haigele poolele. Vistseraalkaarte närvid: 1. N. Trigeminus 5, 1. Visteraalkaare närv Nucl motorius n trigemini branhiomotoorne innerveerib vistseraalkaare vöötlihaseid Nucl mesencephalicus n trigemini süvatundlikkus (lihastelt, liigestelt), somatosensoorne Nucl pontinus puutetundlikkus, somatosensoorne Nucl spinalis valu- ja temperatuuritundlikkus, somatosensoorne Ganglion trigeminale tundeganglion 1. N ophtalamicus - aferentne 1. N frontalis otsmikupk nahk 2. N lacrimalis nahk ülalau lateraalses osas ja silma lateraalse nurga pk, pisaranääre 3. N nasociliaris sõelluurakkude, kiilluuurke ja otsmikuurke, ninaõõne limaskest, ninanahk, silma mediaalse nurga nahk, pisarakott, silmamuna kestad 2. N maxillaris aferentne 1. N infraorbitalis sinu maxillarise limaskest, ülemised hambad ja igemed, ülahuule, alalau ja ninakülje nahk 2
motoorne juur läheb täielikult n mandibularise silmast, suu- ja ninaõõne koostisse ja innerveerib 1. vistseraalkaare lihaseid limaskestast (mälumis- ja suupõhjalihased) Aferentne koos III, IV ja VI N frontalis tüve jätk, jaguneb kaheks haruks: närviga läbib sinus a) n supraorbitalis innerveerib oma harudega otsmikupiirkonna nahka (lateraalne haru läbib cavernosus'e foramen supraorbitale, mediaalne haru incisura frontalis'e)
Eksami testi küsimusi: (60tk)… umbes, täpselt ei mäleta küsimuste sõnastust… Mis imendub jämesooles? vesi, raud, etanol,…soolad ja ka vett Depolarisatsioon? Membraanipotensiaali suurenemine, vähenemine, .., … Kus asub tasakaalu elundid? Peaajus, väliskõrvas, sisekõrvas, keskkõrvas, Kus toodetakse insuliini?kõhunääre Minimaalne pinge, mis on vajalik piiramatu aja jooksul erutuse tekkeks? Reobaas, kronaksia, parabioos, … Südametoone registreeritakse? EKG, ehhogardiograafia, fonokardiograafia…,… Peamine CO2 transpordiviis? Arteriaalne süstoolne vererõhk? 200-220, 100-140, 120-160, 60-80 Millisel veregrupil puuduvad aglutiniinid?AB Milline vere rakk elab kõige kauem? Erütrotsüüt, leuksotsüüt, trombotsüüt, … Hematokritt inimesel? 45-50 %, 45-50 g/l, 45-50 g/ml, … Keemiline soojusregulatsioon? Ainete mõjul, oksüdatsioon, hormoonid…, …. Välisõhus suurem temp kui organismis, kuidas reg? Higistamine, …,…,… Isomeetrilisel lihaskontraktsioonil? Sa...
Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad organismi tegevust. Aju 5 osa ja juhib kogu organismi tegevust. Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.suur aju-paiknevad keskused(mõtlemis, kõnelu, maitsmis,haistmis).vaheaju- regul. Ainevahetust, paljunemist, keha t, stress.Keskaju-automaatsete liigutuste keskus, lihaste liigutused.Piklikaju-regul tahtele allumatuid tegevusi(hing, süd töö). Prim-sensoorne ümbersõn ja sümbolid.püsimäl-sekund-primaar mälust kordamine ja harjutamise teel.unustatakse eelneva v järgneva info segavast mõjust.Mäluhäired -Täielik mälukaotus (amneesia)Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia) palaviku ajal.Vähenenud võime meeles pidada(hüpoamneesia)alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse hälguliselt.Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu. Seljaaaju-vahendab infor peaaju ja keha vahel ning juhib tingimatuid reflekse (liigutusi). Piirdenärvisüsteem -Skeletilihast...
oculomotorius (nucl. nucl. n. oculomotorii) h) m. constrictor pharyngis superior - n. glossopharyngeus (nucl. ambiguus) i) m. styloglossus - n. hypoglossus (nucl. n. hypoglossi) ! Kraniaalnärvid ! 1. a) n. mandibularis’e põhiharud, nende funktsionaalsed komponendid (kiudude liik) - eesmine tüvi – eferentne: n. massetericus, nn. temporales profundi, n. pterygoideus med. et lat, n. buccalis tagumine – aferentne: n. alveolaris inferior, n. auricotemporalis, n. lingualis b) määrata funktsionaalsed komponendid järgmistel tuumadel: nucleus dorsalis n. vagi - vistseromotoorne, n. ambiguus - branhiomotoorne, n. salivatorius inferior - vistseromotoorne, n. nervi trochlearis - somatomotoorne c) millised kraniaalnärvid innerveerivad, nimeta närvid ja 2. neuronikeha (tuum): m. stapedius – n. facialis, n. stapedius, nucl. nervus facialis, m. trapezius – n. accessorius, r. externus, nucl. n. accessorii, m
mingisugne liigutus, siis samal hetkel formuleeritakse ajus ka selle liigutuse mentaalne mudel. Mentaalne mudel – mingisugune mentaalne representatsioon, mis sisaldab liigutuste tajutavate tagajärgede ennustusi. Mis on eferentne ja aferentne Eferentne – info juhtimine ÕO11 informatsioon? kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas. Närvirakud viivad närviimpulsse siseelunditesse ja kutsuvad esile tahtele allumatuid talitlusi. Aferentne - seotud info juhtimisega
mingisugne liigutus, siis samal hetkel formuleeritakse ajus ka selle liigutuse mentaalne mudel. Mentaalne mudel – mingisugune mentaalne representatsioon, mis sisaldab liigutuste tajutavate tagajärgede ennustusi. Mis on eferentne ja aferentne Eferentne – info juhtimine informatsioon? kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas. Närvirakud viivad närviimpulsse siseelunditesse ja kutsuvad esile tahtele allumatuid talitlusi. Aferentne - seotud info juhtimisega
mingisugne liigutus, siis samal hetkel formuleeritakse ajus ka selle liigutuse mentaalne mudel. Mentaalne mudel mingisugune mentaalne representatsioon, mis sisaldab liigutuste tajutavate tagajärgede ennustusi. Mis on eferentne ja aferentne Eferentne info juhtimine ÕO12 informatsioon? kesknärvisüsteemist lihaste, liigeste, mõningate näärmete või muude efektororganite suunas. Närvirakud viivad närviimpulsse siseelunditesse ja kutsuvad esile tahtele allumatuid talitlusi. Aferentne - seotud info juhtimisega
ns Tasakaalu- ja kuulmiselundi närv, funkts ESA. Mõlema elundi retseptoorsetel aladel on epiteelis ärritusi vastuvõtvad karvarakud (reageerivad endolümfi ümberpaigutumisele). Algab sisekõrvast, läbib meatus acusticus internuse ja siseneb ajju pontotserebellaarnurga piirkonnas. Eraldi esiku-ja teojuur (omaette närvid). Mõlema koostises on bipolaarsed neuronid, mille kehad paiknevad vastavates tundeganglionites. 1.3.1 N. cochlearis, aferentne Kuulmistee: Perifeersed jätked lõpevad kuulmis- e spiraalelundi organum spirale neuroepiteelis. 1. Neuroni keha: bipolaarsete neuronite kehad vastavas tundeganglionis ganglion cochleare 2. Neuroni keha (lõpevad tsentraalsed jätked): vastavas sensoorses tuumas: nucl cochlearis ventralis et dorsalis 3. Neuroni keha: nuclei corporis trapezoidei, aksonid tõusevad lemniscus lateralisena (pmst tractus) 4
sihtmärk: • Aldosteroo n • ANP • ADH Rennke and Denker. Renal pathophysiology: The Essentials, 4th Ed, Neeru ehitus Efektiivne filtratsioonirõhk (Pef) Pef = P-π Esmasuriin Aferentne arteriool 13 mmHg 25 mmHg 48 mmHg 48-13-25 = 10 mmHg Onkootne rõhk 48-13-35 = 0 mmHg 35 mmHg Eferentne arteriool Glomerulaarfiltratsiooni kujunemine GFR = Pef x Kf x F
Lihased muutuvad tugevamaks, suuremaks. Veesisaldus organismis suureneb. Hingamise ja südame töö aeglustuvad. 20. Millised muutused toimuvad inimese organismis seoses vananemisega (DNA, viljakus, meeleelundite töö, mälu, välimus)? 21. Nimeta erinevaid keskkonnategureid, mis mõjutavad vananemisprotsessi. Päike, heitgaasid, 22. Mis on refleksikaar? (etapid) 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine). 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas). 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs). 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse). 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib). 23. Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingitud: kaitse ja käitumisrefleksid. Tingimatud: neelamis ja imemisrefleks, pupillide ahenemine. 24. Kuidas jaotatakse närvisüsteemi?
Valuvaigistite, alkoholi, nikotiini, kofeiini, narkootikumide toimemehanismid? Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. Retseptorid paiknevad: nahal, nahaaluses koes, liigestes organismi sisekeskkonnas (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne). Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju. Refleksikaar 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Refleksikaar: http://mudelid.5dvision.ee/refleks/ Refleksikaar Refleksid tingimatud Kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine) tingitud Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid Põlverefleks
tagajärje vahele. See võrdlus on seotud ka peegelneuronitega – just taolised närvirakud võimaldavad õppijal representeerida kolmanda isiku käitumist mitte ainult visuaalse stiimulina vaid ka motoorse tegevusena. 2. On teada, et komöödiasarjade taustaks kostuv naer suurendab tõenäosust, et sari tundub vaatajale naljakas. Seda võib pidada näiteks kogemuslik ja mitte tuletuslik empaatiast, kuna ühe inimese seisund kandub teisele üle tahtmatult ja peegelneuronite vahendusel. 3. Nii aferentne kui eferentne kommunikatsioon kehaga on ajus organiseeritud ..... ehk keha ehitusest lähtuvalt. 4. Hõbedase kuuli/palli pilt) Katseisikule näidatakse kaks korda seda pilti. Esimesel korral teatatakse, et kujutatud ese on valmistatud plastikust, teisel korral väidetakse see aga olevat metalne. Tõenäoliselt erineb katseisiku ajuaktiivsus neis kahes tingimuses muuhulgas ka motoorsetes piirkondades, kuna erinevast materjalist kuulide kasutamine nõuaks erineva tugevusega liigutusi
FÜSIOLOOGIA (KKSB.02.046) EKSAMIPROGRAMM - kevad 2013 Närvisüsteemi talitlus (I kontrolltöö osa) Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded. Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju. Perifeerne närvisüsteem: aferentne e. sensoorne ja eferentne e. motoorne osa; eferentse osa jagunemine somaatiliseks motoorseks ja autonoomseks närvisüsteemiks; autonoomse närvisüsteemi sümpaatiline ja parasümpaatiline osa. Autonoomse närvisüsteemi troofiline ja funktsionaalne mõju siseelundite talitlusele. Neuronid ja neurogliia rakud. Neuroni üldine ehitus. Neuronite tüübid: funktsiooni alusel, struktuuri alusel. Aksoni üldine ehitus.
); b) sünapsipilu – kitsas ruum kahe raku vahel; c) postsünaptiline membraan – II raku pinna osa, kus on keemilised retseptorid. Refleksikaar: Refleksikaar on närvisüsteemi konstruktiivne ühik – kogu NS tegevus baseerub refleksidel, millede anatoomiliseks aluseks on refleksikaared (täpsemalt refleksiringid – iga “käsu” järel saabub tagasi “raport” selle täitmise kohta). Refleksikaarel on tavaliselt 5 komponenti: 1.Retseptor – võtab vastu mingi ärrituse, 2.Tunde- e. aferentne neuron – juhib impulsi KNS-i, 3.Keskus – analüüsib impulssi ja annab “käsu”, 4.Moto- e. eferentne neuron – viib “käsu” kohale, 5.Efektorelund – lihas- või näärmerakk – teeb midagi Mõnede refleksikaarte eripärasid: 1.Nn. venitusrefleksid - mille vallandajaks on kõõluse või lihase venitus (näiteks põlvekedra- e. patellaarrefleks) ja mõned vestibulaarrefleksid (keha tasakaalu hoidmisega seotud) koosnevad vaid 4-st
Närvisüsteemi praktikum (sissejuhatus) Õpi põhimõisted ja oska neid joonistada. Põhimõisted: 1. Närvikude (neuron, gliiarakud, neuronite liigid: akson, dentriit): Neuron ehk närvirakk on närvisüsteemi funktsionaalne üksus , mis koosneb kehast ja jätketest. Gliiarakud on tugirakud, mis eraldavad ja grupeerivad neuroneid Neuronil eristatakse kahte liiki jätkeid- aksoneid ja dentriite. Dendriitide kaudu tuleb erutus närvirakku, aksonite kaudu kandub edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. Igal neuronil on üks akson, dendriitide arv varieerub. 2. Närvikiu ehitus- tupega ümbritsetud närviraku jätked (müeliiniga ehk Scwanni rakkudega närvikiud ja müoliinita, hallaine ja valgeaine) Tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müoliinita kiude. Müeliinita kiude katab ainult neurogliiast koosnev n...
NÄRVISÜSTEEM NÄRVISÜSTEEM Inimese närvisüsteemi võib kokkuleppeliselt jagada kaheks osaks: q kesknärvisüsteem (KNS), § peaaju 1,3-1,4 kg § seljaaju u 40 cm ja 35 g; q perifeerne närvisüsteem § närvid so närvirakkude jätked § närvirakkude kehad, mis moodustavad kogumikke väljaspool kesknärvisüsteemi (ganglionid) Kesknärvisüsteem tegeleb: q Organismi välis ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega. q Info põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. q Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid. Peaaju koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. PEAAJU SUURAJU ...
munarakke ning menstruatsioon lakkab. Meeste viljakus väheneb- seemnerakke toodetakse vanemas eas vähem. Takistuseks võib olla ka impotentsus. 21. Nimeta erinevaid keskkonnategureid, mis mõjutavad vananemisprotsessi. Vananemise põhjused: pärilikkus, päikesekiirgus, toitumine, haigused, kiirgused, olmemürgid, kehaline aktiivsus, vabad radikaalid organismis ja selle ümber. 22. Mis on refleksikaar? (etapid) 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageeib. 23. Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud: kaasasündinud neelamis- ja imemisrefleks. Tingitud: omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrfelksid (silmapupillide ahenemine). 24. Kuidas jaotatakse närvisüsteemi?
Vajadusel korrigeeritakse liigutuse täpsust (väikeaju) ja tugevust (basaalganglionid). Selleks võrreldakse liigutuse tajulist tagasisidet ennustusega liigutuse tajutavatest tagajärgedest ehk liigutuse mentaalse mudeliga Mis on eferentne ja aferentne ÕO11 informatsioon? Mis on liigutuse mentaalne Mentaalne mudel on representatsioon, mis L11 mudel? seob liigutuse motoorse definitsiooni ennustustega liigutuse tajutavatest (kehalistest ja keskkondlikest) tagajärgedest
liigutuste juhtimine. Toruja kujuga, lüliline ja kõhreline Peaaju ehitus: Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Suuraju ehitus ja talitlus: Jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks. Koosneb erinevatest meelekeskustest, välispinnaks on ajukoor. Juhib meeleelundeid. Refleksikaar ja selle erinevate osade ülesanded: Tee, mida mööda ärritus mööda närve liigub. Retseptorid võtavad ärritusi vastu, lihased tõmbuvad kokku: aferentne närv, eferentne närv- Erutuse liikumine. Kesknärvisüsteemis analüüsitakse ja sünteesitakse. Neuroni ehitus ja närviimpulsi liikumine neuronis: Koosneb rakutuumast, dendriitidest ja neuriitidest. Närviimpulss levib ühelt neuronilt teisele sünapsite kaudu Valuvaigistite toimemehhanism: Blokeerivad närviülekande ja kesknärvisüsteemis valuaistingut ei teki Narkosõltuvuse teke: Narkootikumid jäljendavad närvisüsteemi mediaatorite toimet
teisest silmast. Liitunud närvikiud projetseeruvad lateraalsele põlvikkeha tuumale ja edasi nägemiskoorele. Selline reetina jaotus ei arvesta täielikult keskjoont, kuna fovea piirkonnas kattuvad oluliselt mõned nasaalse fovea kiud, mis projetseeruvad samapoolsele nägemiskoorele ja mõned temporaalse fovea kiud, ristudes vastaspoolsel nägemiskoorel. Nägemiskoores liitub aferentne nägemisjuhtetee binokulaarsete kortikaalsete rakkudega, millised reageerivad kummagi silma stimulatsioonile ja monokulaarsete kortikaalsete rakkudega, millised reageerivad ainult ühe silma stimulatsioonile. Inimestel ja enamikul loomadel, kellel on binokulaarne nägemine, on umbes 70% nägemiskoore rakkudest binokulaarsed. Binokulaarsed kortikaalsed rakud koos neuronitega nägemiskoores tekitavad ühekordse binokulaarse nägemise koos stereopsisega
Füsioloogia Närvisüsteemi talitlus Närvisüsteemi üldine ülesehitus ja eri osade peamised ülesanded 1. Pea- ja seljaaju. 1. Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks ja perifeerne ns. Kesknärvisüsteem: peaaju + seljaaju Perifeerne ns: aferentne ja eferentne e. motoorne osa. Eferentne osa jaguneb omakorda: somaatiline motoorne ns ja autonoomne ns Autonoomne ns jaguneb: sümpaatiline ns ja parasümpaatiline ns · Närvisüsteemi peamised funktsioonid: homoöstaas, organismi erinevate osade talitluse koordineerimine ja liitmine ühtseks tervikuks, väliskeskkonna adekvaatne peegeldamine ning organismi kui terviku talitluse ja käitumise reguleerimine vastavalt muutuvatele kktingimustele.
Kui loomadel – koertel – on väikeaju kahjustatud, siis ta tõstab esikäppasid kõrgele, jalad on laiali – ebaloomulik vaatepilt. KESKAJU ehitus ja funktsioonid Keskaju piirneb altpoolt sillaga ja ülalt vaheajuga. Keskaju läbivad ka suure osa nii ülenevad kui alanevad juhteteed. Kesajus paiknevad osade peaajunärvide tuumad – need on II-IV. 2. nägemisnärv, 3. silmaliigutaja, 4. plokinärv II Nägemisnärv – aferentne (motoorsed) sealt lähevad nägemisnärvi juhteteed läbi. Osalised nägemishäired võivad lähtuda keskaju kahjustusest. Tundlikkust juhtiv närv, tema kaudu juhitakse ajju nägemistundlikkust. Esialgu läbi keskaju, siis läbi vaheaju. III Silmaliigutajanärv – aferentsed (juhib aju tundlikkust) ja eferentsed (motoorsed) – nelja silmamuna liigutavat lihast, mille kaudu silmamuna pöörab ennast (ülemine ja alumine sirglihas –
Kesknärvisüsteemi funktsioonid: 1)info analüüs 2)organismi adekvaatse vastureaktsiooni väljatöötamine ja algatamine 3)vaime tegevus (teadvus, mõtlemine, emotsioon, intuitsioon) Perifeerse närvisüsteemi funktsioonid: 1)KNSi varustamine infoga nii sise- kui väliskkeskonnast 2)KNSist lähtuvate signaalide edastamine elektroorganitele. Perifeerse närvisüsteemi aferentne e sensoorne osa: 1)info suunamine retseptoritelt KNSi 2)retseptorite liigid: eksteroretseptorid, interoretseptorid, proprioretseptorid 3)eferentsete neuronite kehad on ganglionites, mis on selja- ja peaaju närvide lähtekohtade läheduses. Somaatiline NS: 1)info suunamine KNSist skeletilihastele 2)vastavate neuronite kehad paiknevad KNSis, nende aksonid ulatuvad närvide kaudu neuromuskulaarsetesse sünapsitesse. Autonoomne NS:
1.Erutuvateks kudedeks nimetatakse: skeleti-,sile ja südamelihaskudet 2. Neurolemmotsüüdid e Scwanni rakud on neurogliia rakud, mis: moodustavad müeliinitupe perifeerse närvisüsteemi neuronite aksonite ümber 3. Närvirakkude kehade kogumeid kesknärvisüsteemis valgeolluse sees nimetatakse: ganglioniteks 4. Vaimse tegevuse (teadvus, mõtlemine, planeerimine, mälu) neuraalne keskus asub: suurajus 5. Autonoomse närvisüsteemi sümpaatilise osa toime inimese organismi funktsioonidele on üldisemat laadi, kui parasümpaatilisel osal. See tuleneb faktist, et sümpaatilise närvisüsteemi aktiivsus põhjustab järgmiste hormoonide eritumist verre: adrenaliin ja noradrenaliin 6. Aferentsed neuronid: juhivad aktsioonipotensiaale perifeeriast kesknärvisüsteemi suunas 7. Primaarne somatosensoorne korteks e esmane tundeala paikneb suuraju: kiirusagaras 8. Aferentsel suunal seljaajule vahetult järgnev aju osa on piklikaju 9. Tingitud refleksi kujunemise...
gümnaasium Protsessor kui närvisüsteem Referaat Koostaja: Juhendaja: Tallinn 2012 Sisukord 1.Teema sissejuhatus mis on protsessor? 1.1.Protsessori kirjeldus 1.2.Data ja Address Buses (andme ja adresseerimise kanalid) - Protsessor ja mälu 2.Inimese närvisüsteem 3.Kiibistik ehk protsessori närvisüsteem 4.Seos närvisüsteemi ja protsessori vahel 5.Skeemid 1.Teema sissejuhatus mis on protsessor? Arvuti protsessor on arvuti aju. Nii ütlevad figuratiivsed narratiivid. Aga tõsi, protsessor on see aparaat (mikroskeem ehk chip) mis reaalselt liidab ja korrutab kahendarve. Arvutamine protsessoris toimub sama tehnikaga nagu tavaliste st. kümnendarvudega paberi ja pliiatsiga arvutamisel. Miks talle just meelepärsed kahendarvud on sellepärast, et tema tegeleb tegelikult elektriga: 1 on signaali kõ...
Naha FN: *katte- ja kaitse *hingamisfn *eritusfn *ainevahetuslik *termoregulatsioon Naha põhikestad: pealisnahk(EPIDERMIS), pärisnahk(DERMIS), alusnahk(HYPODERMIS) Keel: skeletilihas. FN: kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus. Sülg: süljega algab suus osaline süsivesikute lammutamine. Magu: happeline kk. FN: *toodab maomahla, mis alustab valkude seedimist pepsiini toimel *lihastöö segab toidu maomahlaga ja suunab peensoolde * Maomahl: soolhape, mis lõpetab HCl sülje. Vasak kops: (PULMO SINISTRA) vasakul pool rindkereõõnes. Kopsuvärat: (HILUS PULMONIS) asub mediaalpinna keskosas, teda läbivad peabronh, kopsuarter, närvid, bronhiaalsed sisse arterid, 2 kopsuveeni, lümfisooned, bronhiaalveenid (välja). Tugikude koosneb: veri, lümf, luud, kõhrkude, rasvkude ja sidekude. Unefaasid: sügav ja pindmine. Sügav: aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmine: kiired silmade liigutused, sageli nähakse...
Inimese ning primitiivsete usside ajud on alguse saanud samast kohast. Selgroogsetel jookseb närvisüsteem mööda selgroogu, kuid putukatel ning rõngussidel, nagu näiteks vihmaussidel, on lihtsad organid, mis meenutavad algelist aju, aga need asuvad kõhus. Lülijalgsed - Lülijalgsete närvisüsteem on sarnaselt rõngusside omaga nöörredel-tüüpi, mis tähendab, et kaks kõhtmist närviketti on igas lülis omavahel närvijätketega ühendatud. Suurimad närvitängud asuvad peas ja rindmikulülides. Peas asuvad mitmed jäsemed, mis on kompimiselundiks (nt tundlad putukatel või kobijad ämblikulaadsetel). Peas asuvad ka silmad, mis võivad olenevalt rühmast olla kas üksikud täppsilmad või suured mosaiiksilmad. Et putukate rindmikulülide külge kinnituvad jäsemed või tiivad, on ka sealsed närvitängud teistest suuremad. KAHEPAIKSED - Kahepaiksete otsaju on muude aju osadega võrreldes suur ja jagunenud poolkeradeks, eesotsas läheb üle haistesagarateks, käitumi...
Sümpaatiline NS Parasümpaatiline NS Hingamine intensiivistub Seedeelundite töö intensiivistub Higieritus suureneb Südame löögisagedus suureneb Südame löögisagedus suureneb Lihased ja maks vabastavad rohkem glükoosi Sensoorne NS Somaatiline NS Autonoomne NS Info tuuakse närvisüsteemi Kasutab motoorseid närve Juhib näärmete, elundite ja (aferentne) silelihaste tööd Antud NS kontrollime oma Jaguneb sümpaatiliseks ja skeletilihaseid parasümpaatiliseks närvisüsteemiks Hüpotalamus juhib antud ...
31) Virgatsaine mõiste. Oska nimetada erinevaid virgatsaineid ja nende toimet. Virgatsaine - keemilises sünapsis asuvad põiekesed, mis sisaldavad transmitterit. Dopamiin mõnutunne, emotsioonid, motivatsioon; Adrenaliin kiirendab südame tööd, tõstab veresuhkru taset; Serotoniin meeleolu, söögiisu, uni. Atsetüülkoliin skeletilihaste kokkutõmme. 32) Mis on refleksikaar? (etapid) 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine); 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas); 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs); 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse); 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib). 33) Nimeta tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud: kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine); Tingitud: omandatakse elu jooksul nagu kaitseja käitumisrefleksid, käimine, jooksmine. 34) Närviraku ja närvi ehitus
Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Aju hierarhiline ülesehitus: Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid. Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perifeerne NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel 2.1 Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN: juhib impulsid retseptoritelt KNS-i 2.2. Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse 2.2.1 Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse 2.2.2. Autonoomne NS; ST: vistseraalne motoorne; FN: signaalid KNS-st südame- ja silelihastele ning näärmetele. 2.2.2.1 Sümpaatiline: võitle/põgene 2.2.2.2. Parasümpaatiline: säästab energiat, puhkeolek
erutuse mingisse elundisse, pannes selle tegevusse. Niisuguseid lihtsaid refleksikaari on inimorganismis vähe. Tavaliselt on meil tegemist kolme- või enamaneuroniliste refleksikaartega. Sel juhul on aferentse ja eferentse neuroni vahel üks või mitu lülitusneuronit. Refleksikaar võiks seega koosneda järmistest osadest: 1 2 3 4 5 RETSEPTOR ---------------- REFLEKSIKESKUS ---------------- TÖÖELUND aferentne neuron eferentne neuron Refleksikaare osad: 1. retseptor e. ärritust vastuvõttev organ 2. aferentne neuron e. toomanärv 3. refleksikeskus - s.o. närvirakkude kogum peaajus või seljaajus 4. eferentne neuron e. viimanärv 5. tööelund e. efektor NS-i omapäraks on erutusprotsesside kõrval ka pidurdusprotsessid. Pidurdus avaldub reflektoorse talitluse nõrgenemises või lakkamises KNS-i toimel. Närvirakkude erutuvusele ja erutuse ülekandele
NS Ülesanded: loob organismi sideme väliskeskkonnaga ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevust organismis kui tervikus. NS talituslik jagunemine s o m a a t i l i n e ehk kehanärvisüsteem EX ! reguleerib skeletilihaste tegevust koordineerib meeleelunditest saabuvate signaalide põhjal kehaosade talitlusi Loob seose org. ja väliskeskonna vahel Teadlik ja Tahtlik tsentraalseks osaks on peaaju ja seljaaju perifeerseks - peaaju- ja seljaajunärvid. v e g e t a t i i v n e ehk siseelundite närvisüsteem inerveerib siseelundite talitlust töötab teadvusest ja tahtest sõltumatult jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks tsentraalne osa - tuumad pea ja seljaajus perifeerne - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest. Hallollus koosneb neuronite kehadest ( tuumad peaaju...
Tööjaotus valgeliblede vahel. Inimorganismi bioloogiline regulatsioon Toimub kahel viisil: 1.) Neuraalne reg. toimub närvisüs. abil e. eelkõige peaaju, mõnikord ka seljaaju. Neuraalse regulatsiooni aluseks on refleksikaar refleksi kulgemisteekond ärritajast teatud elundini. 2.) Humoraalne reg. toimub hormoonide abil, mis liiguvad verega organismis ringi ja mõjutavad organeid. Refleksikaar: 1.) ärritaja 2.)retseptor 3.) aferentne närv 4.)ärritust vastuvõttev neuron I 5.) ärritust edasijuhtiv neuron 6.) eferentne närv 7.) lihas reageerib ja eemaldab käe Regulatsiooni mehhanismidel on ka negatiivne ja positiivne tagasiside. Neg. tagasiside on see, et mingi aine puuduse korral aktiveerub seda ainet tootev elund nt: insuliin, veresuhkru tase jne. Insuliini taseme languse korral hakkaks kõhunääre seda automaatselt juurde tootma. Veresuhkru taset reguleerib maks.
2. millisteks osadeks jaotatakse somaatiline NS? Kesknärvisüsteem / Piirdenärvisüsteem NS slaid 2, 3, 4 3. millisteks osadeks jaotatakse vegetatiivne NS e Sümpaatiline / Parasümpaatiline NS slaid 2, alates 114 autonoomne NS? 4. nimeta 3 erinevat neuroni tüüpi! 1. Aferentne e tundeneuronid 2. Vaheneuron e lülineuron 3. Eferentne e motoorne neuron NS slaid 13, Anat- NS lk 183 5. nimeta 3 erinevat närviraku osa! 1. Neuroni keha 2. Dendriit 3. Akson NS slaid 6 Anat-NS lk 181 joon 131
Mediaal ja sagitaaltasapind jaotab paremaks(dexter) ja vasakuks(sinister) Frontaaltasapind jaotab eesmiseks(ventraalne) ja tagumiseks(dorsaalseks) Horisontaaltasapind jaotab ülemiseks(kraniaalseks) ja alumiseks(kaudaalseks) Välimine externus sisemine - internus Süva profundus pindmine- superficialis Ülemine superior alumine inferior Eesmine anterior tagumine posterior Kahe vahel intermedius Kude on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Südame lihasel on nii silelihaskoe kui vöötlihaskoe omadused. Meeleelundite keskused: Nägemiskeskus kuklasagaras Kuulmiskeskus oimusagaras Haistmiskeskus otsmikusagaras Tasakaaluga on seotud enim tagaaju Silma adaptsioon on silma võime kohaneda erinevatel valgustugevustel. Akommodatsioon on silma kohanemisvõime eri kaugusel asuvate esemete selgeks nägemiseks. Lahkliha...
Erutuse konvergents- erutus paljudelt närvirakkudelt koondub vähemale arvule neuronitele. Erutuse disvergents- ühe närviraku aksoni kaudu närvikeskusesse saabunud erutus algatab erutuse paljudes närvirakkudes. 7. Refleksid, refleksikaar. Kaasasündinud (tingimatud) ja omandatud (tingitud) refleksid. · Video (Crash Course): https://www.youtube.com/watch?v=QY9NTVh-Awo Refleksikaar: ● retseptor- erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine ● aferentne närvikiud- juhivad erutuse KNS suunas ● KNS- erutuse analüüs ● eferentne närvikiud- juhivad erutuse edasi vastavasse organisse/ näärmesse ● efektorid- organ, mis erutusele reageerib Tingimatud refleksid: ● kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks (pupillide ahenemine) Tingitud refleksid: ● omandatakse elu jooksul (kaitse- ja käitumisrefleksid) 8. Immuunsüsteemi elundid, immuunsus; Organismi kaitsebarjäärid. Mittespetsiifiline immuunsus
ümbritsetud sidekoelise kihnuga. ★ INNERVEERIMA - närvidega varustama. ★ PAREES - motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihasnõrkus. ★ PARALÜÜS - motoorse närvi kahjustus, mille tagajärjel vastav kehaosa jääb halvatuks/liikumatuks. ★ REFLEKS - organismi mittetahtlik vastusreaktsioon ärritusele. ★ REFLEKSIKAAR - tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini levib. ★ AFERENTNE NÄRV - sensoorne ehk tundenärv, mis toob erutuse retseptorilt ganglionide kaudu KNS-i, toomanärv. ★ EFERENTNE NÄRV - efektoorne, viimanärv, mis viib erutuse KNS-ist elundisse kas otse (somaatiline ) või ganglionide kaudu (vegetatiivne). 3. HALLOLLUS koosneb neuroni kehadest. VALGEOLLUS koosneb neuroni jätketest. 2 4
Atsetüülkoliini skeletilihaste kokkutõmme. Glutamiinhape, tauriin, norepinefriin, noradrenaliin, Melatoniin jpt. Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. Retseptorid paiknevad: nahal, nahaaluses koes, liigestes, organismi sisekeskkonnas, (valu, puutumine, surve, kuum, külm, asend jne). Kuid kogu organismi poolt vastuvõetavat infot inimene ei taju. Refleksikaar 1. Retseptor (erutuse vastuvõtmine, filtreerimine, kodeerimine, salvestamine) 2. Aferentne närvikiud (juhivad erutuse KNS suunas) 3. Kesknärvisüsteem (erutuse analüüs) 4. Eferentne närvikiud (juhivad erutuse edasi vastavasse organisse või näärmesse) 5. Efektorid (organ, mis erutusele reageerib) Refleksid Tingimatud: kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks. (pupillide ahenemine) Tingitud: Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Peaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Suuraju, väikeaaju, vaheaju, keskaju, piklikaju.
Ganglion ehk närvisõlm närvirakkude sõlmjas kogum. Nad koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Talituselt ja ehituselt jagunevad ganglionid: Sensoorseteks ehk spinaalganglionid asuvad KNS-i lähedal toomanärvi juurl. Vegetatiivsed asetsevad siseelundite talitusi reguleerivate eferentsete närvide teedel või siseelundi seinas. Refleks vastureaktsioon ärritusele Refleksikaar retseptor -> aferentne närv -> KNS -> eferentne närv -> lõppelund Somaatiline ehk kehanärvisüsteem: Seljaaju medulla spinalis Asub lülisambakanalis koos teda katvate kestadega 45 cm pikune, kaal umbes 30 g Ebaühtlane jämedus Sees tsentralkanal Kraniaalselt läheb üle piklikuks ajuks, kaduaalne ots asub L1-L2 kõrgusel. Lõpeb ajukoonustega, millest lähtub terminaal/lõppniit õndralülidele Seljaaju funktsioon:
aistingud, mälu). Rakke saab mõjutada tema kuju muutes (nt. valge verelible) või kasvufaktoriga (kiirendavad või aeglustavad rakkude kasvu). Raku elutegevuse lõpetamine - apoptoos. Neuraalne regulatsioon Neuron (närvirakk) - ül juhtida erutuslainet ja tekitada närviimpulsse. Dendriidid toovad erutuse; akson e. neuriit viib erutust välja. Müeliinkihiga närvikiu osas liigub erutus 10x kiiremini kui ilma kihita. Neuronite jaotus funktsiooni alusel: ● aferentne - toob mujalt erutuse KNSi ● eferentne - viib KNSist erutuse erutuspiirkonda Närvid - närvikiududest, veresoontest ja sidekoest koosnevad väädid. Närvisüsteemi jagunemine I: Kesknärvisüsteem (peaaju + seljaaju) - Töötleb sensoorset infot. gliiarakud - taastuvad rakud, tagavad neuronite stabiilsuse, mõjutavad neuroni arengut, uuendavad ja kõrvaldavad neid.
) 13. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Vegetatiivne närvisüsteem juhib siseelundite ja veresoone taliltust. Veresoontes toimub see siselihaste innervatsiooni teel. Kaks põhiosa on sümpaatiline ja parasümpaatiline NS. Kolmas osa on metasümpaatiline ehk enteraalne närvisüsteem ehk soolenärvisüsteem- siseelundite seintes paiknev närvisüsteem millel pole kesknärvisüsteemis närvirakkude kehasid. Vegetatiivses närvisüsteemis on olemas aferentne ja eferentne osa. Aferentne viib infot elunditelt ja veresoontelt kesknärvisüsteemi. Eferente kesknärvisüsteemist elunditele ja veresoontesse. Vegetatiivse närvisüsteemi eferentne osa on kahest neuronist koosnev. Esimene neuron kannab preganglionaarse neuroni nimetust, selle neuroni keha paikneb KNSs. Selle neuroni jätke lõpeb närvikängus ehk ganglionis. Ganglionis asub teise ehk postganglionaarse neuroni keha, mille jätke ulatub innerveeritava elundini. Sümpaatiline närvisüsteem:
2) Jõumomendid: jõumoment ümber vertikaal-, sagitaal-, ja frontaaltelgede 3) Survetsenter. Surveandurid võimaldavad hinnata kontakti ja jõu jaotust tugu või kontaktpinnale. Platvormi kasutusalad: toereaktsiooni, jõu komponentide ja dünaamika määramine; funktisonaalne asümeetria tsüklilistel liikumistel; liigutuslikud pataloogiad; keha asendi stabiilsus ja tasakaal; survetsentri asukoht ja dünaamika 3) Lihastegevuse tunnused: 1. Neuraalne – lihastegevuse juhtimine - Aferentne – tagasiside - Eferentne- aktiveeriv 2. Energeetiline - ainevahetuslik 3. Mehhaaniline – jõu genereerimine ja ülekandmine Lihaskiud koosneb: 1) Paralleelne elastne komponent (PEK): epi-, peri- ja endomüüseum 2) Järjestikune elastne komponent (JEK): lihaskinnitused luudele (kõõlused) 3) Kontraktiilne komponent (KK) Lihase jõud pole sama mis liigutuse jõud. Liigese jõumoment on liigest ületavate lihaste resultantjõud. Lihastöö režiimid: 1) Isomeetriline e
Reniini vabastamine on vähendatud, kui neerude perfusioon suureneb ja vereplasma angiotensiin II tase on tõusnud – negatiivne tagastusside – see säilitab neerude perfusiooni ja GFRi füsioloogilistes normides. 2 sisemist faktorit, mis kontrollivad glomerulaarsete kapillaaridega verega varustatust: müogeenne refleks ja tubuloglomerulaarne tagasiside. * müogeenne refleks – algatatakse, kui voolumaht neerus muutub. Kui veresoone seina pinge suureneb > aferentne arteriool aheneb. Kui veresoone pinge väheneb > aferentne arteriool laieneb. Müogeense refleksi innervatsiooni pool – pre-glomerulaarsetes arterites ja arterioolides toimub veresoonte silelihasrakkude depolarisatsioon - pingesõltuvad kanalid avanevad ja kaltsium siseneneb mööda kaltsiumikanaleid, see stimuleerib silelihasrakke kontraheeruma. Müogenne refleks on sõltumatu neeru innervatsioonist, kuid seda võivad mõjutada keemilised mediaatorid (NO).
Torukeste süteemi osad on: · Proksimaalsed väänilised torukesed ehk esimese järgu, need on glomeerulise kõige lähemal · Henle ling- kaks säärt- alanev ja ülenev säär (dessendeeruv ja assendeeruv). · Distaalsed väänilised torukesed ehk teise järgu väänilised torukesed. · Viimane osa on kogumistorukesed. Nefroni osad paiknevad koores ja säsis erinevates piirkonades- säsis on Henle ling ja kogumistorukesed. Eferentne ehk viimasoon, aferentne ehk toomasoon. Uriini teke Toimub nefronites, kujutab enesest kaheetapilist protsessi. · Esmasuriin tekib filtratsiooni teel glomeerulis. · Vereplasma läheb veresoontest (kapillarides, mis moodustavad päsmakese) filtratsiooni teel läbi kapilaari seina ja läbi kihnu sisemise lestme kihnu õõnde. · Päsmakesse jõuab kogu veri, päsamakese sein on nii tihe, et vere vormelemendid ei saa filtreeruda, ei pääse läbi. Plasma läheb aga läbi.
toimivas ajus kirjeldatud kolm kooreväljade gruppi koos oma ümberlülitumiste ja seostega üksteise ning koorealuste analüsaatorite instantsidega töötavad keerukalt diferentseerunud tervikus.“ Seepärast lisame teooriasse: 1. Pikad ühendused II ja III bloki vahel 2. Pikad ühendused ajusagarate vahel I <-> II ja III II <-> III O <-> T Miks afaasiad seostuvad ajukoorega just nii?: 1) Sensoorne T2; 2) Akustiko-mnestiline TO3/F; 3) Optiko-mnestiline TO3; 4) Aferentne motoorne TP3; 5) Semantiline TPO3; 6) Eferentne F2; 7) Dünaamiline F3 Aju süvastruktuuride roll psüühilises tegevuses Kaks rolli: üldine ja spetsiifiline. 10 Üldine roll – üldise ärkveloleku kindlustamine. Eelkõige RF funktsioon. Tänu tasakaalustatusele (ülenev – alanev; erutav – pidurdav), on võimeline „kaitsma“ aju
dendriitidega, seetõttu on võimalik erutuse ülekanne. 40. Erutuse ülekanne neuromuskulaarses sünapsis toimub järgmiselt: lihaskude reageerib kontraktsiooniga nii otsesele kui ka närvi impulsile. Erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele toimub sünapsi vahendusel. 41. Refleks on automaatne neuromuskulaarne tegevus, mis on esile kutsutud stiimuli poolt. 42. Refleksikaar koosneb: retseptor, aferentne närv, refleksikeskus, eferentne närv. Lihasfüsioloogia 43. Lihaskoe liigid on: silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude. 44. Vöötlihaskoe kõige väiksemaks talituslikuks üksuseks on müofibrill. 45. Lihaskontraktsiooni üldine mehhanism on järgmine: Kontraktsioonimehhanism 1: Puhkeolekus katab tropomüosiin aktiini aktiivosa. Närvijätket mööda ajust tulnud signaal antakse AP kujul neuromuskulaarse sünapsi kaudu üle lihasraku membraanile
· pseudounipolaarne rakukehast eemaldub üks jätke, mis hiljem hargneb; selle koosseisus nii dendriit kui akson, mis arengu käigus ühinenud · bipolaarne rakukeha ühest otsast väljub dendriit, teisest akson · multipolaarne · pikaaksoniline (palju dendriite, üks dendriitidest tunduvalt pikem akson) · lühiaksoniline (palju dendriite, akson dendriitidega sama pikk) Jaotus funktsiooni alusel: · aferentne toob perifeeriast info KNS-i · vaheneuron kogu ulatuses KNS-s · eferentne viib KNS-st info efektorelundini Kas neuroneid saab tekkida organismis elu jooksul juurde? Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk- järgult ka organismi kasvades. 2. GLIIA. Mis on müeliin, kus teda leidub ja mis on tema funktsioon? Müeliin on valge plastiline aine, mis koosneb lipiididest (rasvadest) ja valgust
PS! Arst ei tohi kirjutada ravimeid välja ravimi nime järgi, vaid ainult toimeaine järgi. Refleksi ja refleksikaare mõiste ja osad Refleksiks nim organismi vastusreaktsiooni ärritusele. Selle kaudu närvisüsteem reguleerib organismi talitlust. Refleks levib refleksikaart mööda. See on tee, mille erutus läbib vastvõtvalt retseptorilt (sensorilt) kuni täidesaatva elundini. Refleks toimub teatud aja jooksul. Seda aega nim refleksiajaks. Refleksikaare osad: Sensor/retseptor -> aferentne e sensoorne tee -> keskus (KNS) -> eferentne tee -> (võtab vastu erutuse) tundlikkust esilekutsuv motoorseid või sekretoorseid reaktsioone esilekutsuv (täidesaatev) -> efektor e täidesaatev elund -> REAKTSIOON Keskuses (seljaaajus) võib olla ka vaheneuron. Siis on tegemist juba bisünaptilise refleksiga.
Võib näidata ka armistunud insulti. Lained suurema amplituudiga ja harvemad, ebakorrapärased. (Parem meetod ajukasvaja diagnoosimiseks on kompuutertomograafia) Vegetatiivne närvisüsteem, selle ehitus ja funktsioonid: Vegetatiivne NS on närvisüsteemi see osa, mis innerveerib siseelundeid ja veresooni. Kaks alaosa: 1) sümpaatiline NS; 2) parasümpaatiline NS Vegetatiinvse NS-i närvid kesknärvisüsteemis vastavale elundile kulgevad kahe närvina: 1) eferentne 2) aferentne Esimese närvi keha asub kesknärvisüsteemis kas peaajus või seljaajus. Preganglionaarne närv kesknärvisüsteemist väljuv närv. Ganglionis saab alguse teise ehk postganglionaalse neuroni keha, mille jätked lõpevad innerveeritaval elundil. Osa ganglione (lülisamba vahetus naabruses asuvad) moodustavad ülalt alla sümpaatilise piirvääte (?????). Teise neuroni keha on sümpaatilises NS-is. Osa ganglione aga asuvad kõhuõõnes. Paaritud ganglionid: 1) päikesepõimik; 2) ülemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
