Kultuur inimeses Kultuuritust ei ole olemas Ilmar Raag, essee Postimees 8.jaanuar 2011 Kultuurist räägitakse sageli vaid seoses kirjanduse, teatri või muude kunstidega, kuid tegelikult tähendab kultuur midagi palju enamat. Kultuuri ei saa vaadelda kui midagi, mis on ainult riikidel või kindlatel piirkondadel, vaid ka igal inimesel on kultuur. Ilmar Raag toob oma essees välja, et kultuur on tervik, mis sisaldab teadmisi, usku, kumsti, moraali, seadusi, tavasid ja muid võimekusi, mida inimene võib omandada ühiskonna liikmena ning inimene pole kunagi ilma kultuurita. Mina olen nõus, lähtudes eelnevast definitsioonist, et inimese kultuuritust ei saa selgelt piiritleda ning iga inimese kultuur on veidike erinev, kuna ühiskonnas esinevatel mõjuteguritel on inimeste jaoks erinev roll.
Kultuur kui rahva vara Iga rahvuse teeb eriliseks tema kultuur. Kultuuri moodustavad tavad, kombed, keel ja tähtpäevad. Erinevatel piirkondadel ja rahvastel on see erinevalt välja kujunenud. Eesti kultuuri on tugevasti mõjutanud ajaloosündmused ja teiste riikide eeskuju. Seetõttu on osad meie kultuurile iseloomulikud tavad välja suremas. Ka rikastame meie kultuuri teiste rahvaste iseärasustega. Eesti kultuur on saanud mõjutusi teistelt rahvastel, näiteks sakslastelt ja venelastelt. 20.sajandil Nõukogude Liidu võimu all olles lubati välja anda ainult sotsialistlikke kirjandusteoseid
allumatu. 7. Märgi joonisele peaaju osad ja kirjuta juurde nende osade ülesanded. Suuraju e. otsaju , mõhnkeha, vaheaju, keskaju, tagaaju: piklikaju ja väikeaju. 8. Nimeta seljaaju ülesanded. Selgita, mis võib olla põhjuseks, et Kevin peale autoõnnetust ei saa enam kõndida ja peab liikumiseks kasutama ratastooli? Seljaaju põhiülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga. 9. Suuraju koore eri piirkondadel on erinevad ülesanded. Märgi joonisele ajusagarad ja kirjuta, milliseid ülesandeid need täidavad. 10. Te märkate ootamatult tänaval püstoliga vehkivat meest. Koosta tekst, mis kajastaks teie närvisüsteemis toimuvat ja närviimpulsside liikumise teed. Saad kasutada mõisteid: Kes k NS (peaaju, seljaaju, meeleelundid), Autonoomne NS (lihased, neerupealised, adrenaliin), aksoonipotensiaal, sünaps, virgatsained. 11
tasakaalustus. · Demokraatlik valitsmine: Võim ei ole koondunud ühe isiku või asutuse kätte. Võim on avalik ja kontrollitav. Võim seisab rahvale võimalikult lähedal. · Parlamentaalse korralduse puhul valib parlamendisaadikud rahvas, otsestel valimistel. · Presidentaalse korralduse puhul valib rahvas otse nii parlamendi kui presidendi. · Föderaalriik riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus(USA, Venemaa) · Unitaarriik riigid, kus kohaliku elu määrab põhijoones keskvalitsuse poliitika(Prant. Suurbr.) · Võimu kontrollimine: Tagada ühisvara kasutamine rahva huvides. Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek. Vältida riigivõimu kuritarvitamist. · Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist.
Asend- jõgede vaheline ala. Selle terminiga tähistati vanal ajal Pärsia lahte saabuvate Eufrati ja Tigrise jõe kesk-ja alamjooksu alasid. Looduslikud olud-vihma sadas vähe ja seda põhjapoolsetel piirkondadel. Jõgede abil niisutamisest poleks kasu sest jõgede tegevus on ettearvamatud. ajalooperioodid- 700 a eKr sai P-M alguse põlluharimine. 4000 a Ekr tõusid esile varaseimad linnalised keskused, sealhulgas Uruki linn. Õpiti kasutama purjekat ja ratast. peagi tekkis piltkiri. Sumeri linnriigid u 3000-2340 a eKr- 3000 eKr kujunesid järkjärgulise arengu tulemusena mitmed Sumeri linnriigid. Neis olid kasutusel kiilkiri. Akadi suurriik 2340-2160 a eKr- 2340 a eKr vallutas Akadi valitseja Sargon
rahvusvahelises suhtlemises, on parlament pääsemisel pole tähtis mitte relvajõudude ainult kandidaadile antud häälte arv, ülemjuhataja.Parlamendi pärusmaaks vaid ka tema asetus partei jääb seadusandlus. valimisnimekirjas. Föderaalriik-Riik, kus piirkondadel Inimesed ei käi valimas, kuna on oma elu korraldamisel suurem 1)puudub huvi 2)Ei teata, mis nende vabadus. häältest saab 3)erakonnad ei täida Unitaarriik-Riik, kus kohaliku elu lubadusi 4)ei osata valida erakondade määrab põhijoontes keskvalitsuse vahel. poliitika.
Taimede kasvuks sobiv aeg jääb väga lühikeseks. Antarktise servaaladel kasvavad samblikud, samblad ja vetikad. Külmakõrbes puuduvad kõrged puud. Elu peitub peamiselt vees, kus on soojem. Vaalaliste, loivaliste ja veelindude toiduks on vees hõljuv plankton. Ka loomaliike on nii Arktikas kui ka Antarktikas vähe. Antarktika jääväljadel on peamisteks elusolenditeks pingviinid, Arktikas aga põhjapõder, karu ja väike näriline lemming. Ekvaatorilähedastel piirkondadel, kus on aasta ringi soe ja niiske, laiuvad liigirikkad vihmametsad. Metsas kasvab väga palju puuliike ning palju erinevaid taimi on leidnud elupaiga nende okstel ja tüvedel (nt vääntaimed).Taimedel on väga palava ja niiske kliima tõttu kujunenud välja rikkalikud kohastumused, et ellu jääda. Taimed kasvavad rinnetena ,et piisavalt valgust saada. Samuti on nad higihaljad ja heletate ning suurte õitega, et putukad neid märkaksid
Monarhia. 1.absoluutne monarhia-koguvõim kuulub ühele isikule. 2.konstitsiooniline monarhia-jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb põhiseadsuega kooskõl. Vabariik. Võimuesindaja on valitavad. võib olla 2tüüpi.1.parlamentaarne vabariik. Valitsus peab andma aru oma tegemistest. 2.presidentaalne vabariik. Rahvas valib otse presidendi kui parlamendt(vene, usa). Rahvas saab uue valitsuse pärast presidendi valimisi mitte parlamendi valimisi. Autoritaarneriik. Seaduse muutmine käib valitseja suva järgi pole õigeid valimisi, kodanike organisetsioone on ainult 1 erakond. Totalitaarneriik. Planeerib ja kontrollib kõikke ühiskonnas toimunut. (Kodanike eraelu ametialasdeid suhteid ja liikumised.) Siirderiigid. Riigiti erineb ka kohaliku võimu ning regionaalse võimu vahekorda: *föderaalriik-piirkondadel on oma elu kamandamiseks suured valdused. *unitaarriik- kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, nt eesti. Rah...
Kuulmine Kuulmine võimaldab eristada helilaineid, kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist Kuulmisorganiks on kõrv Kõrv jaotub välis-, sise- ja keskkõrvaks Väga tugevad helid ja pidev müra võivad põhjustada stressi ning kuulmiskahjustusi Maitsmine ja haistmine Maitsmisrakud asuvad peamiselt keelel Haistmisrakud asuvad peamiselt ninakoopas Nii maitse- kui lõhnaaisting kujunevad lõplikult välja peaaju oimusagaras Eristatakse nelja peamist maitset, mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus Maitsmismeele abil saame hinnata toidu ja joogi kvaliteeti Haistmismeele abil saab hinnata sissehingatava õhu kvaliteeti Õhus lendlevad lõhnaained satuvad organismi peamiselt sissehingamisel - ninasõõrmete ja suuõõne kaudu - segunevad maitsmis- ja haistmisaisting Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Soome, Rootsi, Taani 3) Pinnaehitus: Norra on väga mägine. Ta moodustab suurema osa mägismaa. Tähtsamad mäestikud on: Galdhøpiggen(2469m), Glittertind(2464m), Store Skagastølstind(2403m), Sentralntind(2348m) Madalike leidub ainult Oslo ja Trondheimi ümbruses. 4) Ilmastik: Väga mahe ja niiske kliima. Jaanuari keskmine temperatuur on umbes: 2-5 kraadi ja juuli keskmine on: 11-16 kraadi. Sademete langemine on piirkonniti väga erinev. Mägistel piirkondadel võib sademeid langeda kuni 2225mm. Aasta keskmine sademete hulk mägedest Ida pool asuvatel aladel jääb alla 300mm. Tavaliselt jääb sademete hulk 700-800mm kanti. 5) Veestik: Pikim jõgi on Glomma(604km), Tana ja Drammen. Suurim järv on Norras Hornindalsvatnet ja Salsvatnet. Laevatatavaid veekogusid on Norras väga vähe. 6) Loodusvarad: Norras leidub naftat, maagaasi, kivisüsi, mets, veejõud, kalavarud, vask, rauamaak ja tsink
ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. 1)Seadusandlik on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Täidesaatva võimu järelvalve ja kontroll(Riigikogu). 2)Täidesaatev rakendab seadusi ja viib ellu poliitikat(valitsus). 3)Kohtuvõim(kohtud). 4. Mõisted: · Unitaarriigil on ainult üks põhiseadus, ühtne õigussüsteem ning ühtne riigivõimu- ja riigivalitsemisorganite süsteem. · Föderaalriik riik, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. 5. Parlamendi ülesehitus: · Koalitsioon moodustuvad nendest erakondadest kellest moodustub valitsus. · Opositsioon need, kes ei kuulu valitsusse(kellel pole ministriportfelle), kritiseerivad koalitsiooni(Rohelised, Rahvaliit, Keskerakond). · Ühekojaline. 1)JUHATUS Kõige tähtsam valitakse saadikute seast: - Esimees e. spiiker Ene Ergma - 2 aseesimeest Kristiina Ojuland, Jüri Ratas. 2)Komisjonid ülejäänud parlamendi liikmed:
riigivõimu teised harud- kohtuvõim ja keskpank. Võimu kuritarvitamise korral saab ka parlamendi liikmeid, kohtunikke ja presidenti kohtulikule vastutusele võtta. Oluline on vältida võimu koondumist pealinna. Selle vältimiseks on tekkinud omavalitsused, kes seisavad rahvale lähemal ja saavad kiiremini otsuseid teha ning olukorda ja vajadusi hinnata. Piirkondliku ning kohaliku võimu vahekord ühiskonna valitsemises erineb riigiti. Selliseid riike, kuus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nimetatakse föderaalriikideks. Täpsemalt siis on see pisikeste riikide liit ehk mitu riiki on ühinenud ning igas riigiosas on omad seadused. Föderaalriigid on nt: Saksamaa, USA, Venemaa. Selliseid riike, kus kohaliku elu määrab keskvalitsuse poliitika, nimetatakse unitaarriikideks. Täpsemalt siis annab keskvalitsuse poliitika kohaliku elu suuna kätte. Riiklik ühtsus ei tähenda, et omavalitsusele jääb käsutäitja roll. Omavalitsuse poliitika
parlamendilt. Alati kui valitakse uus parlament moodustatakse ka uus valitsus. Presidendi valib valdavad enamuses riikides parlament. Presidentaalne demokraatia- rahvas valib nii parlamendi ja presidendi. Valitsuse paneb kokku president. Uus valitsus moodustatakse peale presidendi valimisi. President juhib valitsust ning on sisuliselt peaminister, relvajõudude ülemjuhataja, esindab riiki rahvusvaheliselt. Parlamendi ülesandeks on seadusandlus(USA, Venemaa, Prantsusmaa). Föderaalriigid- piirkondadel on oma elukorraldamisel suurem vabadus(usa,saksamaa). Unitaarriigid- kohaliku elu määrab keskvalitsuse poliitika. Võimukontrollimine on vajalik, et a) tagab ühisvara kasutamise rahva huvides b) garanteerida riigi ja kodanike julgeolek. c) Väldib riigivõimu kuritarvitamist. Õiguskantsler- kontrollib põhiseadusi ja seaduste täitmist. Riigikontroll- kontrollib majandust,riigivaraga ümberkäimist. Kaitsepolitsei- kontrollib julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist.
Valitsuse ülesanne on viia ellu poliitilisi otsuseid. Kohtuvõim: organiteks mitmesuguse kohtud ja õiguskantsler ,kes seisavad hea selle eest, et igaühe õigused ja vabadused oleksid seaduste kohaselt tagatud. Parlamentaarne demokraatia: demokraatia vorm, kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses (Briti Ühendkuningriik, Eesti). Presidentaalne demokraatia :demokraatia vorm, kus valitsust juhib reaalset võimu omav president (USA ,Venemaa). Föderaalriik :Riik, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus (USA, Saksamaa ,Venemaa) Unitaarriik :riik ,kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika (Prantsusmaa, Suurbritannia, Eesti). Võimu kontrollimine :1)tagada ühisvara kasutamine rahva huvides 2)garanteerida riigi ja kodanike julgeolek 3)vältida riigivõimu kuritarvitamist. Õiguskantsler: Kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist. Riigikontroll: kontrollib riigi majandustegevust ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist.
Arktiline kliima on kliimatüüp Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi, mis on iseloomulik arktilisele kliimavöötmele ja Lähis-Arktika osale. Aasta läbi valitsevad siin arktilised õhumassid, mis põhjustavad madalaid õhutemperatuure. Seda põhjustab ka päikesekiirte väike langemisnurk, kuni poolaastani kestav polaaröö ja valge jää ja lumega kaetud pinnase tõttu suur albeedo ehk peegelduva kiirguse osa. Arktilise kliimaga piirkondadel on madalad õhutemperatuurid nii talvel (kuni -40°C) kui ka suvel (juuli keskmine õhutemperatuur kuni +5°C). Polaarpäeva jooksul otsekiirguse hulk on suur, aga on ka pilvine ilm ududega. Aastane sademetehulk 100200 mm. Lähisarktilise kliimale üleminekul areneb tsüklonaalne tegevus ja sademete hulk suureneb kuni 400 mm aastas. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi vastab arktilisele kliimatüübile E polaarkliima kõige soojema kuu keskmise temperatuuriga alla
isikute või asutuste kätte. Parlamentaarne demokraatia (SB, Saksamaa, Rootsi, Norra, Läti, Tehhi, Eesti...) - rahvas valib parlamendi (riigikogu), kes valib presidendi (riigiesindaja väljaspool riiki) ning hääletab valitsuse ja valitsus annab parlamendile aru. Presidentaalne demokraatia (USA, Venemaa, Soome, Prantsusmaa) - rahvas valib parlamendi ja presidendi ( täidab ka peaministri ja relvavalvuri osa) ja president nimetab ametisse valitsuse. Föderaalriigid - riigid, kus kohalikel piirkondadel on suurem otsustamisõigus (USA). Unitaarriigid (Eesti) - kohaliku elu määrab keskvalitsus ( Prantsusmaa, SB, Skandinaaviamaad). Presidendi ja parlamendid tegevust piiravad ja kontrollivad riigivõimu teised harud: riigikontroll... Seaduse rikkumise eest võetakse ka parlamendiliikmed kohtulikule vastutusele. RIIK=RAHVAS+TERRITOORIUM+SÕLTUMATU VÕIM. Valimiskogu koosneb riigikogu liikmetest ja kohaliku omavalitsuse esindajatest.
Transpordivahendite kiire areng, veokulude vähenemine, kommunikatsiooni kiire areng Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine, kapitali ja inimeste liikumise suurenemine Tehnoloogilised uuendused: tuuma- ja kosmosetehnoloogia, mikroelektroonika, biotehnoloogia, arvutite kasutuselevõtt, lennunduse areng Majanduslikku globaliseerumise jooned: PositiivsedNegatiivsedRahvusvaheline konkurents soodustav kvaliteetsemate toodete turuletulekutTeatud vaestel ja ebastabiilsetel piirkondadel jäävad investeeringud saamata, riikide vahelised erinevused suurenevadRahvusvahelisi investeeringuid on võimalik teha kõikidesse maailma piirkondadesseMigratsioon võib tööturu tasakaalust välja viiaOn vähenenud väliskaubanduse barjääridVõivad tekkida konfliktid erinevate kultuuride vahelSuurenenud on kapitali ja tööjõu liikumineArengumaade loodusvarade odavmüük ja laastamine, keskkonna saastamineTranspordi ja kommunikatsioonivõimaluste paranemise tõttu on maailm muutnud
Mõisted: Parlament seadusandlik võim Valitsus täidesaatev võim Kohtud kohtuvõim Võimude lahusus ja tasakaalustatus demokraatliku valitsemise põhimõte, mille kohaselt võim jaotatakse seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel Föderaalriik need riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus Unitaarriik ehk ühtne riik riik, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet Riigikontroll riigiasutuste ja organisatsioonide majandustegevust kontrolliv organ Eestis Kaitsepolitsei jägib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist Konstitutsioon ehk põhiseadus riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse,
Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Autoritaarses riigis pole rahva osaluseks niisuguseid tegusaid võimalusi nagu valimised, erakonnad ja kodanikuorganisatsioonid. Kogu võimutäius on koondunud ühe isiku või ustava kildkonna kätte. Totalitaarses riigis on rahvas muudetud võimuloleva rühmituse tööriistaks. Riik planeerib ja kontrollib kõike ühiskonnas toimuvat, kaasa arvatud ka kodanike eraelu, ametialaseid suhteid jne. Föderaal ja unitaarriigid Niisugused riigid, kus piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus, nim. föderaalriikideks. Need riigid, kus kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika, on unitaarriigid. Sinna kuulub ka Eesti. EV põhiseadus Ehk konstitutsioon, mis tähendab eelkõige kirjalikku õigusakti ja see sisaldab valitsemise ja seadusandluse üldisi põhimõtteid. See on riigi kõrgeim seadus. Ülejäänud riigi seadused peavad olema põhiseadusega alati kooskõlas. Valimisõigus ja kandideerimisõigus
6. Kuidas struktuuritoetust eraldatakse? 7. Millistes valdkondades on võimalik taotleda rahastamist Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu? 8. Millised võimalused on toetuste saamiseks mittetulundusühingutel (MTÜ)? 9. Millega tegeleb Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove 10. Kirjelda üht edukat projekti, mida on teotatud Euroopa Liidu struktuuritoetuste kaudu. Vastused 1. Euroopa Liidu regionaalpoliitika eesmärgid: aidata kõikidel piirkondadel saavutada oma kogupotentsiaali. luua piirkondlikul tasandil rohkem konkurentsi ja parandada tööhõivet, investeerides suure kasvupotentsiaaliga piirkondadesse. viia pärast 2004. aastat ELiga ühinenud riikides elatustase võimalikult kiiresti ELi keskmisele tasemele. 2. Struktuuritoetus on Eestile Euroopa Liidu poolt eraldatud selleks, et toetada majanduse arengut ning vähendada seeläbi arenguerinevusi Euroopa regioonide vahel
Hispaania Kuningriik (ESP) Reino de España ( hispaania keeles) 1. Üldiseloomustus Hispaania Kuningriik asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos (Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel). Hispaania piirneb lõunast Atlandi ookeaniga (Cádizi laht), läände ja põhja jääb Biskaia laht ning idasse ja lõunasse Vahemeri. Hispaani lõunaosas on ka Gibraltari väin. Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate autonoomsete linnadega Naaberriigid: Prantsusmaa, Andorra, Portugal, Ühendatud Kuningriik (Gibraltar) ja Maroko (Ceuta ja Melilla linnad) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Riigikord: parlamentaarne monarhia Rahvaarv: 44,7 miljonit (2006. a.) Pealinn: Madrid Pealinna rahvaarv: 3,129 miljonit Rahvastiku tihedus: 88,6 in/km² (2006. a.) Riigikeel: hispaania keel Rahaühik: eu...
· Absoluutne e. piiramatu kogu võim kuulub ühele valitsejale. Nt: Bahreini emiraat · Konstitutsiooniline e. piiratud monarh + parlament. Nt: GB, SWE, NOR Vabariik valitav võim, riigipeaks president EESTI PARLAMENTAARNE DEMOKRAATIA Võimude lahusus seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim Parlamentaalne korraldus rahvas valib otsestel valimistel parlamendisaadikud Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. Nt: RUS, USA, GER Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika. Nt: GB, FIN, SWE, NOR, EST Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist Riigikontroll kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist Kapo jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist PÕHISEADUS E. KONSTITUTSIOON - määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused
kohanenud kõne põhilise helisagedusega, mis on umbes 300-3500 Hz. Kuulmisteravus sültub inimese vanusest. Vanemas eas langeb koos sensoorse tundlikkuse üldise kahanemisega ka kuulmisteravus. Väga tugevad helid võivad tekitada valuaistiguid või viia koguni kuulmiskahjustusteni. 3 Maitsmine Inimese maitmiselundiks on keel. Eristatakse peamisel nelja peamist maitset: magus, hapu, soolane, mõru. Keele eri piirkondadel on maitsete suhtes erinev tundlikkus. Keele ots tunneb kõige paremini magusat, servad haput ja pära mõru maitset. Soolasetundlikkus on on suurem keele otsas ning servades. Selleks, et maitset tunda on vajalik sülg ja retseptoritega varustatud maitsmispungad keelel. Maitsmispungadest kandub närviimpulss edasi peaaju vastavasse piirkonda, kus eristatakse maitset. Maitsmismeel on väga oluline, kuna selle abil saab hinnata toidu ja joogi kvaliteeti. Enamgi
I 1.ühe religiooni iseloomustus. * Taoism on levinud Hiinas. Sõna tao tähendab teed, kulgemist. Kõiges on kaks alget: Yin ja Yang. Seda tasakaalu võib rikkuda inimese käitumine. Taoismis on palju kaitsevaime. Oluline on võitlus kurjade vaimudega. Usutakse surematusesse ja surematu sureb vaid näiliselt. Hingi, kelle keha on maetud rituaalideta, nimetatakse näljasteks vaimudeks ning palvetatakse, et nad kurja ei teeks. Usu väljend maastikukujunduses on feng shui. Leinavärviks taoismis on valge. 2. kahe tsivilisatsiooni lühiiseloomustus. * Lääne tsivilisatsioon Algusperiood 700-800 a pKr. On levinud Euroopas, Austraalias, Põhja-Ameerikas. Ühendab ristiusk, kiire majanduse areng, tarbimisühiskond, rahakultus. Vanad traditsioonid on hääbumas. * Ladina-Ameerika tsivilisatsioon segu indiaanlaste ja euroopa kultuurist. Rassid on segunenud, kultuur on temperamentne ja liikuv. Peamiselt temperamendi pärast on probleemid riigivalitsemises, m...
hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik ja lööbed nahal. Külmaallergia Külmaurtikaaria (nõgestõbi) on allergia, kui pärast külmastiimulit tekivad nahale nõgestõve nähud või suured punased laigud. Laigud on tavaliselt sügelevad ning esinevad piirkondadel, mis pole külma eest kaetud, enamjaolt näopiirkonnal ja kätel. Vahel võib ka olla, et jalad hakkavad sügelema ja paistetama. Külmale tundlikumatel inimestel ei pruugi keha katmine külma eest aidata ja allergia võib tekkida üle keha
Kõrvas asub ka tasakaaluelund, mis aitab säilitada tasakaalu, orienteeruda ruumis ja sooritada liigutusi. Inimene tajub 16- 20000Hz. Alla 16 Hz-infraheli ning üle 20000 Hz ultraheli ( inimene ei kuule) MAITSMINE JA HAISTMINE Maitsmine ja haistimine tähendavad vastavalt maitsmis ja haistmisrakkudle reageerimist. Maistmisrakud asuvad keelel ning haistmisrakud ninakoopas. Maitsmine eristatakse magusat, haput, soolast ja kibedat maitset. Keele eri piirkondadel on maitsete suhtes erinev tundlikkus. Maitsmismeele abil saab hinnata toidu ja joogi kvaliteeti. Haistmine saab hinnata lisaks joogi ja söögi kvaliteedi ka õhu kvaliteeti. Õhus lendleva lõhnained satuvad organismi sissehindamisega nii ninasõõrmete kui ka suuõõne kaudu. KOMPIMINE EHK PUUDUTAMINE Kompimisega saab kindlaks teha esemete kuju ja suuruse, nende materjali jne. Tekib, kui mingi ärritaja mõjub
siseselt esineb jõukuse osas suuri erinevusi. Kõige jõukam riik Luksemburg on enam kui seitse korda rikkam kui Rumeenia ja Bulgaaria, kes on kõige vaesemad ja uuemad ELi liikmesriigid. ELi liikmelisuse dünaamiline mõju ühendatuna tarmuka ja sihipärase regionaalpoliitikaga võib siiski anda häid tulemusi. Solidaarsus ja ühtekuuluvus ELi regionaalpoliitika eesmärk on: · aidata kõikidel piirkondadel saavutada oma kogupotentsiaali; · luua piirkondlikul tasandil rohkem konkurentsi ja parandada tööhõivet, investeerides suure kasvupotentsiaaliga piirkondadesse; · viia pärast 2004. aastat ELiga ühinenud riikides elatustase võimalikult kiiresti ELi keskmisele tasemele. Ebavõrdsuse põhjused Piirkondlik ebavõrdsus võib olla põhjustatud mitmetest teguritest, sealhulgas järmisest: · geograafilisest eraldatusest tulenevad pikaajalised takistused;
Presidendi valib sellises riigis samuti parlament. Presidendi ülesanne on olla rahvusliku ühtsuse sümboliks, poliitilisse tegevusse ta eriti ei sekku. Presidentaalne korraldus rahvas valib otse nii parlamendi kui presidendi. Valitsuse komplekteerib president oma äranägemise järgi. Sellise korralduse puhul on presidendi ülesanded: 1) juhtida valitsuse igapäevast tööd 2) Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 3) olla relvajõudude ülemjuhataja. Föderaalriik piirkondadel on oma elu korraldamisel suurem vabadus. (USA, Saksamaa, Venemaa) Unitaarriik kohaliku elu määrab põhijoontes keskvalitsuse poliitika Võimu kontrollimise vajalikkus: 1) Tagada ühisvara kasutamine rahva huvides 2) Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek 3) Vältida riigivõimu kuritarvitamist Õiguskantsler kontrollib põhiseaduse ja seaduste järgimist. Riigikontroll kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist.
elektromagnetlaineid pikkusega 380-770 nm. Silma võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud kepikesed on olulised hämaras nägemiseks ning kolvikesed värvuste nägemiseks. Daltonism on puna-roheline värvipimedus. Helina kuuleb inimene õhuvõnkeid sagedusvahemikus 16-20 000 Hz. Inimene ei kuule infraheli (alla 16 Hz) ega ultraheli (üle 20 000 Hz). Väga tugevad helid ja pidev müra võivad põhjustadastressi ning kuulmiskahjustust. Eristatakse nelja peamist maitset, mille suhtes on keele eri piirkondadel erinev tundlikkus. Keele ots tunneb paremini magusat, servad haput, pära mõru maitset. Soolasetundlikkus on suurem keele otsas ja servades. Maitse võib hoiatada ohu eest. Lõhnadel pole spetsiaalseid nimetusi, neid määratletakse mingite objektide või protsesside kaudu. Puutetundlikkus sõltub nahas olevate retseptorite hulgast. See on suurim sõrmeotstes, keeles ja huultes. Aistingutel on neli põhidimensiooni. Intensiivsus - aistingu tekkeks on vaja, et ärritaja oleks küllalt tugev
rahvastikuregistris selles omavalitsuses) Umbes 20% erinevad eraldised riigilt Umbes 5% kohalikud maksud Laenamine, rentimine, varamüük jne. Ülesanded: Korraldada kohaliku transporti Hoolitseda heakorra ja keskkonna eest Osutada sotsiaalabi ja teenuseid Korraldada elamu ja kommunaalmajandust (koristajad, prügivedu, veetrassid jne.) Korraldada koolide, lasteaedade, raamatukogude ja meditsiiniasutuste tööd Riigikorralduse vormid Föderatsioon ehk föderaalriik liitriik, kus piirkondadel on suur iseotsustusõigus. Nt: USA osariigid, Venemaa oblastid, Saksamaa liidumaad. Unitaarriik ühtne juhtimine ehk keskvõim ja ühtne seadusandlus. Riik on jagatud väiksemateks haldusüksusteks, kuid neil puudub suur otsustusõigus. Nt: Eesti. Konföderatsioon ehk riikide liik sõlmitakse rahvusvaheliste lepingutega teatud eesmärkide saavutamiseks. Ühine riigipea puudub. ~ Euroopa Liit Ühiskonnakorralduse vormid Demokraatia Diktatuur Riigivalitsemise vormid
suunata rohelise teega harjunud ameeriklased ümber india teele . Selleks oli tal maitsmiseks valmis keedetud hulganisti musta teed, kuid kuumalaine tõttu ei soovinud keegi tema jooki proovida. Blechynden tuli mõttele valada valmis tõmmanud tee jääkuubikute peale ning pakkuda seda karastusjoogina. Sellest sai maailmanäituse lemmikjook ja jäätee muutus vähehaaval populaarseks kogu USA -s ja edaspidi ka Euroopas . 6. Tee valmistamine Erinevatel rahvastel ja piirkondadel on sadu erinevaid tee valmistamise meetodeid. Teed võidakse valmistada veega, piimaga, võiga, rasvaga, õliga jne. Teed mitte üksnes ei jooda, vaid mitmel pool ka süüakse: teelehtede peenike puru vahustatakse koore või mõne muu ainega, maitsestatakse ning süüakse väikestes kogustes. Tee maitsestamiseks võidakse lisada väga erinevaid aineid ja drooge: soola, suhkrut, mitmesuguseid pipraid, nelki, muskaati, tsitruselisi, rosinaid, mett, alkoholi jpm. Venemaal juuakse teed moosiga
Oolong-teed tehakse lehtedest, mis on osaliselt fermenteeritud ja need paigutuvad nii maitselt, värvuselt kui aroomilt musta ja rohelise tee vahepeale. Tuntuim oolong on Formosa oolong Taiwanilt. Lisaks nimetatuile on veel mitmeid teisi teesorte: valge tee, kollane tee, punane tee jt. Eestis on turuliidriks Lipton aga Tetley ei jää palju maha, samuti Dilmah püsib turul kenasti. 7 4. TEE VALMISTAMINE Erinevatel rahvastel ja piirkondadel on sadu erinevaid tee valmistamise meetodeid. Teed võidakse valmistada veega, piimaga, võiga, rasvaga, õliga jne. Teed mitte üksnes ei jooda, vaid mitmel pool ka süüakse: teelehtede peenike puru vahustatakse koore või mõne muu ainega, maitsestatakse ning süüakse väikestes kogustes. Tee maitsestamiseks võidakse lisada väga erinevaid aineid ja drooge: soola, suhkrut, mitmesuguseid pipraid, nelki, muskaati, tsitruselisi, rosinaid, mett, alkoholi jpm. Venemaal juuakse teed moosiga
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Lk. 96-100 Demokraatia kui piiratud valitsemine · Konstitutsionalism. USA · Piirangud. Sisulised protseduurilised · Võimude lahusus. Presidentalism · Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia. · President nii riigipea kui valitsusjuht. · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Valitsuse pikk eluiga. · Vastastikune tegevuse pärssimine. Poolpresidentalism · Prantsusmaa, Venemaa, Leedu. Prantsusmaa · Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. · Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. Parlamentarism · Eesti, Saksamaa, Suurbritannia. · Parlamendi ülimuslikkus. · Riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. · Valitsus moodustud valimistulemuste põhjal. · Tihe seos seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel. Eesti Seadusandliku võimu ülesehitus ...
Kui lehed on korjatud, klopitakse neid enne järgnevat töötlemist. Sellest, kuidas neid töödeldakse - närtsitatakse, aurutatakse, rullitakse, kääritatakse, kuivatatakse või kombineeritakse neid meetodeid omavahel - oleneb, millist teed toodetakse. On olemas kolm põhilist teegruppi, mis saadakse teepõõsa lehtede erineva töötlemise tulemusena: · must tee · roheline tee · teised, nagu näiteks oolong Tee valmistamine Erinevatel rahvastel ja piirkondadel on sadu erinevaid tee valmistamise meetodeid. Teed võidakse valmistada veega, piimaga, võiga, rasvaga, õliga jne. Teed mitte üksnes ei jooda, vaid mitmel pool ka süüakse: teelehtede peenike puru vahustatakse koore või mõne muu ainega, maitsestatakse ning süüakse väikestes kogustes. Tee maitsestamiseks võidakse lisada väga erinevaid aineid ja drooge: soola, suhkrut, mitmesuguseid pipraid, nelki, muskaati, tsitruselisi, rosinaid, mett, alkoholi jpm. Venemaal juuakse teed moosiga
Võim pole päritav). Parlamentaarne riik riik kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses. Riiki juhib valitsus eesotsas peaministriga Nt. Eesti, Soome. Presidentaalne riik riik, kus valitsust juhib, reaalset võimu omab president Nt. USA, Soome Riigi territoriaalne korraldus 1. Unitaarriik (nt. Eesti; Läti; Prantsusmaa) kohaliku elu määrab peamiselt keskvalitsuse poliitika. 2. Föderaalriik (nt. USA; Saksamaa; Venemaa) piirkondadel on oma elu korraldamisel suur vabadus. Demokraatliku valitsemise põhimõte 1) Võimude lahusus ja tasakaalustatus 2) Võim on avalik ja kontrollitav 3) Võim seisab rahvale võimalikult lähedal Punkt 1 tähendab, et võim on jagatud mitme asutuse ja ametikandja vahel, kes kontrollivad vastastikku teineteist. See kõik on vajalik selleks, et võim ei oleks ühe isiku või inimeste grupi käes et võimu ei saaks
Kreempuudrid nimega Starkers ja Face Shapers pidid tegema ,,kõike vajalikku näo kujundamiseks". Tema kahevärviline huulepulk nimega 5 Skitso ja küünelakk PVC White olid omal ajal lausa kohustuslikud.Estee Lauder tegi terve komplekti ekstra jalgade jaoks, mis sisaldas õli, kreem, puudrit ja ruusi põlvedele. Teised firmad polnud nii põhjalikud, esialgsed kehameigid kippusid kuni 1990ndateni minema kuivadel piirkondadel nagu jalad ja põlved oranziks ja tumedaks. (Mulvey & Richards 1998) 1.4. Moeikoonid kuuekümnendatel Mary Quant andis uue näo mitte ainult tervele Briti maale, vaid ka moeinimestele endile. Võltsripsmed ja hullumeelselt helkivad meigitoonid olid 1960ndate imago, kuid tema kasutas neid esimesena. Quanti rõivastes polnud mingit erilist stiili ainult mini ja saapad, kuid oma suurte hirvesilmade, sümmeetrilise suu, värvitud küünte ja Vidal Sassooni soenguga oli ta
Ameerika iseseisvumisele ja kohvi "rahvusjoogiks" tunnistamisele. Sellele lisaks on ameeriklased andnud oma panuse tee ajalukku teekotikeste leiutamisega ning tehes algust jäätee joomisega St. Louisi maailmanäitusel 1904. 19. sajandi keskel hakkas Hiina kaotama oma teemonopoli. Britid hakkasid rajama teeistandusi Indiasse ja 1887. aastal importis Inglismaa esimest korda rohkem teed Indiast ja Tseilonilt kui Hiinast. Valmistamine Erinevatel rahvastel ja piirkondadel on sadu erinevaid tee valmistamise meetodeid. Teed võidakse valmistada veega, piimaga, võiga, rasvaga, õliga jne. Teed mitte üksnes ei jooda, vaid mitmel pool ka süüakse: teelehtede peenike puru vahustatakse koore või mõne muu ainega, maitsestatakse ning süüakse väikestes kogustes. Tee maitsestamiseks võidakse lisada väga erinevaid aineid ja drooge: soola, suhkrut, mitmesuguseid pipraid, nelki, muskaati, tsitruselisi, rosinaid, mett, alkoholi jpm. Venemaal juuakse teed moosiga
sarnanab rohkem värske teelehe maitsega. Kaks tuntumat rohelist teed on Sencha ja Gunpowder. Oolong-teed tehakse lehtedest, mis on osaliselt fermenteeritud ja need paigutuvad nii maitselt, värvuselt kui aroomilt musta ja rohelise tee vahepeale. Tuntuim oolong on Formosa oolong Taiwanilt. Lisaks nimetatuile on veel mitmeid teisi teesorte: valge tee, kollane tee, punane tee jt. Tee valmistamine Erinevatel rahvastel ja piirkondadel on sadu erinevaid tee valmistamise meetodeid. Teed võidakse valmistada veega, piimaga, võiga, rasvaga, õliga jne. Teed mitte üksnes ei jooda, vaid mitmel pool ka süüakse: teelehtede peenike puru vahustatakse koore või mõne muu ainega, maitsestatakse ning süüakse väikestes kogustes. Tee maitsestamiseks võidakse lisada väga erinevaid aineid ja drooge: soola, suhkrut, mitmesuguseid pipraid, nelki, muskaati, tsitruselisi, rosinaid, mett, alkoholi jpm. Venemaal juuakse teed moosiga
1970. Globaalse soojenemise tõttu orkaanid on tugevamad, niiskemad ja neid on rohkem. Suurem vihmasadu. Temperatuuri suurenemisel õhk on võimeline rohkem niiskust veeauru kujul vastu võtma. See suurendatud sademete hulk põhjustab erosiooni järsult tõstmist. Tuleb rõhutada, et kliimamuutused mõnedes piirkondades võivad sageli põhjustada plusspoolele muutmine: soodsamad tingimused taimkattele nendel piirkondadel, kus praegu nende jaoks on ebasoodsad tingimusted ja kuiv. Happelised Ookeanid. Meie Ookeanid on Maa suurim atmosfääri CO2 kogujad. Üritades ökosüsteemid tasakaalule viia, ookeanid muutusid CO2 küllastutud, mis kahjustab korallid. Korallrifid aga on koduks enamikule veealusele elustikule. Põud. Suurepäraseid näiteid on 2009 Austraalia tulekahju ja 2002 Florida tulekahju. Kohaliku kliima destabiliseerimine.
kõige enam kannatavad toidupuuduse all maata maaelanikud ja linnade vaesed inimesed. Mitte ükski 20. saj. Näljahädadest pole tulenenud absoluutsest toidupuudusest, pigem vaesusest või ebavõrdsest juurdepääsust toidule. Rahvaarvu kasvu tõttu on Lõunas haritava maa hulk inimese kohta vähenenud, eriti terav on see probleem Aasias. Maailma toidukaubanduses on tähtsaimad müüjad Põhja- Ameerika, Kaug-Lõuna ja Vahemeremaad, sest ainult nendel piirkondadel on suuri toiduainete ülejääke. Enamik arengumaid ostab peamised toiduained sisse ja müüa suudetakse suures koguses istandussaadusi. Arengumaade toidumajanduse nõrkuse tähtsamad põhjused: 1. Traditsiooniliste tootmisvormide säilimine 2. Suur rahvaarv 3. Asustustihedusest tingitud maapuudus. 4. Kohati halvad loodusolud Arenenud riikides on tõsised probleemid ületootmisega, riigid on sunnitud oma põllumajandust toetama või piirama, rakendades põllumajanduspoliitikat.
tugevamaks vooluks. Allamäge tormates haarab see veevool kallastelt kaasa liiva, savi ja kruusa. Nendest pinnaseosakestest saavadki "uuristavad hambad", mis purevad terveid orgusid, kanjoneid ja loovad joaastanguid. Kõrbed ei pea alati kuumad olema Antarktis on üks kõrbetest, kuigi sealsed temperatuurid ulatuvad -50º kuni -70º C. Kõik kõrbed pole liivakõrbed: 85% maailma kõrbetes ei paista silmapiiril ühtegi liivaluidet. Kõigil neil piirkondadel on üks ühine omadus: kuivus. Kõrb ongi suur maa-ala, mis saab sademeid alla 250 mm aastas. Nad katavad ühe viiendiku Maa pindalast ja neid leidub kõigil mandritel. Kõrbetaimed on imetlusväärsel viisil harjunud vähese veega. Mõnede taimede juured tungivad niiskuse leidmiseks sügavamale prosoopisepuu juured ulatuvad kuini 52 m sügavusele. Teisel, näiteks kaktusel, on lehed aurumise vähendamiseks muutunud ogadeks või naljakateks moodustisteks.
hirmuhigi, "kananahk", pisarad jne). Käitumisreaktsioonid, mille pôjustajaks on teatud vajaduste rahuldamine (nt toiduotsimine), toimuvad limbilise süsteemi osavôtul. Otsaju - suuraju poolkerad (ajukoor) ja nendevahelised ühendused. Môtlemine! Meeleelundite tegevus! Õppimne! Mälu! Sihipärane tegevus. Suuraju poolkerade sagarate ja käärude tôttu on aju pindala ca 2 ruutmeetrit (ca 10- 10 närvirakku). Ajukoore piirkondadel on oma ülesanded: nii eristame nägemis-, kuulmis- vôi artikuleeritud kône ja kirjutamiskeskusi. Ajutegevust on vôimalik iseloomustada närvirakkude aktiivsusega seotud elektriliste potensiaalide registreerimise ehk elektroentsefalograafia kaudu. Elektroentsefalogrammil eristatakse vastavate lainete amplituudi ja sageduse järgi alfarütme - puhkeolekus, ärkvel (madal sagedus, kôrge amplituud), beetarütme - näiteks môtlemisülesande môjul (kôrgem sagedus, madalam amplituud),
Suurem osa inimese emotsioone saab alguse limbilises süsteemis asuvatest mandelkehast, mis paikneb ajutüve kohal. Erinevate aistingute ning mõtlemisega tegelevad aju ülemises kihis ehk ajukoores asetsevad neli sagarat. Vasakpoolne ajupoolkera tegeleb rääkimise, lugemise ning kirjutamisega ehk verbaalsete oskustega. Parempoolne keskendub aga põhiliselt ruumilistele oskustele. Nende oskuste alla kuulub näiteks suunataju, mõõtmine ja esemete käsitsemine. Kuigi aju eri piirkondadel on erinevad ülesanded, toimivad need alati koos. (Gurian, Ballew 2004: 21–22). Tüdrukud kasutavad korraga mõlemat ajupoolkera, samas kui poisid ainult ühte korraga. Parem ajupool, mis vastutab ruumilis-visuaalsete probleemide lahendamise eest, areneb aga tüdrukutel hiljem ning neil on poistest raskem ruumiliselt orienteeruda. On tõestatud, et tüdrukute vasak ajupoolkera küpseb poiste omast kiiremini. Kuna seal asub kõnekeskus, õpivad poisid tüdrukustest hiljem rääkima
kommunikatsiooni areng rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine(vabaduste suurenemine tegevusvaldkondades) kapitali ja inimese liikumise suurenemine tehnoloogia arengu uurimustöö Majandusliku globaliseerumise + ja 'sed: + rahvusvaheline konkurents soodustab kvaliteetsemate toodete turuletulekut suurfirmad võivad väiketootjad turult välja lüüa + rahvusvahelisi investeeringuid on võimalik teha kõikidesse maailmapiirkondadesse vaestel ja ebastabiilsetel piirkondadel jäävad investeeringud saamata, piirkondade vahel ebavõrsus + oluliselt vähenenud väliskaubandusbarjäärid, suurenenud kapitali ja tööjõu liikumine migratsioon võib tasakaalust välja viia tööturu ja põhjustada konflikte kultuuride vahel + transpordi ja kommunikatsiooni võimaluste arenemise tõttu on maailm muutunud ''väiksemaks'', informatsiooni saab igast piirkonnast arengumaade loodusvarade odav müük ja laastamine, keskkonna saastamine
Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine, kapitali ja inimeste liikumise suurenemine Tehnoloogilised uuendused: tuuma- ja kosmosetehnoloogia, mikroelektroonika, biotehnoloogia, arvutite kasutuselevõtt, lennunduse areng Majanduslikku globaliseerumise jooned: Positiivsed Negatiivsed Rahvusvaheline konkurents soodustav kvaliteetsemate Teatud vaestel ja ebastabiilsetel piirkondadel jäävad toodete turuletulekut investeeringud saamata, riikide vahelised erinevused suurenevad Rahvusvahelisi investeeringuid on võimalik teha Migratsioon võib tööturu tasakaalust välja viia kõikidesse maailma piirkondadesse On vähenenud väliskaubanduse barjäärid Võivad tekkida konfliktid erinevate kultuuride vahel
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Kristjan Saarniit 10. a klass TUNNETUSPROTSESSID Referaat Juhendaja: Külli Muug Tartu 2008 Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest v...
Romaani stiil = normanni. Tavaline oli pikaks venitatud põhiplaan ja tugevalt eeldunud külglöövid. Durhami, Southwelli, Cloucesteri, Winchesteri, Norwicki katedraalid. · Hispaania suur osa mauride mõju all, kuid eeskujuks oli Prantsusmaa. Santiago de Copostela palverännakute kirik (olevat maetud mauride kaitsepühak). Kataloonia Narbonne piiskopkond. · Itaalia ehituslikult hästi kirev. Piirkondadel olid oma iseärasused. Kirikud oli hästi dekoratiivsed. - Lombardia: lameda laega basiilika, võlvima hakati 12. saj. San Zeno kirik Veronas, Modena katedraal. - Veneetsia: tugevad bütsantsi mõjud. Püha Markuse kirik. - Toskaana: Pisa toomkirik, kus on eraldi asetsev torn kampaniil. - Firenze: Itaalia kultuuri häll, Vana-Rooma mõjud. San Miniato del Mante. · Saksamaa romaani stiil valitses kaua aega. Oli suurem monotoonsus, massiivsus, raskepärasus.
Tunnetuspsühholoogia seminar III MEELED 1. Aistingute teke. Mille poolest erineb see tajust. Tajuprotsesside seaduspärasused ja etapid. · Aisting on välis- või sisekeskkonna üksikute nähtuste või nende omaduste peegeldumine teadvuses. Aistingutest saadud info tõlgendub ajus tajukujundiks. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks; · närvikiududest mis toimetavad närviimpulsse edasi; · vastavatest peaaju piirkondadest kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Aistingute adaptsioon ehk ärritajaga kohanemine. Valgus( 2min)-hämarus ( 30 min), lõhnad, puuteaistingud Kompensatsioon- ühe aistinguliigi korvamine teisega S...
parlamendiga (Inglismaal, Kuningas on nn traditsioon nagu) 2) Vabariik – riigijuhid/juht valitakse a) Parlamentaarne vabariik (demokraatia) - Parlamendil suur võim. Parlament valitakse rahva poolt, president mitte (parlamendi poolt). Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) – suur võim presidendil. Nii president kui parlament valitakse rahva poolt. USAs. Föderaalriik – riik, kus piirkondadel suur tegutsemisvabadus. Nt USAs osariigid. Unitaarriik – tugeva keskvõimuga riik (juhitakse ühest kohast, tavaliselt pealinnast). Eesti! Demokraatia – rahva võim Demokraatia Diktatuur (totalitarism) 1) Valitsemine käib seaduste järgi 1)Seadusi muudetakse suva järgi 2) Võim ei ole koondunud ühe inimese kätte 2) Võim ühe inimese käes (Võimude LAHUSUS, tasakaalustatus)
(Inglismaal, Kuningas on nn traditsioon nagu) 2) Vabariik riigijuhid/juht valitakse a) Parlamentaarne vabariik (demokraatia) - Parlamendil suur võim. Parlament valitakse rahva poolt, president mitte (parlamendi poolt). Eestis! b)Presidentaalne vabariik (demokraatia) suur võim presidendil. Nii president kui parlament valitakse rahva poolt. USAs. Föderaalriik riik, kus piirkondadel suur tegutsemisvabadus. Nt USAs osariigid. Unitaarriik tugeva keskvõimuga riik (juhitakse ühest kohast, tavaliselt pealinnast). Eesti! Demokraatia rahva võim Demokraatia Diktatuur (totalitarism) 1) Valitsemine käib seaduste järgi 1)Seadusi muudetakse suva järgi 2) Võim ei ole koondunud ühe inimese kätte 2) Võim ühe inimese käes (Võimude LAHUSUS, tasakaalustatus)