Karismaatilise liidri üha olulisemaks tunnuseks on saamas tema valdkonna alane kompetentsus, millega seonduvad tema omadused, oskused ja tõekspidamised (Türk n.d.). Teda peetakse innustavaks, mis aitab organisatsiooni eesmärke alluvate seas populaaseks ja ihaldusväärseks muuta, see aitab inimesed nende eesmärkide nimel tööle panna. Nii et ühendatud on nii praktiline kui ideaalne külg, mis ongi karismaatiliseks peetavate juhtide edu allikaks (Alas 2008, 121). 2.4 Autokraatlik juht Viimaseks juhitüübiks selgus individualistlik autokraat, kui eelnevad juhitüübid olid motiveerivad ja positiivsed, siis selle juhi stiil on pigem negatiivne. Seda juhitüüpi kahtlustati tseistest enam pahatahtlikkuses ja oma huvide eest väljas olemises. Samuti leiti, et ta ajab otseütlemise asemel ümbernurga juttu (Alas 2008, 121). Selliste juhi omadustega seondub ka autokraatlik juhtimine. Autokraatse stiiliga juht delegeerib
eestvedamisest.(Mägi, 2011) · Negatiivne liider Kui rõhk on ähvardamisel, hirmul, karmusel ja karistustel, kasutab liider negatiivset eestvedamist. See lähenemisviis võib anda lühiajalise tulemuslikkuse, kuid sellel on kõrged inimkulud. Negatiivsed liidrid domineerivad ja on inimestele ülemused. Selleks, et töö saaks tehtud, ähvardavad nad karistustega.(Mägi, 2011) · Autokraatlik liider Autokraatlik liidristiil on tavaliselt negatiivne, selle aluseks on ähvardamine ja karistamine, kuid see võib olla ka positiivne, kui ollakse heatahtlik autokraat, kes annab töötajatele hüvesid. Mõned eelised seoses autokraatliku liidristiiliga: see on sageli liidritele rahuldav, sest lubab kiiresti otsustada, võimaldab vähemkompetentsete töötajate tööhõivet ning annab töötajatele turvalisuse ja kindlad tööülesanded.
pereliikmete vajadused rahuldamata usaldamatus, salatsemine, valetamine, ebakindlus, häbenemine, hirmud pereliikmete tundeelu häired, ülivastutus, vastutamatus perevägivald ebakindlus tuleviku suhtes, elu eesmärgi puudumine 2. Iseloomusta kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule. Võrdle autokraatlikku, kõikelubavat ehk vabakasvatust ja suunavat kasvatusstiili. Vabakasvatuse probleemid? Autokraatlik stiil (vanem on diktaator) eesmärgiks on vanemliku võimu saavutamine vanem otsustab kõik, vanema otsused ei kuulu arutamisele absoluutne kontroll kõiges, piirid kõiges äraostmine-tasustamine ja ähvardamine-karistamine Kõikelubav / minnalaskev stiil tihti vanemail, kelle oma vanemad on olnud autokraatsed laste vabadusi ei piirata korrale, rutiinile ei pöörata rõhku Suunav stiil (demokraatlik): aktiivne vanem
· pereliikmete vajadused rahuldamata · usaldamatus, salatsemine, valetamine, ebakindlus, häbenemine, hirmud · pereliikmete tundeelu häired, ülivastutus, vastutamatus · perevägivald · ebakindlus tuleviku suhtes, elu eesmärgi puudumine 2. Iseloomusta kasvatusstiile ja nende mõju lapse arengule. Võrdle autokraatlikku, kõikelubavat ehk vabakasvatust ja suunavat kasvatusstiili. Vabakasvatuse probleemid? Autokraatlik stiil- vanem on diktaator, eesmärgiks on vanemliku võimu saavutamine, vanem otsustab kõik, vanema otsused ei kuulu arutamisele, absoluutne kontroll kõiges, piirid kõiges, äraostmine- tasustamine ja ähvardamine-karistamine Vabakasvatus kui lubav kasvatus- ei tähenda hooletusse jätmist, vaid see tähendabki vabadust pluss kasatust. See annab lapsele vabaduse, kuid mitte last kasvatavale täiskasvanule, laste vabadusi ei piirata, korrale, rutiinile ei pöörata rõhku
"meie" probleemid "nende" probleemid Osaluse kasulikkus organisatsioonile: vaba infovahetus info liigub ülalt alla, · Suurem töö maht, toodangu väljalase, kaubakäive jne. · Parem kvaliteet; Osalus ja võim · Loovus; Võimu küsimuses esineb kaks seisukohta: AUTOKRAATLIK JA OSALEV · Innovatsioon; · Väiksem vastuseis uuendustele; Autokraatlik võim Osalev võim · On kindel suurus · On muutuv suurus · Parem suhtlemine, infovahetus;
Negatiivsed liidrid domineerivad ja on inimestele ülemused. Selleks, et töö saaks tehtud, ähvardavad nad karistustega. Nad on bossid, keda kardetakse, mitte liidrid, keda imetletakse. Tegelikud liidristiilid jäävada skaalale äärmuslikust positiivsest äärmusliku negatiivseni. Peaaegu iga liider kasutab segu positiivsest ja negatiivsest stiilist, kuid domineeriv stiil loob õhkkonna rühmas. Positiivne eestvedamine annab üldiselt kõrgema töörahulolu ja tulemuslikkuse. Autokraatlik, konsultatiivne ja osalev liider Võimu kasutamise viis määratleb samuti liidristiili. Igal stiilil – autokraatlikul, konsultatiivsel ja osaleval- on oma eelised ja puudused. Tavaliselt kasutab liider kõiki neid kolme stiili aja jooksul, kuid üks stiil kaldub olema domineeriv. Näiteks tavaliselt autokraatlik liider on osalev, kui teeb puhkusegraafikut ja konsultatiivne valides osakonna esindajat töökeskkonnanõukogusse.
Arutlus Miks ühtedes riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Mõiste demokraatia tahendab, et riigi kõrgeim võimukandja on rahvas. Diktatuur aga on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil on piiramatu otsuste tegemisel. 1925. aastal kehtestati Itaalias fasistlik diktatuur mitmetel põhjustel. Näiteks oli riigil suur välisvõlg, majandusraskused, lubatust vähem maid ja liitlased suhtusid Itaaliasse üleolevalt. Totalitaarne süsteem Nõukogude liidus hakkas kujunema 1917. Aastal kui bolsevikud tulid võimule. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan
*Absoluutne monarhia - valitsusvormi, mille puhul riigijuhile kuulub piiramatu võim. *Konstitutsiooniline monarhia - on riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. *Parlamentaarne vabariik - demokraatia vorm, mille puhul on seadusandlik võim parlamendil. *Presidentaarne vabariik - Valitsusvorm, milles president on korraga riigipea ja valitsusjuht. *Vabariik - on riigi valitsusvorm, kus riigipea valitakse regulaarselt toimuvatel valimistel. *Diktatuur - on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. *Demonseerima - tühistama. *Ratifitseerima - Kinnitama, heaks kiitma. *Autoritaarne diktatuur - Diktatuuri vorm, mis tugineb rahvuslikule ühtsusele ja konservatiivsetele väärtustele. *Totalitaarne diktatuur - Diktatuuri vorm, millega kaasneb range kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle. *Põhiseadus ehk konstitutsioon - kirjalik õigusakt, riigi kõrgeim seadus. 2
Diktaktuur Autor: Mihkel Laansoo Juhendaja: Olev Teder 2013 Sisukord * Diktaktuur * Diktatuuride liigitus * Autoritaarne diktatuur * Totalitaarne diktatuur * Diktaktuur euroopas Diktaktuur Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks võidakse kasutada vägivalda, piiratud on sõnavabadus,
keskteejuhtimine. 3. Situatiivsed ehk olukorrateooriad Situatiivsete teooriate kohaselt sõltub eestvedamise edukus olukorrast. Nimetatud teooriad said alguse 1960-ndatel aastatel ning neis väideti, et universaalseid isiksuseomadusi ja käitumisviise erinevate olukordade tõhusaks juhtimiseks ei ole olemas. Pole ka olemas ainuõiget juhtimisstiili seda tuleb vastavalt olukorrale kohandada. Olenevalt olukorrast võib edu tuua nii autokraatlik kui demokraatlik juhtimisstiil. Fiedleri sõltuvusteooria seisneb ülesande- ja suhetekeskse juhi väljaselgitamises ning juhtimisstiilide tõhususe uurimises olenevalt olukorrast. Liidri ja järgijate vahelistel suhetel on eestvedamisele suur mõju. Liidri ja järgijate vaheline suhe näitab, kui lugupeetud ja populaarne juht on ning kuivõrd teda järgijad usaldavad. 2
keskteejuhtimine. 3. Situatiivsed ehk olukorrateooriad Situatiivsete teooriate kohaselt sõltub eestvedamise edukus olukorrast. Nimetatud teooriad said alguse 1960-ndatel aastatel ning neis väideti, et universaalseid isiksuseomadusi ja käitumisviise erinevate olukordade tõhusaks juhtimiseks ei ole olemas. Pole ka olemas ainuõiget juhtimisstiili seda tuleb vastavalt olukorrale kohandada. Olenevalt olukorrast võib edu tuua nii autokraatlik kui demokraatlik juhtimisstiil. Fiedleri sõltuvusteooria seisneb ülesande- ja suhetekeskse juhi väljaselgitamises ning juhtimisstiilide tõhususe uurimises olenevalt olukorrast. Liidri ja järgijate vahelistel suhetel on eestvedamisele suur mõju. Liidri ja järgijate vaheline suhe näitab, kui lugupeetud ja populaarne juht on ning kuivõrd teda järgijad usaldavad. 2
formaalsusi Täis ja usaldusühing-jagatud vastutus ja risk;osanike (v.a usaldusosanike) piiramatu vastutus;AS ja OÜ-osanike või aktsionäride piiratud vastutus;võimalus kaasata ärisse suuremat kapitali;omandiõiguse lihtne üleandmine;rohkem aega ja vahendeid nõudev organiseerimine;Tulundusühistu eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu;otsused tehakse demokraatia alusel, puudub autokraatlik juhtimine; tulundusühistud on piiratud vastutusega organisatsioonid. Tuli mittetaotlevad ettevõtted on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks ja põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.Mittetulundusühingud: aiandus-, suvila-, garaazi-, korteri-, majaomanike jt ühistud.Valitsuse ametid - rahastatakse maksutuludest ja pakuvad teenuseid, mida mitmel põhjusel valitsus ei usalda anda tulundussektorile.
Arutelu Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Kui hakkasid tekkima diktatuurid, arvati, et see võib päästa nende riigi. Samades paljudesse riikidesse jäi demokraatlik võim, sest arvati, et see on kõige parem riigile. Suuremad riigid kuhu tekkisid diktatuurid olid Venemaa ja Itaalia, ning sammuti Saksamaa. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm. Diktatuur on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Samas kui demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas ja võimude lahusus ja tasakaalustatus, ehk lühidalt rahvavõim. Pärast esimest maailmasõda sai Itaalia palju kannatada, sest nad kaotasid palju vägesi, majandus langes ja nad ei saanud kõiki alasi mida Atant oli neile lubanud. Tekkis tööpuudus ja see omakorda tekkitas rahutusi
formaalsusi Täis ja usaldusühing-jagatud vastutus ja risk;osanike (v.a usaldusosanike) piiramatu vastutus;AS ja OÜ-osanike või aktsionäride piiratud vastutus;võimalus kaasata ärisse suuremat kapitali;omandiõiguse lihtne üleandmine;rohkem aega ja vahendeid nõudev organiseerimine;Tulundusühistu eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huvisid ühise majandustegevuse kaudu;otsused tehakse demokraatia alusel, puudub autokraatlik juhtimine; tulundusühistud on piiratud vastutusega organisatsioonid. Tuli mittetaotlevad ettevõtted on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks ja põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.Mittetulundusühingud: aiandus-, suvila-, garaazi-, korteri-, majaomanike jt ühistud.Valitsuse ametid - rahastatakse maksutuludest ja pakuvad teenuseid, mida mitmel põhjusel valitsus ei usalda anda tulundussektorile.
Diktatuur Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Diktatuur kehtestatakse tavaliselt pärast vägivaldset riigipööret, millega kukutatakse eelmine poliitiline süsteem. Diktatuur 20.sajand
Juhtimine kunst või teadus Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, selleks et saavutada organisatsiooni eesmargid ja rahuldada liikmete vajadused. Samuti on juhtimine suhe inimeste vahel, näiteks alluva ja ülemuse vahel. Kas juhtimine on siis pigem kunst või teadus? Juhtimise stiile on erinevaid: autokraatlik, demokraatlik ja mittesekkuv. Neis kõigis on oma kindlad reeglid ja tunnused, mida juhid järgivad. Samuti on erinevad ka juhtide ülesanded. Kuid kas juhiks sünnitakse või omandatakse vajalikud teadmised ja omadused koolitustelt? Selles küsimuses peitubki juhtimise olemus. Minu arvates on juhtimine pigem kunst kui teadus. Ta küll järgib teatud reegleid, kuid inimesed on kõik erinevad ja ühest reeglit, mis kõigi peal toimiks ei leidu. Vaja on neid kombineerida ja katsetada
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuris puudub valitsuse vahetamise demokraatlik võimalus ning valitseja(te)l sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Itaalia ja Saksamaa ,kuid ülejäänud riikides valitses demokraatia, kaasaarvatud Suurbritannias ja Prantsusmaal. Demokraatia on teatud valitsemisvorm. Demokraatlikus riigis on inimestel sõnavabadus , trükivabadus, koosolekute vabadus, südametunnistuse vabadus ja elukoha valiku vabadus. Diktatuuririigis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehti demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem. See on asendatud juhikultuse ning ühe partei ainuõigusliku seisundiga. Samuti ei ole diktatuuririigis sõnavabadust. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha
Demokraatia ja diktatuur 1920. - 1930. aastail Miks osad riigid säilitasid demokraatia, miks aga osad läksid üle diktatuurile? Arutluses vastan sellele küsimusele ja kirjutan diktatuuri ja demokraatia sarnasused ja erinevused. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. a) Diktatuuri tekkimise põhjuseid oli palju. Näiteks muutused ühiskonnas. Pärast I Maailmasõda said arstid, juristid ja väikettevõted palju kannatada. Nad kaotasid oma poliitilised võimu. Diktaatorid kasutasid seda ära ning lubasid neile võimu taastamist. Samuti anti valimisõigus naistele. Samuti oli harjutud sõjaaegse
maastik(Inglismaa). Nt. Inglismaa, Prantsusmaa ,,Noored"demokraatiad- Äärmuslikult liberaalne põhiseadus, palju erakondi ja poliitiline ,,lehma kauplemine", üliliberaalsed valimisseadused, valimiskünnis puudus. Nt. Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Demokraatlikud- Inglismaa, Prantsusmaa, Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Island, Iirimaa, Belgia, Holland, Tsehhoslovakkia, Rootsi, Norra, Taani diktatuuri levik: Diktatuur- autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel Põhjused- *uute, kergemini manipuleeritavate ehk suunatavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu. *pettumine Versailles' süsteemis: paljud rahvad (eriti sakslased) pidasid V. rahu tingimusi ülekohtuseks ning toetasid juhte, kes lubasid ebaõigluse jõuaga heastada *pettumine demokraatlikus riigikorralduses *majanduslikud raskused
Kuberneri võimupiirid olid üsna ulatuslikud ning esialgu sisuliselt võrdsed ministri omadega. Kindralkuberner oli kubermangude administratiivaparaaidi kõrgeim juht. Talle allusid kubermangu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil olevad sõjaväeosad. Kindralkuberneriks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased, kellest üks markantsemaid oli aastatel 1812-1829 ametis olnud keisri kindraladjutant markii Filippo Paulucci. Tema juhtimistiil oli autokraatlik, kuid samuti oli tal palju ideid ja ta ei kartnud neid ka ellu viia. Paulucci püüdis kohalikke rüütelkondi oma võimule allutada. Kõige olulisem võimuesindaja kubermangus oli kuberner. Ta allus ametlikult otse senatile, kuigi tegelikult tuli tal riigiasju ajada siseministriga. Kuberneri asetäitjana tegutses viitse- ehk asekuberner. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus ja politseivalitsus
25. Motivatsiooni rakendamine. 26. **Üldise töörahulolu põhjused. Individuaalse rahulolu põhjused. 27. Rahulolu tunnused. Rahulolematuse tunnused. 28. Töötajate suhtumine ja hoiakud. Pühendumine ja lojaalsus. 29. **Osalusdemokraatia. Töötajate eneseusu tõstmise võimalused. 30. Töötajate kaasamine ja volitamine. 31. Osaluse ja pseudoosaluse tunnused. Osaluse seosed motivatsiooniga. 32. **Võim. Võimu allikad. 33. Võimu autokraatlik käsitlus.Võimu demokraatlik käsitlus. 34. **Suhtlemisliigid, -viisid ja -suunad organisatsioonis. 35. Suhtlemistõkked. Keskkonnast tulenevad suhtlemistõkked. Personaalsed suhtlemistõkked. 36. Suhtlemissümbolid. 37. Privaatsuse olemus. Privaatsusesse sekkumise juhtumid. 38. Delikaatsed andmed inimese kohta. 39. Diskrimineerimine. 40. Distsipliin. Ennetav kord. 41. Põhimõtted, mida tööandja peab silmas pidama töötaja karistamisel.
e. Tööjaotus f. Juhtimisulatus g. Ametikohtade loomine h. Organiseerimise käik i. Delegeerimine j. Allüksuste tegevuse koordineerimine, konfliktid allüksuste töös 11. Eestvedamise kontseptsioonid a. Eestvedamine vrs juhtimine b. Eestvedamise/juhtimise teooriad: isiksuseomaduste, käitumuslik ja postmodernistlik lähenemine c. Autokraatlik, demokraatlik ja passiivne juht d. Tannenbaum-Schmidti telg e. Võrkmudel f. Heresy-Blanchardi mudel 12. Organisatsiooni sotsiaalne vastutus 13. Motiveerimine a. Mõisted: motiveerimine, motiiv, motivatsioon, tööalane käitumine, töömotivatsioon b. Hüvitised, mida motiveerimise juures on võimalik kasutada c. Motivatsiooniteooriad: Maslow, Herzberg, ootuste teooria 14. Eestvedamine kui juhtimise osa
Diktatuuride erinevused ja sarnasused 1920. aastatel Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid võib jagada kahte rühma: autoritaarsed ja totalitaarsed. Totalitaarses riigikorralduses on võim koondunud ühe juhi ja tema sõltlaste kätte, inimesi hoitakse pideva hirmu all ning kontrollitakse kogu nende elu. Totalitaarsed diktatuuri reziimid olid näiteks Hitleri-aegsel Saksamaal, Stalini-aegses Nõukogude Liidus ja Itaalias.
üldise heaolu kasvule ühiskonnas. Anarhia- on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond; ühiskonna selline seisund, mille puhul pole valitsust, pole ühe inimese sunduslikku võimu teise inimese üle, pole riiki, üleüldse kohustuslikku ühiskondlikku organisatsiooni. Demokraatia- on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Diktatuur- on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemi Parlamentaarne vabariik - riigipeaks on president või riigipea puudub. Presidentaalne vabariik- president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Konstitutsiooniline monarhia- riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega. Absoluutne monarhia- on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik, kelle võim on piiramatu.
entsüklopeediate ja internetiühenduse olemasolu. Õppeedukusele avaldavad mõju paljud tegurid ning selle eest on vastutav rohkem kui õpilane ainuisiklikult. Minu arvates on õpilase õlul kõige suurem koormus ja vastutus , kuid seda peaksid võrdselt vähendama efektiivne koostöö õpetaja ja lapsevanemaga. Erinevate õpimeetodite katsetamine, rahulik õpikeskkond kodus ja erinevate infoallikate olemasolu on ainult positiivsed, probleemid vanematega kodus, arrogantne autokraatlik õpetaja või madal enesemotiveerimisvõime võivad aga mõjuda õppetööle negatiivselt.
Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk- Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria- Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik) kadumine; Poola koridori ja demilitariseeritud tsooni olemasolu. 3. Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. 4. Diktatuur- autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. See on mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. 5. Autoritarism- riigi või organisatsiooni valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse saaksid oma arvamust avaldada. 6. Totalitarism- poliitiline süsteem, kus riik ei tunne võimu
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, teistes aga säilis demokraatia? Maailmas on palju riike, mõned neist on diktatuuririigid, teised aga demokraatlikud riigid. Demokraatia on teatud valitsemisvorm. Demokraatlikus riigis on inimestel sõnavabadus, trükivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, südametunnistuse vabadus ja elukoha valiku vabadus. Diktatuuririigis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaailtor on piiramatu võim. Mitte üheski diktatuuririigis ei kehti demokraatiale iseloomulik mitmeparteisüsteem ega võimude lahususe põhimõte. See on asendatud juhikultuse ning ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Samuti ei ole diktatuuririigis sõnavabadust. Opositsiooni ja teisitimõtlejate maha surumiseks kasutatakse vägivalda. Diktatuurne valitsemis vorm jaguneb kaheks: autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarne diktatuur on
Nikolai II 1894-1917, venemaa viimane keiser. Lenin tuligi 1917 aasta novembris riigipöördega võimule Oktoobrirevolutsiooni läbiviija. Jaan Poska- eesti riigimees. Laidoner- oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.Konstatin Päts- Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvasteliit oli aastatel 1919–1946 eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon, mis loodi Esimese maailmasõja lõpetanud Pariisi rahukonverentsi tulemusel.
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, aga osades säilis demokraatia? Diktatuur ning demokraatia paistavad küll kirjapildilt sarnased, kuid sisult on need kaks täiesti erinevat mõistet. Diktatuuriks nimetatakse võimu, mis pole mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning jõule toetuv. Samuti on see autokraatlik valitsemisvorm, mille juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuri juhiks on diktaator. Diktatuur jaotatakse autoritaarseks ning totalitaarseks. Nende erinevuseks on see, et autoritaatses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või kindlate isikute kätte ning seadusi võetakse vastu vastavalt oma soovidele, samuti puudub inimestel sõnaõigus. Totalitaarse riigikorra tunnuseks on ülikarm juhtimine. Inimestel puudub mõttevabadus, rikutakse inimõigusi. Demokraatiaks nimetatakse
Vastastikkune huvi: Organisatsioon vajab inimesi, inimesed vajavad organisatsiooni Organisatsioon kui sotsiaalsüsteem: • Inimsuhete kogum nii tööl kui väljaspool seda • Sotsiaalne tasakaal • Tasakaalust väljasoleku tunnused • Rahulolematus, ärritunud öhkkond, keelepeks, võimuvõitlus, personali voolavus Tasakaalust völjamineku põhjused: ebasotsiaalsed liikmed, juhtimisvead (autokraatlik/liiga vaba), organisatsioonilepete rikkumine. Majanduslik kokkulepe – tööleping Psühholoogiline lepe – läbirääkimata, kirjapanemata ootused Douglas McGregor x-y teooria järgi esineb kahte tüüpi inimesi: ebamotiveeritud (x) ja motiveeritud (y) – nii kuidas inimesega käitutakse, sellise käitumise ta
8. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? Grupis toimuvate protsesside tundmine, oskus operatiivselt mõelda, kõne- ja keeleoskus. 9. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Enesekindlus, domineerimine, pindlik rollide valdamine, endast mulje kujundamine, isiklik veetlus, külgetõmme. 10. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi kaitumist. Sonastage naide Autokraatlik juhtimisstiil- käskiv ja kontrolliv. Eesmärgiks on inimesi "õigele teele" suunata ja neid õpetada. 11. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi kaitumist. Sonastage naide. Demokraatlik juhtimisstiil- juht loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. 12. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi kaitumist. Sonastage naide. Passiivne juhtimisstiil- juht väldib võimu ja vastutust. Rühmaliikmed arendvad end
DIKTATUURID Iseseisev töö 9 klass Töö sisu 1) Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2) Diktatuur on autokraatlik valitsemiskord, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim. Diktatuuril puuduvad seadused, mis piiravad diktaatori tegutsemis ala. Diktatuurid jagunevad kaheks: autoritaarne ja totalitaarne. 1.2) Autoritaarses riigis on koondunud kogu võim ühe isiku või väikese rühma kätte, seaduseid muudavad valitsejad oma tahtmise järgi ning rahval ei ole sõnaõigust ning nad ei saa osaleda riigi juhtimises. 1
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Esimeses maailmasõjas ja enne seda oli levinuimaks valitsemisvormiks demokraatia. Demokraatia (kreeka k. demos rahvas ning kratos - võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on rahva osalemine poliitikas. Demokraatia otsene vastand on diktatuur, mis on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil e. diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Diktatuur jaguneb kaheks: autoritaarne ning totalitaarne diktatuur. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi, rahval puudub õigus osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu
Diktatuurid 1. Selgita diktatuuri mõiste ja jagunemine (2). Diktatuur-autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel Jaguneb autoritaalseks ja totalitaarseks. 2. Too välja põhjused, miks euroopa paljudes riikides 30.-ndatel pääses võimule diktatuur. 1. Muutused ühiskonnas- naised said valimisõiguse ning keskklass kaotas oma mõjuvõimu 2. Sõja mõju- taheti juhte, kes oleksid kindlakäelised ja karmid 3. Pettumine Versailles süsteemis- vihastas rahvaid, sest kehtestatud riigipiirid ei
konservatism - vaba turu pooldamine, riigi vähene sekkumine majandusse ning eeskuju võetakse ajaloost, nt: Inglismaal konservatiivid, USA-s vabariiklased, 2) liberalism vabameelsuse, kauplemisvabaduse ja uuenduste pooldamine. 3) sotsiaaldemokraadid oluline töölisparteid ja vasakpoolsus. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Demokraatlikud riigid olid 1930-ndatel So, No, Ro, Ta, Pr, Ing, Suurbr, Sveits ja Tsehhoslovakkia. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Majandusvaldkonnas on diktatuurile omane plaanimajandus ja riigi suur osakaal, majandus teenib rasketööstuse huve, valitsus kontrollib hindu, palku, investeeringuid ning eksisteerib käsumajandus. Diktaatorlikus ühiskonnas puuduvad vabad valimised, on tsensuur, ühe partei süsteem, nt:
töökoht pole kindel, et neid pole õigeaegselt edutatud või olla rahulolematu oma karjääri alaste eesmärkide ning antud hetkeks saavutatuga. Karjääriprobleemid võivad olla põhjustatud tööga mitte seotud faktorite poolt. Inimese mure karjääriredelil edasijõudmatuse tõttu võib olla seotud kahtlustega elu mõtte suhtes. Seda juhtub eriti sageli keskealiste meestega. Organisatsioonikultuur. Organisatsioonidel on oma isikupära, mille suures osas kujundavad selle tippjuhid. Autokraatlik juhtkond võib luua kultuuri, mis on täidetud hirmuga. Tagasiside puudumine. Lapseeast saadik oleme saanud tagasisidet oma tegevuse kohta vanematelt, kaaslastelt, õpetajatelt jne. Ometi ei suuda enamus juhte pakkuda tagasisidet oma alluvatele, ning kui seda tehakse, omab see harva positiivset mõju. Ebaõiglane / vale hindamine. Juht ei suuda alluvaid adekvaatselt ja õiglaselt hinnata kiites ühte töötajat põhjendamatult ja laites teise jõupingutusi. Juhil puudub ettevalmistus
Sõnastage eluline/praktiline näide (mitte tuua näitena politseid). Sellises juhtimisstiilis võtab juht otsustamise enda peale. Töötajad teevad nii, nagu neile öeldakse. Juhtimine ei pruugi nii efektiivne olla, sest töötajad on tihtipeale informeerimata otsustest, mis ettevõttes vastu võetakse, nad on ebakindlad ja kardavad autoritaarset juhti. Käskiv ja kontrolliv juhtimisstiil. Eesmärgiks on inimesi "õigele teele" suunata ja neid õpetada. Autokraatlik juht on nt kirurg või arst kes teeb operatsiooni, et nad teevad koos kõike aga lõpuks tehakse ikka nii nagu ütleb peaarst. 35. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide. Demokraatliku juhtimisstiiliga keskendutakse organisatsiooni eesmärkidele ühistegevuse läbi. Otsuse vastuvõtmisel arvestatakse ka töötajate arvamusega. Seega kehtib osalusdemokraatia, mis paneb alluvaid organisatsioonile rohkem pühenduma
hävitada. Fasistid ning natsionaalsotsialistid meelepäraseim juhtimisviis oli hirmuvalitsus. Nad ülistasid oma rahvust. vaenlasteks, kelle süül olid nende rahvust tabanud suured hädad, kuulutati võõrriigid, reeturitest riigijuhid, kes võõrriigide ees lömitasid, teised rahvused ja kommunistid, · · · liikumise eesmärgid (lk 32). 2. Diktatuur: · diktatuuri mõiste ja tekkepõhjused Euroopas 1920.-30. aastail (lk 42-43), · Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Tekkis, sest olid muutused ühiskonnas, nmaised said valimis õiguse, keskklass kaotas poliitilise , majandusliku mõjuvõimu. Sõja mõju, oldi harjutud karmikäelise riigivõimuga, mis oli tõhus Pettuti Versaille süsteemis, kehtestati riigipiirid, mis ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Majanduskriis Terav riigisisene võimuvõitlus Valimiskünnise puudumine palju erakondi oli parlamendis.
6. Nimetage organisatsioonikultuuri tasandid Tehiskeskkond tehnoloogia, kunst, tajutavad käitumismudelid Väärtushinnangud- Määratlevad füüsilises keskkonnas, määratlevad ainult konsensuse puhul Peamised arusaamad suhe keskkond, suhe reaalsusesse, suhe inimesse, suhe aktiivsusesse, suhe inimsuhetesse 7. Millised tegurid mõjutavad organisatsioonikultuuri? 1. Individuaalne initsiatiiv: * Tsentraliseeritus/detsentraliseeritus * Autokraatlik/demokraatlik juhtimisstiil * Alluvate tahe ja oskus täita suurema vastutusega ülesandeid. 2. Riski aktsepteerimine 3. Suund - kui selged on töötajate eesmärgid 4. Integreerumine - millisel tasemel on koostöö 5. Juhtkonna toetus alluvatele 6. Kontroll - ettekirjutuste hulk, mille abil kontrollitakse alluvate tööd 7. Identiteet - pühendumine organisatsioonile 8. Hüvituste süsteem - tasustamise süsteem, mis põhineb hinnangutele ja ametikohale 9
Uuringud näitavad, et stiili eeliseks on töötajate motivatsioon ühiselt organisatsiooni eesmärke saavutada, töötajad on aktiivsed ja kaasatud, sest neil on vastutus ning stiil tagab organisatsiooni stabiilsuse. Raskusi võib aga stiil tekitada eriarvamuste tõttu otsustamisel, mõned töötajad ei taha otsuste vastuvõtmisel osaleda ning juhid võivad varjatult töötajaid manipuleerida. (Karthick 2010, p 124) Autokraatlik juhtimine on tuntud ka kui autoritaarne juhtimine. Sellises juhtimisstiilis võtab juht otsustamise enda peale. Töötajad teevad nii, nagu neile öeldakse. Juhtimine ei pruugi nii efektiivne olla, sest töötajad on tihtipeale informeerimata otsustest, mis ettevõttes vastu võetakse, nad on ebakindlad ja kardavad autoritaarset juhti. Uuringud on näidanud, et juhtimisstiili eelised võivad olla, et töötajatel tekib tugev motivatsioon
organisatsiooni (tugev konkurents, valdkonna areng jne). Sisemine tuleb ettevõtte seest (töökirg, väljakutsed, huvid jne). Rohkem tuleks toetada sisemist motivatsiooni, kuna see kestab tavaliselt pikemat aega ja aitab tõsiselt pühenduda. Erinevad juhtimisstiilid Urve Vilk (Äripäev, 25.08.08) juhib tähelepanu, et hea juht valdab erinevaid juhtimisstiile, ta on paindlik, sõltuvalt situatsioonist valib ta autokraatliku, demokraatliku või rahvamehe stiili vahel. Autokraatlik juhtimisstiil sobib juhul, kui on tegemist kriisiga, inimesed on paanikas ja keegi peab vastu võtma otsuseid. Kui kriis on läbi, sobib taas demokraatlik stiil. Kui probleeme on suhetega, tuleb pidada pidu ja vennastuda, auru välja lasta. Mina isiklikult pooldan demokraatlikku juhtimisstiili. Muudatuste juhtimisel kaasab juht ka töötajaid, kuna nad on osa muudatuste protsessist. Kahepoolne dialoog aitab kiirendada muudatuste läbiviimist, saavutada muutus töötajate tegevuses ning aidata
.......................................8 Sissejuhatus Valisin diktatuurid Euroopas ja natsionaalsotsialistliku Saksamaa sellepärast, et need teemad tunudsid huvitavad, eriti natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Diktatuuride juures kirjutan lähemalt autoritaarsest ja totalitaarsest diktatuurist. Natsionaalsotsialistliku Saksamaa juures räägin natsionaalsotsialismist, natsionaalsotsialistlikust majandusest ning Adolf Hitlerist. Diktatuurid Euroopas Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuur ei ole mitte vahend pöördumiseks normaalse olukorra juurde, vaid tegemist ongi ainuõige ühiskonnakorraldusega. Diktatuuri määratlemise keerukusest tulenevalt on keerukas ka nende liigitamine. Siiski võib eristatada autoritaarseid ja totalitaarseid diktatuure. · Autoritaarne diktatuur Autoritaarsed diktatuurid piirduvad võimu koondamisega liidri või kitsa oligarhia
rahvuslikust enesemääramisest ja maailma muutmisest selliseks, et see ei ohustaks demokraatiat. Ta soovis näha Rahvasteliitu tulevase rahvusvahelise koostöö alustegurina. Venemaal pakkusid Lenin ja tema enamlastest kaaslased sellele vaatele radikaalset alternatiivi ilma piirideta ja klassideta maailma näol. Need kaks võistlevat visiooni tekitasid pingeid ka tulevase külma sõja ajastul, mis lõppes alles 25 aastat eest. Enne 1914. aastat oli Venemaa tagurlik autokraatlik riik, kuid samas ka kiiresti arenev maa. Tema rahvastiku kasvu määr oli sama kõrge kui "Aasia tiigritel" 1960.–1970. aastatel. Ta oli Euroopa peamine toiduteraviljaeksportöör ning alanud industrialiseerimise käigus osutus ka masinate ja tehnika importijaks ennenägematus ulatuses. Venemaal arenesid enne sõda tsiviilühiskonnale iseloomulikud institutsioonid ja kinnistusid põhimõtted õigusriigist ning rahvaesinduse kaudu valitsemisest. Ilma sõjata oleks Venemaa võinud areneda
otsest demokraatiat rahvas valib oma esindajad parlamenti ja teistesse võimuorganitesse. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes, sh juhtimiseks vajalikud privileegid on teatud juhul sünnipärased või antakse mõne mittevalitava koosluse, näiteks kiriku poolt. Diktatuur on majanduslikult valitseva klassi poliitiline võim teiste klasside üle. See on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Tunnused sellel riigivõimul on järgmised : võimude lahususe põhimõte puudub rahvas pole iseseisev ühe partei süsteem riigivõim on koondunud ühe isiku või väikese grupi kätte üks ideoloogia range kontroll ajakirjanduse üle juhikultus võim pole avalik ega kontrollitav
Situatsiooniline teooria Liidri käitumise ja olukorra vahelised seosed.Käskimine, müümine, osalemine, delegeerimine Karismaatiline lähenemine Liidri sünnipärane autoriteet Erinevad juhtimisstiilid: Korraldusi andev Osalev Formaalne Autokraatlik (keelan käsen Demokraatlik (perefirma või poon ja lasen) väike organisatsioon) Isiklik Autoritaarne (lähtub Meeskonda loov (rahuldab isiklikest suhetest mitte kõiki vajadusi tulemustest) KONTROLLIMINE Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega
käigust, tulemustest ja mõjust Inglismaa riigikorraldusele. 2 1. KODUSÕJA PÕHJUSED Kodusõja puhkemine Inglismaal oli 1641 42 aasta poliitilise kriisi otsene tulemus (4). Kriisi olid põhjustanud ülestõusud Sotimaal (1638) ja Iirimaal (1641). Sotimaal põhjustas protestantide ja rahvuslaste ägedat reaktsiooni Charles I toetus piiskoppide tugevamale võimule, kirikliku liturgia muutmisele, autokraatlik suhtumine Soti huvidesse ning kuningliku soosingu ebavõrdne jagamine. Kompromissi otsimise asemel jäi Charles I endale kindlaks. Puhkesid Piiskoppide sõjad (1639 1640). Kuninga rumalale jõuga ähvardamisele 1639 aastal järgneski 1640 aastal katse vägivalda rakendada. Charles I valis kehvad väejuhid ja rahanappus nurjas sõjaväe varustamise. Halvasti ettevalmistatud Inglise armee sai elukutseliste ohvitseride juhitud Soti armeelt 1640 aastal rängalt lüüa
Sõnastage näide Autokraatlikus juhtimisstiilis on üks juht, kes teeb iseseisvalt otsuseid ega arvesta oluliselt alluvate arvamusega. Selline juht võib tekitada protesti tugevates ja pädevates alluvates, kuna nende otsustusvabadust on liialt piiratud. Sellist juhtimisstiili kasutatakse kriisisituatsioonis, kus aruteluks aega ei ole ning juht vastutab ainuisikuliselt tulemuse eest. Steve Jobs alustas kui mittesekkuv juht ja Apple tõusis tippu. Siis sai temast autokraatlik juht ning Apple juhatus palus tal tagasi astuda. Ta ei hakanud vastu ning tegi seda. 11. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage näide. Demokraatlikkus juhtimisstiilis saavad töötajad osaleda otsustusprotsessis ja otsused lepitakse kokku häälteenamusega. Suheldakse mõlemas suunas (ülalt alla ja alt üles). Kasutatakse, kui otsuste tegemiseks on vaja erinevate spetsialistide teadmisi, kuid juhtkonnal pole neid piisavalt
Negatiivsed liidrid domineerivad ja on inimestele ülemused. Selleks, et töö saaks tehtud, ähvardavad nad karistustega. Nad on bossid, keda kardetakse, mitte liidrid, keda imetletakse. Tegelikud liidristiilid jäävada skaalale äärmuslikust positiivsest äärmusliku negatiivseni. Peaaegu iga liider kasutab segu positiivsest ja negatiivsest stiilist, kuid domineeriv stiil loob õhkkonna rühmas. Positiivne eestvedamine annab üldiselt kõrgema töörahulolu ja tulemuslikkuse. Autokraatlik, konsultatiivne ja osalev liider Võimu kasutamise viis määratleb samuti liidristiili. Igal stiilil – autokraatlikul, konsultatiivsel ja osaleval- on oma eelised ja puudused. Tavaliselt kasutab liider kõiki neid kolme stiili aja jooksul, kuid üks stiil kaldub olema domineeriv. Näiteks tavaliselt autokraatlik liider on osalev, kui teeb puhkusegraafikut ja konsultatiivne valides osakonna esindajat töökeskkonnanõukogusse.
Organisatsiooni loomise etapp: Asutamine Strateegia: Äriidee realistlik hindamine Struktuur: Puudub Juhtimisstiil: Prohvetlik, kaasahaaraav, loominguline Personal: Asutajate ring Tasustamine: Puudub Planeerimine: Unistamine Eesmärgid: Unistused Paindlikkus: Suur Finantsseis: Küsitav Varajase arengule on iseloomulikud: Strateegia: Idee katsetamine ja arendmine, ellujäämine Struktuur: Ad hoc, tsentraliseeritud Juhtimisstiil: Autokraatlik, loominguline, tegus Personal: Asutajad ja sõbrad Tasustamine: Personaalne ja subjektiivne Planeerimine: Lühiajaline Eesmärgid: Ellujäämine Paindlikkus: Suur Finantsseis: Negatiivne rahavoog, kahjum Kasvule on iseloomulik Strateegia: Kasvule orienteeritud Struktuur: Orgaaniline, personaalne, tsentraliseeritud Juhtimisstiil: Autokraatlik, professionaalne, tegus Personal: Asutajad, sõbrad ja professionaalid
annaabi.ee 
