disparaatsusest (vasakus ja paremas silmas tekkivate kujutiste erinevused, mis on tingitud silmade erinevast ruumilisest asendist) on mõtet rääkida ka kuulmise juures. Suuna avastamise mehhanism on nii tundlik, et suudab kasutada juba paarikümne mikrosekundilist ajavahet. · Kaugus. Üheks kauguse tajumise viisiks on disparaatsus ehk tajukujundi erinevus kummaski meeleorganis. Oluliseks objektide kaugusest teavitavaks tunnuseks on liikumisparallaks ehk kiiruste vahe kahe liikuva keha projektsioonides silma võrkkestal, mis on tingitud erinevast vaatekaugusest ning võimaldab hinnata objektide sügavustunnuseid. Tuntumad sügavustunnused on lineaarperspektiiv ja kattumine. Tekstuurigradient- suuremal vaatekaugusel olevate pinnaosade projektsiooni detailide tihenemine, mille põhjal vaatleja hindab esemete kaugust. Samuti on kaugemal asuvad asuvad objektid paksemast õhukihist
tegemist) *Selge jätkuvuse printsiip *Lihtsuse printsiip (taju üritab stiimulitest leida lihtsaima struktuuri) SÜGAVUSTAJU - monokulaarsed vs binokulaarsed tunnused - monokulaarsed tunnused - kattuvuse mõtestamine – meil on arusaam sellest, kui üks objekt jääb teise taha, mida lähemal objekt on meile, seda suurem see tundub - tuttav suurus – lähemalt tunduvalt suurem, kaugemalt väiksem, kuid teame ikka, kui suured nad tegelikult on - liikumisparallaks – kui kuskile sõidame, on mõned objektid nägemisväljas suuremad, mõned väiksemad, mõned objektid sõidavad kaasa, lähedal asuvad objektid sõidavad vastu - perspektiiv – kaugemal olevad objektid lähevad järjest väiksemaks, lähemal asuvad stiimulid on hõredamalt kui kaugemal - tekstuurgradient LIIKUMISTAJU - näiline liikumine - raamistik või lähedal asuvate objektide liikumine (indutseeritud liikumine) VÄÄRTAJU
Kuidas toimub sügavuse tajumine liikumise abil? Silma läätse kumeruse muutumine ehk akkomodatsioon. Silma jõudvas optilises voos on eristav parameeter, mis määrab kujutise suurenemise kiiruse alusel, kui palju on aega kokkupuuteni veepinnaga. Sügavustaju tunnused võivad olla: · Okulomotoorsed · Monokulaarsed · Binokulaarsed sügavuse tajumisel on väga tähtis osa meie endi pea ja keha liikumisel ning teiste objektide liikumisel. Need liikumised tekitavad fenomeni nimega liikumisparallaks -lähedasemad objektid näivad "liikuvat" kiiremini, seejuures vaatleja liikumisele vastassuunas. Millise kahe tunnuse kombineerimisel saadakse tekstuurigradient ning mida see kirjeldab? Suhteline suurus (eespool ja tagapool olevad asjad, kui asi on väiksem siis arvad, et see on kaugemal) +lineaarne perspektiiv (detailid on tihedamad, näitavad sügavust)+ tekstuurigradient (jooned lähevad kokku) Mida kaugem, seda tihedamaks muutub muster. Selle järgi saab aru, mis on ees ja mis on taga
B) Püsivus e. konstantsus (vormitaju). - Inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. C) Taju kestvus e järeltoime - Tajumine ei lakka siis kui stiimul on oma toime lõpetanud, vaid stiimul püsib mõnda aega veel sensoorses mälus. D) Struktuursus – tundmatule nähtustele püütakse omistada mingit mõtet, nimetada mõttes objekti nimetus v kategooria E) Liikumisparallaks lähedasemad objektid näivad “liikuvat” kiiremini,vaatleja liikumisele vastassuunas G) Indutseeritud liikuminee. Esilekutsutud liikumine - tekib olukorras, kus üks reaalne liikumine põhjustab teise mittereaalse liikumise. H) Stroboskoopiline liikumine ehk “näiv liikumine” - nähtusega on seletatav eksitaju, et jõulutulede v reklaami valgustorudes toimub valgustäpi liikumine. 1 6. Kuidas tajub inimene ruumilisust
motivatsioon e) Kodupubliku toetus aitas Gerdil võimed realiseerida 19. Mida nimetatakse negatiivseks järelkujutiseks? a) ERP meetodil avastatud negatiivset N300 väljalööki elektroetsefalograagias b) Rohelise-punase värvipimedus c) Võimetust tunda ära tagurpidi pööratud nägusid d) Täiendvärvuse illusoorset taju peale tema täiendvärvuse vaatlemist e) Silmade koondumist lähedale vaatamisel 20. Liikumisparallaks on...? a) Binokulaare märk ruumitajus b) Stereonägemise esimene staadium c) Illusoorne efekt bioloogilise liikumise tajus d) Monokulaarne märk ruumitajus e) Illusoorne efekt nägude äratundmisel näoliigutuste analüüsis 21. Normaalsete ja tervete indiviidide käitumise ja psüühikaprotsesside uurimisega eksperimentaalsete manipulatsioonide tingimustes tegeleb ennekõike..? a) Eksperimentaalne kognitiivne psühholoogia
Kattumine - lähemal olev objekt katab mingi osa kaugemal olevast objektist. Varjutus - 2D pinnad ei jäta varje. Varjude olemasolu vihjab 3D objekti nägemisele. Objekti identiteet - me saame hinnata objekti kaugust reetinal oleva pildi suuruse põhjal. Seda saab teha siis, kui teame objekti tegelikku suurust. Sügavusteravus - kui üks pildi regioon on terava tekstuuriga ja teine regioon on hägusa tekstuuriga, siis tunduvad need regioonid erineva sügavusega. Liikumisparallaks - objekti pildi liikumine üle reetina vaatleja pea liikumise tõttu. Näiteks: vaatlejast on erinevatel kaugustel kaks paigalolevat objekti. Pea liigub! Lähemal oleva objekti pilt läbib reetinal suurema vahemaa. (autosõit) (https://quizlet.com/250491575/taju-flash-cards/) Binokulaarsed ja okulomotoorsed vihjed (kaugus): Konvergents - silmad pöörduvad sissepoole fokuseerimaks lähemal olevat objekti.
von Helmholzi seletus vormijäävusele (sama objekt liigub) kauguse muutudes – aju võtab kaugust arvesse, st arvutab teadvusväliselt (1909). Kaugusvihjed: Monokulaarsed (ühe silma põhised): o Ülekattumine (interpositsioon) – üks objekt on teise peal o Silmalihaste abil – akommodatsioon o Tekstuurigradient o Lineaarperspektiiv (kaugustunnus) o Valgus ja vari o Liikumisparallaks (s[gavustunnus) Binokulaarsed (kahel silmal põhinevad): o Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel paiknevad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma reetinale. o Silmalihastest tulenev kohandumine (vergents) – divergents ja konvergents. Info liigub samal ajal mitmes suunas – ei saa eristada selgeid “töötlusfaase”.
19. Võreldes aistinguga on taju (a) terviklikum, mõtestatum ja kontekstitundlikum (b) teadvustatud psüühikanähtus (c) mälust sõltumatu ning sünesteetiline (d) vähem isikupärane ja elementideks mittetaandav 20. Vaatamata muutuvatele tajumistingimustele aitab ühtesid ja samu objekte püsivalt samadena tunda (a) konstantsusmehhanism (b) ikoonilise mälu pikenemine (c) liikumisparallaks (d) tahtepingutus tajumisel 21. Sotsiaalse taju valdkonda kuuluvad (a) posthüpnootiline amneesia (b) D. reflektsioon, empaatia, stereotüüp, oreooliefekt (c) ajataju, ruumitaju, värvitaju (d) professionaalne ja diletantlik taju 22. Figuuri ja fooni tajumisel (a) kaob kontuur figuuri ja fooni vahelt ära (b) figuuri ja fooni muutumatud olles kontuur vaheldub
kaugusest (mida lähemal, seda vähem vaja kohaneda) ● pildilised tunnused ○ interpositsioon -- lähemal asuvad objektid varjavad vaateväljast kaugemal asuvad objektid ○ lineaarne perspektiiv -- kaugemal asuvad objektid tekitavad võrkkestale väiksema kujutise ○ tekstuurigradiendid -- tekstuurielemendid muutuvad kaugenedes väiksemaksja tihedamaks ○ valgus ja vari -- kui vari all -- obj kumer, kui vari üleval -- obj nõgus. liikumisparallaks -- sügavuse tajumine liikumise kaudu, võrkkestale langevate kujutiste liikumismuster (lähemal asuvad objektid liiguvad rohkem). optiline vool -- objekti lähenedes muutub kujutis temast suuremaks, kaugenedes väiksemaks. Kogu nägemisväljas olev muster muutub samuti → võrkkeste stimulatsioonis tekkiv muutuste muster = opt. vool. Sügavustaju, liigutuste koordineerimine. Kasutame kõiki sügavustunnuseid korraga, kuid erinevates olukordades prevaleerivad
kaugemal asuvad objektid ○ lineaarne perspektiiv -- kaugemal asuvad objektid tekitavad võrkkestale väiksema kujutise ○ tekstuurigradiendid -- tekstuurielemendid muutuvad kaugenedes väiksemaksja tihedamaks ○ valgus ja vari -- kui vari all -- obj kumer, kui vari üleval -- obj nõgus. 8. Kuidas on võimalik tajuda sügavust liikumise kaudu? liikumisparallaks -- sügavuse tajumine liikumise kaudu, võrkkestale langevate kujutiste liikumismuster (lähemal asuvad objektid liiguvad rohkem). 9. Milles seisneb binokulaarne disparaatsus ja kuidas tekitatakse binokulaarsete tunnuste abil sügavustaju? Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel asuvad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma võrkkestale. 10. Liikumistaju: tegeliku liikumise tuvastamise mehhanismid; liikumise
silmaga vaadates. Ehk siis kas silma kohanemine - silm kohaneb, et maailma näha, kohandumise hulk sõltub objekti kaugusest (mida lähemal, seda vähem vaja kohaneda) või pildilased tunnused: lähemal asuvad objektid varjavad vaateväljast kaugemal asuvad objektid, kaugemal asuvad objektid tekitavad võrkkestale väiksema kujutise, tekstuurielemendid muutuvad kaugenedes väiksemaksja tihedamaks ning valgus ja vari -- kui vari all -- obj kumer, kui vari üleval -- obj nõgus. Liikumisparallaks - sügavuse tajumine liikumise kaudu, võrkkestale langevate kujutiste liikumismuster (lähemal asuvad objektid liiguvad rohkem). Optiline vool - objekti lähenedes muutub kujutis temast suuremaks, kaugenedes väiksemaks. Kasutame kõiki sügavustunnuseid korraga. Kiiruse tajumine - liikumise tuvastajad -- aju nägemissüsteemi rakud, mis on tundlikud kujutise liikumise suhtes teatud suunas üle silma võrkkesta. Enamasti tajutakse neid nihkeid
tunnetavad elusolendid seda suhet automaatselt, ilma õppimist vajamata. Mis eristab monokulaarseid, binokulaarseid ja okulomotoorseid sügavustaju tunnused? Monokulaarseid tunnuseid eristab see, et vajalik on ühe silma nägemisväli. Binokulaarsed tunnused vajavad mõlema silma tööd. Okolumotoorsed sõltuvad silmalihaste tööst. Kuidas aitavad sügavust tajuda varjutus, kattumine, sügavusteravus, objekti identiteet, lineaarne perspektiiv, õhuperspektiiv, tekstuurigradient, liikumisparallaks, akommodatsioon, konvergents ning stereopsia? Varjutus: 2D kujutistel varjud puuduvad, mistõttu varjude olemasolu annab tunnistust kujutise kolmemõõtmelisusest. Kattumine: lähem kujutis varjab kaugemal oleva kujutise Sügavusteravus: mida hägusem kujutis, seda kaugemal paistab olevat Objekti identiteet: (tuttav suurus?) objektide arvatav suurus aitab hinnata distantsi Lineaarne perspektiiv: joonte koondumine loob 2D mudelis mulje sügavusest
silma jõudva vaate erinevusel. Erinevus seda väiksem, mida kaugemal objekt Monokulaarsed sügavustunnused visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust, isegi kui stiimulit vaatab ainult üks silm. Interpositsioon-monokulaarne kaugustunnus, mis põhineb asjaolul, et lähemal asuvad objektid varjavad vaateväljast kaugemal asuvad objektid. Lineaarne perspektiiv-paralleelsed jooned näivad vaatajast kaugenedes teineteise suunas koonduvat. Liikumisparallaks-kui vaatleja liigutab, liiguvad lähemate objektide võrkkestale langevad kujutised kiiremini kui suuremate objektide kujutised. Tähelepanu Illusoorne seos- tajutakse õigesti esitatud objektide tunnused, nt värv ja kuju, valesti tajutakse kuidas need kombineeritud nt roheline O ja punane X, kuigi tegelikult vastupidi. Praiming protsess, mille kaudu detektor valmistatakse peatse sisendi jaoks ette, mis muudab selle sisendi äratundmise osaleja jaoks lihtsamaks. 6.Teadvus
· varjud ja valgusnurk · õhuperspektiiv · tekstuurigradiendid · tuttav suurus · suhteline suurus + lineaarne perspektiiv + + tekstuurigradient · liikumistunnused Sügavuse tajumisel on väga tähtis osa meie endi pea ja keha liikumisel ning teiste objektide liikumisel. Need liikumised tekitavad fenomeni nimega liikumisparallaks -lähedasemad objektid näivad "liikuvat" kiiremini, seejuures vaatleja liikumisele vastassuunas · nähtavat maailma tajume me kolmemõõtmelisena, vaatamata sellele et võrkkestale langev kujutis on kahemõõtmeline. On olemas teatavad sügavustunnused ja sügavust peab olema võimalik tajuda mitmel viisil. Sügavustaju tunnusteks on okulomotoorsed, monokulaarsed ja binokulaarsed. Liikumise abil pea ja keha
kui mõlemad silmad on avatud. Maailmatunnetuses säilib sügavustaju kui panna üks silm kinni - Binokulaarsed tunnused – nõuavad mõlemat silma - Okulomotoorsed tunnused – kinesteetilised, sõltuvad silma lähedal paiknevate musklite kokkutõmbe tunnetamisest Kuidas aitavad sügavust tajuda varjutus, kattumine, sügavusteravus, objekti identiteet, lineaarne perspektiiv, õhuperspektiiv, tekstuurigradient, liikumisparallaks, akommodatsioon, konvergents ning stereopsia? - Varjutus – 2D pinnad ei jäta varje, 3D jätab - Kattumine – kui asi millegi taga on siis on taga - Sügavusteravus – kui üks pildi regioon on terava tekstuuriga ja teine on hägusaga siis need on erineva sügavusega - Objekti identiteet – saame hinnata objekti kaugust reetinal oleva pildi suuruse põhjal. Saab teha kui teame objekti tegelikku suurust.
19 Looduse poolt kaasaantud võimaluste realiseerimiseks on adekvaatne stimulatsioon hädavajalik. Samavõrd oluline on aktiivsus ümbritseva maailma tundmaõppimisel. - Taju õppimine - oskus märgata uusi omadusi ja tunnuseid või üha väiksemaid erinevusi stiimulite vahel. — - Akommodatsioon - silma kohanemine erineval kaugusel olevate objektide vaatamiseks. Inimese puhul toimub akkommodatsioon silmaläätse kuju muutumise abil. Liikumisparallaks - vaatleja oliikumise puhul pole nägemisvälja muutused juhustikud, vaid süstemaatilised: lähedaste objektide nihe võrkkestal on suur ning mida kaugemal objekt asub, seda lühem on tema poolt läbitud teepikkuse projektsioon silmapõhjas. Inimese nägemises on vaid kolm erisuguse värvipigmendiga retseptorrakkude tüüpi, igaüks maksimaalselt tundlik erineva lainepikkusega elektromagnetlainete suhtes.
(nt subjektiivsete kontuuride tajumine: Kanizsa kolmnurk). (Wikipedia) Sügavustaju Monokulaarsed vs binokulaarsed tunnused Monokulaarsed tunnused- Visuaalse stiimuli tunnused, mis näitavad kaugust, isegi kui stiimulit vaatab ainult üks silm. Kattuvuse mõttestamine- Kui üks objekt jääb teise taha, siis ta pole kadunud Tuttav suurus- Tuttava suuruse arvestamine. Lähedal suurem, kaugel tundub väiksem. Liikumisparallaks- Sügavustunnus, mis põhineb asjaolul, et kui vaatleja liigutab, liiguvad lähedal asuvatest objektidest silma võrkkestale langevad kujutised kiiremini, kui kaugemal olevate objektide kujutised. Prespektiiv- Lineaarne prespektiiv on kaugustunnus, mis põhineb asjaolul, et paralleelsed jooned näivad vaatajast kaugenedes teineteise suunas koonduvat. Tekstuurigradient- kui sügavustunnus. Ühtlase tekstuuriga pinnad tekitavad
Lääts kohandub vastavalt vaadeldavate asjade kaugusele, silmade optiliste telgede nurk on erinev eemal ja lähedal asuvate objekte vaadeldes. saab kaugustunnuseid tõlgendada. Silmade optilised teljed ristuvad vaadataval objektil- ei soovitada kõõritada. Binokulaarsed tunnused on tähtsad- stereo-optilise nägemise mehhanismide töö alus; monokulaarsed tunnused- staatilised (kattuvus- lähemaolev katab kaugema, suurus- eemalolev väiksem, perspektiiv) ja dünaamilised (liikumisparallaks). Distants- lühemaid vahemaid ülehinnatakse, pikemaid alahinnatakse, avaruses ülehinnatakse. Absoluutne ja suhteline liikumine. Liikumismulje tekkimine- *objekti reaalne liikumine, *storoskoopiline esitlus- animatsiooni alus- kinofilm, * indutseeritud liikumine- liikumatu objekti fooni liikumine vastasuunas, * autokineetiline- pimedas ruumis hõõguv sigaret, * liikumise järelefekt (aistingud).
püsivatena ka tajumistingimuste muutumise korral Konstansus on oluline tajutava maailma mõistmisel ja järjepidevuse tagamisel.Varieeruvusest eraldatakse muutumatus,üldisus,põhimõtteline sisu Ruumitaju: Ruumisuhete taju põhineb 3D-ehk sügavustunnetusele Okulomotoorsed:akommodatsioon,konvergents(vaadates mõlema silmaga maailma objekte,proovime me fikseerida mõlemad silmad kindlal objektil) Visuaalsed:suurus,kattuvus,disparaatsus (stereoefekt), liikumisparallaks, tekstuurigradient, aeraalne perspektiiv,geomeetriline perspektiiv Kuulmises:valjus,tämber,disparaatsuspõhine suunataju,Doppleri efekt,dissotsiatsioon Sir Charles Wheatstone,H.von Helmholtz Bela Julesz:stereogrammide meetod Tähelepanu: Psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile,millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus: Valivus,selgus,suund ümberlülitamine,maht,jaotamine (jagamine),püsivus,kontsentratsioon,kõikumine
ütleb et nägin ja tean et see on nii. Sügavustaju vihjed: monokulaarsed ja binokulaarsed - Kattumine – kui asi on millegi taga siis on taga - Suhteline suurus – väiksem asi tundub kaugemal - Absoluutne suurus – kogemuse käigus õpitakse - Lineaarperspektiiv – paralleelsed jooned lähevad kauguses lähemale - Asukoht (kõrgus) - Õhuperspektiiv – kõrged asjad on udusemad - Tekstuuri gradient – tekstuur kaob ära - Liikumisparallaks – lähedal olevad asjad liiguvad kiiremini eest ära kui kaugemal (rongi aknast vaatamine) - Akommodatsioon – läätse reageerimine teravuse muutmiseks - Konvergeerumine – silmade asukoha muutus seoses lähedasemate ja kaugemate vaatamine - Stereopsia Taju: Baasprotsessid Taju – protsessid mille abil meeleorganitega vastuvõetud informatsioon muudetakse objektide, sündmuste, helide, maitsete jms kogemuseks
3.4. Ruumitaju/sügavuse taju 2D > 3D – annab meile pildi kolmemõõtmelisest ruumist, näitab kaugusi ja ruumisuhteid. Eseme kaugust hindab inimene selle järgi, kui suur kujutus tekib silma võrkkestal. 13 Monokulaarsed märgid: *Lineaarne perspektiiv, *Tekstuuri gradient, *Suhteline paiknemine, *Varjutus, *Tutta suurus. *Õhuperspektiiv, *Liikumisparallaks Binokulaarsed ja okulomotoorsed märgid: 1. Konvergentsus (koondumine) 2. Akkomodatsioon 3. Stereonägemine: 3.1. Sisendi tunnuste identifitseerimine 3.2. Retinaalse disparaatsuse arvutamine binokulaarsete neuronite abil Erinevate märkide kombineerimine ruumitajus: Bruno & Cutting (1988): 1. Summeerimine, kaalutud summeerimine 2. Valimine 3. Paljundamine Suuruse konstantsus - Suuruse täpne tajumine vaatamata retinaalse kujutise suurusele
Kahesilmaliste (binokulaarsete) sügavustunnuste hulka kuulub binokulaarne disparaatsus. Monokulaarsed sügavuse tajumise tunnused on nn. pildilikud tunnused: (1) objektide osaline kaetus, (2) objektide suhteline suurus, (3) lineaarne perspektiiv, (4) tekstuurigradiendid. Ülaltoodud juhud käsitlevad tajupildi staatikat. Sügavustaju dünaamilised tunnused tulenevad vaatleja ja/ või tema ümbruse liikumisest. Liikumisparallaks on mulje ümbruse liikumisest liikuva vaatleja korral. Objektid näivad liikuvat vaatleja liikumisele vastassuunas; lähedased objektid liiguvad kiiresti ja kaugemad aeglaselt. Optiline vool on mulje meie edasiliikumisel otse ees olevate objektide liikumisest meie suunas ja tagurpidi liikumisel (nt. sõidukis seljaga sõidusuunas istudes) otse meie ees olevate objektide liikumisest meist eemale. Sügavustaju toimimiseks peavad eksisteerima teatud kaasasündinud mehhanismid. Seda tõendavad
annaabi.ee 
