantaasia ja kujutlus on tegelikkuse ennetava tunnetamise vormid, nad on teisesed ja üldistatud.
Kiudude vahel olev ruumiline kord jääb samasuguseks kogu aja jooksul, mil see suundub ajukoesse. Silma võrkkestal olevad naaberkohad saadavad oma andmed ajus olevatele naaberkohtadesse ja seetõttu jääb ajusse suundunud silmapõhja asukohtade kaart samasuguseks. Nii inimeste kui ka ahvide ajus on selliseid ruumilisi kaarte vähemalt 40. Umbes 80-150 ms võtab aega virgeseisundis inimesel signaali teadvustamine alates ärritaja mõju algusest meeleelundeile. Seni kaua signaali töödeltakse ja moduleeritakse eelteadvuslikult ajukoores. Ajus olevad nägemisalad töötlevad nägemisorganitest saadud informatsiooni spetsialiseeritult. See tähendab seda, et kindlatele kujutistele, mis inimese silmapõhjas tekkida võivad, reageerivad just sellised ajurakud, mis eksisteerivad ühes kindlas nägemisalas. Ajus olevates piirkondades eksisteerivad spetsiifilised neuronid. Näiteks visuaalset ( sensoorset )
annaabi.ee 
