leida sellest tulenevaid kokkuhoiu võimalusi nii kodumajapidamistes kui ka avalikes hoonetes (nt klassiruumis). LED-lampide kasutamise positiivsed küljed v LED-lampide kasutamise positiivsed küljed on järgmised: ü ü löögi- ja põrutuskindlamad kui hõõgniidiga valgusallikad; ü süttivad ja saavutavad heleduse koheselt; ü saadaval on nii sooja kui ka külma valgusena; ü osasid neist saab hämardada dimmeriga; ü valgusdiood suudab pakkuda 16 miljonit erinevat värvitooni; ü LED-lampe saab paigutada süvisesse, seinale, siinile ja karniisile (saadaval erinevatele soklitele ja valgustitüüpidele); ü
Tume aine: Tume aine pole seotud kiirgusega. 400 000 aastat peale Universumi paisumise algust olid tavalise aine tiheduse häiritused vaid umbes 10 -5 keskmisest tihedusest. Praeguses ajas saaksid nad kasvada umbes 1000 korda. Tumeda aine tsentraalne tihedus pole viimase 7 miljardi aastaga oluliselt muutunud. Tumedat ainet on igal pool, aga me teda ei näe ja ei tunne. Et määrata nähtava ja tumeda aine masse tuleb: 1. Mõõta galaktikate heleduse jaotust 2. Hinnata kui palju massi vastab ühele heleduse ühikule 3. Arvutada nähtava osa massi jaotus 4. Arvutada pöörlemise kogumassi jaotust 5. Lahutada kogumassist nähtava valguse mass Täpsem meetod oleks: 1. Hinnata kui palju massi vastab ühele heleduse ühikule Tuleks vaadata: · Kuidas tähtede teke ajas muutub · Millise massiga tähed tekivad · Kuidas iga massiga täht areneb
obj oma on vahemikus 0.9-0.98). Polarisatsioon - Stokesi 4 parameetrit. Peamised neeldumist põhjustavad ained: vesi, co2, CO, hapnik, osoon, metaan, dilämmastikoksiid. 2. Kaugseiretehnika. (Radiomeeter, paljukanaliline skanner, videospektromeetrid, aktiivsed süsteemid, infrapunased radiomeetrid, mikrolaineradiomeetrid ja radarid). (kaugseire peamiseks infoallikaks on obj lähtunud elektromagnetkiirgus). Infot annavad: kiirguse spekter või heleduse keskväärtus eri spektrip-k, heleduse varieeruvus ja korrelatsiooni uuritava obj piirides (nn tekstuur), lisainformatsioon muudest allikatest (geoinfosüsteemid), heleduse ajaline muutumine ja ajaline korrelatsioon, heleduse olenevus vaatesuunast ja valguse langemise suunast, obj lähtunud kiirguse polarisatsioon, fluorestsejtskiirguse olemasolu, heledus ja ajaline kestvus) pasiivsed skannersüsteemid: paljukanalilised mitmesuguse lahutusvõimega, soojukiirguse e infrapunased, mikrolaine, kujutise spektromeetrid..
Tähtede uurimisel on väga oluline osa spektraalanalüüsil (tähtede valgus laotatakse pikaks spektriks, mille abil on võimalik määrata tähe keemiline koostis ja värvus ning ka see, kui kiiresti tähe meile läheneb või meist kaugeneb). On selgunud, et ka tähtede värvus sõltub temperatuurist. Selle põhjal jaotatakse tähed seitsmesse spektriklassi. Ka tähtede värvus ja heledus on omavahel seotud. Kui kanda diagrammile tähed heleduse ja värvuse järgi, saadakse diagramm, kus diametraalselt ulatub üle kogu diagrammi tähtede riba, mis algab nõrga heledusega punakatest tähtedest paremalt alt nurgast ja lõppeb sinakate tugeva heledusega tähtedega üleval vasakus nurgas. Seda riba nimetatakse peajadaks. Peajada kohale jääb väike rühm väga heledaid tähti ja alla väike rühm nõrga heledusega tähti. Seda diagrammi nimetatakse HR - diagrammiks (esimeste koostajate Hertzsprungi ja Russelli järgi)
Kiiresti evolutsioonist tuleneva pöördumatu muutlikkusega tähti nimetatakse mitteratsionaalseiks tähtedeks. Pulseerivad mitmikäthed võivad olla perioodilised või korrapäratud. Tuntumad pulseerivad mitmiktähed on rangelt korrapärase keskpikaperioodiga tsefeiidid ja lühiperioodilised Lyare tüüpi tähed. Ülilühiperioodilistest pulseerivaist mitmiktähtedest on tuntum Scuti. Selle tähe muutlikkust tekitab pinnalainetus. Eruptiivseid mitmiktähti iseloomustab heleduse purskeline muutumine, mis viitab plahvatuslikele protsessidele. Tuntumad on noovad, supernoovad, sähvatusmuutlikud tähed ning sümbiootilised tähed. Üks paremini uuritud liik perioodilisi muutlikke on tsefeiidid. Neis tähis muutuvuse periood on täpselt määratav ja on sama püsiv suurus, nagu on seda orbiidiliikumise perioodid, nii et juba ammu võis maksvusele pääseda oletus, et siin on tegemist kindlate mehaaniliste seaduste järele toimuva korrapärase nähtega
Must auk on aga füüsikateoreetikute välja mõeldud konstruktsioon, mille reaalne olemasolu on tõestamata. Kas arusaam kvasaritest rajaneb tõesti vaid hapral matemaatilisel teoorial? Mitte päris - kvasaritaolise nähtuse tekitamiseks vajavad astronoomid lihtsalt väga suurt hulka ainet pakituna üliväiksesse ruumalasse. Praeguse arusaama kohaselt eksisteerib nii tihe aine üksnes musta auguna. Lisaks suurele heledusele on kvasaril veel mitmeid huvitavaid omadusi: heleduse kiire muutumine, tugev raadio-, röntgeni- ja gammakiirgus, kummalised spektrijooned. Osa neist omadustest avalduvad ka kvasaritest tunduvalt tagasihoidlikumatel objektidel: Seyferti galaktikatel ja raadiogalaktikatel. Murrangu kvasarite mõistmisel ongi toonud eeldus, mille kohaselt kõigi nende galaktikate puhul toimub samalaadne protsess, üksnes avaldumisvormid on erinevad. Astronoomid iseloomustavad neid nähtusi ühise nimetusega: aktiivsed galaktikatuumad.
Tähtede elu Tähe elu on pidev võitlus gravitatsiooni ja seda tasakaalustavate jõudude vahel. Niipea, kui vastaspool veidi järgi annab hakkab täht gravitatsioonijõu mõjul kokku tõmbuma. Kõige kauem suudab gravitatsioonile vastu panna vesiniku heeliumiks muundumisel vabanev tuumaenergia Tuumkütus on väga energiarikas ja tema varud kahanevad aeglaselt. Täht on soojuslikus ja hüdrostaatilises tasakaalus, tema heledus pikka aega ei muutu. Tähe heleduse ja pinnatemperatuuri määrab ära põhiliselt tema mass. Mida suurem on mass, seda kõrgem on temperatuur, seda intensiivsemalt eraldub tuumaenergia ning seda heledam ja kõrgema pinnatemperatuuriga on täht. Aga seda kiiremini ta ka oma tuumkütuse varud ammendab. Ajaliselt kestab see umbes 10 miljardit aastat. Tähe värvuse määrab tema temperatuur (nagu ka eespool sai mainitud) ning selle järgi saavad ka nad oma nimed: väikesed külmad tähed helenduvad punaselt, neid nim.
Eristatakse kolme põhilist tüüpi: 1. Seyfery galaktikad normaalse värvusega spiraalgalaktikad 2. Markarjani galaktikad tuum ja mõhn sinaka tooniga,ketas näha nõrgalt 3. Kvasarid mida peeti algul pikka aega "ülitähtedeks" , praegu ollakse seisukohal,et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi. Kvasarid on tähesarnased objektid,mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. Suure heleduse ja Click icon to add picture Click icon to add picture lihtsa vaatlusmetoodika tõttu on kvasarid ühed kaugemad objektid maailmaruumis,omap ärased " Universumi majakad". Teleskoobiehituse edusammud lubavad praegu vaadelda ka suurtel kaugustel asuvaid galaktikaid. Relativistlik punanihe Kvasarite spektrid,kus hästituntud spektrijoonte lainepikkus on kasvanud
Quincke toru Skeem Joonis 1. Joonis 2. Töö käik Faasinike meetod 1. Lülitage sisse ostsilloskoop. Lülitage välja laotuspinge generaator. Reguleerige kiire kujutis ekraani keskele paraja heleduse ja õige teravusega. 2. Lülitage sisse heligeneraator ja reguleeriga ta juhendaja poolt antud sagedusele f. 3. Leidke minimaalne kaugus l0 mikrofoni ja telefoni vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirglõiguks. Seejuures on soovitav valida võimendused ostsilloskoobi telgedel nii, et sirge kalle oleks 45°. 4. Leidke kuni viis järgmist mikrofoni ja telefoni vahelist kaugust ln, kus ellips samuti muutub sirglõiguks. 5
Galaktikad jagunevad: elliptilisteks (E)- ümar või piklik kuju, heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Spiraalseteks(S)- on väga erinevad: alates korrapärasest 2harulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema värtnani . Varbspiraalseteks(SB)- sarnased eelmisega, kuid tuuma ja spiraali ühendab sirge varras. Korrapäratuteks(Ir)- ei esine korrapära ega kindlat struktuuri. 4. Galaktikate kaugusi määratakse kaudsel meetodi näiva heleduse ja tegeliku heleduse järgi. 5. Hubble'i seadus: kõigi galaktikate spektrijooned on nihkunud spektri pikalainelise, punase otsa poole. Nihke suurus "õige", laboratooriumis määratud lainepikkusega võrreldes on võrdeline galaktika kaugusega. Kõige universaalsem ja enam kasutuatud viis galaktikate kauguse määramiseks. 6. Galaktikate dünaamikat uuritakse spektrijoonte kuju ja laiuse järgi 7. Spiraalgalaktikal on pealtvaates näha spiraalharusid, küljelt kumerläätse kujuline.
Nii on spektroskoobilised kaksiktähed vahendiks erisuguste tähtede liigituste (näiteks spektritüüpide) keskmise massi määramiseks, kuna üksikmasside määramiseks nad harilikult ei kõlba. Kui orbiidi tasapind moodustab väikese nurga vaatesihiga, võivad komponendid vaatesihist möödudes kattuda, tekitades maisele vaatlejale tõelist "tähtedevarjutust": tähe heledus kahaneb ajutiselt, siis tõuseb jälle endise tasemeni; täht kuulub sel juhul nn. varjutusmuutlikkude hulka. Heleduse muutusest on võimalik tuletada sel juhul orbiidi kalle ning spektroskoobilisest orbiidist komponentide tõelised massid. Sealjuures peavad aga mõlemad komponendid olema mitte liiga erineva heledusega, et mõlemate spektrijooned oleksid nähtavad. Kui heleduste vahe on suur, on nõrgema kaaslase spekter nähtamatu ning üksikmassi määramine osutub võimatuks. Üks eriti soodne juhus on, kui kaksiktäht on vaadeldav nii visuaalselt kui ka spektroskoobiliselt, nagu seda
kuubid. 1 AU (Astronoomiline ühik) = 150 mlj km - Päikese näiva liikumise aastast teed nimetatakse ekliptikaks. Kevadpunkt on 21. Märtsil ja sügispunkt 23. Septembril (võrdpäevsus). 22. Juuni on kõige pikem päev ja 22. Detsember kõige lühem. Taevakehade uurimismeetodid Spektraalanalüüsiga saab määrata kiirgavate ja neelavate aatomite hulka ja gaaside keemilist koostist. Tähe heleduse järgi saab määrata tähe atmosfääri temperatuuri.Tähtede temperatuurid jäävad vahemikku 3000 (punane) kuni 30 000°K(sinakas-valge). Päike on kollane kääbustäht, pinnatemperatuur 6000°K. Tähti iseloomustavad suurused Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aasta jooksul, lähim täht on proxima, 4va = 4ly. s = v*t Tähtede kaugust saab määrata ka aastaparalaksi kaudu. Aastaparalaksiks mõistetakse nurka,
abil ja sõltub pinnatemperatuurist. Granulatsioon on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming. Tähe ruumkiirus omaliikumine(kiirus)+kaugus+spektrijoonte nihkumine (Doppleri efekt). Hertzpungi- Russelli diagramm diagramm, kus iga tähte tähistav punkt graafikul, mille telgedeks on spektrilaas ja apsoluutne tähesuurus. Peajada on HR-diagrammil diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba (90% tähtedest). Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et tuumaane siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus. Suuremad tähed võivad plahvatada noovad/supernoovad. Normaalsed peajada tähed kuuluvad 0,1 -50 Päikese massi vahemikku. Päike on 2. Põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi. Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nim Galaktikaks/Linnuteeks. Linnutee 98% tähtedest, läätsekujuline, d=30000
· mitmekeelne ja avatud lähtekoodiga · palju pilditöötlusvõimalusi ja lisapluginaid · toetab (GEGL) pilditöötluse raamprogrammi · töötab Linux, Windows ja Mac operatsioonisüsteemidega. Miinused · kasutamine vajab harjutamist. Mida GIMP võimaldab? Vabavaraline rastergraafikaprogramm pakub laialdasi võimalusi digitaalse fotomaterjali renoveerimiseks, muutmiseks, kiiruga tehtud piltide juures esinevate vigade kõrvaldamiseks heleduse, kontrastsuse, värvide tasakaalu reguleerimiseks. Võimaldab automatiseeritud skeemide abil paika seada tüüpilisemaid vigu. Saab töödelda fotosid, joonistada pilte, luua animatsioone ja konverteerida loodud faile mitmesse formaati. GIMP on täiesti võrreldav populaarseima pikselgraafika programmiga Photoshop. Tasuta fototöötlusprogrammil on olemas oma skaneerimise plugin, ta toetab kõiki enamkasutatavaid pildiformaate ning sobib
Kaugenev täht valguse sagedus väheneb lainepikkus suureneb (punanihe) spekter liigub pikalainelise valguse suunas Kiiruse määramisel mõõdame spektrijoone puna- või sininihke see on vaatlejasihiline (omaliikumine teiste kaugete tähtede suhtes) 6) Tähtede värvus ja spektriklass: tähe värvus=temperatuur Kuum- sinine Jahe- punane 7) Tähtede heledus ja näivsuurus: 6 klassi (heledamad 1. kl, nõrgimalt nähtavad silmaga 6.kl) Tähesuurus- tähe heleduse mõõtühik (Päikese heledus -27 m, nõrgimate galaktikate heledus 28 m NB! see on näivheledus) 8) Tähtede värvuse-heleduse diagramm e. Hertzsprungi-Russelli diagramm tähe asukoht diagrammil evolutsiooniliselt muutub, peajada kõige stabiilsem seisund 9) Tähevaatlused eri lainepikkustel: Parim tähistaeva uurimispaik mäestik, ekvaator Infrapunavaatlused kõrgmäestikus Paljud lühemad lainepikkused neelduvad atmosfääris, vaadelda saab Maa tehiskaaslastelt (al. 1970)
atmosfäärides. Niisugune keha lakkab olemast komeet, sest tal puudub helendav gaasümbris - kooma ja saba. Kõiki Neptuuni-taguseid kääbusplaneete kutsutakse plutoidideks. Plutoidide kaaslased pole plutoidid, isegi kui need on enam-vähem ümmargused. Kuna seda on suure kauguse tõttu tavaliselt otseselt võimatu kindlaks määrata, siis loetakse ümmarguseks plutoid, mille absoluutne tähesuurus (taevakehade heleduse võrdlemiseks kasutatav näitaja, mis heleduse kasvuga väheneb) jääb alla väärtusele +1. Kui niisuguse heledusega taevakeha pind oleks ideaalne peegeldaja, siis oleks selle läbimõõt 838 kilomeetrit. Juhul kui hilisemad uuringud näitavad, et tegemist pole ümmarguse taevakehaga, tuleb see plutoidide hulgast välja arvata. Sel momendil vastas plutoidi tingimustele peale Pluuto vaid üks taevakeha, juba 2006. aastal kääbusplaneediks kuulutatud Eris. 2008. aasta tõi plutoididele lisa - 11
Igal elemendil on iseloomulik joonspekter.Neeldumisspektri tekitavad aurud ja gaasid, kui nende taga asub pidevspektrit andev valgusallikas.Neeldumisjooned asuvad täpselt samades kohtades,kus asuksid antud gaasi kiirgusjooned.Seega saab spektrite uurimisega teha kindaks valgust kiirgavate või neelavate gaaside keemilist koostist. Kiirgavate või neelavate aatomite hulka saab määrata joonte intensiivsuse järgi. Tahke keha koostist spektraalanalüüsiga määrata ei saa. Heleduse jaotus spektris sõltub keha temperatuurist. Järelikult on võimalik määrata tähtede temperatuuri. Taevakehade vaatekiiresihilist kiirust saab määrata Doppleri efekti abil.Kui valgusallikas/heliallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse/heli lainepikkus lüheneb.Kui valgusallikas/heliallikas ja vaatleja eemalduvad teineteisest, siis valguse/heli lainepikkus suureneb. Selle mõtte peale tuli Doppler. Valem: lamda=lambda0(1+v/c) Lamda-liikuva valgus/heliallika lainepikkus
veekestas, millele annavad elektrijuhtivuse mitmesugused ioonid. RÕNGAD Mõned kuud enne automaatjaama "Voyager 2"(1986) starti tehti sensatsiooniline avastus -- 10. märtsil 1977 avastati Uraanil rõngad. Seni oli taoline moodustis teada vaid Saturnil. Erinevalt viimasest on aga Uraani rõngad väga kitsad ja seega väga raskesti märgatavad. Nad avastatigi vaid ainult tänu sellele, et Uraan kattis korraks ühte nõrga tähe. Selle kattumise vaatlemisel märgati tähe heleduse lühiajalisi nõrgenemisi, mis toimusid sümmeetriliselt enne ja pärast tema varjamist Uraani enese poolt. Kokku leiti alguses 5 rõngast, praegu on teada 13 rõngast. Kõik rõngad on väga ähmased, neist heledaimat tuntakse kui Epsiloni rõngast. Lähim asub 37000 km, kaugeim 51000 km kaugusel planeedi keskpunktist. "Voyager 2" leidis, et Uraani rõngad sisaldavad väga vähe alla meetrise läbimõõduga osakesi ja osakesed ise on väga tumedad. Arvatakse, et väikesed
1.Tähti iseloomustavad suurused Mis on tähesuurus ja mis on selle seos tähtede heledusega? Tähesuurus on arv, mis iseloomustab tähe näivat heledust. Tähis: m -2 ; -1 ; 0 ; 1 ; 2 ; 3 ; 4 ; 5 ; 6 Kõige suuremad Iga järgmine Kõige nõrgemad ja heledamad on 5.51 korda tähed, mida tähed nõrgem inimese silm võib eristada Kõige heledam täht: Siirius (-1,45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist, jaotatakse spektriklassidesse. I 3000° K (punased tähed) Tähis: M II 4000° K (punased) K-klass III 6000° K (Kollane nt.Päike) G-klass IV 8000° K (Helekollane) F-klas...
Kärpimist on mugavam sooritada n.ö. vaba käega. Selleks tuleb pildi tööriistaribal klõpsata vastavat Crop nuppu, mis lülitab kärpimisreziimi sisse/välja. Kärpimisreziimis ümbritsevad pilti erilised markerid, mida hiirega nihutades saabki pildi servasid kärpida. Kujutise reguleerimine Kujutise reguleerimine (Image control) pildi vormindamise dialoogiakna Picture vahelehe alumises osas pakub võimalusi pildi värvusinfo (Color), heleduse (Brightness) ja kontrasti (Contrast) seadmiseks. Valik Color võimaldab valida: · Automatic pilti näidatakse selliste värvidega nagu ta originaalis on. · Grayscale pilti näidatakse halltoonides ehk mustvalge fotona. · Black & white pilti näidatakse kahevärvilisena musta ja valgega. 6 · Washout pilti näidatakse kahvatute värvidega.
S-Video ehk ''Separate Video'' on pildi edastamiseks mõeldud standard. Alustades 1987. Aastast kui toodi müügile S-VHS süsteem, mis oli ka alguseks S-Videole, siis võimaldas see head kvaliteeti, ning üheksakümnendatel, kui müügile tulid suure ekraaniga telerid, siis kogus S-video ühendus veelgi rohkem populaarsust. Lisaks sellele said S-video ühendused erinevad seadmed: nt: videomängu konsoolid.Hiljem 2000-ndast aastast on võimalik ühendada telerit arvutiga. S-video omab/omas head kvaliteedi komposiidvideo üle, sest tal olid heleduse- ja värvisignaalid eraldatud kaheks eraldi analoogsignaaliks ning see tagaski värvide taasesituse paremini komposiidvideo üle, sest heleduskanal on tegelikkuses must-valge komposiitsignaal, mille värvikanaliga värv lihtsalt juurde pannakse, kuid siiski ei ole S-video häire kindel, sest sisse tulevad häired panevad video värisema. S-video edastas/edastab ainlt pilti ning maksimaalne resolutsioon on 728x576 p...
nimetada planeete antiikaja jumalate järgi -- Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Selle avastuse eest määras kuningas W. Herschelile palgaks 200 naela aastas ja ta võis oma senisest muusikuametist loobuda ning täielikult astronoomiale pühenduda. Herschelist sai üks kõigi aegade silmapaistvamaid astronoome. Sinakasroheline planeet Uraan ise kuigi silmapaistev ei ole. Suurte teleskoopidega näeme teda sinakasrohelise kettana, millel pole näha mingeid detaile. Heleduse perioodilise kõikumise ja spektroskoopiliste vaatluste põhjal leiti, et Uraan teeb ühe pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Seejuures on täiesti unikaalne pöörlemistelje asend: see asub enam-vähem tema orbiidi tasandis. Pöörlemistelje sellise asendi tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis mõnevõrra sarnaneb Maa polaaraladel valitsevaga. Uraani poolustel kestab nii polaarpäev kui polaaröö 42 maist aastat
Mitu tundi kestab pikim ja lühim päev Tallinnas (päikese tõus kuni loojang)? Tallinnas on pikim päev 18 h 40 min ja lühim 6 h 02 min. Mitu minutit, tundi või päeva aastas paistab päike Tallinnas põhjafassaadile? Pool aastat Mis kellani paistab idafassaadile? Lääne? Räigus (glare) • Räigus on nägemisolukord, mis tundub ebamugav või mille tagajärjel esemete nähtavus halveneb. Mis tingib räiguse? • Räigus on tingitud heleduse ebasoodsast jaotusest, liigsest heledusest või liiga suurest kontrastist. Räigus võib olla põhjustatud nii otsesest päikesekiirgusest (diskomforträigus), taevavalgusest või elektrivalgustusest (peegeldusräigus). Päevavalgustegur • Päevavalgustegur jaguneb keskmiseks päevavalgusteguriks ja minimaalseks päevavalgusteguriks • Päevavalgustegur D-on antud tasandi mingis punktis eeldatava või teadaoleva heledusjaotusega
1. Kunstnik ja tema maaliuuenduslik panus: P. Paul Rubens - diagonaalidele ülesehitatud kompositsioon; väänlevad kehad; võimsad figuraalkompositsioonid. Rembrandt van Rijn - valguse koondamine teose sõlmpunkti; mahedad valguse ja varju piirid; mäng heleduse ja tumedusega. M. da Caravaggio - dramaatiline valgusekäsitlus saavutatud läbi kontrastse valgusvihu tumeda taustaga võrreldes, nn. keldriluugivalgus. Nicolas Poussin - fantaasiaküllane maastik e. ideaalmaastik, heroiline maastik 2. paraadportree e. Esindusportree, välisele sarnasusele lisaks toonitati aadlike ja kuninglike perekondade ühiskondlikku seisundit ja iseloomu. Tekkis 17. saj. 3. Skulptuur ja autor: Lorenzo Bernini - Apollo ja Daphne; Püha Theresa ekstaas. É
Kuuvarjutus Ajalugu. Tugevasti inimkultuuri arengut mõjutanud taevanähtuseks on kuu- ja päikesevarjutused. Igapäevaeluks ülimalt olulise päikese või täiskuu ootamatu kadumine tekitas hirmu ja sundis inimesi pöörduma järelepärimisega tähetarkade poole. Varjud. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad kosmosesse varju. Tühjuses seda loomulikult näha pole, aga varju geomeetriat võime kujutada joonlaua abiga. Et Päike on suurem Maast, on selle poolt heidetav vari koonusekujuline. Kuna kuu on maast väiksem ning talle üpriski lähedal varjab maa kuu ära ja tekib varjutus. Valgusallikas. Kuu ei ole valgusallikas. Ta peegaldab päikesevalgust. Kuid kui maa varjab päikese ära peegeldab kuu vähem valgust. Täisvari. Tumehall osa tähistab täisvarju, kus maa varjab ära kogu päikese. Kuna see osa on väiksem k...
aeglane pöörlemine tekitavad suuri temperatuurierinevusi ). Ühes kohas võib temperatuur olla 470 kraadi ja teises kohas -150 kraadi. Merkuurile on maandunud ainult 2 kosmosesõidukit VEENUS päev veenusel kestab rohkem kui aasta Veenust kutsutakse Maa õeks Veenus pöörleb vastu päeva. Selle põhjuseks võib olla kunagine kokkupõrge asteroidiga. Veenus on heldeduselt teine objekt taevas, mida näeme. (maksimaalse heleduse saavutab vahetult enne päikesetõusu ja peale päikeseloojangut. Kui inimene oleks Veenusel, siis rõhk oleks seal sama nagu ta oleks maal mere sügavuses. Veenus on kuumim planeet päikesesüsteemis ( 462 kraadi) ja seal toimub ka kasvuhoone effekt . Arvatakse, et Veenus oli kunagi paradiis veekogude ja metsadega. Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse
Suurem osa meie Galaktika umbes 120 miljardist tähest on punased kääbused, rohkesti on ka oranze ja Päikese taolisi kollaseid kääbuseid. 10 000 kraadist kuumemaid tähti on põhjajadas ainult 150 000. Põhijadast paremal pool paiknevad enamasti suhteliselt madala temperatuuriga, kuid heledad hiiud ning suurima absoluutse heledusega ülihiiud. Neid on kokku ainult 1,3 miljonit, kuid peaaegu kõik palja silmaga nähtavad tähed on just hiiud ja ülihiiud, sest suure heleduse tõttu paistavad need ka tuhandete valgusaastate kauguselt. Suurimate kuumade ülihiidude läbimõõt on Päikese läbimõõdust kuni 1000 korda suurem ja nad on rohkem kui 100 000 korda Päikesest heledamad. Punaste kääbuste läbimõõt on Päikese läbimõõdust umbes 10 korda väiksem ja nende heledus kuni 500 000 korda väiksem. Tähtede temperatuur on 2000-50 000 kraadi, mass 0,02-100 Päikese massi. Seega pole ülihiiu keskmine tihedus miljondikkugi vee tihedusest.
Goethe andis värvidele heledusväärtused. Nende pöördväärtused annavad nende osakaalu kontrastis. Neid saab kasutada kaunistamisel värvide omavahelisi suhtarve arvutades, taldrikutel pindalajaotust tehes (järelroad), praevaagna pindala proportsionaalsel planeerimisel. Selliseid suhteid tuleks õppida määrama silma abil, kuid algselt võib abiks olla värvipaaride proportsionaalne jaotuste tabel. Vastandvärvid Heleduse väärtus Proport.suhe (sum12) Praktikas prop. kollane:violett 9:3 3:9 1:3 oranz:sinine 8:4 4:8 1:2 punane:roheline 6:6 6:6 1:1 Põhivärvid koll:sin:pun 9:4:6 3:8:6 ~1:3:2 Sekundaarvärvid
Tähti iseloomustavad suurused Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist Tähtede kauguse määramine: Aastaparallaks on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks, mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg. Parsek on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. Tähis pc. Aastaparallaksi mõõtmine võimaldab määrata lähemate tähtede kaugust Maast Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. Valgusaasta ligikaudseks väärtuseks võetakse sageli 0,3 parsekit, mis ligikaudu võrdub 9,2 × 1012 kilomeetriga. Tähe absoluutne tähesuurus defineeritakse astronoomias tähe näiva tähesuurusena tähest 10 parseki (ehk 32,6 valgusaasta) kaugusel asuva ...
maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteoore võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm ja meil piisavalt kannatust. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on see vaid murdosa grammist. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 gr/cm3. Meteooride kiirus on suur sattudes atmosfääri, nad plahvatavad. Meteoorid lagunevad Maale jõudmata. Augusti keskel võib jälgida meteoorivoolu Perseuse tähtkujust. Seda meteoorivoolu nimetatakse perseiidideks. Tuntakse kolmekümmet meteoriidivoolu
silmapilgutustest sõltuvalt mulje valguspunkti liikumisest, mis on sarnane tegelikule valguspunkti ruumis liikumisele. 7. Seletage lahti heleduskonstantsuse alusprintsiip! Heleduskonstantsus -võimaldab õigesti tajuda objektide heledust sõltumata objektile (v. selle osale) langevast erinevast valgusvoost (nt. valguses ja varjus olevate osade ühesugune tajumine. Konstantsus on häiritud juhul kui valguse-varju lisatunnused puuduvad (heleduskontrast) Seletus: heledustaju sõltub kahe heleduse suhtest kujutiselt ja foonilt peegeldunud valgusest (heledusest-luminance). Eeldatakse, et valgustustingimuste muutus põhjustab ühevõrra nii figuuri kui ka fooni tajumise muutumist. Seega nendevaheline suhe jääb samaks, kuigi valgustatus muutub. Heleduskontrasti puhul: objekt näib muutuvat tumedamaks, kui foon ümber muutub heledamaks. Miks on taju ajalised ja ruumilised vastastoimed kasulikud? Mis on neis tajumist raskendavat? Aitavad kaasa objektide õigele kujutamisele.
Meteoorid Meteoore võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm ja meil piisavalt kannatust. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on see vaid murdosa grammist. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 gr/cm3. Meteooride kiirus on suur sattudes atmosfääri, nad plahvatavad. Meteoorid lagunevad Maale jõudmata. Augusti keskel võib jälgida meteoorivoolu Perseuse tähtkujust. Seda meteoorivoolu nimetatakse perseiidideks. Tuntakse kolmekümmet meteoriidivoolu
veenus Marii Rikken Päikese poolt loetuna teine planeet Vähim kaugus Maast 38.2 miljonit km Peegeldab Päikese valgusest 77% Päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva (üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva) Puuduvad kaaslased Heleduse tõttu kergesti leitav ÜLDISELOOMUSTUS Koidutäht, Ehatäht Nime saanud viljakusejumalanna Venuse järgi Maa tüüpi, kutsutakse ka Maa kaksikuks Kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (462 °C) Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lapikuidplaatjaid kive Tihe atmosfäär, mille massist moodustab 96,5% süsihappegaas ning ülejäänud 3,5% põhiliselt lämmastik ÜLDISELOOMUSTUS Pind sarnaneb kivikõrbega Graniit, basalt Sageli ka maavärinad Pinna keskmine vanus on miljard aastat. Veenusel on nii kuum, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel GEOLOOGIA Seismilised andmed puuduvad Veenusel puudub laamtektoonika V...
tõeline). *Värvuse poolest, mis sõltub temperatuurist. Tähed on jaotatud spektri klassidesse. *tiheduse poolest. *läbimõõdu poolest (Ülihiidtähed kuni 100 päikese raadiust; hiidtähed; kääbustähedPäike). Suure läbimõõduga tähed on väikese tihedusega, väikese läbimõõduga on suure tihedusega. (LK65) · O M 30000 3000 sinine punane · Heleduse järgi jaotatakse tähed tähesuurustesse (6 tähesuurust). · Hertzsprung Russell (HR) diagramm · Kaksiktähed ehk mitmiktähed 2 või enam tähte, mis on omavahel gravitatsiooniliselt seotud. Nad tiirlevad ümber ühise massikeskme või väiksem ka ümber suurema või kui neid on mitu, siis kõik ümber ühise massikeskme, või kolmas ümber kahe ühesõnaga moodustavad ühise süsteemi. Suhteliselt lähestikku. Enamik tähti on kaksiktähed
Täht variseb kokku. Temperatuur tõuseb kõigis kihtides järsult ning algavad tuumareaktsioonid, mis viivad kogu tähte hõlmava termotuumaplahvatuseni. Slide 5 Tähtede surm Väikese massiga tähed tõmbuvad kokku ja muutuvad valgeteks kääbusteks. Alguses on valged kääbused kohutavalt kuumad, aegamööda nad jahtuvad ja nende valgus muutub üha punasemaks, siis pruuniks. Lõpuks saavad neist mustad kääbustähed. Suure massiga tähed aga hoopis plahvatavad supernoovadena(äkilise heleduse kasvuga täht). Plahvatuses lendab täht tervenisti laiali, alles jääb ainult tähe siseosa. Kuna üldjuhul toimub plahvatus tähe ümbritsevas kihis, on selle jõud suunatud nii sissepoole kui väljapoole. See jõud surub tähe keskosa kokku väga pisikeseks ja ülitihedaks. Kui järelejäänud pisikese kera mass on 1,5-3 päikese massi, saab sellest neutrontäht (surnud ja kokkukukkunud täht, mis koosneb peamiselt neutronitest.) Kui aga mass on suurem variseb kera iseenda raskuse
annab soojust ja valgust. Teiste kehad emõju on kauguse tõttu väike. Astronoomia põhiinstrumendiks on teleskoop. Suureks abiks on spektaalanalüüs. Käidud on ka kuul ja saadud pinnase proove. Tähistaevas Kogu taevakera jaotatakse 88 tähtkujuks. Tätkuju all mõitetakse kondlat piiriteletud tähistaeva ala nt. suur ja väike vanker, sõnn, neitsi jne. Silmaga võib näha umbes 3000 tähte. Tähed on erineva heleduse ja värvusega. Mida punasem, seda külmem. Päike on kollane täht. Kõige heledamad tähed on I ja kõige nõrgemini nähtavad IV suurusjärgu tähed. Päike, kuu, planeedid ja tähed tõusevad idast, kulmineeruvad lõunas ja loojuvad läänes. Taeva ööpäevane pöörlemine on näiline. Päikese ülemist kulminatsiooni punkti nim. seniidiks ja alumist nadiiviks. Põhjanael on väikese vankri heledaim täht, tema asend horisondi suhtes peaaegu ei muutu
Barokkstiil Itaalias ja mujal Euroopas (16.saj lõpp - 17 saj.) Kujunes välja 16.saj lõpul Itaalias.Barokki iseloomustab dekoratiivne toredus,kaunistuste rohkus ning üleüldine lopsakus.Baroki jõudu kasutasid katoliku kirik ja monarhid oma Suuruse ja võimu näitamiseks. BAROKKARHITEKTUURI sünnikohaks on Rooma.Kõigepealt avaldus uus stiil kirikuehituses.Kirikufassaad oli kahekorruseline,seda kroonis kolmnurkne viil ning katsid korintose stiilis poolsambad.Viilud olid ka akende ja uste kohal,seinaorvades seisid skulptuurid.Fassade külgedel kurdusid spiraalsed voluudid.Hiljem muutusid fassaadid veelgi keerulisemaks. Esinduslike barokkehitiste sisemus kaeti kalli värvilise värviliste marmoriga,lopsakate skulptuuride ja maalidega.Maalide puhul kasutati petlikku ruumimõju.Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi : näis nagu oleksid seinu ülal jätkanud sammaskäigud.Tegelikult olid need maalitud.Lagedele...
Lisaks "tavalistele" galaktikatele... · Seyfert'i galaktikad -- normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas · Markarjani galaktikad -- tuum ja mõhn sinaka tooniga, väike värvusindeks, tugevad emissioonijooned, ketas näha väga nõrgalt · Kvasarid -- peeti algul pikka aega "ülitähtedeks"; praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab tuhandeid kordi ülejäänud osa heleduse. Galaktikate teke · Galaktikad kujunevad hajusatest gaasipilvedest gravitatsioonijõu toimel · Protogalaktika kokkutõmbumise käigus kujuneb kaks populatsiooni: tähepilv ja gaasiketas · Elliptilise galaktika teke sarnaneb tähe sünniga · Spiraalgalaktika ketta kujunemine sarnaneb planeedisüsteemi kujunemisega Spiraalgalaktikad · miljardite tähtede hiigelkogumikud · lamedad, kettakujulised, keskel asub hele, sfääriline "tähemõhn"
jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt, energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga 6. Kuidas jaotatakse kaksiktähed? 1) visuaalsed kaksiktähed – märgatavad teleskoobiga vaadates; 2) füüsilised kaksiktähed – pole võimalik teleskoobiga jälgida, tehakse kindlaks heleduse või spektrimuutlikkuse järgi; 3) spektraalmuutlikud tähed – tehakse kindlaks spektrimuutuste alusel. 7. Kuidas on seotud tähe värvus ja temperatuur? - Mida kõrgem on tähe temperatuur, seda lühematele lainepikkustele tähe kiirgusmaksimum nihkub. Tähe värv on tähe temperatuuri indikaatoriks ja põhimõtteliselt on võimalik kasutada ka tähe värvust (kui punakas või kui sinakas täht on) tähtede temperatuuri määramiseks. Kõik
Kui kallutad pea vasakule, jääb käsi objektist paremale. 6. astronoomiline ühik- astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Parsek- pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius.Tähis-pc.Valgusaasta- vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 7. Missuguse tähe heledus on võetud aluseks teiste tähtede heleduse määramisel ja millise valemi järgi seda tehakse?- Veega, mille tähesuuruseks on võetud m0= 0. 8. Kuidas määratakse tähe pinnatemperatuuri?- Määrtatakse värvuse järgi. Selleks mõõdetakse tähe heledust erinevates spektriosades. Registreeritud soojuskiirguse intensiivsuse maksimumi lainepikkuse järgi võibiseloomustada taevakeha pinna temperatuuri. Selleks kasutatakse värvusindekseid, mis kujutavad endast erinevates spektriosades määratud tähesuuruste vahet. 9.
uusi värvitoone Lähistoonid Kromaatilisus Kromaatilised värvid ehk värvilised värvid Akromaatilised värvid ehk värvitud värvid Kromaatilised värvid loovad kromaatiliste värvide abiga paberil värvide maailma Värvide heledus Primaarsed ja sekundaarsed värvid Akromaatilised värvid Viimased võimaldavad värve helestada ja tumestada Heleduse ja tumeduse astmed Komplementaarvärvid Igal värvusel on täiendvärvus ehk vastandvärvus PUNANEROHELINE (S+K) KOLLANEVIOLETT (P+S) SININEORANZ (K+P) Värviringil asuvad nad teineteise vastas Soojad ja külmad värvid SOOJAD KÜLMAD Värvikontrastid Värv värvis Vastandvärvid Hele tume Soe külm Simultaankontrast
maani jõudnud päikeseenergiast. Valguse murdumist maa atmosfääris nimetatakse atmosfääriliseks refraktsiooniks. (Joonis 7.24) Valguskiir paindub, sellepärast näivad taevakehad asuvat horisondist kõrgemal, kui nad tegelikult on. Valguse murdumine avaldab maksimaalset mõju horisondi lähedal ja nõrgeneb seniidi suunas. Tihti võib tähele panna veel üht valguse murdumisest põhjustatud atmosfäärinähtust tähtede vilkumist. Sätendava tähepunkti värelemist, heleduse muutumist. Osa taevakehadelt tulevast valgusest hajub õhkkonnast. Kui hajuks kogu valgus, ei näeks me taevakehi ja poleks varje. Tänu valguse hajumisele tekib hämarik. Üleminek päevast õhtusse pärast päikese loojumist ja ööst päeva hommikul enne päikese tõusu. Üks nähtustest on ka taevasina. Atmosfääri läbides hajub tugevamini sinine valgus. Sellepärast on ka päike kollane. Valguse neeldumine atmosfääris toimub peamiselt veepiiskadel ja tolmukübemetel, mis on
Kõige hämmastavamad täherühmad koosnevad miljonitest tähtedest, mis paiknevad palli- või kerakujuliselt tihedalt koos. Neid nimetatakse kerasparvedeks. Erinevalt hajusparve tähtedest, on nendes parvedes peamiselt vanad tähed. Galaktika harudes ei ole kerasparvi. Nad paiknevad palju kaugemal, Galaktika keskme ümbruses. Varjutusmuutlikud tähed Perseuse tähtkuju täht Algol nõrgeneb iga kahe päeva järel mõneks tunniks, seejärel saab oma tavalise heleduse tagasi. Algol on kaksiktäht. Kui kaks tähte tiirlevad ümber ühise raskuskeskme, siis varjutavad nad vaheldumisi teineteist ehk üks jääb teise ette ja nad paistavad ühe tähena. Kui nõrgem täht varjutab heledama, siis Algoli üldine heledus väheneb. Ja kui nõrgem täht liigub eest ära, siis üldine heledus taastub. Selliseid varjutusmuutlikke tähti teatakse palju. Näidised
Ilme valiku tehnika Võime kontrollida ja muudatusi teha, intensiivustada, ja jume iga kolmanda hamba vahel Ja seda visualiseerida tabelis on selle tehnika kõige tähtsam saadus.Kui kliinikumid alustavad punase juhisega(red guide) , Saavad kergemini vaadata ja tooni anda, intensiivustada, Ja jume kombinatsioonid igale kolmandale hambale (igemete, keskel ja ristlõikel või Otsal) ((gingival, middle, and incisal or cusp)). Punane juhis hakkab olema tavaliseks tooni juhiseks((shade guide)), Aga eelnevalt valmistatuks. Sinine juhis on tehtud et kontrollida hammaste tooni. Viimane toon võib olla sama mis esimeses sinises tabelis või tabelite kombinatsioonis, Nagu igemed keskelt ühest tabelist ja esimene teisest. Selle tehnika eelised on et uustulnukad ei pea omale enda tehnikaid välja mõtlema vaid saavad kasutada olemas olevaid materjale et sealt järgi vaadata korrektsed toonid mis inimesel on või mis tooni ini...
umbes 1% - tähe iseloomustamisel märgitakse ära spektriklass ja heledusklass, näiteks - Päikese keskmine tihedus on 1400 kg/m3 (keskmes on see 1,5x105kg/m3) Päikese spektriklass on G2V - umbes 400 km paksust kihti päikese pinnal nim. fotosfääriks - on olemas kindlad seaduspärasused tähtede temperatuuri ja absoluutse heleduse - Päike ise koosneb kolmest kihist: vahel - tuum, kus toimub termotuumareaktsioon, kiirgusvöönd ja konvektsioonivöönd - seda sõltuvust väljendab HR-diagramm (Hertzprungi-Russelli diagramm) - fotosfääri kohal on Päikese atmosfäär, mis jaguneb kaheks kihiks kromosfäär - (vt. õpikust lk 67)
mõlemal pool Linnutee tasandit, pole nad jaotunud ühtlaselt pikki seda tasandit, vaid tugevalt koondunud ümber suure täheparve Amburi tähtkujus. Väites, et massiivsed täheparved peaksid olema jaotunud sümmeetriliselt ümber Linnutee keskme, järeldas ta, et Päike peab asuma küllaltki kaugel sellest keskmest. Kasutades Henrietta Leavitti poolt 1908. aastal avastatud seost ka kerasparvedes leiduvate tsefeiidide heleduse muutumise perioodi ja nende tähtede absoluutse heleduse vahel, jõudis Shapley 1918-ndaks aastaks otsusele, et Päike peaks asuma Linnutee keskmest umbes 15 kpc kaugusel. Hilisematel aastatel on tähtedevahelises keskkonnas valguse neeldumise avastamine ja muud täpsustused seda hinnangut ligi kahekordselt vähendanud, viies ta väärtuseni 8.5 kpc, kuid üldine arusaam Päikese asukohasd Linnutees on jäänud püsima. (nr 1 lk 55,56) PILDIL: See taeva panoraamvaade kujutab endast tegelikult 1940'ndal aastal
spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest,vähemalt määral on süsinikku,hapnikku ja teisi kergemaid elemente.Nad liiguvad kõik võimalikel tasanditel ja erinevates suundades. Meteooor Meteoore võime näha pea igal öösel, kui ons elge taevas."langevate tähtede" sagedus on 3-5 ühe tunni jooksul.Helendus tekib siis , kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri,kus ta kuumenedes aurustub vi ära põleb.Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälge heleduse järgi, tavaliselt on see vaid murdosa grammist.Meteoriit on siis, kui nendest kehadest on piisavalt suur,et mitte atmosfääris täielikult aurustuda.Et ,,taevakivist" saaks meteoriit,peab ta kõigepealt maale jõudma ja siis üles leitama.Kuna suure meteoriidi langemine on kaunis efektne ja suurel maa-alal nähtav sündmus ning sulamisjälgedega meteoriit teistest kividest hästi eristatav.Meteoriidi ainest moodustavad üle 90%raud,hapnik,räni ja mangaan.
Laps subjekti ja objekti rollis - nimetatud kasvatuspositsioonide tagajärjed (lapsest lähtumise olulisus) (läbi töötatud loengus) Laps enesekesksus, pöördumatus. Konkreetsete operatsioonide staadiumis (7 – 12a), suudetakse lahendada loendamise ja klassifitseerimise ülesandeid ning (subjekt)- vaatleb, uurib, tunnetab –maailma ; täiskasvanu (subjekt)- loob selleks tingimused saavad aru sõltuvusest. Lapsed vabanevad üha enam enesekesksusest ja näevad sündmuste põhjuseid väljaspool iseennast. Formaalsete operatsioonide Lapse arengu ealised iseärasused (vt.materjal+iseseisvad tööd)-1a- Laps sünnib tervikliku nägemisstruktuuriga. Vastsündinud on tundlikud staadiumis (üle 12a), vaimsete võimete lõppaste. LAT – lähima arengu tsoon, AAT – aktuaalsearengutsoon heleduse suhtes, nad näevad tervikobjekte üsna selgesti kui need on lähedal. Kuni 3....
Stilistika Isiksus *Figuur *iseloom *Amet, elukeskkond *Vanus Stiil *Ajastustiil (70ndad, 30ndad, ambiirstiil jms.) * Elustiili stiil (minimalistlik, rokilik, smart, casual jms.) Erinevad figuurid: Maasikas, õun, liivakell ja sammas. Kavand *Visand ( visand ei pea ilus välja nägema) Visand on kavandi proov. Visandamine on loominguline protsess. *Kavand Kavand on puhas töö koos värvide ja materjali näidistega. *Värv *Toon Toon on värvi täpsustus. Toon määrab heleduse, tumeduse ja selle, kas on teggemist sooja v külma värvitooniga. *Mapp (kõik tööd, kaks hinnet) Väga oluline!! * Inimesed ei ole valatud 4-7 erinevasse vormi. * Kõikkide inimeste figuur ei vasta täpselt ühele konkreetsele figuuritööbile. * Figuuritüüpide liigitus on üldisav, ning iga inimest peab vaatama individuaalselt, nii eest kui külgvaates. * Ükski figuuritüüp ei ole kole, on ainult valed riided. Liivakell * Peetakse ideaalseks figuuritüübiks
emissioonijooned. Eristatakse kolme põhilist tüüpi: a) Seyferti galaktikad - normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas. b) Markarjani galaktikad - tuum ja mõhn sinaka tooniga, väike värvusindeks, tugevad emissioonijooned, ketas näha väga nõrgalt. c) Kvasarid peeti algul pikka aega "ülitähtedeks". Praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi. Suure heleduse ja lihtsa vaatlusmetoodika tõttu on kvasarid ühed kaugemad objektid maailmaruumis. 9 8. GALAKTIKATE RUUMJAOTUS Galaktikate jaotus taevasfääril on ühtlane. Me ei näe galaktikaid Linnutee vöös, aga seda põhjustab valguse neeldumine meie Galaktika tolmukihis. Kui palju on taevas galaktikaid? Viimases visuaalsete vaatluste järgi tehtud kataloogis on üle 13 000 galaktika. Herscheli kataloogi järgi oli neid 5000.