disparaatsusest (vasakus ja paremas silmas tekkivate kujutiste erinevused, mis on tingitud silmade erinevast ruumilisest asendist) on mõtet rääkida ka kuulmise juures. Suuna avastamise mehhanism on nii tundlik, et suudab kasutada juba paarikümne mikrosekundilist ajavahet. · Kaugus. Üheks kauguse tajumise viisiks on disparaatsus ehk tajukujundi erinevus kummaski meeleorganis. Oluliseks objektide kaugusest teavitavaks tunnuseks on liikumisparallaks ehk kiiruste vahe kahe liikuva keha projektsioonides silma võrkkestal, mis on tingitud erinevast vaatekaugusest ning võimaldab hinnata objektide sügavustunnuseid. Tuntumad sügavustunnused on lineaarperspektiiv ja kattumine. Tekstuurigradient- suuremal vaatekaugusel olevate pinnaosade projektsiooni detailide tihenemine, mille põhjal vaatleja hindab esemete kaugust. Samuti on kaugemal asuvad asuvad objektid paksemast õhukihist
tegemist) *Selge jätkuvuse printsiip *Lihtsuse printsiip (taju üritab stiimulitest leida lihtsaima struktuuri) SÜGAVUSTAJU - monokulaarsed vs binokulaarsed tunnused - monokulaarsed tunnused - kattuvuse mõtestamine – meil on arusaam sellest, kui üks objekt jääb teise taha, mida lähemal objekt on meile, seda suurem see tundub - tuttav suurus – lähemalt tunduvalt suurem, kaugemalt väiksem, kuid teame ikka, kui suured nad tegelikult on - liikumisparallaks – kui kuskile sõidame, on mõned objektid nägemisväljas suuremad, mõned väiksemad, mõned objektid sõidavad kaasa, lähedal asuvad objektid sõidavad vastu - perspektiiv – kaugemal olevad objektid lähevad järjest väiksemaks, lähemal asuvad stiimulid on hõredamalt kui kaugemal - tekstuurgradient LIIKUMISTAJU - näiline liikumine - raamistik või lähedal asuvate objektide liikumine (indutseeritud liikumine) VÄÄRTAJU
Kuidas toimub sügavuse tajumine liikumise abil? Silma läätse kumeruse muutumine ehk akkomodatsioon. Silma jõudvas optilises voos on eristav parameeter, mis määrab kujutise suurenemise kiiruse alusel, kui palju on aega kokkupuuteni veepinnaga. Sügavustaju tunnused võivad olla: · Okulomotoorsed · Monokulaarsed · Binokulaarsed sügavuse tajumisel on väga tähtis osa meie endi pea ja keha liikumisel ning teiste objektide liikumisel. Need liikumised tekitavad fenomeni nimega liikumisparallaks -lähedasemad objektid näivad "liikuvat" kiiremini, seejuures vaatleja liikumisele vastassuunas. Millise kahe tunnuse kombineerimisel saadakse tekstuurigradient ning mida see kirjeldab? Suhteline suurus (eespool ja tagapool olevad asjad, kui asi on väiksem siis arvad, et see on kaugemal) +lineaarne perspektiiv (detailid on tihedamad, näitavad sügavust)+ tekstuurigradient (jooned lähevad kokku) Mida kaugem, seda tihedamaks muutub muster. Selle järgi saab aru, mis on ees ja mis on taga.
B) Püsivus e. konstantsus (vormitaju). - Inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. C) Taju kestvus e järeltoime - Tajumine ei lakka siis kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib mõnda aega veel sensoorses mälus. D) Struktuursus – tundmatule nähtustele püütakse omistada mingit mõtet, nimetada mõttes objekti nimetus v kategooria E) Liikumisparallaks lähedasemad objektid näivad “liikuvat” kiiremini,vaatleja liikumisele vastassuunas G) Indutseeritud liikuminee. Esilekutsutud liikumine - tekib olukorras, kus üks reaalne liikumine põhjustab teise mittereaalse liikumise. H) Stroboskoopiline liikumine ehk “näiv liikumine” - nähtusega on seletatav eksitaju, et jõulutulede v reklaami valgustorudes toimub valgustäpi liikumine. 1 6. Kuidas tajub inimene ruumilisust
motivatsioon e) Kodupubliku toetus aitas Gerdil võimed realiseerida 19. Mida nimetatakse negatiivseks järelkujutiseks? a) ERP meetodil avastatud negatiivset N300 väljalööki elektroetsefalograagias b) Rohelise-punase värvipimedus c) Võimetust tunda ära tagurpidi pööratud nägusid d) Täiendvärvuse illusoorset taju peale tema täiendvärvuse vaatlemist e) Silmade koondumist lähedale vaatamisel 20. Liikumisparallaks on...? a) Binokulaare märk ruumitajus b) Stereonägemise esimene staadium c) Illusoorne efekt bioloogilise liikumise tajus d) Monokulaarne märk ruumitajus e) Illusoorne efekt nägude äratundmisel näoliigutuste analüüsis 21. Normaalsete ja tervete indiviidide käitumise ja psüühikaprotsesside uurimisega eksperimentaalsete manipulatsioonide tingimustes tegeleb ennekõike..? a) Eksperimentaalne kognitiivne psühholoogia
Kattumine - lähemal olev objekt katab mingi osa kaugemal olevast objektist. Varjutus - 2D pinnad ei jäta varje. Varjude olemasolu vihjab 3D objekti nägemisele. Objekti identiteet - me saame hinnata objekti kaugust reetinal oleva pildi suuruse põhjal. Seda saab teha siis, kui teame objekti tegelikku suurust. Sügavusteravus - kui üks pildi regioon on terava tekstuuriga ja teine regioon on hägusa tekstuuriga, siis tunduvad need regioonid erineva sügavusega. Liikumisparallaks - objekti pildi liikumine üle reetina vaatleja pea liikumise tõttu. Näiteks: vaatlejast on erinevatel kaugustel kaks paigalolevat objekti. Pea liigub! Lähemal oleva objekti pilt läbib reetinal suurema vahemaa. (autosõit) (https://quizlet.com/250491575/taju-flash-cards/) Binokulaarsed ja okulomotoorsed vihjed (kaugus): Konvergents - silmad pöörduvad sissepoole fokuseerimaks lähemal olevat objekti.
von Helmholzi seletus vormijäävusele (sama objekt liigub) kauguse muutudes – aju võtab kaugust arvesse, st arvutab teadvusväliselt (1909). Kaugusvihjed: Monokulaarsed (ühe silma põhised): o Ülekattumine (interpositsioon) – üks objekt on teise peal o Silmalihaste abil – akommodatsioon o Tekstuurigradient o Lineaarperspektiiv (kaugustunnus) o Valgus ja vari o Liikumisparallaks (s[gavustunnus) Binokulaarsed (kahel silmal põhinevad): o Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel paiknevad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma reetinale. o Silmalihastest tulenev kohandumine (vergents) – divergents ja konvergents. Info liigub samal ajal mitmes suunas – ei saa eristada selgeid “töötlusfaase”.
19. Võreldes aistinguga on taju (a) terviklikum, mõtestatum ja kontekstitundlikum (b) teadvustatud psüühikanähtus (c) mälust sõltumatu ning sünesteetiline (d) vähem isikupärane ja elementideks mittetaandav 20. Vaatamata muutuvatele tajumistingimustele aitab ühtesid ja samu objekte püsivalt samadena tunda (a) konstantsusmehhanism (b) ikoonilise mälu pikenemine (c) liikumisparallaks (d) tahtepingutus tajumisel 21. Sotsiaalse taju valdkonda kuuluvad (a) posthüpnootiline amneesia (b) D. reflektsioon, empaatia, stereotüüp, oreooliefekt (c) ajataju, ruumitaju, värvitaju (d) professionaalne ja diletantlik taju 22. Figuuri ja fooni tajumisel (a) kaob kontuur figuuri ja fooni vahelt ära (b) figuuri ja fooni muutumatud olles kontuur vaheldub
kaugusest (mida lähemal, seda vähem vaja kohaneda) ● pildilised tunnused ○ interpositsioon -- lähemal asuvad objektid varjavad vaateväljast kaugemal asuvad objektid ○ lineaarne perspektiiv -- kaugemal asuvad objektid tekitavad võrkkestale väiksema kujutise ○ tekstuurigradiendid -- tekstuurielemendid muutuvad kaugenedes väiksemaksja tihedamaks ○ valgus ja vari -- kui vari all -- obj kumer, kui vari üleval -- obj nõgus. liikumisparallaks -- sügavuse tajumine liikumise kaudu, võrkkestale langevate kujutiste liikumismuster (lähemal asuvad objektid liiguvad rohkem). optiline vool -- objekti lähenedes muutub kujutis temast suuremaks, kaugenedes väiksemaks. Kogu nägemisväljas olev muster muutub samuti → võrkkeste stimulatsioonis tekkiv muutuste muster = opt. vool. Sügavustaju, liigutuste koordineerimine. Kasutame kõiki sügavustunnuseid korraga, kuid erinevates olukordades prevaleerivad
kaugemal asuvad objektid ○ lineaarne perspektiiv -- kaugemal asuvad objektid tekitavad võrkkestale väiksema kujutise ○ tekstuurigradiendid -- tekstuurielemendid muutuvad kaugenedes väiksemaksja tihedamaks ○ valgus ja vari -- kui vari all -- obj kumer, kui vari üleval -- obj nõgus. 8. Kuidas on võimalik tajuda sügavust liikumise kaudu? liikumisparallaks -- sügavuse tajumine liikumise kaudu, võrkkestale langevate kujutiste liikumismuster (lähemal asuvad objektid liiguvad rohkem). 9. Milles seisneb binokulaarne disparaatsus ja kuidas tekitatakse binokulaarsete tunnuste abil sügavustaju? Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel asuvad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma võrkkestale. 10. Liikumistaju: tegeliku liikumise tuvastamise mehhanismid; liikumise
1. Nimeta inimese meeleelundid ja meelesüsteemid ning kirjelda eraldi iga meeleprotsessi toimimumist täpselt (nt milline elund, kus asuvad retseptorid, nende nimetused jne). Tee oma vastuse põhjal valikvastustega (vähemalt 4 varianti) eksamiküsimus. Tasakaalumeel- tasakaaluelund, nahameel - nahk, haistmismeel - nina, maitsemeel - suu, kuulmine - kõrvad ja nägemine - silmad. Tasakaalumeel asub oimuluu juures, koosneb esikust ja kolmest poolringkanalist mille sees on endolümf. esikus asuvad tähnielundid, millel paiknevad sensorrakud. Tasakaalumeele retseprorid paiknevad poolringkanalitel ja tähnielunditel . Karvarakud, mis asuvad vestibulaarses labürindis reageerivad endolümfi liikumisele, näiteks autoga mägedes sõites ehk siis mehaanilisele ärritajale. Nahameel - Nahk, ehk siis naha tundlikkus, on tingitud selles paiknevatest retseptoritest vabad närvilõpmed (valu), Meissneri kehakesed (puudutus), Vater-Pacini keha...
tunnetavad elusolendid seda suhet automaatselt, ilma õppimist vajamata. Mis eristab monokulaarseid, binokulaarseid ja okulomotoorseid sügavustaju tunnused? Monokulaarseid tunnuseid eristab see, et vajalik on ühe silma nägemisväli. Binokulaarsed tunnused vajavad mõlema silma tööd. Okolumotoorsed sõltuvad silmalihaste tööst. Kuidas aitavad sügavust tajuda varjutus, kattumine, sügavusteravus, objekti identiteet, lineaarne perspektiiv, õhuperspektiiv, tekstuurigradient, liikumisparallaks, akommodatsioon, konvergents ning stereopsia? Varjutus: 2D kujutistel varjud puuduvad, mistõttu varjude olemasolu annab tunnistust kujutise kolmemõõtmelisusest. Kattumine: lähem kujutis varjab kaugemal oleva kujutise Sügavusteravus: mida hägusem kujutis, seda kaugemal paistab olevat Objekti identiteet: (tuttav suurus?) objektide arvatav suurus aitab hinnata distantsi Lineaarne perspektiiv: joonte koondumine loob 2D mudelis mulje sügavusest
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
· varjud ja valgusnurk · õhuperspektiiv · tekstuurigradiendid · tuttav suurus · suhteline suurus + lineaarne perspektiiv + + tekstuurigradient · liikumistunnused Sügavuse tajumisel on väga tähtis osa meie endi pea ja keha liikumisel ning teiste objektide liikumisel. Need liikumised tekitavad fenomeni nimega liikumisparallaks -lähedasemad objektid näivad "liikuvat" kiiremini, seejuures vaatleja liikumisele vastassuunas · nähtavat maailma tajume me kolmemõõtmelisena, vaatamata sellele et võrkkestale langev kujutis on kahemõõtmeline. On olemas teatavad sügavustunnused ja sügavust peab olema võimalik tajuda mitmel viisil. Sügavustaju tunnusteks on okulomotoorsed, monokulaarsed ja binokulaarsed. Liikumise abil pea ja keha
kui mõlemad silmad on avatud. Maailmatunnetuses säilib sügavustaju kui panna üks silm kinni - Binokulaarsed tunnused – nõuavad mõlemat silma - Okulomotoorsed tunnused – kinesteetilised, sõltuvad silma lähedal paiknevate musklite kokkutõmbe tunnetamisest Kuidas aitavad sügavust tajuda varjutus, kattumine, sügavusteravus, objekti identiteet, lineaarne perspektiiv, õhuperspektiiv, tekstuurigradient, liikumisparallaks, akommodatsioon, konvergents ning stereopsia? - Varjutus – 2D pinnad ei jäta varje, 3D jätab - Kattumine – kui asi millegi taga on siis on taga - Sügavusteravus – kui üks pildi regioon on terava tekstuuriga ja teine on hägusaga siis need on erineva sügavusega - Objekti identiteet – saame hinnata objekti kaugust reetinal oleva pildi suuruse põhjal. Saab teha kui teame objekti tegelikku suurust.
Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvust...
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral Konstansus on oluline tajutava maailma mõistmisel ja järjepidevuse tagamisel.Varieeruvusest eraldatakse muutumatus,üldisus,põhimõtteline sisu Ruumitaju: Ruumisuhete taju põhineb 3D-ehk sügavustunnetusele Okulomotoorsed:akommodatsioon,konvergents(vaadates mõlema silmaga maailma objekte,proovime me fikseerida mõlemad silmad kindlal objektil) Visuaalsed:suurus,kattuvus,disparaatsus (stereoefekt), liikumisparallaks, tekstuurigradient, aeraalne perspektiiv,geomeetriline perspektiiv Kuulmises:valjus,tämber,disparaatsuspõhine suunataju,Doppleri efekt,dissotsiatsioon Sir Charles Wheatstone,H.von Helmholtz Bela Julesz:stereogrammide meetod Tähelepanu: Psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile,millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus: Valivus,selgus,suund ümberlülitamine,maht,jaotamine (jagamine),püsivus,kontsentratsioon,kõikumine
ütleb et nägin ja tean et see on nii. Sügavustaju vihjed: monokulaarsed ja binokulaarsed - Kattumine – kui asi on millegi taga siis on taga - Suhteline suurus – väiksem asi tundub kaugemal - Absoluutne suurus – kogemuse käigus õpitakse - Lineaarperspektiiv – paralleelsed jooned lähevad kauguses lähemale - Asukoht (kõrgus) - Õhuperspektiiv – kõrged asjad on udusemad - Tekstuuri gradient – tekstuur kaob ära - Liikumisparallaks – lähedal olevad asjad liiguvad kiiremini eest ära kui kaugemal (rongi aknast vaatamine) - Akommodatsioon – läätse reageerimine teravuse muutmiseks - Konvergeerumine – silmade asukoha muutus seoses lähedasemate ja kaugemate vaatamine - Stereopsia Taju: Baasprotsessid Taju – protsessid mille abil meeleorganitega vastuvõetud informatsioon muudetakse objektide, sündmuste, helide, maitsete jms kogemuseks
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU...........................................................................................................
AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
