ATMOSFÄÄR Atmosfääri koostis- põhiliselt lämmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%. Ülejäänud gaasideks on süsihappegaas 0,03%, veeaur 0,5-4%, aerosool. Atmosfääri ehitus- Troposfäär(-6km)- leiavad aset peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved, sademed; õhk liigub, seguneb; kujuneb ilm, kliima. Stratosfäär(6-50km) – temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma ...
laskuva hoovusena ookeani põhja poole, edasi liigub põhjahoovusena troopika suunas väljudes ookeani pinnakihti mandrite läänepoolsel mandrinõlval - Näiteks: Lõuna-Ameerika läänerannikul Peruu hoovus, Aafrika läänerannikul Benguela hoovus - Väikesed - Esinevad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel - Näiteks hoovus Vahemere ja Atlandi ookeani vahel - Vahemere vesi on Atlandi ookeani veest tihedam (suurem soolsus), Gibraltari väina kaudu tungib Atlandi kergem vesi pindmises kihis Vahemerre ja sügavamates kihtides liigub vesi läbi väina vastassuunas
Hoovused on ühesuguste omadustega veemassid ookeanis, millel on välja kujunenud oma kindel liikumissuund. Külma hoovusega kaasneb külm ja kuiv õhumass Soojaga- soe ja niiske Hoovuste tekkepõhjused: 1) püsivalt ühest suunast puhuvate tuulte mõjul tekivad triivhoovused (nt. Põhja passaad hoovus) 2) äravooluhoovused- tekivad kui kuskil on kõrge veetase ja vesi hakkab liikuma madalama veetasemega kohta. 3) tihedushoovused- tekivad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel (Atlandi ookeanist Vahemerre) Hoovuste liikumise suunda mõjutab veel maakera pöörlemisest tekkiv inerts e. korjoolise jõud.... Vee omadused: seda mõjutavad: 1) merepinnale langeva päikesekiirguse hulk 2) sellest sõltuv auramise ja sademete hulga vahekord 3) hoovuste mõjul vee ümberpaigutumine. Temperatuur päikesekiirgusest neeldub maailmameres 92%, ainult 8% peegeldub tagasi. Põhja poolkeral on veepinnatemp u 3% võrra kõrgem kui lõunapoolkeral.
Laava vulkaaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan -valdavalt koonuse kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Aktiivne vulkaan vulkaan, mis pidevalt või perioodiliselt tegutseb. Kustunud vulkaan vulkaan, mis pole olnud aktiivne väga pikka aega. maavärin - Laamade kokkupuutealadel tekivad litosfääri plaatide vastastikmõju tõttu kivimites pinged, mille vabanemisel tekivad maavärinad. epitsenter maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal. mineraal - looduslik, tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemiline ühend. kivim loodusliku tekkega mineraalide kogum maak kivim või mineraal, mis omab majanduslikku väärtust tardkivim magma või laava tardumisel tekkinud kivimid.
Tekkeviis A B C Tugevus F E H Näited K I, J L, K Tekkeviis A. tekkinud magma tardumisel maakoores või maapinnal B. tekkinud murendmaterjali kogunemisel ja pikaajalisel litifitseerumisel C. tekkinud ainult laamade kokkupuutealadel D. tekkinud jõgede kallaste erodeerival toimel Tugevus E. pehmed ja pudedad F. tugevad ja vastupidavad G. tugevad ja kristalse struktuuriga H. pehmed ja kristalse struktuuriga Näited I. lubjakivi, liivakivi J. jõe ja järvesetted K. graniit L. marmor 12.) Kummal poolkeral on ookeanivesi külmem? Põhjenda. (2p)
4. Selgita kaardi ja jooniste abil maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi. 5. Nimeta hoovuste tekkepõhjused. Milline on hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel. Püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled – TRIIVHOOVUSED Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale (kestvad vihmasajud ja jõgede poolt toodud vesi) - ÄRAVOOLUHOOVUS (Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre) Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel ( Atlandi ookeanist Vahemerre -Vahemere vesi on tihedam ja seega veetase madalam) – TIHEDUSHOOVUS Hoovuste tähtsus: Soojusvahetus erinevate laiuste vahel Setete transportijad- savi või muda Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) Mõju kliimale 6. Miks tekivad tõus ja mõõn? Selgita tõusu ja mõõna mõju rannikutele. Tõusu ja mõõna tekitavate jõudude toimel võtab maailmamere pind ellipsoidi kuju, mille
Hoovused - Ühesuguste omadustega veehulk - Soojad ja külmad - Liikumise seaduspärasus – põhjapoolkeral päripäeva, lõunapoolkeral vastupäeva Hoovuste tekkepõhjused: - Püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled – triivhoovused - Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale – äravooluhoovus - Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel – tihedushoovus - Vahemere sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani – Kompensatsioonihoovus Hoovuste tähtsus: - Soojusvahetus erinevate laiuste vahel - Setete transport (org. aine edasikandjad) - Mõju kliimale Rannikud ja rannaprotsessid Rannikute ilme sõltub: ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik),
Põhjapoolkera suurim, umbes 3 km paksune mandriliustik asub Gröönimaal. Luistike ja merejää servaaladel esinevad laialdaselt ebatasased jääkuhjatised see on rüsijää, mis kujuneb surve all olevate jääväljade murenedes. Rannikul ning Põhja-Jäämere kokkupuutealadel ookeaniga sulab rüsijää suvel nii tekib triiviv ehk ajujää. Ehkki nendes vetes hulbivad kogu suve jääpangad ja jäämäed, on meresõit võimalik. Kui mererannik vabanebki lühikeseks ajaks lumekattest, jääb Teravmäed (Norrale kuuluv ala Arktikas) pinnas siiski külmunuks.
HÜDROSFÄÄR 1. Vee jaotumine Maal, veeringe * maailmameri ja siseveed liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood. Kogu planeedi pinnast on veega kaetud 71%. Ookeanid ja mered hõlmavad 97% kogu veest, magedat vett on alla 3%. Ka enamiku neist ei saa inimene kasutada, sest see on kinni polaaralade jääkilpides või liigub põhjaveena sügavas maapõues. Igijää ja lumi 75%, põhjavesi 24%, ülejäänud 1%: 60% järvedes, 35% mullas, 05,% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. * Veeringe vee pidev ja korduv liikumine Maa sfäärides ja nende vahel. Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Kõrguse suurenedes õhutemp. langeb ning seetõttu õhku sattunud veeaur veeldub ehk kondenseerub teataval kõrgusel. Tekivad pilved ning sademed. Raskusjõu toimel langevad veepiisad sademetena uuesti maa- või merepinnale, kust satuvad taas auruna õhku. Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral...
· Hoovus on ühesuguste omadustega veehulk · Soojad ja külmad · Liikumise seaduspärasus: Põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva HOOVUSED HOOVUSTE tekkepõhjused · Püsivalt ühes suunas puhuvad tuuledTRIIVHOOVUSED Läänetuulte hoovus, · Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale (kestvad vihmasajud ja jõgede poolt toodud vesi) ÄRAVOOLUHOOVUS (Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre) · Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel ( Atlandi ookeanist Vahemerre Vahemere vesi on tihedam ja seega veetase madalam) TIHEDUSHOOVUS · KOMPENSATSIOONIHOOVUS Vahemerest sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani Hoovuste tähtsus · Soojusvahetus erinevate laiuste vahel · Setete transportijad savi või muda · Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) · Mõju kliimaleTULETA MEELDE! Mere kuhjav ja kulutav tegevus rannikul RANNAPROTSESSID · Kulutav tegevus järskrannikul
sademeid, maismaale sajab aga rohkem kui aurub. Suurem osa ookeanidelt aurunud veest sajab sinna tagasi. 9. Millised on hoovuste tekkepõhjused? 1p Püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled-TRIIVHOOVUSED Läänetuulte hoovus, Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale (kestvad vihmasajud ja jõgede poolt toodud vesi)-ÄRAVOOLUHOOVUS (Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre) Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel ( Atlandi ookeanist Vahemerre -Vahemere vesi on tihedam ja seega veetase madalam) - TIHEDUSHOOVUS KOMPENSATSIOONIHOOVUS - Vahemerest sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani 10. Milles seisneb hoovuste tähtsus? 1p Soojusvahetus erinevate laiuste vahel Setete transportijad- savi või muda Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) Mõju kliimale 11. Nimeta neli maailma mere reostumise põhjust
Säilinud: Aafrikas, Aasias, Lõuna-Ameerikas, Probleemid tekivad vastuoludest – erinevused Ida-Siberi põlisrahvaste juures (eveenid, inuitid, tšuktšid) Tublide emade kätetöö: eri süsteemide arengutempodes viivad lõhedeni riided, jalanõud ühiskondade kokkupuutealadel. (M. Tuus-Laul) Käsumajandus Käsumajandus Põhineb arvamusel, et majanduslikke suhteid võib Majanduse (turuseaduste) ja poliitika vastuolude korral korraldada üks keskus/majandussubjekt oma parima jääb kaotajaks majandus äranägemise järgi “käsen, keelan, poon ja lasen”
4. Mõju kliimale · Triivhoovused tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Atlandi ookeani põhja- ja lõunapassaathoovus. · Äravooluhoovused tekivad, kui kuskil on kõrgem veetase ja vesi hakkab sealt liikuma madalama veetasemaga kohta, näiteks maismaalt merre voolavate suurte jõgede suudmetest eemale. Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre jne. · Tihedushoovused tekivad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel. Atlandi ookeanist liigub vesi Vahemerre. · Gradienthoovused võivad olla tingitud erinevate veemasside talvistest tiheduse erinevustest. Kui veekogu on jahtunud alla 4°C, põhjustab sedimendist eralduv soojus vee tiheduse kasvu ja selle raskema vee voolamist mööda põhja süvikutesse. Tavaliselt tõuseb sedimendi temperatuur läbi jää tuleva soojuse toimel kiiremini just madalaveelises kaldavööndis
· Soojad ja külmad · Liikumise seaduspärasus: Põhjapoolkeral päripäeva ja lõunapoolkeral vastupäeva. HOOVUSTE TEKKEPÕHJUSED · Püsivalt ühes suunas puhuvad tuuled TRIIVHOOVUSED Läänetuulte hoovus, · Vesi voolab kõrgema tasemega kohast madalamale (kestvad vihmasajud ja jõgede poolt toodud vesi) ÄRAVOOLUHOOVUS (mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre) · Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel (Atlandi ookeanist Vahemerre Vahemere vesi on tihedam ja seega veetase madalam) TIHEDUSHOOVUS · KOMPENSATSIOONIHOOVUS Vahemerest sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani HOOVUSTE TÄHTSUS · Soojusvahetus erinevate laiuste vahel · Setete transportijad- savi või muda · Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) Rannikud ja rannaprotsessid VT fail Rannikud. VT fail hydrosf MÕISTED, lk 32 Põhjavesi
· Triivhoovused tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Atlandi ookeani põhja- ja lõunapassaathoovus. · Äravooluhoovused tekivad, kui kuskil on kõrgem veetase ja vesi hakkab sealt liikuma madalama veetasemaga kohta, näiteks maismaalt merre voolavate suurte jõgede suudmetest eemale. Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre jne. · Tihedushoovused tekivad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel. Atlandi ookeanist liigub vesi Vahemerre. Hoovused http://web.zone.ee/haasikk/fff/H%FCdrosf%E4%E4r%20kui%20elukeskkond-.pdf Hoovusi tekitavad: 1. tuuled (tuulehoovused e. triivhoovused) 2. vee tiheduse erinevused (tihedus- e. gradienthoovused) 3. veepinna kallakus (äravooluhoovused) Vee liikumise suuna järgi jaotatakse hoovusi konvektiivseteks (vertikaalseiks) ja advektiivsteks horisontaalseiks). Järvedes on kõige levinumaks hoovuste liigiks tuulehoovused
PÕRKUMINE, KAHE OOKEANILISE LAAMA PÕRKUMINE) NING KONTINENTAALSE RIFTI JA KUUMA TÄPI PIIRKONNAS; Soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale paneb vahevöö konvektiivselt liikuma, lõhkudes litosfääri üksikuteks tükkideks (laamadeks), mis vahevöö liikumise mõjul ka liikuma hakkavad. Kuigi vahevöö on suuremalt jaolt tahke, liigub ta siiski konvektiivselt. Liikumiskiirus jääb reeglina vahemikku mõnest millimeetrist mõne sentimeetrini aastas. Vulkanism- laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Maavärinad- laamade kokkupuutealadel tekivad litosfääri plaatide vastastikmõju tõttu kivimites pinged, mille vabanemisel tekivad maavärinad Kurrutused- laamade kokkupuutealades mõjuvad kivimitele tohutud jõud, mis tulenevad laamade liikumisest,
9 8. Liustikud ja polaaralad Kõige selgemini on kõrgemate temperatuuride tagajärjed näha Maa polaaraladel. Nendel aladel on temperatuuritõus intensiivsem, kui teistes piirkondades. Jää peegeldab ligi 95% sellele langenud valgusest, kuid vesi peegeldab kõigest 10%. Soojusülekande tõttu sulab jää ja vee kokkupuutealadel olev jää kiiremini kui ta seda otsese atmosfääri temperatuuritõusu tagajärjel teeks. Vähenenud on ka Arktika jää paksus - Ühendriikide allveelaevade poolt tehtud mõõtmised Külma sõja ajal näitavad, et teatud paikades on jää paksus vähenenud koguni 40%. Täpsed andmed terve jääkatte kohta puuduvad, kuid keskmiselt on jää paksus vähenenud umbes 15%. Arktika jää on loomulikuks elukeskkonnaks jääkarudele ja teistele loomadele ning kaitseb
liikidega, mitte ühe siililiigi alamliikidega. "Lõunasiili" vanim leid Eestist pärineb aastast 1969 (Masing, 1990). Lõunasiil nagu nimigi ütleb elab meil maa lõunaosas ning tema levila kattub hariliku siili omaga vähe. Mõnes Lõuna-Eesti paigas, nagu Võiste, Väheru, Vastseliina ja Värska, võib näha mõlemat liiki kõrvuti jooksmas need asulad paiknevad kahe siililiigi levila piiril. Teadlaste DNA-analüüs näitas, et kokkupuutealadel annavad kaks siililiiki hübriidseid järglasi, üks selline leiti Värskas. Lõuna-Eesti on lõunasiili levila põhjapiiriks, tema asurkondade põhilevila jääb aga meist lõuna poole ning ulatub kui Itaalia, Kreeka ja Krimmini välja. 3 Harilik siil ja lõunasiil (kaelussiil) Siili meie aedades elutsevat kassipoja suurust okaskera tunneb igaüks. Seljapool ja küljed
pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul selle kohale vulkaanide aheliku (nt vai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis omakorda põhjustab mandriliste laamade lõhkumist.. Havai saared (kagus on nooremad saared)-tekib koguaeg juurde. 4. Vulkaanid tekivad kui laamade kokkupuutealadel või kuuma täpi piirkonnas pääseb magma kivimitevahelistest lõhedest pinnale. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan- Tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Laava on vähevoolav ning kuhjub lõõri lähedale, moodustades valdavalt suhteliselt suure koonilise kujuga vulkaani. Kihtvulkaanid on enamasti suhteliselt pikaealised. Kilpvulkaan- Enamasti ookeanite keskaladel tekkiv lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt hea voolavusega basaltseist laavavooludest.
parasitoosid (parasiit + ld. "-osis" -- haigust tähistav järelliide) -- parasitaarhaigus, invasioonihaigus, nugitõbi. Parasiitide põhjustatud nakkushaigused. Suuremad parasitooside rühmad on protozoosid, helmintoosid, arahnoosid (akaroosid) ja entomoosid. parasitooside kulg (parasitoos). Parasitoosid kulgevad kindlate seaduspärasuste järgi. Kulus eristatakse prepatentaega, inkubatsiooniaega ja patentaega, mis võivad kokkupuutealadel kattuda. parasitooside nomenklatuur (kr. para -- kõrval + sitos -- toit + ld. "-osis" -- haigust tähistav järelliide; ld. nomenclatura -- nimestik). Veterinaarparasitoloogia Edendamise Maailmaliidu (WAAVP) poolt välja töötatud loomade parasitaarhaiguste standardiseeritud nomenklatuuri järgi nimetatakse parasitoose tekitaja ladinakeelse perekonnanime järgi, lisades sõna tüvele järelliite ,,-osis". Sõna tüvi moodustub tavaliselt taksoni nominatiivist
Vee liikumine - hoovustena, lainetena ja loodetena Triivhoovused tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Atlandi ookeani põhja- ja lõunapassaathoovus. Äravooluhoovused tekivad, kui kuskil on kõrgem veetase ja vesi hakkab sealt liikuma madalama veetasemaga kohta, näiteks maismaalt merre voolavate suurte jõgede suudmetest eemale. Mustast merest Vahemerre, Läänemerest Põhjamerre jne. Tihedushoovused tekivad erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel. Atlandi ookeanist liigub vesi Vahemerre. Külmad hoovused toovad endaga kaasa jaheda ja kuiva õhu, soojad hoovused kannavad enda kohal kaasa sooja ja niisket õhku. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Lähistroopikas on vesi soolasem tänu suure auramise tõttu. Ekvatoriaalvööndis on soolsus keskmisest madalam tänu rohketele sademetele.
Maa siseehituse peamised sfäärid (maakoor, vahevöö, tuum) ja nende petroloogilis/füüsikalised omadused (valdav kivimiline koostis ja olek e faas)? MAAKOOR - Maa välimine alt Moho pinnaga piiritletud sfäär, paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide, kuni 70 km kontinentide all. Koostise, ehituse kui ka arenguloo poolest jaotub maakoor selgelt kaheks eri tüübiks - ookeaniliseks ja kontinentaalseks maakooreks. Paljud eraldavad ka peamiselt ookeanide ning kontinentide kokkupuutealadel esinevat üleminekulisest maakoore tüüpi. VAHEVÖÖ on koore tuuma vahele jääv Maa sfäär (3-90 km ning 2900 km sügavusintervallides). Piiratud ülevalt Moho pinnaga ning altpoolt vahevöö ja tuuma piiriga. Oletatavasti koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiseks tüübiks on peridotiit. Vahevöö jaguneb kaheks osaks: ÜLEMINE VAHEVÖÖ - hõlmab litosfääri alaosa ja astenosfääri Moho pinnast kuni 660 km seismilise katkestuspinnani
sotsiaalsetes suhetes täita abistav, otsinguid suunav, konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav funktsioon. NN. kolmeks vaalaks, millele psühholoogia toetub on matemaatika, filosoofia, neurofüseoloogia. Psühholoogia ajalugu, lingvistika, loogika, matemaatika, küberneetika, füüsika, elektroonika, geneetika, bioloogia, füsioloogia ja neuroteadused, antropoloogia, sotsioloogia, pedakoogika. PSÜHHOLOOGIA HARUD Psühholoogia harud: Psühholoogia asub loodus ja ühiskonnataeduste kokkupuutealadel piiriteadus Teoreetilisema orientatsiooniga harud: 1) üldpsühholoogia normaalse inimese psüühika ja ta käitumise seaduspärasus nn psühholoogia ABC 2) psühhofüsioloogia uurib psüühika ja käitumise aluseid 3) neuropsühholoogia ajukahjustustega inimesi uurib ja teeb järeldusi tervete inimeste kohta 4) sotsiaalpsühholoogia käsitleb suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide käitumist 5) arengupsühholoogia
Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline *T...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
