öelda, kui täpselt ta mäletab sõna esinemist. Ajendatud meenutamine. Eelnevatest testidest võib saada erinevaid tulemusi, kui palutakse meelde jätta eri kategooriatesse kuuluvaid sõnu ja meenutamistesti tehakse kahel viisil: 1. tavaline vaba meenutamine; 2. ajendatud meenutamine, kus antakse ette kategooria (,,Meenutage kõik esinenud loomanimed") ning kus tulemus on parem kui vabal meenutamisel. Ajendatud meenutamise testi võib teha ka nii, et palutakse ära õppida sõnad koos teiste sõnadega, mis peaks siis aitama meenutada esialgset sõna. Seda abistavat sõna nimetatakse taastamistunnuseks ehk meenutamise ajendiks. Kui inimene väidab, et tal vabal meenutamisel rohkem sõnu juurde ei tule, siis taastamistunnuste etteütlemisel õnnestub tal esialgsetest sõnadest veel üsna suurt osa meelde tuletada. Tulemus võib ületada äratundmistesti tulemuse, mis tähendab, et kuigi
saabuvat informatsiooni olemasolevate teadmistega, tegema abstraktseid järeldusi ning töötlema uut semantilist informatsiooni. Meenutamisel vähendab alkohol tundlikust ülesannete äratundmisel ning halvendab pikaajalist mälu. Üleüldiselt, alkoholi mõju mälu konsolideerimisele näib olevat tunduvalt suurem kui varem moodustatud mälestuste meenutamisele või võimele uut informatsiooni lühimälus hoida. Siiski sõltub alkoholi mõju meenutamisel meenutamise formaadist: väidetakse, et joobes olek halvendab mälu ilmselgete kuid mitte kaudsete testide puhul. See, kas uus informatsioon nõuab äratundmisel pingutust nõudvat või automaatset töötlemist, võib määrata alkoholi mõju kognitiivsetele protsessidele ning hilisemale meenutamisele. Teatud tingimustel, tundub alkoholi mõju mälu parandavat: alkoholi mõju mälule sõltub alkoholi tarvitamise ajast sündmuse toimumise ning meenutamise suhtes. Kui alkoholi tarbitakse varsti pärast
teadmisega ei pruugi kaasneda isiklikud mälestused. Evolutsiooniliselt on episoodiline mälu tõenäoliselt hilisemat päritolu kui semantiline mälu (inimene omandab hulga teadmisi maailmast enne, kui tal tekib võime hakata elusündmusi meenutama). Loomadel on semantiline mälu ,,teadmine" maailma kohta, kuid puuduvad tõendid episoodilise mälu kohta. 4. Info teadvustatus Eksplitsiitne mälu teadvustatud episoodid ja faktid Inimene teab, mis on meenutamise aluseks mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. Implitsiitne mälu mitteteadvustatud andmed Mälus olev materjal aitab sooritada tegevusi, kusjuures inimene ise ei teagi, et tal see olemas on. Praiminguefekt tulemuste paranemine mitteteadliku õppimise teel MÄLU eksplitsiitne implitsiitne
Mälu Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Lapsepõlve amneesia · Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende kolmandat või neljandat eluaastat Meenutamise ajendid on erinevad kui täiskasvanul Kontekst on erinev Hipokampus (autobiograafiline mälu) ei ole enne seda vanust täielikult välja arenenud Endel Tulving · Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut · Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad
subjektiivne ajaline mõõde. (Nt. Mida sõin täna hommikul? Millal tuli eelmisel sügisel lumi maha?) · Protseduuriline mälu oskused ja harjumused, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja tegevuste peale mõelda. (Nt. Oskused noa ja kahvliga süüa, rattaga sõitmine, lugemine, kirjutamine) III Teadvustatuse tase: · Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab, mis on meenutamise aluseks mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. · Implitsiitne mälu mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusüsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu implitsiitse mälu üks vorm. Implitsiitse mälu erivorm praimimine (mingi eelnevalt nähtu või kuuldu mõju järgneva tegevuse edukusele, ilma et ta ise seda teadvustaks. Lünksõnade ja lõpetamate sõnade testid
seadust (,,eksperdid!), oli selge kontekst ning tulemus kõrgem!) 5) kui materjal väga pikk, 4.seeria, siis ei ole võimalik täpselt meelde jätta, jäetakse lõikude/mõtete kaupa sisuliselt. 6) kui meenutaksime nüüd veel kord kõigi seeriate sõnu, siis kõige halvemini oleks ilmselt meeles 1. rea sõnad, kõik teised, mis moodustasid laused, oleks parem (,,ekspertidel kõige parem kindlasti 3.seeria!-teistel ehk mitte). 7) peaks avalduma ka U-kõvera kujuline vaba meenutamise efekt 1.seerias (eraldi sõnad). Tõendused STM ja LTM erinevusest: a) esmasuse (primacy) ja värskuse (recency) efektid vabal meenutamisel, nn U- kõver. Vaba meenutamise seriaalne kõver sõltub õppimise ja reprodutseerimise vahele jäävast ajast ja tegevusest. Vabal meenutamisel unustamise kaksikjälje hüpotees (dual-trace hypothesis):- unustamist mõjutavad 2 faktorit- A ja B ·Faktor A: pärast nimekirja esitust mõne sekundi jooksul muu lihtsa ülesande
EPISOODILINE 6. Mälu struktuur – implitsiitne ja eksplitsiitne mälu. Miks neid eristatakse? •Implitsiitseks mäluks nimetatakse sellist mitteteadvustatud andmetel põhinevat mälusűsteemi, tema funktsiooniks on objektide äratundmisele kaasaaitamine. Protseduuriline mälu on ka implitsiitse mälu üks vorm Eksplitsiitne mälu hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist. Inimene teab sel juhul, mis on meenutamise aluseks - mille peale ja kuidas ta mõtleb, selleks, et materjal taastuks. On aga ka võimalik, et mälus olev materjal aitab edukamalt tegevusi sooritada nii, et inimene ise teagi, et eelnev kogemus on teda abistanud. Võib nimet.ka varjatud mäluks. 7. Implitsiitne mälu ja praiming – olemus ja näiteid. .•Implitsiitse mälu erivorm on praimimine ehk praiming (priming) - mingi eelnevalt
o Sümboliline esitus: mõisted- konkreetsed/ abstraktsed; stsenaarium (millisetest tegevustes nt eksam koosneb) Probleemilahendus: o Algsituatsioon-- ?—eesmärk, lõppsituatsioon o James (1890)- probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega. Ülesannete lahendamise võimalused: o Katse-eksituse teel o Meenutamise teel o Loovalt, ülesannet uudselt lahendades o Äkktaipaminse teel lahendatvad ülesanded Lahenduse otsimise hierarhiline protsess: o Mõtlemisele annab suuna lahendatav ülesanne o Lahenduseni ei jõuta kohe, vaid mitme astme järel o Algne probleem formuleeritakse ümber, et koostada ülesande lahendamise üldplaan o Kui esialgsed lahendused ei sobi, katsetatakse uusi formuleeringuid ja
Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. Protseduurilisse mällu salvestub materjal konkreetse harjutamise käigus ning teoreetilised teadmised mingi teema kohta ei anna inimesele veel selleks vajalikku oskust, näiteks auto juhtumine. Kui aga need oskused on omandatud väga professionaalselt, püsivad nad kaua nn liigutusmälus. Aga kuidas inimesed üldse mäletavad? Ka kõige lihtsam meenutamise akt on koostöö päringu ja mälujälje vahel, isegi siis kui see päring näib olevat automaatne ("see asi tuli mul iseendast meelde") ja inimese tahtest sõltumatu. Täpsemalt kõneldes ei ole mälestus asi, mis on mingiks ajaks suletud hoidlasse ja vajadusel võetakse sealt uuesti välja. Mälujäljed on vaid üks osa mälust, teine ja mitte vähemtähtis osa on see informatsioon, mille abil midagi mälust ammutatakse
ka laoruum või raamatukogu töötavad efektiivselt tänu heale ,,kataloogisüsteemile". Sellega sarnasused piirduvad. Ilmselt on mälu puhul tõsi see, et õigesse kohta võib viia palju teid, ehk teisisõnu, asjad võivad meenuda meile väga erinevatel põhjustel ja väga erinevate tunnuste abil. Kõige paradoksaalsem (ja laoruumist erinevam) on see, et suudame väga kiiresti jõuda otsusele, et me mingit asja ei tea, st et see pole kunagi meie mälus olnud. Meenutamise edukus ei näita alati seda, kui palju materjali on mälus säilunud. Meeldetuletamise edukus sõltub sellest, kuidas testi teha. Kaks tuntumat moodust on meenutamis- ehk reprodutseerimistest ja äratundmistest (järjestikune või vaba meenutamine). Tulving kasutas veel ajendatud meenutamist. Võib saada eelnevatest erinevaid tulemusi, kui palutakse meelde jätta eri kategooriatesse kuuluvaid sõnu ja meenutamistesti tehakse
Oleva olemuse / olemise ja olemuse loomuse küsimus. Mis on olevatele asjadele olevatena iseloomulik? Mis on olemus? 2. Selgitage Platoni ideede-teooriat See, mis meile näib olevat pole tegelikkus ning on see-tõttu muutlik ja mitteolev. Tegelikult olevad asjad on muutumatud ja igavesed. Tegelikult olevad asjad on tegelikult näivate asjade arhetüübid, milles nähtavad asjad imiteerivad oma arhetüüpe. Neid arhetüüpe on võimalik mõtlemise (meenutamise või siis taasmäletamise) teel näha. 3. Mis on essentsialism? Õpetus asjade olemusest endast, eeldades neilt eelnevat ontoloogilist staatust. Mis teeb asjast asja? Selle õpetusega jõuab vastuseni küsimusele "Mis see on?" 4. Mis on substants? Substants on olev asi, enesele ja enesekohaselt. 5. Selgitage Aristotelese substantsi-teooriat ühe näitega. Substants tekib (või kaob), siis kui mateeria võtab vormi (või kaotab selle). Näiteks maja
Kordamine pidev harjutamine, mis tagab oskuse omandamise (nt jalgrattasõit, ujumine) Materjali korrastatus e organisatsioon, mis mõjutab tulemuslikku meeldejätmist. Objektiivne korrastatus , kus esitatakse materjal juba korrastatud kujul ja subjektiivne korrastatus, kus inimene ise võib luua mõttelise süsteemi. Meelespidamine e info säilitamine. Meeldetuletamine e reprodutseeriminetähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Känkimine on subjektiivse korrastamise vorm. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. Kuna inimese lühimälu maht on piiratud, siis aitab teatud järjestikuliselt esitatud materjali meelde jätta känkimise teel.Nt numbririda 1 6 2 5 3 6 4 9 6 4 8 1 võib meelde jätta neljas kängis kolme numbri kaupa 162 536 496 481.Kui vaadelda jadas esitatud numbreid kuues kängis (kahekaupa 16 25 36 49 64 81), siis selgub, et tegemist on arvude 4-9 ruutudega. Seda mõistes
tunnuste järjepidevus ning me võime saada juurde üha uusi elus kohanemiseks vajalikke kogemusi. Tänu mälule saame iga hetk oma varasemale teadmisele toetuda, olevukus orienteeruda ja tuleviku tarbeks teadmis-ja kogemusvaru soetada. Mäluprotsesside sisuks on indiviidi kohemuste talletamine, korrastamine, säilitamine ja taastamine. Mälu muudab minevikus tajutu, kujutletu või mõeldu meie teadvuse sisuks psühholoogilises olevikus. Meeldejätmise ja meenutamise võimeta ei tunneks me enam ära oma tajusfääris olevaid objekte ega orienteeruks ümbritsevaid nähtustes. Mäletamisvõime mängib tähtsat osa mõtlemises, kujutluses ja loovas fantaasias, põhimõtteliselt kõigis psüühilistes protsessides. Psüühika normaalne talitlus, arenb ja küpsemine oleksid mäluta mõeldamatud. Meie hoiakud ja suhtumised, oskused ja vilumused, harjumused ja igatsused, suhted ja aated võlgnevad oma tekke ja püsimise tänu mälule. Täielikule mälukaotusele
PROBLEEMIDE LAHENDAMINE Probleem algsituatsioon ? eesmärk, lõppsituatsioon Probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega. Puuduvad selged ja/või õpitud viisid eesmärgi saavutamiseks. Ülesannete lahendamise võimalused: · Katse-eksituse meetod · Meenutamise abil · Loovalt, ülesannet uudselt lahendades · Äkktaipamise teel lahendatavad ülesanded Hästistruktueeritud ülesanded teadmiste-vaesed, kõik vajalik info ülesanded antud, probleemi ei lahendata enamasti äkktaipiamise teel. (,,maovähi ülesanne") Lahenduste otsimise hierarhiline protsess: 1. Probleemi identifitseerimine, probleemi tajumine 2. Probleemi määratlemine mis on valesti, milles probleem seisneb 3. Strateegia konstrueerimine probleemi lahendamiseks
juba olemas. Kui narkootikumi toime on lõppenud, ei suuda organism seetõttu enam vastavat ainet sünteesida, närvisüsteemi talitlus häirub tugevalt ja tekib vastupandamatu vajadus uue narkootikumiannuse manustamiseks. 11.(Informatsiooni vastuvõtmine, salvestamine ja väljastamine on närvisüsteemi üldine omadus. See annab organismidele võimaluse kohaneda ümbritseva keskkonnaga õppimise teel. Ilma õppimise, mälu ja meenutamise võimeta ei suudaks ükski inimene ellu jääda, kuna ta ei suudaks oma saavutusi korrata ega ebaõnnestumist vältida. Aju salvestab vaid väikese osa temasse saabunud informatsioonist.) 12.Une tähtsus:(*lühiajaline puhkamine *õppimine ja mälu salvestamine)
kogemustega. NT. Saaremaa pealinn on Kuressaare. Episoodiline mälu kus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde. Nt milline oli ilm, kui ma viimane kord tartus käisin. Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. NT jalgratta sõit või auto juhtimine. Mis on vaba meenutamise ja äratundmise erinevus? Mis on meenutamise ajendid? Nt: kui öelda 100 sõna, siis paluda neid sõnu meenutada ja öelda, järjekord pole oluline. On tegemist vabameenutamisega. Meenuvad umbes keskmiselt 35-40 % sõnadest. Kui aga öelda 200 sõna, millest 100 on varem kuuldud ning palume öelda millised olid varem kuuldud sõnad on tegemist äratundmisega. Tuntakse ära keskmiselt 95 % sõnu. Meenutamise ajend Nt: õppida ära kõik sõnad koos teiste sõnadega, mis peaksid aitama meenutada esialgset sõna
- proaktiivne interferents varem omandatud materjali segav mõju hiljem omandatule. Nt esimene koolipäev ja esimene armumine inimesel on tavaliselt paremini meeles kui hilisemad samalaadsed sündmused. - Retroaktiivne interferents mõeldakse uue info segavat varasemale infole (varasem infu ununeb uue mõjul). 1.3 Meenutamine Meenutamine ehk reprodutseerimine tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Kui järjesda meeldetuletamise viisid efektiivsuse järgi, parim on äratundmine, siis meenutamine ja kõige vähem efektiivne on meenumine. Kuidas meenutamine täpselt toimub, sellele psühholoogia praegu ühest vastust anda ei saa. Aastakümneid tagasi oli populaarne nn laoruumi käsitlus, mille kohaselt on vaja leida tee õigesse kohta hiiglaslikus informatsioonilaos. Olukorda võib võrrelda ka informatsiooni ostmise ja leidmisega suures raamatukogus
elemendid on välised sündmused, tähenduste määratlemine on kognitiivsed protsessid ja käitumise tagajärjed Õpitu meenutamise õpijuhendamise saavutatu õigsuse kohta reeglite õppimine
kindlasti osalenud rohkem kui 1000 näitlejat, lauljat, muusikut ja tantsijat, sest kokku tuleb erinevaid lavastusi üle 30 ja erinevaid etendusi on kokku mängitud üle 200 korra. Me oleme tõesti rõõmsad ja õnnelikud ning seda tänu Teile, meie toetajad ja vaatajad, kes Te kindlalt lööte rekordi meie ilusate ümmarguste arvude reas. Pika arvutamise ja meenutamise tulemusena julgeme väita, et meie etendusi on vaatamas käinud oma 50 000 vaatajat. Seda nii Viimsi Kooli aulas, Viimsi Huvikeskuse saalis, Viimsi Rannarahva muuseumis, Viimsi mõisas, Viimsi Spordihallis, Rohuneeme kalmistu kõrval oleval platsil ja Viimsi mõisa taga mäel, kus oleme koos noorte tantsijatega teinud toredaid suveetendusi. Lisaks on käidud paljudel festivalidel, tehtud koostööd Viimsi Muusikakooli, Ylivieska
Materjali korrastatakse, laiendatakse. Seoste loomine. Salvestamine pikaajalisse mällu. 8. Kuidas saada üle töötlustasemete kontseptsioonile omasest tautoloogiast? mis võiks olla õpitava materjali töötlussügavuste sõltumatud näitajad? Pole sõltumatut töötluse sügavuse määra. Sama töötlussügavuse juures on tulemused erinevad sõltuvalt meeldetuletamise vormist. 9. Töötlustasemete teooria täiendused/erijuhtumid, mis seletavad oodatust erinevat meenutamise tulemust (nt viimistlev kordamine; mälujälgede eristuvus; ülekande sobivuse teooria) Täiendused: · Viimistlemine ühel sügavustasandil toimunud töötluse hulk (sh assotsiatsioonide loomine; ka semantiline töötlus erineva keerukusega lausetes mõjutab. · Töötluse eristuvus mälutrasside sarnasuse määr. Mida sarnasemad on meeldejäetavate ühikute jäljed e trassid, seda raskem on neid meenutada.
Mida põhjalikumalt on inimene materjali analüüsinud, seda paremini on see meelde jäänud. Selle juures on oluline, et mida inimene saab ise materjali paremaks salvestamiseks teha. Oluline on tähelepanu koondamine materjalile. Tähenduslike seoste tegemine juba mälus olemasolevate seostega. Mõtestatud kordamine muudab informatsiooni ülekandmise lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu lihtsamaks, kuna inimene mõtleb meelde jäetava informatsiooni peale. ( Kiis 2013 ) Meenutamise edukus oleneb erinevatest teguritest . Üheks oluliseks teguriks on meenutamise viis ehk kas inimesel tuleb aktiivselt materjali meenutada või tuleb õige asi teiste seast lihtsalt ära tunda. (Kiis 2013 ) Meelespidamise käigu hoitakse vajalik informatsioon mälus alles. Uurijad on avastanud, et meelespidamise ajal võib materjal mingil määral muutuda. Informatsioon võib lüheneda ja olulised detailid kustuda. Kuna mälu-uuringutega on väga keeruline uurida, mida aju teeb
Igas vanuses olemas teatud teemakohased eelteadmised · Juhendatud küsitlemine (küsimused, mis panevad mõtlema, arutlema) Õpilaste endi küsimused, nt töö paarides Otsesed teksti puudutavad küsimused Järeldust nõudvad küsimused · Sügav infotöötlus (rõhuasetus tähendusel) vs pindmine infotöötlus (rõhuasetus otseselt tekstil) Meenutamine (reprodutseerimine, õpitu kasutamine) · Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip: salvestamise ja meenutamise edukus on seotud · Meenutamise edukust saab tõsta, kui meenutamise tingimused viia sarnaseks meeldejätmise tingimustele (olukord, meeleolu) · Meenutamine on aktiivne konstreerimine (rekonstrueerimine) (nt Bartletti katsed, 1932) Meenutamist soodustavad tingimused · Üldistamise, aktiivse kasutamise efekt (mitte lihtne lugemine) · Üldistavad küsimused · Kaaslaste omavaheline küsimuste esitamine · Grupitööd, arutelud
Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meelespidamine ehk säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine tähendab talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist, ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Meeldejätmine on informatsiooni omandamine, meeldejätmine jaguneb tahtlikuks ja tahtmatuks. Sensoorsesse mällu salvestatakse automaatselt meeleelundite kaudu tulev informatsioon, mis vähem kui 1 sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Unustamine toimub info kustumise tõttu. Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järjestuses. Unustamine toimub uue info tõttu.
kuid mõnikord väga ruttu. Unustamise omadused: unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjal kohe korrata) kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu) Meeldetuletamine ( reprodutseerimine) tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Kui järjestada meeldetuletamise viisid efektiivsuse järgi, parim on äratundmine, siis meenutamine ja kõige vähem efektiivne on meenumine. Äratundmine tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Meenumine materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed. Meenutamine eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist
vastastikune mõju, mille tagajärjel kahjustub vähemalt üks neist. Eristatakse kahte liigi : Proaktiivne varem omandatud materjali segav mõju hiljem omandatule. Retroaktiivne uue info segav mõju varasemale infole (varaseb info ununeb uue mõjul). o Meeldetuletamine e reprodutseerimine talletatud info uuesti esiletoomine, mis võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Äratundmine Tajude mingit objekti, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest. See ei vaja pingutust, selle kutsuvad esile teatud vihjed. Meenutamine Eeldab tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. o Materjali mälus säilimise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu.
"; ,,Mida Sa eelmisel reedel tegid?"; ,,Kes on Andrus Vaarik?"; ,,Mis toimus eelmisel nädalal seriaalis "Kalevipojad"?" 4) Mille poolest sai kuulsaks Endel Tulving? Milline oleks mälu ilma temata? Mälu jaotus 5) Mida kujutab endast implitsiitne mälu? Mis selle alla kuulub ja kuidas seda uuritakse? Tooge näiteid. Üldnimetus järeldavale, mitteteadvustatud andmetel põhinevale mälusüsteemile, selle alla kuuluvad protseduuriline mälu ehk oskused ja vilumused, praiming (meenutamise paranemine mingi teadvustamatu varasema kogemuse mõjul) ja tingitud reaktsioon. 6) Mis on sensoorne mälu? Millised on sarnasused/erinevused lühi- ja pikaajalise mäluga võrreldes? Kuidas on sensoorset mälu uuritud? 7) Kirjeldage mälu hoidlamudelit ehk staadiumide teooriat. Kuidas on seda mudelit kritiseeritud/edasi arendatud? Kolmest osast koosneb. 8) Võrrelge inimese mälu arvutiga. Tooge välja sarnasused ja erinevused. Inimest arvutist eristab unustamine
nii, et see teisendatakse kujule, mis hõlmab õppija mõtteid ja arusaamu. Nii ongi see iga inimese jaoks spetsiifiline. Mälulüngad ja mäluvead Unustamise põhjuseks võib-olla see, et mõnda asja me ei õppinudki kunagi korralikult ära. Lihtsam on meenutada hiljuti toimunud sündmusi (pooleaastatagust loengut või eilset õhtusööki). Mäletamine väheneb ja unustamine suureneb selle võrra, kuidas meelespidamise intervall (õppimise ja meenutamise vaheline aeg) üha pikeneb. Unustamiskõver (Ebbinghaus) tähendab seda, et mäletamine väheneb kõveral vahetult pärast õppimist järsult, hiljem üha sujuvamalt. Uue info pealetulek kahjustab vana info mäletamist. Kui õpitakse väga erinevaid asju, siis need ei sega üksteist, kui aga uus info on varasemaga kooskõlas, aitab see hoopis varem õpitut säilitada. Näiteks ajaloo õppimine aitab meeles pidada seda, mida me varem juba ajaloo kohta teadsime. Mälu interferents
Köhler muutis katsepüstitust kahes osas: 1) loomad olid intelligentsemad (ei ole ainult katse-eksituse meetodil õppimine); 2) lahendus oli leitav situatsiooni analüüsides (ka taju alusel) Takistused lahenduse leidmisel: Uuriti probleeme, mille lahendamiseks ei ole vaja spetsiifilisi eelteadmisi nn teadmiste-vaesed ülesanded: · Uuriti probleeme, millel üks hea lahendus - nn hästi struktureeritud ülesanne Ülesannete lahendamise võimalused: · katse-eksituse teel· meenutamise abil· loovalt, ülesannet uudselt lahendades· Äkktaipamise teel lahendatavad ülesanded · Lahendamiseks on vaja ülesanne ümber formuleerida, ümber struktureerida Lahenduse otsimine hästistruktureeritud ülesannetes· Hästistruktureeritud ülesanded on teadmiste-vasesed, kõik vajalik info ülesandes antud, probleemi ei lahendata enamasti äkktaipamise teel Karl Duncker "maovähi ülesanne" (1945):Inimesel on maovähk, mida ei saa opereerida
suurem töötlus). Erinevus: mehaaniline kordamine ei jää pikaks ajaks mällu, viimistlev jääb. Kuidas saada üle töötlustasemete kontseptsioonile omasest tautoloogiast? mis võiks olla õpitava materjali töötlussügavuste sõltumatud näitajad? Töötlustasemete kontseptsiooni tautoloogia – kui materjal on hästi meeles, siis printsiip töötab, kui ei siis ei. Töötlustasemete teooria täiendused/erijuhtumid, mis seletavad oodatust erinevat meenutamise tulemust (nt viimistlev kordamine; mälujälgede eristuvus; ülekande sobivuse teooria). Ülekande sobivuse hüpotees – orienteerumisülesanne ja testimisolukord peaks kokku langema: - Sama töötlussügavuse juures on tulemused erinevad sõltuvalt meeldetuletamise vormist. (semantiline töötlus õppimisel ei prandanud tulemust testis, kus oli vaja äratundmisel leida riimuvaid sõnu esialgsetele sõnadele)
Sõltub köitvusest, aktivatsiooniastmest, kordamiste arvust, materjali hulgast ja iseloomust, oluline keskkond, kus meenutatakse, Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip. Känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ( süstematiseeri, seosta). Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip - Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel) Erinevad lähenemised õppimisele. Primitiivne õppimine, tahtlik, tahtmatu, assotsiatiivne õppimine. Käitumuslik lähenemine- klassikaline tingimine (õppimise vorm, mis ilmneb, kui koos esinevad tingitud stiimul ja tingimata stiimul; operantne tingimine (selle lähenemise kohaselt ei põhjusta käitumist tingimatu või tingitud stiimul, vaid elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil).
põhjustel ja väga erinevate tunnuste abil. Kõige paradoksaalsem (ja laoruumis otsimisest erinevam) on juhtum, kus me suudame väga kiiresti jõuda otsusele, et me mingit asja ei tea, s.t et see pole kunagi meie mälus olnud. Kui varasemas mälupsühholoogias tunti huvi eelkõige selle vastu, millised on tulemusrikkad mällu salvestamise võtted ja strateegiad, siis alates 1960. aastate keskpaigast on teadlaste huvi keskendunud meeldetuletamise seaduspärasustele. Kas meenutamise edukus näitab tegelikult seda, kui palju materjali on mälus säilinud? Mitte alati. On tähtis tähele panna, et meeldetuletamise edukus mälutestis sõltub viisist, kuidas testi teha. Kaks tuntumat moodust on meenutamis- ehk reprodutseerimistest ja äratundmistest (kusjuures meenutamine võib olla kas järjestikune või vaba meenutamine, viimasel juhul ei ole tähtis reprodutseerimise järjekord). Kui lugeda inimesele ette 100 sõna ja paluda tal hakata kuuldud sõnu vabas järjekorras
materjali korrastatus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne (ümbersõnastamine, känkimine). Meelespidamine on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi. Meelespidamisele vastupidine protsess on unustamine. Unustamise põhjus on interferents. Eristatakse pro- ja retro-aktiivset interferentsi. Meeldetuletamine tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumisevõi meenutamise kaudu. Olenevalt materjali mälus säilimise ajast eristatakse sensoorset, primaarset ehk lühiajalist ja sekundaarset ehk pikaajalist mälu. Pikaajalises mälus eristatakse olenevalt selles sisalduvast infost, selle käsutamise teadvustatusest ning omandamisviisist protseduurilist, semantilist ja episoodilist mälu. Mäluga on seotud erinevad ajukoorealad ning limbiline süsteem. Parema poolkera kahjustumisel häirub ruumilis-visuaalne mälu, vasaku poolkera kahjustuse korral aga
Väikesel osal neist on mäluhäiretest suuremaks vaevuseks keelevõime, tähelepanu, planeerimise, taju (agnoosia) või liigutuste tegemise võime (apraksia) halvenemine. Alzheimeri tõbi ei kahjusta kõiki mäluvõimeid võrdselt. Pikaajaline mälu varasema elu kohta (episoodiline mälu) ja õpitud faktide kohta (semantiline mälu) ning implitsiitne mälu (keha mälu, näiteks kuidas noa ja kahvliga süüa) kahjustuvad vähem kui uute faktide meeldejätmise ja meenutamise võime. Probleemid keelega ilmnevad enamasti sõnavara vähenemises ja sõnade väiksemas käepärasuses, mis toob kaasa suulise ja kirjaliku kõne üldise vaesustumise. Sel staadiumil on haige tavaliselt võimeline lihtsamaid mõtteid korralikult edasi andma. Peenmotoorsete tegevuste (näiteks kirjutamine, joonistamine, riietumine) võib esineda koordinatsiooni- ja planeerimisraskusi (apraksia), kuid tavaliselt jäävad need märkamatuks.
Alfred Adler (1870 1937), kes oli Freud'i kolleeg, lükkas tagasi paljud aspektid Freud'i doktriinis, kaasa arvatud une tähenduse. Adler väitis, et unenägu ei kehasta alateadlikke soove nagu Freud uskus. Selle asemel nägi ta unenägu mistahes mõtete jätkamisena. Paljud kaasaegsed terapeudid jagavad seda vaadet. 6.Unenägude meenutamine Paljud inimesed on huvitatud oma unenägude mõistmisest ja kasutamisest, aga ei suuda neid meenutada. Valmisolek on unenäo meenutamise võti. Mõnikord on meil kiusatus arvata, et me ei näinudki und, ometi näeb igaüks meist igal öösel keskmiselt neli-viis unenägu (olenevalt sellest, mida me enne uinumist seedisime, kuna alkohol, ravimid ja tugev kõhutäis takistavad unenägusid). Mõned sammud, mida unenägude kui tööriistade kasutamiseks astuda võib, on alljärgnevad: A. Seadke endale veel enne uinumist eesmärgiks unenägu mäletada. B. Hoidke voodi kõrval märkmikku. C
Episoodiline isiku eluseigad fikseerituna ajas ja ruumis Protseduuriline vilumused, oskused Semantiline - mõisted, reeglid, teooriad, tähendused 4. Mida tähendab kodeerimise spetsiifilisuse printsiip? Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest, kuidas info on meelde jäetud (olulised on seosed ja kontekst, mis peaksid meenutamise hetkel olema samad kui salvestamise hetkel). 5. Miks on korduvaid ühetaolisi sündmusi raskem meenutada? 6. Milline protsess on meenutamine? Milline protsess on äratundmine? Meenutamine info mälust uuesti välja toomine Äratundmine mingi tegu (äratundmine, nimetamine, pooliku sõna lõpetamine jne.) muutub hõlpsamaks seeläbi, et asi, millele see tegu on suunatud, on vähemalt korra varem juba esinenud
ühesuguse skeemi kohaselt; mõlemal on allsüsteemid - Nt ka STM vib olla häiritud väga mitut moodi nt olla halvenemine ’auditoorses verbaalses mälus’ kuid ’visuaalne verbaalne mälu’ normis - Mittebervaalne auditoorne hea aga erbaalne auditoorne häiritud Positiivne (hoidlamudeli kohta) Üldtunnstatud on STSi ja LTSi omaduste erinevuse tõendid, mis puudutavad: - Mahtu - Unustamise mehhanismi - Vaba meenutamise seriaalseid efekte - Ajalist kestvust - Kodeerimist - Ajukahjustuste uurimisest leitud fakte Kokkuvõttes: hoidlamudel lihtsustatud, vaatab struktuuri lahus mäluprotsessidest ja alastruktuuridest (nt Tulving on tõendanud et LTMis on vähemalt 2 tüüpi unustamist: mälutrassi kadumine või meeldetuletamise tunnuse unustamine) Töömälu - Töömällu võib üsna erineval viisil salvestada ja töötlus on ka erinev (visuaalse ja auditoorse info puhul)
Kodeerimise spetsiifilisus Keel lausa sunnib meid mälust mõtlema kui ruumilisest mahutist, millesse midagi pannakse ja mida sealt on võimalik uuesti välja võtta, tõsi, mõnikord peale pikka otsimist. Pole päris selge, miks selline ruumiline mälu kujutamise viis on tekkinud pea kõigis maailma keeltes, samal ajal kui on teada, et mälu töö on kirjeldatav kõike muud kui mahutina, millesse midagi pannakse ja siis jälle välja võetakse. Ka kõige lihtsam meenutamise akt on koostöö päringu ja mälujälje vahel, isegi siis kui see päring näib olevat automaatne ("see asi tuli mul iseendast meelde") ja inimese tahtest sõltumatu. Täpsemalt kõneldes ei ole mälestus asi, mis on mingiks ajaks suletud hoidlasse ja vajadusel võetakse sealt uuesti välja. Mälujäljed on vaid üks osa mälust, teine ja mitte vähemtähtis osa on see informatsioon, mille abil midagi mälust ammutatakse. Instruktsioon, vihjed ja kõikvõimalikud meenutamise ajendid kujutavad
võrdlemisi hästi(nt. Kui palutakse meelde jätta sõnade nimekirju, on vanurite tulemused peaaegu sama head kui keskealistel, kuid nad suudavad märgatavalt halvemini seostada meenutatud sõnu kindla häälega (mees ja naishääl)). · Eksplitsiitne ja implitsiitne mälusüsteem o Eksplitsiitne mälu (otsene, varjamatu) Hõlmab teadvustatud episoodide ja faktide meenutamist Inimene teab sellel juhul, mis on meenutamise aluseks- mille peale ja kuidas ta mõtleb, et materjal taastuks. Semantiline: faktid Episoodiline: elusündmused o Implitsiitne mälu (järeldatav, varjatud) Mitteteadvustatud andmetel põhinev mälusüsteem Protseduuriline: oskused, vilumused Praiming · Tulemuste paranemine mitteteadliku õppimise teel Tingitud reaktsioonid Mõtlemine
Alfred Adler (1870 1937), kes oli Freud'i kolleeg, lükkas tagasi paljud aspektid Freud'i doktriinis, kaasa arvatud une tähenduse. Adler väitis, et unenägu ei kehasta alateadlikke soove nagu Freud uskus. Selle asemel nägi ta unenägu mistahes mõtete jätkamisena. Paljud kaasaegsed terapeudid jagavad seda vaadet. (Freud 2007) 5.Unenägude meenutamine Paljud inimesed on huvitatud oma unenägude mõistmisest ja kasutamisest, aga ei suuda neid meenutada. Valmisolek on unenäo meenutamise võti. Mõnikord on meil kiusatus arvata, et me ei näinudki und, ometi näeb igaüks meist igal öösel keskmiselt neli-viis unenägu (olenevalt sellest, mida me enne uinumist seedisime, kuna alkohol, ravimid ja tugev kõhutäis takistavad unenägusid). Mõned sammud, mida unenägude kui tööriistade kasutamiseks astuda võib, on alljärgnevad: A. Seadke endale veel enne uinumist eesmärgiks unenägu mäletada. B. Hoidke voodi kõrval märkmikku. C
Platoni õpetus teadmistest kui meenutamisest kujunes lähtepunktiks hilisemale idealistlikule apriorismile (I. Kanti õpetuse nurgakivi), s.o õpetusele, mille järgi inimese mõistusele on omased mõningad hingega kaasa antud vormid ja teadmised, mis on kogemustest sõltumatud. Platoni õpilane Aristoteles rajas mitte ainult loogikataduse, vaid ka teaduse psüühikast. Tema üks kuulsamaid teoseid on traktaat "Hingest", milles käsitletakse ka spetsiaalselt ka mälu nähtusi. Meenutamise tingimuseks näiteks on seosed, mille kaudu ühe eseme ilmudes tekib kujutlus teisest. Need seosed on korrapära, sarnasuse, vastandlikkuse ja naabruse seosed. Aristotelesel ja epikuurlastel oli mäluprobleem tihedasti seotud üldfilosoofilise mõistega. Uue aja filosoofidest tuleks märkida Francis Baconit (1561-1626) kui eksperimentaalse teaduse ja uue aja materialistliku filosoofia rajajat. Tema arvates on kolm põhilist tunnetusvõimet: mälu - millele
Aristotelese järgi on see teada analoogia põhjal. Tõepoolest, substraat (mateeria) peab olema, sest: 1) kui mitu predikaati omavahel ühendatakse, siis peab olema subjekt: ühte predikaati saab teise kohta preditseerida ainult juhul, kui tegemist on ühe ja sama asja predikaatidega; 2) kui leiab aset muutumine, siis peab olema miski, mis samaks jääb. Et inimaru suudab neid vorme asjadest abstraheerida ning passiivse aruna (passiivse intellektina) neid säilitada, siis puudub vajadus meenutamise (anamnesise) ja hinge eeleksistentsi teooria järele. Hing Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus (aktuaalsus). Sellisena ta pärast taime, looma või inimese surma ei säili. Ent aktiivne intellekt on kehalisusest vaba ning seetõttu kehalised muutused teda ei mõjuta, nii et ta on hinge ainus osa, mis on igavene. Ilma aktiivse intellektita ei ole mõtlemine võimalik. Nii et mõtlemisvõime sõltub hinge osast, mis elab keha üle. Aktiivne intellekt
Objekt millega oleme varem kokku puutunud [3]. Meenumine- Materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed [3]. Meenutamine- Eeldab juba tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist hoopis pärssida [3] Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine- Talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu [3]. Kui järjestada meeldetuletamise viise efektiivsuse järgi, oleks neist parim äratundmise, seejärel meenutamine ja siis meenumine [3]. 10 4.1 Unustamine Meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord ka väga ruttu [3]. Uuringud kinnitavad, et unustamise kiirus sõltub sellest, kas tegelikult on lühi või
korrelatsioonidest ehk organite psüühikast. Hiina meditsiin väidab, et emotsioone tekitab organite energia ja vastupidi, ülemäärased emotsioonid kahjustavad organite energiat. Neijingi kooli traditsiooni kohaselt on need seosed järgmised. Normaalsete tunnete seosed viie muutuva riigiga on sellised, et vesi (neerud) annab vastutustunde, puu (maks) otsustusvõime, tuli (süda) rõõmutunde, maa (põrn) mõtisklemise ja kaastunde, metall (kopsud) meenutamise. Siia kuuluvad samuti liias organismi kahjustavad emotsioonid: hirm ja ehmatus (neerud), viha ja vägivaldsus (maks), kurbus (süda), kinnismõttelisus (põrn), igatsus (kopsud). Ka iseloomu- või käitumisjooned on seotud viie liikumisega. Vesi annab ettevaatlikkuse, puu heatahtlikkuse, tuli viisakuse, maa truuduse, metall õiglustunde. Inimese puhta loomuse jaoks võõrad omadused ja kahjustavad emotsioonid aga võivad esile kutsuda haigusi
SÜMBOLILINE ESITUS - Mõisted: konkreetsed/abstraktsed - Skeem: mõiste struktueeritud klaster, nii sümbolilised kui visuaalsed elemendid - Stsenaarium *Võrgustikumudelid – hierarhia (objekti tunnused, erinevused) PROBLEEMILAHENDUS - algsituatsioon - ? - eesmärk, lõppsituatsioon - (James, 1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega ÜLESANNETE LAHENDAMISE VÕIMALUSED - katse-eksituse teel - meenutamise abil - loovalt, ülesannet uudselt lahendades - äkktaipamise teel lahendatavad ülesanded LAHENDAMISE OTSIMISE HIERARHILINE PROTSESS - mõtlemisele annab suuna lahendatav ülesanne - lahenduseni ei jõuta kohe, vaid mitme astme järel - algne probleem formuleeritakse ümber, et koostada ülesande lahendamise üldplaan - kui esialgsed lahendused ei sobi, katsetatakse uusi formuleeringuid ja üldplaane nii kaua kuni jõutakse sobiva üldplaanini
pikaajaline mälu) eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel (protseduuriline, semantiline, episoodiline mälu) teadvustatuse taseme alusel (eksplitsiitne ja implitsiitne mälu) Prefrontaalne ajukoor (lühiajaline eksplitsiitne mälu e töömälu) Hippokampus (vahendab meeldejäetava pikaajalisse mällu) Väikeaju (implitsiitne mälu, mis tähtis oskuste ja tingitud reaktsioonide kujunemiseks) esmasuse (primacy) ja värskuse (recency) efektid vabal meenutamisel, nn U-kõver. Vaba meenutamise seriaalne kõver sõltub õppimise ja reprodutseerimise vahele jäävast ajast ja tegevusest. b) amneesiahaigete uurimine (iseloomulikud on kahjustused vaheajus, hippokampuses, ajukoore oimusagara mediaalses piirkonnas ) - häiritud pikajalisest mälust sündmuste meelespidamise võime ja uue faktilise informatsiooni omandamise ja talletamise võime (nt uute nimede ja nägude õppimine, nimekirjade õppimine ja hilisem mäletamine), kuid
· Asutas Intiimteatri, kus lõi mitmeid tehnilisi uuendusi · Tänapäeval tuntakse teda kui modernse teatri isa. · Suurimaid autoreid rootsi kirjanduses · Üks mõjukaimaid Skandinaavia kirjanikke · Tema looming hõlmab ühiskonnakriitikat, naise ja mehe vahelist võitlust, pihtimusi ning ajalookäsitlusi. 11 KOKKUVÕTE Selle referaadi koostamine andis mulle palju juurde nii silmaringi laienemise kui referaadi tegemise meenutamise kohapealt. Sain teada August Strindbergi biograafiast kogu tema eluaja ulatuses, loomingust ning mõjutustest, tema maailmavaadetest ja ideaalidest. Analüüsisin tema üht tuntuimat näidendit ,,Preili Julie" ning selle tegelasi. Tõin välja Strindbergi tähtsuse nii rootsi kui ka maailmakirjanduses. Kokkuvõttes võin öelda, et Strindbergi kohta referaadi tegemine ning tundma õppimine äratas minus tahtmist ka tema teisi näidendeid ja teoseid lugeda ning arvan, et töös on palju
saad sellest teha?Kui sa käitud nii, siis millised oleksid tagajärjed? Küsimuste kohta : Mis oli selle küsimuse eesmärk? Sokraatilise küsitlemise protsess : 1. Küsi informatsiooni 2. Kuula 3. Tee kokkuvõtteid 4. Sünteesi ja küsi analüütilisi küsimusi DIDAKTILINE KÜSITLEMINE: Küsimus, millele on üks õige vastus ja soodustab nö madalama taseme mõtlemisprotsesse. Uurib fakte, ja algab sageli küsisõnade MIS, KUS, MILLAL, KUIDAS. Kasutatakse meenutamise ja arusaamise oskuste arendamiseks. Kasutatakse meenutamise ja arusaamise oskuste arendamiseks. See soodustab äraarvamist ja ei soodusta loovust ning analüütilist mõtlemist. Ettekirjutavad sekkumised Nõustaja eesmärk on soovitada või eeldada mingit konkreetset käitumist. Nt ma soovitan sul see rääkida läbi oma perekonnaga. RISK! : vb võtta moraliseeriva tooni, kaldutakse üle kasutama. INFORMEERITUD SEKKUMINE: info ja juhiste jagamine
omandatule. Nt esimene koolipäev ja esimene armumine inimesel on tavaliselt paremini meeles kui hilisemad samalaadsed sündmused. · Retroaktiivne interferents mõeldakse uue info segavat mõju varasemale infole (varasem info ununeb uue mõjul). Meeldetuletamine (e reprodutseerimine) tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Kui järjestada meeldetuletamise viisid efektiivsuse järgi, parim on äratundmine, siis meenutamine ja kõige vähem efektiivne on meenumine. · Äratundmine tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Nt valikvastustega KT-s ette antud teatud hulk vastuseid, kui oleme eelnevalt õppinud, siis ei tohiks nende hulgast õige vastuse äratundmisega probleeme tekkida.
· ootuste ja hoiakute mõjul tõusevad infos esile uued teemad; · info muutub isikupärasemaks nt inimese hoiakute mõjul); · loogikavastane info ununeb; · juurde tekib infot, mis võimaldab seletada vastuolusid; · mõni teema muutub valdavaks. Meeldetuletamine (e reprodutseerimine) tähendab talletatud materjali uuesti esiletoomist. See võib toimuda kas äratundmise, meenumise või meenutamise abil. Kui järjestada meeldetuletamise viisid efektiivsuse järgi, parim on äratundmine, siis meenutamine ja kõige vähem efektiivne on meenumine. Äratundmine tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Nt valikvastustega KT-s ette antud teatud hulk vastuseid, kui oleme eelnevalt õppinud, siis ei tohiks nende hulgast õige vastuse äratundmisega probleeme tekkida.
olemine takistab seda. Meelde jätmine sõltub paljudest teguritest: Vajadusest midagi meelde jätta, ootustest, hoiakutest, huvist, väsimusest, ärevusest ja materjali hulgast. Mälu on oma võimekuse tipus 25.-30. Eluaastatel, ehk siis suudab aju palju asju hästi talletada. Professionaalne mälu võib aga paraneda ja säilitada oma taseme pikka aega. Mälu säilitamine on uute teadmiste lisamise ja vana taastamise ning meenutamise protsess. Kui mälu ei kahjustu võib olla selle säilivus väga kestev. Unustaminegi on bioloogiliselt vajalik ning kuulub säilitamise juurde. Kui me ei suudaks unustada siis kaoks mõtete konkreetsus, vorm ja kuju, sest psüühika ei saa puhata. Meenutamine nõuab aktiivset tegevust. Kuna see on seotud emotsionaalse kogemusega on see suhteliselt kerge. Mälul on kolm erinevalt liiki. On olemas
annaabi.ee 
