KARISTUSÕIGUS Sissejuhatus karistusõigusesse. Karistusseadustik oli vastu võetud 06.06.2001,jõustus aga 01.09.2002.Enne karistusseadustikku(KarS) kehtis kriminaalkoodeks(KrK) Uus karistusõigus tõi kaasa uued teoriad,mõisted ja arusaamad.Enne oli kriminaalõigus,nüüd aga karistusõigus. Tegemist on tegelikult sünonüümidega.Nii kriminaalõigus kui ka karistusõigus käsitleb süüdegusid mille eest riik karistab oma elanikke.Karistusõigus annab formaalseid aluseid ja reegleid mis lubavad õiguskorrakaitse organil süüdiolevaid isikuid võtta kriminaalvastutusele.Seda õigust tunti juba e.m.a.
3. Islami oigussusteem; 4. Sotsialistlik oigussusteem; 5. Judaistlik oigussusteem; 6. Hinduistlik oigussusteem; 7. Aafrika ja Madagaskari 5igussusteem; Eesti aladel kehtinud karistusseadused 1903. a Tsaari-Venemaa Uus Nuhtlusseadustik 1929. a Eesti Kriminaalseadustik (identne eelnevaga) 1940. a Vene NFSV 1922. Ja 1926. a Kriminaalkoodeksid 1941-1944. a Saksa Kriminaalseadused 1945-1962. a Vene NFSV Kriminaalkoodeks 1961.a NSV Liidu ja liiduvabariikide Kriminaalseadusandluse Alused. Eesti NSV Kriminaalkoodeks 1992.a Kriminaalkoodeks (muudetudjaparandatud) 2002. a 1. sept. Eesti Vabariigi Karistusseadustik (aluseks Saksa Kriminaalseadustik 1975.a ja Prantsuse Code Penal'e 1994)
§118 Raske tervisekahjustuse tekitamine Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Tea Talupoeg 2017 Mõisted • Karistus • Süütegu=kuritegu/väärtegu • Kriminaalkoodeks=karistusseadustik • Süüteokooseis • Objektiivsed ja subjektiivsed tunnused Karistusseadustik • Süütegude temaatikat käsitlev Eesti seadus • Seadustik vastuvõetud 6.juunil 2001 ning jõustunud 1.septembril 2002 • Enne karistuseadustikku kehtis Eestis kriminaalkoodeks • § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala • (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes
usuvabaduse kehtestamine õigus- ja kohtureformid (osaline surmanuhtluse kaotamine) haridusreformid (uued koolimajad) Austria Maria Theresia (1740-1780) Joseph II (1780-1790) · Reformid: pärisorjuse kaotamine 1781 aadlikud ja vaimulikud maksukohustuslikeks valitsemise tsentraliseerimine asjajamine läks provintside omavalitsustelt keskvalitsusele ususvabaduse kehtestamine tolerantsuspatent 1781 saksa keel ametlikuks keeleks õigusreform - uus kriminaalkoodeks piinamise kaotamine Surmanuhtluse kaotamine (1787-1795) haridusreformid rahvakoolide võrgu laiendamine kutsekoolide loomine sõjaväereform (sõjaväekohustus) Venemaa Katariina II Suur (1762-1796) · Reformid: haridusreformid esimesed linnakoolid Kõrgemad õppeasutused Smolnõi instituut (aadlineiudele) Kadetikorpus hoolekandeasutuste loomine kuulutas välja ususallivuse (v.a. juudid)
[Kriminaalkoodeksis] ettenähtud ulatuses.» Karistuse eesmärk Karistuse eesmärk ei ole füüsiliste kannatuste tekitamine ja inimväärikuse alandamine. Karistuse kohaldamisega avaldatakse riiklikku hukkamõistu süüdimõistetule kuriteo toimepanemise eest ning mõjutatakse teda ja muid isikuid edaspidi hoiduma niisuguste tegude toimepanemisest. Karistus Eestis Enne 2002. aastat oli Eestis kasutusel Kriminaalkoodeks, mis oli tulnud meie seadusandlusesse Nõukogude Liidu Seadusandlusest. Kriminaalkoodeks oli ebatäiuslik kuna see ei käsitlenud väärtegu ja polnud rakendatav juriidiliste isikute suhtes. Kuna nõukogude ajal oli eraettevõtlus keelatud polnud probleemi, kuid demokraatliku, ettevõtlusega tegelevasse ühiskonda see enam ei sobinud. 2002. aastal hakkas kehtima uus karistusseadustik, mis hõlmas enda alla kuritegu, ja väärtegu ning mõlemad olid defineeritud kui süütegu. See andis parema ülevaate erinevatest süütegudest ja kohaldatavatest karistustest
1.Mis on Megaliitsed ehitised? Nim. mõni. tõenäoliselt seotud päikesekultusega Kromlehh on megaliitne ehitis. 2.Kus asus Mesopotaamia? Asus Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. Tänapäevaste Süüria ja Iraagi territooriumil 3.Millist kirja kasutati Mesopotaamias ja kuidas kirjutati? kiilkiri, mida vajutati kiilukujulise puuorgiga savitahvlitele. 4.Milliseid losse tead, mis on nendest säilinud ja mida kujutati nende reljeefidel? 5.Mis oli maailma esimene kriminaalkoodeks?Kirjelda. 6.Milline kuulus värav asus Babüloonia?Kirjelda. Istari värav: -peamine sissepääsukoht, oli pühendatud armastusjumalannale Istarile ja ehitati umbes 575 eKr kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajal -paiknes linna põhjapoolses osas kuningalossi naabruses. -Babüloni linnamüüri kaheksas värav (kokku oli neid 9). 7.Kuidas perioodiseeritakse Vanaegiptuse ajalugu?Mille järgi? Vana-Egiptuse ajalugu arvestatakse alates esimeste asukate saabumisest Niiluse jõe orgu kuni
koalitsioonile. Preisi võitis. Austria Valgustatud absolutisimi läbiviiateks olid austrias keisrinna Maria Theresia ja keiser Joseph2. Absolutismi reformimine algas sõjaväest. Uue korra alusel pidi iga piirkond austriast riigile maksma kindla summa ja tagama kindla arvu sõjalisi. Ainsana olid sõjaväekohustusest vabastatud aadlikud, vainulikud, arstid, ametnikud. Edasi reformitifinantsasju. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, kaotati tollimaksud/piirid. Uus kriminaalkoodeks kaotas riigis piinamise, oluline oli ka uus õigusemõistmine talupoegade üle. Maria laiendasrahvakoolide võrgustikku. Loodi kutsekoolid tööliste ettevalmistamiseks. Joseph2 andis välja tolerantsuspatendi, mis lubas moodustada luterlastel, kalvinistidel oma kogudusi. Alamate patendiga kaotati pärisorjus. Austria riigikorda on nimetatud ka valgustatud despootiaks. Venemaa Peeter reformis oluliselt riigikorda.1711. aastast oli kõrgeim riigiasutus Senat. Loodi
Hollandis, Belgias, Luksemburgis on eutanaasia legaalne, küll eri nõuetega, kuid siiski lubatud, Kindlasti pean mainima, et Belgias on vajalik ka psühholoogiline raport, et oleks kindel, et patsient ei teinud otsust depressiooniseisundis, ning ka Madalmaades peab konsulteerima teise arstiga, et kindlustada, et palve ei tuleneks depressioonist, mis on kindlasti väga vajalik, sest depressioonis inimesed ei mõtle ratsionaalselt. Sveitsi kriminaalkoodeks sätestab, et eutanaasia on keelatud, kuid kui selline juhtum peaks olema, siis vähendatakse karistust või loobutakse sellest hoopis. Tihti tuuakse vastuargumendiks Hippokratese vanne. Tõepoolest, vande ajalooline tekst on selle vastu, ning tsiteerin lõiku sellest: "Ma ei anna kellelegi surmavalt toimivat mürki, isegi, kui ta seda minult palub; ka ei anna ma sellele sihitud nõu". Kuid see vanne on iganenud ning Eestis asendatud arstivandega, mis
10 kohturingkonnaks, reformis vene riigiasutustesüsteemi Kolm olulist uuendust, mis teevad Friedrich II valgustatud valitseja (3)? Tema valitsusajal muutus Preisi sõjavägi Lääne-Euroopa tugevaimaks, ta nägi palju vaeva õpetamaks preislastele kartulikasvatust, jätkus koolihariduse areng. Kolm olulist uuendust, mis teevad Maria Theresiast valgustatud valitseja (3)?Laiendas rahvakoolide võrku, loodi sõjaväeakadeemia, jõustus uus kriminaalkoodeks. Kolm olulist uuendust, mis tegid Joseph II valgustatud valitseja? Kaotas pärisorjuse, allutas kiriku riigile, deklareeris usuvabadusi
Kriminaalõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele kuritegevuse vastu. Karistuse rakendamisega kuriteo toimepanija suhtes. Kriminaalõiguse normid ja instituudi määravad ära nende ühiskondlike suhete ringi, mida riik kaitseb kriminaalkaristuse ähvardusel. Kriminaalõiguse kõige üldisemad põhimõtted sisalduvad ka põhiseaduses. Kriminaalõiguse konkreetsed normid aga on fikseeritud kriminaalkoodeksis. Meie kriminaalkoodeks on kehtestatud 1. juunil. 1992. Kujutab endast ENSV kriminaalkoodeksi parandatud redaktsiooni. Kuna õigus on käitumisnormide kogum ja käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele, siis tuleb neist kinni pidada.
Voltaire - valgustatud absolutism Rousseau - demokraatia Kameralistid - kuidas tagada ühiskonna üldist hüveolu; valgustatud absolutism Füsiokraadid - tähtis ise majandamine, põllumajandus, vabakaubandus Valgustatud absolutismi valitsejad. Friedrich II - talurahva olukorra kergendamine - riigimõisates kaotati pärisorjus; koolihariduse edendamine; uute külade rajamine; kohtureform - piinamised keelatakse Maria Theresia - sõjaväereform, finantsreform, kaotati tollipiirid, uus kriminaalkoodeks, rahvakoolid, kutsekoolid Josef II - usuvabadus, pärisorjuse kaotamine, kiriku võimu piiramine, riigi tsentraliseerimine (vastuolud äärealadega) Uusaegne eluolu. Rahvaarvu kasv meditsiini areng, kartulikasvatus; pere pole palju organiseeritud abielusid; keskklass pole palju organiseeritud abielusid; keskklass
karistuste seadustik11, mille üldosas on sätestatud ka kaastäideviimine, tahtlus, osavõtmine ja muu selline. Sama seadus kehtis ka Eestis Nuhtlusseadustiku nimega kuni 1. veebruarini 1935, Venemaal kuni 1917. aasta oktoobripöördeni. Seadustiku põhjalikkus tuleneb hilisemast vastuvõtmisest võrreldes teiste kaasaegsete riikidega, mistõttu võib eeldada, et koostamisel võeti neid aluseks, eriti Code Penal mõju. Samuti Baieri 1813. aasta kriminaalkoodeks, kust pärineb ilmselt põhjalikult läbitöötatud kuriteomõiste. Saksa Riigi Kriminaalkoodeksi12 kahekümne kaheksas peatükk on „Ametialased kuriteod ja kriminaalüleastumised”. § 332 sätestab: Ametnikku, kes võtab vastu, nõuab või laseb endale lubada kingitusi või saab muud kasu teo eest, mis kujutab endast ameti- või teenistusalaste kohustuste rikkumist, karistatakse sunnitööga kuni viie aastani.
kontingendi nekruteid. Sõjaväekohustusest olid vabastatud aadlikud, ametnikud, vaimulikud, arstid, hiljem ka kaupmehed, vabrikandid ja manufaktuuritöölised. Loodi sõjaväeakadeemia Therezianum ja ohvitseriks saamiseks ei piisanud enam aadellikust päritolust. Finantsreform kaotas üldise tulumaksu. 1775.a kaotati tollipiirid keiserriigi sees ja kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele. 1776.a jõustus kriminaalkoodeks, mis kaotas piinamise. Oluline uuendus oli õigusmõistmine talupoegade üle. Hariduse edendamiseks laiendas M.T. rahvakoolide võrku. Loodi kutsekoole. 1773.a anti kontroll Viini ülikooli ja gümnaasiumide üle riigile. (Eesmärk oli saada paremaid arste ja ametnikke) Joseph II ajal anti välja 1781.a tolerantsuspatent (luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel rohkem õigusi), likvideeriti kloostreid, kaotati munga/nunnaordusid (vähendas katoliku kiriku mõju)
Rootsis) või vanemate isikute kohta. Põhilised kuriteod - mõrv, kallaletung, rööv, süütamine, ükskõik milline seksuaalne kuritegu (vägistamine, seksuaalne sundimine, lapse kuritarvitamine, ebasünnis paljastus, või seksuaalne väärkohtlemine), ebaseaduslik oht või hirmutamine. Kuriteo planeeritud või raskendatud vormid, kus rakendatav, olid samuti kaasa arvatud. Süüdimõistmiseid kasutati, seetõttu, et Rootsi kriminaalkoodeks 21 määrab, et isikud on süüdi mõistetud vaatamata vaimsele haigusele/puudele. Nende hulka kuuluvad otsused, kus ei olda süüdi hullumeelsuse tõttu, mitte vabadusekaotuslikud karistused, trahvid ja hoiatused, ja üleviimised kohtuhaiglatesse. Lisaks on kuriteoregistril suurepärane katvus; ainult 0,05% vägivaldsetest kuritegudest oli kaduma läinud seotud isikukoodid 1988 ja 2000 vahel. Sotsiaaldemograafilised muutujad
kurutsiteks. Ungari vabadusvõitluse kõrgajaks sai kurutside ülestõus 1703-1711 aastal Ferencz II Rakóczy juhtimisel. Ülestõusnud talupojas lootsid vabandeda pärisorjusest aga varsti omandas liikumine rahvusliku vabadusvõitluse iseloomu. Valgustatud absolutismi läbiviijateks olid keisrinna Maria Theresia ja keiser Joseph II. Maria Theresia tegeles isiklikult iga päev riigi asjadega. 1775. aastal kaotati tollipiirid keisririigi ees. 1776. aastl jõustus uus kriminaalkoodeks, mis kaotas piinamise. Hariduse edendamiseks laiendati rahvakoolide võrku ja loodi kutsekoole. 1781. aastal anti välja patent alamatest, millega kaotati suuremas osas riigis pärisorjus.
Seisuslike esinduskogude õigusi kärbiti. Jan Sobieski aitas tagasi lüüa Türgi rünnakut. Maria Theresia(1740-1780) oli vastu valgustusele Sõjaväereformid: 1. Liisuvõtmise teel valiti inimesi sõjaväkke 2. Kroonimaa maksab makse ja tagab nekrutid Finantsreformid: 1. Kaotati riigisisesed tollimaksud. Kriminaalkoodeks: 1. Keelati piinamine Haridus: 1. Kutsekoolid 2. Gümnaasiumid allusid riigile Agraarsuhted: 1. Tetöö 3 päeva nädalas 2. Suures osas kaotati pärisorjus. Joseph II(1780-1790) oli valgustuse pooldaja Tolerantsuspatent(ususallivus) Kaotati mõned kloostrid ja mungaordud
o · Andmeturve tegeleb andmeohtude uurimisega, Eesti Terviklus vähendamisega, turvameetmete otsimisega ja Kriminaalkoodeks · varasid tohivad modifitseerida vaid arendamisega. volitatud kasutajad. Kasutuseadused 22. Nimeta ja selgita:
Füsiokraadid → püsivad ja muutumatud seadused + ajastust ja ühiskonnast sõltuvad seadused → absoluutne monarhia → piiramatu võimuga valgustatud valitseja Valgustatud absolutismi valitsejad Friedrich II ehk Friedrich Suur → Preisimaa → Austria pärilussõda ja seitsmeaastane sõda → uute külade rajamine, kartulikasvatus → koolihariduse edendamine Maria Theresia → Austria → sõjaväereform → rahvakoolid, kutsekoolid → finantsreform → uus kriminaalkoodeks Joseph II → usuvabadus → pärisorjuse kaotamine → kirikuvõimu piiramine → riigi tsentraliseerimine Venemaa 16. - 19. sajand Ivan III → 1478. aastal vallutab Navgordi → 1480. aastal vastasseis Volga jõel → nimetab end kogu Venemaa valitsejaks Ivan IV julm → pärast esimese abikaasa surma (1560. aastal) algas meeltesegaduse ja terrori aeg → eesmärgiks purustada bgaaride vastupanu → Novgordi hävitamine Segaduste ajajärk (1584 – 1619)
joobeseisundit loetakse raskendavaks asjaoluks ning karistus määratakse karmim. (KrK §12, 38). 12 Seaduse järgi võib karistada narkootiliste või psühhotroopsete ainete ebaseadusliku omandamise, edasisaatmise, tarvitamise või lihtsalt nende hoidmise eest ilma arsti ettekirjutuseta. Kriminaalvastutusele võetakse ka juhul, kui tegu on väga väikeste kogustega. Kuid kriminaalkoodeks annab ka võimaluse vastuseta pääseda tuleb vabatahtlikult ära anda ebaseaduslikult hangitud narkootilised ained ning pöörduda arsti poole ülevaatusele.(§210/2, §202/5). Karistatav on ka inimese kallutamine narkootikumide kasutamisele, st kellegi narkootilise aine hankimine ja edasiandmine või isegi lihtsalt inimesele ettepaneku tegemine teatud aine tarvitamiseks, mis kutsub esile soovi aineid pruukida (KrK §202/2, § 202/2, §202/4)
h õigus-) kultuur ei saanud islamiühiskonna osaks. Et islami õiguse kasutamine oli keelatud, siis kujunes see mitteametlikuks õigussfääriks. Egiptuse karistusõiguse kujunemisele avaldas mõju common law ja Napoleoni koodeks. Egiptus, esimese Islami riigina, ei pidanud juba XIX sajandi lõpus enam Koraan´i, Sunna´t ja Idžma´t ainsateks karistusõiguse allikateks.12 Türgi Vabariigi õigussüsteemi ei ole kerge seostada Islami õigussüsteemiga, sest 01.03.1926 aastal võeti vastu kriminaalkoodeks, mille koostamisel lähtuti Giuseppe Zanardelli loodud. 8 Г.Ф. Елаян. Основы мусульманского уголвного права. Махачкала 2002, lk 9. 9 J. Schacht. The Origins of Muhhammadan Jurisprudence. ACLS History E-Book Projekt 2001, lk 22-34. 10 A. Schimmel, lk 60. 11 R. Khair Al-din. Islami jurisprudentsi ja õiguse olemusest. – Juridica 2000/8, lk 462-463. 12 M. Lippman. Islamic Criminal Law and Procedure: Religiouse Fundamentalism v. Modern Law
/ Rev. kalender *1799 AASTA KONSTITUTSIOON / Emigrantidele amnestia / Täidesaatev võim KONSULID / Maavalduste puutumatus *REFORMID NAPOLEONI AJAL / Tsensuuri kehtestamine / Paavstiga konkordaat / Napoleon eluaegne konsul, hiljem keiser 1804. 18 mai / vabariigi lõpp / kristliku ajaarvamise juurde tagasi / Loobuti valimistest ja rahvaesindustest / Rahvuse mõiste ja tähtsuse üles kerkimine / ,,Tsiviilkoodeks" / ,,Kommertskoodeks" / ,,Kriminaalkoodeks" *WILHELM I VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT *FRIEDRICH II VALITSEMISAEG VAATA TEMA NIME TAGANT *ÜMBERKORRALDUSED PREISIMAAL NAPOLEONI SÕDADE AJAL / Tippharitlased võtsid rev. idee omaks. / Rahvustunne / I vabariigi loomine / Likvideeriti keskajast pärit piiskopkonnad ja väikesed riigikesed / Likvideeriti kloostri- ja loodi ilmalikud koolid / Kaotati pärisorjus / Likvideeriti tsunftid / Ilmalikud abielud, juudid kodanikuõigused / Berliini ülikooli asutamine
Selle oli välja töötanud juristide kogu Napoleoni eesistumisel. Koodeks kaitses eraomandust, sätestas inimeste võrdsuse seaduste ees ja usuvabaduse. Kõik 2281 paragrahvi koondati ühte köitesse. Prantsuse armee kandis koodeksi Euroopas laiali ja see on tänaseni paljude Euroopa riikide õigussüsteemide aluseks. ,,Napoleoni koodeksis" puudus küll võrdsus mehe ja naise vahel, olulised eelistused olid perekonnapeal. ,,Napoleoni koodeksile" järgnesid ,,Kriminaalkoodeks" ja ,,Kommertskoodeks". Prantsusmaal mindi üle vabale turumajandusele. Suura revolutsiooni ajast säilitati kitsendused töölistele. Keelatud olid töölisorganisatsioonid ja streigid. Uuendusena seati sisse töölisraamatud. Uut töölist palgates võis peremees näha ta eelnevat teenistuskäiku 4.2. Sõjalised saavutused Napoleoni eesmärgiks oli vallutada kogu Euroopa Oma esimesel sõjakäigul Prantsusmaa valitsejana purustas ta austerlased Marengo all (1800).
· kaudsed kahjud ilmnevad tööseisakute ja muude asutuse talitluse häirete, toodangu või teenuste mahu või kvaliteedi languse, välissanktsioonide rakendumise ja asutuse maine languse kaudu. Enamasti on kahjud kaudsed ja seetõttu rahalises väärtuses raskesti hinnatavad. Tüüpilised on tabelis 1 olevad kahjude liigid. Tabel 1. Kahjude liigid Kahjude liik Näiteid Kriteerium 1. Seaduste, · Põhiseadus, kriminaalkoodeks, tsiviilkoodeks, andmekaitse seadused, Kvalitatiivne: eeskirjade, autoriõiguse konventsioonid, patendikaitse kaalukus lepingute vms · Halduseeskirjad, statuudid, teenistusmäärustikud rikkumine · Isikuandmete kasutamist ja privaatsust puudutavad seadused või tavad Kvantitatiivne: nt · Andmetöötluse hooldelepingud, konfidentsiaalsuslepingud lepingutrahvide suurus 2
6. EESTI ALADEL KEHTINUD KARISTUSSEADUSTIKUD Eesti aladel on kehtinud mitmeid erinevaid karistusseadustikke. Toon need välja järgmises loetelus alustades varasemast: 1903a. - Tsaari-Venemaa Uus Nuhtlusseadustik 19 1929a. - Eesti Kriminaalseadustik 1940a. - Vene NFSV 1922 ja 1926a. Kriminaalkoodeksid 1941-1944a. - Saksa Kriminaalseadused 1945-1962a. - Vene NFSV Kriminaalkoodeks 1961a. - NSV Liidu ja liiduvabariikide Kriminaalseadusandluse Alused. Eesti NSV Kriminaalkoodeks 1992a. - Kriminaalkoodeks 2002a 1. September - Eesti Vabariigi Karistusseadustik Sellest loetelust selgub, et need seadustikud on kehtinud vastavalt sellele, kelle võimu all on Eesti parasjagu olnud. Aastal 2002 kehtima hakanud ehk meie tänase karistusseadustiku aluseks on Saksa Kriminaalseadustik (1975) ning Prantsuse Code Penal’e (1994). 7
,,Napoleoni koodeksi". Selle oli välja töötanud juristide kogu Napoleoni eesistumisel. Koodeks kaitses eraomandust, sätestas inimeste võrdsuse seaduste ees ja usuvabaduse. Kõik 2281 paragrahvi koondati ühte köitesse. Prantsuse armee kandis koodeksi Euroopas laiali ja see on tänaseni paljude Euroopa riikide õigussüsteemide aluseks. ,,Napoleoni koodeksis" puudus küll võrdsus mehe ja naise vahel, olulised eelistused olid perekonnapeal. ,,Napoleoni koodeksile" järgnesid ,,Kriminaalkoodeks" ja ,,Kommertskoodeks". Prantsusmaal mindi üle vabale turumajandusele. Suura revolutsiooni ajast säilitati kitsendused töölistele. Keelatud olid töölisorganisatsioonid ja streigid. Uuendusena seati sisse töölisraamatud. Uut töölist palgates võis peremees näha ta eelnevat teenistuskäiku. Napoleon pälvis erisuguseid hinnanguid. Miljonid olid temast vaimustuses, paljud aga vihkasid teda. Sellele vaatamata oli ta kahtlemata andekas inimene. Napoleonil oli suur töövõime
Õigusaktid pannakse teatud süsteemi. Aluseks võib olla kronoloogiline,tähestikuline,õigusharu või muu järjestus. Inkorporeerimise puhul normatiivaktide sisu ei muutu. 1. Ametlik- tegelevad pädevad organid,õigust loovate organite kontrolli all(N: Riigiteataja) 2. Mitteametlik- üksikisikud ja asutused oma initsiatiivil. (N:kirjastused annavad seadusekogumikke) Kodifitseerimine- mitme õigusakti koondamine ühte seadusesse. Sisu muudetakse. (N: kuriteod-kriminaalkoodeks pluss haldusõigusseadustik Karistusseadustik) Õigusaktide tõlgendamine-tegevus millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise võimalused: 1. Tõlgendamise ulatuse järgi 2. Sõnasõnaline ehk adekvaatne 3. Kitsendav või täiendav Tõlgendusvõtete järgi: 1. Grammatiline e keeleline 2. Süstemaatilis-loogiline 3. Ajalooline 4. Teleoloogiline e eesmärgipärane Juriidilise tähenduse järgi 1. Ametlik e efitsiaalne 2. Normatiivne 3
1802 muudeti konsulivõim eluaegseks, 18. V 1804 kuulutas Senat Napoleoni pärandatava võimuga keisriks. Dünastia rajamiseks lahutas Napoleon Josephine de Beauharnais'st (1763-1814; nende 1796- 1809 kestnud abielu oli lastetu) ja abiellus 1810 Austria keisri Franz I tütre Marie-Louise`iga (1791-1847). Kodanlike suhete õiguslikud alused fikseeriti Napoleoni koodeksites (Tsiviilkoodeks 1802, Kommertskoodeks 1807, kriminaalkoodeks 1811). Napoleoni siht oli muuta vallutusega suurendatud Prantsusmaa feodaaligandeist vabaks ja rangelt tsentraliseeritud võimuga riigiks. Suurim sõjaline võit oli Venemaa ja Austria ühendatud väe purustamine Austerlitzi lahingus 2. XII 1805. Prantsuse laevastik sai Trafalgari lahingus 21. X 1805 inglastelt lüüa; pärast seda püüdis Napoleon Suurbritannia vastu võidelda maj. Vahenditega ning
Napoleoni osa ajaloos on väga oluline järgnevatel põhjustel: - Tsiviilkoodeksi koostamine Koodeks kaitses eraomandust, sätestas inimeste võrdsuse seaduste ees ja usuvabaduse. Kõik 2281 paragrahvi koondati ühte köitesse. Prantsuse armee kandis koodeksi Euroopas laiali ja see on tänaseni paljude Euroopa riikide õigussüsteemide aluseks. ,,Napoleoni koodeksis" puudus küll võrdsus mehe ja naise vahel, olulised eelistused olid perekonnapeal. ,,Napoleoni koodeksile" järgnesid ,,Kriminaalkoodeks" ja ,,Kommertskoodeks". - Prantsusmaal mindi üle vabale turumajandusele säilitati kitsendused töölistele. Keelatud olid töölisorganisatsioonid ja streigid. Uuendusena seati sisse töölisraamatud. Uut töölist palgates võis peremees näha ta eelnevat teenistuskäiku. - Muudatused sõjaväekorras joonetaktika asendamine ründekolonnidega ja uuenduste läbiviimine sõjaväe varustamises mis võimaldas sõjaväe liikumist tunduvalt kiirendada; manööverdused
kohtadel võimu teostavad prefektid ja linnapead. Arendati välja mitmeastmeline politseiaparaat. Loodi hiilgav õukond (keda ta petab?). Palju tehti tööd õigusloome vallas. 1802 oli kehtestatud "Tsiviilkoodeks", mida on nimetatud ka Napoleoni koodeksiks. Keskajaga võrreldes jäeti välja seisused ja kõik kodanikud tunistati juriidiliselt võrdseteks. Võrdsus ei kehtinud siiski mehe ja naise ning isa ja laste suhtes. "Tsiviilkoodeksile" järgnesid "Kommertskoodeks" (1807) ja "Kriminaalkoodeks" (1811). Keisririigi ajal kaotati igasugused majanduspiirangud ja mindi üle vabale turumajandusele. Kodumaise tootmise edendamiseks kehtestati kaitsetollid, veelgi rohlem soodustas Prantsuse tööstuse arengut 1806 Suurbritannia vastu välja kuulutatud kontinentaalblokaad, mis paljudele teistele riikidele tekitas suuri probleeme. Varsti hakkas see siiski mõjutama ka Prantsuse majandust. Kokkuvõttes jätkus uue kodanluse tugevnemine, uusrikkad moodustasid suurima osa ühiskonna tippudest.
Joseph II. Maria Theresia tegeles isiklikult iga päev riigi asjadega. Tähtsat rolli etendas kantsler Wenzel Anton von Kaunitz-Rietberg, kelle juhtumisel koondati riigi valitsemine Riigikantseleisse ja asutati välisministeerium. Vastavalt uuele korrale pidi iga Austria keisri võimu alla kuuluv riik või piirkond maksma riigile sõjavaäe ülalpidamiseks teatud summa. 1775. aastal kaotati tollipiirid keisririigi ees. 1776. aastl jõustus uus kriminaalkoodeks, mis kaotas piinamise. Hariduse edendamiseks laiendati rahvakoolide võrku ja loodi kutsekoole. Olulisel kohal oli Joseph II ajal välja antud tolerantsuspatent. 1781. aastal anti välja patent alamatest, millega kaotati suuremas osas riigis pärisorjus. 12. VENE RIIK 18. SAJANDIL. REFORMID JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM. Peeter I - 1711. aastal asutati kõrgeima riigiasutusena Senat, alustas 1715. aastal uute kolleegiumide loomist, seda juhtus president. Kohalikus halduses kehtestas
Theresia oli valgustusideoloogia vastane, kuid pidas vajalikuks reforme. Kontrolliti ajalehti tsensuuriga ning majandusliku tegevuse vabadust takistasid monopolid. Theresia tegeles valitsemisega isiklikult. Reformimine algas sõjaväest. Iga kroonimaa pidi sõjaväe ülalpidamiseks maksu maksma ja tagama nekruteid. Sõdalaste koolitamiseks loodi sõjaväe akadeemia. Kehtestati üldine tulumaks. Tollimaksud kaotati riigisiseselt(tõsteti aga luksuskaupade tolle) uus kriminaalkoodeks kaotas piinamise, kuid säilisid punktid nõidumise kohta. Laiendati rahvakoolide võrku. Loodi kutsekoolid. Tolerantsuspatent- luba teiseusulistel luua oma kogudusi, olla liikmed manufaktuuridel, linnakodanik lubati olla, pidada akadeemilisi ameteid jne. Kaotati pärisorjus(kehtis juutidele ja muhamedlastele) Venemaa Peter I absolutistlik valitseja (1682- 1725) 17- 18. saj. "Olen ise valitsev monarh, kes ei pea oma tegudest maailmas mitte kellelegi aru andma!" 1721 võttis endale keisri
29 FINANTSÕIGUS selle haru reguleerimise objektideks on õigussuhted, mis on seotud riigikassaga. KRIMINAALÕIGUS kriminaalõigusnormi tagamine on seotud riikliku sunniga, reguleerimise objektiks on ühiskonna vastu suunatud teod, need on keelatud ja nende toimepanemise eest järgneb sanktsioon. Säärased kriminaliseeritud teod on ammendavalt üles loetletud kriminaalkoodeksis see tähendab - kui mingit tegevust või tegevusetust kriminaalkoodeks ei sätesta, siis see ei ole ka kuritegu. Kriminaalkoodeks sätestab karistused teatud tegude toimepanemise ees..Karistused võivad olla ära toodud kas absoluutsetena (karistus on ära toodud nii, et kohtul pole selle mõistmisel üldse valikut või on see valik samahästi kui piiritu), relatiivsetena (on ära toodud karistuse liik näiteks rahatrahv - ja seatud teatud piirid) või alternatiivsetena (võimaldavad valida karistuse kahe või enama liigi vahel).
8 välistavatena. Seega toimub sallivusprotsessis kas demokraatlik-individualistlik ,,sisenemine" kaasaarvamise nimel või eraldumine gruppidesse võitluseks piiride pärast (,,kui tara peab, on naabrid head"). Postmodernsuses aga kogetakse midagi uut: ilma selgete piiride ja kindla identiteedita elu, kus erinevus on justkui hajutatud ja hägune. Piirid on veel alles, aga ühisidentiteet hakkab kaduma; kriminaalkoodeks ,,sallib" kõiki: postmodernseid võõraid ja lõhestunuid ,,omasid", kusjuures lihtsam on sallida teistsugust, kui salata teist iseendas..... Sellises olukorras jääb vaid pöörduda Looja poole palve/hüüdlausega: ole mees ja ole kaplan! Või nüüdisaegselt: ole inimene ja ole kaplan. Või koguni: olgem üksteisele kaplanid..... Epiloog. Kuidas kaplan peaks autentselt eesti keeles ,,ehedus", ,,pärisomasus"- omi kaplanina võetud ülesandeid (ü.n korraldustes kaasaarvatult) täitma
· Pragmaatiline sanktsioon pärida võib ka naisliini pidi (Karl VI-l polnud meespärijat) · Austria pärilussõda Maria Theresia troonile saamise vastu, peamiselt Preisimaa vastuseis, Preisimaale kaotati ka Sileesia · Võimule sai Maria Theresia valgustatud absolutism, rajati bürokraatiaaparaat, reformiti sõjaväge, loodi sõjaväeakadeemia Therezianum, finantsreformiga kehtestati kõigile tulumaks, kaotati riigisisesed tollipiirid, rajati uus kriminaalkoodeks, mis oli valgustusideedega kooskõlas, laiendati rahvakoole ja rajati tööliste koolitamiseks kutsekoole · Võimule sai Joseph II valgustatud despotism, kaotati pärisorjus, tolerantsuspatendiga usuvabadus, vastuolud äärealadega · Prantsuse revolutsiooni ajal paljud reformid tühistati Ptk. 14: Ameerika Ühendriigid Euroopast Ameerikasse rändamine põhjused: · Seikluse otsimine
3. Kust tuli KarS? Uue variandi hakati arenema enne 1990. aastate. Anti TÜ õigusteaduskonnale ülesanne uue karistusseadustiku välja töötamist. Aluseks võeti Saksa KarS, kui ka Prantsuse ja Itaalia (juhendas Jaan Sootak). Mis kehtis enne? 1903.a. Tsaari-Venemaa Uus Nuhtlusseadustik 1929.a. Eesti Kriminaalseadustik (identne eelnevaga) 1940.a. Vene NSV 1922.a. ja 1926.a. Kriminaalkoodeksid 1941-1944.a. Saksa Kriminaalseadused 1945-1962.a. Vene NSV Kriminaalkoodeks 1961.a. NSV Liidu ja liiduvabariikide Kriminaalseadusandluse alused. Eesti NSV Kriminaalkoodeks. 1992.a. Kriminaalkoodeks (muudetud ja parandatud; ei olnud see ei Eesti Vabariigi, kui ka Eesti NSV; midagi vahepeal) 2002.a.1.september Eesti Vabariigi Karistusseadustik (aluseks Saksa Kriminaalseadustik 1975.a. ja Prntsuse Code Penalé 1994) Nuhtlus = karistus 4. Kriminaalseaduse kehtivus Kriminaalseaduse kehtivus
vastu võetud rahvusvahelistest kohustustest.13 1.2. Autori isiklikud ja varalised õigused Autoriõiguse moodustavad autori isiklikud õigused ja varalised õigused.14 Isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ning ei ole üleantavad. Isiklikke õigusi nimetatakse ka moraalseteks õigusteks. Mõningatel kaalutlustel kasutame seda terminit aeg-ajalt ka alljärgnevas arutluses, pidades silmas selle sünonüümiat seaduses sõnastatud ,,isiklike õigustega".15 9 Eesti Kriminaalkoodeks, alates 21.01.1999a. kehtinud redaktsioon. 10 H. Pisuke, Eesti autoriõiguse kujunemine ja areng aastani 2002, Juridica 10/2002, lk. 647. 11 EV Põhiseadus, arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12846827 12 H. Pisuke, Eesti autoriõiguse kujunemine ja areng aastani 2002, Juridica 10/2002, lk. 653. 13 Samas, lk. 652. 14 Autoriõiguse seadus, arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=810714 15 Rosentau, M
Tingimisi karistatute järelevalve on antud miilitsale, kes seda jõudumööda ka teeb. Praktikas aga pigem mitte ja tegemist on formaalse töökorraldusega miilits peaks seda tegema aga lihtsalt ei pea seda nii oluliseks ja ei tegele. See aga ei ole välistanud suurte raamatute avaldamist sellest, kui oluline see tegevus ikkagi on ja kuidas seda peaks arendama, tõhustama jne. ( Rakaselg) Et määrata kindlaks kriminaalse jurisdiktsiooni ulatus kasutab Venemaa kriminaalkoodeks nii territoriaalse reeglit ( kõik kuriteod mis Venemaa pinnal sooritatud) kui kodaniku reeglit ( kõik kuriteod Venemaa kodanike poolt sooritatud). VF konstitutsioon garanteerib kodanike väljaandmise ja vangide üleviimise teistesse riikidesse ,rahvusvahelisete juriidiliste lepete alusel . Mitte mingil juhul ei anna Venemaa välja isikut, keda süüdistatakse tema poliitiliste vaadete poolest või mis Venemaa seaduste järgi ei kvalifitseeru kuriteona.
vabrikandid, kvalifitseeritud manufaktuuri töölised Loodi sõjaväeakadeemia Therezianum Ohvitseriks saamiseks tuli õppida o Finantsreform: Kehtestas üldise tulumaksu 1755 kaotati tollipiirid keisririigi sees Kehtestati kõrged toolid luksuskaupadele o 1776 uus kriminaalkoodeks: Kaotati piinamine Riiklikud kohtud mõistsid ka talupoega üle kohut o Haridus: Laiendas rahvakoolide võrku Loodi kutsekoolid Võeti kontroll Viini ülikooli ja gümnaasiumide üle Eesmärgiks oli saada paremaid arste ja ametnikke o Patent teotöö kohta: Viidi teotöö kolmele päevale nädalas senise 5-6 asemel · Joseph II:
W. annab võimaluse saada hakkama ilma ladina keeleta. Loomuõigus annab uue kehtivusaluse Rooma õigusele, see ei kehti oma autoriteedi pärast, vaid selle osad normid vastavad loomuõigusele. Jõutakse kodifitseerimis ideeni. Autoriks Jeremy Bentham. 18. saj kasvab loomuõigus tihedalt kokku valgustusega, jagavad vastastikku sümpaatiat ja võimu. Koodeksid: 1794 Preisi üldine maaõigus ALR 1804 Prantsuse tsiviilkoodeks Code Civil kehtib tänaseni 1810 Prantsuse kriminaalkoodeks (karistusseadustik) Code Penal 1811 Austria tsiviilseadustik ABGB 1683 Danske Lov 1687 Norske Lov 1734 Sveriga Rikes Lag kehtis ka Soomes * eesti keeles on seadustik ja koodeks sünonüümid Lähtutakse sellest, et seadus peab olema emakeeles, kodanikele arusaadav, süsteemne ja tuginema loomulikule õigusele. Preisi üldine maaõigus ALR Koodeksi loomine sai alguse möldri ja maahärra kohtuprotsessist. ALRi eesmärgiks on, et
Austria võimu vastu võitlejaid Ungaris nim. kurutsideks. Ungarlaste vabadusvõitlus toimus 1703-1711 Ferencz II Rakoczy juhtimisel. 1709 kuulutati vabaks need talupojad, kes osalesid vabadusvõitluses. 1711 sunniti vabadusvõitlejad alistuma. Absolutismi reformimine algas sõjaväest, loodi sõjaväeakadeemia- Therezianum. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, kaotati tollipiirid keisririigi sees. 1776 jõustus uus kriminaalkoodeks. Haridust laiendati rahvakoolide kaudu, loodi kutsekoolid1781 anti välja pantent alamates, millega kaotati suuremas osas riigis pärisorjus. Austria riigikorda on nim. ka valgustatud despootiaks. Parlamentarismi areng Inglismaal- koosnes kahest kojast: alamkoda (mis moodustas 1649 Kõrge Kohtu) ja Lordide koda ( mis kaotati 1649 veebruaris). 17. saj. puhkes parlamendi õiguste ümber võitlus (kodusõjad), mis mõjutasid Inglismaa sisepoliitikat. Inglise parlamentismi areng oli
maksis neile palka, vastutasuks nõuti kuulekust. Kirikutele maid tagasi ei antud. Napoleon lasi koostada tsiviilkoodeksi (1802), mis reguleeris varalisi suhteid inimeste vahel. Sinna oli näiteks ka kirja pandud, et tunnistatakse tsiviilabielu ning lahutus oli lubatud. Abielus ei olnud mees ja naine võrdsed. Võrdsust polnud ka isa ja laste suhetes. Töölise ja peremehe vahel ei olnud võrdsust. Siis võeti vastu kriminaalkoodeks (1811). Töölisi käsitleti kui potentsiaalseid kurjategijaid, ohuallikad. Välispoliitika: a) moodustati koalitsioone Napoleoni vastu. Napoleonil õnnestus alistada kõik Prantsusmaa revolutsiooni aegsed vaenlased välja arvatud Inglismaa. Tema kohta on öeldud, et ta oli omaajastu parim väejuht. Tal oli ka kasutada massiarmee. Kehtis sõjaväe kohustus. Tal õnnestus moodustada elukutseline tugev sõjavägi, mis oli ka ustav
ametnike vallandamisel. Uusaja kuulsaim 1804 Pr tsiviilseadustiku Code Civil e Code Napoleon . Loomist alustati juba 1790 – Pr-lsegadus – hulgaliselt vanu ja uusi otsuseid ja kuninglikke ordonnantse. Mat nii tava- kui rooma õigusest. Jaguneb3-ks raamatuks: isiku- asja- ja kohustuseõigus. Sõnastustelt lühike ja tuumakas. Naise ja laste seisund jäetinõrgaks. Kindel põhi eraomandiõigusele ja lepinguvabadusele . Järgnesid tsiviilprotsessikoodeks 1806,kaubanduskoodeks 1807, kriminaalkoodeks 1810.Code Civil võeti omaks Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Hispaanias, Kreekas … Austria tsiviilseadustikaastast 1811 lähtub samuti Code Civil’st ja loomuõigusest. Arenes legislatiivtehnika, Mandri-Euroopa seadusandlusest hakkas kaduma kasuistika. Kirjutatud õiguse võittavaõiguse üle. Taotleti lüngatust. Alus konstitutsioonilisele mõtlemisele.Valgustusaja kodifikatsioonid: a)Prantsusmaal: “Code civile”(1804), “Tsiviilprotsessi
Therezianum ohvitseriks saamiseks ei piisanud enam aadellikust päritolust, vaid see oli amet, mida tuli õppida. Hiljem hakati võimetuid ja vähekvalifitseeritud ohvitsere isegi erru saatma. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, mida aadel pidas oma privileegidega vastuolus olevaks, kuid siiski sunnitud selle leppima. 1775.a kaotati tollipiirid keisririigi sees, ühtlasi kehtestati kõrged tollid luksuskaupadele, mille hulka arvati ka viin ja vein. 1776. a jõustus uus kriminaalkoodeks , mis valgustusideoloogiaga kooskõlas olles kaotas küll piinamise, kuid säilitas paragrahvid nõidumise kohta. Olulise uuendusena läks riiklike kohtute kompetentsi ka õigusemõistmine talupoegade üle. Koolid Hariduse enendamiseks laiendas rahvakoolide võrku Maria Theresia.Tööliste ettevalmistamiseks tekstiilimanufaktuuridele loodi kutsekoolid. 1773. a võeti jesutiidide käest ära kontroll Viini ülikoolis ja gümnaasiumide üle ning anti se riigile
summa sõjaväe ülalpidamiseks ja tagama kindla arvu nekruteid. Nekrutikohustusest olid vabastatud aadlikud, vaimulikud, ametnikud, arstid, kaupmehed, vabrikandid ja kvalifitseeritud manufaktuuritöölised. Nekruteid anti liisuvõtmise alusel. Sõjaväelaste ettevalmistamiseks loodi sõjaväeakadeemia Therezianum. Ohvitseri amet tuli selgeks õppida. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, mis polnud aadliseisusele meeltmööda. Kaotati ka tollipiirid keisririigi sees. 1776 jõustus uus kriminaalkoodeks. Maria Theresia laiendas ka rahvakoolide võrku. Tööliste ettevalmistamiseks loodi kutsekoolid. Prantsuse valgustus Valgustusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulekut. 18. Sajandit nimetetakse valgustussajandiks. Valgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis tõstis esile inimmõistuse. Descartes astus välja Aristotelese loogikate vastu ning rõhutas, et teadmiste aluseks on mõistus.
ja kriminaalhooldusosakond. Karistusõigus Määrab kindlaks millised teod on karistatavad ning kehtestab karistused ja muud mõjutusvahendid ja nende kohaldamise korra vastavatetegude toimepanekute süüdiolevate isikute suhtes. Karistusõigus on teatud tegude eest karistust ettenägevate õigusnormide kogum. Kasutusel 2000 aastast, mil toimus karistusõiguse reform ja 1 sept 2002 jõustus karistusseadustik. Kaotas kehtivuse seni kehtinud kriminaalkoodeks. Reformiga ühendati need õigusharud kriminaalõigus ja halduskaristusõigus ja loodi uus õigusaru karistusõigus. Karistusõigus näeb karistuse ette nii kuritegude kui ka varasemate haldusõigus rikkumiste eest praegu väärtegude eest. Karistusõiguse maht ilmneb süüteo mõiste kaudu. Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteo koosseisule on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Väärtegude näol
ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse ÕS objekt – need materiaalsed, vaimsed ja sotsiaalsed hüved, mille puhul ja millega ühenduses üldse vastav õigussuhe isikute vahel tekkis ja millele on suunatud selle õigussuhte subjektide käitumine. Näiteks elamusuhete objektiks on eluruum (siin on ÕS objekt hüve näol). Õiguse objektiks võib olla ka inimese elu või tervis. Näiteks sätestab kriminaalkoodeks tahtliku tapmise eest karistuseks vabadusekaotuse 5 kuni 12 aastani. ÕS subjektiivne õigus – õigustatud isikule kuuluv lubatud käitumise määr tema enda huvide rahuldamiseks, mis on tagatud teiste õigussubjektide juriidiliste kohustustega. Subjektiivne õigus annab alati teatud võimaluse käitumiseks, teatud vabaduse e. võib ütelda “ subjektiivne õigus koosneb õigustustest”.
2. tähestikuline, 3. õigusharu või muu järjestus. Inkorporeerimise puhul normatiivaktide sisu ei muutu. Inkorporeerimise liigid: · Ametlik- tegelevad pädevad organid,õigust loovate organite kontrolli all(N: Riigiteataja) · Mitteametlik- üksikisikud ja asutused oma initsiatiivil. (N:kirjastused annavad seadusekogumikke) Kodifitseerimine- mitme õigusakti koondamine ühte seadusesse.Selle tulemusena luuakse uus õigusakt. Sisu muudetakse. (N: kuriteod-kriminaalkoodeks pluss haldusõigusseadustik Karistusseadustik) Õigusaktide tõlgendamine-tegevus millega selgitatakse välja õigusnormi tegelik sisu. Tõlgendamise ulatuse järgi: 1. Sõnasõnaline ehk adekvaatne-nii nagu kirjasnii ka on. 2. Kitsendav või täiendav vastavalt asjaoludele.Näiteks: kohtunik allub ainult seadusele aga tegelikult ka alamal seisvatele aktidele.Kohtuniku ametiriietus on määratud määrusega. Tõlgendusvõtete järgi:
14 Autonoomne Soome = Soome suurvürstiriigi sünd Soome sõda 1808-1809 Olkijõgi relvarahu 19.11.1808 Porvoo maapäev (märts-juuli 1809), kus keiser Aleksander I andis valitsejakinnituse: 1) Soomes kehtib luteri usk (1686 seadus, usuvabadus alles 1922) 2) Soomes kehtivad Rootsi põhiseadused (1772 Valitsuskorraldus ja 1789 Liidu ja julgeolekuakt) ja 1734.a. Rootsi üldine seadus (tsiviil ja kriminaalkoodeks). Gustaviaanlikud põhiseadused jäid kehtima Soomes kuni 1919. a. 3) Soomes kehtivad senised seisuste eriõigused. Autonoomse Soome sünd: Soome ei ole kubermang Kergendused: Soome (liht)sõjavägi saadeti laiali (vabastus sõjaväeteenistusest). Soomest kogutud maksud jäävad Soome (I kord ajaloos). Keiser Aleksander I ütles prantsuse keeles, et ta ,,tõstab Soome natsioonide hulka). Mida keiser lubas? Soomlaste tõlgendus 1863-1917: sõlmiti omavaheline leping, mille
Valgustatud absolutism (kuigi oli ise vastane). Ta valitses ise, kuid toetus ametnikele. (Riigikantselei) Sõjaväereform. Iga kroonimaa pidi maksma riigile sõjaväe ülalpidamiseks teatud summa ja tagama kindla hulga nekruteid. Aadlikud, vaimulikud, ametnikud ja arstid vabastati sõjaväekohustusest (hiljem ka kaupmehed, vabrikandid). ° Loodi sõjaväeväeakadeemia Therezianum ohvitseriamet õpitavaks. Finantsreform kehtestas üldise tulumaksu, kaotati ka tollipiirid. Jõustus uus kriminaalkoodeks. Hariduse edendamiseks laiendas rahvakoolide võrku, loodi kutsekoolid. 1780-1790 Joseph II Valgustatud depotism. 1781 tolerantsuspatent, mis lubas luterlastel, kalvinistidel ja ortodoksidel moodustada oma kogudusi ja andis neile teisi õigusi. Piirangud jäid kehtima juutidele ja moslemitele. Agraarsuhetes anti välja patent teotöö piiramise kohta. 1781. patent alamatest, millega kaotati suuremas osas riigist pärisorjus.
koolimaju, kehtestati üldine koolikohustus 1717. aastal ettevalmistamiseks ka kutsekoolid, riiklik kontroll + hariduse reglementeerimine. Sellest kõigest polnud ülikoolide ja gümnaasiumide üle. Kiriku osatähtsus reaalselt kasu, sest puudus süsteeem õpetajate hariduse andmisel vähenes. ettevalmistamiseks. õigus Lihtsustati protsessikorraldust: kirjalik kohtuprotsess 1776. aastal jõustus uus kriminaalkoodeks, mis asendati suulise menetlusega (kohtuprotsess kiirenes). kaotas küll piinamise, kuigi säilitas paragrahvid süsteem Kaotati surmanuhtlus selle asemel eluaegne nõidumise kohta. Riiklike kohtute kompetentsi vanglakaristus ja kaotati ka piinamine. läks ka õigusemõistmine talupoegade üle.
annaabi.ee 
