peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast. Piklikajus asuvad elutähtsate reflekside (nt seedimisrefleks) ja kaitsereflekside (nt aevastamisrefleks) keskused. Tagaaju koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus. Vaheajus paikneb koorealune tundlikkuskeskus, seega saadetakse kogu informatsioon ajukoorde. Hüpotalamus kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi. Otsaaju katvas ajukoores toimub kõrgem närvitalitlus. Ajukoores on 4 sagarat: otsimikusagar (seotud liigutuste planeerimise, teostamise ja kontrollimisega), kiirusagar (seotud naha- ja lihastundlikusega), oimusagar (seotud kuulmisega), kuklasagar (seotud nägemisega). Ajukoor jaotatakse ka väljadeks: Motoorsed väljad käsklused lähevad lihastesse. Sensoorsed väljad hõlmavad kuulmiskeskust, nägemiskeskust ja puutetundlikuse keskust.
Topiramaadi toimed lühiajalisel kasutamisel metamfetamiini kasutamisel tekkivale subjektiivsele meeleolule Metamfetamiini kuritarvitamist peetakse USA-s tähtsaks ja kasvavaks probleemiks, kuna sellega seostatakse vaimset haigestumist, vägivalda ja HIV-nakkuse levikut. D- metamfetamiinist sõltuvad käitumuslikud häired on põhjustatud ajukoores ja keskajus dopamiini, serotoniini ja veidi ka norepinefriini (noradrenaliini) taseme tõusust tänu nende neuromediaatorite presünaptilise tagasihaarde inhibeerimisele ja suurenenud vabanemisele. Metamfetamiini sõltuvuse raviks võiks sobida aine, mis vähendab dopamiini neurotransmissiooni ajukoores ja keskajus. Üheks selliseks aineks on topiramaat, mida on kasutatud alkoholi, nikotiini ja kokaiini sõltuvuse raviks. Uuringu käigus
piirkonnad ja keskused 2 Peaaju suurim osa Vastutab mälu, meelte ja mõistuse eest Pikliklõhe jagab suuraju kaheks pooleks Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd Parem aga vasaku kehapoole tööd Sagarad reguleerivad organismi põhilisi funktsioone. 3 Suuraju pealispinda nim. ajukooreks Juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust Ajukoores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused 4 Kontrollib ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri Talamus peamine informatsioonikeskus, emotsioonid Hüpotalamus haistmine; keha temperatuur Epitalamus ealine areng; ärkveloleku/une tsükkel Subtalamus motoorne keskus 5 Reguleerib lihaste koostööd, aitab
võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingeseisundi eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis ja südametegevuse keskused. Ajukoores asuvad mitmed keskused: Mõtlemiskeskus Kõnelemiskeskus Nägemiskeskus Liigutamiskeskus Lihaste ja nahatundlikkuse keskus Kuulmiskeskus Haistmiskeskus Maitsmiskeskus
lausestruktuuride primitiivsus agrammatism sõnavara vaesus ja kasutamise ebatäpsus 25. Kogeluse ilminguteks on sõnaühendite kordused häälikute venitused kogeleja poolt tahtlikult tekitatud blokid silpide kordused 26. Düsfoonia avaldub järgmiselt: hääl võib olla ebastabiilne ja muutlik hääl on liiga valju või vaikne hääl on liiga kõrge või madal hääl on kähe 27. Düsartria põhjuseks on vale kõne harjumus kõnekeskustes orgaaniline kahjustus ajukoores kõnelihaste puudulik innervatsioon liialt lühike keelekida 28. Hääle põhitooni kvaliteet sõltub eelkõige häälepaelte sulguse tihedusest häälekurdude võngete sümmeetrilisusest häälekurdude sulguse kiirusest ja tugevusest häälekurdude lainete ebaühtlusest 29. Millised tööülesanded eelnevad kõneteraapia kavandamisele kõneteraapia läbiviimine inimese kommunikatsioonivõime hindamine anamneesi kogumine varasema arengu või haigusloo kohta 30
60 erinevat kannabinoidi. Enamus toimeid on tingitud D-9- tetrahüdro- kannabinoolist. Kannabinoidide retseptor Metabotroopne retseptor, millel on kaks alatüüpi CB1 ja CB2. Endogeensed ligandid on anandamiid jt. ained. Kannabinoidide retseptor Seotud Gi-proteiiniga. Aktivatsioon pärsib otseselt voltaazh-tundlikke Na+- ja Ca2+- kanaleid ning adenülaadi tsüklaasi pärssimise kaudu ka K+-kanaleid. Närviülekanne pärsitakse. CB1 retseptor Hippokampuses, ajukoores, basaalsetes ganglionides, tserebellumis ja seljaajus. Seostatakse toimega mälule, teadvusele ning motoorikale. CB2 retseptor Laialt levinud perifeerses närvisüsteemis, seotud immuun- süsteemiga. Marihuaana toimed Toimed ilmuvad 7-8 minuti jooksul, saavutavad maksimumi 30 minuti pärast ja vältavad 2-3 tundi. Normaalsena tunneb tarvitaja end 3-6 tunni pärast. Marihuaana toimed Kognitiivsete funktsioonide, tajude, reaktsiooniaja, koordinatsiooni,
Re Vegetatiivne - juhib tahtele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Seljaaju ehitus: 31paari närve, hallaine, valgeaine Seljaaju talitlus: vahendab informatsiooni, juhib reflekside tööd Peaaju ehitus: suuraju - tähtsaim osa välispinda kattev ajukoor, mis juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust. ajukoore eri piirkondades asuvad kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kõnelemiskeskus ning liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu. väikeaju - reguleerib lihaste koostööd, kooskõlastab erinevaid liigutusi. keskaju - vastutab keskaju lihaste pigeseisundi säilitamise eest . vaheaju - reguleerib ainevahetust, paljunemist, eritamist, keha temperatuuri. piklikaju - reguleerib elundite, nt. hingamise ja südametegevust. Peaaju talitus: juhib inimorganismi. Piirdenärvisüsteem - koosneb ülekogu keha paiknevatest närvidest,mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga.
ühendavad pea-ja seljaaju kõigi kehapiirkondadega. Pea-ja seljaajust koosnev kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust, aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust, võimaldab kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega, võtab vastu meeleelunditest saabunud info ning analüüsib seda. Peaaju koosneb suurajust (jaotunud paremaks ja vasakuks ajupoolkeraks, välispinda nimetatakse ajukooreks, ajukoor juhib nii inimese kehalist kui vaimset tegevust, ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu), väikeajust, keskajust, vaheajust ja piklikajust. Seljaaju on selgrookanalis paiknev nöörikujuline närvirakkude kogumik, mille keskel on vedelikuga täidetud kanal, mida ümbritseb hallaine, välimise kihi moodustab valgeaine. Ta vahendab informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ning juhib lihtsaid kaasasündinud käitumisi (tingimatud refleksid). Piirdenärvisüsteem
-peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. -väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. -keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingesesundi eest. -vaheajus asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja temperatuuri reguleerivad keskused. -piklikaju ühendab seljaaju peaajuga ning selles asuvad hingamis- ja südametegevuse keskused. Ajukoores asuvad mitmed keskused: Seljaaju (seljaaju on närvide kogumik, mis asub selgrookanalis.) -seljaaju sisemine osa moodustub hallainest, välimine osa aga valgeainest. -seljaaju ülesanded vahendada informatsiooni peaaju ja ülejäänud keha vahel ja juhtida tingimatuid reflekse. NÄRVID JA REFLEKSID Närviimpulsid- Närviimpulsid liiguvad elektriliste signaalidena. - Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele
südametegevus) b. Seljaaju 2. Piirdenärvisüsteem – Närvirakud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jagunevad kaheks: a. Kehaline ehk somaatiline – juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) b. Vegetatiivne – tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed) Mäluvormid Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. 1. Lühimälu a. Sensoorne – Info meeleelunditest b. Primaarne – Sensoorse mälu ümbersõnastamine; sõnad ja sümbolid 2. Püsimälu a. Sekundaarne – Primaarsest mälust kordamise ja harjutamise teel b. Tertsiaalne – Info, mis üldjuhul ei unune nt. nimi Närvirakud a) Dendriit – lühike jätke f) Neuriit – pikk jätke (terve kollane)
Mehe peaaju on naiste omast veidi pikem. Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd, parem aga vasakut kehapoolt. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. Ajukoores asuvad mitmed keskused: nägemiskeskus, kuulmiskeskus, haistmiskeskus, maitsmiskeskus, kõnelemiskeskus, mõtlemiskeskus liigutamiskeskus, lihaste- ja nahatundlikkuse keskus. Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu. Keskaju vahendab informatsiooni peaaju ja seljaaju vahel ning vastutab lihaste pingeseisundi eest.
näärmesse. 22. Erutuse edasikandjaks sünapsis on mediaatorid.. Erutuse ülekanne ühelt neuronilt teisele toimub sünapsis tekkivate keemiliste ainete mediaatorite (noradrenaliin, atsetüülkoliin, serotoniin jms) vahendusel. 23. Närvikeskused. on närvirakkude kogum info töötlemiseks ja vajaliku talitluse juhtimiseks. Nt hingamiskeskus, neelamiskeskus, aga ka painutus- ja sirutuskeskus jäsemete talitluseks. Keskuste omadused tulenevad sünapside talitlusest Ajukoores asuvad mitmed keskused: · Nägemiskeskus · Kuulmiskeskus · Haistmiskeskus · Maitsmiskeskus · Kõnelemiskeskus · Mõtlemiskeskus · Liigutamiskeskus · Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu.
Hallaine koosneb närvirakkude kehadest,valgeaine moodustub närvirakkude pikad jätked Ajupoolkerad koosnevad enamasti valgeainest,välispind aga hallainest. Suurajuvälispinda nimetatakse kooreks. Parem ajupoolkera määrab muusikalised ja kunstilised võimed.sammuti kujutlusvõime Vasakpool aitab lugemise,kirjutamise,rääkimise,loogilise mõtlemise ja matemaatilisete võimetega. Ning kõnelemis keskus aga ka liigutusi juhtuv tunde-motoorne keskus Ajukoores kujunevad tunded(hirm,rõõm)mõtted ja mälu Lühiajaline mälu Püsimälu Info säilib kõigest mõnest minutist paari Kkui pidevalt korrata aitabsee talletada ja tunnini.,võib talletada ühel ja samal ajal salvestada asju püsimällu,kogu omandatud seitse seostamatta fakti.See järel see kaskaob nkn ei säili.Unustatakse mis väldib aju või salvestub püsimälus tarbetut ülekoormamist,erinevad
Osad: Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd, parem aga vasakut kehapoolt. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. Ajukoores asuvad mitmed keskused: 1) Nägemiskeskus 2) Kuulmiskeskus 3) Haistmiskeskus 4) Maitsmiskeskus 5) Kõnelemiskeskus 6) Mõtlemiskeskus 7) Liigutamiskeskus 8) Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Peaajus asub ka mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada. Väikeaju - asub kuklaosas ning reguleerib lihaste koostööd ja aitab säilitada tasakaalu.
Hoo ajal haige valu ei tunne. Fokaalne hoog • Fokaalse hoo puhul haige tavaliselt ei kuku, tekivad tahtele allumatud liigutused jäseme(te)s või näos. Teadvuse säilimise puhul ei pruugi muud väljendust ollagi. Fokaalset tüüpi hoogu haiged ise sageli ei pane tähelegi, see võib märkamatuks jääda ka kaaslastele (eriti lapseeas). Epilepsia vormid ja nende edasikandumise risk • Sümptomaatilise epilepsia puhul on tegemist epileptiliste hoogudega, mis on tekitatud ajukoores oleva püsiva kahjustuskolde poolt. Kolle ise on ajutrauma või muu peaajukahjustuse tagajärg. • Arusaadavalt on selles grupis pärilikkuse osa kõige väiksem, aga siiski pisut suurem kui keskmiselt elanikkonnas. Kui ühel vanemal on epilepsia, siis lapse haigestumisrisk on 1–2% • Teadmata põhjusega epilepsia. Kõige sagedamini (umbes 60% juhtudest) esineb olukordi, kus arstid ei suuda selgitada selget epilepsia tekkepõhjust, patsiendil
funktsiooni arengus. Oluline nägemise arengus on nn " nägemise kogemuse" omandamine ja selle pidev kinnistamise. Selle tulemusena paranevad närviühendused ajukoore nägemisekeskustes. 13. Kui kaua kestab nägemise kriitiline periood? - Algab umbes 4- 6 kuu vanuselt ning kestab u 7. a. 14. Mis juhtub, kui normaalse kujutise teke on reetinale on kriitilisel perioodil häiritud? - Nõrgemast silmast tulevad närviühendused nõrgenevad ja ajukoores ei arene närviühendused korralikult välja, ei arene kahesilmaga koos nägemine. Võib tekkida nn laisk silm e amblüoopia või/ja kõõritus. Ebanormaalse nägemise kogemuse ajal nõrgeneb nägemiseteravus ja stereopsis. 15. Mida tead amblüoopiast? - Nõrgema silma kujutis kustutatakse, närvi ühendused ei arene piisavalt, lõpuks hääbuvad sootuks. Esineb kontrastitundlikkuse langus. Amblüoopidel puudub stereskoopiline nägemine. Amblüoopia raviks on enim kasutusel nn
Vaheaju Reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri. Suuraju koores paiknevad keskused: Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. liigutuskeskus naha- ja lihastundlikkuse mõtlemiskeskus keskus kõnelemiskeskus maitsmiskeskus nägemiskeskus haistmiskeskus kuulmiskeskus Mäluvormid: Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. lühimälu püsimälu sensoorne primaarne sekundaarne tertsiaalne sensoorse mälu primaarsest mälust info ümbersõnastamine; kordamise ja info mis üldjuhul meeleelunditest sõnad ja sümbolid harjutamise teel ei unune nt nimi
Närvisüsteem - juhib ja reguleerib inimprganismi kõigi elundite talitamist See jaguneb 2 osaks: kesknärvisüst. ja piirdenärvisüst(närvid).Kesknärvisüst : pea-ja seljaaju. Väikeaju-reg. Lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju-reg. Tahtele allumatuid tegevusi Keskaju-Närviimpulsside liikumine pea-ja seljaaju vahel ning tagab lihaste pingeseisundi Vaheaju-regl. Ainevahetust, paljunemist, keha Suuraju-painevad kõrgema mõtlemistasandi keskused, sensoorsed keskused(nägemine...) Ajukoores kujuneb mälu, millel on võime salvestada, säilitada ja taasesitada inffi. Sensoorne mälu-lühiajaline,väga kiire unustamine, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks Lühiajaline mälu-kestus 30sek, Selle laiendamisvõimalus- infi üldistamisega suurteks ühikuteks, et õppimine roimuks peab uus teadmine pikaajalisse mällu jõudma, infole tähenduse leidmine, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega
Seetõttu tajume oma keha asendit ka siis, kui me end ei liiguta. Poolringkanalid, milles on vedelik, asuvad kolmel tasapinnal, üksteise suhtes täisnurga all. Keha asendi muutumisel ärritab liikuv vedelik vastavaid kanalite meelerakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. *Sisekõrva kahjustuste(kasvajad, traumad, põletikud, verevarustuse puudulikkus)korral ilmnevad tasakaaluhäired. Maitsmine, haistmine ja kompimine Maitsmispungad > maitsmisnärvid > maitsmiskeskus ajukoores Haisterakud > haistenärvid > haistmiskeskus *Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsade tipus asetsevad maitsmispungad, milles on retseptorid. *Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes. *Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat,(keeleots) kibedat(keele tagumine osa) ja haput(keele küljepiirkonnad).
Seetõttu tajume oma keha asendit ka siis, kui me end ei liiguta. Poolringkanalid, milles on vedelik, asuvad kolmel tasapinnal, üksteise suhtes täisnurga all. Keha asendi muutumisel ärritab liikuv vedelik vastavaid kanalite meelerakke, mis saadavad närviimpulsid peaaju tasakaalupiirkonda. *Sisekõrva kahjustuste(kasvajad, traumad, põletikud, verevarustuse puudulikkus)korral ilmnevad tasakaaluhäired. Maitsmine, haistmine ja kompimine Maitsmispungad > maitsmisnärvid > maitsmiskeskus ajukoores Haisterakud > haistenärvid > haistmiskeskus *Maitsmine on lahustunud ainete mitmesuguste keemiliste omaduste e. maitsete tajumine keelega. Keelenäsade tipus asetsevad maitsmispungad, milles on retseptorid. *Maitse tajumiseks peab suuõõnde sattunud aine lahustuma süljes. *Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat,(keeleots) kibedat(keele tagumine osa) ja haput(keele küljepiirkonnad).
Ajurünnakul kasutatav põhimõte, et ideede genereerimise faasis neid ei kritiseerita, on kooskõlas uurimustega, mille kohaselt negatiivsed emotsioonid kahjustavad divergentset mõtlemist. 7. Emotsionaalsete elamuste 2-mõõtmelist ruumi võib kirjeldada valentsi-ärgastuse ja lähenemis-eemaldumise dimensioonipaaride abil. Esimesest dimensioonipaarist moodustatud teljestik asub teise suhtes 45-kraadise nurga all. 8. Emotsioone ja motivatsiooni reguleerides suureneb aktiivsus ajukoores ja eriti selle prefrontaalses piirkonnas. Seevastu amügdalas või ventraalses striatumis aktiivsus väheneb. 9. Nimeta universaalsete näoväljendustega kõige enam seostatud emotsioonid: Hirm, viha, vastikus, üllatus, rõõm, kurbus. 10. Emotsiooni mõju tähelepanule saab kirjeldada valentsi ja ärgastuse telgede ristumisel tekkiva emotsionaalsete elamuste ringmudeli abil. Kõige kindlamad tõendid on selle kohta, et
sisenõrenäärmed Tahtele alluvate või Allumatud Alluvad allumatute elundite juhtimine Kas oleme teadlikud selle Ei Jah närvisüsteemi töös 6. Ajukoor on käärulise välispinnaga, ta on 3mm paksune. Suuraju koores on 14mln närvirakku. Suuraju jaotub vasakuks ja paremaks poolkeraks. Kuna enamusel inimestest on juhtiv vasak poolkera, on ka paremakäelisi rohkem. Ajukoores kujunevad tingitud refleksid (õppimine). 7. Närvisüsteemi ehitus NÄRVISÜSTEEM KESKNÄRVISÜSTEEM PIIRDENÄRVISÜSTEEM SELJAAJU PEAAJU VEGETATIIVNE SOMAATILINE 1. OTSAJU e. SUUR AJU 2. PIKLIK AJU 3. VÄIKE AJU 4. KESKAJU
kuklasagar, kiiru-kuklavagu, kiirusagar, posttsentraalkäär, tsentraalvagu, pretsentraalkäär ning laubasagar. Mõhnkeha on suuraju pikilõhe põhjas paiknev valgeaine plaat, mis suundub suuraju poolkerade sisemusse ja ühendab suuraju poolkerasid omavahel. 113. Ajukoore mõiste, mõõtmed: ajukoor on pindmine ajukiht, mis koosneb neuronitest ja gliiarakkudest ning on umbes 3 mm paksune hallaine kiht. Pindalaks täiskasvanud inimesel ligikaudu 2200 cm2. 114. Nimeta motoorseid välju ajukoores: motoorne kõne- ja kirjutamisväli, päraku ja kusiti tahtelise sulgemise väljad, keha ülemiste osade tahteliste liigutuste väljad. 115. Nimeta sensoorseid välju ajukoores: nägemismälu piirkond, lugemiskeskus, kuulmispiirkond, akustiline kõnekeskus, haistepiirkond. 116. Ülenevad juhteteed, nende ülesanded: ülenevad juhteteed on sensoorsed ning nende kaudu antakse peaajju närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest. 117
JOONIs: põrn(all), harkelund(vasakul), lümfisõlm Toodavad: B-lümfotsüüte- eritavad antikehi, mis hävitavad antigeene eht patogeene 4. KÕRGEM NÄRVITALITLUS Piirdenärvisüsteem moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju jaguneb kaheks:1) kehaline- skeletilihaste erutamine(allub tahtele) 2)vegetatiivne- siseelundkonna näärmed erutuvad(tahtele allumata) Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust. Mäluvormid: ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Mälu jaguneb kaheks: 1)lühimälu a)sensoorne-hetkemälu; info meeleelundites b)primaarne- sensoorse mälu ümbersõnastamine; sõnad ja sümbolid 2)püsimälu a) sekundaarne- primaarsest mälust koramise ja harjutamise teel b) tertsiaalne- info mis üldjuhul ei unune nt. nimi
§ õppimine, § mälu, § sihtmotoorika Suuraju koores paiknevad keskused: Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. liigutuskeskus naha- ja lihastundlikku mõtlemiskesk se keskus us kõnelemiskesk us maitsmiskesk us nägemiskesku s haistmiskesku s kuulmiskesku Mäluvormid: Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. Inimestel domineerivad erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis- , kompimis- ja nägemismälu. Noorematel on aktiivsem tavaliselt nägemismälu. LIMBILINE SÜSTEEM q Fülogeneetiliselt vanim ja struktuurilt lihtsam ajukoore osa ning koorealused tuumad, mis on seotud organismi bioloogiliste vajaduste rahuldamise ja emotsioonidega q Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja
Seljaaju · Asub selgrookanalis · Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel · Tingimatud refleksid (a'la põlverefleks) · 31 paari seljaajunärve läbib seljaaju Seljaaju vigastusega võib kaasneda halvatus Kontrollküsimused · Mis on kesknärvisüsteemi osad? · Millest sõltub parema ja vasakukäelisus? · Mis kaitseb peaaju? · Mis kaitseb seljaaju? · Kas mälu on A) seljaajus? B) ajukoores? C) vaheajus? Ajukahjustused Loksutatud beebi sündroom Piirdenärvisüsteem · Koosneb närvidest! · Närvid ühendavad keha organeid kesknärvisüsteemiga · Inimesel on kehas 75 km närve... Närvid ja refleksid · http://www.youtube.com/watch? v=xRkPNwqm0mM · Oskad selgitada, kuidas liiguvad kehas närviimpulsid! · Tead, mis on refleksid ja refleksikaar! · Tead, miks hingamine ei lõppe, isegi kui
Peaaju suurim osa on suuraju, mis jaguneb kaheks poolmeks. Mõlemad poolkerad on moodustunud valgeainest, välispind koosneb aga hallainest. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tööd, parem aga vasakut kehapoolt. Parem ajupool määrab kujutlusvõime, muusikalised ja kunstilised võimed. Vasak ajupool määrab matemaatilised ja loogikalised võimed. Peaaju tähtsaim osa on ajukoor, mis juhib organismi vaimset ja füüsilist tegevust. Ajukoores asuvad mitmed keskused: 1. Nägemiskeskus 2. Kuulmiskeskus 3. Haistmiskeskus 4. Maitsmiskeskus 5. Kõnelemiskeskus 6. Mõtlemiskeskus 7. Liigutamiskeskus Joonis 1.1 Närvisüsteem 8. Lihaste- ja nahatundlikkuse keskus Aju osad: Peaaju- Seal asub mälu, mis säilitab kogetud infot, võimaldab seda meenutada ja kasutada.
Eristatakse 4 sagarat: otsmikusagar - seotud liigutuste planeerimise, teostamise, kontrollimisega kiirusagar - seotud naha- ja lihastundlikkusega oimusagar - seotud kuulmisega kuklasagar - seotud nägemisega. Eristatakse 3 välja: motoorsed väljad - asuvad otsmiku ja kiirusagara piiril, siit liigutused käsklused lihastele tahteliste liigutuste sooritamiseks. Mida peenem liigutus, seda suurem esindatus ajukoores nt pöidla esindatus ajukoores suurim. Nt kui kahjustuvad motoorsed kirjutamiskeskused, siis ei saa inimene teha kirjutamisliigutusi, kuigi tema käsi on terve. sensoorsed väljad - hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, puutetundlikkuse (kompimise) keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meelte saadetud info
võimaldab. Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja vastupidi. Paremajupoolkera määrab muusikalised, kunstilised võimed ja kujutlusvõime. Vasak pool aga on seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist ja vaimest tegevust. Ajukoore eri piirkondades asuvad näit. kuulmis-, nägemis-, maitsmis-, ja haistmis- ning kõnelemis keskus, aga ka liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist ja püsimälu. Unustamine väldib mälu tarbetut ülekoormamist. Inimesel on arenenud erinevad mäluliigid - nt kuulmis-, nägemis- või ruumimälu. Väikeaju Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd, kooskõlastab erinevaid liigutusi, tänu sellele saame sõita jalgrattaga tasakaalu hoides ja niiti nõelast läbi ajada. Keskaju
Nägemise teel saadud OIMUSAGAR info Kuulmise teel saadud info vastuvõtmi sidumine Wernicke ja ne ja töötus motoorsete piirkonnaga Ajukoore funktsionaalsed väljad • Motoorsed väljad – käsklused lihastesse (tahtelised liigutused). Mida peenemad liigutused, seda suurem esindatus ajukoores (nt kahjustuse puhul ei saa teha kirjutamiseks vajalikke liigutusi) • Sensoorsed väljad – meeltelt saadud informatsioon (nt kahjustuse puhul inimene küll näeb esemeid, kuid ei tunne neid ära) Ajukoore funktsionaalsed väljad • Assotsiatiivsed väljad – kõrgemad psüühilised protsessid: mälu, mõtlemine, taju, kõne. Kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. (nt kahjutuse puhul võib inimene muutuda loiuks ja
kinestees ja tasakaal) vahendavad muutusi keha asendis ja kokkupuutes keskkonnaga. Nägemine, aga ka teised meeled pakuvad teavet liigutuse tagajärjel keskkonnas toimuvate muutuste kohta. Kehameelte info integreeritakse somatosensoorses ajukoores, mille erinevad piirkonnad on somatotoopse ülesehitusega. Kehast ja keskkonnast saabuvad signaalid integreeritakse ajus ning teadvustatakse jagamatu tervikuna 3. Milles seisneb liigutustega Haarates palli, liigub info sensoorsetest ÕO11, seotud ajupiirkondade retseptoritest seljaajju, sealt somatotoopilisse
kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime. Piklikaju: ühendab pea- ja seljaaju, mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad tahtele allumatut tegevust NT: hingamine, südame töö. Vigastuse puhul inimene sureb Väikeaju: TASAKAAL ja kooskõlastab lihaste tööd. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist ja vaimset tegevust, selle eripiirkondades asuvad näiteks kuulmis-, haistmis-, nägemis-, maitsmis- ja kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtiv motoorne keskus. Ajukoores kujunevad mälu, mõtted ja vaimsed tunded. Mälu-kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Inimesel saab eristada lühiajalist ja püsimälu. Mäluliigid: kuulmis-, nägemis-, või ruumimälu. Seljaaju paikneb selgrookanalis, koosneb hall- ja valgeainest. Seljaajust suundub kehasse 31 paari seljaajunärve. Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib kaasasündinud liigutusi, mis aitavad reageerida hädaolukorras. (REFLEKSID)
Mäletada saab seda, mida oled omandanud, kogenud, näinud, kuulnud. Mälu protsessid: 1) Meelde jätmine e. omandamine e. õppimine (sellest saab mälu alguse), a) Tahtlik (süsteemne, nõuab pingutust, nõuab tähelepanu suunamist), aa) Tahtmatu (juhuslik, sageli ebatäpne). b) Mehaaniline omandamine (tuupimine), bb) Mõtestatud omandamine (25x efektiivsem, tähtis kordamine, materjali korrastatus). 2) Meelespidamine e. info säilitamine seostena ajukoores, toimub aktiivne infotöötlus, toimuvad saadud infos muutused (lühemaks ja lihtsamaks, tekivad lüngad, meeles püsib peamine, detailid kaovad). 3) Meeldetuletamine info uuesti esiletoomine. a) Äratundmine varem tajutu tuttavana äratundmine, b) Meenumine materjal tuleb meelde iseenesest, ei nõua tahtepingutust, c) Meenutamine tõsine mõttetöö ja tahtlik pingutamine. Mälu liigid: 1) Lühimälu sensoorne (ikooniline ja kõlamälu) ja primaarne.
· Analüütiline infotöötlus · Parem poolkera: ruumiline info, orienteerumine, kujunditega opereerimine, mittesõnaliste helide eristus, kunstimeel, kujutlusvõime, inimnäod jt keerukad visuaalsed objektid · vasakukäelisus · Sünteetiline-info terviklik töötlus Motoorne homunkulus Motoorne homunkulus · Näitab kui suur osa ajukoorest on hõivatud vastavate kehapiirkondade juhtimisega Ajuvatsakesed Vesipea- ajuvatsakeste haiguslik suurenemine Ajukoores asuvad meeltekeskused Eye Ear Skin Tongue Nägemiskeskus asub kuklasagaras Kuulmiskeskus asub oimusagaras Kasutatud kirjandus · J. Uljas, T. Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002. Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile.TÜ Kirjastus, 2002. http://web.zone.ee/iamfree/KNS%20ja%20selle%20osad.htm · http://www.neurosciencerus.org/NeuroBrainEn.html · http://huehueteotl
nakatunud inimesed kopsupõletikku või mõnesse muusse haigusesse. Haiguse kulg kestab peale esimeste sümptomite esinemisest 3 kuni 24 kuud. Creutzfeldti-Jakobi tõbi – 15% pärilik ja enamasti juhuslik; põhilised kahjustused väikeajus ja suuraju ajukoores. Haigusele on iseloomulikud järjest süvenevad ebakindel kõnnak, dementsus, mäluhäired, isiksuse muutused, hallutsinatsioonid, lihastõmblused, lihasjäikus. Võib esineda ka unehäireid, nägemishäireid, kõnehäireid, raskusi kõnest arusaamisega, peapiirkonna närvide halvatust, krambihoogusid
piirkondadega. PEAAJU juhib ja kontrollib kogu organismi taltlust.närvirakke peale sündi juurde ei oodustu ja inimese vananedes närvirakkude ar väheneb. SUURAJU paremaju pool juhib vasakut kehapoolt, see on seotud ka muusikaliste , kunstiliste ja kujutusvõimetega. Vasak ajupool juhib paremat kehapooltja on seotud ka lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ja matemaatiliste võimetega. Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoores kujunevad tunded,mõtted ja mälu- kogetud info säilitamine meenutamine ja kasutamine. VÄIKEAJU kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd, kooskõlastab erinavaid liigutusi. KESKAJU edastab infot suurajust seljaajju,vastutab lihaste pingeseisundi ehktoonuse säilimise eest. VAHEAJU siin asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuurireguleerivad keskused. PIKLIKAJU see ühendab peaaju seljaajuga. Ta juhib hingamist ja südametegevust.
Selline mälu kasutamine on tulutu. NB! Mida vähem on ajurakkudes O2 seda närvilisem on inimene !!! (kontrollida ka rauasisaldust veres ) MÄLU ... ...on seotud ajukoorega ja osalt ajukoorealuste keskustega. On omane inimesele või kõrgemalt arenenud loomadele ajukoore diferentseerituse tõttu. Mälu olemus: inimese võime omandada, säilitada ja taastada teadmisi ning kogemusi. Mälu füsioloogiliseks aluseks on jälgnähud. S.t. ärritaja toime lakkamisel kujunevad seosed ajukoores (muutused kujunevad molekulides enestes ja jälgnähud säilivad seal mälu taastub, kui tingitud reflekse hakatakse uuesti kinnistama ). Mida nooremas eas on jälgnähud kujunenud ja , mida rohkem neid elu jooksul seotakse uute teadmistega seda efektiivsem on pikaajaline mälu ja seda kergem on mälu taastada. Mälu kinnistamisel on väga olulisel kohal emotsionaalne foon. Tugevate emotsioonidega mälu on kergem taastada.
b) Tagaaju c) Eesaju d) Vaheaju e) Suuraju 20. Nimetage otsaju osad, mõhnkeha Poolkerade suuremad vaod on külgvagu, tsentraalvagu ja kiiru-kuklavagu, mis jaotavad poolkerad neljaks sagaraks otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklavagu. 21. Ajukoore mõiste, mõõtmed Ajukoor pindmine ajukiht, mis koosneb neuronitest ja neurogliiarakkudest. On umbes 3 mm paksune hallaine kiht, pindalaks on täiskasvanud inimesel 2200 cm2. 22. Funktsionaalsed väljad ajukoores Motoorsed väljad: a) Ülemiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad: pretsentraalkääru alumistes osades b) Alumiste kehaosade tahteliste liigutuste väljad: pretsentraalkääru ülemistes osades Sensoorsed väljad: a) Lugemiskeskus alumine kiirusagar b) Nägemiskeskus kuklasagaras 23. Nimetage peaajunärvis ja nende ülesanded I. Haistmisnärv sensoorne, juhib haistmisärrituse peaajju II
5. Nimeta aju uurimise meetodeid. Miks on vaja aju uurida? PET – positronemissioontomograafia. Läbi pea suunatakse röntgenikiired, on näha, millises aju osas on glükoosi imendumine kõige kiirem, verevoolu kiiruse muutused. Aju tarvitab energi saamiseks glükoosi. SPECT – üksiku footoni emissiooni kompuutertomograafia TMS – transkraniaalne magnetstimulatsioon MRI – magnetresonantskuvamine. Ajukoores toimunud muutuste kindlakstegemine. fMRI – funktsionaalne MRI. Uuritakse aju aktiivsust tegutsemisel (lugemine, helide kuulamine, piltide vaatamine). EEG – elektroentsefalogramm. Aju elektriliste protsesside registreerimine kolju pinnale asetatud elektroodidega. Une ja ärkveloleku, haiguste uurimine, aju aktiivsuse uurimine. CAT – kompuutertomograafia. Rajaneb röntgenkiirtel. Uurimine kolmemõõtmeline, kihiti.
Kuna lihaskiud ja ka lihaskiudude kimp ning lihas tervikuna on kaetud sidekoeliste struktuuridega, kus asub kollageenija elastiininiitidest võrgustik, järgneb perimeetri suurenemisele lihase kui organi lühenemine, sest kollageeni- ja elastiininiitide võrgustik kindlustab lihase ruumala konstantsuse. (Vain, A. 2011). Skeletilihase talitus Skeletilihaste talitlus on närvisüsteemi kontrolli all. Selle kontrolli kõrgemad keskused paiknevad ajukoores. Närvirakud, mis juhivad otseselt lihaste talitlust, paiknevad seljaajus. Nende aksonid väljuvad närvide koosseisus seljaajust ja ulatuvad lihasteni. Närvid kujutavad endast närvirakkude pikkade jätkete kimpusid. Jätked hargnevad, harud ulatuvad lihasrakkudeni ja moodustavad seal sünapse. Sünaps on struktuur, mille kaudu närvirakus tekkinud ning närvi kaudu levinud erutus kantakse üle lihasrakule. Närvisüsteemis levib erutus elektrilise impulsina,
Motoorika juhteteed Motoorika juhtimine: ajukoor seljaaju lihased koorealused tuumad seljaaju (Ajupoolkera kontrollib vastaspoole liigutusi, v.a. kehatüvi) Sissejuhatus psühholoogiasse 49 Motoorne homunkulus Sensoorne homunkulus Motoorne homunkulus Motoorika primaarne kontroll jaotub ajukoores analoogselt süva- ja puutetundlikkuse jaotumisega kehaosade kaupa. Sensoorne ja motoorne homunkulus on siiski veidi erinevad proportsioonides. Motoorika kontroll on keerulisem: liigutus ,,motoorne meloodia" liigutusmuster üldine kavatsus, plaan tegevuseks Sissejuhatus psühholoogiasse 50 Närvisüsteemi ehitus ja selle funktsioneerimine Närvisüsteemi põhielemendiks on närvirakk ehk neuron.
otsmikusagar - seotud liigutuste planeerimise, teostamise, kontrollimisega kiirusagar - seotud naha- ja lihastundlikkusega oimusagar - seotud kuulmisega kuklasagar - seotud nägemisega. Eristatakse 3 välja: motoorsed väljad - asuvad otsmiku ja kiirusagara piiril, siit liigutused käsklused lihastele tahteliste liigutuste sooritamiseks. Mida peenem liigutus, seda suurem esindatus ajukoores nt pöidla esindatus ajukoores otsaju suurim. Nt kui kahjustuvad motoorsed kirjutamiskeskused, siis ei saa inimene teha kirjutamisliigutusi, kuigi tema käsi on terve. sensoorsed väljad - hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, puutetundlikkuse (kompimise) keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meelte saadetud info
kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja töötlemine Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: pimetähn Nägemine on seotud ajuga jargmiselt: Parema silma informatsioon edastatakse vordselt nii paremasse kui vasakusse ajupoolkerasse Ajukoorde edastatakse kuulmisinformatsioon, mis ilma ajukoores toimuva lisatöötluseta on piisav järgmist tüüpi info eristamiseks helilaine sagedus heli valjus Somatosensoorne(süvaja puutetundlikkus) süsteem töötleb järgmist informatsiooni: nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused väliskõrvaga kontaktis olevate pindade temperatuur kehaosade omavaheline suhe Ganglion on närvirakkude kogum eriline närvisusteemi osa, mis paikneb väljaspool aju
· Ajusagareid nimetatakse nende peal asuvat kojuluude järgi Ajukoore funktsionaalsed väljad · Sensoorsed väljad- hõlmavad kuulmiskeskust oimusagaras, nägemiskeskust kuklasagaras, ning puutetundlikuse keskust otsmiku- ja kiirusagara piiril. Neile ajukoore aladele saabub meeleorganite saadetud info · Motoorsed väljad- asuvad otsmiku- ja kiirusagara piiril. Annavad käsklused lihastesse, mida peenemad on liigutused seda suurem on esindatus ajukoores. · Assotsiatiivsed väljad- võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osa on seotud kõrgemate psüühiliste protsesside mälu, mõtlemise ja kõnega. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides Taju · Taju on vahetu tunnetus mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikult. Ta koosneb kõigepealt aistingutest. Lisaks aistingutele on kogemustel taju koostises suur tähtsus, kuna nad kergendavad ja kiirendavad tajumist
närviimpulssid närviraku kehasse). Enamik närvirakke paikneb kesknärvisüsteemis, kuid osa moodustab kehas väikeseid kogumikke ning osa asub meeleelundites. AJU Ajukoore eri piirkondades asuvad nt nägemis-, maitsmis-, haistmis- ja kuulmis-, kõnelemiskeskus, aga ka liigutusi juhtuv motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded (hirm, rõõm), mõtted ja mälu. Suuraju - seotud tahtliku tegevusega, see juhib lihaste talitlust, otsuste tegeist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist. Väikeaju kooskõlastab lihaste tööd ja aitab säolitada keha tasakaalu. Piklikaju ühendab pea seljaajuga. Piklikajus on mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust, nt hingamiskeskus. Parem ajupool juhib vasaku kehapoole tegevust
assotsiatsiooni-, komissuraal- ja projektsioonikiudusid. Suurimad püramiidrakud Betzi hiidpüramiidid paiknevad ajukoore eesmises tsentraalses osas, peamiselt primaarses motokorteksis. Püramiidrakkude peamiseks funktsiooniks on eferentsete impulsside genereerimine ning nende suunamine oma aksonite kaudu ajutüves ja seljaajus paiknevatele lüli- ja motoneuronitele, mille abil juhitakse inimese tahtelisi liigutusi. Püramiidrakkudel on oluline roll ka ajukoores üksteisest kaugel paiknevate neuronite ja ajukoore piirkondade talitluse koordineerimisel. Anne-Ly Padrik HT-16 Ajukoore talitluse seisukohast on erakordselt oluline neuronitevaheliste seoste rohkus, mis on kindlustatud arvukate sünapsite kaudu. (Sünaps koht, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga.) Suuraju poolkerade koore funktsionaalsed alad on eristatavad nii morfoloogiliste kui
3)Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: a) fovea b) pimetähn c) macula d) ~15-20 kraadi nägemisnurga ala ümber fovea 4)Nägemine on seotud ajuga järgmiselt: * A) PAREMA SILMA INFO EDASTATAKSE AINULT PAREMASSE AJUPOOLKERASSE * C) PAREMA SILMA INFORMATSIOON EDASTATAKSE VÕRDSELT NII PAREMASSE KUI VASAKUSSE AJUPOOLKERASSE 5)Ajukoorde edastatakse kuulmisinformatsioon, mis ilma ajukoores toimuva lisatõõtluseta on piisav järgmist tüüpi info eristamiseks a) helilaine sagedus b) heli valjus c) heliallika ruumiline paiknemine kuulaja suhtes d) heliallika identifitseerimine(kes voi mis pohjustas heli) 6)Somatosensoorne(suva-ja puutetundlikkus) süsteem tõõtleb jargmist informatsiooni: a) nahaga kontaktis olevate pindade füüsikalised omadused b) limaskestaga kontaktis olevate pindade keemilised omadused c) valiskõrvaga kontaktis olevate pindade temperatuur
Ajukoore närvirakud juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimset tegevust Suurem osa ajukoorest on seotud informatsiooni ümbertöötamise ja säilitamisega Ajukoore eri piirkondades asuvad o Kuulmis- o Nägemis- o Maitsmis- ja haistmis- o Kõnelemis- o Liigutusi juhtiv tunde-motoorne keskus Ajukoores kujunevad tunded, mõtted ja mälu Mälu · ... on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine · Lühiajalises mälus säilib info mõnest minutist paari tunnini. See võib talletada ühel ja samal ajal ligikuadu 7 seostamata fakti, mis seejärel kaovad või talletuvad püsimällu · Unustamine väldib mälu tarbetut ülekoormamist · Erinevad mäluliigid: kuulmis-, nägemis- ja ruumimälu Väikeaju
Maod püüavad õhust lõhnamolekule keele abil Haistmiselund Haistmiselundil puudub kindlapiiriline struktuur > haistmispiirkond Nina kaudodorsaalses osas paiknev kemoretseptor kohanenud gaasjs olekus ainete vastuvõtmiseks Haistmisanalüsaator haistmispiirkond haistmisretseptoritega peaaju haistmissibulatesse suunduvad haistmiskiud, ajusisesed juhteteed, haistmiskeskus ajukoores Limaskest sisaldab haistmisnäärmeid haistmis-, tugi- ja basaalrakud haistmisnäärmete nõre-lõhnaainete lahustamiseks Inimese haistmismeel Inimese haistmismeel on üsna piiratud suuteline eristama 4000-10000 erinevat lõhna. Inimese haistmisepiteeli pindala ninaõõnes 5 cm2, koeral 150 Lõhna tundmiseks on inimesel vajalik vähemalt miljon lõhnamolekuli.
Epilepsiahaige on tavaline inimene, kes haigushoo korral vajab kaasinimeste mõistvat suhtumist ja abi. Hoogudevahelisel perioodil säiluvad nende võimed ja vajadused täielikult see tähendab, et epilepsia ei välista andekust. Epilepsiaga inimesi on umbes 0,8%. Eestis on ligikaudu 9000 epilepsiahaiget, seega on epilepsiaga inimesi rohkem, kui üldiselt arvatakse. Põhjus? Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus (peamiselt ajukoores), mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse — tekib epileptiline hoog. Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Epileptilised hood esinevad mitut moodi. Hoo tüübid võib jaotada kaheks. 1. Generaliseerunud hoo korral kaotab inimene teadvuse, võib kukkuda maha, üle kogu
annaabi.ee 
