Reggio Emilia lähenemisviis keskendub koolieelsele ja algkooliharidusele. Kogukonnakeskne haridusfilosoofia on mõjutatud Dewey, Piaget, Vygotsky, Gardner and Bruner haridusfilosoofilistest käsitlustest.See põhineb lapsekesksele õppimisele, loovusele ja esteetikale, koostööle. Samuti on oluline dokumentatsioon ja õige keskkonna olemasolu. Sellele meetodile on omane, et arvestatakse laste arvamuse ja häälega. Samuti on neil võimalus luua enda huvist lähtuva õppekava, mis baseerub projektõppel ja laste aktiivsusel ja uudishimul. (http://malaguzziemilia.blogspot.com/2013/04/filosoofia.html ja http://www.childrensgarden- vail.com/what-reggio-emilia
Järk-järgult hakatakse aja jooksul õpetaja suunamist vähendama ning mingi aja jooksul omandab õpilane oskuse ise oma õppimist korraldada. Vajaliku toetuse all mõeldakse enamasti õppijale abi andmises õppe- või ülesande lahendusperioodi ajal. Tegevuse tulemuseks on luua seotus selle vahel, mida õpilane on võimeline tegema iseseisvalt ning mida ta suudab abistamise vahendusel teha. (Krull, 2000) Õppimise suunamise võtteid on palju erinevaid. Wood, Bruner ja Ross (1976) on kokku pannud kuus punkti, mis peaksid õppimise abistamisel kehtima. Need on: 1) Tekitada õpilastes huvi harjutuse eesmärgi saavutamiseks; 2) Näidata õppijalt oodatud tegevuse üht võimalust ideaalses vormis; 3) Vähendada ülesande lahendamise samme, et ülesande lahenamist lihtsustada ja tekitada õppijas mõne tegevuse hea sooritamisega edutunde; 4) Teha selgeks ülesande lahenduse puhul võimalike probleemide ulatust;
kogemuse teel) Programmõpe (õppematerjal jaotatakse osadeks. Kui eelmine ja kõige lihtsam osa ei ole õpitud, on võimatu asuda järgmise keerulisema osa juurde). Käitumise modifitseerimise metoodika (muutusi käitumises püütakse esile kutsuda positiivsete vahenditega) Kognitivism Nimetus ladina sõnast "cognitio" 'tunnetus', 'kujutlus', 'arusaamine'. Esimesed kognitivistlikud seisukohad esinevad XX saj. 20-ndatel aastatel. Esindajad: Jerome Bruner ja Jean Piaget. Kognitivismi vaated õppimisele: õppimise puhul toimivad palju keerulisemad protsessid kui "stiimul-reaktsioon-seoste loomine". Tähtis on selgitada õppija informatsioonitöötlemis- ning selle kaudu mõtlemisprotsesse. Õppimise allikas on inimese sisemine aktiivsus, mis väljendub huvi tundmisena ümbritseva maailma vastu. Kognitiivsete õppimismudelite hulka kuulub Mudelõppimine (Albert Bandura, teadmiste omandamine eeskujude
mangi kognitivse arengu puhul mingit rolli. Võgotski arvates muutuvad umbes seitsmeaastastel lastel monoloogid sisemonoloogideks- dialoogiks iseendaga, mida me kõik peame- mis muutub mõtteks. Võib-olla olete teiegi veel täheldanud, et mõnikord muutuvad monoloogid kuuldavateks monoloogideks, kui ülesanded on liialt rasked ning inimene räägib ennast keerulisest probleemist läbi. Päädevuses suunas liikumine tekib sotsiaalsete faktorite keerulise koosmõju kaudu. Bruner toetas ägedalt mõtet, et haridustöötajad peavad õppimise puhul alati silmas pidama struktuuri rolli. Õpetajad peavad seetõttu tegema õpilastele selgeks õppeaine ülesehituse, mitte aga nõudma vaid faktide päheõppimist. Teadmiste kogumi struktuur on sama tähtis kui teadmiste taasesitamise viis. Struktuuri all mõistab ta õppeaine põhimõtteid ja kontseptsioone- see on suhteline ja seotud õppija vajadustega. Struktuuri valdamine annab õppijale eesmärgi ja
Õppimise peamine mõjur Eesmärkide püstitamine Ressursside leidmine Bruner (avastuslik õpe) asub õppijas endas. Õppes osalevatest Õppemeetodid
ilmunud 1956.aastal. 1985.a täiendatud Albert Bandura (1925) · Kanadast USAsse · Keskkond isiksus (tunnetus!) käitumine · Mudelite alusel õppimine · Sotsiaalne õppimine tavaeskkonnas · Motivatsiooni olulisus jäljendatava kasutamiseks · Enesetõhususe roll tegutsemisel (õppimisel) 1960ndad ja edasi · Mõjutused kognitiivsest psühholoogiast · Õppija aktiivsus ja individuaalsed iseärasused õppimisel · Jerome Bruner · Robert Siegler · Michelene Chi · Paul Pintritch · Ja paljud teised.... Jerome Bruner (1915) Harvard University & the Center for Cognitive Study 1946-1950 Tajuprotsessid, huvi gestaltpsühholoogia vastu (vastukaaluks biheiviorismile) 1950-1966 Kognitiivsed struktuurid, konstruktivistlik lähenemine, Võgotski, Luria, & Piaget 1967-1971 Imikuiga ja keele arengu alased uurimused Oxford University 1970 jj Kõne ka suhtlemise uurimine lastel Huvi kooliõpetuse vastu
- Õpetaja aktiivne, õppija passiivne. B huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimine peamiselt üksikute valmisteadmiste, käitumismudelite vastuvõtmise ja säilitamisena. Rõhk välise käitumise kujundamisel. Omandatud üksikud teadmised ei loo üldisemaid mõtlemis- ja teadmiste käsitlemisoskusi. Hinnangu andmine õppimisele on kvantitatiivne - mida, kui palju ja kui hästi? Kognitiivne õppimiskäsitlus (Ausubel, Bruner, Gagne, Kohlberg, Lewin, Piaget) Rõhutab inimese mõtlemise, teadlikkuse ja sellega seotult tegevuse arendamist. Inimkäitumise seletamisel toetutakse kõrgematele psüühilistele protsessidele - taju, mälu, fantaasia, mõtlemine, loovus. Õppimine meeldiv, eesmärgistatud. Õppimine on tunnetuslik protsess, milles õppija töötleb informatsiooni ja loob kognitiivseid struktuure, mis võimaldavad interpreteerida, organiseerida, säilitada ja reprodutseerida infot.
Konstruktivistlik õppimiskäsitlus paneb rõhu õppija võimetele ja motivatsioonile. Õppija peab püstitama konkreetsed õpieesmärgid, hindama kogutud informatsiooni ja kontrollima selle tähenduslikkust eesmärkide saavutamisel. See tähendab ka seda, et õppija peab olema ka ise aktiivne, rakendama oma olemasolevaid teadmisi ja oskusi ning mõistma neid siduda omandavate teadmiste ja oskustega. Bruner. Sotsiaalne k. sots k peavad õppimist oluliselt mõjutavaks faktoriks õppurite suhtlemist nii isekeskis kui ka õpetajaga. Õppimine on edukam ,kui see leiab aset sotsiaalsetes situatsioonides Psühholoogiline -See tähendab, et oluline on keskenduda faktide vaheliste seoste leidmisele, nt mis tingis sel või teisel põhjusel järgneva sündmuste ahela jne. Antud õpetamist tulebki Bruneri arvates
suudaks ennast küljelt-küljele keerata, Karl oskas seda teha ja motiiviks oli eelkõige, et teada saada, kust tuleb mingisugune huvitav hääl. Karlil oli väga hästi tunda sensomotoorse arengustaadiumi kolmanda staadiumi eesmärgipärast käitumist ehk nägemise poolt juhitud objektide haaramine- ta tahtis saada kätte oma lutipudelit ja oli kaua nõus tegutsema selle nimel, et saada kätte oma lutipudel või selle kaas. Bruner näitas, et kuuekuused beebid haaravad enda kätte neile pakutava eseme, Karl üritas enda söötmise ajal lutipudelit hoida. Umbes kuuendast kuust peaks beebi taipama, et eset on võimalik ühest käest teise võtta, Karl üritas lutipudeli korgiga seda natuke proovida juba. Vaadeldav oli väga orienteeritud ümbitsevale, teda huvitas palju, mis ta ümber toimus. Kus keegi liikus ja rääkis, kaamera koos tundmatu vaatlejaga oli uus asi ja see huvitas teda väga palju
-st lingvistilistest ja kult. protsessidest. Sünnieelne areng germinaalstaadium(0-2näd), embrüonaalne(2-7näd), looteline (8näd sünnini) Sümbolite teke - KEEL: Skinner: lapsed õpivad keelt kasutama operantse tingimise kaudu (stiimul, reakts., sarrastus). vastandiks Chomsky: keeleoskus tuleneb teadmiste omandamisest, inimliigil on tema arvates kaasasündinud keelespetsiifiline mehhanism. Piaget´l aga oma nägemus: keele omandamine on seot. kognit.arenguga. Bruner: teadmised keele kohta omandatakse sotsiaalses kontekstis (räägitakse sündmustest, millega laps parajasti kokku puutub), kuid grammatikareeglite õp.on eraldi ülesanne. R.Brown uuris süntaktilist arengut: lapsed omandavad teadmisi keele erin.aspektide kohta sarnases järjekorras, kuid kiirus ja viisid on erinevad. Dunlea uuris pimedaid: sõnade omandamine sarnane, kuid sõnakasutus laieneb aeglasemalt
Teadmised on sümboolsed ning vaimsed konstruktsioonid inimese ajus ja õppimine toimub nende sümboolsete kujutiste edastamise käigus mälule, kus neid töödeldakse. Kogu aktiivsuse allikat peetakse olevat peidus inimeses endas. Siiski sarnasus kahe õppimisteooria vahel on - mõlemad vaatlevad õppimist õppuri kohanemisega keskkonnas ning teadmisi vaadeldakse õpetaja poolt antuna ja muutmatutena. Tuntumateks kognitiviivse suuna esindajateks on Jean Piaget, Jerome S. Bruner KONSTRUKTIVISM Konstruktivism kasvas välja kognitiivsetest teooriatest 1980 - 1990. aastatel ning seda peetakse õppimise tulemuslikkuse seisukohast kõige efektiivsemaks. Konstruktivism vaatles, kuidas õppijad mõtestavad oma kogemusi. Õppimine ei ole enam teadmiste vastuvõtu protsess, vaid sisemine tõlgendamise protsess. Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete skeemide arendamise kaudu ehk õppija
Atlex 4. Kivi.L(2000). Kodust kui arengukeskkonnast lapse õpivalmiduse kujunemisel. Kodu eesti ühiskonnas ja kultuuris. Toimet. I.Kraav. Tartu: Perekasvatuse Instituut TÜ pedagoogika osakond, 11-16 5. Siren-Tiusanen, H(2003) Leikki ja oppiminen. Lastentarhanopettajaliiton julkaisu. Helsinki, 14-17. 6. Hakkarainen, P. (2000). Kehittävä esiopetus ja oppimine. Jyväskylä: PS-kustannus. 7 Vygotsky, L.S (1976). Play and its role in the menatal developmant og the child. In: Bruner, J.; Jolly, A. ; Sylva, K. (Eds), Play: Its role in develoment and evolution. New York: Basic Books, 537-554) 8. Airi Niilo, Eve Kikas (2008) Mäng. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Toimetanud: Eve Kikas. Tartu Ülikooli Kirjastus 11
· Herbert Simson- Nobeli preemia probleemilahenduse meetodite rakendamise eest majandusalal · Donald Broadbent- tähelepanuprotsesside ja infotöötluse esimeste sidusate mudelite loomine · Ulrich Neisser- esimese kognitiivpsühholoogia põhimõtteid ja olemust üldistava raamatu autor · Michael Posner- infotöötlusparadigma ja neuroteaduse mõistete lähendamine · Richard Atkinson, Alan Baddeley, Endel Tulving- mäluprotsesside uurimine · Jerome Bruner, Irving Rock, Richard Gregory- tajuprotsesside kognitiivteoreetilised seletused · George Sperling- sensoorse mälu ja tähelepanu uurimine · Stephen Kosslyn- kujutluse uurimine Peale eeltoodud suundumuste on ka veel mitmeid teisi mõjukaid voole: · Geneetiline epistemoloogia- Jean Piaget`- mõjukas koolkond arengupsühholoogias · Tegevusteooria- Lev Võgotski, Aleksandr Luria, Aleksei Leontjev · Arengupsühholoogiline konseptsioon- Heinz Werner
B. õpilasele nähtav vaid siis, kui seda kasutatakse; C. anda näitvahendi tajumiseks aega; D. lasta esmalt ise mõelda, teha järeldusi (jääb paremini meelde); E. näitvahenditega ei tohi liialdada 5. Milliste õpioskuste kujundamisega matemaatika lasteaias tegeleb? Väikestele lastele ei saa rääkida asjadest, mida nad oma meeltega ei taju st. matemaatika õpetamine ja õppimine tuleb siduda last ümbritsevate esemetega (kasutada neid). Mitmete teadlaste järgi (Piaget, Bruner) saab lapse taju alguse käelistest tegevustest. et matemaatika õppimise aluseks olevad tegevused on muuhulgas käelised tegevused. Matemaatikamõistete (hulk, seos, arv, suurus, ruum) kujunemise aluseks on 8 mõtlemisoperatsiooni: 1. Järjestamine 2. Rühmitamine 3. Samaväärse hulga moodustamine 4. Hulga säilitamine 5. Terviku ja selle osa võrdlemine 6. Loendamine 7. Mõõtmine 8. Modelleerimine Matemaatika tegevused:
probleemi lahendusoskusi, mis on vajalikud ühiskonna muutmiseks. Põhiline ülesanne on saada õppimisel erinevaid kogemusi, et uued teadmised ja arusaamad liita oma metatunnetusse. Tuleb arvestada sotsiaalset keskkonda, isik peab alustama õppimist probleemi lahendamist ehk küsimustele vastamisest. Seega esmalt tuleb tekitada õpilases teadmatuse seisund, siis õppija peab hakkama teadmatuse seisundit lahendama. J.S Bruner – Õppimisel peab olema nii ligidasem kui kaugem eesmärk, õppijast peab saama probleemide iseseisev lahendaja. Õppimine peaks sisaldama nelja tunnusjoont: 1.Esimene neist on aktiivne viis, mis hõlmab inimeste motoorset võimekust ja tegevusi, nagu näiteks abivahendite kasutamist. 2.Teine on ikooniline viis, mis seostub sensoorse võimekusega. 3.Kolmas on sümboliline viis, mis hõlmab arutlemist, mida näitlikustab keel ning millel on
(3) kognitiivne õpipoisi viisil õppimine. J. Dewey kirjeldas uurimusliku õppe põhimõtteid juba 1910. Õpetaja esitab probleemse situatsiooni, küsimuse või ülesande. Õpilased … • sõnastavad hüpoteesi, kuidas seletada nähtust või lahendada probleem; • koguvad andmeid hüpoteesi kontrolliks; • teevad järeldused; ja • mõtlevad esialgsele probleemile ja arutlusviisile, mis viis lahenduseni. Bruner näeb õppimist suunatud avastusprotsessina. Toetub kahele printsiibile: - iga teadusdistsipliin on üles ehitatud väikesele arvule põhiprintsiipidele, millest arusaamine loob meile ettekujutuse distsipliinist kui tervikust; - sobival kujul on need printsiibid õpetatavad mis tahes arenguastmel lastele, kui arvestada õpilase tunnetuse eripära. Dialoog ja vestlused. Rajaneb Võgotski kognitiivsel arengu teoorial, mille
tuleks kombineerida õpetajakesksemate õppemeetodite rakendamisega. Avastusliku õppimise õigustus - uurimuslike ja avastusliku õppemeetodite kasutamisel suureneb probleemide sügavuti käsitlemine, kuid väheneb läbivõetava materjali hulk. 32. Uurimuslik ja probleemipõhine õpe konstruktivistlike õppimisteooriate rakendusena. Bruneri vaated õppimisele ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks. (5.2) Bruner oli seisukohal, et vaid õpilase uurimuslik tegevus tagab tõelise huvi ja pühendumise õpitavatele probleemidele. Siiski ei kasutata avastuslikke ega uurimuslikke õppemeetodeid koolides kuigi laialdaselt. Ausubel (1963) ja Skinner (1968) analüüsisid seda ja jõudsid järgmistele järeldustele: 1) tõeline avastus leiab aset väga harva ja kui see juhtubki, tulevad sellega toime vaid motiveeritumad ja andekamad õpilased;
pakkuv teadmine isoleerida kontekstist, milles see õpiti ja seejärel rakandada uutes oludes. 8. Bruneri vaated õppimisele ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks Bruneri arvate on õppimine kõige edukam, kui see toimub avastus- või uurimisprotsessina. Õppimise põhieesmärgiks pole üksikfaktide ega seaduspärasuste meeldejätmine, vaid konkreetse teadusdistsipliini struktuurist ja selle elementide vahelistest seostest arusaamine. Bruner on veendunud, et õppeainetest kui teadusdistsipliinidest saab õpilasele anda ettekujutuse igas vanuses, kui arvestatakse õpilaste tunnetusliku eripäraga, väikelastel domineerib tegevuslik mõtteviis, algklassilaste kujundlik mõtteviis, keskkoolis muutub valdavaks verbaalne mõtteviis. Kindlustamaks et õppmine toimuks nende põhimõtete kohaselt, soovitas Bruner kasutusele võtta spiraalse õppekava, et käsitleda õppeainet
sisaldab seda, mida objektidest teatakse. · Mõistet tähistatakse sõnaga või teiste sümbolitega Teadmiste esitamise viisid ja tasemed · Tegevus, tegevuslik esitamisviis · Kujundid, ikooniline esitamisviis · Sümbolid, sümboliline esitusviis · Protseduuriline, episoodiline, semantiline mälu · Oluline haarata õppimisel kõiki tasemeid · Õppimine võtab aega, et info saaks eri tasemetel ümber kirjutatud · Jerome Bruner Mõisted · Tavamõisted on mõisted, mida laps ise oma kogemuse alusel arendab. Laps jälgib enda ümber toimuvat ning seda, kuidas vanemad esemeid- nähtusi nimetavad ning tuletab vastavalt kuuldule ja nähtule oma tavamõisted (st sõnade tähendused). · Tavamõistetes kodeeritakse informatsioon, toetudes otseselt kas meelte vahendusel saadud informatsioonile või informatsioonile, mis on mõistetav otsese tajukogemusena
8. J. Bruneri vaated õppimisele ja metoodilised soovitused õppeprotsessi organiseerimiseks (arusaamad õppesisu valikust ülesehitusest, õpilaste arengutasemele kohanemisest, õppemeetodite kasutamisest). Bruneri arvate on õppimine kõige edukam, kui see toimub avastus- või uurimisprotsessina. Õppimise põhieesmärgiks pole üksikfaktide ega seaduspärasuste meeldejätmine, vaid konkreetse teadusdistsipliini struktuurist ja selle elementide vahelistest seostest arusaamine. Bruner on veendunud, et õppeainetest kui teadusdistsipliinidest saab õpilasele anda ettekujutuse igas vanuses, kui arvestatakse õpilaste tunnetusliku eripäraga, väikelastel domineerib tegevuslik mõtteviis, algklassilaste kujundlik mõtteviis, keskkoolis muutub valdavaks verbaalne mõtteviis. Kindlustamaks et õppmine toimuks nende põhimõtete kohaselt, soovitas Bruner kasutusele võtta spiraalse õppekava, et käsitleda õppeainet vastavuses õpilase tunnetusvõimalustega, ning pakkus
Sissejuhatus Kognitiivsed teadused said J. Burneri järgi alguse kognitiivsest revolutsioonist. Selle pöörde käivitajate peaeesmärk tuua tähendus tagasi inimesega tegelevatesse teadusharudesse. Revolutsioon algas psühholoogias, kui 1950. aastate lõpus kujunes välja teadlaste rühmituse, kelle eesnärgiks oli tuua psüholoogiasse tagasi mind (ingl meel). Sellele mõistele on raske eesti keelset vastet leida, kuid see on midagi, mis haarab inimese mõtlemist ja arutlusvõimet. (Jerome Bruner 1990; viidatud Haldur Õim 2008: 617 järgi) Kognitiivne lingvistika uurib suhet inimkeele, mõistuse ja sotsiofüüsilise kogemuse vahel. Fillmore jt hakkasid kognitiivset lingvistikat arendama juba 1970ndatel.(Fillmore, 1975; Lakoff & Thompson, 1975; Rosch, 1975; viidatud Vyvyan Evens, Benjamin K. Bergen, Jörg Zinken 2007 järgi). Evens jt leiavad, et kognitiivne lingvistika tekkis, vastukaaluks formaalsetele lähenemistele lingvistikas
kujunev teadmine ( ) valdavalt situatiivne või ( ) valdavalt üldine? 11. Millised õppemeetodid soodustatavad õpilastel teadmiste konstrueerimist individuaalkonstruktivistlike protsesside vahendusel? 1) uurimuslik ja probleemipõhine (avastus-) õpe, 2) dialoog ja õppeotstarbeline vestlus ning 3) kognitiivne õpipoisi viisil õppimine. 12. Milliseid mõtlemistasandeid eristab J. Bruner oma õppimisteoorias. Õpilaste tunnetuslik eripära jagunes tema õppimisteoorias kolmeks: 1) väikelastel domineerib tegevuslik ehk enaktiline 2) algklassiõpilastel kujundlik ehk ikooniline mõtteviis 3) ja keskkoolis muutub valdavaks verbaalne ehk sümboolne mõtlemine. 13. Millist õppimisviisi/meetodit peab J. Bruner kõige tõhusamaks?
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks....
Kineesika- kehakeel Okuleesika- nägemis, silmakontakt Taktiilne kommunikatsioon- puudutamine Prokseemika- kommunikatsiooni distants Poliitilise ja ideoloogilise diskursuse kriitika (R. Fowler, G. Kress, T. van Dijk jt) Võimustruktuuride peegeldumine keeles Informatsiooni edastamise ja mitteedastamise (varjamise) vormid Kommunikatiivne kontekst, kommunikatsiooni mikro- ja makrostruktuurid Jerome Bruner: kognitiivne narratoloogia- mõtlemise seostumine jutustamisega Paradigmaatiline (teaduslik-loogiline) ja narratiivne mõtlemine- Psühholoogiline narratoloogia Traumateooria ja jutustamise terapeutiline tähendus- inimene kaotab kriitilistes olukordades võime jutustada, teraapia aitab inimesel vabaneda pealesurutud narratiividest, et inku saaks keskenduda oma narratiividele, haiged inimesed vajavad võimalust end väljendada 6.Luule. Värsisüsteemid ja värsimõõdud- riim, meedium, rütm
Titchener) W. James (1842-1910) funktsionalism, selektiivsuse küsimus S. Freud (1856-1939) psüühika struktuur L. Festinger kognitiivne dissonants E.Tolman (1886-1959) kognitiivne kaart (cognitive map) F. Bartlett (1886-1969) skeemi kontseptsioon; aktiivne organiseeritus J. Piaget (1989-1980) intellekti teke ja areng (geneesi, astmelisuse idee) H. Werner (1890-1964) mikrogenees; üldised tajud muutuvad diferentseeritumateks H. Ebbinghaus mälu uurimine "New Look" J. Bruner tunnetus on valiv aktiivne kategoriseerimisakt, mis on määratud isiskuslike motiivide, kultuuriliste ja sotsiaalsete faktoritega H.Simon, A. Newell kognitiivsete protsesside modelleerimine arvutiga Informatsioonitöötlussüsteem ("piilumine musta kasti"). (Allikas: Bachmann, T. (1984).Informatsioonitöötlus kognitiivses psühholoogias. Tartu: TRÜ) Ralph Norman Herber: Inimesi iseloomustab naiivne realism. Arvatakse, et see, mida tajume on
Kognitivism on ja oli teoreetiline seisukoht, mis kirjeldas staatilist mehhanismi ega arendanud tegelikult kunagi välja mingit veenvat käsitlust õppimisest ja arengust. Oli suunatud üldise, idealiseeritud infotöötlemise arvatava funktsioneerimise kirjeldamisele. Huvi selle vastu, kuidas toimub mõtlemine sotsiaalses tegevuses, oli tühine. Kognitiivse revulutsiooni alusepanijaks oli Ameerika psühholoog, pedagoog Jerome Bruner (sünd. 1915). Piaget´lik intellekt Sveitsi teadlane Jean Piaget oli esmajärjekorras huvitatud teadmiste kujunemisest, tahtis geneetiline epistemoloog, s.t uurida teoreetilisi küsimusi teadmiste päritolust ja arengust. Uuris ka laste mõtlemise arengut. Uurimisobjektiks on intellekt, mida käsitletakse inimese olemuse eraldiseisva osana. Leidis, et lapse maailmapilt ja loogika on täiskasvanute omast oluliselt erinev ja neil ei saa olla ühist mõõdupuud
3) Tungide (käitumismõõde) - seotud inimese tendentsiga tegutseda või astuda samme hoiaku objekti suhtes. Uskumused on olulisel määral võrdlemisi neutraalsed: nad on lihtsalt väited, mida peetakse tõeseiks. Aga meie hoiakud on hinnengulised: nad näitavad, millised tunded meil käsiteldava asja suhtes on (Fishbeini, Ajzen). - Väärtused - kooskõlalised isiklikud oletused, mida me teeme, teostamaks oma hoiakuid. Hoiakutel on 3 selgelt eristuvat funktsiooni (Smith, Bruner, White): 1) Objekti väärtustamine. 2) Sotsiaalne kohanemine. 3) Eksternaliseerimine. - Objekti väärtustemine - viis, mille kaudu hoiakud võivad juhtida meie reaktsioone ümbritseva keskkonna objektide ja tunnuste suhtes, nii ei pea me nendega uuesti kokku puutudes iga kord reageerimisviisi välja töötama. Eksternaliseerimine puudutab alateadliku motivatsiooni ehk seesmiste seisundite sobitamist inimese vahetus ümbruses toimuvaga.
Selgepiiriliselt saab rääkida inimese füüsilisets küpsusest, aga vaimse (intellektuaalse) küpsuse mõiste on keerulisem ja raskesti defineeritav. Intellektuaalne küpsuse mõisted – PIAGET’ (1896 – 1980) järgi on ka lapse intellektuaalne areng astmeline – enne ei tunne laps ühe või teise intellektuaalse tegevuse vastu huvi, kui ta närvisüsteem pole valmis vastaval tasemel arutluseks. BRUNER (1966) aga on veendunud, et mis tahes vanuses saab lapsele õpetada erinevaid teadusdistsipliine, kui kohandada nende sisu lapse tunnetuslikele võimetele kohaseks. J. Piaget’ intellekti arenguteooria põhiolemus. PIAGET’ vaidlustas levinud arusaama, et laste mõtlemine sarnaneb tk- te omaga ja täiustub vaid järk-järgult. PIAGET’ tõestas katsete najal, et laste vaimne areng toimub kvalitatiivselt erinevate (vaimse tegevuse) astmete järgnevusena
- Mõistmist, et meie väärtushinnangud on kultuurikesksed Etnotsentrism – oma kultuurikeskne hinnang teiste kultuuride liikmetele. Ajaloost Vene kultuurilis-ajalooline koolkond (Võgotski, Luria, Leontjev). Kultuuri „tööriistad“. Ruth Benedict – kultuur/populatsioon = isiksus/indiviid. Kultuuripsühholoogia vs sotsiaalpsühholoogia (grupid kunstlikes olukordades). Triandis (1989) – enesetaju (self-concept) + kultuuridimensioonid = arusaamine kultuuridest. Bruner (1990) – psühholoogia = tähendus, mida inimesed tuletavad kokkupuutes maailmaga. Shweder – mõistus ja kultuur loovad teineteist vastastikku. Markus & Kitayama (1991) enesetaju abil saab vaadelda taju, emotsioone, motivatsiooni => klt erinevused kui enesetaju erinevad vormumised erinevates kultuurides. V PEATÜKK: Development and Socialization Kultuur mõjutab norme nt „kohane“ isikliku ruumi suurus.
ja hindamise õpetamistegelikkuses õpetaja kanda. Õppija on sellises käsitluses passiivne vastuvõtja ja justkui ei vastuta õppimise eest. Õppimise käigus omandatud üksikud teadmised ja oskused ei loo üldisemaid mõtlemis- ja teadmiste käsitlemisoskusi. Õppijat ei nähta uusi tegevusi ja lahendusi pakkuva mõtleva olendina, vaid toiminguid ellu viiva mehhanismina. Kognitiivne õppimiskäsitlus (Ausubel, Bruner, Gagne, Kohlberg, Lewin, Piaget) Kognitiivne lähenemine rõhutab inimese mõtlemise, teadlikkuse ja sellega seotult tegevuse arendamist. Inimkäitumise seletamisel toetutakse kõrgematele psüühilistele protsessidele - taju, mälu, fantaasia, mõtlemine, loovus. Õppimine on meeldiv, eesmärgistatud. Õppimine on tunnetuslik protsess, milles õppija töötleb informatsiooni ja loob kognitiivseid struktuure, mis võimaldavad interpreteerida, organiseerida, säilitada ja reprodutseerida infot.
Titchener) W. James (1842-1910) funktsionalism, selektiivsuse küsimus S. Freud (1856-1939) psüühika struktuur L. Festinger kognitiivne dissonants E.Tolman (1886-1959) kognitiivne kaart (cognitive map) F. Bartlett (1886-1969) skeemi kontseptsioon; aktiivne organiseeritus J. Piaget (1989-1980) intellekti teke ja areng (geneesi, astmelisuse idee) H. Werner (1890-1964) mikrogenees; üldised tajud muutuvad diferentseeritumateks H. Ebbinghaus mälu uurimine "New Look" J. Bruner tunnetus on valiv aktiivne kategoriseerimisakt, mis on määratud isiskuslike motiivide, kultuuriliste ja sotsiaalsete faktoritega H.Simon, A. Newell kognitiivsete protsesside modelleerimine arvutiga Informatsioonitöötlussüsteem ("piilumine musta kasti"). (Allikas: Bachmann, T. (1984).Informatsioonitöötlus kognitiivses psühholoogias. Tartu: TRÜ) Ralph Norman Herber: Inimesi iseloomustab naiivne realism. Arvatakse, et see, mida tajume on
Esindajad Maslow, Freire, Knowles, Mezirow. Psühhodünaamiline koolkond- Isiksuse süvaolemuse mõistmine. Käitumist motiveerivad sisemised jõud, mille üle inimesel enesel on vaid vähene kontroll. Esindaja Sigmund Freud. Kognitiivne psühholoogia- Tunnetusteadus, õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb, muundab, säilitab ja kasutab informatsiooni. Pühendub mõtlemisele,keelele, mälule jne. Esindajad Jean Piaget ja Bruner. Psühhobioloogiline koolkond- Uurimisvaldkond, milles psüühika funktsioone ja omadusi käsitletakse seoses muude eluprotsessidega ja organismi bioloogiliste tunnustega; ka psühhoteraapia suundi. 6. Käitumuslik lähenemine. Mis on operantne tingimine? Klassikaline tingimine? Käitumusliku koolkonna kohaselt on ainus teaduslikeks uuringuteks sobiv subjekt nähtav ja mõõdetav käitumine. Koolkonna tekkimisega seostatakse kõige sagedamini John B
keele omandamise süsteem, ei toimu õppimine, vaid loomulik omandamine (sarnane füüsilise arenguga), seega keskkonna roll on minimaalne ja keel omandatakse muudest kognitiivsetest protsessidest sõltumatult (siiski on hiljem tunnistanud, et keele mõistmiseks on vajalik kognitiivne areng) ◦ Piaget - keel on kognitiivsse arengu tagajärg, kõige pealt mõtlemiseks ja alles siis teistega suhtlemiseks ◦ Võgotski & Bruner (mõjutatud Võgotskist) - keel on sotsiaalse arengu tagajärg, hooldaja räägib lapsele igapäevastest toimingutest tema ümber, mida laps tunnetab ja tänu sellele suudab laps lahti murda ka keele koodi, hiljem väitnud, et sotsiaalne kontekst küll toetab, kuid ei anna otseselt teadmisi keele arenguks, keele õppimine toimub eraldi teistest õppimistest; seega keel on esmalt teistega suhtlemiseks ja siis võimaldab mõtlemist teisiti
struktureeritus. Psüühikanähtuste elemendid on määratud tervikuga – terviks on esmane ja selle osad sekundaarsed. Puudeks selle suuna juures oli geneetilise lähenemise eiramine, mistõttu tajude tekkeprotsess ja nende olemus, jäi tabamatuks. Geštaltpsühholoogid andsid märgatava panuse loomingulise mõtlemise ja sotsiaalpsühholoogiliste grupiprotsesside uurimisse. Kognitiivne psühholoogia (nt. H. Simon, A. Newell; J. Bruner) – tunnetusprotsesside kui infotöötluse uurimine. Maailma kohta teadmiste saamine, talletamine ja kasutamine eeldab meelte vahendatud andmete ja varasema kogemuse koosmõju. Kognitiivpsühholoogia saavutusi rakendatakse tehnopsühholoogias, informaatikas, haridusalal, meditsiinis, majanduses, poliitikas jne. Humanistlik psühholoogia (nt. C. Rogers) – rõhutab, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja
· Võgotski vaate järgi on kogu inimlik tegevus oma loomult sotsiokultuuriline, selles mõttes, et ta ühendab endas ühiskonna arengut ja sotsiaalset organiseerituid kultuuri vahendeid nagu keel, arvutisüsteemid, kunstiteosed, diagrammid, maakaartid, märgd ja mudelid. Bruneri mõju · Võgotski põhimõtteid arendas laialdaselt edasi ning rakendas hariduspõllule ameerika psühholoog Jerome Bruner. · Võgotski mõtted ja mõtlemise ja kõne, kui tegevuse vahendamise kavandid haakusid Bruneri vaatega. · TELLINGUD JA PRAKTIKA o Töölerakendamine juhendaja esimene ülesanne on lapse huvi äratada ja julgustda last proovima ülesannet lahendama. o Vabaduse astme vähendamine juhendaja peab ülesannet lihtsustama vahendades lahenduseni viiva sammude arvu.
· Inimesel olemas eriline pärilik mehhanism keele omandamiseks 3. Kognitiivne teooria (Piaget, Sinclair-de Zwart) · Keele omandamine seotud kognitiivse arenguga · Rõhtutaks elaste loovust ja aktiivsust keelereeglite avastamisel · Kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele arengule · Teatud keelestruktuuride kasutamine eeldab vastavate kognitiivsete võimete olemasolu 4. Sotsiaalse interaktsiooni teeoria (Bruner) · Keelt omandatakse teiste inimestega suheldes Kisa. Jaotatakse: -sünnikisa -näljakisa- 4 tundi pärast sööki -rahuldushäälitsus- 3.ndast elukuust -valukisa Ema oskus eristada kisa on väga oluline. o Laps emast eemaldamisel ei nuta, vaid muutub apaatseks, endassetõmbunuks o Sellega mõjutatakse ka intellektuaalset hoiakut. See omane eriti lastekodu lastele. Imikuea jaotus perioodideks: 1
Mõjutavad: Sotsiaalmajanduslik olukord määrab väga suurel määral kasutatava stiili, vanemate enda oskused oma eluga hakkama saada, lapse iseloom, arengu kiirus, kuidas lapsevanem on planeerinud lapse sotsialiseerimise, millised keskkonnad ja mis vanuses. Mida kiiremini ja püsivamalt autoriteetset kasutada, seda parem enesetõhusus lapsel. Semiootiliselt vahendatud õppimine Lev Võgotski (1896-1934) – teooriad, läbi keele mõtlemise kujundamine, sisekõned, väliskõned Jerome Seymour Bruner (sünd.1915) – kaugem eesmärk see, et õpetada inimene iseseisvaks (oskab probleemidega hakkama saada, alternatiive leida), tõi õppimise peamisteks tunnusjoonteks uudishimu, mis põhineb õppimise eelsoodumusel, õpitavatel asjadel peab olema süsteem, struktuur (mitte ristlõige, läbilõige), mis loob mõistetavuse. Kui palju karistatakse – kiitus peaks olema eelistatud, kuidas kiitmist ja karistamist suhestuda – tugevuse väljatoomine toob edu. Ei ole piirilist astmestikku
Nad vastandavad need kaks mõtlemistüüpi: Loominguline_____________________________Kriitiline Avastav__________________________________Analüütiline Induktiivne_______________________________Deduktiivne Hüpoteese püstitav_________________________Hüpateese kontrolliv Mitteformaalne mõtlemine___________________Formaalne mõtlemine Avatud mõtlemine__________________________Suletud mõtlemine (Bartlett) "Vasaku käe" mõtlemine____________________ "Parema käe" mõtlemine (Bruner) Divergentne mõtlemine______________________Konvergentne mõtlemine (Guilford) Lateraalne mõtlemine_______________________Vertikaalne mõtlemine (de Bono) 17 Kahjuks arvatakse ekslikult, et need kaks lähenemisteed on radikaalselt erinevad ning, et neil puudub omavaheline seotus. Mõlemat tüüpi mõtlemist eeldab enamik probleeme. Uudsete ja paremate lahenduste leidmine eeldab nii loomingulist kui ka kriitilist mõtlemist. Haridus, mis
Psüühika ja käitumise eksperimentaalse uurimise asemel peavad psühholoogid keskenduma inimese mõistmisele ja tema abistamisele, et iga indiviid saaks parimal võimalikul moel realiseerida temas peituva arengupotentsiaali ning ületada kohanemisraskused. HP on palju mõjutanud psühhoteraapiat nind psühholoogilist trenningut. Vestlused ja vaatlused. Mõitse teraapia ei tähenda, et see on meditsiiniline. Käitumuslik, positiivne jms teraapiad. Kognitiivne psühholoogia (Bruner, Broadbent, Miller, Neisser, Simon, Posner) Mõiste: 1) tegelesid juba struktualistid, kuid ei räägi teoreetilisest koolkonnas, vaid uurimisest. Uuriti tunnetuslikke protsesse. Lähtub arusaamast, et inimese psüühikat tuleks käsitleda kui informatsiooni vastuvõtvat, muundavat, säilitavat, ja kasutatavat mitmetasandilist töötlussüsteemi. Infotöötlust vahendavad maailma objektide ja
sellele, kuidas laps mõistab kõnet. Nativistliku teooria järgi on lapsel siiski vaja ka õppida — omandada emakeele muutereeglid, et moodustada pindstruktuuri lauseid. Kuid ka see seostatakse aju küpsemisega. Kui saabub õige aeg, teeb laps vajalikud üldistused ja omandab lausete koostamise oskused. Semantikat aga põhimõtteliselt õppida pole vaja, sest semantiline baas on bioloogiliselt juba olemas. Kognitiivsete teooriate esindajatest on tuntumad J. Piaget, L. Võgotski, J. Bruner, D. Slobin jt. Nad väidavad, et keele omandamine sõltub lapse kognitiivsest arengust ja et intellektuaalsete protsesside areng ennetab väikelapse kõne arengut. J. Piaget järgi on kõne arengu ja keele omandamise eelduseks lapse oskus kasutada sümboleid (teesklemine, varem tajutu jäljendamine, fantaasiakujutlused) ning kognitiivsete struktuuride kujunemine, mis hiljem leiavad väljundi keelevahendite abil. Need struktuurid kajastavad seoseid ruumis ja
- Järelduste tegemist juhivad abstraktsed representatsioonid ja protsessid - Tõestuseks – analoogide kasutamise seaduspärad (Thargard) - Solomon – induktiivsel järeldamisel olulsied 2 protsessi: o Assotsiatiivne süsteem – automaatsed järeldused sarnasuse alusel o Reeglite põhine süsteem – teadlik otsustamine mis tugineb reeglitele - Induktiivset järeldamist ja selle arengut uuriti varem mõistete kujundamise ülesannetega nt Bruner. Eksperimentaator esitas eri suuruse, kuju, värvusega kujundeid ja katseisikud pidid tegema järeldusi missugust kujundit nimetatakse mingi väljamõeldud nimega. - Leiti et eksisteerib verification bias Wason võttis kasutusele 2-4-6 ülesande, mis modelleerib teaduslikku mõtlemist - Reegel on eksperimentaatori välja mõeldud - Näited on positiivsed või negatiivsed – nagu teadusliku katse korral
Uued ül-te lahendamise viisid. Bioloogilised, indiviidikesksed arenguteooriad Jean Piaget Sigmund Freud Uus Piaget`lased, infotöötluslik, konstrutkivism Psühhodünaamiline lähenemine, Erik Erikson, Alfred Adler Sotsiaalsed, arengu (õppimise) teooriad õppimiskesksed Edward Thorndike John B. Watson Albert Bandura Arenguteooriad, mis rõhutavad bioloogilise ja sotsiaalse koosmõju Lev Võgotski Jerome Bruner Katherine Nelson Jaan Valsiner Jean Piaget` loodud kognitiivse arengu teooria. Piaget uuris ja kirjeldas peamiselt laste mõtlemise arengut. Ta leidis, et laps üritab aktiivset maailma tunnetada ja mõtestada. Tunnetamise abil toimub kohanemine keskkonnaga, kohanemise arenguga kaasneb ka intelligentsuse areng. Piaget´ kognitiivse arengu teooria järgi kohaneb inimene keskkonnaga tunnetamise abil. Kohanemisvõime areneb assimilatsiooni (keskkonnast endale sobiva
) Dalmaatsia pilt Humanistlik prsühholoogia (Rogers,Maslow): Psüühika ja käitumise eksperimentaalse uurimise asemel peavad psühholiigid keskenduma inimese mõistmisele ja tema abistamisele,et iga indiviid saaks parimal võimalikul moel realiseerida temas peituva arengupotentsiaali ning ületada kohanemisraskused Humanistlik psühholoogia on palju mõjutanud psühhoteraapiat ning psühholoogilist treeningut Kognitiivne psühholoogia (Bruner,Broadbent,Miller,Neisser,Simon,Posner) Teoreetilises plaanis ennetas kognitiivpsühholoogia ratsionalistlikke, konstruktivistlikke ideid Lähtub arusaamast,et inimese psüühikat tuleks käsitleda kui informatsiooni vastivõtvat,muunduvat,säilitavat ja kasutavat mitmetasandilist töötlussüsteemi Infotöötlust vahendavad maailma objektide ja nähtuste kohta käivad psüühilised esindused (representatsioonid) ning tasemetevahelist teabeedastuse ellu viivat seesmised (otsesele
kogemus; (2) parimaks võimalike seast on demokraatlik ühiskond ja (3) tõhus õpetamine saab põhineda teaduslikel meetoditel ja nende rakendamisel. Hiljem väljendas sarnaseid seisukohti Jean Piaget. Jerome Bruneri jaoks on õpilane õpetamises osaleja ja õpetamine on teadmiste hankimise protsess. Teadmised ise kujutavad endast protsessi, mitte produkti, ning nende hankimise käigus on kõikvõimsaks teguriks tagasiside. Enne lahenduse katsetamist antavat tagasisidet pidas Bruner kasutuks või isegi segavaks. Bruneri lähenemist õppimispraktikale nimetatakse avastuslikuks (leiutuslikuks) õppimiseks. Avastusliku õppimise puhul on tegemist induktiivse lähenemisega konkreetsemailt arusaamadelt (teadmistelt) liigutakse üldisemale mõistmisele. See on vastupidine protsess traditsioonilisele koolis toimuvale õpetamisele ja õppimisele, kus õpilaselt sagedamini eeldatakse ja talle pakutakse üldisemalt üksikule liikumise teed ehk deduktsiooni.
annaabi.ee 
