Seda õigust tunti juba e.m.a. Karistusõigus on siiski laiem ja hõlmab suurema osa kui kriminaalõigus. Kriminaalõigus käsitles ainult kuritegusid,aga karistusõigus nii kuritegusid kui ka väärtegusid.Kuritegu ja väärtegu on süüteo liigid.Seega karistusõigus hõlmab mõlemaid süüteo liike ja enne väärtegusid nimetati haldusõigusrikkumisteks.Enam pole eraldi väärteo seadustikku,sest väärteod on sätestatud nii KarS-is kui ka teistes seadustes. Kriminaalkoodeks oli vastu võetud 1961 aastal(ENSV kriminaalkoodeks), alates aastast 1992 jäi ainult kriminaalkoodeks. Teoreetilised lähtekohad kriminaalõiguses on säilinud veel Venemaal, Ukrainas,Valgevenes,Leedus,Lätis.meie karistusõigus võttis malli põhiliselt Saksamaalt,aga kasutati ka Prantsusmaa,Itaalia ja Norra karistusõigust Karistusõiguse allikad Eesti karistusõigus jaguneb põhi- ja haru karistusõiguseks.Põhi karistusõigus
3. Islami oigussusteem; 4. Sotsialistlik oigussusteem; 5. Judaistlik oigussusteem; 6. Hinduistlik oigussusteem; 7. Aafrika ja Madagaskari 5igussusteem; Eesti aladel kehtinud karistusseadused 1903. a Tsaari-Venemaa Uus Nuhtlusseadustik 1929. a Eesti Kriminaalseadustik (identne eelnevaga) 1940. a Vene NFSV 1922. Ja 1926. a Kriminaalkoodeksid 1941-1944. a Saksa Kriminaalseadused 1945-1962. a Vene NFSV Kriminaalkoodeks 1961.a NSV Liidu ja liiduvabariikide Kriminaalseadusandluse Alused. Eesti NSV Kriminaalkoodeks 1992.a Kriminaalkoodeks (muudetudjaparandatud) 2002. a 1. sept. Eesti Vabariigi Karistusseadustik (aluseks Saksa Kriminaalseadustik 1975.a ja Prantsuse Code Penal'e 1994)
Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Tea Talupoeg 2017 Mõisted • Karistus • Süütegu=kuritegu/väärtegu • Kriminaalkoodeks=karistusseadustik • Süüteokooseis • Objektiivsed ja subjektiivsed tunnused Karistusseadustik • Süütegude temaatikat käsitlev Eesti seadus • Seadustik vastuvõetud 6.juunil 2001 ning jõustunud 1.septembril 2002 • Enne karistuseadustikku kehtis Eestis kriminaalkoodeks • § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala • (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. • (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. KarS§118 • Raske tervisekahjustuse tekitamine kuulub KarS§118 9.nda peatüki alla,mis käsitleb isikuvastaseid süütegusid
usuvabaduse kehtestamine õigus- ja kohtureformid (osaline surmanuhtluse kaotamine) haridusreformid (uued koolimajad) Austria Maria Theresia (1740-1780) Joseph II (1780-1790) · Reformid: pärisorjuse kaotamine 1781 aadlikud ja vaimulikud maksukohustuslikeks valitsemise tsentraliseerimine asjajamine läks provintside omavalitsustelt keskvalitsusele ususvabaduse kehtestamine tolerantsuspatent 1781 saksa keel ametlikuks keeleks õigusreform - uus kriminaalkoodeks piinamise kaotamine Surmanuhtluse kaotamine (1787-1795) haridusreformid rahvakoolide võrgu laiendamine kutsekoolide loomine sõjaväereform (sõjaväekohustus) Venemaa Katariina II Suur (1762-1796) · Reformid: haridusreformid esimesed linnakoolid Kõrgemad õppeasutused Smolnõi instituut (aadlineiudele) Kadetikorpus hoolekandeasutuste loomine kuulutas välja ususallivuse (v.a. juudid)
[Kriminaalkoodeksis] ettenähtud ulatuses.» Karistuse eesmärk Karistuse eesmärk ei ole füüsiliste kannatuste tekitamine ja inimväärikuse alandamine. Karistuse kohaldamisega avaldatakse riiklikku hukkamõistu süüdimõistetule kuriteo toimepanemise eest ning mõjutatakse teda ja muid isikuid edaspidi hoiduma niisuguste tegude toimepanemisest. Karistus Eestis Enne 2002. aastat oli Eestis kasutusel Kriminaalkoodeks, mis oli tulnud meie seadusandlusesse Nõukogude Liidu Seadusandlusest. Kriminaalkoodeks oli ebatäiuslik kuna see ei käsitlenud väärtegu ja polnud rakendatav juriidiliste isikute suhtes. Kuna nõukogude ajal oli eraettevõtlus keelatud polnud probleemi, kuid demokraatliku, ettevõtlusega tegelevasse ühiskonda see enam ei sobinud. 2002. aastal hakkas kehtima uus karistusseadustik, mis hõlmas enda alla kuritegu, ja väärtegu ning mõlemad olid defineeritud kui süütegu. See andis parema ülevaate erinevatest süütegudest ja kohaldatavatest karistustest
1.Mis on Megaliitsed ehitised? Nim. mõni. tõenäoliselt seotud päikesekultusega Kromlehh on megaliitne ehitis. 2.Kus asus Mesopotaamia? Asus Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil 3.Millist kirja kasutati Mesopotaamias ja kuidas kirjutati? kiilkiri, mida vajutati kiilukujulise puuorgiga savitahvlitele. 4.Milliseid losse tead, mis on nendest säilinud ja mida kujutati nende reljeefidel? 5.Mis oli maailma esimene kriminaalkoodeks?Kirjelda. 6.Milline kuulus värav asus Babüloonia?Kirjelda. Istari värav: -peamine sissepääsukoht, oli pühendatud armastusjumalannale Istarile ja ehitati umbes 575 eKr kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajal -paiknes linna põhjapoolses osas kuningalossi naabruses. -Babüloni linnamüüri kaheksas värav (kokku oli neid 9). 7.Kuidas perioodiseeritakse Vanaegiptuse ajalugu?Mille järgi? Vana-Egiptuse ajalugu arvestatakse alates esimeste asukate saabumisest Niiluse jõe orgu kuni
koalitsioonile. Preisi võitis. Austria Valgustatud absolutisimi läbiviiateks olid austrias keisrinna Maria Theresia ja keiser Joseph2. Absolutismi reformimine algas sõjaväest. Uue korra alusel pidi iga piirkond austriast riigile maksma kindla summa ja tagama kindla arvu sõjalisi. Ainsana olid sõjaväekohustusest vabastatud aadlikud, vainulikud, arstid, ametnikud. Edasi reformitifinantsasju. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, kaotati tollimaksud/piirid. Uus kriminaalkoodeks kaotas riigis piinamise, oluline oli ka uus õigusemõistmine talupoegade üle. Maria laiendasrahvakoolide võrgustikku. Loodi kutsekoolid tööliste ettevalmistamiseks. Joseph2 andis välja tolerantsuspatendi, mis lubas moodustada luterlastel, kalvinistidel oma kogudusi. Alamate patendiga kaotati pärisorjus. Austria riigikorda on nimetatud ka valgustatud despootiaks. Venemaa Peeter reformis oluliselt riigikorda.1711. aastast oli kõrgeim riigiasutus Senat. Loodi
Hollandis, Belgias, Luksemburgis on eutanaasia legaalne, küll eri nõuetega, kuid siiski lubatud, Kindlasti pean mainima, et Belgias on vajalik ka psühholoogiline raport, et oleks kindel, et patsient ei teinud otsust depressiooniseisundis, ning ka Madalmaades peab konsulteerima teise arstiga, et kindlustada, et palve ei tuleneks depressioonist, mis on kindlasti väga vajalik, sest depressioonis inimesed ei mõtle ratsionaalselt. Sveitsi kriminaalkoodeks sätestab, et eutanaasia on keelatud, kuid kui selline juhtum peaks olema, siis vähendatakse karistust või loobutakse sellest hoopis. Tihti tuuakse vastuargumendiks Hippokratese vanne. Tõepoolest, vande ajalooline tekst on selle vastu, ning tsiteerin lõiku sellest: "Ma ei anna kellelegi surmavalt toimivat mürki, isegi, kui ta seda minult palub; ka ei anna ma sellele sihitud nõu". Kuid see vanne on iganenud ning Eestis asendatud arstivandega, mis
10 kohturingkonnaks, reformis vene riigiasutustesüsteemi Kolm olulist uuendust, mis teevad Friedrich II valgustatud valitseja (3)? Tema valitsusajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks, ta nägi palju vaeva õpetamaks preislastele kartulikasvatust, jätkus koolihariduse areng. Kolm olulist uuendust, mis teevad Maria Theresiast valgustatud valitseja (3)?Laiendas rahvakoolide võrku, loodi sõjaväeakadeemia, jõustus uus kriminaalkoodeks. Kolm olulist uuendust, mis tegid Joseph II valgustatud valitseja? Kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi
Kriminaalõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele kuritegevuse vastu. Karistuse rakendamisega kuriteo toimepanija suhtes. Kriminaalõiguse normid ja instituudi määravad ära nende ühiskondlike suhete ringi, mida riik kaitseb kriminaalkaristuse ähvardusel. Kriminaalõiguse kõige üldisemad põhimõtted sisalduvad ka põhiseaduses. Kriminaalõiguse konkreetsed normid aga on fikseeritud kriminaalkoodeksis. Meie kriminaalkoodeks on kehtestatud 1. juunil. 1992. Kujutab endast ENSV kriminaalkoodeksi parandatud redaktsiooni. Kuna õigus on käitumisnormide kogum ja käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele, siis tuleb neist kinni pidada.
Voltaire - valgustatud absolutism Rousseau - demokraatia Kameralistid - kuidas tagada ühiskonna üldist hüveolu; valgustatud absolutism Füsiokraadid - tähtis ise majandamine, põllumajandus, vabakaubandus Valgustatud absolutismi valitsejad. Friedrich II - talurahva olukorra kergendamine - riigimõisates kaotati pärisorjus; koolihariduse edendamine; uute külade rajamine; kohtureform - piinamised keelatakse Maria Theresia - sõjaväereform, finantsreform, kaotati tollipiirid, uus kriminaalkoodeks, rahvakoolid, kutsekoolid Josef II - usuvabadus, pärisorjuse kaotamine, kiriku võimu piiramine, riigi tsentraliseerimine (vastuolud äärealadega) Uusaegne eluolu. Rahvaarvu kasv meditsiini areng, kartulikasvatus; pere pole palju organiseeritud abielusid; keskklass pole palju organiseeritud abielusid; keskklass
karistuste seadustik11, mille üldosas on sätestatud ka kaastäideviimine, tahtlus, osavõtmine ja muu selline. Sama seadus kehtis ka Eestis Nuhtlusseadustiku nimega kuni 1. veebruarini 1935, Venemaal kuni 1917. aasta oktoobripöördeni. Seadustiku põhjalikkus tuleneb hilisemast vastuvõtmisest võrreldes teiste kaasaegsete riikidega, mistõttu võib eeldada, et koostamisel võeti neid aluseks, eriti Code Penal mõju. Samuti Baieri 1813. aasta kriminaalkoodeks, kust pärineb ilmselt põhjalikult läbitöötatud kuriteomõiste. Saksa Riigi Kriminaalkoodeksi12 kahekümne kaheksas peatükk on „Ametialased kuriteod ja kriminaalüleastumised”. § 332 sätestab: Ametnikku, kes võtab vastu, nõuab või laseb endale lubada kingitusi või saab muud kasu teo eest, mis kujutab endast ameti- või teenistusalaste kohustuste rikkumist, karistatakse sunnitööga kuni viie aastani.
Iga kroonimaa pidi maksma riigile sõjaväe ülalpidamiseks teatud summa ja tagama kindla kontingendi nekruteid. Sõjaväekohustusest olid vabastatud aadlikud, ametnikud, vaimulikud, arstid, hiljem ka kaupmehed, vabrikandid ja manufaktuuritöölised. Loodi sõjaväeakadeemia Therezianum ja ohvitseriks saamiseks ei piisanud enam aadellikust päritolust. Finantsreform kaotas üldise tulumaksu. 1775.a kaotati tollipiirid keiserriigi sees ja kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele. 1776.a jõustus kriminaalkoodeks, mis kaotas piinamise. Oluline uuendus oli õigusmõistmine talupoegade üle. Hariduse edendamiseks laiendas M.T. rahvakoolide võrku. Loodi kutsekoole. 1773.a anti kontroll Viini ülikooli ja gümnaasiumide üle riigile. (Eesmärk oli saada paremaid arste ja ametnikke) Joseph II ajal anti välja 1781.a tolerantsuspatent (luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel rohkem õigusi), likvideeriti kloostreid, kaotati munga/nunnaordusid (vähendas katoliku kiriku mõju)
Rootsis) või vanemate isikute kohta. Põhilised kuriteod - mõrv, kallaletung, rööv, süütamine, ükskõik milline seksuaalne kuritegu (vägistamine, seksuaalne sundimine, lapse kuritarvitamine, ebasünnis paljastus, või seksuaalne väärkohtlemine), ebaseaduslik oht või hirmutamine. Kuriteo planeeritud või raskendatud vormid, kus rakendatav, olid samuti kaasa arvatud. Süüdimõistmiseid kasutati, seetõttu, et Rootsi kriminaalkoodeks 21 määrab, et isikud on süüdi mõistetud vaatamata vaimsele haigusele/puudele. Nende hulka kuuluvad otsused, kus ei olda süüdi hullumeelsuse tõttu, mitte vabadusekaotuslikud karistused, trahvid ja hoiatused, ja üleviimised kohtuhaiglatesse. Lisaks on kuriteoregistril suurepärane katvus; ainult 0,05% vägivaldsetest kuritegudest oli kaduma läinud seotud isikukoodid 1988 ja 2000 vahel. Sotsiaaldemograafilised muutujad
Valgustusajastu võttis kasutusele saksa filosoof XIV täisealiseks, kuid alles pärast Mazarini Immanuel Kant. Taolise nimetusega taheti surma hakkas ta valitsema absolutistlikult. väljendada inimkonna väljumist Kuningavõim omandas nüüdsest enneolematu vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. ulatuse. Kõik pidi keerlema Valgustuse hiilgeaeg langes 18. sajandisse. kuninga ümber ning Louis XIV hakati nimetama Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse Päiksekuningaks. Kuningas nimetas ametisse areng. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust tähtsamad riigiametnikud, andis välja seadusi, rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. karistas ja andis armu. Kui Louis XIV suri Tema põhiteoseks oli ,,Arutlus meetodist". 1715.a., sai Louis XV nime all troonile Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitlus. tema pojapojapoeg. Valgu...
Seisuslike esinduskogude õigusi kärbiti. Jan Sobieski aitas tagasi lüüa Türgi rünnakut. Maria Theresia(1740-1780) oli vastu valgustusele Sõjaväereformid: 1. Liisuvõtmise teel valiti inimesi sõjaväkke 2. Kroonimaa maksab makse ja tagab nekrutid Finantsreformid: 1. Kaotati riigisisesed tollimaksud. Kriminaalkoodeks: 1. Keelati piinamine Haridus: 1. Kutsekoolid 2. Gümnaasiumid allusid riigile Agraarsuhted: 1. Tetöö 3 päeva nädalas 2. Suures osas kaotati pärisorjus. Joseph II(1780-1790) oli valgustuse pooldaja Tolerantsuspatent(ususallivus) Kaotati mõned kloostrid ja mungaordud
Mis on andmeturve? o · Andmeturve tegeleb andmeohtude uurimisega, Eesti Terviklus vähendamisega, turvameetmete otsimisega ja Kriminaalkoodeks · varasid tohivad modifitseerida vaid arendamisega. volitatud kasutajad. Kasutuseadused 22. Nimeta ja selgita:
Füsiokraadid → püsivad ja muutumatud seadused + ajastust ja ühiskonnast sõltuvad seadused → absoluutne monarhia → piiramatu võimuga valgustatud valitseja Valgustatud absolutismi valitsejad Friedrich II ehk Friedrich Suur → Preisimaa → Austria pärilussõda ja seitsmeaastane sõda → uute külade rajamine, kartulikasvatus → koolihariduse edendamine Maria Theresia → Austria → sõjaväereform → rahvakoolid, kutsekoolid → finantsreform → uus kriminaalkoodeks Joseph II → usuvabadus → pärisorjuse kaotamine → kirikuvõimu piiramine → riigi tsentraliseerimine Venemaa 16. - 19. sajand Ivan III → 1478. aastal vallutab Navgordi → 1480. aastal vastasseis Volga jõel → nimetab end kogu Venemaa valitsejaks Ivan IV julm → pärast esimese abikaasa surma (1560. aastal) algas meeltesegaduse ja terrori aeg → eesmärgiks purustada bgaaride vastupanu → Novgordi hävitamine Segaduste ajajärk (1584 – 1619) 17
joobeseisundit loetakse raskendavaks asjaoluks ning karistus määratakse karmim. (KrK §12, 38). 12 Seaduse järgi võib karistada narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseadusliku omandamise, edasisaatmise, tarvitamise või lihtsalt nende hoidmise eest ilma arsti ettekirjutuseta. Kriminaalvastutusele võetakse ka juhul, kui tegu on väga väikeste kogustega. Kuid kriminaalkoodeks annab ka võimaluse vastuseta pääseda tuleb vabatahtlikult ära anda ebaseaduslikult hangitud narkootilised ained ning pöörduda arsti poole ülevaatusele.(§210/2, §202/5). Karistatav on ka inimese kallutamine narkootikumide kasutamisele, st kellegi narkootilise aine hankimine ja edasiandmine või isegi lihtsalt inimesele ettepaneku tegemine teatud aine tarvitamiseks, mis kutsub esile soovi aineid pruukida (KrK §202/2, § 202/2, §202/4)
h õigus-) kultuur ei saanud islamiühiskonna osaks. Et islami õiguse kasutamine oli keelatud, siis kujunes see mitteametlikuks õigussfääriks. Egiptuse karistusõiguse kujunemisele avaldas mõju common law ja Napoleoni koodeks. Egiptus, esimese Islami riigina, ei pidanud juba XIX sajandi lõpus enam Koraan´i, Sunna´t ja Idžma´t ainsateks karistusõiguse allikateks.12 Türgi Vabariigi õigussüsteemi ei ole kerge seostada Islami õigussüsteemiga, sest 01.03.1926 aastal võeti vastu kriminaalkoodeks, mille koostamisel lähtuti Giuseppe Zanardelli loodud. 8 Г.Ф. Елаян. Основы мусульманского уголвного права. Махачкала 2002, lk 9. 9 J. Schacht. The Origins of Muhhammadan Jurisprudence. ACLS History E-Book Projekt 2001, lk 22-34. 10 A. Schimmel, lk 60. 11 R. Khair Al-din. Islami jurisprudentsi ja õiguse olemusest. – Juridica 2000/8, lk 462-463. 12 M. Lippman. Islamic Criminal Law and Procedure: Religiouse Fundamentalism v. Modern Law
KORDAMINE TURGOT Rahanduspea kontrolör, suure Prantsuse võla välja tulemiseks: *Kaotada kõik senised feodaalide privileegid *Kaotada tsunftid *Maksustada aadli ja kiriku *Vabaks vilja- ja leivakaubandus Halva viljasaagi tulemusena saadeti ta erru. NECKER uus rahandus kontrolör, 1776. aastast. Tema reformid: *Õukonna pealt kokkuhoida *Laenamine * 5. mai 1789 generaaltaatide kokkukutsumine. Kehtestada üleriigiline maamaks. DANTON revolutsiooni üks juht, kelle eestvedamisel kõlasid 10. augustil Pariisi häirekellad, puhkes rahvaülestõus, mille käigus vallutati kuningaloss. Kuningas kõrvaldati troonilt. ROBESPIERRE montanjaaride tunnustatud juht, 1793 moodustati diktatuur, mille tähtsaima organi Rahvapäästekomitee juht oli ta, saadeti giljotiini alla. TALLEYRAND piiskop, kelle ettepanekul võõrandati kirikuvarad. NAPOLEON 18. brümääri riigipöörde järe...
Sisukord 1. Sissejuhatus Maailmaajaloo suurimaks sõjageeniuseks oli Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte. Geniaalse väejuhina rakendas ta oskuslikult revolutsioonisõdade ajal sõjaväe varustamiseks kasutusele võetud uuendusi, Tema algatusel loodud seadusandlus andis eeskuju ka teistele riikidele ning on jätnud püsiva jälje õigussüsteemi arengule. 2. Elulugu Napoleon Bonaparte on sündinud Korsikal 15. augustil 1769. Pärit oli ta vaesunud aadliku perekonnast. 9-aastasena saadeti Napoleon Prantsusmaale Brienne'i sõjakooli ning ta asus teenima suurtükiväeleitnandina. Napoleoni isa suri 1785.aastal ja Napoleon pidi perele raha teenima. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naasis ta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. Revolutsioon avas Napoleonile kiire tõusutee juba 24-aastasena ülendati ta kindraliks. Ta paistis silma vapruse ja määratu tahtejõuga. 1793 oli ta aga sunnitud pa...
· kaudsed kahjud ilmnevad tööseisakute ja muude asutuse talitluse häirete, toodangu või teenuste mahu või kvaliteedi languse, välissanktsioonide rakendumise ja asutuse maine languse kaudu. Enamasti on kahjud kaudsed ja seetõttu rahalises väärtuses raskesti hinnatavad. Tüüpilised on tabelis 1 olevad kahjude liigid. Tabel 1. Kahjude liigid Kahjude liik Näiteid Kriteerium 1. Seaduste, · Põhiseadus, kriminaalkoodeks, tsiviilkoodeks, andmekaitse seadused, Kvalitatiivne: eeskirjade, autoriõiguse konventsioonid, patendikaitse kaalukus lepingute vms · Halduseeskirjad, statuudid, teenistusmäärustikud rikkumine · Isikuandmete kasutamist ja privaatsust puudutavad seadused või tavad Kvantitatiivne: nt · Andmetöötluse hooldelepingud, konfidentsiaalsuslepingud lepingutrahvide suurus 2
6. EESTI ALADEL KEHTINUD KARISTUSSEADUSTIKUD Eesti aladel on kehtinud mitmeid erinevaid karistusseadustikke. Toon need välja järgmises loetelus alustades varasemast: 1903a. - Tsaari-Venemaa Uus Nuhtlusseadustik 19 1929a. - Eesti Kriminaalseadustik 1940a. - Vene NFSV 1922 ja 1926a. Kriminaalkoodeksid 1941-1944a. - Saksa Kriminaalseadused 1945-1962a. - Vene NFSV Kriminaalkoodeks 1961a. - NSV Liidu ja liiduvabariikide Kriminaalseadusandluse Alused. Eesti NSV Kriminaalkoodeks 1992a. - Kriminaalkoodeks 2002a 1. September - Eesti Vabariigi Karistusseadustik Sellest loetelust selgub, et need seadustikud on kehtinud vastavalt sellele, kelle võimu all on Eesti parasjagu olnud. Aastal 2002 kehtima hakanud ehk meie tänase karistusseadustiku aluseks on Saksa Kriminaalseadustik (1975) ning Prantsuse Code Penal’e (1994). 7
Napoleon Bonaparte sündis 15. augustil 1769. aastal Ajaccios, Korsikal väikeaadlik Carlo Maria Di Bounaparte ja tema naise Maria Letizia Ramolino (Maria Laetitia Ramolino) pojana . Ta oli pärit vaesunud aadliku perekonnast, kuna tema isa oli 1785. aastal surnud. Lapsepõlves oli ta Korsika tuline patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Kuid hiljem loobus ta nendest põhimõtetest ning temast sai hoopis prantsuse sõjaväelane. Napoleon õppis 1779- 1784 Brienne sõjakoolis ja 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjakoolis, ning astus 1792 Jakobiidide Klubisse. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naases ta Korskale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. 1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale, kuna sattus Korsikal konflikti Pasquale Paoliga , Korsika rahvuslaste liidriga. Ta kutsuti piirama Touloni , kus toimus rojalistide mäss ning mis oli Inglismaa poolt okupee...
Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,ter...
1802 muudeti konsulivõim eluaegseks, 18. V 1804 kuulutas Senat Napoleoni pärandatava võimuga keisriks. Dünastia rajamiseks lahutas Napoleon Josephine de Beauharnais'st (1763-1814; nende 1796- 1809 kestnud abielu oli lastetu) ja abiellus 1810 Austria keisri Franz I tütre Marie-Louise`iga (1791-1847). Kodanlike suhete õiguslikud alused fikseeriti Napoleoni koodeksites (Tsiviilkoodeks 1802, Kommertskoodeks 1807, kriminaalkoodeks 1811). Napoleoni siht oli muuta vallutusega suurendatud Prantsusmaa feodaaligandeist vabaks ja rangelt tsentraliseeritud võimuga riigiks. Suurim sõjaline võit oli Venemaa ja Austria ühendatud väe purustamine Austerlitzi lahingus 2. XII 1805. Prantsuse laevastik sai Trafalgari lahingus 21. X 1805 inglastelt lüüa; pärast seda püüdis Napoleon Suurbritannia vastu võidelda maj. Vahenditega ning
Ajalugu Kordamine 1. Põhja-Ameerika Iseseisvussõda: millal oli, miks soovisid Inglise asumaade elanikud emamaast eralduda, miks see õnnestus, USA valitsemissüsteem 18.sajandi teisel poolel hakkasid asumaade ja Inglismaa suhted teravnema. Seitsmeaastase sõja ajaks oli Inglismaa toonud Ameerikasse oma sõjaväe, mida pärast sõda ära ei viidud. Sõjaväe majutamine ja ülalpidamine pandi asumaade elanike õlule. London hakkas ka sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut. Inglise valitsus keelas osa kaupade ostmise teistest riikidest, see aga võimaldas müüa neid kaupu kolonistidele kõrgema hinna eest. Kolonistode kasvav jõukus oli Londonile samuti pinnuks silmas ja ärgitas asumaades uusi makse kehtestama. Tõsist pahameelt ja vastuseisu tekitas asunike hulgas ka Inglise valitsuse otsus keelata kolonistidel rajada oma asundusi lääne pool Apalatsi mäeahelikku. Asuti boikoteerima Inglise kaupu ja keelduti...
RIIK JA ÜHISKOND PRANTSUSMAAL SUURE REVOLUTSIOONI AJAL Suure Prantsuse revolutsiooni põhjustasid kokkuvõttes mitmed tegurid. Neist tugevaimad ja mõjukamad olid Ameerika iseseisvusõja mõju, majandusraskused riigis ning laialdane valgustusideede levik. 5. mail 1789 kutsus kuningas kokku generaalstaadid, mis olid viimati koos olnud 1614. Seda selleks, et vaigistada rahva rahulolematust ja otsida teid riigi finantskriisi lahendamiseks. Generaalstaatides oli esimesel ja teisel seisusel võrdselt mõlemal 300 esindajat, kolmandal seisusel oli 600 esindajat. Kokkuvõttes ei omanud need numbrid siiski mingit tähtsust, sest hääletama valmistuti seisuste kaupa. 17. juunil 1789 kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks ja andis vande mitte minna laiali enne, kui on koostatud ja vastu võetud konstitutsioon. 9. juulil 1789, kui Rahvuskoguga on liitunud osa aadlikke ja vaimulikke, nimetab see end ümber Asutavaks Koguks (koos 9. juuli 1789 30. september ...
Joseph II. Maria Theresia tegeles isiklikult iga päev riigi asjadega. Tähtsat rolli etendas kantsler Wenzel Anton von Kaunitz-Rietberg, kelle juhtumisel koondati riigi valitsemine Riigikantseleisse ja asutati välisministeerium. Vastavalt uuele korrale pidi iga Austria keisri võimu alla kuuluv riik või piirkond maksma riigile sõjavaäe ülalpidamiseks teatud summa. 1775. aastal kaotati tollipiirid keisririigi ees. 1776. aastl jõustus uus kriminaalkoodeks, mis kaotas piinamise. Hariduse edendamiseks laiendati rahvakoolide võrku ja loodi kutsekoole. Olulisel kohal oli Joseph II ajal välja antud tolerantsuspatent. 1781. aastal anti välja patent alamatest, millega kaotati suuremas osas riigis pärisorjus. 12. VENE RIIK 18. SAJANDIL. REFORMID JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM. Peeter I - 1711. aastal asutati kõrgeima riigiasutusena Senat, alustas 1715. aastal uute kolleegiumide loomist, seda juhtus president. Kohalikus halduses kehtestas
Theresia oli valgustusideoloogia vastane, kuid pidas vajalikuks reforme. Kontrolliti ajalehti tsensuuriga ning majandusliku tegevuse vabadust takistasid monopolid. Theresia tegeles valitsemisega isiklikult. Reformimine algas sõjaväest. Iga kroonimaa pidi sõjaväe ülalpidamiseks maksu maksma ja tagama nekruteid. Sõdalaste koolitamiseks loodi sõjaväe akadeemia. Kehtestati üldine tulumaks. Tollimaksud kaotati riigisiseselt(tõsteti aga luksuskaupade tolle) uus kriminaalkoodeks kaotas piinamise, kuid säilisid punktid nõidumise kohta. Laiendati rahvakoolide võrku. Loodi kutsekoolid. Tolerantsuspatent- luba teiseusulistel luua oma kogudusi, olla liikmed manufaktuuridel, linnakodanik lubati olla, pidada akadeemilisi ameteid jne. Kaotati pärisorjus(kehtis juutidele ja muhamedlastele) Venemaa Peter I absolutistlik valitseja (1682- 1725) 17- 18. saj. "Olen ise valitsev monarh, kes ei pea oma tegudest maailmas mitte kellelegi aru andma!" 1721 võttis endale keisri
Õigusaktid on koondatud teatud süsteemi kahel erineval viisil: 1) inkorporeerimine-süstematiseerimine kronoloogilises järjekorras. Selle näiteks on kogumik Eesti Seadus. Põhierinevus kodifitseerimise ja inkorporeeimise vahel tuleneb sellest, et inkorporeerimisel akte ei muudeta ega täiendata; 2) kodifitseerimine paljude üksikute normide või aktide kogumine mingi õigusharu ulatuses. Näiteks koondab kriminaalkoodeks kõiki kriminaalõigust reguleerivaid sätteid. Kodifitseerimisel kõrvaldatakse kõik erinevused ja vatuolud eri aktide vahel ja antakse neile ühtne hinnang. Sageli saab sellest hinnangust uus ÕLA, millel on seaduse jõud. Tihti kehtestatakse see seadusega ning nii tekib uus akt. Koodeksitel on kindel struktuur, mille suurimaks jaotuseks on üld-ja eriosa, väikseimaks aga punkt. 31 Kasutatud kirjandus:
8 välistavatena. Seega toimub sallivusprotsessis kas demokraatlik-individualistlik ,,sisenemine" kaasaarvamise nimel või eraldumine gruppidesse võitluseks piiride pärast (,,kui tara peab, on naabrid head"). Postmodernsuses aga kogetakse midagi uut: ilma selgete piiride ja kindla identiteedita elu, kus erinevus on justkui hajutatud ja hägune. Piirid on veel alles, aga ühisidentiteet hakkab kaduma; kriminaalkoodeks ,,sallib" kõiki: postmodernseid võõraid ja lõhestunuid ,,omasid", kusjuures lihtsam on sallida teistsugust, kui salata teist iseendas..... Sellises olukorras jääb vaid pöörduda Looja poole palve/hüüdlausega: ole mees ja ole kaplan! Või nüüdisaegselt: ole inimene ja ole kaplan. Või koguni: olgem üksteisele kaplanid..... Epiloog. Kuidas kaplan peaks autentselt eesti keeles ,,ehedus", ,,pärisomasus"- omi kaplanina võetud ülesandeid (ü.n korraldustes kaasaarvatult) täitma
· Pragmaatiline sanktsioon pärida võib ka naisliini pidi (Karl VI-l polnud meespärijat) · Austria pärilussõda Maria Theresia troonile saamise vastu, peamiselt Preisimaa vastuseis, Preisimaale kaotati ka Sileesia · Võimule sai Maria Theresia valgustatud absolutism, rajati bürokraatiaaparaat, reformiti sõjaväge, loodi sõjaväeakadeemia Therezianum, finantsreformiga kehtestati kõigile tulumaks, kaotati riigisisesed tollipiirid, rajati uus kriminaalkoodeks, mis oli valgustusideedega kooskõlas, laiendati rahvakoole ja rajati tööliste koolitamiseks kutsekoole · Võimule sai Joseph II valgustatud despotism, kaotati pärisorjus, tolerantsuspatendiga usuvabadus, vastuolud äärealadega · Prantsuse revolutsiooni ajal paljud reformid tühistati Ptk. 14: Ameerika Ühendriigid Euroopast Ameerikasse rändamine põhjused: · Seikluse otsimine
3. Kust tuli KarS? Uue variandi hakati arenema enne 1990. aastate. Anti TÜ õigusteaduskonnale ülesanne uue karistusseadustiku välja töötamist. Aluseks võeti Saksa KarS, kui ka Prantsuse ja Itaalia (juhendas Jaan Sootak). Mis kehtis enne? 1903.a. Tsaari-Venemaa Uus Nuhtlusseadustik 1929.a. Eesti Kriminaalseadustik (identne eelnevaga) 1940.a. Vene NSV 1922.a. ja 1926.a. Kriminaalkoodeksid 1941-1944.a. Saksa Kriminaalseadused 1945-1962.a. Vene NSV Kriminaalkoodeks 1961.a. NSV Liidu ja liiduvabariikide Kriminaalseadusandluse alused. Eesti NSV Kriminaalkoodeks. 1992.a. Kriminaalkoodeks (muudetud ja parandatud; ei olnud see ei Eesti Vabariigi, kui ka Eesti NSV; midagi vahepeal) 2002.a.1.september Eesti Vabariigi Karistusseadustik (aluseks Saksa Kriminaalseadustik 1975.a. ja Prntsuse Code Penalé 1994) Nuhtlus = karistus 4. Kriminaalseaduse kehtivus Kriminaalseaduse kehtivus
vastu võetud rahvusvahelistest kohustustest.13 1.2. Autori isiklikud ja varalised õigused Autoriõiguse moodustavad autori isiklikud õigused ja varalised õigused.14 Isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad. Isiklikke õigusi nimetatakse ka moraalseteks õigusteks. Mõningatel kaalutlustel kasutame seda terminit aeg-ajalt ka alljärgnevas arutluses, pidades silmas selle sünonüümiat seaduses sõnastatud ,,isiklike õigustega".15 9 Eesti Kriminaalkoodeks, alates 21.01.1999a. kehtinud redaktsioon. 10 H. Pisuke, Eesti autoriõiguse kujunemine ja areng aastani 2002, Juridica 10/2002, lk. 647. 11 EV Põhiseadus, arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12846827 12 H. Pisuke, Eesti autoriõiguse kujunemine ja areng aastani 2002, Juridica 10/2002, lk. 653. 13 Samas, lk. 652. 14 Autoriõiguse seadus, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=810714 15 Rosentau, M
Tingimisi karistatute järelevalve on antud miilitsale, kes seda jõudumööda ka teeb. Praktikas aga pigem mitte ja tegemist on formaalse töökorraldusega miilits peaks seda tegema aga lihtsalt ei pea seda nii oluliseks ja ei tegele. See aga ei ole välistanud suurte raamatute avaldamist sellest, kui oluline see tegevus ikkagi on ja kuidas seda peaks arendama, tõhustama jne. ( Rakaselg) Et määrata kindlaks kriminaalse jurisdiktsiooni ulatus kasutab Venemaa kriminaalkoodeks nii territoriaalse reeglit ( kõik kuriteod mis Venemaa pinnal sooritatud) kui kodaniku reeglit ( kõik kuriteod Venemaa kodanike poolt sooritatud). VF konstitutsioon garanteerib kodanike väljaandmise ja vangide üleviimise teistesse riikidesse ,rahvusvahelisete juriidiliste lepete alusel . Mitte mingil juhul ei anna Venemaa välja isikut, keda süüdistatakse tema poliitiliste vaadete poolest või mis Venemaa seaduste järgi ei kvalifitseeru kuriteona.
vabrikandid, kvalifitseeritud manufaktuuri töölised Loodi sõjaväeakadeemia Therezianum Ohvitseriks saamiseks tuli õppida o Finantsreform: Kehtestas üldise tulumaksu 1755 kaotati tollipiirid keisririigi sees Kehtestati kõrged toolid luksuskaupadele o 1776 uus kriminaalkoodeks: Kaotati piinamine Riiklikud kohtud mõistsid ka talupoega üle kohut o Haridus: Laiendas rahvakoolide võrku Loodi kutsekoolid Võeti kontroll Viini ülikooli ja gümnaasiumide üle Eesmärgiks oli saada paremaid arste ja ametnikke o Patent teotöö kohta: Viidi teotöö kolmele päevale nädalas senise 5-6 asemel · Joseph II:
W. annab võimaluse saada hakkama ilma ladina keeleta. Loomuõigus annab uue kehtivusaluse Rooma õigusele, see ei kehti oma autoriteedi pärast, vaid selle osad normid vastavad loomuõigusele. Jõutakse kodifitseerimis ideeni. Autoriks Jeremy Bentham. 18. saj kasvab loomuõigus tihedalt kokku valgustusega, jagavad vastastikku sümpaatiat ja võimu. Koodeksid: 1794 Preisi üldine maaõigus ALR 1804 Prantsuse tsiviilkoodeks Code Civil kehtib tänaseni 1810 Prantsuse kriminaalkoodeks (karistusseadustik) Code Penal 1811 Austria tsiviilseadustik ABGB 1683 Danske Lov 1687 Norske Lov 1734 Sveriga Rikes Lag kehtis ka Soomes * eesti keeles on seadustik ja koodeks sünonüümid Lähtutakse sellest, et seadus peab olema emakeeles, kodanikele arusaadav, süsteemne ja tuginema loomulikule õigusele. Preisi üldine maaõigus ALR Koodeksi loomine sai alguse möldri ja maahärra kohtuprotsessist. ALRi eesmärgiks on, et
Austria võimu vastu võitlejaid Ungaris nim. kurutsideks. Ungarlaste vabadusvõitlus toimus 1703-1711 Ferencz II Rakoczy juhtimisel. 1709 kuulutati vabaks need talupojad, kes osalesid vabadusvõitluses. 1711 sunniti vabadusvõitlejad alistuma. Absolutismi reformimine algas sõjaväest, loodi sõjaväeakadeemia- Therezianum. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, kaotati tollipiirid keisririigi sees. 1776 jõustus uus kriminaalkoodeks. Haridust laiendati rahvakoolide kaudu, loodi kutsekoolid1781 anti välja pantent alamates, millega kaotati suuremas osas riigis pärisorjus. Austria riigikorda on nim. ka valgustatud despootiaks. Parlamentarismi areng Inglismaal- koosnes kahest kojast: alamkoda (mis moodustas 1649 Kõrge Kohtu) ja Lordide koda ( mis kaotati 1649 veebruaris). 17. saj. puhkes parlamendi õiguste ümber võitlus (kodusõjad), mis mõjutasid Inglismaa sisepoliitikat. Inglise parlamentismi areng oli
1 26.02.08 Prantsusmaa, kui absolutismi näidisriigina Tunnusjooned on Prantsusmaa puhul kõige paremini täheldatavad. Teised riigid võtsid Prantsusmaa eeskuju juhindusid oma absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaa. Kõige olulisem oli see Louis XIII ja Louis XIV ajal. Louis XIII sai troonile 1610. aastal, seda kuni 1643. aastani. Ta oli võimule saades alles 9 aastane. Esialgu valitses tema eest regent (isik, kes valitseb kuninga eest, siis kui kuningas ise on alaealine). Tema regendiks oli ta ema Maria d'Medici. Täisealisena ei tundnud ta eriti huvi valitsemise vastu. Tema eest oli võimul peaminister kardinal Richelieu (1624-42 valitsusaeg).Tema tegi tolleaegsest Prantsusmaast tugeva riigi. Tema jaoks tuli kõike teha riigi huvides. Riik oli kõige tähtsam. 1614. aastal kutsuti viimast korda kokku generaalstaadid. Alustati võitlust hugenottide vastu, tühistati nende eriõigused. Alustati ...
ametnike vallandamisel. Uusaja kuulsaim 1804 Pr tsiviilseadustiku Code Civil e Code Napoleon . Loomist alustati juba 1790 – Pr-lsegadus – hulgaliselt vanu ja uusi otsuseid ja kuninglikke ordonnantse. Mat nii tava- kui rooma õigusest. Jaguneb3-ks raamatuks: isiku- asja- ja kohustuseõigus. Sõnastustelt lühike ja tuumakas. Naise ja laste seisund jäetinõrgaks. Kindel põhi eraomandiõigusele ja lepinguvabadusele . Järgnesid tsiviilprotsessikoodeks 1806,kaubanduskoodeks 1807, kriminaalkoodeks 1810.Code Civil võeti omaks Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Hispaanias, Kreekas … Austria tsiviilseadustikaastast 1811 lähtub samuti Code Civil’st ja loomuõigusest. Arenes legislatiivtehnika, Mandri-Euroopa seadusandlusest hakkas kaduma kasuistika. Kirjutatud õiguse võittavaõiguse üle. Taotleti lüngatust. Alus konstitutsioonilisele mõtlemisele.Valgustusaja kodifikatsioonid: a)Prantsusmaal: “Code civile”(1804), “Tsiviilprotsessi
Therezianum ohvitseriks saamiseks ei piisanud enam aadellikust päritolust, vaid see oli amet, mida tuli õppida. Hiljem hakati võimetuid ja vähekvalifitseeritud ohvitsere isegi erru saatma. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, mida aadel pidas oma privileegidega vastuolus olevaks, kuid siiski sunnitud selle leppima. 1775.a kaotati tollipiirid keisririigi sees, ühtlasi kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele, mille hulka arvati ka viin ja vein. 1776. a jõustus uus kriminaalkoodeks , mis valgustusideoloogiaga kooskõlas olles kaotas küll piinamise, kuid säilitas paragrahvid nõidumise kohta. Olulise uuendusena läks riiklike kohtute kompetentsi ka õigusemõistmine talupoegade üle. Koolid Hariduse enendamiseks laiendas rahvakoolide võrku Maria Theresia.Tööliste ettevalmistamiseks tekstiilimanufaktuuridele loodi kutsekoolid. 1773. a võeti jesutiidide käest ära kontroll Viini ülikoolis ja gümnaasiumide üle ning anti se riigile
summa sõjaväe ülalpidamiseks ja tagama kindla arvu nekruteid. Nekrutikohustusest olid vabastatud aadlikud, vaimulikud, ametnikud, arstid, kaupmehed, vabrikandid ja kvalifitseeritud manufaktuuritöölised. Nekruteid anti liisuvõtmise alusel. Sõjaväelaste ettevalmistamiseks loodi sõjaväeakadeemia Therezianum. Ohvitseri amet tuli selgeks õppida. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, mis polnud aadliseisusele meeltmööda. Kaotati ka tollipiirid keisririigi sees. 1776 jõustus uus kriminaalkoodeks. Maria Theresia laiendas ka rahvakoolide võrku. Tööliste ettevalmistamiseks loodi kutsekoolid. Prantsuse valgustus Valgustusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. 18. Sajandit nimetetakse valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis tõstis esile inimmõistuse. Descartes astus välja Aristotelese loogikate vastu ning rõhutas, et teadmiste aluseks on mõistus.
ja kriminaalhooldusosakond. Karistusõigus Määrab kindlaks millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ja nende kohaldamise korra vastavatetegude toimepanekute süüdiolevate isikute suhtes. Karistusõigus on teatud tegude eest karistust ettenägevate õigusnormide kogum. Kasutusel 2000 aastast, mil toimus karistusõiguse reform ja 1 sept 2002 jõustus karistusseadustik. Kaotas kehtivuse seni kehtinud kriminaalkoodeks. Reformiga ühendati need õigusharud kriminaalõigus ja halduskaristusõigus ja loodi uus õigusaru karistusõigus. Karistusõigus näeb karistuse ette nii kuritegude kui ka varasemate haldusõigus rikkumiste eest praegu väärtegude eest. Karistusõiguse maht ilmneb süüteo mõiste kaudu. Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteo koosseisule on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Väärtegude näol
ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse ÕS objekt – need materiaalsed, vaimsed ja sotsiaalsed hüved, mille puhul ja millega ühenduses üldse vastav õigussuhe isikute vahel tekkis ja millele on suunatud selle õigussuhte subjektide käitumine. Näiteks elamusuhete objektiks on eluruum (siin on ÕS objekt hüve näol). Õiguse objektiks võib olla ka inimese elu või tervis. Näiteks sätestab kriminaalkoodeks tahtliku tapmise eest karistuseks vabadusekaotuse 5 kuni 12 aastani. ÕS subjektiivne õigus – õigustatud isikule kuuluv lubatud käitumise määr tema enda huvide rahuldamiseks, mis on tagatud teiste õigussubjektide juriidiliste kohustustega. Subjektiivne õigus annab alati teatud võimaluse käitumiseks, teatud vabaduse e. võib ütelda “ subjektiivne õigus koosneb õigustustest”.
Õiguse alused konspekt Õiguse alused konspekt....................................................................................................................1 1.RIIGI TUNNUSED......................................................................................................................2 2.VÕIMUDE LAHUSUSE PRINTSIIP..........................................................................................2 3.EESTI KOHTUSÜSTEEMI MOODUSTAVAD:........................................................................3 4.ÕIGUS..........................................................................................................................................3 5. ISIKUD ÕIGUSSUBJEKTID...................................................................................................4 6.ÕIGUS JAGUNEB.......................................................................................................................5 7.SEADUSED ...
Parteide algus: 1)1863 Soome partei ja Rootsi partei 2) 1882 Liberaalne partei (hääbub varsti) 3)1894 Noorsoomlased (lahkusid vanasoomlastest) 4)1899 Töölispartei (Sots.dem.partei 1903) 5)1906 Agraarpartei (Maaliit) ja Rootsi rahvapartei. Oma rahaühik (algus 1860-65). Omavalitsusreform maapiirkondades (1865) ja linnades (1872) Algkoolimäärus (1866). Algkool vabatahtlik. Kirikuseadus (1869). Ettevõtlusvabadus ja tööstuse kiire areng (1879). Sõjaväendus (1878). Uus kriminaalkoodeks (1889). Autonoomia periodiseerimine Venestusperiood (1899-1914/17). Taust: Saksa oht Läänemere regioonis ja slavofiilide mõju Nikolai II´le. Soome kindralkuberneriks Nikolai Bobrikov (1898-1904), kelle prioriteediks oli sõjaväeküsimuse lahendamine ja Soome lähendamine Venemaaga. Veebruarikuu manifest (1899): Üleriikliku tähenduse otsustab keiser. Soome riigipäev on vaid nõuandev. Keisri võimuhaaramine Esimene venestusperiood (1899-1905)
Valgustatud absolutism (kuigi oli ise vastane). Ta valitses ise, kuid toetus ametnikele. (Riigikantselei) Sõjaväereform. Iga kroonimaa pidi maksma riigile sõjaväe ülalpidamiseks teatud summa ja tagama kindla hulga nekruteid. Aadlikud, vaimulikud, ametnikud ja arstid vabastati sõjaväekohustusest (hiljem ka kaupmehed, vabrikandid). ° Loodi sõjaväeväeakadeemia Therezianum ohvitseriamet õpitavaks. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, kaotati ka tollipiirid. Jõustus uus kriminaalkoodeks. Hariduse edendamiseks laiendas rahvakoolide võrku, loodi kutsekoolid. 1780-1790 Joseph II Valgustatud depotism. 1781 tolerantsuspatent, mis lubas luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel moodustada oma kogudusi ja andis neile teisi õigusi. Piirangud jäid kehtima juutidele ja moslemitele. Agraarsuhetes anti välja patent teotöö piiramise kohta. 1781. patent alamatest, millega kaotati suuremas osas riigist pärisorjus.
koolimaju, kehtestati üldine koolikohustus 1717. aastal ettevalmistamiseks ka kutsekoolid, riiklik kontroll + hariduse reglementeerimine. Sellest kõigest polnud ülikoolide ja gümnaasiumide üle. Kiriku osatähtsus reaalselt kasu, sest puudus süsteeem õpetajate hariduse andmisel vähenes. ettevalmistamiseks. õigus Lihtsustati protsessikorraldust: kirjalik kohtuprotsess 1776. aastal jõustus uus kriminaalkoodeks, mis asendati suulise menetlusega (kohtuprotsess kiirenes). kaotas küll piinamise, kuigi säilitas paragrahvid süsteem Kaotati surmanuhtlus selle asemel eluaegne nõidumise kohta. Riiklike kohtute kompetentsi vanglakaristus ja kaotati ka piinamine. läks ka õigusemõistmine talupoegade üle.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
