NAHKRÕIVAD ANKETEERIMINE Õppeaines: UURIMISMEETODITE ALUSED Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD 12B Juhendaja: Anu Tsistova Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Kaaskiri.................................................................................................................................................4 Küsitlus.................................................................................................................................................5 Küsimuste analüüs................................................................................................................................9 Kokkuvõte..........................................................................................................
SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE Ühiskonna ja ühiskondlike suhete teadusliku uurimine. aine, mida uuritakse meetod, kuidas uuritakse Meetodid: dokumentide analüüs, eksperiment, vaatlus, küsitlus anketeerimine ankeetide koostamine Sotsioloogia uurib inimest ja ühiskonda. 3 vaatenurka: isiksuse käitumine ja tegevus grupid ja sotsiaalsed protsessid ühiskonna struktuur Struktuur: a. sotsiaalsed institutsioonid (pere, kool, majandus) b. sotsiaalsed kooslused (sotsiaalsed kihid, etnilised ja territoriaalsed kooslused, väikegrupid) c. sotsiaalsed muutused ja sotsiaalsed protsessid (linnastumine, sotsialiseerumine, migratsioon, sotsiaalne desorganisatsioon (nt
1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 3 PSÜHHOLOOGIAT:: 1. EELTEADUSLIK (COMMON SENSE) käsikäes teaduslikud arusaamad psüühikast ja ka sellised, mis on inimeste mõtetes välja kujunenud ning tõele ei vasta. 2. FILOSOOFILINE - 3. TEADUSLIK (EKSPERIMENTAALNE) MEETODID · Eksperiment laboratoorne või loomulik · Vaatlus ekstrospektsioon või introspektsioon · Test · Küsitlus/anketeerimine · modelleerimine Tulemus võib muutuda keskkonnast, väsimusest .. jne. Vaidlusteljed: Bioloogiline sotsiaalne Spekulatiivne empiiriline Teoreetiline rakenduslik Uurimistsükkel Teooria - > hüpotees - > andmed - > töötlus - > üldistus - > korrektiiv - > teooria Teaduslik psühholoogia annab tõsikindla teadmise, mis võimaldab usaldusväärset prognoosi. Psühholoogia: Loogika Küberneetika Füüsika Semiootika Lingvistika Pedagoogika Sotsioloogia Antropoloogia
Rakenduslik: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia 3. Psühholoogia uurimismeetodid Eksperiment jaguneb loomulikuks e väljaeksperimendiks ja laboratoorseks (kahe grupi olemasolu, sõltumatute ja sõltuvate muutujate määratlemine) · Vaatlus enese ja teiste vaatlus, tulemuste registreerimise meetodid · Vestlus/küsitlus/anketeerimine · Test kirjalikud, projektiivtestid ja käitumistestid 4. Testile esitatavad nõuded · Standartiseeritus standardsete protseduuriliste nõuete olemasolu · Valiidsus mõõta seda, milleks ette nähtud · Reliaablus sisemine püsivus · Adapteeritus vastavus kultuurile, normide olemasolu 5. Aistingu mõiste ja liigid Aisting keskkonna üksikomaduste meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess Aistinguga seotud mõisted
Respondendi suhtumine uurijasse on korrelatsioonis respondendi haridustasemega - mida rohkem haridust, seda positiivsem ja mõistvam on tema suhtumine uurijasse ja küsitlusse endasse. Ka intervjuu on vahendatud uurimise liik, uurija kannab kirjalikult paberile respondendi vastused, anonüümse uuringu käigus pole diktofoni kasutamine lubatud. KÜSITLUS: Küsitlusel on kaks liiki 1. Anketeerimine 2. Intervjueerimine - arvamuste ja suhtumise intervjuu - dokumentaalne intervjuu - RESPONDENTIDE(keda me küsitleme) TÜÜBIST LÄHTUVAD - Vastutavad isikud - Eksperdid - Respondent kui elanikkonna teatava grupi esindaja 27 - TEHNIKA ALUSEL:
Küsimuste koostamisel ja vastusevariantide valikul on soovitav kasutada erinevaid sifreeringuid, tähistusi ( näiteks kasti sisse risti tegemine õige vastuse juures ). Küsitluse lõppedes on tavaliselt vajalikud ka vastaja ankeetandmed sugu , vanus, kool, töökoht, amet jne. Lõpus on kindlasti on vajalik ka selline lihtne pöördumine, nagu : küsitlusele vastuste andmisel täname osutatud abi eest. Küsitlemistel eristatakse järgmisi alaliike : - anketeerimine ehk sisuliselt kirjalik küsitlemine; - intervjuu ehk sisuliselt suuline küsitlemine e. usutlemine. ANKETEERIMINE. Anketeerimine on ankeedi vormis küsimuste esitamine uurimuseks. Algandmed kogutakse teatud hulga inimeste käest, kasutades selleks küsitluslehti ankeete. Võib küsitleda kõiki või teatud osa inimesi, kes esindavad teatud gruppi inimesi. Representiivne valim juhuvalim kõigil võimalikel valimisse lülitatud vastajatel on võrdne võimalus sattuda valimisse
Rakenduslikud: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia 3. Psühholoogia uurimismeetodid > · Eksperiment jaguneb loomulikuks e. väljaeksperimendiks ja laboratoorseks (kahe grupi olemasolu, sõltumatute ja sõltuvate muutujate määratlemine) · Vaatlus enese ja teiste vaatlus, tulemuste registreerimise meetodid · Vestlus/küsitlus/anketeerimine · Test kirjalikud, projektiivtestid ja käitumistestid · Kvantitatiivsed suure hulga indiviidide uurimine · Kvalitatiivsed vähese hulga põhjalik uurimine 4. Aistingu mõiste ja liigid -> Aisting keskkonna üksikomaduste meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. · Sensoorne isolatsioon absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine · Ebaspetsiifiline tundlikkus samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil
Loetle elamistoiminguid mõjutavaid tegurid Roper, Logan, Tierny õendusmudeli järgi: Turvalise keskkonna säilitamine, kehatemperatuuri mõõtmine, söömine, joomine, töötamine ja mängimine, suhtlemine, magamine, hingamine, isiklik puhtus ja riietamine, seksuaalsuse väljendamine, eritamine, füüsiline aktiivsus, suremine. Õendusanamneesi kogumisel õdekasutab järgmisi meetodeid: Küsitlus, anketeerimine, vaatlus, füüsiline uurimine Nimeta lamatisohtlikud piirkonnad, kui patsient lamab külili: Kõrv, küünarnukk, puus, põlv Loetle lamatiste tekkimise perioodid järjekorras: Selge naha punetus, naha punetus, paistetus, kõvastumine, pärisnaha kärbumine, lihaskelme ja lihase kärbumine ehk nekroos, haavand ulatub luuni ja koed on kärbumas, haavaand ulatub liigesteni ja põhjustab ostiiti ja liigesepõletikku
Erinevad andmebaasid: statistikaamet, Eesti pank, IMF, Euroopa Statistikaamet 3. KOLMANDUSED ehk tertsiaalsed andmeallikad kellegi teise kogutud toorandmed pol siin enam kättesaadavad. Näha on vaid tema analüüsi tulemused (andmetabelid, intervjuude analüüsi tulemused). Tüüpiline, kui püüame oma empiirilist analüüsi teha mingi valmis uutinguraporti infokiklude põhjal. Ei OlE SoOvItAv! MEETODID: · Küsitlus - Kirjalik Anketeerimine küsimustik on kirjalikult läbiviidav küsitlus Küsimuste sisu Ankeetide abil saab koguda andmeid - Demograafilised ja taustaandmed - Käitumisharjumused - Hoiakud, uskumused, hinnangud ja arusaamad - Teadmised - Kavatsused, soovid, sümpaatiad Küsimuste tüübid 1. Avatud küsimused esitatakse ainult küsimus ning jäetakse tühi koht vastuse kirjutamiseks (- lühivastusega, - vastused annavad võimaluse sügavamaks
- saame vaadata kindlaid reageeringuid. Spetsialist vaatab kellegi teise regeeringuid ja liikumisi. Sisevaatlus ehk introspekstioon kus inimene vaatab enda sisemust ning analüüsib seda, vahetu info psüühika suhtes. test - kindlat tüüpi kogum, küsimustik, mille täitmise jõudlust ja taset analüüsitakse, erinevate tulemuste saamine erinevat tüüpi inimestega. Inimeste võrdlemine uute testide tegemisega. kvantitatiivne meetod. küsitlus/anketeerimine - saab uurida väga suurt hulka inimesi. Suureks metoodiliseks probleemiks saadud vastuste usaldusväärsus, võib kirja panna ju ükskõik mida. modelleerimine - mudel võib olla elektromehaaniline, mudel võib olla teoreetilistel närvirühmadel. + kliiniline - praktika tüüpiline meditsiinis, haiglas jne. biograafiline produktide jms sõltumata konkreetsetest meetoditest on enamikule nendest püstitatud kindlad üldnõuded.
langevad kokku. Uute ideede saamiseks analüüsitakse iseennast. Kasutatakse ka õiguspraktikas, nt uurija paneb ennast kurjategija rolli ning mõtleb, et mida ta siis teeks, kui oleks kurjategija. Ekstrospektsioon on teiste inimeste välise käitumine jälgimine. Kasutatakse abivahendeid nagu filmimine, helisalvesti jne. Õiguspraktikas kasutatakse seda nt sündmuskoha läbiotsimisel ning vaatlusel. vestlus/küsitlus/anketeerimine- vestlust kasutatakse tihti täiendavalt vaatlusele ja eksperimendile. Sellega saan jälgida näoilmeid, hääletooni ja verbaalseid liigutusi. Küsitleja saab jooksvat tagasiside ning suunata kaasvestlejat vastavalt oma eesmärkidele. Sõnades edastatav informatsioon on unikaalne. Test- test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Test
13. Religiooni mõju psühholoogiale. Religiooni mõju kaasaegsele psühholoogiale suhteliselt nõrk, kuigi psüühika kui selline ei tohiks seista kaugel vaimust. Kvantmehhaanika on enamgi mõjutanud kui religioon. Humanistlikus psühholoogias on näha religiooni 14. Psühholoogia metodoloogiad. a. Eksperiment b. Vaatlus 4 c. Vestlus d. Küsitlus/anketeerimine e. Test 15. Ebateadusliku (Wilber) psühholoogia eristamine teaduslikust. Integraalse psühholoogia eesmärgiks on austada ja hõlmata inimteadvuse igat põhjendatud aspekti. ?????????? 16. Teaduse tunnused. a. science is a way to learn the TRUTH b. science is DETERMINISTIC c. science is MECHANISTIC d. science uses METHODS e. !! science only deals with what we can see or measure EMPIRICISM f
1. Uurida läbi, mis on dieteetika ja selle ajalugu 2. Analüüsida dieedi negatiivseid külgi 3. Viia läbi küsitluse ja vaatluse 4. Üldistada saadud informatsiooni ja analüüsida korrapärast toitumist Antud ülesannete lahendamiseks olid kasutatud järgmised uurimismeetodid: 1. Teoreetilise kirjanduse teaduslik uurimine ja analüüs 2. Uuritud andmete üldistamine ja võrdlus 3. Vaatlused 4. Anketeerimine Hüpotees: Dieet – kahjulik organismile. Töö kirjutamiseks, autor kasutas ainult vene keelseid allikaid ja tõlkis vene keelest eesti keelde. Uurimistöö metodoloogiliste alusteks olid sellised meetodid nagu uurimine, analüüs, saadud andmete üldistamine, video materjali vaatlemine ning empiiriline uuring. Antud töö koosneb Sissejuhatusest, neljast peatükist, Kokkuvõtte ja Kasutatud materjal.
1980 ndast alates. Teatud kognitiivsed strateegiad ja eesmärgid on looduslikus valikus olnud nii olulised, et on jäädvustunud ajumehhanismides. Lida Cosmides, David Bush ja Steven Pinker. Kultuuriülene universaalsus. Sookäitumine, valetamine, palvetamine, jutustamine, tunnete avaldamine 13. Religiooni mõju psühholoogiale on suhteliselt väike. 14. Psühholoogia metodoloogiad. - eksperiment; - vaatlus; - vestlus/küsitlus/anketeerimine; - test. 15. Ebateadusliku (Wilber) psühholoogia eristamine teaduslikust. 16. Teaduse tunnused. 1. Süstemaatiline vaatlus, empirism, andmepõhine ("data-driven") 2. Avaliku teadmise tootmine ("objectivity") a) korratavus. b) retsenseerimine. Avalikkus. Demokraatia. 3. Lahendatavate probleemide uurimine (not looking for the meaning of life); "empirical questions". Kontrollitavad hüpoteesid, mis tulenevad teooriast.
ajal stopperit vahepeal 0 asendisse ei panda, nii registreeritakse vaadeldaval perioodil kogu tegevuse aeg. Kestuse ja sageduse registr. korral reg aeg, mil tegevus kestis ja siis stopper 0. 3. intervalli registreerimine kogu vaadeldav periood on jagatud lühikesteks ajaühikuteks ehk intervallideks, pikkusega 6-30 sek (tavaliselt). 4. hetkeline tegevuse registreerimine tegevus registreeritakse vahetult intervalli lõpphetkel. Aeg 1-10 minutit. Anketeerimine 1) laialdast kasutust on leidnud A. Papaioannou küsimustik LAPOPECQ (Learning Orientation Subscales from Physical Education Classes Questionnaire) keh. kasv õpiorientatsioonide uurimiseks. 2) M. Newton, J. Duda ja Z. Yin töötasid välja küsimustiku motivatsioonile keskkonna uurimiseks spordivaldkonnas PMCSQ-2 (Perceivad Motivational Climate in Sport Questionnaire-2). Lisaks on uuritud treeneri/õpetaja käitumist ning mõju üksikisikule jne.
- analüüsida ennetustöö tulemuslikkust. 2.2. Uurimistöö meetodid, valim ja korraldus Lõputöö koostamiseks on kasutatud refereerimismeetodit ja ankeetküsitlusmeetodit. Refereerimismeetodi abil on koostatud käesoleva uurimistöö teoreetiline osa ja anketeerimise abil kogutud uurimistööks vajalik materjal. Käesolevas uurimistöös on kasutatud ankeetküsitlusmeetodit. Anketeerimine valiti uurimismeetodiks sellepärast, et see võimaldas respondentidel vastata anonüümselt ja tegelikkust moonutamata ning oli autori poolt eelistatud seetõttu, et võimaldas kiiresti koguda suurema hulga andmeid uurimistöö problemaatika kohta. Käesoleva ankeedi (Lisa 1) küsimused on koostatud autori poolt. Ankeedis on erinevad küsimused etteantud vastusevariantidega. Enamikul küsimustest on ka vabavastuse andmise variant ja on võimalik väljendada oma arvamust
5) Vestlus :kasutatakse sageli eksperimendi või vaatluse täiendusena.Terve rida subjektiivsete elamustega,isiksuse motivatsiooniga ja isiksuse tüübiga seotud seiku on üksnes põhjaliku tagasisidega vestluse käigus tuvastatavad.lisaks on jälgitavad mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid:hääletoon,näoilme,väljendusliigutused.kaasvestlejat saab suunata vastavalt oma eesmärgile. 6) Küsitlus/anketeerimine Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajalie katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi.Test koosneb küsimustest ja/või ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastataja anda lahendus, või siis valida õige vastus ette antud võimaluste hulgast.Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud standardite järgi.Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi. Psühhodiagnostilised testid jaotatakse:
rohem inimesi Internetti, kui kasutas 2000. aastal. 2008. aasta märtsis kasutas Internetti ligi poolteist miljardit inimest üle maailma, s.o 21,1% kogu elanikkonnast. Interneti kasutajate arv kasvab iga päevaga, mis omakorda tähendab, et iga päevaga tehakse Interneti kaudu üha rohkem informatsiooni avalikkusele kättesaadavaks.58 Pille Juurikas on oma lõputöös ,,Intellektuaalse omandi probleemid õpilaste pilgu läbi" viinud läbi uuringu Valga Gümnaasiumis 2009. aasta kevadel. Anketeerimine viidi läbi kahes vanusegrupis: 10-15 aastased ja 16-18 aastased, kokku 220 õpilast. Poisse ja tüdrukuid oli küsitletavate hulgas peaaegu võrdselt. Mõlemas vanusegrupis vastas ankeetküsitlusele 110 õpilast. Ankeetküsitluse tulemused: Muusikafailid on Internetist kergesti ja kiiresti kättesaadavad, nende valik on laialdane ning rahuldab õpilaste vajadusi. Poiste ja tüdrukute käitumist võrreldes selgus, et poisid laadivad rohkem muusikafaile oma arvutisse kui tüdrukud
(miljöö) ning nende kombinatsioonid. Madissoon pidas olulisemaks alget ja leidis, et alaealised kurjategijad on rõhuvas enamuses alaväärtuslikud isikud. Võitlust noorte kuritegevusega tuleks vaadelda suurel määral pärilikkusega seotud probleemina. Muu hulgas võttis ta vaatluse alla ka kasvandlike edasise elukäigu pärast nimetatud kasvatusasutusest vabanemist. 1925.aastal viidi tema algatusel läbi üldine anketeerimine kõikide lendude kasvandlike kohta, millest tuli kuritegude liigiline jaotus. Kõrvuti kriminaalse käitumisega vaadeldi ka endiste kasvandlike toimetulekut töösfääris. Madissooni uuring on Eesti kriminaalpsühholoogia ajaloos olulisel kohal, kuna tõstatas nii kasvatusasutuste efektiivsuse uurimise vajaduse kui ka püüdis seda empiiriliselt määratleda. Madissoon oli esimene Eestis, kes uuris kriminaalseid karjääre. Tema
Meetodid: *Eksperiment (teadlane loob olukorra, milles ta eristab need olukorrad, mis teda huvitavad ja püüab välja uurida mismoodi 1 teguri olemasolu põhjustab teise teguri ilmnemist. ) *laboratoorne *loomulik *Vaatus *ekstrospektsioon e välivaatlus (vaatleja kasutab ise silmi, kõrvu jmt, ka tehnikat) *introspektsioon e sisevaatlus (analüüsitakse iseennast) *Test *Küsitlus/anketeerimine *Modelleerimine e mudeldamine. Luuakse mudel objektist, ei katsetata objekti enda peal. (+kliiniline, biograafiline, tegevuse produktide ja loomeproduktide uurimine) P=tõenäosus Vaidluteljed: Bioloogiline (geen) <-> sotsiaalne (kasvatus) Spekulatiivne (faktid, reeglid, teooriad) <-> empiiriline (tunded ja kõik on erinevad...) Teoreetiline <-> rakenduslik Uurimistsükkel: Teooria hüpotees andmed töötlus üldistus korrektiiv teooria (ring)
analüüs(päevik, kirjad, taiesed,looming) 3) Vestlus :kasutatakse sageli eksperimendi või vaatluse täiendusena.Terve rida subjektiivsete elamustega,isiksuse motivatsiooniga ja isiksuse tüübiga seotud seiku on üksnes põhjaliku tagasisidega vestluse käigus tuvastatavad.lisaks on jälgitavad mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid:hääletoon,näoilme,väljendusliigutused.kaasvestlejat saab suunata vastavalt oma eesmärgile. 4) Küsitlus/anketeerimine 5) Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajalie katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi.Test koosneb küsimustest ja/või ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastataja anda lahendus, või siis valida õige vastus ette antud võimaluste hulgast.Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud standardite järgi.Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi. Psühhodiagnostilised testid jaotatakse:
3) Vestlus :kasutatakse sageli eksperimendi või vaatluse täiendusena.Terve rida subjektiivsete elamustega,isiksuse motivatsiooniga ja isiksuse tüübiga seotud seiku on üksnes põhjaliku tagasisidega vestluse käigus tuvastatavad.lisaks on jälgitavad mitteverbaalse kommunikatsiooni elemendid:hääletoon,näoilme,väljendusliigutused.kaasvestlejat saab suunata vastavalt oma eesmärgile. 3 4) Küsitlus/anketeerimine 5) Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajalie katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi.Test koosneb küsimustest ja/või ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastataja anda lahendus, või siis valida õige vastus ette antud võimaluste hulgast.Tulemusi hinnatakse varem kindlaks määratud standardite järgi.Selle meetodiga ei tehta kindlaks uusi seaduspärasusi. Psühhodiagnostilised testid jaotatakse:
Eksperiment kestaks näiteks 5 aastat. Praktikas seda eksperimenti ei kasutata sageli, sest tekivad eetilised probleemid. Inglismaal viidi läbi selline eksperiment surmanuhtluse kui karistusviisi suhtes. Võeti vastu eksperimentaalseadus, kus surmanuhtlus oli keelustatud. Hiljem surmanuhtlust enam ei rakendata Inglismaal. Seega eksperiment õnnestus. · Küsitlus jaguneb kolme harusse: 1. sotsiomeetriline küsitlus 2. anketeerimine kasutatakse küsitluslehte, mis algab pöördumisega respondendi ehk küsitletava poole. Küsimused jagunevad vormi järgi, kus saab rääkida kinnistest (antakse kindlad vastusevariandid ette, millest respondent peaks leidma endale sobiva vastusevariandi), poolkinnistest (on antud vastusevariandid, aga viimasel real on variant ,,muu" ja sulgudes palun kirjutage) ja lahtistest (vastusevariante pole ette antud, respondent peab ise vastama) küsimustest
Noorte kuritegevuse põhjused jaas autor kahte liiki: seesmised(alge) ja välised(miljöö) ning nende kombinatsioonid.Madissoon pidas olulisemaks alget ja leidis,et alaealised kurjategijad on rõhuvas enamuses alaväärtuslikud isikud.Võitlust noorte kuritegevusega tuleks vaadelda suurel määral pärilikkusega seotud probleemina.Muu hulgas võttis ta vaatluse alla ka kasvandlike edasise elukäigu pärast nimetatud kasvatusasutusest vabanemist.1925.aastal viidi tema algatusel läbi üldine anketeerimine kõikide lendude kasvandlike kohta,millest tuli kuritegude liigiline jaotus.Kõrvuti kriminaalse käitumisega vaadeldi ka endiste kasvandlike toimetulekut töösfääris.Madissooni uuring on Eesti kriminaalpsühholoogia ajaloos olulisel kohal,kuna tõstatas nii kasvatusasutuste efektiivsuse uurimise vajaduse kui ka püüdis seda empiiriliselt määratleda. 10.küsimus Inimkäitumise determineerituse problem(eksternaalne,internaalne,jäik,pehme determinism)
Üks sotsioloog läks surnuaeda ja uuris kalmistu sissekande raamatut ja sai sots mobiilsuse kohta teada. Sest surnuaed oli mõtteliselt jagatud kolme ossa: kõrgklass, keskklass, vaesed või tuvastamata isikud. Kui lahkunu perekonna maj seisund vahepeal paranenud siis nemad lasid oma pereliikme välja kaevata ja matta ümber paremaase ossa. Küsitlus Jaguneb kolme harusse: 1. (sotsiomeetriline küsitlus) - kasutatakse sotspsühholoogias. 2. anketeerimine 3. intervjueerimine Nii anketeerimise kui intervjueerimise juures kasutatakse küsitluslehte. Nende eeltöö suht sarnane küsimustiku koostamine. Tehniliselt need liigid väga erinevad. Küsimustik koostatakse vastavalt uuringu programmile, vastavalt sellele mida tahatakse uurida. Küsimustik sisaldab väga erineva sisuga ja struktuuriga küsimusi. Oluline ka mis järjekorras küsimused. Küsimustik algab alati pöördumisega küsitletava poole respondendi poole.
annaabi.ee 
