Ühiskonna õpetus . Ptk 6-9 6. EESTI VABARIIGI PRESIDENT 7. VALITSUS 8. KOHALIK OMAVALITSUS 9.ÕIGUSSÜSTEEM MÕISTED. president -üldmõistena mis tahes esimees või eesistuja , riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja võim on riigiti erinevad veto riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse jätta välja kuulutamata või selle jõustumine edasi lükata valimiskogu Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuse esindajates Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu valitsus ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva võimu organ peaminister valitsuse juht minister valitsuse liige , ministeeriumi juht
Nad vaidlesid linna ehitamise asukoha pärast ning Romulus tappis Remust. Romulus andis linnale oma nime ja sai esimeseks Rooma kuningaks. 5. Õpilane oskab ajajoonele märkida: kuningate aeg, vabariigi periood ja keisririigi periood. Kuningate aeg753-509 ema vabariigi periood509-287 ema keisririigi periood 287- 6. Oskab kirjeldada vabariigi aegset riigikorraldust. Senat valis aastaks 2 konsulit mis juhtisid riiki ja sõjaväge. Raghvatribuun võis veto peale panna kui nad ei olnud nõus senati otsusega. Senatis oli 300 liiget 7. Tunneb vabariigi aegseid magistraate: konsul, Piiramatu võim, kõrgeim ametikoht, 2 konsulit valiti üheks aastaks senati liikmete vahest. kõrgeimad magistraatidest (juhtisid sõjaväge) preetor, Alluvus vahekord, Piiramatu võim, 12 tahvli seadus oli nende tööriist, jälgisid et PAX ROMANA kehtiks tsensor, Alluvus vahekord Valiti vanadest konsulitest, jälgisid kuidas inimesed näevad välja
Kaasaegneriik-18.saj.mõjutasid a)prantsuse revol.b)USA iseseisvumine Põhimõtted:a)riigivõim piiratud PS'ga b)võimude lahususe põhimõte c)võimud tasakaalustatud Presidentaalne:president juhib täidesaatvat(admin) USA parlament=kongress- >alamkoda(->esindajate koda) ->ülemkoda-senat Presidentaalses riigis presidendi ja kongressisuhted nõrgad.Kongress kinnitab eelarve, sellega võimalik korrigeerida presidendi ja admini tegemisi Presidendil parlamendi suhtes veto, parlamendil umbusaldus. Plussid:valitsused pikaajalised. Miinused:vastasikuse tegevuse pärssimine, poliitiliste liinide vastuolulisus Poolpresident-president ja peaminister omavahel jaotanud ministeeriumite juhtimise Presidendil parlamendi suhtes veto, parlament umbusaldus mõnele ministrile või tervele valitsusele Parlamentaarne-suurim võim parlamendil. President poliitilisi jõude tasakaalustav persoon.Täidesaatev-ja seadusandlikvõim tihedalt seotud, üksmeel kiirendab
(nõutav poolthäälte enamus) või konstitutsioonilise seadusega (nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus). 4) Seaduse väljakuulutamine ehk promulgatsioon seaduse ametlik sanktioneerimine riigipea poolt ja selle teatavaks tegemine rahvale. Seaduse väljakuulutamine on tema jõustumise eelduseks, teiselt poolt on see riigipeale võimalus kontrolliks. Promulgatsiooni instituudil on veto rakendamise võmalused: · Absoluutne veto parlamendis vastuvõetud seaduse lõplik tagasilükkamine riigipea poolt. · Suspensiivne ehk relatiivne veto - seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine. Põhiseduse § 7 järgi on EV presidendil suspensiivse veto õigus. Parlament võtab seaduse vastu President kuulutab Suspensiivne veto.
1. Nt. SB, puudus: soosib suuri erakondi, 40%- 30%-30% süst, siis saab 40%ne, st 60% häältest ei saa võimule. 2)proportsionaalne- saadikute arv ol häälte%st- 10% 10 kohta- häälet pige erakonna ja ideoloogia kui isiku poolt, väikeparteil võimalus (Estis ka valimiskünnis 5%, et saada parlamenti). DEMOKR VALITSEMISE PÕHIVORMID: 1. presidentaalne- USA; rahvas val parla ja presid (kes on peaminsit ja presid rollis). Presid valib valitsuse, õ panna parla otsustele veto, on relvajõudude kõrgeim juht. 2. poolpresidentaalne- rahvas val- *parla *presid- määrab peaministri- valib valituses(presid kidab heaks), PR, Vene, Soome, Poola, Hisp. Väl- ja kaitsepol presid ül; sots ja maj.pol peaminstri ül. presid-4a. 3. parlamentaarne- Est, Lät, Leedu, Swe, T'seh, Saksa, 'Sveits, SB. Rahvas} parla} presid. Presid kõrgeim riigikaitsejuht, vajadusel kuulut välja mobilisatsiooni, sõjaolukorras allub talle osteselt kaitseväejuht, riigi visiitkaart, ol
.) Lihthäälte enamus-kui kohalolevatest hääletavad poolt rohkem kui vastu Koosseisu häältenamus-kui poolt hääletab vähemalt 51 liiget Kvoorum-istugil vajalik oslejate arv,et see oleks otsustusvõimeline Eelnõu-seaduse projekt(parlamendile arutamiseks esitatud) Riigikogu liige-valimistel valitud ametlik rahvaesindaja Saadikupuutumatus-õigus Riigikogu liiget ainult Riigikogu nõusolekul kriminaalvastustusele võtta President-esimees,riigipea,igas riigis erineva võimuga Veto-presidendi õigus vastuvõetud seadus kuulutamata jätta Valimiskogu-presidendi valimiseks moodustatud kogu(kohaliku omavalitsuse esindaja ja Riigikogu liige) Valitsus-riigi kõrgeim täidesaatev organ(koosneb ministritest) Peaminister-valitsuse juht Minister-valitsuse liige Kantsler-valitsusametnik
1.Valitsemiskorrad Presidentaalne (Mehhiko, USA, Valgevene) * president on valitsusjuht * presidendil on VETO õigus (otsuste tagasilükkamine jne) * parlamendil on seadusandlik võim * raha jagab parlament Parlamentaalne ( UK, Saksamaa, Eesti) *parlament valib presidendi *valitsus moodustatakse peale parlamendi valimist *1 ja 2 kojalised (USA-s senat - 2 saadikut igast osariigist ja esinduskoda rahvaarvu põhjal) Poolpresidentaalne *President pole valitsusjuht *Presidendil on suur võim ja veto õigus 2. Parlamendi ülesanded ja struktuur Parlamendi ülesanded
11. Milles seisneb Inimese ja Kodaniku Õiguste deklaratsiooni olulisus? See deklaratsioon väljendas kõigi inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust ning oli hiljem eeskujuks teistele riikidele 12. Mida tähendab, et Asutava Kogu põhiseaduse kohaselt kehtis Prantsusmaal võimude lahususe põhimõte? Kes on võimude lahususe autor? Montesquieu oli lahususe autor. Võim oli riigis jagatud – seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadusandlik võim oli parlamendi käes. Kuningal oli veto õigus. Kohtuvõim kuulugu vaid sõltumatutele kohtutele. 13. Miks muutus kuningas Louis XVI aastatel 1791-1792 Prantsusmaa elanike silmis nii ebapopulaarseks, et monarhia asendati vabariigiga? Ta ei leppinud oma võimu vähendamisega ja proovis põgeneda Prantsusmaalt, jättis maha manifesti, mis kritiseeris teravalt revolutsiooni. Ja ta hakkas ka organiseerima võitlust demokraatia vastu. Kuningale sai saatuslikuks see, et puhkes sõda. 14. Kas kuninga hukkamine oli seaduslik, põhjenda?
patriitsidega võrdsed õigused SPQR rooma ametlik nimi, senatus populusque romanus Senat aristokraatlik vanemate nõukogue, kes juhtis rooma riigi poliitikat Konsul vabariigi kõrgeim riigiametnik, valiti igal aastal, ül oli juhtida sõjaväge Rahvakoosolek lihtrahva võimalus osaleda riigiasjades Magistraat - riigiametnik Provints rooma allutatud alad väljaspool itaaliat Munitsiipium linna staatus, elanikud said rooma kodakondsuse Foorum turu- ja koosolekuplats Veto riigipea õigus senati suhtes Pontifix preester Augur m ennustaja Sibüll n ennustaja Latifundium - suurmaavaldus Gladiaator mõõgavõitlja, esines avalikel mängudel Amfiteater ovaalse põhiplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Term avalik saun, meelelahutuskoht Akvedukt maapealne veejuhe Kuulsaimad ehitised forum romanum, ceasari foorum, venuse ja roma tempel, colosseum, circus maximus Puunia sõjad Etruskid Rooma tekke müüt
1920. aasta põhiseadus________________________________________________________ RIIGIPEA: puudus! (oli aga riigivanem, kes täitis peaministri ameti kõrvalt ka riigipea ametit) PARLAMENT: Seadusandlikku võimu teostas 100-liikmeline Riigikogu (1 kojaline!) VALITSUS: Täidesaatvat võimu teostas Vabariigi valitsus (nimetas ametisse Riigikogu) 1938. aasta põhiseadus (allkirjastatakse 1937)_____________________________________ RIIGIPEA: president (laialdased õigused (dekreetidega seadused, veto, õigused parlamendi ja valitsuse üle) PARLAMENT: Riigikogu (2 kojaline!!!) 1)Riigivolikogu (alam) ja 2)Riiginõukogu (ülem)) (kuulusid kirikupead ja ülikooli juhatajad ehk ELIIT VALITSUS: Valitsus (eesotsas peaminister), vastutab Riigikogu ees RAHVA VÕIMALUS OSALEDA POLIITIKAS: Rahva õigusi kärbiti kõvasti: kaotati täielik rahvaalgatus, streigiõigus, piirati oluliselt rahvahääletust, valimisõigust. KULTUURIELU____________________________________________________________
3)ei ole kindel tagasi. Üks sõna ei muuda midagi, kui keegi tahab ainuvalitsust moodustada.Enamustel juhtudel peab paika , nt Saksamaa Sots.dem vabariik 4)Presid.riigis valib rahvas parl. Ja presidendi, parl.riigid ainult parlamendi.Pres.riigis valib president valitsuse ja nimetab ministrid, parl.riigis valib parl.presidendi ja valitsuse. Pres.riigis on täidesaatvaks võimuks lisaks valitsusele ka president. Parl.riigis on president "sümboolne tasakaalustav jõud" Mõlema riigikorra puhul veto-õigus:õigus seadus keelata. 5)Pres. Riigis presidendi ees, parlam. Riigis parlamendi ees. 6)Majoritaarse v.süst puhul, sest siis "võitja võtab kõik" ning paljud hääled(nt 2 koht) läheb kaotsi. 7)Eelised: võimalus võimule saada ka väikeparteidel- võimu mitmekesisus /hääled ei lähe kaotsi, võimul ideoloogiad mida rahvas eelist./rahva soovid esiplaanil puudused: parteide sisene mõjuvõim suur/süsteem tavainimesele raskesti arusaadav ja jälgitav/suured oht kiiremale
Senat kontrollisd magistraatide tegevust, juhtis välispoliitikat, sõjandust ja rahandust, ning valvas usukultuse järele. * Sõjavägi koosnes LEEGIONITEST (4500 meest ühes leegionis) Leegion 300 ratsanikku 1200 kergelt relvastatud jalaväelast 3000 raskelt relvastatud jalaväelast * 490 eKr valiti esimesed rahvatribuunid : 1) Võisid kokku kutsuda rahvakoosoleku. 2) Võisid panna peale veto (keelu) magistraatide ja senati otsustele. * 227 a.eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid. * Rooma pidas Kartaago vastu 3 puunia sõda. PUUNIA SÕJAD : 1) Võitlus toimus Sitsiilia pärast (264-241 eKr) 2) Hannibal ei suutnud Rooma riigi alasid vallutada (218-201 eKr) 3) Kartaago sai lõplikult lüüa (146 eKr) *146 a.eKr liideti Rooma riigiga Makedoonia ja Kreeka. * 133 a.eKr pärandas Pergamoni kuningas oma riigi Roomale.
kuningale, st et Põhja-Ameerikasse asunud inimestel olid kõik õigused ja vabadused, mis kehtisid Inglismaal. Mida enam asumaad edenesid, seda iseteadlikumaks muutus kolonistide suhtumine Suurbritannia parlamendi poliitikasse ja esinduskogu poolt vastu võetud seadusandlikesse aktidesse. Eriti suurt rahulolematust tekitas Briti tolli-ja maksupoliitika ning inglise kuninga poolt määratud kuberneri õigus panna veto koloonia seadusandliku kogu otsustele. Septembris 1774 kogunes esimest korda Ameerika asumaade kontinentaalkongress, mis katkestats kaubavahetuse Suurbritanniaga. Kuigi I kontinentaalkongress lootis rahumeelsele konflikti-lahendusele, see siiski ei õnnestunud ning II konintentaalkongress võttis 4. juulil 1776 vastu Iseseisvusdeklaratsiooni, mis kuulutas 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks. Iseseisvuse võitsid Ameeriklased kätte Iseseisvussõjas (1775-1783), mille lõpetas Versailles'
suure vabaduse Riigikogule • Rahvas nägi presidendis loodetud lahendust kõigile probleemidele • Põhiseadust tuli muuta, kuid kaks rahvahääletust selleks kukkusid läbi • Tõnissoni valitsus kehtestab kaitseseisukorra, et vältida riigipööret Ülemineku aeg • Kolmas rahvahääletus toob võidu vabadussõjalaste koostatud PS eelnõule • Uueks riigipeaks pidi saama laialdaste volitustega riigivanem • Tal oli õigus anda seadusi, panna veto riigikogu seadustele, saata seda laiali ja nimetada ning tagandada valitsust • Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma aprillis 1934 • Kaitseseisukord tühistati ning vabadussõjalased jätkasid oma tegevust • 1934 kohalikel omavalitsuste valimistel saavutati ülisuur edu, loodeti, et Larkast saab uus Riigivanem • Tihedas võimuvõitluses mustati kõiki oma vastaseid kõikide kandidaatite poolt, kuid loodeti, et uue riigijuhiga tülid lahenevad
tekkis kolmekümnendate algul vajadus uue põhiseaduse järele. Tingituna majandus- ja parlamentaarkriisist nõudis rahvas nn. "kõva käe" poliitikat. Korraldatud konkursi uuele põhiseadusele võitis VAPSIDe nägemus ideaalsest konstitutsioonist. Uue, arvult teise põhiseaduse jõustumise tähtaeg oli 1. jaanuar 1934 a.. Sellega muudeti Riigikogu poole väiksemaks, s.o. 50 liikmeliseks. Parlamendi osatähtsus riigiasjade otsustamisel vähenes, kuna riigivanemale anti vetoõigus parlamendi otsustele ning ka õigus kuulutada ainuisikuliselt välja uusi seaduseid . Formaaljuriidiliselt oli 1933. aasta referendumil vastuvõetu näol tegemist 1920. aasta põhiseaduse täiendustega. Seega ei saa täiendatud põhiseadust pidada uueks põhiseaduseks. Kui aga võtta arvesse muudatuste sisu, siis puudutasid need tervet riigiehitust, ja selle tunnuse alusel on õigus rääkida uuest, 1933. aasta põhiseadusest. Need täiendused, mis võeti 1933
Ülesanne oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine .Nad valvasid ka kodanike elukommete järele. Tsensoriametit peeti väga auväärseks, sinna valiti enamasti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Diktaator- määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht. Ametis oli pool aastat ja oli piiramatu võim. Rahvatribuunid-pidid kaitsma lihtrahva huve.neil oli õigus panna veto (keeld) ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Senat-ehk valitsev riiginõukogu koosnes vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest ehk senaatorist. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis olid nad eluaeg. Senati otsusel oli seaduse jõud. Senat kujundas nii riigi sise-kui ka välispoliitikat, juhtisid sõjandust ja rahaasju. Rahavakoosolekud-Rahvakoosolekutel valiti magistraate otsustati sõja ja rahu üle ning kinnitati
51 häält 101-st kvoorum- istungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab et koosolek või istund oleks otsustus võimeline eelnõu- seaduse projekt ,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud Riigikogu liige- Riigikogu valimistel valitud ametlik ja volitatud rahvaesindaja, üks parlamendi 101 liimest saadikupuutumatus- õigus Riigikogu liiget ainult Riigikogu nõusolekul kriminaalvastutusele võtta president- riigipea , kelle võim on riigiti väga erinevad veto- riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse välja kuulutamata jätta või selle jõustumine edasi lükata valimiskogu- Riigikogu liimetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu valitsus- ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva riigivõimu organ peaminister- valitsuse juht minister- valitsuse liige ,ministeeriumi juht portfellita minister- minister ,kellel puudub ministeerium,on vaid büroo
Presidentalism, poolpresidentalism ja Eesti Vabariigi presidenid Anna-Britt Pähkel ja Hanna-Antheia Stern 12C Presidentalism ❖ Seadusandlik võim ja täitevvõim ❖ President on nii riigipea kui ka valitsusjuht ❖ Puudub peaminister ❖ Presidendil vetoõigus ❖ Seotud erakonnaga ❖ Nt USA, Egiptus Poolpresidentalism ❖ President valitakse rahva poolt ❖ President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid ❖ President peab arvestama ka parlamendiga ❖ President jagab ülesandeid peaminstriga ❖ Presidendil on õigus panna veto seaduseelnõule parlamendis ❖ Nt Prantsusmaa, Soome, Venemaa Eesti Vabariigi presidendid ❖ Konstantin Päts 24. aprill 1938 – 21. juuni 1940 ❖ Lennart Meri 6
Levimise ees; rahva kõrgeim võim riigivalitsemise üle) IJKÕ deklaratsioon (inimesed võrdseks) Kuupäevad: Bastille' vallutamine 14. juuli 1789 Kuninga hukkamine - 21. jaanuar 1793 Jakobiinide diktatuur - 1793 - 1795 Napoleoni riigipööre 1799. aastal Mõisted: Generaalstaadid vaimulike, aadlike, linnakodanike esinduskogu kesk ja varauusaegsel Prantsusmaal. Suverään sõltumatu kõrgeim võimukandja riigis Deklaratsioon pidulik avaldus Veto riigipea õigus peatada parlamendis vastu võetud seaduse jõustumine Emigrant Pagulane, majanduslikel, poliitilistel, usulistel põhjustel väljamaale läinud isik Radikaal Põhjalikke abinõude rakendamist taotlev käremeelne isik poliitikas Diktatuur Üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas Terror Vägivald poliitilises võitluses, viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni, hirmuvalitsus
rev'i. Kuninga põgenemine ja vabariiklike ideede sünd-inimesed kaotasid tööd.ajakirjanik Jean- Paul Marat,ajalehtL'Ami du people.Marat-naised-versaille-leivaga sahkerdajad.5.okt.naiste- Kari.6.okt.kolis kuningas Tuileries'I lossi. Asutava kogu istungikohaks sai manege.1789 2 Tähtsat otsust.saadik Talleyrand'I ettepanekul lahutati kirik riigist ning pandi müüki varad. Kuningriigi territoorium jagati 83.demartemanguks(enne provintsid).1790-vaidlus,veto või Suspensiivne õigus.veto-kuningas saab seadusi õigustühisteks kuulutada,Sus- kuningas Võib tagasi saata,kuid korduvalt võetakse vastu. Alguses oli veto õlekaalus kuid Mirabeau Suri 12.aprill,1791 ja maeti genevieve'I kirikusse.20.juuni 1791 põgenes kuningapere. Kuningas pistis pea kaarikust välja ja leiti Varennes'is-riiki saab valitseda ka ilma kuningatta 17.jub.1791-kuninga taganemist nõudev petitsioon-Linnapea Bailly kuulutas eriolukorra, La Fayette andis käsu märatseijaid tulistada
Põhiseadus ja selle funktsioon demokraatlikus riigis. Põhiseadus ehk konstitustsioon määratleb riigivõimu ja üksikisiku suhted, riigikorralduse, riigivõimu ja kohalike omavalitsuste seisundi ja õigusloome põhialused. Seadusloome Eesti Vabariigis seaduseelnõu väljatöötamine seaduse aögatamine riigikogu juhatus riigikogu komisjon esimene lugemine täissaalis teine lugemine kolmas lugemine ja lõpphääletus president allkirjastab seaduse o Absoluutne veto parlamendis vastuvõetud seaduse lõplik tagasilükkamine riigipea poolt o Suspensiivne veto seaduse tagastamine parlamendile uueks arutamiseks, seega seaduse jõustumise edasilükkamine Eesti Vabariigi põhiseadused 1920.a põhiseadus (Asutav Kogu) · 20, ühekojaline riigikogu 100 liiget, võimude lahusus, puudus riigipea, rahvaalgatus 1933.a põhiseadus (rahvahääletus) · 20, ühekojalises riigikogus 50 liiget, Riigivanem(5a), riigivanemal dekreediõigus 1938
vahe Koostaja: Klass: Demokraatlikus riigis on alati kõrgeim võim rahval, kes valivad endale esindajad parlamenti ja parlamenti saanud poliitilised parteid(erakonnad) moodustavad valitsuse, parlament valib veel omakorda presidendi, aga mõningates riikides valib presidendi ka rahvas. President on tavaliselt rahva esindaja teistes riikides kuid ta omab ka veto õigust st. ta on võimeline kehtestama keelu mingile seadusele mis ei sobi tema arvates sellele riigile. Demokraatlikus riigis on kõigil kodanikel õigus sõnavabadusele, olemas on õiglane õigussüsteem, mis lähtub oma otsustega ka üldtunnustatud rahvusvahelistest õigustest. Demokraatlikus riigis kehtib võimude lahususe põhimõte, st. on kaks võimu: seadusandlik ning täidesaatev võim. Seadusandlik võim loob uusi seadusi ning
valitsus ei tohi vastu võtta seadusi 2 demokraatlikku valitsemissüsteemi: 1) presidentaalne 2) parlamentaarne Presidentaalne Rahvas valib presidendi ja parlamendi. Parlament jag: senat ja esindajatekogu. Senat kontrollib presidenti ja muid valitsustegelasi. Parlament ei oma eriti suurt mõju. Kuidas võib parlament mõjutada presidendi tegevust? Võib mõjutada seaduste vastuvõttu. President on valitsuse juht. Valitus e. administratsioon. Presidendi mõju parlamendile? Õigus panna veto. Pos. - On enim tagatud võimude lahusus. Parlament ei saa valitsust mõjutada ja seetõttu püsib valitsus kaua. Neg. - President võib kongressiga vastuollu sattuda. Nt. USA Poolpresidentaalne Rahvas valib presidendi ja ka parlamenid. Presidendil on suur moraalne õigus ja võim. Valib peaministri, kes valib valitsuse. Õigus vetole. President tegeleb välispoliitikaga. Valitsus tegeleb majanduse ja sots.poliitikaga. Pos. - Tugev täidesaatev võim. Neg
Bundesrat Bundestag · Four year fixed term Second Chamber (cf House of Lords) Represents German Länder (= devolved regions) in national politics · 656 members, half 16 Länder send delegations with voting weights in loose proportion elected from to population constituencies, half 69 members in total from regional party Can veto over 50% of laws (and require reconsideration of the rest) lists Extra check on government · `Working' parliament Esp. with tendency for `divided government', different party not `debating' majorities in Bundestag and Bundesrat parliament Separation of powers federalism · Germany divided into 16 Länder (11 before unification) · But why a federal system?
· Tõnisson astub tagasi, Päts moodustab üleminekuvalitsuse, sõlmib kokkuleppe Johan Laidoneriga 12.märtsil 1934 algab vaikiv olek · Lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele · Kõrgemat võimu hakkas teostama riigivanem, kuid nüüd polnud enam tegemist valitsusjuhiga, vaid rahva poolt valitava ja suuri õigusi omava riigipeaga (presidendiga) · Riigivanemal oli õigus anda seadusi oma dekreetidega, veto õigus, Riigikogu laiali saatmise õigus, valitsuse ametisse nimetamise ja tagandamise õigus Kolmas põhiseadus · 1936 algatas Päts kolmanda põhiseaduse koostamise · Viidi läbi rahvahääletus, mis andis Pätsi kavale jah-sõna, valiti põhiseaduse vastuvõtmiseks spetsiaalne Rahvuskogu, mis tuli kokku 1937 · 1938 jõustus Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus, mis vastas riigivanema soovidele · Tugeva võimuga president, kes valiti 6 aastaks
maksude maksmata jätmise eest, või kasvõi Villu Reiljani taandamine ja karistamine seoses altkäemaksuga aasta eest. Eesti parlament, valitsus ja president on lahus ja hoiavad üksteist tasakaalus, seega kellelgi neist ei ole liiga palju võimu. Näiteks annab valitsus parlamendile aru oma tegemistest, samas kui parlament üldse valib valitsuse, kelle omakorda valib rahvas. Ning presidendil on seadustele võimalik näiteks peale panna veto. Seega kõik kolm sõltuvad üksteisest ja kõik nad saavad alguse demokraatlikest riigikogu (parlamendi) rahvavalimistest, mis on peamine tunnus demokraatlikule riigile. Ka Eesti ajakirjandus on demokraatliku riigina jalad alla saanud ja suure elevusega juba ka ajakirjandusvabadusega maailma esirinda pürginud. Selle tõttu on Eesti ajakirjanduses ka üsna puuduv tsensuur ja sõnavabadus täielik. Kuid negatiivseks küljeks vabal ajakirjandusel on
novembrist 1945 1. oktoobrini 1946. Kohtuprotsessi eelnõu: 2. jaanuaril 2006 avaldas Briti Sõjaministeerium Teise maailmasõja aegsed paberid, mis kinnitasid, et juba 1942. aasta detsembris alustati "ettevalmistusi" Saksa liidrite karistamiseks. Veidi hiljem 1943. aastal pakkus Teherani konverentsil Stalin välja, et tuleks hukata 50 000...100 000 Saksa ametnikku, muu hulgas olevat Franklin D. Roosevelt naljatlenud, et 49 000 piisaks. Säärastele suurtele tapatalgutele pani veto aga Churchill, kes arvas, et sõdureid, kes oma kodumaa eest on võidelnud, ei tohi külmavereliselt tappa. Kuigi sõja lõpu saatus oli juba enne 1945. aastat kindel, hakati protsessist reaalselt mõtlema pärast Saksa kapitulatsiooni 8. mail. Viimaseks tõkkeks jäi veel Jaapani kui Saksa liitlase lämmatamine, mis tuumapommide kasutuselevõtuga ka kiiresti õnnestus. Kohtuprotsess: Protsessi legaliseerimiseks võeti 8. augustil 1945 vastu Rahvusvahelise Sõjatribunali
iga 6 kuu tagant. Juhib kõiki istungeid, esitab teemad, mille arutamist peab vajalikuks, valmistab ette päevakorra. · Otsuseid võetakse vastu hääletamise teel hääli vastavalt rahvaarvule (Pr, Sks, GB, It 29, Eestil 4) kokku (enne 2007) 321 häält, otsuse vastuvõtmiseks vajalik 258 (kvalifitseeritud häälteenamus). Juhul kui kaalul mõne riigi elulised huvid võib nõuda ühehäälsuse põhimõtte rakendamist (veto). · Otsused formuleeritakse õigusaktidena: määrus kuulub täitmisele kõigile liikmesriikidele ja on ülimuslikteiste õigusaktide suhtes. Direktiiv kuulub samuti täitmisele, kuid riigil õigus otsustada kuidas ta tagab täitmise. Otsus konkreetsele riigile adresseeritud, täitmine kohustuslik. Arvamusavaldus kannab soovituslikku iseloomu. Euroopa komisjon · alaliselt tegutsev organ, mis asub Brüsselis.
Neile kuulus kõrgeim võim riigis. Sõja ajal juhtisid nad Rooma armeed. Tsensorid- valiti endiste konsulite hulgast viieks aastaks. Nende ül oli kodanike loenduse korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Valvasid ka kodanike elukommete järele. Ametit peeti väga auväärseks, kuhu valiti eakad ja autoriteetsed mehed, kelle sõnal oli riigiasjade otsustamisel suur kaal. Rahvatribuun- arvult10 pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. Idaprovintsid- kuulus Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus. Olid kõrge kultuuri ja jõukae linnadega maad, enne seda kui roomlased vallutasid. Linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui lääneprovintsidesse. Kasutati Kreeka keelt, ladina keelt ainult riigivalitsemises ja sõjaväes. Munitsiipium- elanikud said Rooma kodakondsuse, kuid linnad säilitasid
Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli midagi keelatut, karistatavat. Ametlikust seisukohast hoolimata eksisteeris süsteemis renegaate, kes tunnistasid jumala olemasolu, astudes sellega vastu üldkehtestatud normidele. Üks neist oli romaani peategelane Meister, kelle teosele Pontius Pilatusest ja Ha-Notsrist kehtestatakse ametnike poolt veto, mistõttu kirjanik murdub ja vaimuhaiglasse läheb.
7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! 8. Nimetage kreeklaste kultuurilisi saavutusi järgmistes valdkondades, tooge näiteid: 1) teater 2) sport 3) filosoofia 4) matemaatika 5) ajalookirjutus 6) arhitektuur II. Vana-Rooma. 1. Mõisted: Kapitoolium, foorum, senat, konsul, vabariik, keisririik, patriits, plebei, rahvatribuun, veto, Piibel, Vana-Testament, Uus-Testament, Rooma õigus, leegion, triumf, gladiaator, term 2. Kes oli, mida tegi: Romulus, Hannibal, Caesar, Kleopatra, Augustus, Constantinus Suur, Jeesus, Peetrus, Paulus 3. Millist mõju avaldasid geograafilised olud Rooma ühiskonnale? 4. Selgitage ütlused: 1) Haned päästsid Rooma 2) Pyrrhose võit 3) Liisk on langenud 4) Tulin, nägin, võitsin 5) Ka sina, Brutus 6) Jaga ja valitse 5
Suleti opositsiooniline Maaleht, Postimees allutati. Kontrollis Riiklik Propaganda Talitus - Nimede eestindamine,sinimustvalge lipu lehvitamine 1935.keelati kõik erakonnad - Asemele Isamaaliit ja kutsekojad 8.dets 1935.a. valmistati ette relvastatud riigipööre Põhiseaduse muutmine- 1937 kutsuti kokku ebademokraatlikult moodustatud Rahvakogu. Riigipea president Võis anda dekreetidega seadusi, panna parlamendis vastuvõetud seadustele veto, saata parlament laiali, kinnitada ametisse valitsus. Riigikogu kahekojaliseks - Riigivolikogu(alamkoda)(80 saadikut rahva poolt) - Riiginõukogu(ülemkoda)(40 liiget) Piirati parlamendi õigusi Valitsus kujunes presidendi tahte ja otsuste täideviia. Kaotati rahvaalgatus,valimisõigus 1938.toimusid Riigivolikogu valimised. Paar päeva hiljem Kaarel Eenpalu. - Püsis kaitseseisukord
Inglise keeles United Nations (UN). Asutati 1945. Praegu (2015) liikmesriike 194. Peasekretär alates 2017 António Guterres (Portugal). Eesmärk: ühendada rahvaid, vältida sõdu, kaitsta demokraatiat, soodustada koostööd. ÜRO Julgeolekunõukogu – väga oluline organ, otseselt tegeleb riikidevaheliste konfliktide lahendamisega. Selles on 15 riigi esindajad, kellest 5 on alalised liikmed (Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, USA). Alalistel liikmetel on veto-õigus, st kui üks riik on vastu, otsust vastu ei võeta. Julgeolekunõukogu otsused on ÜRO liikmesriikidele kohustuslikud. Peaassamblee koguneb kord aastas ÜRO peakorteris New Yorgis. Seal on esindajad igast liikmesriigist. Peaassamblee resolutsioonid on liikmeile soovituslikud. Eesti Vabariik sai ÜRO liikmeks varsti pärast taasiseseisvumist 17. sept 1991. ÜROl on mitmeid allorganisatsioone: IBRD – Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni- ja Arengupank IMF – Rahvusvaheline Valuutafond
Peamised partnerid olid Saksamaa ja Suurbritannia, neile järgnesid lähinaabrid. Väljaveos olid esikohal põllumajandussaadused, impordis tööstusseadmed ja toorained. Võrdle EV põhiseaduseid. 1934. aasta põhiseadus: riigipea valitakse rahva poolt 5ks aastaks, seadusandlik võim on riigikogul, milles on 50 liiget, riigivanemal on võimalus riigikogus vastu võetud seadustele peale panna veto ja riigikogu ennetähtaegselt laiali saata. Tänapäeva põhiseadus: president valitakse riigikogu poolt 4ks aastaks, seadusandlik võim on riigikogul, milles on 101 liiget. On õigus peale panna veto ja ennetähtaegselt laiali saata. Eesti kultuuritegelased kahe maailmasõja vahelisest ajast. Anton Hansen Tammsaare, Oskar Luts, Friedebert Tuglas, Amandus Adamson. Vaikiv ajastu. Algas riigipöördega
Seaduse vastuvõtmine – toimub hääletamise teel. Võetakse vastu poolthäälte enamusega. Va. Nende seaduste vastuvõtmisel, mis on loetletud PS § 104. Seaduse väljakuulutamine e promulgatsioon – EV president kuulutab seaduse välja, st president võtab vastu drafarentse sisuga otsuse. Tal on sellega järelvale võimalus parlamendi töö üle. Seaduse väljakuulutav institutsioon on seotud veto õigusega. Eestis on edasilükkav ehk suspensiivne vetoõigus. Absoluutne veto. Vastuvõetud seadus tagastatakse parlamendile uueks aruteluks. Seaduse avaldamine riigiteatajas – riigiteatajas 7 tööpäeva jooksul pärast tema väljakuulutamist. Riigikogu võtab vastu ka deklaratsioone, pöördumisi jne, need avaldatakse samuti riigi teatajas 7 tööpäeva jooksul pärast nende allakirjutamist. Seadus jõustub 10
osa. Aastast 2000 teevad kõik Balkani riigid koostööd EL-i ja USA-ga. Kreeka ja Makedoonia vastuolu Jugoslaavia lagunemisega kerkis uus probleem. Kuigi 1991 kuulutas Jugoslaavia osana suveräänsuse välja Makedoonia vabariik, siis Kreeka ei ole nõus laskma neil võtta rahvusvaheliseks nimeks Makedoonia kuna Kreekale kuulub suur piirkond, mille nimi on ka Makedoonia. Hetkel käivad nime üle läbirääkimised ÜRO-s. 2008 pani Kreeka veto peale Makedoonia NATO-ga ühinemisele just kestva nimevaidluse pärast. Tänapäev Kreeka on olnud Euroopa Liidu liige juba aastast 1981, Sloveenia ja Küprus aastast 2004. Bulgaaria ja Rumeenia ühinesid 2007. Horvaatia, Türgi ja Makedoonia on vastu võetud kui kandidaatriigid. 2009 aastast on NATO liikmed Albaania, Bulgaaria, Horvaatia, Rumeenia ja Sloveenia. Kõik teised riigid on avaldanud soovi ühineda Euroopa Liiduga lähitulevikus.
° Valituks osutub kandidaat kelle poolt Kui keegi ei saa vajalikku häälteenamust, siis hääletab 68 Riigikogu liiget ( 2/3 ) moodustatakse valimiskogu Valimiskogu (koosseis) ° Riigikogu liikmed Valimiskogus esitatakse presidendikandidaadiks 2 ° Kõikide omavalitsuste esindajad (1) enam hääli kogunud kandidaati. Veto riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus v otsus kas üldse välja kuulutamata jätta või selle jõustumine edasi lükata. EESTI RIIK PRESIDENT
Benjamin Franklin USA saadik Pariisis, USA 18. sajandi lõpus USA riigikord 1789.a. põhiseaduse järgi (õ. lk.69) • See põhiseadus kehtib tänaseni, on tehtud paarkümmend muudatust. Võimude lahusus. Osariike valitsevad kubernerid+ kohalik parlament • Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile Kongressile, mis koosneb Esindajate kojast ja Senatist, mõlemad kojad valiti • Täidesaatev võim kuulub presidendile, kes on riigipea ja valitsuse juht. Veto õigus.Presidendi võim on väga täpselt piiritletud • President valitakse 4. aastaks valijameeste poolt. • NB! USA on presidentaalne vabariik! • Kohtuvõimu teostavad kohtud, kõrgeim kohtuorgan Ülemkohus- teostab õiguslikku kontrolli ja järelevalvet ka presidendi üle. USA iseseisvumise tähtsus, mõju ja tähendus • Tekib uus riik- tänane maailmavõim • USA oli esimene iseseisvunud koloonia, lõi pretsedendi; innustas teisi kolooniaid võitlema iseseisvuse eest (Haiti
võimu mõju on nõrk sõltuvuses. Olulisemad tunnused Riigipea on ka Pres. nimetab valitsusjuht. Pres. peaministri. Vastutab Presidendi valib nimetab ametisse välis-, kaitse- ja parlament. valitsuse ja meediapoliitika eest. Vetoõigust pole vabastab. Autonoomia suurim Riigipea roll Peab arvestama Esindusfunktsioon. Valitsusjuhi parlamendiga. Erapooletu ülesanded Vetoõigus. võimuinstitutsioon
immigratsiooninorme, lisaks sellele trükkida raha. · Presidendi suhtes on Kongressil küllalt suur võim. Alamkojal on ühtlasi õigus süüdistada presidenti, asepresidenti või mõnda muud riigiametnikku riigireetmises, korruptsioonis või mõnes muus suures väärteos ning õigus ainukesena uurimist läbi viia. Senatil on ainukesena õigus ametisse nimetada presidendi kabinetiliikmeid, samuti saadikuid ja föderaalkohtunikke. · Presidendil on veto- ja tagasilükkamisõigus, millega ta põhiliselt Kongressi tegevust kontolli all hoiabki. Analüüs: Algselt oli mõeldud,et presidendil ja Kongressil on eraldatud võimusfäärid, kuid aegade jooksul on võim siiski nihkunud presidendi poole. Kongress üritab siiski presidendi tegevust jälgida ja vajadusel arvustada, eesmärgiga tema võimu piirata. Senat omab ka võimu presidendi ettepanekute ümberlükkamiseks. Kongressi võib ka presidenti vastutusele võtta
Seaduse vastuvõtmine – toimub hääletamise teel. Võetakse vastu poolthäälte enamusega. Va. Nende seaduste vastuvõtmisel, mis on loetletud PS § 104. Seaduse väljakuulutamine e promulgatsioon – EV president kuulutab seaduse välja, st president võtab vastu drafarentse sisuga otsuse. Tal on sellega järelvale võimalus parlamendi töö üle. Seaduse väljakuulutav institutsioon on seotud veto õigusega. Eestis on edasilükkav ehk suspensiivne vetoõigus. Absoluutne veto. Vastuvõetud seadus tagastatakse parlamendile uueks aruteluks. Seaduse avaldamine Riigi teatajas
KOOSSEISU HÄÄLTEENAMUSkui poolt hääletab üle poole esinduskogu koosseisust,saadakse väh.501 häält KVOORUMistungil või koosolekul osalejate arv,millest piisab,et koosolek või istung oleks otsutusvõimeline. EELNÕU seaduse projekt,mis on enne selle vastuvõtmist parlamendile arutamiseks esitatud. PRESIDENT üldmõistena,mis tahes esimees või eesistuja,riigiga seoses riigipea,kelle volitused ja võim on riigiti väga erinevad. VETO riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse väljakuulutamata jätta või selle jõustumin edasi lükata. VALIMISKOGU Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest Vabariigi Presidendi valimisek smood.kogu. VALITSUS ministritest kosnev kõrgeim täidesaatva riigivõimu organ PEAMINISTER valitsuse juht MINISTER valitsuse liige,ministeeriumi juht
Nende ülesanne oli senaatorite nimekirja koostamine ja kodanike loenduse korraldamine. Valvasid kodanike elukommete järele. Tsensori ametit peeti väga auväärseks. Diktaator määrati ametisse konsulite ja senati kokkuleppel vaid siis, kui riiki ähvardas tõsine oht. Ametis sai olla 6 kuud, sel ajal oli piiramatu võim. Pärast ametiaja lõppu pidi tegude eest vastutama ja aru andma Rahvatribuunid (arvult 10) pidid kaitsma lihtrahva huve. Neil olid õigus panna VETO (keeld) ükskõik millise riigiorgani otsusele, juhul kui see oli vastuolus lihtrahva huvidega. /// SENAT Senat ehk valitsev riiginõukogu koosnev vabariigi hiilgeajal umbes 300 liikmest. Hiljem arv tõusis. Senaatorite hulka kuulusid endised ja tegevad magistraadid. Ametis oldi eluaeg. Senat kujundas riigi sise- kui ka välispoliitikas, juhtis sõjandus ja rahaasju. Kuigi senat ei võinud otsuseid ellu viia, juhtis ta tegelikult riiki. /// RAHVAKOOSOLEKUD
a põhiseadus · rahvas teostas kõrgemat võimu; · Rahva võimalus teostada võimu · riigivanem teostas kõrgemat võimu; · riigikogus 100 liiget; hääletuse ja valimiste kaudu. · riigikogus oli 50 saadikut; · juhtis valitsuse tegevust, täitis · andis välja seadusi, pani veto peaministri kohustusi; seadustele, nimetas ametisse valitsuse, Riigikogu laialisaatmise võimalus; · Riigikogu nimetas ametisse Vabariigi · Riigikogu oli riigivanema range
punktil ja ÜRO loeb ennast RL õigusjärglaseks. Eesti liitus RL 1921. a. EESMÄRGID: · Tülide rahumeelne lahendamine · Majanduslik koostöö · Kultuuriline koostöö JUHTORGANID: · Täiskogu · Nõukogu, tänapäevane paraleel julgeoleku nõukogu. Alalised liikmed: Prantsusmaa, Inglismaa, Jaapan, USA, Itaalia. · Alaline sekretariaat, praegune sekretär on lõuna-korealane. PUUDUSED: · Otsustamine ühehäälne, igal riigil oli veto õigus. Seega toimis RL hästi kuni kõik suurriigid olid ühel meelel. Väikesemate riikide vaheliste konfliktide lahendamine oli RL jõukohane. · Ameerika Kongress ei ratifitseerinu RL lepet, ega ei osalenud ka selle tegevuses. · RL puudus reaalne võimalus rakendada sanktsioone. Neil puudusid oma sõjalised jõud. SAAVUTUSED: · Kodakontsuseta inimestele hakati jagama ninimetatud Nanseni passe. Kuna Vene
ametnikele palka ei makstud, riigi teenimist peeti kodanike aukohuseks Konsulid (neid oli 2) kõrgeimad magistraadid, sõjaväejuhid. Preetorid (neid oli 8) kohtumõistjad Tsensorid konsulite hulgast viieks aastaks. Kodanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine, vaadati elanike elukombeid. Diktaator määrati konsulite ja senati kokkuleppel pooleks aastaks ohu korral (piiramatu võim) Rahvatribuunid (10) lihtrahva huvide kaitsmine, neil oli õigus panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele 6. Mis muutus Rooma valitsemises kui tekkis keisririik? Kadusid rahvakoosolekud, riigi tegelik juhtimine koondus keisri kätte, senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja. Sõjavägi muutus elukutseliseks, sest vallutatud aladel oli vaja alalist sõjaväge. See sõltus suuremalt osalt väepealikust. 7. Millised erinevused olid keisririigi lääne- ja ida provintside vahel?
saj eKr ka plebeid Provints- väljaspool Itaaliat vallutatud alad Preetor- Vana-Roomas riigiametnik, kelle peaülesanne oli õigusemõistmine ning kes võis vajaduse korral asendada konsulit ning juhtida sõjaväge Proletariaadid- Vana-Roomma kõige vaesemad kodanikud. Nad ei maksud makse ega teeninud sõjaväes, hiljem teenisid sõjaväes palgasõduritena Rahvatribuunid- spetsiaalsed ametnikud, kes võisid panna veto senati ja riigiametnike igale otsusele, mis kahjustas plebeide huve Rooma impeerium- Vana aja võimsamaid riike 2.saj eKr kuulus Rooma impeeriumi võimu alla kogu Vahemere rannik, Väike-Aasia ning Lääne-Euroopa koos Britanniaga. Rooma keisririik- Rooma riik keisrite võimu ajal 1.saj eKr kuni 4.saj pKr Rooma vabariik- Rooma riik aristokraatliku vabariigina aastatel 510eKr- 27 eKr.
KORDAMISKÜSIMUSED TEEMABLOKI „RIIGIVÕIMU TASANDID“ (TEEMAD 3.1 – 3.5) KOHTA 1.Miks ei või Riigikokku kandideerida kaadrikaitseväelane? sest ta osaleb Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses 2.Kui vanalt võib Eesti kodanik kandideerida Riigikokku? 21eluaastast 3.Kuidas pääsetakse Riigikokku isikumandaadi alusel? Valimisringkonnas hääletanute arv jagatakse mandaatide arvuga. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtvoodiga, saab isikumandaadi alusel riigikokku. 4.Kas Riigikogu liikmete arvu peaks vähendama ning kui suur see võiks olla? Palun põhjendage oma vastust. Arvan, et ei peaks vähendama, sest kui on väiksem valitsus, siis on ka arvesse võetavaid arvamusi vähem. 5.Kes kuulutab välja Riigikogu poolt vastuvõetud seadused? Vabariigi president 6.Kus avaldatakse Eestis vastuvõetud seadused? Riigi Teatajas 7.Teatud hädaolukordades võidakse anda seadusandlikke voli...
patroonile ustav; toaetas patrooni rahvakoosolekul. f) patriots usuti, et nad kuuluvad esiisade hulka. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, kuuluda senati, auväärsed kodanikud. g) Plebei kodanikud, kes patriitside hulka ei kuulunud, vaesed h) Konsul 2 konsulit juhivad sõjaväge i) rahvatribuun plebeide kaitse, astuvad nende õiguste eest välja; võisid seadustele panna veto-keeldu. j) Preetor magistraat, kes vastutab õigusemõistmise eest, juhib vajadusel sõjaväge ja konsuli asendus k) Tsensor - rahvaloendus l) res publica - Vabariik 8. Sõjad Kartaagoga (miks puhkesid, milliste tulemustega lõppesid?) Miks puhkesid, kuna Roomlased vallutasid alu ja hakkasid Kartoogo juurde liikuma, nii puhkes Kartaago ja Rooma vahel sõda ja sõjad. Lõppesid sellega, et Kartaago hävitati täielikult ja Roomast sai impeerium
ja hääletas koos patriooniga rahvakoosolekul. f) Patriits põliste suguvõsade liikmed, ainult nemad võisid olla riigiametnikd ja preestrid, jõukad maavaldajad, nende ümber palju kliente. g) Plebei kodanikud, kes polnud patriitsid. h) Konsul juhtis sõjaväge. i) Rahvatribuun valiti plebeidi poolt, seisis nende õiguste eest ja oli õigus panna peale veto ükskõik millise riigiorgani otsusele kui see kahjustas plebeide huve. j) Preetor tegeles õigusemõistmisega, võis ka sõjaväge juhtida ja konsulit asendada. k) Tsensor 5 aastaks, konsulite hulgast valiti, korraldas kodanike leondust ja korraldasid senaatorite nimekirja. l) res publica ühiskondlik asi 8. Sõjad Kartaagoga (miks puhkesid, milliste tulemustega lõppesid?)
annaabi.ee 
