leida sellest tulenevaid kokkuhoiu võimalusi nii kodumajapidamistes kui ka avalikes hoonetes (nt klassiruumis). LED-lampide kasutamise positiivsed küljed v LED-lampide kasutamise positiivsed küljed on järgmised: ü ü löögi- ja põrutuskindlamad kui hõõgniidiga valgusallikad; ü süttivad ja saavutavad heleduse koheselt; ü saadaval on nii sooja kui ka külma valgusena; ü osasid neist saab hämardada dimmeriga; ü valgusdiood suudab pakkuda 16 miljonit erinevat värvitooni; ü LED-lampe saab paigutada süvisesse, seinale, siinile ja karniisile (saadaval erinevatele soklitele ja valgustitüüpidele); ü
Tume aine: Tume aine pole seotud kiirgusega. 400 000 aastat peale Universumi paisumise algust olid tavalise aine tiheduse häiritused vaid umbes 10 -5 keskmisest tihedusest. Praeguses ajas saaksid nad kasvada umbes 1000 korda. Tumeda aine tsentraalne tihedus pole viimase 7 miljardi aastaga oluliselt muutunud. Tumedat ainet on igal pool, aga me teda ei näe ja ei tunne. Et määrata nähtava ja tumeda aine masse tuleb: 1. Mõõta galaktikate heleduse jaotust 2. Hinnata kui palju massi vastab ühele heleduse ühikule 3. Arvutada nähtava osa massi jaotus 4. Arvutada pöörlemise kogumassi jaotust 5. Lahutada kogumassist nähtava valguse mass Täpsem meetod oleks: 1. Hinnata kui palju massi vastab ühele heleduse ühikule Tuleks vaadata: · Kuidas tähtede teke ajas muutub · Millise massiga tähed tekivad · Kuidas iga massiga täht areneb
kiirgusvõime e = 1, tegelikel looduslikel pindadel on see väärtus 1 väiksem, tavaliste maapinnal esinevate temperatuuride juures asetseb kiirgusenergia maksimum u 10 µm juures. HELEDUS, heleduskoefitsent objekti heledus on sellelt objektilt ajaühikus pinnaühiku kohta ruuminurgaühikus (sterdiaan) lähtuva energia hulk (w m-² sr -1). Sõltub seega nii obj langevast kiirgusest kui obj peegeldumisomadustest. Heleduskordaja on suhtarv, mis näitab uuritava objekti heleduse suhet samades valgustustingimustes oleva ideaalse hajutaja heledusse. Võrreldakse ideaalse hajutajaga, mis peegeldab talle langenud kogu kiirguse tagasi difuuselt (kõigis suundades), Lamberti seaduse järgi. Heleduskoefitsendi neli juhtu: 1) kahesuunaline heleduskoefitsent 2) poolsfääriline, suunatud 3) suunatud-poolsfääriline 4) kahe-poolsfääriline langev kiirgus saabub poolsfäärist ja ka peegeldunud kiirgus mõõdetakse poolsfääris nt pilves ilmaga albeedo mõõtmine.
Tähtede uurimisel on väga oluline osa spektraalanalüüsil (tähtede valgus laotatakse pikaks spektriks, mille abil on võimalik määrata tähe keemiline koostis ja värvus ning ka see, kui kiiresti tähe meile läheneb või meist kaugeneb). On selgunud, et ka tähtede värvus sõltub temperatuurist. Selle põhjal jaotatakse tähed seitsmesse spektriklassi. Ka tähtede värvus ja heledus on omavahel seotud. Kui kanda diagrammile tähed heleduse ja värvuse järgi, saadakse diagramm, kus diametraalselt ulatub üle kogu diagrammi tähtede riba, mis algab nõrga heledusega punakatest tähtedest paremalt alt nurgast ja lõppeb sinakate tugeva heledusega tähtedega üleval vasakus nurgas. Seda riba nimetatakse peajadaks. Peajada kohale jääb väike rühm väga heledaid tähti ja alla väike rühm nõrga heledusega tähti. Seda diagrammi nimetatakse HR - diagrammiks (esimeste koostajate Hertzsprungi ja Russelli järgi)
Kiiresti evolutsioonist tuleneva pöördumatu muutlikkusega tähti nimetatakse mitteratsionaalseiks tähtedeks. Pulseerivad mitmikäthed võivad olla perioodilised või korrapäratud. Tuntumad pulseerivad mitmiktähed on rangelt korrapärase keskpikaperioodiga tsefeiidid ja lühiperioodilised Lyare tüüpi tähed. Ülilühiperioodilistest pulseerivaist mitmiktähtedest on tuntum Scuti. Selle tähe muutlikkust tekitab pinnalainetus. Eruptiivseid mitmiktähti iseloomustab heleduse purskeline muutumine, mis viitab plahvatuslikele protsessidele. Tuntumad on noovad, supernoovad, sähvatusmuutlikud tähed ning sümbiootilised tähed. Üks paremini uuritud liik perioodilisi muutlikke on tsefeiidid. Neis tähis muutuvuse periood on täpselt määratav ja on sama püsiv suurus, nagu on seda orbiidiliikumise perioodid, nii et juba ammu võis maksvusele pääseda oletus, et siin on tegemist kindlate mehaaniliste seaduste järele toimuva korrapärase nähtega
Must auk on aga füüsikateoreetikute välja mõeldud konstruktsioon, mille reaalne olemasolu on tõestamata. Kas arusaam kvasaritest rajaneb tõesti vaid hapral matemaatilisel teoorial? Mitte päris - kvasaritaolise nähtuse tekitamiseks vajavad astronoomid lihtsalt väga suurt hulka ainet pakituna üliväiksesse ruumalasse. Praeguse arusaama kohaselt eksisteerib nii tihe aine üksnes musta auguna. Lisaks suurele heledusele on kvasaril veel mitmeid huvitavaid omadusi: heleduse kiire muutumine, tugev raadio-, röntgeni- ja gammakiirgus, kummalised spektrijooned. Osa neist omadustest avalduvad ka kvasaritest tunduvalt tagasihoidlikumatel objektidel: Seyferti galaktikatel ja raadiogalaktikatel. Murrangu kvasarite mõistmisel ongi toonud eeldus, mille kohaselt kõigi nende galaktikate puhul toimub samalaadne protsess, üksnes avaldumisvormid on erinevad. Astronoomid iseloomustavad neid nähtusi ühise nimetusega: aktiivsed galaktikatuumad.
Tähtede elu Tähe elu on pidev võitlus gravitatsiooni ja seda tasakaalustavate jõudude vahel. Niipea, kui vastaspool veidi järgi annab hakkab täht gravitatsioonijõu mõjul kokku tõmbuma. Kõige kauem suudab gravitatsioonile vastu panna vesiniku heeliumiks muundumisel vabanev tuumaenergia Tuumkütus on väga energiarikas ja tema varud kahanevad aeglaselt. Täht on soojuslikus ja hüdrostaatilises tasakaalus, tema heledus pikka aega ei muutu. Tähe heleduse ja pinnatemperatuuri määrab ära põhiliselt tema mass. Mida suurem on mass, seda kõrgem on temperatuur, seda intensiivsemalt eraldub tuumaenergia ning seda heledam ja kõrgema pinnatemperatuuriga on täht. Aga seda kiiremini ta ka oma tuumkütuse varud ammendab. Ajaliselt kestab see umbes 10 miljardit aastat. Tähe värvuse määrab tema temperatuur (nagu ka eespool sai mainitud) ning selle järgi saavad ka nad oma nimed: väikesed külmad tähed helenduvad punaselt, neid nim.
On olemas galaktikataolisi objekte , mille tuum on erakordselt hele ja mille spektrit iseloomustavad tugevad,suure laiuse ja heledusega emissioonijooned. Eristatakse kolme põhilist tüüpi: 1. Seyfery galaktikad normaalse värvusega spiraalgalaktikad 2. Markarjani galaktikad tuum ja mõhn sinaka tooniga,ketas näha nõrgalt 3. Kvasarid mida peeti algul pikka aega "ülitähtedeks" , praegu ollakse seisukohal,et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi. Kvasarid on tähesarnased objektid,mille punanihe ja absoluutne heledus on võrreldav galaktikate omaga. Suure heleduse ja Click icon to add picture Click icon to add picture lihtsa vaatlusmetoodika tõttu on kvasarid ühed kaugemad objektid maailmaruumis,omap ärased " Universumi majakad". Teleskoobiehituse edusammud lubavad praegu vaadelda ka suurtel kaugustel asuvaid galaktikaid. Relativistlik punanihe
Quincke toru Skeem Joonis 1. Joonis 2. Töö käik Faasinike meetod 1. Lülitage sisse ostsilloskoop. Lülitage välja laotuspinge generaator. Reguleerige kiire kujutis ekraani keskele paraja heleduse ja õige teravusega. 2. Lülitage sisse heligeneraator ja reguleeriga ta juhendaja poolt antud sagedusele f. 3. Leidke minimaalne kaugus l0 mikrofoni ja telefoni vahel nii, et ellips ostsilloskoobi ekraanil muutuks sirglõiguks. Seejuures on soovitav valida võimendused ostsilloskoobi telgedel nii, et sirge kalle oleks 45°. 4. Leidke kuni viis järgmist mikrofoni ja telefoni vahelist kaugust ln, kus ellips samuti muutub sirglõiguks. 5
Galaktikad jagunevad: elliptilisteks (E)- ümar või piklik kuju, heledus väheneb ühtlaselt serva suunas. Spiraalseteks(S)- on väga erinevad: alates korrapärasest 2harulisest spiraalist kuni kitsa, keskelt pisut paksema värtnani . Varbspiraalseteks(SB)- sarnased eelmisega, kuid tuuma ja spiraali ühendab sirge varras. Korrapäratuteks(Ir)- ei esine korrapära ega kindlat struktuuri. 4. Galaktikate kaugusi määratakse kaudsel meetodi näiva heleduse ja tegeliku heleduse järgi. 5. Hubble'i seadus: kõigi galaktikate spektrijooned on nihkunud spektri pikalainelise, punase otsa poole. Nihke suurus "õige", laboratooriumis määratud lainepikkusega võrreldes on võrdeline galaktika kaugusega. Kõige universaalsem ja enam kasutuatud viis galaktikate kauguse määramiseks. 6. Galaktikate dünaamikat uuritakse spektrijoonte kuju ja laiuse järgi 7. Spiraalgalaktikal on pealtvaates näha spiraalharusid, küljelt kumerläätse kujuline.
Arvestades tähtede umbes 50 miljardi aasta pikkust eluiga, on nad võrreldavad umbes päeva vanuse lapsega. Vanderbilti Ülikooli õppejõud Keivan Stassun ütleb, et varjutavad kaksiktähed on meile võtmeks, et mõista äsja tekkinud tähtede elulugu. Tema ja Robert D. Mathieu WisconsinMadisoni Ülikoolist juhtisidki uurimisprojekti. Varjutavad kaksikud on tähepaarid, mis pöörlevad ümber telje, mis on maa suhtes sobiva nurga all. Selline asend võimaldab astronoomidel tähepaari heleduse muutumist jälgides kindlaks teha, kui kiiresti nad teineteise ümber tiirlevad ja seda isegi siis, kui üksikuid tähti ei suudeta eristada. Newtoni seadusi kasutades on nende admete põhjal võimalik arvutada tähtede mass. Niimoodi leidsid füüsikud, et äsja avastatud kaksikud on peaaegu ühesuguse massiga: umbes 41% Päikese massist. Praeguste teooriate kohaselt määravad mass ja koostis tähe füüsikalised omadused ning kogu tema elutsükli
kuubid. 1 AU (Astronoomiline ühik) = 150 mlj km - Päikese näiva liikumise aastast teed nimetatakse ekliptikaks. Kevadpunkt on 21. Märtsil ja sügispunkt 23. Septembril (võrdpäevsus). 22. Juuni on kõige pikem päev ja 22. Detsember kõige lühem. Taevakehade uurimismeetodid Spektraalanalüüsiga saab määrata kiirgavate ja neelavate aatomite hulka ja gaaside keemilist koostist. Tähe heleduse järgi saab määrata tähe atmosfääri temperatuuri.Tähtede temperatuurid jäävad vahemikku 3000 (punane) kuni 30 000°K(sinakas-valge). Päike on kollane kääbustäht, pinnatemperatuur 6000°K. Tähti iseloomustavad suurused Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib ühe aasta jooksul, lähim täht on proxima, 4va = 4ly. s = v*t Tähtede kaugust saab määrata ka aastaparalaksi kaudu. Aastaparalaksiks mõistetakse nurka,
abil ja sõltub pinnatemperatuurist. Granulatsioon on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming. Tähe ruumkiirus omaliikumine(kiirus)+kaugus+spektrijoonte nihkumine (Doppleri efekt). Hertzpungi- Russelli diagramm diagramm, kus iga tähte tähistav punkt graafikul, mille telgedeks on spektrilaas ja apsoluutne tähesuurus. Peajada on HR-diagrammil diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba (90% tähtedest). Tähe areng lõpeb kui mõõtmete ja heleduse pidev kahanemine jõuab selleni, et tuumaane siserõhk peatab kokkutõmbumise ning tähest saab valge kääbus. Suuremad tähed võivad plahvatada noovad/supernoovad. Normaalsed peajada tähed kuuluvad 0,1 -50 Päikese massi vahemikku. Päike on 2. Põlvkonna täht, sest enamik tema stabiilsest 10 mld aasta pikkusest ajast on praeguseks juba läbi. Tähesüsteemi, millesse kuulub Päike koos oma planeetidega nim Galaktikaks/Linnuteeks. Linnutee 98% tähtedest, läätsekujuline, d=30000
· mitmekeelne ja avatud lähtekoodiga · palju pilditöötlusvõimalusi ja lisapluginaid · toetab (GEGL) pilditöötluse raamprogrammi · töötab Linux, Windows ja Mac operatsioonisüsteemidega. Miinused · kasutamine vajab harjutamist. Mida GIMP võimaldab? Vabavaraline rastergraafikaprogramm pakub laialdasi võimalusi digitaalse fotomaterjali renoveerimiseks, muutmiseks, kiiruga tehtud piltide juures esinevate vigade kõrvaldamiseks heleduse, kontrastsuse, värvide tasakaalu reguleerimiseks. Võimaldab automatiseeritud skeemide abil paika seada tüüpilisemaid vigu. Saab töödelda fotosid, joonistada pilte, luua animatsioone ja konverteerida loodud faile mitmesse formaati. GIMP on täiesti võrreldav populaarseima pikselgraafika programmiga Photoshop. Tasuta fototöötlusprogrammil on olemas oma skaneerimise plugin, ta toetab kõiki enamkasutatavaid pildiformaate ning sobib
Kaugenev täht valguse sagedus väheneb lainepikkus suureneb (punanihe) spekter liigub pikalainelise valguse suunas Kiiruse määramisel mõõdame spektrijoone puna- või sininihke see on vaatlejasihiline (omaliikumine teiste kaugete tähtede suhtes) 6) Tähtede värvus ja spektriklass: tähe värvus=temperatuur Kuum- sinine Jahe- punane 7) Tähtede heledus ja näivsuurus: 6 klassi (heledamad 1. kl, nõrgimalt nähtavad silmaga 6.kl) Tähesuurus- tähe heleduse mõõtühik (Päikese heledus -27 m, nõrgimate galaktikate heledus 28 m NB! see on näivheledus) 8) Tähtede värvuse-heleduse diagramm e. Hertzsprungi-Russelli diagramm tähe asukoht diagrammil evolutsiooniliselt muutub, peajada kõige stabiilsem seisund 9) Tähevaatlused eri lainepikkustel: Parim tähistaeva uurimispaik mäestik, ekvaator Infrapunavaatlused kõrgmäestikus Paljud lühemad lainepikkused neelduvad atmosfääris, vaadelda saab Maa tehiskaaslastelt (al. 1970)
materjal, mis aga lõpuks langeb päikesele või hajub planeetide atmosfäärides. Niisugune keha lakkab olemast komeet, sest tal puudub helendav gaasümbris - kooma ja saba. Kõiki Neptuuni-taguseid kääbusplaneete kutsutakse plutoidideks. Plutoidide kaaslased pole plutoidid, isegi kui need on enam-vähem ümmargused. Kuna seda on suure kauguse tõttu tavaliselt otseselt võimatu kindlaks määrata, siis loetakse ümmarguseks plutoid, mille absoluutne tähesuurus (taevakehade heleduse võrdlemiseks kasutatav näitaja, mis heleduse kasvuga väheneb) jääb alla väärtusele +1. Kui niisuguse heledusega taevakeha pind oleks ideaalne peegeldaja, siis oleks selle läbimõõt 838 kilomeetrit. Juhul kui hilisemad uuringud näitavad, et tegemist pole ümmarguse taevakehaga, tuleb see plutoidide hulgast välja arvata. Sel momendil vastas plutoidi tingimustele peale Pluuto vaid üks taevakeha, juba 2006. aastal kääbusplaneediks kuulutatud Eris. 2008. aasta tõi
Igal elemendil on iseloomulik joonspekter.Neeldumisspektri tekitavad aurud ja gaasid, kui nende taga asub pidevspektrit andev valgusallikas.Neeldumisjooned asuvad täpselt samades kohtades,kus asuksid antud gaasi kiirgusjooned.Seega saab spektrite uurimisega teha kindaks valgust kiirgavate või neelavate gaaside keemilist koostist. Kiirgavate või neelavate aatomite hulka saab määrata joonte intensiivsuse järgi. Tahke keha koostist spektraalanalüüsiga määrata ei saa. Heleduse jaotus spektris sõltub keha temperatuurist. Järelikult on võimalik määrata tähtede temperatuuri. Taevakehade vaatekiiresihilist kiirust saab määrata Doppleri efekti abil.Kui valgusallikas/heliallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse/heli lainepikkus lüheneb.Kui valgusallikas/heliallikas ja vaatleja eemalduvad teineteisest, siis valguse/heli lainepikkus suureneb. Selle mõtte peale tuli Doppler. Valem: lamda=lambda0(1+v/c) Lamda-liikuva valgus/heliallika lainepikkus
URAAN Uraan on Päikesest seitsmes planeet ja suuruselt kolmas. Suuruselt kolmas on Uraan diameetri, mitte massi poolest, sest massilt on Uraan kergem kui Neptuun. Uraanil ei ole kivist tuuma. Uraan on hiidplaneet, tema läbimõõt ületab Maa oma neli korda, mass aga 14,5 korda. Keskmine kaugus Päikesest on tal 19,2 aü ja tiirlemisperiood 84 aastat. Suurte teleskoopidega näeme teda sinakasrohelise kettana, millel pole näha mingeid detaile. PÖÖRLEMINE JA TIIRLEMINE Heleduse perioodilise kõikumise ja spektroskoopiliste vaatluste põhjal leiti, et Uraan teeb ühe pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Seejuures on täiesti unikaalne pöörlemistelje asend: see asub enam-vähem tema orbiidi tasandis. Pöörlemistelje sellise asendi tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis mõnevõrra sarnaneb Maa polaaraladel valitsevaga. Uraani poolustel kestab nii polaarpäev kui polaaröö 42 maist aastat
Kõige heledam täht: Siirius (-1,45) TÄHEVÄRVUSKLASSID Tähevärvus sõltub tähe temperatuurist, jaotatakse spektriklassidesse. I 3000° K (punased tähed) Tähis: M II 4000° K (punased) K-klass III 6000° K (Kollane nt.Päike) G-klass IV 8000° K (Helekollane) F-klass V 10 000° K (valged) VI 20 000° K (sinakasvalged) B-klass VII 30 000° K Heleduse järgi: I-II kõige heledamad tähed e. ÜLIHIIUD III Hiiud IV Allhiiud V Kääbused (Päike) VI Allkääbused VII Valged kääbused väga-väga kuumad ja väikesed 1 Mis on HR-diagramm ja kuidas seda koostada? - diagramm, mis koostatakse selliselt, et horisontaalteljele kantakse spektriklassid või tähetemperatuurid; Vertikaalteljele kantakse tähtede heledused võrreldes Päikesega
Kärpimist on mugavam sooritada n.ö. vaba käega. Selleks tuleb pildi tööriistaribal klõpsata vastavat Crop nuppu, mis lülitab kärpimisreziimi sisse/välja. Kärpimisreziimis ümbritsevad pilti erilised markerid, mida hiirega nihutades saabki pildi servasid kärpida. Kujutise reguleerimine Kujutise reguleerimine (Image control) pildi vormindamise dialoogiakna Picture vahelehe alumises osas pakub võimalusi pildi värvusinfo (Color), heleduse (Brightness) ja kontrasti (Contrast) seadmiseks. Valik Color võimaldab valida: · Automatic pilti näidatakse selliste värvidega nagu ta originaalis on. · Grayscale pilti näidatakse halltoonides ehk mustvalge fotona. · Black & white pilti näidatakse kahevärvilisena musta ja valgega. 6 · Washout pilti näidatakse kahvatute värvidega.
Alustades 1987. Aastast kui toodi müügile S-VHS süsteem, mis oli ka alguseks S-Videole, siis võimaldas see head kvaliteeti, ning üheksakümnendatel, kui müügile tulid suure ekraaniga telerid, siis kogus S-video ühendus veelgi rohkem populaarsust. Lisaks sellele said S-video ühendused erinevad seadmed: nt: videomängu konsoolid.Hiljem 2000-ndast aastast on võimalik ühendada telerit arvutiga. S-video omab/omas head kvaliteedi komposiidvideo üle, sest tal olid heleduse- ja värvisignaalid eraldatud kaheks eraldi analoogsignaaliks ning see tagaski värvide taasesituse paremini komposiidvideo üle, sest heleduskanal on tegelikkuses must-valge komposiitsignaal, mille värvikanaliga värv lihtsalt juurde pannakse, kuid siiski ei ole S-video häire kindel, sest sisse tulevad häired panevad video värisema. S-video edastas/edastab ainlt pilti ning maksimaalne resolutsioon on 728x576 pikslit PAL reziimis
nimetada planeete antiikaja jumalate järgi -- Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Selle avastuse eest määras kuningas W. Herschelile palgaks 200 naela aastas ja ta võis oma senisest muusikuametist loobuda ning täielikult astronoomiale pühenduda. Herschelist sai üks kõigi aegade silmapaistvamaid astronoome. Sinakasroheline planeet Uraan ise kuigi silmapaistev ei ole. Suurte teleskoopidega näeme teda sinakasrohelise kettana, millel pole näha mingeid detaile. Heleduse perioodilise kõikumise ja spektroskoopiliste vaatluste põhjal leiti, et Uraan teeb ühe pöörde ümber oma telje umbes 16 tunniga. Seejuures on täiesti unikaalne pöörlemistelje asend: see asub enam-vähem tema orbiidi tasandis. Pöörlemistelje sellise asendi tõttu on Uraanil omapärane päeva ja öö vaheldumise rütm, mis mõnevõrra sarnaneb Maa polaaraladel valitsevaga. Uraani poolustel kestab nii polaarpäev kui polaaröö 42 maist aastat
Mitu tundi kestab pikim ja lühim päev Tallinnas (päikese tõus kuni loojang)? Tallinnas on pikim päev 18 h 40 min ja lühim 6 h 02 min. Mitu minutit, tundi või päeva aastas paistab päike Tallinnas põhjafassaadile? Pool aastat Mis kellani paistab idafassaadile? Lääne? Räigus (glare) • Räigus on nägemisolukord, mis tundub ebamugav või mille tagajärjel esemete nähtavus halveneb. Mis tingib räiguse? • Räigus on tingitud heleduse ebasoodsast jaotusest, liigsest heledusest või liiga suurest kontrastist. Räigus võib olla põhjustatud nii otsesest päikesekiirgusest (diskomforträigus), taevavalgusest või elektrivalgustusest (peegeldusräigus). Päevavalgustegur • Päevavalgustegur jaguneb keskmiseks päevavalgusteguriks ja minimaalseks päevavalgusteguriks • Päevavalgustegur D-on antud tasandi mingis punktis eeldatava või teadaoleva heledusjaotusega
1. Kunstnik ja tema maaliuuenduslik panus: P. Paul Rubens - diagonaalidele ülesehitatud kompositsioon; väänlevad kehad; võimsad figuraalkompositsioonid. Rembrandt van Rijn - valguse koondamine teose sõlmpunkti; mahedad valguse ja varju piirid; mäng heleduse ja tumedusega. M. da Caravaggio - dramaatiline valgusekäsitlus saavutatud läbi kontrastse valgusvihu tumeda taustaga võrreldes, nn. keldriluugivalgus. Nicolas Poussin - fantaasiaküllane maastik e. ideaalmaastik, heroiline maastik 2. paraadportree e. Esindusportree, välisele sarnasusele lisaks toonitati aadlike ja kuninglike perekondade ühiskondlikku seisundit ja iseloomu. Tekkis 17. saj. 3. Skulptuur ja autor: Lorenzo Bernini - Apollo ja Daphne; Püha Theresa ekstaas. É
Kuna see osa on väiksem kui poolvarju osa, on selle juhtumise tõenäolsus väiksem. Poolvari. Helehall osa joonisel tähistab poolvarju, kus Maa varjab vaid osa päikesest. Näeme, et see osa on palju suurem ja vastavalt on suurem ka osalise varjutuse tõenäosus. Poolvari. Kuuvarjutuse puhul võib juhtuda, et Kuu läbib vaid poolvarju - siis varjutust nagu polekski (varjujoont täiskuu kettal ei ole), varjutusest annab märku vaid ketta heleduse vähenemine. Kuuvarjutuse nägemine, kuu eile öösel. Kuuvarjutuse nägemiseks piisab, kui varju minev Kuu on horisondist kõrgemal - seega on varjutus nähtav poolel maakerast. Selline oli kuu --> 15.09.2010 --> Kuuvarjutus kuul olles. Kui me täieliku kuuvarjutuse ajal juhtuksime olema Kuul, siis näeksime kirka tähistaeva taustal musta ketast, mille ümber on mitmevärviliselt helendav kitsas rõngas. See on Maad ümbritsev
aeglane pöörlemine tekitavad suuri temperatuurierinevusi ). Ühes kohas võib temperatuur olla 470 kraadi ja teises kohas -150 kraadi. Merkuurile on maandunud ainult 2 kosmosesõidukit VEENUS päev veenusel kestab rohkem kui aasta Veenust kutsutakse Maa õeks Veenus pöörleb vastu päeva. Selle põhjuseks võib olla kunagine kokkupõrge asteroidiga. Veenus on heldeduselt teine objekt taevas, mida näeme. (maksimaalse heleduse saavutab vahetult enne päikesetõusu ja peale päikeseloojangut. Kui inimene oleks Veenusel, siis rõhk oleks seal sama nagu ta oleks maal mere sügavuses. Veenus on kuumim planeet päikesesüsteemis ( 462 kraadi) ja seal toimub ka kasvuhoone effekt . Arvatakse, et Veenus oli kunagi paradiis veekogude ja metsadega. Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse
· Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500- 5000° (Aktuurus, Aldebaran, Polluks) · Klass M- punased tähed pinnatemperatuuriga 3000- 3500° (Betelgeuse, Antaares) (2) KUI KAUGEL ON TÄHED ? Silmaga näeme me ainult tähtede ööpäevast liikumist. Väga kaugete tähtede kauguste määramiseks kasutavad astronoomid järgmist meetodit. Nad uurivad välja tähe tegeliku heleduse ning võrdlevad seda mõne lähema tähega, mille kaugus on teada ning tegelik heledus sarnane. Teleskoopide ja nende juurde kuuluva täppistehnika abil saame määrata tähe täpse asukoha taevavõlvil ning jälgida selle muutumist. Esiteks märkame parallaktilist liikumist- selle käigus kujutab täht taevas ellipsi läbimõõduga murdosa kaaresekundist ning jõuab aasta möödudes endisesse asukohta tagasi. Selle liikumise
Goethe andis värvidele heledusväärtused. Nende pöördväärtused annavad nende osakaalu kontrastis. Neid saab kasutada kaunistamisel värvide omavahelisi suhtarve arvutades, taldrikutel pindalajaotust tehes (järelroad), praevaagna pindala proportsionaalsel planeerimisel. Selliseid suhteid tuleks õppida määrama silma abil, kuid algselt võib abiks olla värvipaaride proportsionaalne jaotuste tabel. Vastandvärvid Heleduse väärtus Proport.suhe (sum12) Praktikas prop. kollane:violett 9:3 3:9 1:3 oranz:sinine 8:4 4:8 1:2 punane:roheline 6:6 6:6 1:1 Põhivärvid koll:sin:pun 9:4:6 3:8:6 ~1:3:2 Sekundaarvärvid
fotomeetri ette paigutatavate valgusfiltrite abil. Levinum on kolmevärvi (UBV) fotomeetria. Mille kaudu saab hinnata tähtede läbimõõtu- temperatuuri ja kiirgusvõime kaudu. Millisel juhul ja mille abil saab leida tähe massi? Kaksiktähtede masse saab hinnata gravitatsiooniseaduse abil. On ka kaudseid meetodeid massi hindamiseks, aga need on seotud teatud füüsikaliste eeldustega. Millistes piirides võivad Päikesega võrreldes varieeruda maailmaruumis asuvate tähtede heleduse, läbimõõdu, massi ja tiheduse väärtused? heledus võib varieeruda sadu tuhandeid kordi, mõõtmed varieeruvad tuhandetes kordades, mass- pole palju tähti mille mass oleks 10 korda väiksem ja 50 korda suurem kui Päikese mass,tihedus varieerub mõnest grammist kuupmeetri kohta kuni miljonite tonnideni.
maale, nimetatakse seda meteoriidiks. Meteoore võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm ja meil piisavalt kannatust. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on see vaid murdosa grammist. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 gr/cm3. Meteooride kiirus on suur sattudes atmosfääri, nad plahvatavad. Meteoorid lagunevad Maale jõudmata. Augusti keskel võib jälgida meteoorivoolu Perseuse tähtkujust. Seda meteoorivoolu nimetatakse perseiidideks. Tuntakse kolmekümmet meteoriidivoolu
silmapilgutustest sõltuvalt mulje valguspunkti liikumisest, mis on sarnane tegelikule valguspunkti ruumis liikumisele. 7. Seletage lahti heleduskonstantsuse alusprintsiip! Heleduskonstantsus -võimaldab õigesti tajuda objektide heledust sõltumata objektile (v. selle osale) langevast erinevast valgusvoost (nt. valguses ja varjus olevate osade ühesugune tajumine. Konstantsus on häiritud juhul kui valguse-varju lisatunnused puuduvad (heleduskontrast) Seletus: heledustaju sõltub kahe heleduse suhtest kujutiselt ja foonilt peegeldunud valgusest (heledusest-luminance). Eeldatakse, et valgustustingimuste muutus põhjustab ühevõrra nii figuuri kui ka fooni tajumise muutumist. Seega nendevaheline suhe jääb samaks, kuigi valgustatus muutub. Heleduskontrasti puhul: objekt näib muutuvat tumedamaks, kui foon ümber muutub heledamaks. Miks on taju ajalised ja ruumilised vastastoimed kasulikud? Mis on neis tajumist raskendavat? Aitavad kaasa objektide õigele kujutamisele.
Meteoorid Meteoore võime näha pea igal öösel, kui on vaid selge ilm ja meil piisavalt kannatust. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Helenduv jälg tekib taevasse siis, kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri, kus ta kuumenedes aurustub või ära põleb. Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi; tavaliselt on see vaid murdosa grammist. Siiski langeb Maale iga päev kümmekond tonni meteoorset ainet. Meteoorid tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini, tihedus 0,1 gr/cm3. Meteooride kiirus on suur sattudes atmosfääri, nad plahvatavad. Meteoorid lagunevad Maale jõudmata. Augusti keskel võib jälgida meteoorivoolu Perseuse tähtkujust. Seda meteoorivoolu nimetatakse perseiidideks. Tuntakse kolmekümmet meteoriidivoolu
veenus Marii Rikken Päikese poolt loetuna teine planeet Vähim kaugus Maast 38.2 miljonit km Peegeldab Päikese valgusest 77% Päikeseööpäeva pikkus 117 ööpäeva (üheks pöördeks kulub 243 Maa ööpäeva) Puuduvad kaaslased Heleduse tõttu kergesti leitav ÜLDISELOOMUSTUS Koidutäht, Ehatäht Nime saanud viljakusejumalanna Venuse järgi Maa tüüpi, kutsutakse ka Maa kaksikuks Kõige kuumem planeet päikesesüsteemis (462 °C) Veenuse pind vulkaanilise tegevuse tagajärjel perioodiliselt uuenev kuiv kivikõrb, kus vedeleb ka lapikuidplaatjaid kive Tihe atmosfäär, mille massist moodustab 96,5% süsihappegaas ning ülejäänud 3,5% põhiliselt lämmastik ÜLDISELOOMUSTUS Pind sarnaneb kivikõrbega
kromosfääri loited. Väga võimsad gaasipursked on protuberantsid. Kui rohkem laike, siis ka neid on rohkem. Kui on palju rohkem siis on aktiivne Päike tuleb rohkem ultraviolettkiirgust, virmalisi rohkem, magnettorme rohkem. 11 aastat kestab Päikese aktiivsuse muutus (max. iga 11a. järel). · EkliptikaPäikese näiv aastane teekond taevaskeral Tähed · hõõguvad gaasikerad ja kiirgavad valgust · erinevad: *heleduse poolest(kiirgusvõimsus), mis on seotud massiga (Näiv ja tõeline). *Värvuse poolest, mis sõltub temperatuurist. Tähed on jaotatud spektri klassidesse. *tiheduse poolest. *läbimõõdu poolest (Ülihiidtähed kuni 100 päikese raadiust; hiidtähed; kääbustähedPäike). Suure läbimõõduga tähed on väikese tihedusega, väikese läbimõõduga on suure tihedusega. (LK65) · O M 30000 3000
protuberantse. Slide 3 Tähed Peajada tähed ongi tavalised,parimas meheeas olevad tähed, mille tuumajaamad töötavad täisvõimsusel. Kõige tähtsam omadus,mille poolest peajada tähed üksteisest erinevad, on mass. Kõige väiksemate tähtede mass on pisut alla kümnendiku Päikses massist. Väiksed tähed on suhteliselt madala temperatuuriga, punased ja haruldaselt pikaealised, sest nad põletavad oma kütust väga säästlikult. Värvuse-heleduse diagrammil paiknevad nad peajada alumises parempoolses osas. Suurimad tähed on Päikesest üle 50 korra suurema massiga. Kõrge temperatuuri tättu on nad valged ja nendes vabaneb võimas kiirgus.See aga tähendab, et nad põletavad oma kütusevaru kiiresti läbi ja nende eluiga on lühike. Diagrammil paiknevad nad peajada ülemises vasakpoolses osas. Hiiud Suuri tähti nimetatakse hiidudeks ja kõige suurmaid ülihiidudeks. Hiidude läbimõõt on sadu,
annab soojust ja valgust. Teiste kehad emõju on kauguse tõttu väike. Astronoomia põhiinstrumendiks on teleskoop. Suureks abiks on spektaalanalüüs. Käidud on ka kuul ja saadud pinnase proove. Tähistaevas Kogu taevakera jaotatakse 88 tähtkujuks. Tätkuju all mõitetakse kondlat piiriteletud tähistaeva ala nt. suur ja väike vanker, sõnn, neitsi jne. Silmaga võib näha umbes 3000 tähte. Tähed on erineva heleduse ja värvusega. Mida punasem, seda külmem. Päike on kollane täht. Kõige heledamad tähed on I ja kõige nõrgemini nähtavad IV suurusjärgu tähed. Päike, kuu, planeedid ja tähed tõusevad idast, kulmineeruvad lõunas ja loojuvad läänes. Taeva ööpäevane pöörlemine on näiline. Päikese ülemist kulminatsiooni punkti nim. seniidiks ja alumist nadiiviks. Põhjanael on väikese vankri heledaim täht, tema asend horisondi suhtes peaaegu ei muutu
värviüleminekutega ilma teravate piirjoonteta.Nad kujutasid pingelisi hoosaid stseene,milles on ebatavalisi poose,ägedaid liigutusi,taevasse tõstetud pilke.Palju kujutati igasuguseid hukkamis,võitlus ja röövimisstseene.Loomulikkuse poole püüdles ainsana itaallane CARAVAGGIO (1573-1610).Tema maalide ainestik on võetud elust,sündmustik hargneb enamasti pimeduses,mida lõhestab poolviltu ülalt langev ere valgus (nn.keldriluugivalgus).Uudne on heleduse-tumeduse käsitlus.Kuulsaimad "Peetruse ristilöömine","Lautomängija". Hispaania barokkmaali rajaja oli kreeklasest kunstnik keda tuntakse tema hüüdnime EL GRECO (1541-1614) järgi.Tema tööd tunneb ära inimeste pikaks venitatud nägude järgi,nende näod on kõhnad ja piinatud.Maali rahutud ja teravad vormid tõusevad taeva poole.Üheks kuulsaimaks tööks "Püha perekond"
Lisaks "tavalistele" galaktikatele... · Seyfert'i galaktikad -- normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas · Markarjani galaktikad -- tuum ja mõhn sinaka tooniga, väike värvusindeks, tugevad emissioonijooned, ketas näha väga nõrgalt · Kvasarid -- peeti algul pikka aega "ülitähtedeks"; praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab tuhandeid kordi ülejäänud osa heleduse. Galaktikate teke · Galaktikad kujunevad hajusatest gaasipilvedest gravitatsioonijõu toimel · Protogalaktika kokkutõmbumise käigus kujuneb kaks populatsiooni: tähepilv ja gaasiketas · Elliptilise galaktika teke sarnaneb tähe sünniga · Spiraalgalaktika ketta kujunemine sarnaneb planeedisüsteemi kujunemisega Spiraalgalaktikad · miljardite tähtede hiigelkogumikud · lamedad, kettakujulised, keskel asub hele, sfääriline "tähemõhn"
jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt, energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga 6. Kuidas jaotatakse kaksiktähed? 1) visuaalsed kaksiktähed – märgatavad teleskoobiga vaadates; 2) füüsilised kaksiktähed – pole võimalik teleskoobiga jälgida, tehakse kindlaks heleduse või spektrimuutlikkuse järgi; 3) spektraalmuutlikud tähed – tehakse kindlaks spektrimuutuste alusel. 7. Kuidas on seotud tähe värvus ja temperatuur? - Mida kõrgem on tähe temperatuur, seda lühematele lainepikkustele tähe kiirgusmaksimum nihkub. Tähe värv on tähe temperatuuri indikaatoriks ja põhimõtteliselt on võimalik kasutada ka tähe värvust (kui punakas või kui sinakas täht on) tähtede temperatuuri määramiseks. Kõik
Kui kallutad pea vasakule, jääb käsi objektist paremale. 6. astronoomiline ühik- astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Parsek- pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius.Tähis-pc.Valgusaasta- vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 7. Missuguse tähe heledus on võetud aluseks teiste tähtede heleduse määramisel ja millise valemi järgi seda tehakse?- Veega, mille tähesuuruseks on võetud m0= 0. 8. Kuidas määratakse tähe pinnatemperatuuri?- Määrtatakse värvuse järgi. Selleks mõõdetakse tähe heledust erinevates spektriosades. Registreeritud soojuskiirguse intensiivsuse maksimumi lainepikkuse järgi võibiseloomustada taevakeha pinna temperatuuri. Selleks kasutatakse värvusindekseid, mis kujutavad endast erinevates spektriosades määratud tähesuuruste vahet. 9.
Lähistoonid Kromaatilisus Kromaatilised värvid ehk värvilised värvid Akromaatilised värvid ehk värvitud värvid Kromaatilised värvid loovad kromaatiliste värvide abiga paberil värvide maailma Värvide heledus Primaarsed ja sekundaarsed värvid Akromaatilised värvid Viimased võimaldavad värve helestada ja tumestada Heleduse ja tumeduse astmed Komplementaarvärvid Igal värvusel on täiendvärvus ehk vastandvärvus PUNANEROHELINE (S+K) KOLLANEVIOLETT (P+S) SININEORANZ (K+P) Värviringil asuvad nad teineteise vastas Soojad ja külmad värvid SOOJAD KÜLMAD Värvikontrastid Värv värvis Vastandvärvid Hele tume Soe külm Simultaankontrast
maani jõudnud päikeseenergiast. Valguse murdumist maa atmosfääris nimetatakse atmosfääriliseks refraktsiooniks. (Joonis 7.24) Valguskiir paindub, sellepärast näivad taevakehad asuvat horisondist kõrgemal, kui nad tegelikult on. Valguse murdumine avaldab maksimaalset mõju horisondi lähedal ja nõrgeneb seniidi suunas. Tihti võib tähele panna veel üht valguse murdumisest põhjustatud atmosfäärinähtust tähtede vilkumist. Sätendava tähepunkti värelemist, heleduse muutumist. Osa taevakehadelt tulevast valgusest hajub õhkkonnast. Kui hajuks kogu valgus, ei näeks me taevakehi ja poleks varje. Tänu valguse hajumisele tekib hämarik. Üleminek päevast õhtusse pärast päikese loojumist ja ööst päeva hommikul enne päikese tõusu. Üks nähtustest on ka taevasina. Atmosfääri läbides hajub tugevamini sinine valgus. Sellepärast on ka päike kollane. Valguse neeldumine atmosfääris toimub peamiselt veepiiskadel ja tolmukübemetel, mis on
Kõige hämmastavamad täherühmad koosnevad miljonitest tähtedest, mis paiknevad palli- või kerakujuliselt tihedalt koos. Neid nimetatakse kerasparvedeks. Erinevalt hajusparve tähtedest, on nendes parvedes peamiselt vanad tähed. Galaktika harudes ei ole kerasparvi. Nad paiknevad palju kaugemal, Galaktika keskme ümbruses. Varjutusmuutlikud tähed Perseuse tähtkuju täht Algol nõrgeneb iga kahe päeva järel mõneks tunniks, seejärel saab oma tavalise heleduse tagasi. Algol on kaksiktäht. Kui kaks tähte tiirlevad ümber ühise raskuskeskme, siis varjutavad nad vaheldumisi teineteist ehk üks jääb teise ette ja nad paistavad ühe tähena. Kui nõrgem täht varjutab heledama, siis Algoli üldine heledus väheneb. Ja kui nõrgem täht liigub eest ära, siis üldine heledus taastub. Selliseid varjutusmuutlikke tähti teatakse palju. Näidised
All välja on toodud ,,Munsell"i värvi süsteem Vita võtmel on värvid toodud vastavalt esinemissagedusele: A oranz, punane B oranz, kollane C pruun, hall D pruun (kõige harvemini) Iga värv on jaotatud vastavalt kromaatsusele 90-95% hammastest on A tooni Värvi määramisel peaksime püüdma vaadata läbi emaili dentiini värvi, enamasti hambakaelal (gingiva) email õhem. Dentiini annab hambale värvi tooni, kromaatsuse, opaaksuse. Email annab hambale heleduse, intensiivsed laigud, optilised efektid. Frenulum labii superior ülemine huulekida Papilla incisiva intsisiivpapill määrab ära esimeste tsentraalsete intsisiivide asukoha Rugae palatina transversaalne limaskestavolt suulae esiosas Kaniinuse koht (määratakse esimese suure suulaevoldi järgi) Torus palatinus - luuline võlvuvus suulaes, mis on kaetud õhukese limaskestaga. Tuber maxilla ülalõua köber, mis moodustub pärast kaheksanda hamba eemaldamist
umbes 1% - tähe iseloomustamisel märgitakse ära spektriklass ja heledusklass, näiteks - Päikese keskmine tihedus on 1400 kg/m3 (keskmes on see 1,5x105kg/m3) Päikese spektriklass on G2V - umbes 400 km paksust kihti päikese pinnal nim. fotosfääriks - on olemas kindlad seaduspärasused tähtede temperatuuri ja absoluutse heleduse - Päike ise koosneb kolmest kihist: vahel - tuum, kus toimub termotuumareaktsioon, kiirgusvöönd ja konvektsioonivöönd - seda sõltuvust väljendab HR-diagramm (Hertzprungi-Russelli diagramm) - fotosfääri kohal on Päikese atmosfäär, mis jaguneb kaheks kihiks kromosfäär - (vt. õpikust lk 67)
vaadates aga selle kihi enda suunas (mööda sfääri puutujat), näeme me lugematut arvu kaugeid tähti, mis meie pilgu ees kokku sulades moodustavad Linnutee vöö. Linnutee ehituse tõsisem uurimine sai alguse William Hercheli 1784. ja 1785. aastal avaldatud töödest. Ta üritas kindlaks määrata Linnutee ruumilist kuju meetodiga, mida ta nimetas "tähtede mõõtmiseks". Kasutades oma 1783. aastal valminud 18 tollise peegliga teleskoopi, luges ta kokku erinevatesse näiva heleduse vahemikesse langevate tähtede arvud 1083-s erinevas taevapiirkonnas. Oletades, et tegelikult on kõik tähed sama heledusega, et tähed on Linnutee ruumalas jaotunud ühtlaselt, et tähtede näiv heledus kahaneb võrdeliselt nende kauguse ruuduga ja et ta suudab näha kõiki tähti kuni Linnutee servani, sai ta oma loenditest tuletada tähesüsteemi ulatuse eri suundades. Ta järeldas, et Päike asub lameda, ligikaudu elliptilise, tähesüsteemi tsentri lähedal
spektri järgi koosnevad nad valdavalt veest,vähemalt määral on süsinikku,hapnikku ja teisi kergemaid elemente.Nad liiguvad kõik võimalikel tasanditel ja erinevates suundades. Meteooor Meteoore võime näha pea igal öösel, kui ons elge taevas."langevate tähtede" sagedus on 3-5 ühe tunni jooksul.Helendus tekib siis , kui mõni kosmiline ainekübe tungib suure kiirusega Maa atmosfääri,kus ta kuumenedes aurustub vi ära põleb.Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälge heleduse järgi, tavaliselt on see vaid murdosa grammist.Meteoriit on siis, kui nendest kehadest on piisavalt suur,et mitte atmosfääris täielikult aurustuda.Et ,,taevakivist" saaks meteoriit,peab ta kõigepealt maale jõudma ja siis üles leitama.Kuna suure meteoriidi langemine on kaunis efektne ja suurel maa-alal nähtav sündmus ning sulamisjälgedega meteoriit teistest kividest hästi eristatav.Meteoriidi ainest moodustavad üle 90%raud,hapnik,räni ja mangaan.
Lapsed vabanevad üha enam enesekesksusest ja näevad sündmuste põhjuseid väljaspool iseennast. Formaalsete operatsioonide Lapse arengu ealised iseärasused (vt.materjal+iseseisvad tööd)-1a- Laps sünnib tervikliku nägemisstruktuuriga. Vastsündinud on tundlikud staadiumis (üle 12a), vaimsete võimete lõppaste. LAT – lähima arengu tsoon, AAT – aktuaalsearengutsoon heleduse suhtes, nad näevad tervikobjekte üsna selgesti kui need on lähedal. Kuni 3.elunädalani ei taju lapsed värve ja neil on piiratud sügavustaju. Mõne Sensomotoorsed skeemid - need on oma olemuselt loogikaeelsed ja intuitiivsed teadmisvormid, mis omandatakse keskkonnaga manipuleerimise ja esimese päeva jooksul näivad nad olevat vähem tundlikud valu suhtes, kuid nende maitse- ja lõhnaaistingud toimivad täiel määral
Stilistika Isiksus *Figuur *iseloom *Amet, elukeskkond *Vanus Stiil *Ajastustiil (70ndad, 30ndad, ambiirstiil jms.) * Elustiili stiil (minimalistlik, rokilik, smart, casual jms.) Erinevad figuurid: Maasikas, õun, liivakell ja sammas. Kavand *Visand ( visand ei pea ilus välja nägema) Visand on kavandi proov. Visandamine on loominguline protsess. *Kavand Kavand on puhas töö koos värvide ja materjali näidistega. *Värv *Toon Toon on värvi täpsustus. Toon määrab heleduse, tumeduse ja selle, kas on teggemist sooja v külma värvitooniga. *Mapp (kõik tööd, kaks hinnet) Väga oluline!! * Inimesed ei ole valatud 4-7 erinevasse vormi. * Kõikkide inimeste figuur ei vasta täpselt ühele konkreetsele figuuritööbile. * Figuuritüüpide liigitus on üldisav, ning iga inimest peab vaatama individuaalselt, nii eest kui külgvaates. * Ükski figuuritüüp ei ole kole, on ainult valed riided. Liivakell
emissioonijooned. Eristatakse kolme põhilist tüüpi: a) Seyferti galaktikad - normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas. b) Markarjani galaktikad - tuum ja mõhn sinaka tooniga, väike värvusindeks, tugevad emissioonijooned, ketas näha väga nõrgalt. c) Kvasarid peeti algul pikka aega "ülitähtedeks". Praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi. Suure heleduse ja lihtsa vaatlusmetoodika tõttu on kvasarid ühed kaugemad objektid maailmaruumis. 9 8. GALAKTIKATE RUUMJAOTUS Galaktikate jaotus taevasfääril on ühtlane. Me ei näe galaktikaid Linnutee vöös, aga seda põhjustab valguse neeldumine meie Galaktika tolmukihis. Kui palju on taevas galaktikaid? Viimases visuaalsete vaatluste järgi tehtud kataloogis on üle 13 000 galaktika. Herscheli kataloogi järgi oli neid 5000.
annaabi.ee 
