Putukad Kairit Kasuk Sisukord Tutvustus Välisehitus Siseehitus Sigimine Erinevaid putukaid Tutvustus Putukad on liigi- ja vormirikas loomade klass lülijalgsete hõimkonnast. Välisehitus Putuka keha koosneb kolmest osast - peast, rindmikust ja tagakehast Pea eesosas asub paar tundlaid Pea alaosas asub putukatel suu, selle ümber asuvad suised nende abil putukad toituvad Pea eesmises osa külgedel asub paar liitsilmi Neil on reeglina 3 paari jalgu Vapsiku pea-liitsilmad,tundlad,suised Siseehitus Pealt on putuka keha kaetud kitiinist välisskeletiga Seedeelnudkond on torujas ning läbib kogu putuka keha Hingamiselunditeks on putukatel erilised torukesed ehk trahheed
Hõimkond: Lameussid. Lameusside keha on lai, lihaseline ja mõnikord isegi väga lame, seda katab nahklihasmõik. Kehaõõs puudub. Kui sooltoru esineb on see umbne (pärak puudub). Enamik röövtoidulised või parasiidid. Hingavad difusiooni teel või anaeroobselt. Vereringesüsteem puudub. Erituselunditeks umbtoruneerud. Närvisüsteem koosneb keha eesosas, pea piirkonnas, asuvast närvirakkude kogumikust (peaaju) ja sellest kehasse lähtuvatest pikkadest närviväätidest. Enamasti hermafrodiidid, areng otsene või keerulisem, läbi mitmete vastsestaadiumide. Elavad praktiliselt kõikjal, kaasaarvatud kõrgemate organismide sisemus. Klass: Ripsussid. Vabaltelavad, välimuselt puulehte meenutavad mitmesuguse pikkusega (1 mm kuni 0,5 m) loomad. Enamik elab vees, kuid esineb ka maismaal elavaid liike. Nende keha katavad arvukad
Ümarusside toitumine Ümarussid toituvad vetikatest,bakteritest, taimejuurtest ja teistest loomadest. Inimese parasiidid - inimese verest ja kudedest (kõõrpea). Mullaümarussid toituvad peamiselt baktereist, seeneniitidest ja kõdust, röövümarussid ja parasiidid tükeldav saaki või imevad kehamahlu. Ümarusside seedeelundkond algab keha eesotsas paikneva suuga ning lõpeb keha tagaotsas avaneva pärakuga. Kogu keha on jaotatav kolme ossa, eesosas paikneb eessool, keskosas kesksool ja sabaosas pärasool. Eessool jaguneb suuõõneks ja söögitoruks, mõlemat kokku võib nimetada ka neeluks. Suuõõnes paiknevad paljudel liikumatud jätked ning liikuvad hambad. Kesksoole sein koosneb ainsast rakukihist, selle tagaosa läheb üle pärasooleks. Söögitorus paiknevad näärmed, mis toodavad seedimiseks vajalikke esnüüme. Ensüümid on erilised valgud, mida leidub kõikides loomades ning mille mõjul toimuvad kõik keemilised reakstsioonid
Fakte mürgistest madudest: Eestist elavatest madudest on mürgine rästik. Kõige mürgisem madu maailmas on kuningkobra( kuni 4 meetrit pikk) Mürgised maod on veel näiteks: mustkaelkobra, prillkobra ja kaljumaod. On olemas veel lõgismaod ja korallmaod. Korallmaod Korallmaod on levinud Ameerikas.Neid on umbes 40 liiki.Nad on kuni 80 cm pikad.Korallmaod toituvad väikestest ussidest ja sisalikudest. Korallmadudel on lühikesed mürgised hambad suu eesosas ning ülejäänud hambad ei ole mürgised. Korallmaod on punast värvi ning nendel on kollast ja musta värvi triibud. Lõgismaod Lõgismadude sugukonda kuulub umbes 90 liiki mürgiseid madusid. Nende pea külgedel on eriline lohk, mille põhjal nahk on niivõrd tundlik õhutemperatuuri muutuste suhtes, et madu tunneb väikeste imetajate loomade lähenemist. Põhiliselt öö- ja videvikuloomad. Nad levinud Aasias (välja arvatud selle põhjaosa) ja Ameerikas.
Karbid filtreerivad toitu vees olevast hõljumist nad toituvad vetikatest ja väikestest loomakestest. Vesi koos toiduga pääseb kotta sisevooluava ja väljub kojast väljavooluava kaudu. Karbid on lahksugulised. Emaslooma mantliõõnes arenevad munast vastsed. Mageveekarpide vastsed ei suuda ujuda, vaid parasiteerivad kaladel. Karbid kasutavad toiduks hulgaliselt väikseid veeloomi ja vetikaid, ise on toiduks veeloomadele. Peajalgsed elavad meredes. Nad on kotikujulise kehaga, mille eesosas suu ümber paiknevad kombitsad. Peajalgsetel puudub jalg, see on muundunud kombitsateks. Seepial ja kalmaaril on 10, kaheksajalal 8 kombitsat. Pea külgedel on suured silmad, mis näevad hästi. Enesekaitseks nad saavad muuta oma kehavärvi. Peajalgsetel on tindinääre, mille eritist pritsitakse vette nii enesekaitseks kui ka saagi püüdmiseks. Kõik peajalgsed on röövloomad. Kalmaarid ja seepiad toituvad ujuvatest kaladest ja selgrootutest.
Vasar ise koosneb metallkuulist, käepidemest ja neid ühendavast traadist. Vasaraheitel võetakse ringjooneliselt liikudes hoogu, samal ajal hoides vasara käepidemest kahe käega kinni, et saavutada viske hetkel maksimaalne kuuli liikumise kiirus. Samuti, et teha pikk heide, keerutatakse vasarat hoovõtu alguses ka pea kohal. Heitjad teevad ühe kuni neli ringi. Enamasti tehakse kolm või neli. Pidevalt kiiruse kasvades, on kuul heiteringi eesosas kõrg- ja selle sektori taga osas madalseisus. Loomulikult laseb sportlane vasarast lahti ringi ees osas. Kõrval kaitseb pealtvaajataid ja teisi sportlasi kaitsevõrk. Olulisemateks teguriteks , et teha pikk vise, on õige nurga saavutamine (maapinnast kuni 45 kraadi) ja palli kiirus peab olema võimalikult suur. Treenimises on igapäevane lihastega töötamine väga oluline. Pikem paus võib maksimaalset võimekust vähendada. Meeste vasar kaalub natukene üle 7 kilogrammi
· Krevetid on vähid, kes kuuluvad krevetiliste rühma, loomariiki. · Krevetid on lülijalgsed. · Krevetid on väga laialt levinud. · 6 väga peenikest, habrast käimisjalga kasutavad krevetid mööda merepõhja liikumiseks ning "õrrel istumiseks". · Tagakehale kinnituvad ujujalad. https://www.youtube.com/watch?v=TXXsUL3qlq8 KREVETID · 2-25cm pikkused pikad vähid. · Neid on kerge ära tunda seljakilbi järgi, kuna see moodustab keha eesosas terava nokise. · Liiguvad oma ujujalgade abi või siis enda uime kõhu alla lükates. ELUPAIK · Krevetid on väga laialdaselt levinud ning neid võib leida merepõhjast, rannikualadelt ning samuti jõgede ja järvede ääres. · Enamik kreveti liike on merevee elanikud, kuid veerand neist elab magevees. Nt.Japonica krevett. · Merevees elavaid krevette leiti sügavamal kuni 5000 meetrit. KRILLID · Krillid ehk hiigelvähid.
omadega,aga olid ehitatud puust.Katus toetus sammastele,mida oli vähem kui Kreeka templitel.Kogu ehitis oli paigutatud kõrgelealusele-poodiumile.Ehitis kaunistati keraamiliste kaunistustega. Etruskide poolt kasutatavad sambad erinesid tavalistest dooria sammastest kapiteel on ühesugune, kuid neil on baas ja tüveses ei ole kannelüüre,sellist sammast nimetatakse toskaana sambaks.Templi katus oli kaunistatu ja templi eesosas oli sammastega piiratud lahtine ruum. Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte, võlvide ja kuplite ladumist.Nende sidumiseks kasutati lubimörti,põhiliselt laoti hooned tellistest ,tähtsamad hooned vooderdati marmoriga.Rooma Pantheon on antiikaja suurim kuppelehitis.Ringikujuline hoome,mida katab poolkera kujuline kuppel ja kupli üleval on avaus,kust valgus sisse pääseb.Seinu ehivad korintose sambad,kuid neil puudub kandev funktsioon,templi seinad on kaetud seestpoolt õhukest
Nina ja haistmine 9 klass Triin Tammai Nina imetajate, sealhulgas inimese hingamis- ja haistmiselund. Nina koosseisu kuuluvad: · välisnina e. lihtsalt nina · ninaõõs Välisnina e. lihtsalt nina · Nina meenutab varieeruva kujuga kolmetahulist püramiidi, mis oma põhimikuga kinnitub näokoljule. · Nina kuju varieerub väga suures ulatuses nii individuaalselt kui ka rassiliselt. Ninaõõs · Eesosas jaguneb ninaõõs kõhrese, tagaosas luuse vaheseina varal kaheks sümeetriliseks pooleks. · Ninaõõne kummagi poole eesmise osa e. ninaesiku seinu vooderdab nahk. See sisaldab higi- ja rasunäärmeid, ning on varustatud karvadega. · Ninaõõne tagaosa sisepind on kaetud limaskestaga. · Ninaõõnes toimuvad sissehingatava õhu: puhastamine, niisutamine, soojendamine, kontrollimine. Haistmine · Haistmine on lõhnade tajumine ja
filtrisse. Lülitada seade sisse ja ümbes mõnekümne minuti pärast on soovitud kohvi kogus valmis. Automaatika lõpetab kohvi valmistamise kui jook valmis. Seade on roostevabast terasest. Kohvimasin - Valmistab kohvi filtermeetodil. Kohvifilter paberist. Seadme peal teflon pinnaga kannu soojendusplaat. Uuematel mudelitel on filtreerimise lõppu tähistav helisignaal ja negerteenitav katlakivi eemaldus annab märku puhastuse vajadusest. Uuematel veepaagi täitmine eesosas, vanematel tagaosas. Kohvimasina puhastamine ja hooldus Espressomasina igapäevane puhastamine on sama tähtis, kui näiteks hammaste pesemine. Juhul, kui espressomasinat ei puhastata, hakkavad tekkima rikked ja kohvi maitseomadused halvenevad. Kohvimasina mehhanismi ja käppa tuleb puhastada igal õhtul, selleks ettenähtud puhastusvahendiga. Mehhanismid tuleb puhtaks pesta vähese veega. Ning hiljem tuleb kõik puhastada puhta lapiga. Käpp koos kindaga tuleb panna ööseks kuuma,
erinevad ülesanded. Pered ehitavad endale pesad. Mesilase ehitus. Mesilase pea. Mesilased Mesilaste keha on karvane. Nad toidavad järglasi õietolmust ja nektarist valmistatud söödaga. Mesilased on olulised õistaimede tolmeldajad. Paljud on ühiselulised. Mesilaste liike on raske eristada. Mesilaste hulka kuuluvad kimalased, kägukimalesed ja palju mesilaseliike, sealhulgas kodumesilane. Maakimalane rindmiku eesosa kollane, keskel must tagakeha eesosas hele vööt tagakeha tipp valge Talukimalane jässakas, karvane keha rindmik ruuge tagakeha keskel must vööt tagakeha tipp valge Kägukimalane sarnaneb välimuselt kimalasele jalgadel puudub korjeaparaat: hari ja korvike tiibade värvus on tumedam munevad kimalaste pesadesse kimalased kasvatavad vastsed üles Kodumesilane Herilased Herilaste keha on võrreldes mesilastega vähem karvane, siledam ja piklikum.
küljes on pikad jalad. Värvuselt on hallikad, pruunikad või mustad. Kehapikkus võib olla 3-9 mm. Koibikutel pole mürginäärmeid ega võrgunäärmeid. Koibik. Koibik. Koibik. Koibik. Pärislestalised Sametlest Erkpunane. Kaheksa jalga. Keha üks tervik. Sametjas karvastik. Elavad maapinnal, varjatud kohtades. Väike, pikkus kuni 3mm. Sametlest. Nugilestalised Võsapuuk Väike. Lame ja lapik. Keha ovaalne. Kaheksa jalga. Keha eesosas väike kilp. Skorpionid (1) Skorpionid elavad sooja kliimaga maades. Päeval on nad kuuma päikese eest varjunud kivide alla või teiste loomade urgudesse. Hämariku saabudes tulevad nad oma peidupaikadest välja ja hakkavad jahti pidama. Skorpionid kasutavad toiduks vaid elusat saaki. Nad toituvad peamiselt teistest lülijalgsetest. Ohvri kinnipüüdmiseks on skorpionidel suured sõrgjad lõugtundlad, mille abil ohver enne allaneelamist tükkideks rebitakse.
NINA – NASUS/RHINOS VÄLISNINA – NASUS EXTERNUS Ninaselja toes: - ülaosas luuline – os nasale - alaosas kõhreline – cartilago septi nasi ja cartilago nasi lateralis - ninatiiva ja ninaotsa aluseks on cartilago alaris major NINAÕÕS - CAVITAS NASI - vahesein – septum nasi sõõrmete piirkonnas kileline eesosas kõhreline – cartilago septi nasi tagaosas luuline – sõelluu lamina perpendicularis + sahkluu NINAESIK – VESTIBULUM NASI - pärisninaõõnest eraldab limen nasi - ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre – naris PÄRISNINAÕÕS – CAVITAS NASI PROPRIA - Concha nasaalis superior, media et inferior - Meatus nasi superior, media et inferior - Meatus nasi communis – ühinevad selleks
Tõlkija ja lavastaja Gerda Kordemets, kunstnik Eugen Tamberg, helilooja Markus Robam, valguskunstnik Roomet Villau. Mängivad Liisa Aibel, Saara Kadak, Ülle Lichtfeldt, Tiina Mälberg, Hannes Kaljujärv, Eduard Salmistu ja Tarvo Sõmer. Kohtumise esmase atmosfääri loob minimalistlik lavakujundus, mis oma lihtsuses ja sümbolismis üldiselt toetab laval sündivat. Tiibu meenutavad kortsutatud ja täiskirjutatud paberilehed hoiavad tagaplaanil meele loomisprotsessi temaatika juures, ent lava eesosas seisab kolossaalne tumepunane diivan, mis paistab jäävat oma totaalses staatilisuses vahel mängulegi ette, tagapool on kapp, mille nurkades seisavad lambid ja telefonid. Riietus oli lihtne, Bradley, Julian, Arnoldi ja Francis kandisd igapäevased riideid, nagu nad oleksid nendega otse tänavalt lavale astunud. Kuid Priscilla ja Racheli riietus oli erinev. Priscilla kandis peeneid ja tibilikke riideid, seevastu Rachel sarnanes mustlasele. Tema riietus
Atmosfärifrondid:kitsaderaldusvöödndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Külm front-külm õhk tundgib sooja õhu alla, tekitades rünksajupilve, mis toob kaasa temperatuuuri languse ja tugevaid sademeid. Soe front- soe niiske õhk kerkib külma õhu kohale, tekitades pilvekihi, mis toob kaasa kergeid sademeid , talvel põhjsutab jäidet. Tsüklon-madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala, kuhu puhuvad tuuled äärealadelt. kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas (1000 1010 .. need tähendavad millibaare kui on ring,mille sees on ring ja tulevad sinkavonka noosed keskme suunas , siis nende ringide peal on arvud. Teke: fontidel ookeanide kohal,liiguvad üldises läänevoolus läänest itta(põhjaparasvöö) -Tsükloneid meil sügisel ja talvel , kecadel ja suvel on antitüklonid. -Tsükloni eesosas- (idaosas) valitsevad kagu ja lõunatuuled,mis toovad sooja õhku. Seega on tsüklo...
kalu. Keelatud on püüda harjust, säga, lõhi, meriforelli, tuura. Lapsed tohivad püüda ühe käsiõngega kaldalt. Spinninguga püügiks peab juba olema kalastuskaart või mõne kalandusseltsi luba. Kalade ehitus üldiselt SISEEHITUS 1 Luukalade toese peamine osa on selgroog, mis ulatub piki kogu keha peast sabauimeni. Eesosas on selgroog ühenduses koljuga. Toes on ka uimedel. Toese külge kinnituvad lihased (kõige tugevamad on selja- ja sabalihased). Pilt 1. Kala luustik ahvena näitel. Luukaladel on enamasti suus hambad, mis võivad paikneda peale lõugade veel ka suulaeluudel, keelel, lõpuseaparaadi luudel. Millisel alljärgneval pildil on kala luustiku osa?
pikkune mutikirp Kirbuliste iseloomulikud tunnused Kirpude pea, rindmik ja tagakeha on üksteisega kokku kasvanud Pikkus on 1,5 kuni 4,5 mm Tundlad on suhteliselt lühikesed ning silmad vähe arenenud Suised on pistmistüüpi ja alla suunatud Neil on tugevad jalad, mis on kohastunud hüppamiseks Kus nad elavad? Kirbud elavad nö oma “peremehe kehal” Millest nad toituvad? Kirpude peamiseks toiduks on elusolendite veri Neil on pea eesosas paar hambaid, millega ta läbistab naha Ilma vereta ei valmi emase kirbu kehas munad Kirbu vastsed toituvad aga igasugustest orgaanilistest jäänustest Kuidas nad paljunevad? Pärast paaritumist poetab emane kirp 20 muna peremehe kehale (400-500 elu jooksul) Kahe munemise vahel peavad emased verd imema 4-5 päeva pärast kooruvad usjad ning jalutud vastsed Nad vajavad arenguks niiskust Täiskasvanuks saades tehakse endale võrgendniidist kookon. Nukujärk kestab
Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala. Külgedelt arenenud keha on piklik, kuid küllalt kõrge, suurima kõrgusega keha eesosas. Lõugadel on ühtlased harjaselised hambad tihedates ridades. Ahvena silmad võrdlemisi suured ning oranzi värvi. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Keha on kaetud pisikeste soomustega, mis moodustavad üsna tiheda ja tugeva kehakatte. Värvus sõltub veekogust: liivase põhjaga veekogudes heledam, mudase põhja puhul tumedam. Kala suurus oleneb tema vanusest. Ahvenad on üldiselt aeglase kasvuga kalad: 20cm pikkuse kala vanus on umbes 10 aastat
lõikustsükli kiiremaks. 2) Saaremaa Teed AS Probleem, mis tekkis traktorijuhil niites teerääri, seisnes selles, et traktorijuht pidi jälgima nii seda, mis toimus traktorist nii taga- kui ka eespool muutes tema kehaasendi ergonoomiliselt ebaõigeks. Antud ettevõttes konstrueeriti vana teehöövli poomi külge hüdrotõstuk-niiduk, mis asub masina eesosas, mis tähendab juhile ühes asendis istumist ja töötamist. Ta jälgib ja juhib tööorganit ühes suunas, mis muudab traktorijuhi võimalused töö kiiremini sooritada. See tuleb kasuks loomulikult ettevõttele, mis minu arvates kiirendab nende edaspidist tööprotsessi olulise kiirusega. 3) Nõlvak & Ko Minu arvates väikeettevõtetest on kõige ergonoomilisema lahendusega hakkama saanud just Nõlvak & Ko ettevõte
- TAGAKEHA · Keha katab VÄLISSKELETT kitiinainest(kinnituvad lihased) · Pea küljes jäsemepaaris=muudnunud lõugadeks · Avatud vereringe=selgmine süda(haraline+veresooned) JÕEVÄHK Puhtaveeline mageveekogu Ööloom (päeval varjus, öösel liigub) Rohekas kitiinkest-kaitsevärvus Pea ja rindmik kokkukasvanud Seljakilp-(kaitseb keha ja lõpuseid) Lüliline tagakeha Pea eesosas tugev jätke=süvendis, varre otsas liitsilmad 2 paari tundlaid : lühemad ja pikemad (haistmine+kompimine) Jalad · Peal 6 paari(ülalõuad 1p)+(alalõuad 2p) · 3 paari lõuajalgu toidu haaramine+tükeldamine · 4 paari rindmikujalgu käimseks · 1 paar suured sõrad kaitsmine+ründamine · 5 paari ujujalgu sigimine(kinnituvad vastsed) · Kokkukasvanud UIM Kõnnivad edasi, ujuvad tagurpidi
2) Soe tekib, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Sadu enne fronti. 3) Külm vastupidi. Paduvihm, äikest, rünksajupilved temp. langeb. Sadu pärast fronti. Jugavoolud kõrgemates õhukihtides olevad kõrged õhuvoolud. Kaasnevad tsüklonid, antitsüklonid. On põhjustatud temp. muutustest. Tsüklon madalrõhuala. Suvel sajune, pilvine, tuuline, jahe. Talvel sula, sademed, lörts, vihm, tuuline, pilvine, soe. Kujuneb tavaliselt frontide kohal. Tsükloni eesosas (idas) on kagu-ja lõunatuuled (soe). Antitsüklon kõrgrõhuala. Suvel päikseline, pilvitu, soe, nõrk tuul. Talvel päikseline, külm, pakaseline, tuulevaikne. Tornaado keeris Põh-Am preeriavööndis. Kannavad viljaka mulla ookeanisse.
Meestel ulatus kitoon tavaliselt põlvini, naistel aga maani. SPARTA Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesose poolsaar. See oli üks suuremaid maakondi Kreekas. Sparta riik sai üheks kõige võimsamaks Kreekas. Riigi täieõiguslikud kodanikud ehk spartiaadid tööd ei teinud, vaid pühendusid täielikult sõjalistele harjutustele. Kõige alam seisus Sparta riigis olid heloodid orjad, kes harisid spartalaste põlde. Sparta riigi eesosas seisid kaks kuningat. Rahvakoosolek, kuhu kogunesid ainult spartiaadid, tuli tavaliselt kokku selleks, et nõukogu otsused heaks kiita. Hääletamine toimus kisaga. Peale jäi see ettepanek, mille poolt kõvemini karjuti. Spartalased vallutasid naabermaakonna Messeenia ja muutsid ka sealsed elanikud helootideks. Kõik spartiaadid pidid läbi tegema ühise kasvatuse. Seitsmeaastaselt võeti poisid ema juurest ära ja edaspidi elasid nad vanuserühmade kaupa kõigi kodanike kontrolli all
Maakimalane (Bombus lucorum) Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Lülijalgsed (Arthropoda) Klass: Putukad (Insecta) Selts: Kiletiivalised (Hymenoptera) Alamselts: Rippkehalised (Apocrita) Sugukond: Mesilaslased (Apidae) Perekond: Kimalane (Bombus) Liik: Maakimalane (Bombus lucorum) Välimus Rindmiku eesosa on kollane, keskelt must Tagakeha eesosas hele vööt Kaks paari kilejaid lennutiibu. Tagatiivad on eestiibadest natukene väiksemad ja on eestiibadega konksukeste abil seotud. Käppadel on 5 lüli. 3. Siseehitus Keha on kaetud mustade ja kollaste karvakestega Keha toetab kitiinkest Mesilastel pole verd, mis kannab nii toitaineid kui ka hapnikku, vaid hemolümf o Hemolümf on läbipaistev veidi kollakas vedelik, milles ujuvad rakud Hingamiselundid kujutavad endast torukeste võrku,
aga pikilihaste kokkutõmbel lüheneb § Nahklihasmõigust sissepoole jääb vedelikuga täidetud kehaõõs § Kehaõõnes paiknevad siseelundid Vihmaussi närvisüsteem: § Närvisüsteem juhib kõigi organite tööd § Tal on väike peaaju § Silmi pole § Meelerakud paiknevad nahas kogu keha pinnal § Nendega tajub valgust, võtab vastu kompimis-, lõhna- ja maitseärritusi Vihmaussi seedeelundkond : § Seedeelundkond algab suuavaga, see asub keha eesosas alumisel poolel § Järgneb söögitoru ja pugu, nemad on toidumahutiks § Edasi lliigub toit makku ning sealt mahukasse soolde § Seedeelunkond lõppeb pärakuga § Erituselundkonna moodustavad arvukad, mõlemast otsast avatud eritustorukesed, mis paiknevad paarikaupa iga lüli kõhtmises osas § Nende kaudu eritab ta kahjulikud jääkained keha pinnale Seedeelundkond: § Mouth- suu § Pharynx- neel § Esophagus- söögitoru § Crop- pugu §
elupaik Rohusööjate peensooles sooles maksas välisehi Tal on kaks Kutiikula, pikk Paelakujuline tus iminappa, silindriline, ,koosneb kutiikula, lehe mõlemast otsast paljudest kujuline. ahenenud keha lülidest. Keha eesosas on 4 iminapaga päis. elundk Vereringe ja Vereringe ja Seedeelundko ond hingamiselundko hingamiselundkon nd puudub, nd puudub. Pärak d puudub, kasutab puudub ka. eritavad peremehe umbtoruneerudeg poolt
· KA ETRUSKI TEMPLID MATKISID KREEKA TEMPLI PÕHIPLAANI, KUID OLI KA ERINEVUSI · ETRUSKI TEMPLI ALUS OLI VÄGA KÕRGE POODIUM · SISERUUM OLI SAMMASTEGA JAOTATUD KOLMEKS LÖÖVIKS · ETRUSKIDE POOLT KASUTATAVAD SAMBAD ERINESID TAVALISTEST DOORIA SAMMASTEST KAPITEEL ON ÜHESUGUNE, KUID NEIL ON BAAS JA TÜVESES EI OLE KANNELÜÜRE · SELLIST SAMMAST NIMETATAKSE TOSKAANA SAMBAKS · TEMPLI KATUS OLI KAUNISTATUD · TEMPLI EESOSAS OLI SAMMASTEGA PIIRATUD LAHTINE RUUM · HILISEMAS ETRUSKI KUNSTIS 4.-3. SAJ EKR VÕIB NÄHA HIRMUÄRATAVAID KOLETISI KIMÄÄRE · KIMÄÄRID ON MÜÜTILISED LOOMAD, MIDAGI SFINKSITAOLIST · NEID ON KUJUTATUD HIRMUÄRATAVATES POOSIDES · VARASEM ETRUSKI KUNST OLI OLNUD ELURÕÕMUS · SELLINE MUUDATUS NÄITAB KULTUURI LANGUST
olukorra väljakuulutamine, kuid ta keeldus. Gorbatsov suleti Kremmis koduaresti ning 19. August teatas RESK, et on võimu üle võtnud, ja n.ö haigestunud Gorbatsovi asendab asepresident Janajev. Kuulutati välja sõjaseisukord. Moskva viidi jõu näitamiseks tankid ja soomusmasinad. Riigipööre oli aga halvasti ettevalmistatud- kontrolli all polnud massiteabevahendid ja sidekanalid. Lisaks ignoreeriti nende korraldusi nii Baltimaades, Moldoovias kui ka mitmel pool Venemaal. Vastuhaku eesosas oli Jeltsin. Ta kuulutas RESK-i tegevuse seadusvastaseks ning riigipöörajad kurjategijateks. 20. august 1991 kuulutas Eesti oma iseseisvuse taastatuks, mõni päev hiljem ka Läti. Jeltsin tunnistas nende iseseisvust. Tema eestvedamisel ja tollase Nõukogude Liidu presidendi Gorbatsovi teadmata sõlmisid Venemaa, Valgevene ja Ukraina 8. detsembril 1991. aastal Minskis omavahelise liidulepingu, moodustades Sõltumatute Riikide Ühenduse (SRÜ). Paari nädala pärast, 21
olukord oli üsna keeruline. Roomas asunud keskvalitsus oli nõrk. Itaalia linnades suurenes tööpuudus. See omakorda tekitas rahutusi ning tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimetusega Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma dašistideks. Benito Mussolini oli Rahvuslikus Fašistlikus Partei eesosas. Hiljem määrati Mussolini peaministriks. Fašistliku Itaalia välispoliitika oli väga sõjakas. 6. Kommunistlik Nõukogude Liit: kes olid bolševikud, mis aastal said nad Venemaal võimule, miks ja kelle vahel toimus 1918-20 Venemaal kodusõda, milliste tulemustega see lõppes, mis aastal loodi Nõukogude Liit, Vladimir (Uljanov) Lenini ja Jossif Stalini roll NSV Liidus, iseloomusta NSV Liitu Stalini ajal.
partneri pead, justkui ergutades teda tööle. Pesa ehitamisel ei unusta isane jälgida, et teised isased ei läheneks pesale. Kui mõni isane tuleb küllalt lähedale, ründab pesaperemees kutsumata külalist innukalt, imeb end imilehtriga tema külge ja tõukab ta ,,ehituskrundist" kaugemale. Pesa ehitamise lõpetab emane, kes nagu isanegi, vetruvate kehaliigutustega pillub eemale kiviklibud ja liiva, süvendades isase poolt ehitatud lohku. Pärast pesa valmimist imeb emane end pesa eesosas kivi külge, aga isane imeb end emase külge, algul keha küljele seljauime eesosa lähedale, aga pärastpoole, tasapisi iminappa edasi nihutades, jõuab emase pea kiirualani ja keerdub sabaga ümber tema keha. (Caputi and Budelli, 2006) Suguprodukte heidavad nad üheaegselt. Pärast kudemist peituvad kurnatud silmud kivide või puunottide alla või muudesse valguse ja voolu eest varjatud kohtadesse, kus nad varsti hukkuvad. 2.1. VÕRGUSTIKU SÕLTUVUS
Kala siseehitus Kala kereosas selgroo all paikneb suur kehaõõs, kus asuvad siseorganid. Kala siseehitus Kala välisehitus Kala skelett Lesta areng Lesta vastne ja maim sarnaneb väliselt teiste kaladega. Täiskasvanud lest muutub aga tüüpiliseks põhjakalaks. Kala areng Viljastatud Kala vastne Kala maim kalamari Kala areng toimub moondega. Kala vereringe Süda asub kehaõõne eesosas ja koosneb kojast ja vatsakesest. Kaladel on kahekambriline süda ja üks suletud vereringe. Südamest lähtuvaid sooni nimetatakse arteriteks ja südamesse verd toovaid sooni veenideks. Kojast surutakse veri vatsakesse ja sealt suurde
küllaldaselt toitunud kaani pikkus võib ulatuda kuni 15 sentimeetrini ja kehakaal kuni 40 grammini. Loodusest leitud suurimate, hiljuti toitunud isendite kaal ulatub 1015 grammini. 3 Apteegikaani selgmine külg on kumer, kõhtmine aga lamedam. Kaani keha iseloomustab väline rõngastus nagu rõngussile kohane, kuid need sissesoonistused haaravad vaid epidermi. Apteegikaanil on keha sees 33 lülide (segmentide) jäänukit. Keha eesosas paiknevad viis lihtsa ehitusega silmapaari, mis tajuvad valguse muutusi ja liikumist. Apteegikaani eesmine, suuiminapp ümbritseb looma suud ja on tunduvalt väiksem kui lihasterikka ringvalliga ümbritsetud kausjas tagaiminapp. Iminapaga saab apteegikaan kinnituda substraadi või saaklooma külge. Iminapp toimib vaakumit tekitades. Eesmise iminapa põhjas paiknevad apteegikaani toitumisel olulisimad organid lõuad.
valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Liblikad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Munade areng võtab tavaliselt aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel liikidel jääb muna munemise ja rööviku koorumise vahele mitu kuud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. Liblikate nukud on muumianukud. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn
JÄÄVHAMBAD Jäävhambad on tugeva struktuuriga hambad, mis vahetavad välja piimahambad. Võrreldes piimahammastega on nad mõõtmetelt suuremad. Hambavärvus on inimestel erinev, see võib varieeruda valge, kollaka, hallika, pruunika ja roheka nüansi vahel. Hiljemalt 20. eluaastaks peaks neid suus olema 32, kuid mõnel inimesel on siiski 28 hammast- sel juhul on ilmselt tarkusehambad igeme sees. 2.1 Lõikehambad Peitlitaolise lõikava servaga hambad, mis asuvad lõualuu eesosas. Nad toimivad toidu tükeldajatena ning arvult on neid 4 kummaski lõualuus. Ülemised lõikehambad on suuremad ning kujult varieeruvad, sageli veidi taandarenenud. Alumised lõikehambad on väiksemad. 2.2 Silmahambad Silmahambad on hambad toidu haaramiseks ja läbistamiseks. Paiknevad mõlemal pool lõikehambaid. Arvult on neid kaks kummaski lõualuus. Silmahambad on hammaste pikimad hambad. Ülemised on tugevamad ja pikemad . 2.3 Ees- ja tagapurihambad
4. Haav: lõhkised kohad tuleb antiseptikuga puhastada ning vajadusel plaastriga katta. Võimlejate puhul saab väga suure koormuse põlv. Põlv töötab nagu auto amortisaator, andes hüpates vajaliku tõuke ning pehmendades maandumist. Samas väsib põlv väga kiiresti ära ning tekkida võivad mikrotraumad või tõsisemad kõõlusetraumad. Samuti võib tekkida Osgood-Schlatteri haigus. Tegemist on põlvekedra kõõluse kinnituskoha luustumishäirega, mis avaldub valuna põlve eesosas. Põlvekeder on väike luu põlveliigese ees. Põlvekedra pealt kulgeb reie nelipealihase kõõlus ning kinnitub sääreluu ülaossa. Nelipealihase kinnituskohta sääreluule nimetatakse köbruks, mis kujutab endast luustumistuuma ning mis peaks lastel sulguma 7-9 eluaasta vahel. Kui seda ei juhtu, jääb kõõluse kinnituskoha ja luu vahele kõhrkude. Luustumistuuma ebanormaalsel kokkukasvamisel sääreluule jääb iseloomulikult suur köber, mis on nähtav põlve all
Suur- rabakiil http://www.keskkonnaamet.ee/dl-est/dr agonlife/sundmusedpildid-2013/inventu ur-eestis-2/ Hüpikämblik ● Hüpikämbliklased on väikesed alla ühe sentimeetri pikad kirjud, hallikad või mustad ämblikud, kes liiguvad kiiresti ja ka hüppavad. ● Neil on lühikesed ja tugevad jalad, eeskeha eesosas kaks suuremat silma. ● Tal on mitmeplaaniline, Hüpikämblik terav ja värviline nägemine. http://huvitav.net/makrofotod-armsates t-hupikambliklastest/hupikamblik-18/ Sääriksääsk ● Täiskasvanud putukas ei söö, hammusta ega nõela. ● Täiskasvanud putukas on 60 mm pikkune, 75 mm-se tiivaulatusega. Hallikaspruuni värvi. ● Täiskasvanud sääriksääsk on täiesti
- retroperitoneaalselt - Samasugused kihid ka neerukarikatel, neeruvaagnal ja kusepõiel kogu ülejäänud silelihasmass VESICA URINARIA e CYSTIS URINARIA – KUSEPÕIS - Musculus sphincter urethrae – kusitisulgur - ovoidse kujuga uriinireservuaar mis paikneb väikevaagna eesosas tahtele alluv vöötlihas - maht u 0.5l (0.3-1l) diaphragma urogenitale’s Süntoopia Tunica serosa - eespool – sümfüüs - katab täitunud kusepõit ülalt, tagant ja osalt ka külgedelt
korral tuule suund muutub sessoonselt vastupidiseks. Nad tekivad suurte mandrite äärealadel maismaa ja vee erinevast soojenemisest ja jahtumisest. ( Lõuna Aasias ntx puhub tuul suvel ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu, talvel aga mandrilt ookeanile- põuaperiood. Tsüklonid: Teke: frontidel ookeanide kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta (põhjaparasvöös). Tsükloneid meil enam sügisel ja talvel, antitsükloneid kevadel ja suvel. Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme,
Enamus haisid on levinud soojades troopilistes ja lähistroopilistes ookeanides. Kuid mõned liigid asustavad ka jahedamaid alasid, näiteks atlandi heeringahai on eksinud isegi Läänemerre. Haide seltsid Härghailised (Heterodontidae) Härghailastel on kaks seljauime, kummaski üks oga ja pärakuuim. Nende keha on lühike ja kohmakas, eespoolt tugevasti jämenenud ja kolmtahukakujuline. Pea on jäme ja kõrge tugevasti esilekerkivate silmapealsete harjadega. Hambad on suu eesosas peenikesed ja teravad, tagaosas aga suured, purihammaste sarnased mistõttu on neid haisid kutsutud ka erihambulisteks. Sellesse seltsi kuulub üks sugukond ühe perekonnaga, kus on 7...10 liiki. Perekonna härghai (Heterodontus) esindajad elavad peamiselt mõõdukalt soojades ja lähistroopilistes India ja Vaikse ookeani vetes. Perekonna esindajad on suhteliselt väikesed jaapani härghai kasvab 1,5 meetri pikkuseks
Limused jagunevad: 1) Teod (kiritigu); 2) Karbid (järvekarp); 3) Peajalgsed (hiidkalmaar). Teod Kiritigu - Keha katab õhuke lubiainest koda, mis moodustub mantli eritisest. Kojast ulatuvad välja lihaseline jalg ja kahe kombitsa paariga pea. Liiguvad aeglaselt talla abil, liikumist soodustab limanäärmetest erituv lima. Kompimiseks on jalad all ja kombitsad. Teise kombitsapaari tipus on silmad, mis eristavad valgust ja varju. Seedeelundkond algab suuavaga, millel järgneb neel, selle eesosas on hõõrel, mille moodustavad rohked kitiinhambakesed. Hõõrla abil peenestatakse toit (taimede lehed, küpsed viljad). Sellele järgneb pugu, magu ja u-kujuline sooltoru, mis lõpeb koja eesserva läheduses pärakuga. Seedimisel osaleb ka suhteliselt suur maks oma seedenõredega. Erituselundiks on neer. Närvisüsteem koosneb peatängust, jala- ja keretängust ning nendest lähtuvatest närviväätidest. (Närvitänk - närvirakkude kogum).
spetsiaalsete lõhnaainete – feromoonide – abiga. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Liblikad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Munade areng võtab aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on 3 paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui ka kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. Nukud paiknevad erisugustes kohtades, kõige sagedamini maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn. nukuhälli või koob tugeva
ehituselt veidi lihtsamad. Vesikirbulised on ühed väga tavalised alamvähkide esindajad. Vesikirbud on enamasti väikesed, silmaga vaevu märgatavad, veekihis ujuvad loomad. Neile on iseloomulik külgedelt tugevasti kokkusurutud, ümarovaalne keha. Seda katab kitiinainest pearindliku kilp. Viimase varjus asub ka lühike ja hargi taolise jätkega lõppev tagakeha. Nagu enamikule veekihis elavatele loomadele iseloomulik on nende kehakatted läbipaistvad. Pea eesosas paiknevad tugevad tundlad, mis on muutunud liikumiselunditeks. Kompimisjätked tundlakesed on tunduvalt lühemad. Laubal asub üks liitsilm ja üks väiksem vastsesilm. Erituselunditeks on paar mandibulaarnäärmeid. Vereringesüsteem on avatud. Esineb küll süda, mis paikneb selgmiselt, kuid puuduvad veresooned. Vesikirbud on lahksugulised, sigivad sageli partenogeneetiliselt, seetõttu esinevad isased vähikesed episooditi. Aerjalalised on vesikirpudega sama elupaika jagavad vähikesed
seljaaju, eriti kaela- ja nimmepaisumus (mõnedel dinosaurustel olid need isegi peaajust mahukamad). Peaaju ei ole võrreldes kahepaiksetega palju edasi arenenud, mitmeid erinevusi on siiski. Otsaju on pisut suurem, hästi on arenenud juttkeha. Aju külgedel on tekkinud kihilise ehitusega uusmantel, mille koor on juhteteede kaudu ühenduses nii nägemiskulglatega kui ka kogu kehaga. Haistefunktsioon on küll veel oluline (otsaju eesosas paiknevad suured haistesagarad), kuid mitte esmatähtis. Eriti hea on haistmine madudel, haisteepiteel paikneb nii ninakarbikute pinnal kui ka keelel. Vaheaju jääb osaliselt otsaju alla ning osaleb samuti nägemiserutuste töötlemisel (taalamus). Nägemine on suhteliselt hea, on tekkinud võime silma fokuseerida silmaläätse kuju muutes. Silmade kaitseks on tekkinud silmalaud. Osadel roomajatel esineb vaheaju ülemises osas nn pineaalelund, mis on valgustundlik
ATMOSFÄÄR 1.MÕISTED Atmosfäär - Maad ümbritsev õhukiht Albeedo - aluspinnalt tagasi peegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse Efektiivne kiirgus - Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe Kiirgusbilanss - maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.Päeval positiivne, öösel negatiivne. Osooniauk - osoonikihi hõrenemine stratosfääris Kasvuhooneefekt - temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust Globaalne õhuringlus - suuremõõtmeliste õhvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille abil toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Mussoon - õhuvoolude süst...
SILMAMUNA EHITUS II Silmamuna kestad 1. Fibrooskest: sarvkest (cornea) ja kõvakest (sclera) 2. Võrkkest e reetina pigmentepiteel, horisontaalrakud, bipolaarsed ja ganglionirakud, sensorirakud (kepikesed ja kolvikesed) 3. Soonkest (choroidea) · vikerkest (iris) annab silmadele värvi · ripskehas on ripslihas · pärissoonkestas on veresooned, mille kaudu toidetakse võrkkesta epiteeli SILMAMUNA EHITUS III Vikerkest · rõngakujuline moodustis, asub silmamuna eesosas · värvus sõltub melaniini hulgast ja paigutusest Silma vikerkesta värvus on geneetiliselt päritav SILMAMUNA EHITUS IV · Sarvkesta tagapinna ja iirise vaheline ruum - silma eeskamber · Läätse ja ripskeha vaheline ruum - silma tagakamber · Nendes ringleb läbipaistev vesivedelik tagakamb er
6saj ekr ) mis asuvad peamiselt Toscanas, Lazios ja Umbrias · said tänu tihedatele kaubandussidemetele eeskuju Kreeka arhitektuurist · tembleid ehitati puidust ja väga nõrgast kivimist tuffist · etruski templi alus oli väga kõrge, siseruum oli sammastega jaotatud kolmeks lööviks, toskaana sambad, katus oli kaunistatud ja templi eesosas oli sammastega piiratud lahtine ruum. Rooma kunst Asustamisest. · rooma kohal voolab Tevere laias orus järskude kallaste vahel, mis on külgorudega küngasteks jaotatud · neist küngastest seisab kõige rohkem eraldi Palatinuse küngas, mida orunõlvadega ühendab vaid madal Velia seljak · sinna rajasid Romulus ja Remus pärimuse kohaselt 21. aprillil 753 eKr
Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Pärast paaritumist hakkab emane loom varsti munema. Liblikad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Munade areng võtab tavaliselt aega kuni paar nädalat, vaid munastaadiumis talvituvatel liikidel jääb muna munemise ja rööviku koorumise vahele mitu kuud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. Liblikate nukud on muumianukud. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees. Mõnikord teeb vastne enne nukkumist veel siidniidist nn
d) mis piirab eest magu, omentum minus, lig. gastrocolicum, ülalt – diagragma, maksa lobus caudatus, alt – mesocolon transversum e) nim. ülakorruse sopised – recessus subphrenicus dexter et sinister, recessus subhepatici f) rasvikumulgu piirid: ülalt: maksa lobus caudatus, eest: lig. hepatoduodenale, tagant: v. cava inferior, alt: duodenum´i ülaosa ! ! ! Hingamissüsteem – 1 küsimus ! 1. Kõri. a) skeletotoopia: paikneb kaela eesosas 5…7. kaelalüli kõrgusel b) nimeta kõriõõne (cavitas laryngis) osad: vestibulum laryngis, isthmus laryngeus, cavitas infraglottica c) kuidas nimetatakse conus elasticus’e paksenenud ülaserva? lig. vocale d) nimeta häälepilu (rima glottidis) osad pars intermembranacea ja pars intercartilaginea b) mis piirab aditus laryngis’t eest, tagant ees epiglottis'e ülaserv, taga plica interarytenoidea, küljelt plica aryepiglottica d) m
Liblikate areng Liblikas areneb täismoondega- nende areng on neljajärguline: muna, vastne(röövik), nukk ja valmik. Liblikate valmikud leiavad endale paarilise spetsiaalsete lõhnaainete - feromoonide abiga. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Liblikate röövikud on silindrilise kehaga, neil on olemas silmad ning tugevad haukamissuised. Keha eesosas on kolm paari jalgu ning tagapool veel 2 - 5 paari ebajalgu. Keha võib olla nii paljas kui kaetud kõikvõimalike ogade, karvatuttide või harjastega. Röövikud ei sarnane liblikatega. Liblikate röövikute toiduks on enamasti elavate taimede mitmesugused osad. Täiskasvanud röövik roomab varjulisse kohta ja nukkub. 5 Liblikate nukud on muumianukud. Nukud paiknevad väga erinevates kohtades, kõige sagedamini siiski maapinnal kõdu sees
- vistseraalpinnal H-kujuliselt 3 vagu: segmentum laterale vasak sagitaalvao esiosa täidab maksaümarside ligamentum - parem sagar teres hepatis segmentum posterius vasaku sagitaalvao tagaosa täidab ligamentum venosum segmentum anterius laia ja keskel katkeva parema sagitaalvao eesosas on sapipõis Maksasagarikud lobuli hepatis (vesica biliaris), taga osas alumine õõnesveen vena cava - hulknurksed prismakujulised maksa struktuuriühikud inferior - läbimõõt 1-2 mm, pikkus 2-3 mm Ristivagu ehk maksaväratit porta hepatis läbivad - keskel on tsentraalveen vena centralis
Sisukord I Sissejuhatus II Sinivaal Suurim loom maakeral Sinivaala hingamine Sinivaala toitumine Sinivaalade ränne Sinivaalade paljunemine Sinivaalade omavaheline suhtlemine Sinivaal ja inimesed III Lõppsõna IV Kontrolli oma teadmisi V Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Vaalad on mõistlikud olendid. Nad elavad kaugetel meredel ja veedavad suurema osa elust vee all. Vanade meremehejuttude järgi on nad suure suuga merekoletised, nagu draakonid. Tegelikult on vaalad imetajad, kes väliliselt sarnanevad kaladega, kuid erinevad neist oluliselt nad on püsisoojalised, kopsuhingamisega, emakasisese arenguga, poegade imetamisega ja rahuliku iseloomuga. Teadlased on selgitanud, et esimesed imetajad elasid alguses kõik maismaal. Umbes 55-70 miljonit aastat tagasi asustas üks imetajaterühm, arvatavasti kiskjalise eluviisiga ürgsõralised kaladest kihavad jõesuud...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
