Imetamisega seotud müüdid ja väärarusaamad 1. müüt: Imikule tuleb anda lisaks rinnapiimale ka vett, sest janu ei saa rinnapiimaga kustutada. Esimesed kuus elukuud ei vaja imik lisatoitu ega -vett, talle piisab täiesti rinnapiimast, milles on olemas kõik vajalikud ained, ka vesi - rinnapiim koosneb valdavalt (87%) veest. Janu tekkides soovib laps rinnale saada, palava ilmaga tihedamini kui muidu. Lisavee andmine võib aga mõjuda halvasti imetamisele – laps ei taha nii tihti rinda, sest magu on täidetud veega. Sellest tingituna piima tootmine võib väheneda. 2. müüt: Kui imetav ema jäi haigeks, siis tuleb imetamine lõpetada, sest muidu võib haigestuda ka imik. Haigused ei levi rinnapiima kaudu. Imetamisega tuleb kindlasti jätkata, sest rinnapiimas
4. Nihutamine voodi servale. 4.1. Patsiendi nihutamine voodis külje suunas kätel tõmmates/lükates (juurdepääs voodile kahelt poolt) abistajaid 2 või meeskond (3, 4, 5 või 6). Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi patsiendi abaluude alla. 2. Ülakeha nihutamine: abistajatel asetada üks käsi patsiendi padja ja abistaja poolse abaluu alla ning teine käsi padja ja pea alla, küünarvarred voodil. Võtta lähteasend tõmbamine või lükkamine (pilt 1).Teostada nihutamine tõmmates - lükates küünarvarred voodil (pilt 2). Õige töösuund on risti patsiendiga! Ära tõmba patsienti liiga kõveraks! Jälgida patsiendi liigeste liikuvuse ulatust.
7. Nihutamine abivahendiga voodi servale. 7.1 Patsiendi nihutamine ristlinaga voodi servale tõstes/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ristlina ettevalmistamine. · Asetada ristlina käe ulatusse. · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude. · Asetada ristlina patsiendile alla. · Vajadusel nihutada patsient ristlinaga voodi peatsi suunas. 2. Nihutada patsiendi jalad voodi serva poole. 3. Ristlinaga nihutamine voodi servale: abistajad on patsiendi ülakeha keskosa juures. Haarata kinni ühe käega ristlinast hästi patsiendi puusaliigeste juurest ja teise käega patsiendi padjast ja ristlinast. Ühel abistajal asetada põlv või põlved voodile, patsiendi
3. Ergonoomilised tegevused. 3.1. Patsiendi pea hoidmine ja ülakeha tõstmine (padja nihutamiseks: abaluude alla, üles ja kõrvale, õlgade alla, ülakeha asendi korrigeerimiseks). Tegevuse järjekord: 1. Asetada patsiendi käed rinnale haarata patsiendi käsi randmeliigesest ja küünarliigese alt ning asetada käed küünarliigesest kõverdatult rinnale risti (pilt 1. 2, 3, 4, 5). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 5 2. Kui võimalik asetada oma patsiendi poolne põlv voodile, nii et jala väliskülg on vastu patsienti ja istuda jalale näoga patsiendi poole, teine põlvest kõverdatud jalg toetub põrandale (pilt 6).
6. Nihutamine abivahendiga voodi peatsi suunas. 6.1. Patsiendi nihutamine rätikuga voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Rätik käe ulatuses voodi peatsi poolsesse ossa. 2. Kõverdada patsiendi jalad (pilt 1, 2). Pilt 1 Pilt 2 3. Ettevalmistus voodi peatsi suunas nihutamiseks: asetada rätik patsiendi reie tagumisele küljele tuharate juurde. Abistajad on patsiendi ülakeha juures, külg vastu voodit, näoga jalutsi suunas
3. Näo puudutamine a) inimene on hindavas asendis, kui ta põsk toetub rusikale, nimetissõrm aga asub meelekohal b) kui kuulaja toetab käe põsele, näitab ta igavust c) sõrmede suhu panemine viitab masendusele, sellises olukorras tuleb partnerit tingimata uskuda ja toetada 4. Käed kui tõkked a) kui inimene närveerib või võtab sisse kriitilise või kaitsepoosi, siis paneb ta käed vaheliti rinnale b) kui inimene paneb rinnale risti rusikas käed, näitab see tema vaenulikkust ja pealetungivalmidust c) kui inimene asetab käed rinnale ja suunab seejuures pöidlad üles, väljendab see enesevalitsemist ja veendumust 5. Kurameerimisliigutused ja signaalid a) naised näitavad meeste ahvatlemiseks oma randmeid ning rõhutavad nende ilusat ja õrna nahka b) meeste kurameerimisliigutus on lipsu või krae kohendamine
7.2.1. Patsiendi nihutamine tõstemattidega voodi servale tõstes/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada tõstematid käe ulatusse (pilt 1). Pilt 1 · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude. · Asetada tõstematid patsiendile alla (pilt 2, 3, 4, 5, 6). Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 4 Pilt 5 Pilt 6 · Vajadusel nihutada patsient tõstemattidega voodi peatsi suunas.
8. Ühel abistajal tõsta patsiendi pea ja teisel abistajal asetada padi üles poole. 9. Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas. 10. Asetada patsiendi käed ära. Kõike mida haarad üle patsiendi on põlv voodil. 11. Vajadusel toestada patsient. 8.11. Patsiendi pööramine selili asendist kõhuli asendisse seljaga abistajate poole ilma abivahendita, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale. Tööergonoomika konspekt 2 Maie Timm Tõsta patsiendi pea ja asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsienti peatsi suunas. · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole pöördvõttega. · Nihutada patsiendi keskosa ehk puus voodi serva poole pöördvõttega. ·
joonele, mis on paralleelne kehatasandi ja tõstekangiga. Tõstetud raskust peab tõstja hoidma liikumatus lõppasendis, käed ja jalad sirged, jalad kangiga ühel joonel, kuni kohtunikud annavad signaali kangi allalaskmiseks tõstepõrandale. Kohtunikud annavad signaali niipea, kui tõstja kõik kehaosad on liikumatud. 1.1.2. Tõukamine Esimene osa rinnale võtt: Tõste alustamisel asetseb kang horisontaalselt tõstja jalgade ees. Kangist haaratakse pealthaardega. Kang tõstetakse kükk- või käärallaistet kasutades ühe pideva liigutusega põrandalt rinnale, seejuures võib kang libiseda piki reisi ja neist kõrgemale jäävat kehaosa. Kang ei tohi puudutada rinda enne lõppasendit. Lõppasendis toetub kang rangluudele või rinnale ülalpool
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.1. Patsiendi pööramine selili asendist külili asendisse ilma abivahendita kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel (kui patsient on jalutsisse ehk alla vajunud) nihutada patsienti voodi peatsi suunas. 2. Patsiendi nihutamine voodi serva poole nihutada patsient pöördest kaugemale voodiservale kätel tõmmates/lükates. 3. Patsiendi pea hoidmine ja ülakeha tõstmine padja viimiseks voodi keskele ja peatsi suunas (et ei jääks peale külili pööramist õla alla ) abistaja asend: näoga
5. Nihutamine voodi peatsi suunas. 5.1. Patsiendi nihutamine voodi peatsi suunas ilma abivahendita tõmmates/lükates (juurdepääs voodile kahelt poolt). Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistus nihutamiseks: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. 2. Patsiendi jalgade kõverdamine abistajal või abistajatel asetada üks käsi patsiendi sääre alaosale ja teine käsi põlve õndlasse (pilt 1, 2). Rakendades tõmbamise võtted kõrvale, kõverdada patsiendi jalad põlveliigesest - patsiendi jalalaba libiseb mööda voodit (pilt 3, 4). Patsiendi kätt ja jalga haara välisküljelt, kahest liigesest! Pilt 1 Pilt 2
6.8.1. Patsiendi nihutamine rullidega voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: (Seda varianti kasutada siis, kui rullide mõlemad servad ulatuvad välja). 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. · Rullid käe ulatuses (pilt 1). Pilt 1 2. Patsiendile rullide alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest, veeretada patsient küljele. Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud (pilt 2). Pilt 2
peatamine, jalad töötavad nagu vedrud, käed aitavad palli hoogu pidurdada, randmete suunamine alla. Söödud laskumisega Laskumisel mängitakse palli nii ülelat- kui altsööduga. Kiireid ning tugevaid sööte ei ole võimalik vastu võtta ilma laskumiseta. Laskumist kasutatakse madala lennukaarega palliga mängimisel, pettelöökide vastuvõtmisel ning mängijast kaugele jääva palli mängimisel. Kõige üldisemalt eristatakse laskumisi: · Seljale · Küljele · Rinnale Kasutatakse: · Ülaltsöötu · Altsöötu kahe käega · Altsöötu ühe käega Erinevusi on ka poiste ning tüdrukute laskumistehnikas. Tüdrukud kasutavad rohkem küljele ja seljale laskumist, poisid aga maandumisega rinnale. Tehnika: · Laskumine seljale Kahe köega ülaltsööt laskumisega seljale. Laskumisega ülatsööt on vähekasutusel. Seda kasutavad peamiselt sidemängijad madala lennukaarega pallide söötmisel ehk tõstmisel.
9. Abistamine voodisse istuma, voodi servale istuma. 9.1. Patsiendi abistamine voodisse istuma ja seejärel voodi servale istuma ilma abivahendita kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsienti peatsi suunas. · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole kätel tõmmates/lükates. · Nihutada patsiendi keskosa ehk puus voodi serva poole kätel tõmmates/lükates. · Nihutada patsiendi jalad voodi servale tõmmates. · Nihutada veel kord patsiendi keskosa ja ülakeha kätel tõmmates/lükates voodi servale. 2. Abistada patsient voodisse istuma:
6.5.1. Patsiendi nihutamine tõstemattidega voodi peatsi suunas tõmmates/tõmmates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Asetada padi abaluude alla. · Tõstematid käe ulatuses, voodi peatsi poolses osas (pilt 1). Pilt 1 2. Patsiendile tõstemattide alla panek: · Kõverdada patsiendi pöördeväline jalg. · Haara patsienti puusast ja õla juurest (padjast), veeretada patsient küljele. Patsiendi külili veeretamist kergendab, kui patsiendil on pöördeväline jalg kõverdatud.
9.4.1. Patsiendi toomine voodi servale istuma tõstemattidega ja kettaga ülakeha ning jalad korraga. Tegevuse järjekord. 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Asetada tõstematt patsiendi ülakeha ja tuhara alla (pilt 1, 2). · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas tõstemattidega. · Vajadusel nihutada patsient tõstemattidega voodi serva poole. · Asetada patsiendi tuhara alla ketas ja säärte alla tõstematt(pilt 1). Pilt 1 Pilt 2
ja suund. 52. 16 m pikkuse toru mass on 2.1 tonni. Ta lebab kahel alusel, mis on paigutatud 4.0 m ja 2.0 m kaugusele toru otstest. Kui suurt jõudu peab rakendama toru ühele ja teisele otsale, et seda kergitada? 53. Mees seisab hõõrdumiseta pöörleval alusel ja hoiab väljasirutatud kätes hantleid, millest kumbagi mass on 5.0 kg. Esialgne pöörlemise sagedus on 0.5 pööret sekundis. Millise sagedusega hakkab ta pöörlema siis, kui ta tõmbab käed rinnale. Mehe inertsmoment on 3.0 kg m2, kui ta käed on laiali, ja 2.2 kg m2, kui käed on rinnal. Hantlid on alguses 1.0 m kaugusel teljest, pärast 0.20 m kaugusel. Hantlid loeme Punktmassideks
ka väljend ,,naiselik vaist". Igasugused uurijad ei ole veel üksmeelele jõudnud ja ei teata veel kindlalt, kas sõnadeta signaalid on kaasa sündinud või need omandatakse elu jooksul. Saksa teadlane Irenäus Eibl-Eibesfeldt on kindlaks teinud, et pimedana ja kurdina sündinud lapsed naeratavad ilma, et nad oleksid seda kuskilt õppinud või kedagi jäljendanud. See kinnitab, et on olemas kaasasündinud zestid. On ka täheldatud, et kui inimesed panevad käed rinnale risti, siis mõndadel on mugavam hoida peal paremat kätt, teistel vasakut kätt. Selliseid liigutusi liigitatakse geneetiliste zestide hulka. Üldiselt on enamus mittesõnalistest liigutustest omandatud elu jooksul ja paljude tähendus on kultuuriliselt tingitud. 1.1 Põhilised suhtlemiszestid 4 Peamised suhtlemisliigutused on terves maailmas sarnased
Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Võtta ära ratastoolil üks käetugi ja jala toed. · Asetada ebatasasuste ületamiseks vahend ja abivahend: liulaud, vöö ja tõstematid ratastoolile (pilt 1). Pilt 1 Pilt 2 Tööergonoomika konspekt Maie Timm · Tuua ratastool voodi lähedusse. · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Asetada tõstematid patsiendi ülakeha ja keskosa alla. · Vajadusel nihutada patsient tõstemattidega peatsi suunas (pilt 3, 4). Pilt 3 Pilt 4 · Nihutada patsient tõstemattidega voodi servale (pilt 5, 6). Pilt 5 Pilt 6
eesvõttega toolile istuma, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused; · Asetada tool ja abivahend libilaud (pilt 1, 2) või rull (pilt 3) voodi lähedale toolile. Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 · Vajadusel ebatasauste ületamiseks abivahend toolile. · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas. · Nihutada patsient kätel tõmmates/lükates voodi servale. · Abistada patsient voodisse istuma. · Ühel abistajal turvata patsienti ja teisel abistajal: *Asetada tool õigesse kohta (pilt 4) ja lasta voodi alla tooli kõrgusele. Tööergonoomika konspekt 1
ja keha sirge). Pärast peakohtuniku märguannet laskutakse nii sügavale kükki, et reite ülapind on puusaliigese kohalt madalamal põlvede ülapinnast. Pärast õige kükisügavuse saavutamist tõustakse üles fikseeritud algasendisse. Lamades surumine Lamades surumist alustades võetakse kang pukkidelt sirgetele kätele ja fikseeritakse algasend, kus käed on sirged ning keha ja jalad liikumatus asendis. Seejärel lastakse kang rinnale ja hoitakse seal liikumatult seni, kui peakohtunik annab loa kangi üles surumiseks. Surumine lõppeb käte sirutuse järel kangi sirgetele kätele saades. Jõutõmme Jõutõmbes tuleb esmalt kang tõstepõrandalt nii üles tõsta, et lõppasendis oleksid põlved lukustatult sirged ja õlad vähemalt kaelaga ühel maal või kaugemal taga. Pärast lõppasendi saavutamist annab peakohtunik käega märku tõstekang põrandale lasta.
Kõndida umbes 50-100m .Sealt edasi rahulikult joostes 500m 1 km . 2. Võimlemine 1. Jalad Harki ,käed puusa pearingid vasakult paremale ja teistpidi. 2*15 sek. 2. Käed õlgadele , õlaringid tagantpoolt ettepoole ja teistpidi. 2*30 sek. 3. Läheb üle suurteks käteringideks ja teistpidi. 2*30 sek. 4. Käed puusa - puusaringid vasakult paremale ja teistpidi. 2*30 sek. 5. Käed rinnale risti ,suured ülakeharingid.vasakult paremale ja teistpidi. 2*30 sek 6. Käed põlvedele ja põlveringid. PS! mitte teha hommikul kükke. 2*15 sek. 7. Konnahüpped, toenglamang võtt ja hüppega toovad jalad kõhu alla. u.15 korda 8. Toenglamang Võtt ja Kätekõverdused. u.25 korda Venitus harjutused 1.Tõmmata Pead õla suunas üle pealae asetatud käe abil vasakul ja paremal . hoida 30 sek.
mu õlekuhjade vahele meelitas. Pärast näidati mulle eluaeg näpuga. Talitasin ja harjasin kolhoosi mullikaid ning saatsin iga hoitud rubla Tartusse. Manivald sai õpetatud loomatohtriks, võttis naise ja ehitas alevisse maja. Ma kandsin neile liiva. Poeg oli ilus ja kuri, mini oli ilusam ja veel kurjem. Maja jäi kitsaks, nii kitsaks, et panin käed rinnale risti ja kolisin siia, nende mändide alla. „Tants aurukatla ümber“ (1971) ● Mats Traadi esinduslikum teos. ● Romaan, mis tugineb eesti talupojaromaani traditsioonile. ● 5 peatükki, kus valgustatakse "tantsus" läbi viis ajahetke, mis esindavad eesti maaelu. ● Suursündmuseks aurukatla jõudmine eesti - tapva kehalise töö järkjärgulise taandumine. „Tants aurukatla ümber“ (1971) Tunnustused
5 tõukamine vasaku käega 109 kg ja mõlema käega 165 kg; rebinud parema käega üles 50-kilose sangpommi ja hoides seda pea kohal, rebis vasakuga üles veel samasuguse raskuse; tõuganud parema käega üles 112-kilose kangi, lükkas selle siis pea kohal ühelt käelt teisele; tõmbas parema käe biitsepsi jõul maast aeglaselt rinnale 70-kilose sangpommi; tõukas kahe käega üles 140-kilose kangi ja võttis selle siis paremale käele; tõukas kahe käega üles 128 kg, võttis selle siis pea kohal paremale käele ja, küünitanud maast vasaku käega veel 37-kilose sangpommi, surus selle tõstekangi kõrvale, seega kokku 165 kg; selili olles surumine kahe käega 164 kg; selili olles tõukamine kahe käega (keskkehaga hoogu andes) 201 kg;
Riietumine ja pakihoid asuvad Kaarli pst haljasalal. Maratonijooksja saab koos stardimaterjalidega sekretariaadist spetsiaalse pakihoiukoti, mis on märgistatud võistleja stardinumbriga. Poolmaratoni ja 10 km võistlejad saavad pakihoidu jätta kotid, mis on korralikult suletud. Pakihoid on avatud võistluspäeval kell 7.30 kuni 17.00. 2.4 Stardinumber: Starti lubatakse ainult SEB Tallinna Maratoni stardinumbriga võistlejaid. Stardinumber tuleb kinnitada rinnale ja peab olema nähtav kogu võistluse vältel. Stardinumber on personaalne. Konkreetse stardinumbriga tohib võistelda ainult selle all registreeritud võistleja. 5 2.5 Ajavõtt: Ajavõtt toimub kiibiga, mis on kinnitatud rinnanumbri tahaküljele! Pärast jooksu jääb stardinumber koos ajavõtukiibiga võistlejale! Ajavõttu SEB Tallinna Maratonil teostab ChampionChip Eesti OÜ. 2.6 Kiibi kasutusjuhend:
5 tõukamine vasaku käega 109 kg ja mõlema käega 165 kg; rebinud parema käega üles 50-kilose sangpommi ja hoides seda pea kohal, rebis vasakuga üles veel samasuguse raskuse; tõuganud parema käega üles 112-kilose kangi, lükkas selle siis pea kohal ühelt käelt teisele; tõmbas parema käe biitsepsi jõul maast aeglaselt rinnale 70-kilose sangpommi; tõukas kahe käega üles 140-kilose kangi ja võttis selle siis paremale käele; tõukas kahe käega üles 128 kg, võttis selle siis pea kohal paremale käele ja, küünitanud maast vasaku käega veel 37-kilose sangpommi, surus selle tõstekangi kõrvale, seega kokku 165 kg; selili olles surumine kahe käega 164 kg; selili olles tõukamine kahe käega (keskkehaga hoogu andes) 201 kg;
Siis andiski nõu ja teine kergemeelne mees uskus teda ja pühendaski ennast patukahetsusele. Öösel, samalajal, kui ta viis läbi oma rituaale, lõbutses munk sõbra naisega. Bocaccio kui humanist tahab selle looga maha teha silmakirjalikke usumehi. Ja üldse taunis ta ühtede kergemeelsust ja usupimedust. Omakasu ja silmakirjalikkuse taustal toob ta ilmekalt välja aususe, truuduse ja üldse inimlikkuse. Autor uskus, et tõe järgi elamiseks pole vaja mingit usku eag tõestusi rinnale riputama, niikuinii vääratatakse. Tuleb lihtsalt aus olla ja tunnistada, et oleme ikka vaid ainult inimesed. Arvan, et selle teosega tahtis ta avada teiste silmi, luua revolutsioon inimeste higedesse. Rõhutades põhiväärtusi, pani ta kindlasti nii mõnegi südame tõde otsima.
Samasilt saua ja rõngasse keritud nööri, millega skulptor viitab Hammurapi seaduste jumalikule päritolule. Väga silmapaistvad on Mesopotaamia kunstis loomade kujutised, mis on väga loomutruud. Kunstnik näitas välja oma kaastunnet ja emotsioone loomade kujutamisel, mida aga inimeste puhul näidata ei tohtinud. Üks esimesi taolisi looma kujutisi on haavatud emalõvi. Vabaplastika figuurid istusid või seisid jäigas poosis, käed palveks rinnale ristatud. Need nägid väga kohmakad välja. Proportsioonid olid valed ja kui meister tahtis võimalikult selgelt kujutada palvetaja nägu ja käsi, siis tegi ta seda keha arvelt ning need nägid välja nagu postament. Mõnisada aastat hiljem ei toimunud erilisi muutusi. Siiski nüüd olid proportsioonid paigas, aga poos oli endiselt tardunud ja ähvardav. Kõikide kujude juures on märgata nende monumentaalsust, mis tuleneb kivi tahumisel ja töötlemisel. Inimeste
Huvi keha on suunatud teise inimese poole. Ükskõiksus kõne on aeglane, silmad poolsuletud, nõjatub tahapoole. Viha rusikas käed, nõjatub tahapoole, kõne kiire ja hääl vali. Pilkav suupool irooniliselt naeratav, käed ristatud kukla taha, hääl võib olla veidi vali ja kõne tempo kiire. Kahtlev, kartlik käed taskusse surutud, kühmus olek. Ärritunud, tujukas kehitab õlgu, kortsutab kulmu, käed tihti ristatud rinnale. Heatujuline avameelne, siiras, silmad mõistvad, jutukas. http://www.youtube.com/watch? v=LHraznv4pHQ&feature=related http://www.youtube.com/watch? v=LHraznv4pHQ&feature=related Aitäh tähelepanu eest ! :)
Idamaadest rändurite ja kaupmeeste meelelahutajana Lõuna-Euroopassejõudnud pillidest võib viiuli vaarisaks pidada keskaegset rebekki (''rebec'', Pärsias rabab või rebab). Tänapäeva viiuli kujunemislugu on keeruline ja kulgenud mitut liini pidi. Keskaegsetest erinevatest keelpillidest kujunesid renessanssi ajal tänapäevaste keelpillide lähemateks esivanemateks viola da gamba, mida mängiti põlvedel või põlvede vahel hoides ning viola da braccio, mida mängides õlale või rinnale toetati. Meie viiuli sarnaseid pille hakkasid põhjapoolse Itaalia meistrid tegema XVI sajandi alguses. XIX-XX sajandi muusikute maitse jaoks täiuslikke instrumente valmistasid XVII ja XVIII sajandil paljud Itaalia viiulimeistrid, kellest ajalukku on tuntuimatena jäänud Nicola Amati, Giuseppe Guarneri ja Antonio Stradivari. Antonio Stradivari loodud mudel on olnud eeskujuks valdavale enamusele pärast teda valmistatud viiulitele.
Ära katkesta kõne enne, kui oled selleks loa saanud NB! Tähtis on säilitada rahu! Külili püsiasend Traumaasend on kannatanu külili püsiasend. Kui kannatanul on taastunud hingamine ja südamelöögisagedus, siis tuleb ta keerata traumaasendisse. Külili püsiasend Keeramine tähendab kannatanu pea, õlgade ja vaagna liigutamist ühes tasapinnas: Fikseeri kannatanu pea Aseta kannatanu endapoolne käsi sirgelt kannatanu tuhara alla Kaugemal olev käsi aseta kannatanu rinnale Kõverda kaugemal olev jalg, võta käega puusast nii, et sinu kõverdatud küünarnukk surub kõverdatud jalga veidi sinu poole. Teise käega võta kannatanu õlast Üheaegselt tõmmake kannatanut enda poole. Pea tõuseb keeramisel kannatanu õlalaiuse võrra NB! Ära tõmba pead kuklasse! Ära pane kannatanu kätt ta suu alla! Südamemassaaz Ole põlvili kannatanu kohal Käed tuleb panna kannatanu rinnaku keskele 2 sõrme jagu kolmnurgast kõrgemale
Ära katkesta kõne enne, kui oled selleks loa saanud NB! Tähtis on säilitada rahu! Külili püsiasend Traumaasend on kannatanu külili püsiasend. Kui kannatanul on taastunud hingamine ja südamelöögisagedus, siis tuleb ta keerata traumaasendisse. Külili püsiasend Keeramine tähendab kannatanu pea, õlgade ja vaagna liigutamist ühes tasapinnas: Fikseeri kannatanu pea Aseta kannatanu endapoolne käsi sirgelt kannatanu tuhara alla Kaugemal olev käsi aseta kannatanu rinnale Kõverda kaugemal olev jalg, võta käega puusast nii, et sinu kõverdatud küünarnukk surub kõverdatud jalga veidi sinu poole. Teise käega võta kannatanu õlast Üheaegselt tõmmake kannatanut enda poole. Pea tõuseb keeramisel kannatanu õlalaiuse võrra NB! Ära tõmba pead kuklasse! Ära pane kannatanu kätt ta suu alla! Südamemassaaz Ole põlvili kannatanu kohal Käed tuleb panna kannatanu rinnaku keskele 2 sõrme jagu kolmnurgast kõrgemale
Jalgu hoidke leval sirgeina. Prast harjutuse lpetamist tuske psti ja hingake tielikult ldvestudes 3-5 korda sisse-vlja (vljahingamisel hoidke ikka suu ning keel O-kujuliselt torus). Kolmanda harjutuse sooritamist alustage alles siis, kui teie hingamine on muutunud htlaseks. 3. Plvitage prandale, jalad lgade laiuselt teineteisest eemal. Jalalabad toetuvad pia esimesele osale. Asetage ked reite tagapoolele tuharate alla peopesadega vastu reisi. Selg hoidke sirge ning pea kallutage alla rinnale, samal ajal vlja hingates. Sujuvalt ja tugevasti sisse hingates ajage pea kuklasse ning painutage keha tagasi. Jlgige oma lgu, et rndkere avaneks. Hoidke hinge kinni ja psige hetke selles asendis. Rahulikult vlja hingates tooge keha ja pea esialgsesse asendisse. Vajaduse korral tehke paar vahehingamist ja sooritage tahapainutus koos lbi nina sissehingamisega uuesti. Ka selle harjutuse juures tstke kordade arvu vastavalt enesetundele 21-ni.
TUULERÕUGED Tuulerõuged on väga nakkavad. Haigus levib õhu kaudu aevastamise ja köhimise teel, samuti mõnikord tuulerõugevilli vedeliku kaudu. Kergesti nakatuvad kõik need, kes pole tuulerõugeid põdenud ning need, kes pole vaktsineeritud. Tavaliselt kestavad tuulerõuged 5-10 päeva. Klassikaliseks tunnuseks on, mis sügelevad kõvasti ja kuivades kattuvad umbes nädalaga koorikuga. Tavaliselt tekib alul lööve näole, rinnale ja seljale, seejärel levib üle keha; lööve võib tekkida pähe, suu sisse, silmalaugudele ja genitaalpiirkonda. Enne vesivilli teket tekib samale kohale väike laiguke/täpike, seejärel väike punn, mis areneb vesivilliks, mis omakorda lõpuks kuivades kattub koorikuga. Haiguse ajal võivad nahal esineda korraga kõik villi erinevad staadiumid – täpid/laigukesed, punnid, vesivillid ja koorikud. Löövet võib olla vähe (paar villi), aga ka väga palju üle kogu keha. Haigus
1. Peopesa pööratud üles väljendab usaldust 2. Peopesa pööratud alla väljendab ülemuslikkust 3. Peopesa pööratud alla ja nimetissõrm ette sirutatud sõjakas asend mida vestluses peetakse üheks ärritavamaks Sõrmed Sõrmede ristamine eitav asend, kuna on peidetud peopesad kui aususe märk PÖIDLAD väljendavad inimese üleolekut, kindlust 1. Pöidlad taskust väljas üleolek 2. Harali pöialde käte asetamine rinnale eitav suhtumine ja kaitse asend + üleolek 3. Pöialdega osutamine pilkav või lugupidamatus osutatavasse Käed Kiilukujuline asend oma arvamuse esitamine või teiste kuulamine Käed seljal väljendab hetkeseisundit, randmest hoidev isik on rahulik, mida kõrgemalt kinni hoitakse, seda enam isik endast välja läheb, vihastub Kätlemine tugev väljendab kindlust, nõrk seda, et inimene pole just kõige enesekindlam
12.3. Patsiendi toestamine selili asendis, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Valmistada kaks trochanteri rulli linast - lina voltimine · Valmistada toestus nimmepiirkonna jaoks linast või käterätikust. · Valmistada rätikust rull pahkluu alla. · Vajalik hulk patju asetada kärule. · Võtta patsiendi pealt tekk ära. 2. Selili asendi toestamine: · Asetada patsiendi käed rinnale. · Tõsta patsiendi pead ja asetada padi üles poole - padi on kaela ja pea all (pilt 1). Pilt 1 · Asetada lülisamba nimmepiirkonna kindlustamiseks nimmepiirkonna alla kokkuvolditud lina või käterätt (pilt 2, 3, 4, 5, 6, 7): Pilt 2 Pilt 3 Tööergonoomika konspekt 1 Maie Timm
Negatiivne Kaal ei lange Tagada piisav Kaal ei lange kaaluiive, mis on enam ja hakkab energiarikas toit enam 1 . tingitud tasapisi tõusma 1. Jälgida kaalu elunädala lõpuks enneaegsest elunädala lõpuks 06.10.14 sünnist ning imemise oskuse puudumisest ning väljendub kaalulanguses. Infektsioonioht, Infektsiooni ei teki Jälgida kanüüli ja Infektsiooni ei teki mis on tingitud haiglas viibitud aja sondi ümbrust haiglas oldud aja kanüülis ning jooksul Vahetada kanüüli jooksul 06.10.14 nasogastraalsondi iga 3 päeva tagant s, mis väljendub ning sondi iga võimalikus nädal infektsiooni tekkes Ema ärevus ning Ema teadlikus Selgitada emale Ema teadlikus on rahutus, mis on suureneb ning...
nuia kuju, millega inimest sunnitakse alistuma. Too nimetissõrmega osutamine on vestluse ajal üks ärritavamaid liigutusi, eriti veel siis kui see sõnade mõttega kokku langeb.(1:31) 3.2 Kätlemine Kui ürginimesed kohtusid, sirutasid nad üksteise pole oma avatud peopesad näitamaks, et nad pole relvastatud. See liigutus on aegade jooksul kaotanud oma algse tähenduse ja tekkinud on tema erikujud- käega lehvitamine, peopesa rinnale surumine ja muud.(1:34) 8 3.3 Käed kui tõkked Tõkke taha varjumine on inimese loomulik reaktsioon. Juba väikese lapsena varjusid inimesed pahandust tehes laua või voodi alla peitu. Sirgudes vanemaks muutusid ka enesekaitsevahendid leidlikumaks, näiteks enam ei ronitud laua alla peitu, vaid ristati käed rinnale. Noorukieas
(1.Lk: 62). Liigutused otsuse langetamisel. Lõua silitamine tähendab seda, et inimene püüab otsusele jõuda. Prillipapad ei pruugi otsuse tegemisel lõuga silitada, vaid nad võtavad prillid eest ja panevad prillisanga suhu. Kui inimene on pärast seda, kui tal on palutud teha otsus, pannud suhu pastaka- või sõrmeotsa, siis tähendab see, et ta vajab toetust. (1.Lk: 63). 8.6. KÄED KUI TÕKKED Käed kui tõkked. Kui inimene paneb ühe või mõlemad käed rinnale, siis moodustab ta tõkke. Oma olemuselt on see katse ohust või ebameeldivast olukorrast kõrvale hoida. Kui inimene närveerib või on sattunud kriitilisse olukorda, siis asetab ta käed rinnal vaheliti, mis on selge ohutunde märk. Kui kuulaja asetab käed rinnal vaheliti, tähendab see seda, et tal tekib eitav suhtumine esinejasse. Selle zestiga pöörab ta räägitavale vähem tähelepanu. Siinjuures tuleb tähele panna, et ühelt partnerilt lähtuv sõnatu teave avaldab teisele suurt mõju
Ta elutsed troopilistes vihmametsades,toitub lehtedest ning osa oma elust veedab puuladvas pea alaspidi rippudes. Eluviis:Unaul on üsna ebatavaline elustiil. Need imetajad on kohastunud eluks puude otsas.Ta on tegelikult suuteline jalgadele püsti tõusma, ent kuna tal peaaegu puuduvad arenenud lihased, roomab ta vaid pikkamööda, end küüniste abil edasi tõmmates. Laisikud on ööloomad. Päeval nad magavad, öösiti söövad. Magades paneb unau pea rinnale, seetõttu näeb magav laisik välja nagu rippuv karvakuhil. Toiduotsinguil liiguvad nad väga aeglaselt ning ettevaatlikult, sööki hankides ja valides tuginevad oma hästiarenenud haistmis- ja kompimismeelele. Nägemise ja kuulmisega on asjalood halvemad, kuigi arvatakse, et nad kuulevad kõrgeid toone . Toitumine:Laisikud on spetsialiseerunud lehtede, pungade, vahel ka puuviljade söömisele. Nende magu on kohastunud tahke toidu seedimiseks
KONTROLLTÖÖ VÕIMLEMINE Milline on rühikas inimene? Nimeta akrobaatilisi elemente (10). Tirel Hundiratas Laskumine silda Seis sillas Tõus sillast Turiseis Spagaat Turilseis Veere turiseisust üle õla vabalt valitud lõppasendisse Kolmiktirel Kirjelda tirel ette ja tirel taha tehnikat. Tirel ette Tehnika iseloomustus. 1. Toengkükis asetatakse käed ette maha. 2. Jalad tõugatakse sirgeks ning seejärel toetatakse pea kätest natuke ettepoole. 3. Samaaegselt äratõukega võetakse pea rinnale. 4. Kätega haaratakse tugevalt säärtest, võttes tiheda kägarasendi. 5. Tirel ette lõpetatakse toengkägarasendis. Tirel taha Tehnika iseloomustus. 1. Toengkükist liikumise alustamiseks tuleb keha raskuskese viia tasakaaluasendist välja (puusavöö viiakse toetuspunktist tahapoole). 2. Veere selili, haarata tugevalt säärtest ja tõmmata põlved õlgade juurde. 3. Kägarasendist sirutada jalad, nii paikneb raskuskese kiiremini ümber taha, kergendades liikumist otse üle pea taha. 4
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.7. Patsiendi pööramine selili asendist kõhuli asendisse ilma abivahendita, kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas. · Nihutada patsient hästi voodi servale kätel tõmmates /lükates. · Patsiendi pea tõstmine ja padja asetamine kõrvale: patsiendile lähemal olev abistajal tõsta patsiendi pea ja teisel abistajal asetada padi kõrvale. · Pöörata patsiendi pea küljele. · Asetada patsiendi käed ära: Lähemal oleval abistajal asetada patsiendi oma
Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli samuti kultuslik tähendus. Temaatika keerles eeskätt vaarao elu ümber. lahingud, palvetamised, ohverdamised. Egiptuse jumalate, valitsejate ja ülikute kujud on suuremõõdulised ja ranged ning nende pdulik monumentaalsus täies kooskõlas suurejoonelise ja süngevõitu arhitektuuriga. Asendeid on kujudel ainult kaks. Istuv jalad koos käed põlvedel või seisev vasak jalg ees käed küljel rusikas harva üks käsi rinnale tõstetud. Pead olid alati sirgelt püsti, pilk suunatud kaugusesse. Cheopsi püramiid. Sfinks Giza väljakul.
liikumisel suuremat väljandusrikkust. Akrobaatika õpetab kehavalitsemisoskust läbi erinevate akrobaatiliste elementide sooritamisel nii matil kui õhus. Seepärast on see spordiala kaasatud ka lendurite, kosmonautideja ka langevarjuhüppajate treeningprogrammi. Tirel ette ja taha Tirel ette toengkükist sirutatakse jalad (käed 30-40 cm kaugusel pöidadest), millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal. Tirel lõpetab sirgelt püstiseismine, käed kõrvale välja sirutatud. Tirel taha sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15-30 cm ees), veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetad käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Kätelseis
kaugeltki tüüpilise lõpuga. Kõik detailid saavad raamatu lõpus oma mõtte ning kõik niidiotsad jooksevad kokku. Igas infokillus võib leida paralleele ning metafoore. Olgu see kas köögis elutsev porikärbes või närtsinud lilled laual. Ka Sofi Oksaneni sõnakasutus on taolise raamatu kohta täiesti sobilik. See on põhjamaiselt käre ning raamatus on stseene mida autor kirjeldab väga elutruult. Raske oleks leida inimest, kes ütleks ausalt kätt rinnale pannes, et "Puhastus" on igav raamat. Paljudele tundub teos kindlasti ropuna ja julmana, kuid tegelikult see oligi elu. Kõik oligi täpselt nii nagu raamatus kirjeldatakse. Elu oligi selline ning kõige parem seda inimestele selgeks teha ongi läbi julmade stseenide. Näiteks on raamatus kirjeldatud väga palju julmust kuid ka seda, mida võib teha armastus inimesega. On inimesi, kes on valmis armastuse nimel tegema kõik, mida tüüpiline harju keskmine inimene ei oskaks uneski näha
kasutavad neid valijate mõjustamiseks. Kõige aenam kasutatakse valelike väljendite varjamiseks nägu. Valetades püütakse naeratada, noogutatakse pead või pilgutatakse silmi. Valetamisel töötab meie alateadvus meist sõltumatult ning meie kehakeel annab meid. n. ö. ära. Valetamise ajal kiirgab alateadvus välja närvienergiat, mis väljendub öeldule otse vastupidist kinnitavates liigutustes. 4.1 KÄTE KASUTUS Käed kui tõkked. Kui inimene paneb ühe või mõlemad käed rinnale, siis moodustab ta tõkke. Oma olemuselt on see katse ohust või ebameeldivast olukorrast kõrvale hoida. Kui inimene närveerib või on sattunud kriitilisse olukorda, siis asetab ta käed rinnal vaheliti, mis on selge ohutunde märk. Kui kuulaja asetab käed rinnal vaheliti, tähendab see seda, et tal tekib eitav suhtumine esinejasse. Selle zestiga pöörab ta räägitavale vähem tähelepanu. Siinjuures tuleb tähele panna, et ühelt partnerilt lähtuv sõnatu teave avaldab teisele suurt mõju
Vetra adopteeritud tütar, töötab samuti CERN´is koos isaga antiaine kallal, kuid on spetsialiseerunud bioloogia ja füüsikale. 4) Carlo Ventresca aka Janus- on paavsti kammerhärra konklaavi ajal, samuti on ta ka paljude tegelaste mõrvar raamatus. Sisukokkuvõte R. Langdon üritab peatada illuminaate (legendaarne salajane kogukond) hävitamast Vatikani linna. Illuminaadid plaanivad seda teha antiainega. Lugu saab alguse sellega, et L. Vetra leitakse mõrvatuna, ta rinnale on põletatud sõna illuminaat, mis on autentne, mõlemalt poolt loetav. Seda kutsutakse uurima Langdon. Avastatakse, et varastatud on kanister antiainet ja, et see on peidetud kuhugile Vatikani. Vatikanis on surnud just paavst ning seal toimuvad uue paavsti valimised. Koos Vittoriaga lähevad Langdon ära hoidma katasroofi. Antiaine leidmist assisteerivad Carlo Ventresca ning Sveitsi sõjaväelane Olivetti. Kanistri leidmiseks peavad Langdon ja Vetra läbima
Seepärast kaotabki Lumekuninganna võitluse Kaj hinge pärast,. Gerda ühes pisaras leidub rohkem võlujõudu, kui kõigis põrgu imedes kokku. Peale vihma paistab alati päike. See päike võib tähendada pimeda jaoks nägemist ning vaese jaoks rikkust. Gerda ei vajanud rahamägesid- tema ainus soov oli Kaj tagasi saada, see oli tema ime. Lennart Meri ütles oma raamatus: "Kel puudub usk, see imesid ei vääri." Väike Gerda nuttis kuumi pisaraid, mis langesid Kaj rinnale, tungisid tema südamesse, sulatasid jäätombu üles ning hävitasid seal oleva väikese peeglikillu. Gerda uskus- läbi selle täitus ka tema ime.
10. päeva neljas novell Teosest "Dekameron" 10. päeva neljas novell "Modenast tulles päästab härra Gentile Dei Carisendi hauast naise, keda ta armastab ja kes sinna surnu pähe maha on maetud. Kui naine on toibunud, sünnitab ta poja ja härra Gentile toimetab ta ühes lapsega ta mehe, Niccoluccio Caccianimico kätte." Elas kord Bolognas noor rüütel nimega Gentile Carisendi, kes oli armunud kellegi Niccoluccio Caccianimico kaunisse naisesse proua Catalinasse. Üks päev läks daam Modenast oma mõisa, mis asus linnast 3 miili kaugusel. Tee peal tabas teda raske minestus, et ta enam ühtki elumärki ei avaldanud ja arst teda surnuks pidas. Kuna ta rasedus polnud veel nii kaugel, et loode elujõuliseks oleks võinud võrsuda...... Nii nad matsidki Catalina lähima kiriku matusepaika maha, rohkeid pisaraid valades. Catalina surmast teatati kohe Gen...
Rüütel tahtis tappa kõik Kirsiorus olevad inimesed ära. c) Kibuvitsaoru inimesi. Naabrid tahtsid kõik nende toiduvarud ära võtta. 8. Kes osutus Kirsioru inimeste seast reeturiks? 1p a) Hubert b) Karl Lõvisüda c) Kõrtsmik Jossi 9. Kuidas saadi aru, et just tema on reetur? 2p a) Ta tunnistas selle ise, et tema on reetur. b) Juhuslikult nägi Karl Lõvisüda pealt tema kohtumist Tengili meestega. c) Reeturi rinnale oli põletatud Katla märk 10. Kuidas oli vaenlaste ehk Tengili sõjameeste märgusõna? 1p a) Kõik võim meile, Elagu Katla! b) Elagu Tengil, elagu kuningas! c) Kõik võim Tengilile, meie vabastajale! 11. Kes oli Mattias? 2p a) Vana mees, kelle juures peitis ennast Joonatan Lõvisüda. b) Vana mees, kelle juurde lasi ennast Kibuvitsaorus viia Karl Lõvisüda, öeldes, et ta siin elab ja see on tema vanaisa.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
