kaudu. 4) Lihastoonuse säilitamine - mõjutab pea, kuid seljaaju viib selle täide. Kõige hullem kahjustus: ühenduse katkemine pea- ja seljaaju vahel. Kõige hullemad on vigastused nelja ülemise segmendi juures või pea- ja piklikaju vahel. Hingamislihased on roietevahelised lihased ja diafragma. Roietevahelised lihased rinnasegmentidest väljuvate motoneuronite vahel. Diafragma närv väljub neljandast kaelasegmendist. Mida rohkem allpool on vigastus, seda ohutum on. Piklikaju ja ajusild – ehitus ja funktsioonid Piklikaju piirneb altpoolt seljaajuga ja ülalt sillaga. Ajusild altpoolt piklikajuga ja ülalt keskkajuga. Piklikus ajus paiknevad järgmised närvistruktuurid: a) üheksanda kuni kaheteistkümnenda peaajunärvi keskused, 9. keeleneelunärv (?), 10. uitnärv, 11. lisanärv, 12. keelealune närv – sisenevad piklikku ajju. Nende kaudu juhitakse tundlikkust. Juhitakse kaela- ja näopiirkonna lihaste tööd.
Piirdenärvisüsteem · seljaaju · selgroolülid Peaaju ehitus Suuraju Taalamus Mõhnkeha Keskaju Hüpotaalamus Väikeaju Ajuripats Piklikaju Ajusild Väikeaju, piklikaju, ajusild · Piklikaju ajusild Hingamine, vereringe-süda Neelamine Aevastamine, okserefleks · Väikeaju- koordinatsioon ja tasakaal · Ajusild · Tähelepanu, ärkvelolek · Uni, näolihased väikeaju · Keel, silma, kõrva kontroll piklikaju Keskaju · Automaatsete liigutuste keskus · Optiliste ja akustiliste orienteerumisrefleksid e keskused Näiteks pea pööramine ootamatu valguse või
signaale) Parakriinne signaalid mõjutavad lähedust Endokriinne signaalid lähevad ringlusesse Neuraalne regulatsioon närvisüsteem (kesknärvi- ja piirdenärvisüsteem) 3. Kesknärvisüsteem peaaju ja seljaaju Seljaaju juhib koos keskajua automaatseid liigutusi. Piklikaju reguleerib südant läbivat verehulka koos sillas paiknevate tuumadega hingamist, seedimist, aevastamis- ja oksendamisrefleksi. Ajusild ühendab piklikuaju keskajuga. Keskaju juhib koos seljaajuga automaatseid liigutusi k.a silmade ja pea automaatseid liigutusi (närviimpulsside liikumine, pilgu suunamine liikuvale objektile) Vaheaju reguleerib autonoomset närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete regulatsionni. Koosneb hüpotalamusest (mis omakorda ka ajuripatsist (2 sagarat) ), mis reguleerivad sisenõrenäärmeid ja käbikehast (ööpäevarütm).
Vastasoleva närviraku pinnal tekkivad elektrokeemilised muutused on uue närviimpulsi teket soodustavad ehk erutavad või pärssivad ehk pidurdavad Uue närviimpulsi tekkimine oleneb kõigi neuronini jõudnud mõjutuste erutava ja pidurdava stimulatsiooni summast 29. Loetle peaaju osad (näita pildil). Nimeta, mida nende funktsioonidest tead . Tagaaju · piklikaju (medulla), seljaaju jätk, kontrollib reflektoorseid tegevusi (vigastamine lõpeb surmaga) · ajusild - Ajusild paikneb piklikajust eespool ning sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Ajusild ja piklikaju moodustavad retikulaarformatsiooni, mille kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. · väikeaju - liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus Keskaju - sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) umberlulitamine Eesaju · otsaju
Bioloogia 08.05.2012 Peaaju Suuraju · Moodustab 9/10 aju massist · Suuraju käärulises närvirakkude kogumikus tekib enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi · Suuraju jagnb kaheks ajupoolkeraks, need on omavahel ühenduses närvikiududest silla mõhnkeha abil · Suuraju all paiknevad muud ajuosad, sh. väikeaju, ajusild, keskaju ja pikliaju Vasak ja parem ajupoolkera · Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust · Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine · Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised · Meie aju vasak poolkera mõtleb sõnadega, parem poolkera aga mõtleb piltidega Suuraju koores paiknevad keskused
meeleelunditest. Vaheaju juurde Närvisüsteem kuulub ka ajuripats tähtis hormoonide ja närvisüsteemi · Jagatakse kaheks: reguleerimiseks. 1)kesknärvisüsteem; 2)piirdenärvisüsteem. · Ajutüve moodustavad keskaju, väikeaju ja piklikaju ning ajusild. · Kesknärvisüsteem jagatakse kaheks: 1)peaaju; 2)seljaaju. · Väikeaju reguleerib tasakaalu ja kordinatsiooni. · Piklikaju reguleerib hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitust. Piklikaju kaudu käivad ka reflektoorsed liikutused. · Ajusild on täidetud vedelikuga ja sisaldab toitaineid.
· Ajupoolkerad koosnevad valgainest, aga aju pinnal on hallaine. · Otsaaju funktsioonideks on: 1)mõtlemisvõime ja teadvus; 2)meeleelundite info töötlemine; 3)mälu ja õppimine; 4)oskus tulevikku või tegevust kujundada. · Vaheaju kaudu saadakse infot meeleelunditest. Vaheaju juurde kuulub ka ajuripats tähtis hormoonide ja närvisüsteemi reguleerimiseks. · Ajutüve moodustavad keskaju, väikeaju ja piklikaju ning ajusild. · Väikeaju reguleerib tasakaalu ja kordinatsiooni. · Piklikaju reguleerib hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitust. Piklikaju kaudu käivad ka reflektoorsed liikutused. · Ajusild on täidetud vedelikuga ja sisaldab toitaineid.
tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Nimeta olulisemad ajupiirkonnad ja nende funktsioonid. Tagaaju: · piklikaju (medulla), seljaaju jätk, kontrollib reflektoorseid tegevusi (vigastamine lõpeb surmaga) · ajusild - Ajusild paikneb piklikajust eespool ning sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Ajusild ja piklikaju moodustavad retikulaarformatsiooni, mille kaudu kontrollitakse ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu. · väikeaju - liigutuste ja tasakaalu kontrolli keskus
jagunemise elundite vahel. · Lokaalne e. autoregulatsioon: arterioolide reaktsioon venitusele, temperatuurile, mitmetele ainetele (CO2, piimhape, K+, O2, pH, NO jm) · Humoraalne regulatsioon: ained, mis tekivad organismi ühes piirkonnas, kuid liiguvad mujale toime aju vasomotoorse keskusele ja otseselt veresoontele ja südamele (reniin vererõhk ja -hulk; adrenaliin sagedus ja veresoonte toonus) · Neuraalne regulatsioon: vasomotoorses keskuses (piklik aju ja ajusild) - refleksikaare osa - baroretseptorid aordikaarel unearteri lähtumisel - sümpaatilised ja parasümpaatilised närvikiud ümber kodade ja veresoonte (südamepõimik) - kõrgemad keskused ajus (nt. mõtlemine jpm) Veresoonte toonuse regulatsioon Jaguneb kaheks: 1.Neurogeenne regulatsioon · Ahendavad närvid · Laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklikus ajus 1.Reflektoorne regulatisoon · Pressorretseptorid · Baroretseptorid · Kemoretseptorid
Mao- ja sooleperistaltika nõrgenemine Bronhide valendiku laienemine Parasümpaatiline närvisüsteem Silma pupillide ahenemine Rohke vedela sülje eritumine SLS tõus langus ja südamelihase kontraktsioonide nõrgenemine Maomahla nõristumine Mao- ja sooleperistaltika tugevnemine Bronhide valendiku ahenemine Peaaju Pikkus 15,5 – 19 cm Laius 13 – 14 cm Kõrgus 10,8 – 11,7 cm Mass Meestel 1350 g Naistel 1250 g Peaaju topograafiline jaotus Ajutüvi Piklikaju Ajusild Keskaju Vaheaju Väikeaju Suuraju Ajutüvi A – piklikaju В – ajusild С – keskaju peaajunärvid : V. kolmiknärv VI. eemaldajanärv VII. näonärv VIII. esiku-teonärv IX. keelu-neelunärv X. uitnärv XI. lisanärv Piklikaju Väljuvad peaajunärvide XII (keelealuse närvi), IX (keelu-neelunärvi), X (uitnärvi), XI (lisanärvi) paaride juured ning asuvad XII, IX, X ja XI paari tuumad. Retikulaarformatsioon Vestibulaartuum Refleksikeskused: Seedetalitlus Hingamine
EDULLA OBLONGATA 13. Seljaaju jätkuks koljuõõnes on PIKLIK AJU M 14. Nimetage piklikus ajus asuvad elutähtsad keskused: ● südametegevuse, hingamise ja vasomotoorsed keskused ● tingimatute seedereflekside (imemine, neelamine, seedenõred, süljeeritus) keskus ● kaitsereflekside (köha, aevastus, oksendamine) keskus 15. TAGAAJU osad: 1) ajusild PONS 2) väikeaju CEREBELLUM 16. Väikeaju CEREBELLUM p õhifunktsioon: ● lihastoonuse, tasakaaluliigutuste koordinatsioon ● tahtlikud liigutused ● ussi abil kogu keha automaatsete liigutuste koordinatsioon 17. KESKAJU funktsioon: ● olla koorealuseks nägemis-, kuulmis- ja pupillaarrefleksi keskuseks ● reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskus
Tuharanärvid Häbemenärv Tagumine reie-nahanärv Õlapõimik plexus brachialis Alavöötmele ja ülajäsemele Lihasenahanärv Keskmine õlavarre-nahanärv Keskmine küünarvarre-nahanärv Peaaju encephalon Täiskasvanud 1245-1375 g Vastsündinul 370-400 g 1-aastasel 2x sünnikaal 6-aastasel 3x sünnikaal Seejärel aeglane juurdekasv kuni 20(25) aastani. Topograafiliselt/asendi järgi eristatakse kolme osa: Ajutüvi (piklikaju, ajusild, keskaju, vaheaju) Väikeaju Suuraju poolkerad Piklikaju osad: Piklikaju Tagaaju Keskkaju Vaheaju Otsaju/suuraju Kõik aju osad on omavahel ühenduses juhteteedega Piklikaju medulla oblongata Seljaaju jätk koljuõõnes, välisehitus sarnane seljaajuga. Piklikajus on tuumad, mida seljaajus ei ole. Läbivad juhteteed. Paljude eluliselt tähtsate funktsioonide reflektoorse regulatsiooni
KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA mõlemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV üldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condylus occipitalis- KUKLALUU PÕNDAD canalis hypoglossi- KEELEALUNE NÄRVIKANAL incisura jugularis- KÄGISÄLK processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus KEHA
luulises karbis. Kaitseülesandeid täidavad peale luu ka kolm membraankihti, mis paiknevad aju välispinna ja koljuluu sisepinna vahel. Üheksa kümnendiku ajumassist moodustab suuraju. Enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi tekib suuraju käärulises närvirakkude kogumikus. Suuraju jaguneb kaheks ajupoolkeraks, need on omavahel ühenduses närvikiududest silla abil, mida nimetatakse mõhnkehaks. Suuraju all paiknevad muud ajuosad, sealhulgas väikeaju, ajusild, keskaju ja piklikaju. Viimase otsene jätk on seljaaju. Aju võtab signaale vastu ja saadab laiali närvide kaudu, mis kulgevad ajutüvest seljajusse. Inimesel on 12 paari peaajust lähtuvaid peaajunärve. Esimene peaajunärv on haistmisnärv, tagab lõhnatundmise. Teine peaajunärv on nägemisnärv, mis kulgeb silmalt ajju ja on osaline nägemisaistingus. Viies peaajunärv on kolmiknärv, mille harud kulgevad näo, peanaha, nina, suu ja hammasteni. Joonis 1
sünaps - kontakt 2 neuroni vahel, närviimpulsi ülekanne 1 neur. aksonilt, järgm. dendriidile refleks - NS vahend. toim. vastusreakts. retsept. vastu võet. ärritusele ganglion - väljasp. KNS paikn. neuronite kehade kogumik tuum - pea- ja seljaajus paikn. neuronite kogum hallaine - neuronite kehad, valgeaine - neuronite jätked/kiud 1. somaatiline NS - innerveerib vöötlih. ja meeleelundid: KNS -- peaaju: piklikaju, ajusild, väikeaju, keskaju, vaheaju, retikulaarformatsioon, suuraju; seljaaju: kaela-, rinna-, nimme-, ristluusegmendid PiirdeNS -- peaaju- ja seljaajunärvid 2. autonoomne NS - regul. siseelundite, südame, veresoonte, sisesekrets. näärmete talitl.: sümpaatiline NS - ergastab, fight vs flight; parasümpaatiline NS - lõdvestab ül: regul. kõigi elundite tööd ja koord. erin. elundkondade talitl., kohand. seda vastavaks muut.
1. Piklikaju – kõige vanem aju osa, autonoomne närvisüsteem, eluliselt olulised refleksid. Läbi ajusilla tuleb ajukoorde närvirakkude kogum – retikulaarformatsioon ehk võrkmoodustis. Retikuaarformatsioon reguleerib aktiivsust – aktiveerimine vs pärssimine, une- ja ärkveloleku regulatsioon. Selle talitusest oleneb suuraju poolkerade aktiivsus. Peaaju piirkonnad 2. Tagaaju – koosneb ajusillast ja väikeajust. Reflektoorne tegevus ning närviimpulsside ülekanne (ajusild), liigutuste koordineerimine ning tasakaal (väikeaju). 3. Keskaju – sensoorsete signaalide ümbersuunamine (orienteerumisrefleks), automaatsed liigutused, valu tajumine Peaaju piirkonnad 4. Vaheaju – peaaju koorealuse tundlikkuskeskus – peaaegu kogu sensoorse info saatmine ajukoorde, hüpotalamus – kontrollib sisenõresüsteemi (ajuripats), autonoomset närvisüsteemi, emotsioone, seksuaalsust, mõnu valu ja stressi. Aju limbiline süsteem – hõlmab nii kesk-
virgatsained e. neurotransmitterid · Neurotransmittereid on sadakond. · Iga neuron reageerib ainult teatud tüüpi virgatsainetele. · Luku ja võtme mudel Neuronitevaheline kommunikatsioon: virgatsained e. neurotransmitterid AJU ANATOOMIA Aju anatoomia: aju osad · Piklikaju reguleerib hingamist ja vereringet; aitab tasakaalu hoida · Ajusild reguleerib ajukoore üldist aktiivsust, tähelepanu ning une ja ärkveloleku rütmi · Väikeaju tasakaalu hoidmine ja liigutuste kontrollimine; toetab ka ruumilist mõtlemist, helide eristamist ning meeleelundite signaalide ühendamist · Keskaju meeleolu ja motiivide kujundamine, info vahendamine eesajju
2. Olulisemad aju osad kõrgem närvitegevus Otsaaju Koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast. Vaheaju Hüpotalamus: Kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset närvisüsteemi, samuti emotsioone, valu jms. Tundlikkuskeskus: Selle keskuse kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev info ajukoorde. Keskaju Automaatsete liigutuste keskus aju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse üle lihastele Tagaaju Ajusild: Reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne; Väikeaju: Koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Piklikaju Südametalitluse, hingamis-, seedimis- ja osa kaitsereflekside keskused. Seljaaju Ühendab kehas toimuva peaajuga ja vastutab tingimatute reflekside eest. 3. Refleksid Refleks - vastus ärritusele, mis tuleb väliskeskkonnast või organismist. Tingimatud refleksid: kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid nt imemine, neelamine, põie ja
Närvisüsteem Somaatiline Vegetatiivne Tsentraalne (kesk) Sümpaatiline-parasümpaatiline Seljaaju peaaju Perifeerne Sensoorne motoorne Psüühika toimib suures osas tänu suuraju ajukoorele Piklikaju ANS regulatsioon: kontrollib eluliselt olulisi reflekse hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine Ajusild -Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon -Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu Keskaju -automaatsed liigutused(kõndimine) -sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine -temperatuuri regulatsioon ja valu talumine -koos ajusillaga une- ja ärkveloleku reguleerimine Väikeaju -asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine -basaalganglionid(peenmotoorika nt. Sõrmeliikumine klaverimängul või arvutis trükkimisel) Vaheaju
mingi stiimuli või sündmuse suhtes. 30. Klassikaline tingimine-õpitakse ära mingi seos stiimulite ja sündmuste vahel.See on õppimise liik. 31. Operantne tingimine- õpitakse ära seos oma tegevuse ja tagajärjede vahel. 32. Tingimatud stiimulid viivad tingimatule reaktsioonile 33. Tingitud stiimulid viivad tingitud reaktsioonile. 34. Aversiooniteraapia- vastikuse kujundamine. 35. Süstemaatiline desensibiliseerimine- organismi ülitundlikkuse vähendamine. 36. Ajusild-paiknevad une ja ärkvelolekut korraldavad tuumad 37. Väikeaju-hoiab keha tasakaalus ja koordineerib liigutusi. 38. Keskaju-kogub teavet nägemise ja kuulmismeelte kaudu, automaatsete liigutuste keskus. 39. Vaheaju-ülesanne anda ajukoorde edasi meelsest saadud info. 40. Eesaju poolkerad-koosnevad suuremalt jaolt ajukoorest(80%).Suuraju koores toimub kõrgem närvitalitlus. 41. Lobotoomia-patsiendi aju eesmiste sagarate läbilõikammine. 42. Insult- verevarustushäire 43
Keskaju (midbrain) on peaaju keskel paiknev osa, imetajatel kängunud ning umbritsetud eesajust.Eesaju on (forebrain) kõige eesmine ja silmatorkavam osa imetajate peaajust. Jaguneb vahe- ja otsajuks. Pealtvaates eristub ajukoor, allpool talamus, basaaltuumad ja limbiline süsteem oma erinevate osadega. Piklikaju kontrollib kraniaalnärvide kaudu eluliselt olulisi reflektiivseid tegevusi- hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine ja aevastamine. Ajusild paikneb piklikajust eespool ning sisaldab ka kraniaalnärvide tuumasid, mille kaudu integreeritakse näo, keele ja silmade liikumist ning pea piirkonnast saabuvaid aistinguid. Väikeaju tähelepanu suunamisega kuulmis- ja nägemisstiimulitega, ka sensoorse ajataju ja rütmi tabamisega. Keskaju osad osalevad temperatuuri regulatsioonis ja valu tajumisel ning koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimisel. Hüpotalamus on väike ajuosa ajupõhimikul talamusest
hüpotaalamus põlvikkehad (2) 2. AJUTÜVI 3. keskaju katteplaat e. nelikküngastik suurajujalakesed 4. tagaaju ajusild (ja väikeaju) 5. piklik aju 3. VÄIKEAJU väikeaju poolkerad (2) uss Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses juhteteedega, kusjuures KNS-i madalamal asuvate osade funktsioon on allutatud kõrgemal asuvatele osadele. Ajutüve hulka kuuluvad piklikaju, ajusild, keskaju ja vaheaju
suurem ) Vastsündinul 370 - 400 g. Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses juhteteedega, Aju osad: PIKLIKAJU (m e d u l l a o b l o n g a t a) IX, X, XI, XII- peaajunärvi tuumad - hingamis-, südametegevus- ja vasomotoorsed keskused, - tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neelamine, seedemahlade eritumine) -kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused. TAGAAJU ajusild (pons) - V, VI; VII; VIII - Peaajunärvi tuumad, läbivad juhteteed VÄIKEAJU (cerebellum) - kaalub 120-150 g F: lihaste toonuste regulatsioon, tasakaalu reg-on. - koosneb kahest väikeaju poolkerast ning poolkerasid ühendavast osast - ussist ( vermis) Uss automaatsed liigutused K E S K A J U (m e s e n c e p h a l o n) Keskaju on kõige väiksem peaaju osa. III, IV peaajunärvi tuumad - katteplaat e. nelikküngastik.
Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs täiskasvanust – puuduvad iseloomulikud vaod suurajul ja väikeajul, seljaaju ulatub õndraluuni (tk-l 1.- 2.nimmelülini). 6.fetaalkuu lõpuks normaalsed ajustruktuurid, subarahnoidõõs oblitereerub-tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahel, olemas kõik närvirakud ja gliiarakud. Edasine kasv: sünapsite areng, müeliniseerumine, jätkete e dendriitide kasv.
millele nende toimepanija suudab nendele seletust anda. Ilmselgelt ükski loom seda ei suuda, kuid see kehib samahästi ka paljude inimeste kohta. Ka kultuur on osa igast liigist,kus põlvest põlve jagatakse tarkusi edasi oma järglastele. Selge on see, et üldiste tunnuste alusel ei piisa inimese eristamiseks loomast! 4.INIMVAIM JA AJU: KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED 1.Loetlege millistest osadest peaaju koosneb. -Ajukoor,keskaju,väikeaju,piklikaju,ajuripats,ajusild,nägemisnärv,mõõnkeha,talamus ja hüpotalamus. 2.Miks on aju pind kääruline? -Käärud lasevad ajukoorel areneda,kasutades selleks võimalikult vähe lisaruumi. 3.Millised psüühilised nähtused sõltuvad ajusilla talitlusest? -Ärkvalolek ja uni.Samuti kontrollitakse seal näolihaseid, keelt, kõrvu ja silmi. 4.Mida ütleb meile psüühika kohta Phineas Gage'i juhtum? -Inimese psüühika ja ka ajuehitus on väga spetsiifiliselt liigendatud. Antud juhtumis paranes
kehatemperatuuri, toitumiskäitumist. Antidiureetiline hormoon- sünteesitakse hüpotaalamuses, hüpofüüsi ehk ajuripatsi tagasagaras (ülesanne vee regulatsioon). Termoneutraalne tsoon- vahemik, kus kehatemperatuuri säilitamiseks ei kulu lisaenergiat. 5. Inimese närvisüsteemi üldine ehitus. Peaaju osade (5) ülesanded. Peaaju (cerebrum) vôib jaotada suurajuks (ots- ja vaheaju ) ning ajutüveks (keskaju, ajusild ja väikeaju ning piklikaju ), täiskasvanud inimesel kaalub see umbes 1280 - 1380 grammi. ● Piklikaju: ülenevad ja alanevad juhteteed, nende ümberlülitused; närvikeskused, mis reguleerib hingamiselundite ja südame-veresoonkonna tööd (N: imemis-, oksendamis-, neelamisrefleksid ) Siin siirdub suurem osa närvikiudusid üle vastaspoolele - seega üldiselt: vasaku kehapoole tööd koordineerib suuraju parem poolkera ja vastupidi !
- juurde tekib neuronitevahelisi seoseid ja arenevad närvikiud: ➔ nende arv suureneb ➔ harunemine jätkub ➔ seoses liigutuste kujunemisega kiud müeliniseeruvad 8 PEAAJU OSAD: piklikaju, tagaaju, keskaju, vaheaju, otsaju/suuraju Peaaju jaotub topograafiliselt (asendi järgi) kolmeks osaks: 1. AJUTÜVI (piklikaju, ajusild, keksaju, vaheaju 2. VÄIKEAJU 3. SUURAJU POOLKERAD ● arenguliselt viieks osaks ● Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses JUHTETEEDEGA ★ KNS-i madalamal asuvate osade funktsioon on allutatud kõrgemal asuvatele osadele! topograafiline jaotus: arenguline jaotus: ajuosad: OTSAJU - suuraju poolkerad (2) SUURAJU VAHEAJU - taalamused
Kognitiivpsühholoogia(Endel Tulving) arengupsühholoogia(Jaan Valsiner)isiksuse- ja tajupsühholoogia(Jüri Allik 6. Mis asi on ja mida näitab korrelatsioonikordaja? Kahe omaduse või muutuja seose mõõt;muutujad ei pea olema põhjalikult seotud. 7. Kuidas toimib neuronis erutuse ülekanne? Sünapsise teel toimub. Kas siis elektriliselt või keemiliselt. 8. Millised on peamised ajuosad ja nende funktsioonid? *Piklikaju-hingamine,vereringe,kehaasend.*ajusild- tähelepanu,ärkvelolek,silm,keel*väikeaju- tasakaalustatud kehaasend,liigutuste täpsus.*keskaju-nägemine,kuulmine,valuaisting,uni,ärkveloled*vaheaju- toitumine, seksuaalkäitumine*eesaju-mälu,tahteline liikumine, 2 ajupoolkera.*ajukoor 9. Milliste elementidega manipuleerib inimene mõtlemisel? *kujundid-meelelise kogemuse teatud vorm, esemete või nähtuste vaimne koopia.*mõisted-ühiste omadustega objektide hulga seesmine psüühiline esitus;
koosneb: vesi (77-78%), lipiidid (10-12%), proteiinid 8% 12 kraniaal- ja 31 spinaalnärvi Areng algab rakulehest, mis keerdudes moodustab neuraaltoru... käärud ja vaod formeeruvad 7. prenataalse elukuu aegu. Aju anatoomiline orientatsioon: Coronal- eestvaade; sagittal- mediaalne vaade; horizontal-dorsaalne vaade Peaaju osad on keskaju, vaheaju, väikeaju, ajusild, piklikaju. Eesaju jaotub omakorda vahe-ja otsaajuks. SELJAAJU: Seljaaju pikkus 43-45 cm, kaal 35-40g · Millisteks sagarateks jaotatakse suuraju poolkerad? Kus need asuvad (näita pildil või enda/sõbra peal) ning mis on nende peamised funktsioonid? frontaal- ehk otsmikusagar, tahtelised liigutused, lõhnade tajumine, motivatsioon, meeleolu seisund parietaal- ehk kiirusagar, sensoorse info vastuvõtt ja töötlemine, v
Mitmete elutähtsate reflekside keskused: hingamis-, südametalitluse-, seedimis-, aevastamis- ja oksendamis- reflekside keskused. Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum - võrkmoodustis e retikulaarformatsioon. Võrkmoodustise ülesanne on toimida kas aktiveerivalt või pärssivalt kogu NSile ning osaleda une- ja ärkveloleku regulatsioonis. piklikaju Ajusild asub piklikajust ülal- ja eespool. Ülesandeks reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne. tagaaju Väikeaju paikneb suuraju poolkerade all. Ta koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus - peaaju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse sealt lihastele automaatsete liigutuste juhtimiseks. Ka optiliste ja akustiliste orienteerumisreflekside keskused siin (nt pea
keskajus) See piirkond saadab seljaajule avanevaid, stimuleerivaid ja pidurdavaid närviimpulsse. Mõjutab kogu aju aktiivsust (retikulaarformatsioon). Kui seljaaju ja peaaju vaheline ühendus katkeb, nt trama siis esimesed 2 kuud inimesel on seljaaju talitlus väga järsult pidurdnud. Refleksid puuduvad-spinaalsokk. Kahe kuu möödudes spinaalsokk möödub ja asendub hüperrefleksiaga, kus refleksid tugenevad järsult. 5. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid. Piklikaju piirneb altpoolt seljaajuga ja ülevalt ajusillaga. Ajusild altpoolt piirneb piklikajuga ja ülevalt keskajuga. Piklikus ajus paiknevad järgmised närvisüsteemid : a) Üheksanda kuni 12nda peaaju närvi keskused. 9 keeleneelunärv 10 - uitnärv 11 lisanärv 12 keelealune. 2 b) Pikliku aju läbivad kõik peaaju ja seljaaju ühendavad juhtmeteed.
elundite vahel. Seljaajunärvide tagumised juured toovad erutuse kesknärvisüsteemi poole (elunditelt) ja eesmised juured viivad seal kujunenud "vastuse" elunditeni. Peaajuga ühendavad seljaaju juhteteed, seljaaju on peaaju reguleeriva môju all. Seljaajunärvid on tegelikult seganärvid, s.t. eesmised ja tagumised juured ühinevad peagi pärast seljaajust väljumist. Peaaju (cerebrum) vôib jaotada suurajuks (ots- ja vaheaju ) ning ajutüveks (keskaju, ajusild ja väikeaju ning piklikaju ), täiskasvanud inimesel kaalub see umbes 1280 - 1380 grammi. · Piklikaju: ülenevad ja alanevad juhteteed, nende ümberlülitused; närvikeskused, mis reguleerib hingamiselundite ja südame-veresoonkonna tööd (N: imemis-, oksendamis-, neelamisrefleksid ) Siin siirdub suurem osa närvikiudusid üle vastaspoolele - seega üldiselt: vasaku kehapoole tööd kooordineerib suuraju parem poolkera ja vastupidi !
tegevust. Somaatiline jaguneb tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Perifeerne ehk piirdenärvisüsteem on pea ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundites ja kudedes. Piklikaju-ANS(autonoomse närvitalituse) regulatsioon: kontrollib eluliselt olulisi reflekse – hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine, kehaasend Ajusild- Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu, Retikulaarformatsioon (koos keskajuga)Kontrollitakse ka näolihaseid, keelt, silmi ja kõrvu. Keskaju-automaatsed liigutused,sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine,temperatuuri regulatsioon ja valu tajuminie,koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine, kogub teavet nägemis ja kuulmismeele kaudu. Väikeaju-asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine,
Katab koor 3mm, Lihtsamad refleksid Üks osa aktiviseerib koosneb Teine osa aeglustab närvirakkude kehadest Parem ja vasak poolkera Vasak: kõne, mate- maatika, loogika, analüüs Parem: loovus, kunst, muusika Motoorsed ja sensoorsed keskused Infotöötlus Väikeaju Liigutused, koordinatsioon, tasakaal Ajutüvi piklikaju +ajusild+ keskaju Ühendab pea- ja seljaaju Vanim ajuosa Eluliselt tähtsad keskused: hingamine, südametegevus, seedimine Vaheaju Paiknevad hüpotalamus, ajuripats, limbiline süsteem (tunded) · Signaalid liiguvad impulssidena 12 · Töötab ,,kõik või ei midagi" põhimõttel kui signaal on liialt nõrk, ei anta seda edasi.
ei määra andekust, välispinna järgi saab märgata vaid väga raskeid arenguhäireid. Peaaju jaotus: A.Ametlik anatoomiline jaotus – 5 osa: 1.Otsaju (ka suuraju) telencephalon; 2.Vaheaju diencephalon; 3.Keskaju mesencephalon; 4.Tagaaju (siin ka väikeaju!) metencephalon; 5.Piklikaju medulla oblongata, ka bulbus. B. Mitteametlik, kuid sageli kasutatav lihtsustav jaotus: 1.Suuraju, cerebrum – otsaju + (osaliselt) vaheaju 2.Ajutüvi, truncus cerebri – vaheaju, keskaju, ajusild ja piklikaju. 3.Väikeaju (vahel loetakse ka see ajutüve juurde!). Aju osadest: 1 Otsaju: Koosneb paremast ja vasakust poolkerast, mida ühendavad komissuurid – ühelt poolelt teisele kulgevad närvikiudude kimbud (kõige suurem komissuur on mõhnkeha e. corpus callosum) Poolkerade pind on kaetud hallainega – see on ajukoor e. cortex (cerebri). Otsaju poolkerade pinnal on vaod e.sulcus´ed, kõige vanemad ja sügavamad on külgvagu e. sulcus lateralis ja keskvagu e. sulcus centralis
Kesknärv süst jagun: seljaaju ja peaaju; perif jagun: sensoorne ja motoorne. Aju erinevate osade funktsioonid: Peaaju jaguneb: ajutüveks ( mis omakorda jaguneb piklikajuks, keskajuks ja vaheajuks), väikeajuks, suurajuks Piklikaju- ANS regulatsioon (vereringe, hingamine). Kontrollib eluliselt olulisi reflekse – hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine; Ajusild- Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu,; Keskaju - automaatsed liigutused, sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine, Temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine, koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine; Vaheaju- kehast ja meeleelunditest tuleneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja, ka ANS reguleerija VA jagun: Taalamus-virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus;
Tsentraalne Perifeerne Parasümpaatiline Sümpaatiline Peaaju Seljaaju Sensoorne Motoorne Aju erinevate osade funktsioonid ning suuraju sagarate funktsioonid Piklikaju ANS regulatsioon: kontrollib eluliselt olulisi reflekse hingamine, südame löögisagedus, oksendamine, süljeeritus, köhimine, aevastamine Ajusild Raphe tuumad ja retikulaarformatsioon Kontrollib ajukoore aktiivsust, ärkvelolekut, und ja tähelepanu Keskaju automaatsed liigutused sensoorsete signaalide (kuulmine ja nägemine) ümberlülitamine temperatuuri regulatsioon ja valu tajuminie koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine Väikeaju
organismidega. 5. Millised inimeste ja loomade erinevusi põhiliselt esile tuuakse? Missuguseid näiteid oskate oma kogemustest esitada nende erinevuste olemasolu poolt või vastu? Inimeste unikaalsuse rõhutamiseks tuuakse tavaliselt välja tööriistade valmistamine, keel, ratsionaalse mõtlemise oskus ja kultuur. Inimvaim ja aju: käitmise bioloogilised alused 1. Loetlege, millistest osadestpeaaju koosneb. Eesaju (vasak ja parem ajupoolkera), vaheaju, keskaju, ajusild, väikeaju ja piklikaju 2. Miks on aju pind kääruline? Käärud lasevad ajukoorel areneda,kasutades selleks võimalikult vähe lisaruumi 3. Millised psüühilised nähtused sõltuvad ajusilla talitlusest? Ärkvelolek ja uni. Samuti kontrollitakse seal näolihaseid, keelt, kõrvu ja silmi. 4. Mida ütleb meile psüühika kohta Phineas Gage'i juhtum? Inimese psüühika ja ka ajuehitus on väga spetsiifiliselt liigendatud. Antud
kontrollorgan) (seljaaaju ja peaaju) ning perifeerne (sensoorne ja motoorne). 2) vegetatiivne mis jaguneb sümpaatiline( reguleerib siseelundite talitlust ja kudede ainevahetust, loob valmisoleku kiireks ja otsustavaks reageerimiseks) ja parasümpaatiline (soodustab organismi puhkust ja talitlusvõime taasutmist). Piklik aju kontrollib eluliselt olulisi reflekse nt. Hingamine ja südame löögisagedus. Ajusild raphe tuumad, kontrollib ajukoore aktiivust, ärkvelolekut,und ja tähelepanu. Keskaju automaatsed liigutused, temp. reguleerimine ja valu tajumine. Väikeaju asendi, lihaskoordinatsiooni, tasakaalukeskus, ruumis orienteerumine. Vaheaju kehast ja meelelenduitest tulevneva info põhiline vastuvõtja, sorteerija, vahendaja. Taalamus virgus ja tähelepanuseisund. Hüpotaalamus kehatemp., ainevahetus, nälg.
41. milliseid funktsioone reguleerib piklikaju? Hingamine, südametalitlus, seedimine, aevastamise ja oksendamise reflekside keskus NS slaid 42; füsiol lk 249 42. kust saab alguse vestibulospinaalkulgla ja mis Algus- vestibulaartuum; toovad erutusi lihastele keha tasakaalu hoidmiseks NS slaid nr 68; anat lk 212 ülesanne sellel on? 43. mille vahel asub ajusild? Asub tagaajus, piklikajust ülal- ja eespool NS slaid 46; anat lk 195 44. mis on väikeaju peamine ülesanne? Koordineerib kõiki keerulisi liigutusi ja hoiab keha tasakaalus NS slaid 46; anat lk 196 45. kust saab väikeaju sensoorset informatsiooni? Silval - tasakaalu elundist sisekõrvast ja seljaajust 46. mida reguleerib väikeaju
Seljaajus paiknevad väga täpselt organiseeritud rakkude grupid, ühed saavad ja vahendavad sensoorset informatsiooni, teised aga juhivad motoorseid funktsioone. Seljaaju vahendab sensoorset informatsiooni nahast, liigestest ning keha ja jäsemete lihastest, aga ka siseorganitest. 31. Piklikaju, ehitus ja talitlus. Retikulaarformatsioon e. võrkmoodustis. (Ajutüvi koosneb kolmest osast, need on piklikaju (medulla oblongata), ajusild (pons) ja keskaju ) Piklikaju on seljaaju otsene jätk ning sarnaneb seljaajule nii organisatsiooniliselt kui ka funktsionaalselt. etendab olulist rolli nii vererõhu kui ka hingamise regulatsioonis. Retikulaarformatsioon moodustub läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse saabuvad aferentsed närvikiud väga paljudest erinevatest piirkondadest, eriti näost. Retikulaarformatsioon on vajalik ärkvelolekuks,tähelepanureaktsioonideks.RF võtab osa vegetatiivse
närvikeskustele. Seljaajus paiknevad väga täpselt organiseeritud rakkude grupid, ühed saavad ja vahendavad sensoorset informatsiooni, teised aga juhivad motoorseid funktsioone. Seljaaju vahendab sensoorset informatsiooni nahast, liigestest ning keha ja jäsemete lihastest, aga ka siseorganitest. 31. Piklikaju, ehitus ja talitlus. Retikulaarformatsioon e. võrkmoodustis. (Ajutüvi koosneb kolmest osast, need on piklikaju (medulla oblongata), ajusild (pons) ja keskaju ) Piklikaju on seljaaju otsene jätk ning sarnaneb seljaajule nii organisatsiooniliselt kui ka funktsionaalselt. etendab olulist rolli nii vererõhu kui ka hingamise regulatsioonis. Retikulaarformatsioon moodustub läbi kogu ajutüve hajali paiknevatest tuumadest, millesse saabuvad aferentsed närvikiud väga paljudest erinevatest piirkondadest, eriti näost. Retikulaarformatsioon on vajalik ärkvelolekuks,tähelepanureaktsioonideks.RF
Mitmete elutähtsate reflekside keskused: hingamis-, südametalitluse-, seedimis-, aevastamis- ja oksendamis- reflekside keskused. piklikaju Piklikajust tuleb läbi ajusilla ajukoorde närvirakkude kogum - võrkmoodustis e retikulaarformatsioon. Võrkmoodustise ülesanne on toimida kas aktiveerivalt või pärssivalt kogu NSile ning osaleda une- ja ärkveloleku regulatsioonis. Ajusild asub piklikajust ülal- ja eespool. Ülesandeks reflektoorne tegevus ja närviimpulsside ülekanne. tagaaju Väikeaju paikneb suuraju poolkerade all. Ta koordineerib liigutusi ja hoiab keha tasakaalus. Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus - peaaju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse sealt lihastele automaatsete liigutuste juhtimiseks. keskaju
närviimpulsse seljaaju siseselt ülemistelt alumistele (sinisega joonisel) Seljaaju funktsioonid: 1. Juhtida tundlikkust seljaaju piires ja seljaajust peaaju suunas. 2. Juhtida motoorseid ehk liigutusi esile kutsuvaid närvi impulsse seljaaju piires ja peaajust pärit närviimpulsse seljaajus. 3. Reflekside juhtimine 4. Seljaaju võib nõrku sinna saabunud erutusi liita 5. Erutuse divergents e harvenemine Radikuliit seljaaju juurte põletik 5. Piklikaju ja ajusild, ehitus ja funktsioonid Piklik aju- peaaju kõige alumine osa, mis paikneb seljaaju ja silla vahel. Sild aga omakorda paikeb piklikaju ja keskaju vahel. Piklikaju läbib suurt kuklamulku. Suur kuklamulk on luuline avaus koljus. Ajuturse korral on hädaoht, et piklikaju võib litsuda.... Ja selle tagajärjel võivad saada viga need funktsioonid, mida piklikaju seljaajule avaldab (hingamise lakkamine). Piklikus ajus paiknevad üheksanda kuni 12nda peaajunärvi tuum. Kaheksas peaajunärv jääb
piklikajus paiknevad: hingamis-, veresoonte valendiku regulatsiooni-, südametöö-, neelamise-, oksendamise-, köha- ja aevastamise keskused; Piklikaju fUNKTS: *aju ja seljaaju integreeriv funkts *tasakaalu ja koordinatsiooni regul *hingamise reflektoorne regul *südame talitluse reflektoorne regul *vererõhu reflektoorne regul *neelamise ja seedenõrede produtseerimise reflektoorne regul. *oksendamis, köha ja aevastamisreflekside integreerimine Ajusild sisaldab tuumasid. Tuumad mis paiknevad silla eesmisesosas on seotud eelkõige info vahendamisega suurajust väikeajusse. Kraniaalnärvide tuumad paiknevad silla tagumises osas: kolmiknärv, näonärvid, jne. Sillas piknevad unekeskus, hingamiskeskus. *VÄIKEAJU – paikneb piklikust ajust ja sillast tagapool, suuraju kuklasagarast allpool. Jaguneb kaheks poolkeraks ja nende vahele jäävaks ussiks. ussis eritatakse sõlmekesi ja tätrakesi ning neisse
Allpoolsed ajuosad on kõigil loomadel olemas ja neid kutsutakse vanemateks osadeks, mida üles poole, seda uuemad osad on ning inimlikkuse alged ongi just ajukoores. Aju osad seest poolt välja poole: -) Piklikaju sisuliselt pikendus meie seljaajule ning tidab tähtsaid ülesandeid ellujäämise seisukohalt hingamiskeskus, südametöökeskus, neelamine, keha asendi regulatsioon. -) Väikeaju koosneb kahest väiksest poolkerast, mida omavahel ühendab närvikiudude kimp ehk ajusild. Ajusild on lihtsustatult vajalik selleks, et üks keha pool teaks, mida teine teeb. Väikeaju põhilised ülesanded on tasakaal ja kordinatsioon (suur kogus alkoholi surub väikeaju töö maha). -) Keskaju kogub informatsiooni nägemis-, kuulmismeelelt. Seotud ka püsiva kehatemperatuuri hoidmisega, valu aistingu tekkimise ja analüüsimisega ning ka ärkveloleku ja une reguleerimine, samuti ka refleksid. -) Vaheaju koosneb kahest osast taalamusest ja hüpotaalamusest: Taalamuse läbi
Ohuolukorras peab see muutma kogu organismi aktiivseks ja pärast maha rahustama. Peaaju: uuritakse EEGga elektroensefogrammiga. Saab uurida aju elektrilist aktiivsust. Langetõbi. Tänapäeval on leiutatud ka kompuutertomograafia. Piklikaju üks vanemaid osasid, ül hingamise ja vereringe reguleerimine. See elulise tähtsusega. Väikeaju ül hoida keha tasakaalus ja liigutuste täpsus, väikeajul on kaks poolt, mida ühendab ajusild jämedate närvide kimp, mille kaudu toimub kahe poole reguleerimine. Keskaju jookseb kokku nägemis ja kuulmisinfo. Aitab hoida ka püsivat kehatemperatuuri. Seal on keskused, mis reguleerivad une ja ärkveloleku aegu ning kontrollitakse automaatseid reflekse. Vaheaju koosneb taalanusest?? ja hüpotaalanusest. Talanusse läheb kõikide meelte info ja käsklused läbivad selle. Hüpotaalanus hoolitseb selle käitumise eest, mis on seotud isendi
Sümpaatilise närvisüsteemi keskused paiknevad seljaaju rinna ja nimmepiirkonna hallolluse külgmistes sarvedes. Sümpaatilises NSs on mediaatoriteks noradrenaliin, adrenaliin, atsetüülkoliin. Seejuures on kaks esimest toimivad närviimpulsi ülekandel närvilt efektorile, atsetüülkoliin kannab aga eritust üle närvirakult närvirakule. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad peaajus (piklikaju, ajusild, keskaju) ja seljaaju ristluu piirkonnas. Parasümpaatilised ganglionid paiknevad kas elundi vahetus läheduses või elundi seinas. Mediaatoriks on siin atsetüülkoliin seetõttu nimetatakse vastavaid sünapseid ja retseptoreid koliinergilisteks. Parasümpaatilise närvisüsteemi erutuse reaktsioonideks on pupilli ahenemine, bronhide ahenemine, südametegevuse pidurdumine (kokkutõmmete sagedus ja tugevus väheneb), südame veresoonte
a. Endokard b. Distoolne toon c. Vererõhk 6. Noortel ja tervetel täiskasvanutel on vererõhk? a. süstoolne <=120 dm Hg, diastoolne <= 80 dm Hg b. süstoolne <=120 mm Hg, diastoolne <= 80 mm Hg c. süstoolne <=120 mm Ag, diastoolne <= 80 mm Ag 7. Kõrgematest ajuosadest reguleerivad südame tegevust? a. suurajukoor, limbiline süsteem ja hüpotalamus b. kõik suuraju sagarad c. keskaju, ajusild ja talamus 8. Mis ei mõjuta vererõhku? a. Veresoonte läbilaskvusvõime b. Hingamislihased c. Mitmed hormoonid 9. Milline hormoon tõstab vererõhku? a. Melatoniin b. Östrogeen c. Aldosteroon 10. Mis hoiab tavatingimustes vererõhu homöostaasi? a. Hüpotalamus b. Parasümpaatiline NS c. Neerupealised 35 6.1
Sümpaatilise närvisüsteemi keskused paiknevad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonna hallolluse külgmistes sarvedes. Sümpaatilises NS-s on mediaatoriteks noradrenaliin, adrenaliin, atsetüülkoliin. Seejuures on kaks esimest toimivad närviimpulsi ülekandel närvilt efektorile, atsetüülkoliin kannab aga eritust üle närvirakult närvirakule. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad peaajus (piklikaju, ajusild, keskaju) ja seljaaju ristluu piirkonnas. Parasümpaatilised ganglionid paiknevad kas elundi vahetus läheduses või elundi seinas. Mediaatoriks on siin atsetüülkoliin seetõttu nimetatakse vastavaid sünapseid ja retseptoreid koliinergilisteks. Parasümpaatilise närvisüsteemi erutuse reaktsioonideks on pupilli ahenemine, bronhide ahenemine, südametegevuse pidurdumine (kokkutõmmete sagedus ja tugevus väheneb), südame veresoonte
annaabi.ee 
