Tallinna Tehnikaülikool HALLITUSSEENTE KAHJU TERVISELE Referaat Õppeaine: Ehituskeemia KCM0014, 1 semester Õpilase nimi ja õpilaskood: Maria Aria, 206985EATI Tallinn 2020 SISSEJUHATUS Hallitusseened on mikroskoopilised seened, mis moodustavad seeneniidistike, kuid mitte silmaga nähtavaid viljakehi. Et struktuure eristada tuleb kasutada mikroskoopi. Hallitusseeni võime leida kõikjal meie ümber – mullas, vees, taimedel ja surnud või kõduneval orgaanilisel materjalil, organismist, välisõhust, ruumiõhust. Toitainete suhtes ei ole hallitusseened valivad, nad suudavad kõikjal paljunema hakata. Kõige sagedamini leiame hallitusseente kahjustusi pinnakattevahenditega töödeldud või tselluloosi sisaldavatel materjalidel (tapeet). Hallitusseente kasv ja areng nendel toitainetel sõltub peamiselt sobivatest keskkonnatingimustest – temperatuur, suh...
PÄRILIK JA MITTEPÄRILIK MUUTLIKKUS, SELLE VORMID Muutlikkus on organismi omadus milleski eellastest erineda. Esineb kahte tüüpi muutlikkust: pärilik ehk geneetiline ja mittepärilik e modifikatsiooniline. Modifikatsiooniline muutlikkus on keskkonnatingimustest tulenev fenotüübiliste tunnuste varieerumine. Sõltub keskkonna erinevustest, juhuslikest asjaoludest ega p u u d u t a genotüüpi. Modifikatsioonilise muutlikkusega ei kaasne geneetilisi muutusi, fenotüübilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piire nimetatakse reaktsiooninormiks. Iga üksikisendi võimalik reaktsiooninorm on määratud selle isendi genotüübi poolt. Iga isendi tunnuste reaktsiooninorm tuleneb liigi geenifondist.
Mittepärilik muutlikkus Enel Tubin Mittepärilik muutlikkus Modifikatsiooniline muutlikkus: keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine Omandatakse elu jooksul Ei pärandu sugulisel teel järglastele Ei põhjusta muutuseid kromosoomides Modifikatsioonilise muutlikkuse avaldumine Reaktsiooninorm – tunnuse mittepäriliku muutlikkuse piir - Kitsas reaktsiooninorm (keskkonna teguri mõjul toimub väike muutus): kõrvade suurus,juuksevärvus, silmade värv, silmaava suurus, karvade läbimõõt
paljunemisel,somaatilised aga mitte.Somaatilised mutatsioonid kanduvad järglastele vegetatiivse paljunemise käigus. Mittepärilik muutlikkus Fenotüübiliste tunnuste avaldumisel on suur osa keskkonna tingimustel.Lehelaba pindala varieerumine sõltub lehtede asupaigast puul, nende valgustatuse ja toitainetega vasrustatuse erinevusest.Heas toitepinnases kasvaval taimel on lehed tunduvalt suuremad kui kehva kasvukoha puhul. Keskkonnatingimustest tulenevat fenotüübilist muutlikkust nimetatakse modifikatsiooniliseks muutlikkuseks.Modifikatsiooniline muutlikkus on mittepärilik: elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele.Sellega ei kaasne geneetilisi muutusi. Kuidas iseloomustatakse modifikatsioonilist muutlikkust? Fenotüübilise tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piire nimetatakse reaktsioonivormiks.Eristatakse kitsast (inimse juuksevärvuse ja karvade
Genoommutatsioonid on homoloogiliste kromosoomide arvu muutused. ( Downi sündroom) Mutatsioone kutsuvad esile mitmesugused organismisisesed ja väliskeskkonna tegurid. Spontaansed mutatsioonid organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioonid Indutseeritud mutatsioon eksperimendi käigus kunstlikult esile kutsutud mutatsioon Mutatsioone tekitavaid tegureid nimetatakse mutageenideks. Modifikatsiooniline muutlikkus (mittepärilik muutlikkus) keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine. Mutatsioon Modifikatsioon 1.Pärandub 1.Ei pärandu järglastele 2. Keskkonnast 2.Geenidest tingitud tingitud
· Suvel paljuneb ta mittesuguliselt eostega. Kuid ta paljuneb ka suguliselt (Sügisel külmas vees tekib koppvetikas palju väikesi sugurakke. Need vabanevad emaraku kestast ning ujuvad ringi, liituvad ning kattuvad paksu kestaga. Pärast pikka puhkeperioodi hävib kest ja tekib palju väikesi koppvetikaid.) Klorella · Puuduvad viburid. · Keraja kujuga ning koppvetikast väiksem. · Mõõtmed varieeruvad keskkonnatingimustest. · Elab samblike talluses · Elab sümbioosis alamate selgrootutega (vesikelluke, hüdra). · Paljuneb ainult eostega (Kasvatades sobivates tingimustes, paljunevad rakud 1-2 korda ööpäevas. Üks isend või 24 h-ga anda üle paarisaja järglase. Sellepärast muutub puhas vesi äkki roheliseks.) Pleurokokk · On kohastunud eluks õhu käes. · Elab puutüvedel, kivimüüridel, moodustades rohelise kirme. · Elutegevuseks piisab talle õhuniiskusest, vees ta hukkub
-> erinevate genotüüpidega järglased c) populatsiooni isendite omavahelistes erinevustes Kromosoommutatsioon- Kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused. Kuna fenotüüp kujuneb välja genotüüp ja keskkonna tingimuste koostoimest, siis: (Nähtavad mitoosi/meioosi mikroskoopilisel uurumisel) 1. Pärilik ehk geneetiline muutlikkus. Modifikatsiooniline muutlikkus- keskkonnatingimustest tulenev tunnuste Genotüübilised muutused on suuremad, kui fenotüübis paistab, sest: varieerumine. Ei kaasne ka muutusi kromosoomides. * Alleelide ja geenide vastasmõju (domineerimine) Mutageen- mutatsioone tekitav tegur. * Sõltub geenide avaldamistingimustest a) kombinatiivne muutlikkus
MITOOS MEIOOS Rakkude paljunemine Kromosoom on kokku pakitud DNA molekul. Kromatiim on lahti pakitud DNA molekul. GEEN – üks lõik DNA-st, milles oleva info järgi tehakse valmis valk. DNA – rakutuumas RNA – pendeldab, kopeerib infot. Mitoos – raku jagunemis viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsime. Paljuneb. Keharakkude paljunemine. Rakutüskkel – interfaas – eluperiood, kus rakk ei paljune. Ja MITOOS tuuma ja tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustab kaks vanemrakuga identset tütarrakku. Joonis + faasid. Meioos – sugurakkude paljunemine. MITOOS Interfaasis on iga kromosoomi ehitus üks DNA molekul. Interfaasi lõpus toimub DNA kahekordistumine, mille tulemusena on jagunenud kromosoomid rakujagunemisel (mitoosi alguseks kahekromatiidsilised) koosnevad kahest DNA molekulist. Mitoosi ja inter...
Indutseeritud mutatsioon Eksperimendi käigus esile kutsutud mutatsioon. Kaksikute meetod Viis uurida geneetilise ja modifikatsioonilise muutlikuse vahekorda tunnuste varieerumises inimese juures. Kantserogeen Tegur, mis kutsub esile vähktõve tekke. Kombinatiivne muutlikkus Muutlikkus, mis seisneb vanemate geelialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpideks. Kromosoommutatsioon Kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutus. Modifikatsiooniline muutlikkus Keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine. Mutageen Mutatsioone tekitav tegur. Mutatsioon Muutused kromosoomide v geenide struktuuris. Polüploidsus Organismi kogu kromosoomistiku kordistumine. Pärilik haigus Kombinatiivse muutlikkuse tulemusena lapse genotüüpi sattunud retsessiivsed alleelid, mis tekitavad haiguse. Päriliku eelsoodumusega haigus Haigus, mis kujuneb pärilikkuse ja keskkonnategurite koostoimel. Reaktsiooninorm Tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piir.
Dieetravi – rakendatakse pärilike ainevahetushaiguste korral Kirurgiline ravi – kõrvaldatakse pärilikud väärarengud Geeniteraapia – organismis asendatakse defektne geen tervega Vähkkasvajate tekkepõhjused on tingitud inimese geeniregulatsiooni häiretest. Selleks, et normaalne rakk muutuks vähirakuks, peab toimuma transkriptsioon m’nelt selliselt geenilt, mis sel htekel ei tohiks avalduda. Valede geenide avaldumine võib tuleneda otseselt genotüübi iseärasusest, olla tingitud keskkonnatingimustest või mõlema koostoimest. Näiteks võib vastsündinu leukeemia olla pärilik, kuid võib välja kujuneda ka keskkonnategurite toimel.
Reeglina on seda väga vähe, eriti tugevatoimeliste ainete puhul. abiainest annab ravimile vajaliku vormi, muudab selle maitset ja välimust huvitavamaks ning aitab toimeainel mõju avaldada (tärklis, glükoos, värvained, vesi, etanool, siirup, salvialus). Ravimi toime sõltub o organismi geneetilisest eripärast, o organismi üldfüüsilisest seisundist (ka east), o teiste mõjurite (ravimite, toidu, alkoholi jms olemasolust), o keskkonnatingimustest, o eelhoiakutest ravimi suhtes (platseeboefekt). Küsimused Kui palju on tänapäeva ravimitest taimse päritoluga? Millest koosneb ravim? Kuidas jaotatakse ravimid? Mida on vaja retseptiravimi ostmiseks?
· Lai tootevalik · Keevitatavus · Roomavusnähtuse tekkimise pideva, purustavast koormusest väiksema jõu mõjul. · Väsimuse tekkimine koormamise seisundis ja seega võimalik purunemine · Madal püsivus kõrgetel temperatuuridel, millest tekib vajadus kaitsta kandvaid konstruktsioone tule eest · Vajadus konstruktsioonide jäigastamiseks. · Korosiooniks nimetatakse materjali soodumust hävida materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide tõttu. · Reaktsioon võib olla keemiline või elektrokeemiline. Tavaliselt on keskkonna niiskus ja hapniku juuresolek need põhjused, miks algab korrosiooniprotsess. Korrosiooni saab vältida: · Kattes terase pinna kattekihiga (tsink, nikkel, tina, kroom, alumiinium, plastid) või värviga; moodustades pinnale tiheda, läbimatu oksiidikihi. · Legeerides, lisades metalli koostisesse korrosioonikindlust suurendavad materjale.
(mutualistlikku) kooselu vormi. Just mutualistlik suhe eristab seenjuurt ehk mükoriisat teistest taimejuurte ja seente vastastikmõjudest (interaktsioonidest): parasitismist, saprotroofsusest ja kommensalismist. Looduses on tegelikult võimatu neid täpselt piiritleda, sest mullas toimuvaid protsesse on mikroobide tasemel väga keeruline mõõta, kasu on lai mõiste ning palju oleneb konkreetsetest keskkonnatingimustest. Arbuskulaarne mükoriisa Arbuskulaarne mükoriisa on tõenäoliselt evolutsiooniliselt vanim mükoriisatüüp, mida moodustavad seened hõimkonnast Glomeromycota (endine ikkesseente Zygomycota osa). Need seened, keda teatakse vaid umbes 150 liiki, on säilitanud väliselt lihtsa ehituse: mütseel mullas ja juurtes, sellel tekkivad mittesugulise
elutegevusprotsessid Mitmeaastastel taimedel võib aeglustuvad, koos aga see protsess isegi sama vananemisega muutub ka liigi piires käivitudada eri looma välisilme. Vananemine aegadel. Küllaltki organismi tasemel on ebamäärane on vananemise tingitud nii pärilikest algus taimdel, kes põhiliselt teguritest, kui ka paljunevad vegetatiivsel teel. keskkonnatingimustest. Eri Näiteks võivad taime liikide isenditel on erinev maapealsed osad hävida, keskmine eluiga, mis sõltub kuid maa-alused mugulad, mitmesugustest geneetilistest sibulad või ribosoomi osad mehhanismidest ja säilida. Nendest võivad keskkonnateguritest. järgmisel aastal areneda uued taimed. Surm Enne surma esineb agoonia, Närtsimine? mille vältel enamiku
-) Kromosoomide ristsiire toimub meioosi: I jagunemise profaasis. -) Seemnerakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: 48 tundi. -) Inimesel esinevad sugukromosoomid kõikides tuumaga rakkudes. -) * 4. Osa Täitke lünk sobiva sõnaga (1p lause, mitte lünga kohta) -) Imetajate ontogenees jaotub kaheks perioodiks: embrüogeneesiks ja postembrüogeneesiks. -) Inimese sügoot on diploidse kromosoomistikuga. -) Erinevate liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis on määratud: keskkonnatingimustest ja geenidest. -) Interfaasis enamik rakke diferentseerub: nad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talituse. -) Eostega paljunemine on paljunemine. -) Sugurakud on heploidse kromosoomistikuga. -) Ovogeneesi tulemusena saadakse üks viljastumisvõimaline ovotsüüt ja kolm arengu- ja viljastumisvõimetut polotsüüti. -) 3. rasedunädalal arenevad närvisüsteem, vereringe ja skeleti algmed, süda alustab tööd. Keha lõppeb sabaja moodustisega. -) 9
Seitsmekümnendatel loodi esimene geneetiliselt muundatud organism. Tänapäeval kasutatakse sama tehnoloogiat ja samu põhimõtteid, et parendada inimeste omadusi. Geenimutatasioone kasutades on võimalik anda inimesele kindlad omadused, mis annavad talle eelise. 2026. aastal peaks algama Marsi koloniseerimine projekti Mars One raames. Selleks on aga vaja kindlate omadustega isikuid. Selles protsessi on võimalik näha sarnasusi Charles Darwini loodusliku valiku teooriga, kus keskkonnatingimustest tingituna, kohaneb organism ennast ümbritsevaga. Kuid täis potentsiaali saavutamiseks ei pea kasutama geenitehnoloogiat. Sama tulemus on võimalik saada, kasutades masinaid. Tänapäeva masinateadus keskendub suuresti tehisintellekti loomisele. See tähendab targa masina valmistamist. Eelmisel aastal ehitati Singapuri ülikoolis sotsiaalselt intelligente robot, kes suudab inimestega diskusioone pidada. Tehisintellekt on arenenum versioon inimesest, kuna see läheneb
Pärilik muutlikkus Elusloodusele on iseloomulikud nii pärilikkus kui ka muutlikkus Muutlikkus väljendub populatsioonisiseses isendite erinevustes. Kaks tüüpi muutlikkust : pärilik e geneetiline ja mittepärilik e modifikatsiooniline Eristatakse kahte tüüpi pärilikku muutlikkust: kombinatiivset ja mutatsioonilist Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikust muutlikkusest. Kombinatiivne muutlikkus saab tekkida vaid seetõttu, et populatsiooni erinevatel isenditel on erinevad geenide ja kromosoomide vormid: alleelid ja erisustega homoloogilised kromosoomid Kaks päriliku muutlikuse tasandit: genotüübiline ja fenotüübiline muutlikkus . Isendite genotüübilised erinevused on alati suuremad kui fenotüüpides avaldub. Mutatsioonid muutused raku geneetilises materjalis Organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkinud mutatsioone nimetatakse spontaanset...
organismisisesed tegurid). Organismisisesed tegurid on näiteks vabad radikaalid või ainevahetuse vaheühendid (nt H2O2). On suhteliselt harvad. 18) Kombinatiivne muutlikkus - Vanemate alleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks. Pärilikkusainet kombineerib kaks protsessi: 1) meioos (kromosoomide ristsiire), mille käigus tekivad haploidsed sugurakud ja 2) viljastumine, mille käigus taastub diploidne kromosoomistik. 19) Modifikatsiooniline muutlikkus keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine. Elu jooksul omandatud tunnused, mis tekivad organismide kohanemise käigus (nt päevitumine, loomadel kehavärvus [raba- ja liivajärve ahvenad]). Pärilikkusaines muutusi ei toimu ja tunnused järglastele ei pärandu (nt harilik mänd, nõmmemänd ja looduskaitselaused suure võraga männid). 20) Variatsioonikõver variatsioonirea graafiline kujutis. Tavaliselt normaaljaotuse kõver.
2) Keemilised üh., nt benseen ja benseenituuma sisaldavad üh.. 3) radioaktiivne-, röntgen- ja UVkiirgus. Mutageen: Mutageen on mutatsioone esilekutsuv tegur. Kuna paljud mutatsioonid põhjustavad vähki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks. Mutageenid võivad olla: a) füüsikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus, vibratsioon, müra) b) keemilised (ravimid, kemikaalid) c) bioloogilised (viirused, bakterid) Modifikatsiooniline e. mittepärilik muutlikkus keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine (fenotüübiline varieeruvus). Sugulisel teel ei pärandu järglastele ning ei kaasne muutusi kromosoomides. Pärilikud haigused isendi genotüübi iseärasustest tulenev haigus, mis võib olla põhjustatud nii kombinatiivsest muutl kui ka sugurakkudes toimunud mutatsioonidest. Üks osa vastsündinu haigustest võib olla põhjustatud ka geenidest, mis ei tulene geenidest vanemate kromosoomistikus,
, nt selektsioonis kasutatakse uute mikroobitüvede saamiseks. Genetatiivsed mutatsioonid hulkrakse organismi sugurakkudes tekkinud mutatsioonid, mis kanduvad järgmistele põlvedele. Somaatiline mutatsioon hulkrakse keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis ei kandu sugulisel paljunemisel järg põlvedele edasi. Võib tekkida nii embrüogeneesis kui lootejärgses arengus. Hõlmavad enamasti organismi piiratud osi. Mittepärilik e modifikatsiooniline muutlikkus keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine (fenotüübiline varieeruvus). Sugulisel teel ei pärandu järglastele ning ei kaasne muutusi kromosoomides. Reaktsiooninorm ühe tunnuse modifikatsioonilise muutlikkuse piirid. Jag: kitsas ja lai. Kitsas on näiteks imetajate juuksevärvusel ja karvade läbimõõdul. Lai on näiteks kehakaal, kanade munatoodang ja veise piimaand. See tuleneb aga geenifondist. Geenifond liigi või populatsiooni kõigi geenide ja alleelide kogum.
Kääviniidid koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide jaotamises. Mitoosiks nimetatakse päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Interfaasiks nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi. Rakutsükliks nimetatakse raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Mitoosi ja interfaasi kestus sõltub rakutüübist, vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest ja keskkonnatingimustest. Raku ainevahetuse põhiprotsessid (organellide arvu suurenemine, ATP ja teiste makroerigiliste ühendite süntaas, tsentrioolide ja DNA kahekordistumine) toimuvad interfaasis, raku mõõtmed suurenevad. Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised (nende koostisse kuulub kaks identset DNA molekuli). Mitoosi alguseks on ühe kromosoomi kromatiidid omavahel ühendatud tsentromeeri
Bakteriraku ehitus Kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid .Tuuma asemel on neiktuumapiirkond e.nukleoid. Bakteritel on ainult üks rõngakujuline kromosoom. Bakterirakk on kaetud kapsliga,mis kaitseb neid keskonna mõjude eest. Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e.plasmiid. Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid. Plasmiid on väike rõngas dna. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidideta oleks bakter elujõuline. Nende vastu on võimas antibiootikumi d. Antibiootikumi de suhtes muutuvad nad resistentseks. Plasmiide võib olla mitu bakteril. Bakterirakk seisneb: 1. Rakuseinast Baktei väline kuju oleneb rakuseinast, mis kaitseb teda kahjulike välismõjude eest ja kindlustab bakterile suhteliselt püsiva kuju. 2. Plasmamembraanist Plasmamembraan paikneb tihedalt vastu tsütoplasmat ja rakuseina ning muutub ...
võib agressiivne olla. See seisukoht läheb vastuollu spordi üldiste põhimõtetega ja spordi ülesannetega laste moraalse arengu mõjutajana. Treeneritel ja spordijuhtidel on võimalus oma tegevuse ja isikliku eeskujuga võidelda sellise kaksikmoraali levimise vastu. • Pealtvaatajate agressiivsus. Uurimustes on leitud, et võitlusalasid jälgides suureneb pealtvaatajate ja fännide valmisolek agressiivselt käituda, selle tõenäosus sõltub aga ka keskkonnatingimustest. Agressiivsuse kujundamine sportlastel. Agressiivsuse kujundamine sportlastel toimub varem, kui nad tulevad trenni. See toimub erinevatel viisidel: 1. Lapsed, kes jälgivad oma vanemate käitumist , hakkavad seda kordama. Eriti siis , kui selline käitumine toob vanemale edukuse. 2. Vanemad karistavad oma lapse agressiivsuse eest: Vanemad peavad oma lapse agressiivsust mõistlikult maha suruma. Vanemate vale käitumine sellisel juhul toob üleliigse agressiivsuse. 3
aastal ainult 4,5%, mis on Norra järgi maailma väikseim näitaja. Põllumajandussaaduste toodang elaniku kohta oli aga 1999. aastal järgmine (sulgudes EL keskmine):teravili: 1 236 kg (570 kg)kartul: 80 kg (117 kg)piim: 272 kg (336 kg)liha: 137 kg. (97 kg). USA toodab rohkem teravilja kui Hiina või India, aga ta teeb seda kaduvväikese osaga tööjõust. Kõik need näitajad annavad tunnistust väga efektiivsest tootmisest, mis on tingitud kõrgest tehnoloogiaarengust, headest keskkonnatingimustest, jõukast ühiskonnast ja suurest turust. USA farmid on tegelikult rohkem majandusärid kui farmid. Sellised traditsioonilised talupidamise põhimõtted mis näiteks Eestis on väga levinud , kus talu on justkui looduse lähedus, hakkavad USA-s kaduma. Põllumajandus on ikkagi majandusharu ja seega hea võimalus raha teenida. Põllumajandussaaduste müügi osas sõltub USA lisaks suurele siseturule veel välisturust,
toimeainest (aine, mille pärast ravimit kasutatakse) reeglina on seda väga vähe, eriti tugevatoimeliste ainete puhul. abiainest (annab ravimile vajaliku vormi, muudab selle maitset ja välimust huvitavamaks ning aitab toimeainel mõju avaldada (tärklis, glükoos, värvained, vesi, etanool, siirup, salvialus). ravimi toime sõltub: * organismi geneetilisest eripärast, * organismi üldfüüsilisest seisundist (ka east), * teiste mõjurite (ravimite, toidu, alkoholi jms olemasolust), * keskkonnatingimustest, * eelhoiakutest ravimi suhtes (platseeboefekt). ravimite transportimine: Eestisse saabuv ja Eestist lahkuv reisija võib kaasa võtta ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks või temaga kaasasolevate loomade tarbeks. Ravimiameti loata võib isiklikuks tarbeks kaasa võtta kuni viis erineva nimetusega ravimpreparaati, iga ravimpreparaati kuni viis jaemüügipakendit ning kaasasolevate loomade tarbeks kuni viis
Saab uurida mikroskoopiliselt Päritavuse uurimine · Eelnevad meetodid ei sobi enamiku psüühiliste kõrvalekallete ning normaalse muutlikkuse uurimiseks · Inimeste erinevusi põhjustab tavaliselt mitmete geenide koostoime ja samaaegne keskkonnategurite mõju · Päritavus tunnuse populatsioonisisese muutlikkuse see osa, mis on tingitud genotüübilistest erinevustest indiviidide vahel. Ülejäänud osa tunnuse muutlikkusest on tingitud kas puhtalt keskkonnatingimustest või genotüüpide ja keskkonnategurite vastasmõjust Päritavuse uurimine kaksikute meetod · Kaksikuid on kaht bioloogilist tüüpi: Ühemunakaksikud (monosügootsed kaksikud) geneetiliselt identsed Erimunakaksikud (disügootsed kaksikud) erinevad geneetiliselt sama palju kui tavalised õed-vennad (keskmiselt 50%) · Kaksikuid on kaht sotsiaalset tüüpi: Kooskasvanud kaskikud Lahuskasvanud kaksikud Kaksikute meetod
uuritud. Geneetiline mitmekesisus Liigisisene mitmekesisus hõlmab pärilikke molekulaarseid erinevusi nii populatsiooni sees kui ka populatsioonide vahel. See tagab ka populatsiooni kohanemisvõime näiteks vastupidavuse haigustele. Kui arvukus väheneb, võivad olulised alleelid kaduma minna ja kogu liigi kohanemisvõime langeb. Koosluste mitmekesisus - Teatud maa- alal esinevate erinevate koosluste rikkus. Keskkonnatingimustest (mullastik, temeperatuur,sademed...) sõltub millised elusolendid siin saavad elada. 3) Elurikkus pakub inimkonnale: Elurikkus on metsanduse, kalanduse ja paljude tööstusharude aluseks. Väidetavalt sõltub tänapaäeval 40 % maailma majandustes ning 80 % vaesemast elanikonnast otseselt loodusressurssidest. 4) Tagajärjed inimühiskonnale - mõjutab otseselt majandust, inimeste tööhõivet, tervist ja lõpuks kogu inimkonna püsima jäämist. 2
Org happed, süsivesik,valgud,rasvad 13. Kas odavam on valkude tootmine NH3-st või NO3? Miks odavam tee ohtlik võib olla? Odavam NH3-st. NO3 on rakkudele toksiline ja muudetakse kiiresti aminohapeteks. 14. Mis on säilitushingamine? Millised keskkonnafaktorid ja koostisosad selle suurust tõstavad?sõltub temperatuurist.kudede säilitamiseks ja parandamiseks ning hoiab ioongradienti. Suurust tõstavad temp,CO2, valke vaja toota. 15. Mis on valgushingamine? Millistest keskkonnatingimustest selle suurus sõltub?on fotorespiratsioon kus hapnik asendab süsihappegaasi, sõltub vanusest. 16. Kas samavanuselisel sama liigil puul on säilitushingamine suurem soojades kasvutingimustes või jahedamas kasvukohas? 17. Mis on süsiniku refikseerimine ja millistes taimeorganites see aset leiab?CO2 gaasivahetus valguse käes. Nt käbides 18. Kuidas ära tunda taime mineraalainete puudust?lehe värvuse muutus, lehe tipust algav lehe kuivamine, vanemate okste kärbumine ,
Põder Referaat KOOSTAJA: Margus Palmsaar 2007 Põder kuulub imetajate klassi, sõraliste seltsi ja hirvlaste sugukonda. Ta on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Ta on pikkade jäsemete ja laiade sõrgadega, iseloomulikud on ka pikk ülamokk (seetõttu näib nina kongus) ning kuni 40 cm pikkune habe lõua all. Õlakõrgus (190cm) ületab pikimate meeste pikkuse ning täiskasvanud põdrapulli kaal võib olla võrdne 10 mehe kaaluga (600 kg). Labidakujulised sarved ehivad ainult põdrapullide pead. Esimesed sarved hakkavad põdrapullile kasvama vasikaeas, teise eluaasta lõpuks on pähe kasvanud kuni paarikümne sentimeetrised piiksarved. Kolmandal eluaastal võib noor pull uhkeldada juba kaheharuliste sarvedega. Elu jooksul tuleb harusid veel juurde. Ühel sarvel võib olla isegi 15 haru, tavaliselt on nei...
mutatsioon Somaatiline mutatsioon - hulkrakse organismi keharakkudes tekkinud mutatsioon, mis sugulisel paljunemisel järgnevatele põlvkondadele edasi ei kandu Kombinatiivne muutlikus - geneetilise muutlikkuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus Modifikatsiooniline muutlikus - mittepärilik muutlikus on keskkonnatingimustest tulenev tunnuste verieerumine Variatsioonikõver - variatsioonirea graafiline kujutis, mis iseloomustab eelkõige modifikatsioonilist muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneetilistest muutlikkusest Variatsioonirida - mõõdetavate tunnuste ja nende esinemissageduste kasvav või kahanev jada, mis iseloomustab eelkõige modifikatsioonilist muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneentilistest muutlikkusest
eritatud mükotoksiine. - Üherakulistest seentest on enimtuntud pärmseened, kelle esindajat - pagaripärmi - kasutatakse taigna kergitamiseks. Et mitmed pärmseened eritavad ümbritsevasse keskkonda ainevahetuse jääkproduktina etanooli, siis kasutatakse neid ka lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel. Pagaripärm on ümara väliskujuga üherakuline kottseen, kes enamasti paljuneb pungumise teel. Teatud keskkonnatingimustest võivad aga ka pärmseened moodustada hüüfe. Ta eraldab elutegevuse käigus ümbritsevasse keskkonda süsihappegaasi (-> pagaritoodete kergitamine). - Seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid, mis esinevad loomaraku ehituses. Et seened on heterotroofse toitumisega, siis taimedele omased plastiidid nende rakkudes puuduvad. Ka taimedele iseloomulikke vakuoole seenerakkudes ei esine.
Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioone ja lisaks nendele füüsikalise ja keemilise keskkonna. Ökosüsteemi elusa osa komponendid täidavad kolme põhiülesannet: 1) Produtsendid ehk tootjad autotroofsed organismid ehk fotosünteesivõimalised taimed 2) Konsumendid ehk tarbijad heterotroofsed organismid, kes toituvad elusast orgaanilisest ainest 3) Destruendid ehk redutsendid ehk lagundajad surnud orgaanilisest ainest toitujad Kultuurökosüsteemid Suurte maa-alade kultuuristamise ehk põllustamisega on loodud kultuurökosüsteemid, mille põhilisteks komponentideks on: 1) ühe- või mitmeaastased kultuurtaimed 2) looduslikes produktsiooni-, energiavoo- ja aineringe tingimustes kujunenud muld. Mulla elurütm ei pruugi olla lähedane inime...
Imiku motoorne areng Lapse motoorne areng on esimesel eluaastal väga kiire. Iga lapse areng on erinev ja see sõltub lapse kaasasündinud omadustest, perekonnast ja keskkonnatingimustest. Lapse motoorika areng toimub järkjärgult ning kulgeb ülalt alla ehk peast jalgade poole). Esimestel sünnijärgsetel kuudel juhivad laste liigutusi kaasasündinud refleksid (imemis, otsimis, roomamis jne.). Mitmed refleksid, mis esinevad vastsündinu eas, kaovad 34 kuu möödudes, et lapsel saaks tekkida oma tegevuse üle tahtlik kontroll. Reflekside kadudes asenduvad need tahtlike, mõistusega juhitavate liigutustega: et haarata mänguasja,
2) Keemilised teratogeenid ravimid, alkohol, narkootikumid, olmekemikaalid 3) Füüsikalised teratogeenid mehaanilised traumad, kiirgused, alajahtumine, kuumus 13.Ontogeneesi etapid. 1) Viljastumine 2) Juveniilne etapp 3) Sigimisvõimeline etapp 4) Vananemisperiood 5) Surm 14.Miks inimene vananeb? Millised on vananemise ilmingud? Vananemine organismi tasemel on tingitud nii pärilikest teguritest kui ka keskkonnatingimustest. Vananemise ilmingud kortsud, hallid juuksed, meelte nürinemine, terviseprobleemid. 15.Eluslooduse riigid. 1) Bakterite riik prokarüoodid, ainuraksed, hetero- ja autotroofid 2) Seente riik eukarüoodid, ainu- ja hulkraksed, heterotroofid, paljunevad eostega ja pungumise teel 3) Taimeriik eukarüoodid, hulkraksed, suguta ja suguliselt, autotroofid 4) Loomariik eukarüoodid, hulkraksed, suguliselt, heterotroofid
Globaalsed ehk üleilmsed keskkonnaprobleemid on riigipiire ületavad ökoloogilised nähtused. Kõige suuremad ohud (Steffen jt, 2015) Biosfääri terviklikkus Biogeokeemiliste ringete häirimine Maa-süsteemi muutused maakasutuse muutused, maakasutuse intensiivistumine Kliimamuutused Lisaks ookeanide hapestumine, osooniaugud, atmosfääri saaste (nt aerosoolid), magevee kasutus jt Mis juhtub kui see turvaline piir ületatakse? Juhtuvad muutused keskkonnas, mida ei saa enam ümber pöörata (nt kliima radikaalne muutus, magevee otsa lõppemine, ökosüsteeme pole võimalik taastada jne) Planeet muutub lõpuks elamiskõlbmatuks Kasutame aineringetes liikuvaid aineid (sööme-joome, hingame) Me panustame aineringetesse igapäevaselt Samamoodi on kõikide teiste elusate organismidega, ent inimeste tegevus on nende aineringete sisendite/väljundite koguseid oluliselt muutnud . Aineringete stabiilsusest sõltub meie elukeskkonna säilimine sellisena...
13. Kas odavam on valkude tootmine NH4-st või NO3? Miks odavam tee ohtlik võib olla? Odavam on toota NH4-st. Toksiline. 14. Mis on säilitushingamine? Millised keskkonnafaktorid ja koostisosad selle suurust tõstavad? Kudede säilitamiseks ja parandamiseks on vaja energiat, vajadus valkude taastootmiseks. Sõltub otseselt temperatuurist, mida kõrgemaks läheb temperatuur, seda kõrgem on säilitushingamise osakaal. 15. Mis on valgushingamine? Millistest keskkonnatingimustest selle suurus sõltub? Valgushingamine on fotosünteesi protsess, kus hapnik asendab süsihappegaasi Calvini tsüklis. Sõltub temperatuurist. 16. Kas samavanuselisel sama liiki puul on säilitushingamine suurem soojades kasvutingimustes või jahedamas kasvukohas? Soojades tingimustes. 17. Mis on süsiniku refikseerimine ja millistes taimeorganites see aset leiab? Viljad, varred, risoomid. Süsiniku refikseerimine on süsiniku uuesti sidumine. See leiab aset viljades, vartes; risoomides. 18
Pärilik muutlikkus Elusloodusele on iseloomulik nii pärilikkus kui ka muutlikkus. Muutlikkus avaldub liigilises mitmekesisuses, liigilises populatsioonide lahknevuses ja populatsiooni isendite omavahelistes erinevustes. Et organism kujuneb välja tema genotüübi ja elutingimuste koostoimes, siis esineb kaht tüüpi muutlikkust: pärilikku ehk geneetilist ja mittepärilikku ehk modifikatsioonilist. Eristatakse kahte tüüpi pärilikku muutlikkust: kombinatiivset ja mutatsioonilist. Kombinatiivne muutlikkus seisneb vanemate geenialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpideks. Kombinatiivse muutlikkuse korral kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus. Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikust muutlikkusest. Kombinatiivne muutlikkus saab tekkida vaid seetõttu, et p...
BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON I MÕISTED · bioloogiline evolutsioon- maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu · olelusvõitlus- ellujäämine sõltub keskkonnatingimustest ja teistest organismidest · konkurents- olelusvõitlus liikide vahel, nt toidu pärast · looduslik valik- protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustest teistest edukamalt toime tulla · kohastumused- liigi säilimist soodustavad omadused · kohastumised- kui kohastumus on välja kujunenud väga paljudel liigiisenditel · liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on sarnane päritolu ja kes annab
Kordamine Molekulaarbioloogia 1. Mõisted genotüüp, fenotüüp, seosed nende vahel. Vastus: Genotüüp - ühe organismi geenide kogum Fenotüüp - organismi tunnuste kogum Genotüüp on indiviidi kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Fenotüüp kujuneb organismi arengus genotüübis sisalduva info realiseerumise tulemusena. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. Vastus: DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleoti...
1. Mõisted genoüüüp – organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime fenotüüp – isendi avalduvate tunnuste kogum, mis kujuneb genotüübi ja keskkonna koostoimel. seosed nende vahel – Fenotüüp kujuneb genotüübi alusel, keskkonna mõjul. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus. RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast. RNAs on suhkruosaks riboos. Lä...
Järjesta sünteesi energeetilise kulukuse järgi alates kõige odavamast rasvad, valgud, orgaanilised happed ja süsivesikud? 1 orgaanilised happed 2 süsivesikud 3 valgud 4 rasvad 13. Kas odavam on valkude tootmine NH3-st või NO3? Miks odavam tee ohtlik võib olla? Nh3, Toksiline 14. Mis on säilitushingamine? Millised keskkonnafaktorid ja koostisosad selle suurust tõstavad? Et kudesid säilitada ja parandada, temperatuur tõstab suurust 15. Mis on valgushingamine? Millistest keskkonnatingimustest selle suurus sõltub? Nim. valgusest sõltuvat O2 neeldumist ja CO2 eraldumist. Selle käigus seotakse energiat ja selle toimumiseks on vajalik valgus. Sõltub temperatuurist, niiskusest 16. Kas samavanuselisel sama liigil puul on säilitushingamine suurem soojades kasvutingimustes või jahedamas kasvukohas? -soojades 17. Mis on süsiniku refikseerimine ja millistes taimeorganites see aset leiab? Süsiniku refikseerimine on süsiniku uuesti sidumine. See leiab aset viljad; varred; risoomid 18
raukumine). Selgrootud annavad tuhandeid kordi rohkem järglasi, kui imetajad ja linnud, kuid enamus neist ei ela paraku sigimisvõime saabumiseni. Enamik loomi hukkub enne vananemisperioodi. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel. Eri liiki isenditel on erinev keskmine eluiga, mis on tingitud mitmesugustest geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnatingimustest. Enamikul loomadel eelneb surmale agoonia, mille ajal enamiku elundkondade tegevus küll jätkub, kuid teadvus hakkab kaduma, pulss peaaegu lakkab, hingamine aeglustub ja refleksid pidurduvad. Ilma abita järgneb kliiniline surm (lakkab südame ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused), millele viie minuti jooksul võib järgneda bioloogiline surm. Katteseemnetaimede lootejärgne areng algab seemne idanemisega ning jaguneb vegetatiivseks (esimeseks staadiumiks on idand,
Eriala Metall materjalid *Metallmaterjale kasutatakse nende tugevuse,elastsuse keevitavuse pärast. *Metallide puuduseks on nende korrodeerumise keskonna mõjutuste tõttu. *Samas on metallid aga head sooja ja elektrijuhid. Metallid jaotatakse mustadeks ja värvilisteks(nt:teras ja vask) Tegelikult võiks jaotada ka rauda sisaldavateks ja mittesisaldavateks(nt:terased ja malmid ning vask,tsink jne. *Mustade metallide koostis on põhiliselt raud(fe) js süsinik(c)mitmesugustest vahekordades. *Lisandite rauda ehituses ei kasutata ta omadused pole selleks sobivad.Rauale lisatavad lisandid määravad tema omadused ja kasutamisviisi. *Põhimõtteliselt jaotatakse mustad metallid:terasteks ja malmideks. *Süsiniku sisaldus malmides C 1,7%Tavaliselt sisaldavad malmid süsiniku 2...4% ja rohkem. *malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. *valges malmis ehk toormalmis sisalduv süsinik on seotud raudk...
et nende poolt sünteesitav mürk on aktiivne taime kogu kasvuperioodi vältel. Sama mürk bakteri poolt toodetuna aktiveerub üksnes putuka sooles ning putuka hukkumisel laguneb see kergesti. Seetõttu on biotõrjes kasutatavate Bt bakterpreparaatide toime Bt taimedega võrreldes ohutum. Bakterpreparaate kasutatakse üksnes kahjuri kõrge arvukuse korral, taimedes pidevalt sünteesitav aktiivne Bt toksiin satub aga taimejäänustes mulda ja võib seal sõltuvalt keskkonnatingimustest toimida kuni aasta. Kohalike liikide asendumine Võõrgeenide sisseviimine taime genoomi võib anda GM taimedele eeliseid keskkonnas toimetulekuks, mis võib omakorda tingida nende domineerimise. Probleemiks saab see põhiliselt erilistes keskkonnatingimustes, nt juhul, kui suudetakse luua soolatolerantsed ja põuakindlad sordid. Eriti aktuaalne on see piirkondades, kus taimede geneetiline mitmekesisus on suur (nt mais Mehhikos ja soja Hiinas)
laudu. Harilikult kasutatakse 12 mm lauda, kuid soovitatav on siiski 15 mm paksune laud, eriti niiskete ruumide vooderdamisel. Sisevoodrilaua tavalisemad profiilid vastavalt RT 21-10174. PUIDU NIISKUSSISALDUS Elava puu niiskussisaldus on üle 30% (võib olla ka üle 100%), kuivatatud puidu puhul 1020%. Et vähendada voodrilaudise hilisemat muutumist, on soovitatav, et laudise tegemise ajal oleks puidu niiskussisaldus vastav ruumi kasutusaegsele kliimale. Puidu tasakaaluniiskus sõltuvalt keskkonnatingimustest. Üldiselt müüakse suuremates kauplustes voodrilauda niiskussisaldusega u 14%. RYL 90 annab lubatud tarnimisniiskuseks 1318%. Parima tulemuse saavutamiseks tuleks silmas pidada ka seda, et laudise paigaldamise ajal on õhutemperatuur ja -niiskus ruumis juba kasutusaegsele kliimale sarnased ning peale vooderduse valmimist ei tehta enam ehitustöid, mis väga oluliselt tõstavad ruumiõhu niiskust. Üldiselt müüakse suuremates kauplustes voodrilauda niiskussisaldusega u 14%
sugulisel paljunemisel järgnevatele põlvkondadele edasi ei kandu 17) Spontaanne mutatsioon- organismi normaalses elukeskkonnas iseeneslikult tekkiv mutatsioon 18) Kombinatiivne muutlikkus- geneetilise muutlikkuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumisest järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus 19) Modifikatsiooniline muutlikkus- mittepärilik muutlikus on keskkonnatingimustest tulenev tunnuste verieerumine 20) Variatsioonikõver- variatsioonirea graafiline kujutis, mis iseloomustab eelkõige modifikatsioonilist muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneetilistest muutlikkusest 21) Variatsioonirida- mõõdetavate tunnuste ja nende esinemissageduste kasvav või kahanev jada, mis iseloomustab eelkõige modifikatsioonilist muutlikkust, kuid annab ülevaate ka geneentilistest muutlikkusest
(3/3p) *) Elusorganismid said alguse lihtsa ehituse ja struktuuriga elusolenditest. *) Aja jooksul on organismide ehitus järjest keerukamaks muutunud ja täiustunud. *) Palju liigid on välja surnud. *) Arenguetappide vahel on esinenud ka vaheetappe. -) Mis on looduslik valik ja milline on selle vajalikkus. (3/3p) *) Looduslik valik on ebavõrdne paljunemisvõime ning ellujäämine, mis on tingitud nii isendi individuaalsetest iseärasustest kui ka piiravatest keskkonnatingimustest. Oluline on see seetõttu, et puhastab loodust nõrgematest isenditest, sest vaid tugevamad jäävad ellu. -) Selgita endosümbioosi hüpoteesi? (3/3p) *) Endsümbioosi hüpoteesi järgi liitusid ??????? prokarüootidega aeroobsed ja fotosünteesivad prokarüoodid. Esimesel juhul ehk aeroobsete juhul mitokondrid ja teisel juhul tulid plastiidid (kloroplastid). Oluline on see seetõttu, et hakkasid välja kujunema looma- ja taimerakud.
PÄRILIKKUS AKTIVAATOR regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- polümeraasi) seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga ALLEEL ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises ANTIKOODON tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga BIHEELIKS DNA molekuli teist järku struktuur DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE e DNA pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleiidid DIPLOIDNE KROMOSOOMISTIK enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena (erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised), tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46 naisel jaguneb see...
reageerimisel vesinikku ei eraldu. Tugevate oksüdeerivate omaduste tõttu on ta väga sööbiv, reageerib paljude metallidega HNO2 - Lämmastikushape on nõrk ja ebapüsiv hape, mis esineb ainult vesilahustes. Lämmastikushape laguneb ka toatemperatuuril: 3HNO2 HNO3 + 2NO + H2O. Lämmastikushappe sooli nimetataks nitrititeks, mis on valged tahked kristalsed vees lahustuvad ained. Kuumutamisel muutuvad nitritid ebastabiilseteks ja lagunevad.Sõltuvalt keskkonnatingimustest võivad nad olla redutseerijad või oksüdeerijad.Argielus kasutatakse palju kaaliumnitritit ja naatriumnitritit toidulisandina.Nitritid on ligi 10 korda mürgisemad nitraatidest ning nende kogunemisel organismi võivad nad muutuda kantserogeenseteks ehk vähkitekitavateks ühenditeks. Lämmastikväetiste kasutamise positiivsed ja negatiivsed.(+)Kõige rohkem mineraalväetistest taimede saagikuse tõstmiseks kasutatakse lämmastikväetiseid ehk nitrate.Boussingault katsete
Sigimine Paaritumine toimud septembri lõpust novembrini ning poegimine mais-juunis. Suguküpsuse saavutamine oleneb elupaiga kvaliteedist, enamasti saavad isasloomad (pullid) suguküpseks 1 3- ja emased 1 2- aastaselt. Kuid füüsiliselt saavad nad täiskasvanuks alles umbes 7-aastaselt. Tiinus kestab 225 245 päeva. Enamast sünnib 1 vasikas, harva kaksikud. Poegimisintervall 1 a. (ent iga-aastaste tiinuste osakaal sõltub keskkonnatingimustest ja võib olla 0 80%). Punahirvedel on 2 paari (kõhtmisi) nisasid. Udar on märgata ainult tiinuse lõppstaadiumis ja imetamisperioodi alguses. Juba 20 min. peale sündimist suudab vasikas oma jalgele. Pojad Pojad on esimesed 2 kuud täpilised, "peegel" tuhmkollakas. Vasikad loobuvad emapiimast umbes 6 10 kuuselt, kuid järglaste eest hoolitsev ema võib toita ka aastaseid vasikaid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
