KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED (3.0 EAP) 1. Sensoorse analüüsi (hindamise) mõiste SENSOORNE ANALÜÜS on toodete organoleptiliste omaduste uurimine meeleorganite abil. SENSOORNE HINDAMINE on klassifitseerimismeetod, kus kasutatakse kategooriaid. Iga kategooria koostatakse järjestatud skaala abil ja skaala punktid näitavad järjestust. 2. Sensoorse analüüsi rakendamisvõimalused · toiduainete tööstuslik tootmine; · teaduslikud uuringud; · toiduainete kvaliteedi kontrollimine; · tootjate motiveerimine ja kvaliteetsete toiduainete väärtustamine. 3. Toiduainete kvaliteedinäitajate grupid Kõikide toiduainete puhul hinnatakse toote välimust, maitset, lõhna ja konsistentsi/tekstuuri. Toiduainete kvaliteedinäitajad: · toiteväärtus; · tehnoloogilised näitajad;
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES TOIDUAINETE SENSOORSE HINDAMISE ALUSED (3.0 EAP) 1. Sensoorse analüüsi (hindamise) mõiste 2. Sensoorse analüüsi rakendamisvõimalused 3. Toiduainete kvaliteedinäitajate grupid 4. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse nägemismeele abil 5. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse maitsmismeele abil 6. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse haistmismeele abil 7. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse kompimise teel 8. Toiduainetele omistatavad kvaliteedimärgid 9. Millisele tootele omistatakse "ristiku" ja "pääsukese" märk? Mis on selle märgi tootele omistamise eelduseks? 10
.............................5 6.Öko........................................................................................................6 SISSEJUHATUS Tegin selle uurimustöö selleks, et saada teada mida tähendavad kindlad märgid, mingisugustel toodetel. TUNNUSTATUD EESTI MAITSE 1. Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse toodetele, mille põhitooraine on 100%-liselt eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise. 2. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad dokumentaalselt toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu. 3. Hindamise esimeses etapis vaatab EPKK läbi kõik esitatud toodete füüsikalis-keemiliste ja mikrobioloogiliste laborianalüüside tulemused ning kontrollib nende vastavust Eestis kehtivatele standarditele või nende puudumisel tehnospetsifikaatidele. Kõik tooted, mis vastavad
mälusüsteemis kodeeritud, st millist tüüpi on mälurepresentatsioon. Lähtuvalt sellest saab eristada järgmisi mälu alaliike. Sensoorne mälu. Sisuliselt on see objekti või stseeni või muu tajutava stimulatsiooni taju edasikestmine pärast seda taju põhjustanud mõju lõppemist. Sensoorsest mälust valib tunnetussüsteem tähelepanu abil välja alamhulga, mis lühimällu edastatakse. Klassikalised tööd sensoorse mälu omadustest on teinud George Sperling. Lühimällu sisestatakse informatsioon sensoorsest mälust ning lühimälus on see üldistatum, vähem detailne ning lisaks konkreetsele informatsioonile on lühimälus teave kodeeritud ka semantilisse abstraktsesse formaati. Nt kui sensoorses mälus oli üks puuvilju kehastavatest objektidest nähtav õun oma kuju ja rohepunase värviga, siis lühimälus talletub õuna skeem
Lõhna tajumise häired ja selle põhjused Toiduainete sensoorse hindamise alused Lõhn Lõhn-toidu organoleptiline omadus inimene tajub oma lõhnaanalüsaatori ehk nina abil Lõhnaaistingu tekitab enamasti gaaside segu nuusutamisel satuvad kergestilenduvate ühendite molekulid koos sissehingatava õhuga ninasõõrmetesse, kust kanduvad nina ülemise piirkonna limaskesta haistmisepiteelil asetsevate retseptoriteni, mis reageerivad lenduvate ainete
ja inimest, kes on tegelenud meditatsiooniga häirivad vähem väiksemad asjad elus. Teiseks on teaduslikult tõestatud, et meditatsioon parandab mediteerija tervist, kuna ta vähendab stressi ja pingeid. Meditatsiooni käigus õpime ka paremini tundma ennast ja meditatsiooni käigus võib arusaada oma elu põhimõttest. Sensoorne deprivatsioon Sensoorse deprivatsiooni korral on meeleelundite kaudu välismaailmast saadav info märgatavalt vähenenud. Eristatakse kahte erinevat sensoorse deprivatsiooni tüüpi : osaline sensoorne deprivatsioon ja täielik sensoorne deprivatsioon(kasutatakse ka mõistet sensoorne isolatsioon). Osalise sensoorse deprivatsiooni korral blokeeritakse ainult mõne meeleelundi funktsioneerimine - suletakse silmad vms . Täieliku sensoorse deprivatsiooni korral - püütakse blokeerida aistmine kõigis meeleelundites. Sensoorse isolatsiooni saavutamisel kerkivad esile eetikaprobleemid - kas
Meeled ja aisting (Gleitmani õpik ptk 4) 1. Mis on proksimaalne ja distaalne stiimul? distaalne stiimul - välismaailma objekt v sündmus proksimaalne stiimul - välismaailmast tulenevad energiad, mis jõuavad vahetult meie meeleorganitesse 2. Mida tähendavad mõtted, et inimene, kui passiivne tajuja (J.Locke, empirism, tabula rasa) ja inimene, kui aktiivne tajuja (I.Kant, kaasasündinud sensoorse sisendi kategoriseerimise viisid). Passiivne tajuja - inimese mõistus on sündides puhas leht - tabula rasa, millele kogemused jätavad oma jälje (John Locke) Aktiivne tajuja - informatsioon organiseeritakse kindlatesse kategooriatesse, kaasasündinud arusaam ruumisuhetest, ajasuhetest 3. Mis on psühhofüüsika? Taju uurimise viis, mis seostab füüsikalise stiimuli omadusi selle poolt tekitatud sensoorsete kogemustega. Üritab leida vastuseid küsimustele: kuidas me tajume
2) jalalabad 1) käelabad 3) selg 2) pea 4) jalad ja käsivarred 3) käsivarred 4) jalalabad ja jalad 5) selg 6) Katsealune Mina Tundlikkuse järjestus täpsemate proportsioonidega sensoorse homunkulusel oleks (samade kehaosade puhul): 1) käelabad 2) pea 3) jalalabad 4) selg 5) jalad 6) käsivarred Katsealuse tulemustega on ülaltoodud järjestus põhimõtteliselt sama, minu joonisega võrreldes leidub mõningaid erinevusi. Klassikalise homunkuluse kõige vähem tundlik kehaosa oli käsivars, minu enda test näitas, et käsivarred on tundlikkuse osas kõrgemal kohal. Minu keha tundlikkus on võrdluses jällegi madalam.
TeP10 Toiduainete märgistused Tunnustatud Eesti Maitse: · Näitab põhitooraine Eestimaist päritolu · Märki saavad taotleda vaid Eestis registreerunud ettevõtted, kes suudavad 100% tõestada tooraine kodumaist päritolu · Tooted on läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise · Märki annab välja ning kontrollib Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda Tunnustatud Maitse: · Näitab toote kõrget kvaliteeti · Tooted on läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise · Märki saavad taotleda kõik Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtted · Märk antakse Eestis toodetud toiduainele, st. tooraine päritolu antud märgi puhul oluline ei ole
Serotonegiline süsteem, 5-HT · Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine · Madal aktiivsus depressioon · Liiga aktiivne 5-HT obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia · Ajutüve 5-HT neuronite häired norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) · Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). 12 paari kraniaalnärve e peaajunärve, mis väljuvad ajütüvest (tähistatakse I-XII, vaid I väljub otsajust); on pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. Seljaaju ja 31 paari spinaalnärve (ei pea täpsemalt teadma), keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika. Ganglionid on närvirakkude tuumadest koosnevad närvikoe massid väljaspool pea- ja seljaaju. Seljaajus neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Inimesel koosneb seljaaju kahest sümmeetrilisest poolest, poolitajateks on seljaaju selgmisel pinnal
06.juunil 2003.a. andis EAK EPKK-le tunnistuse (nr PC012), mis kinnitab, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda vastab EVS-EN 45011 nõuetele kui toote sertifitseerimisasutus toiduainete sertifitseerimise valdkonnas. Sertifitseerimisulatus katab kogu Tunnustatud Eesti Maitse hindamisprotsessiga seotud tegevusi. TUNNUSTATUD MAITSE Tunnustatud Maitse kvaliteedimärk ehk ristikumärk antakse Eestis toodetud toiduainetele, mis läbivad edukalt laboratoorse ja sensoorse hindamise. Toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ei ole ristikumärgi puhul oluline. Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse toodetele, mille põhitooraine* on 100%- liselt eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad dokumentaalselt toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu.
gruppi: 1. märguanded, millele reageeritakse automaatselt 2. üllatused 3. lahenduste paljusus 4. vastuolude ja paradokside rõhutamine Kuid õpetamisel tuleb tähelepanu esilekutsuvate võtetega ümber käia siiski säästlikult, vastasel juhul kaotavad need väljendid õpilaste jaoks oma esialgse tähenduse. 3. Sensoorne register Tajuorganitest laekuv informatsioon säilib vähem kui poole sekundi vältel sensoorses registris. Sensoorse mälu ulatus on praktiliselt piiramatu. See sarnaneb ringlindile, millele pidevalt salvestub uut materjali, kus see taas kustub, kui enam huvi ei paku. Stiimulid tõmbavad tähelepanu, seejärel kodeeritakse sisalduv info, mis hoitakse sensoorses registris. Toimimine sõltub ümbrusest ja selle toimimist mõjutab ka õppetöö korraldus. Kui õpetajal õnnestub klassi ees õpitava suhtes tähelepanu esile kutsuda, siis tekib asja
12.2011 selle saame me aru jala ravimise tähtsusest. See omadus võib samas meid eksitada nagu Laggenhageri katse näitas ning võib olla ka üks põhjustest, miks inimesed kogevad kehaväliseid kogemusi. Tihti elatakse astraalrännakuid läbi püühilise või füüsilise trauma korral nagu näiteks infarkt või insult. Selliste traumadega kaasneb ka sensoorne deprivatsioon, sest ajule edastatakse väga väikses koguses stabiilseid väliskeskkonna aistinguid. Sensoorse deprivatsiooni tagajärjel tekivad inimestel tihti hallutsinatsioonid ja väga elavad kujutluspildid (Sireteanu, Oertel jt. 2008). Kehavälised kogemused võivad olla ühed nendest hallutsinatsioonidest. Sensoorse deprivatsiooni korral genereerib aju kujutlusi. Susan Blackmore (1987) kinnitas seda hüpoteesi katsega, kus ta palus kehaväliseid kogemus kogenud inimestel ning testgrupil hinnata enda kujutlusvõimet. Katsest selgus, et elavama kujutlusvõimega inimesed kogevad
ning eeldusel, et toote pakendit pole muudetud. Eesti parim toiduaine 2010 · Eesti Parim Toiduaine on Fazeri Must seemneleib · Eesti Parim Mittealkohoolne Jook 2010 Põltsamaa Premium Õunamahl · Eesti Parim Köögiviljatoode 2010 Küüslaugukur Tunnustatud Eesti maitse · Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse toodetele, mille põhitooraine on 100%-liselt eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise. · Kvaliteedi- ja päritolumärgi väljaandmise eesmärgiks on: väärtustada Eestimaist toodet Eesti turul toetada Eesti toiduainete kodumaist müüki ja eksporti pakkuda eeliseid konkurentsis Kui kaua märk kehtib? · Sügisel välja antavad märgid kannavad väljaandmisaasta numbrit ja kehtivad järgmise aasta lõpuni. · Selle aja jooksul tehakse märki kandvatele toodetele pistelist järelkontrolli. Mõned kvaliteedi märgiga tooted
Millised tooted saavad õiguse kanda lipumärki ? Tooted, mis kannavad kauplustes lipumärki, on toodetud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes. Eestis toodetud toiduainetes on kasutusel nii kodumaine kui importtooraine, ent suurim lisandväärtus toodetele on antud Eestis, need tooted on loodud Eesti töötajate poolt eestimaalaste maitse-eelistusi ja traditsioone silmas pidades. Tunnustatud Maitse · Näitab toote kõrget kvaliteeti · Tooted on läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise · Märki saavad taotleda kõik Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtted · Märk antakse Eestis toodetud toiduainele, st. tooraine päritolu antud märgi puhul oluline ei ole · Tunnustatud Maitse märki annab välja ning tooteid kontrollib Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda Tunnustatud Maitse kvaliteedimärk ehk ristikumärk antakse Eestis toodetud toiduainetele, mis läbivad edukalt laboratoorse ja sensoorse hindamise
Närvi on väljaspool peaaju ja seljaaju kulgevate aksonite (100-1000) kimp koos ümbritseva sidekoe ja seda varustavate veresoontega. Iga närv kulgeb oma kindlat rada mööda ning varustab närvivarustusega ehk närvistab ehk innerveerib kindlalt piiritletud alasid kehas. Ganglion on närvirakkude tuumadest koosnev närvikoe mass väljaspool pea- ja seljaaju. Enteeriline närvipõimik moodustub seedekulgla närvirakkude võrgustikest. Sensoorne retseptor võib tähendada sensoorse neuroni dendriite, aga ka spetsiaalseid rakke, mis on tundlikud ühe või teise muutuja suhtes organismisiseses või välises keskkonnas. Närvisüsteemi funktsioonid: · Sensoorne valvur retseptorid avastavad organismi sisesed muutused, näiteks vere liigse happelisuse või välised muutused nagu vihmapiisa käele langemine ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide pea- või seljaajju.
2. Sensoorne kodeerimine-protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. 3. Sensoorne adaptatsioon-neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Kirjelda sensoorse kodeerimise Spetsiifilisusteooria - erinevate sensoorsete kahte teooriat. kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri neuronid Mustriteooria - erinevused erinevate stiimulite tajumises on kodeeritud erinevatesse neuronite kooserutumise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju Aisting on reaktsioon keskkonna ärritajale.
omandamisele toiduainete tehnoloogia valdkonnas. Õppekava läbinud tudengid omavad süsteemset ülevaadet toidutoorme tootmisest ning oskavad hinnata toidu tooteahela terviklikkust toorme tootmisest toiduainete tarbimiseni; tunnevad erinevate toiduainete tootmise, säilitamise ja konserveerimise aluseid ja tehnoloogiaid, neis kasutatavaid protsesse ja seadmeid; tunnevad toiduainete kvaliteedi ja ohutusega seotud aspekte ja toiduainete sensoorse hindamise aluseid; suudavad otstarbekalt lahendada toiduainete tehnoloogias ja toidu tooteahelas esile kerkivaid probleeme. Õppekava lõpetanutest saavad toiduainete tehnoloogid, kes töötavad vastutusrikastel ametikohtadel toiduainetööstustes (piima-, liha-, jookide-, konservi-, pagaritööstustes) ja teistes toidukäitlemisettevõtetes. Samuti leiavad nad tööd mitmesugustes toiduainete järelevalve, hariduse, tarbijakaitse organisatsioonides.
06.juunil 2003.a. andis EAK EPKK-le tunnistuse (nr PC012), mis kinnitab, et Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda vastab EVS-EN 45011 nõuetele kui toote sertifitseerimisasutus toiduainete sertifitseerimise valdkonnas. Sertifitseerimisulatus katab kogu Tunnustatud Eesti Maitse hindamisprotsessiga seotud tegevusi. Tunnustatud Maitse kvaliteedimärk ehk ristikumärk antakse Eestis toodetud toiduainetele, mis läbivad edukalt laboratoorse ja sensoorse hindamise. Toote valmistamisel kasutatud tooraine päritolu ei ole ristikumärgi puhul oluline. Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse toodetele, mille põhitooraine* on 100%-liselt eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad dokumentaalselt toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu.
aeglane. See sõltub väga paljudest faktoritest: aistingu tundlikkusest, tähelepanelikkusest, võimsest, vaimsest arengust, kogemustest, teadmistest, võimest pidevalt tajuda ja hinnata tajuobjektide erinevaid külgi ja omadusi. Näiteks inimene, kellel on kogemus mingil alal näeb seal palju rohkem, kui inimene kellel seda kogemust ei ole või kes on vähem andekas. Aga on veel üks tegur taju protsessis, millist on vaja ka arvessse võtta ,,taju kiirus". See on sensoorse info väiksema tegevuse aeg, mis tekitab info tõelist taju. Taju kiirus on väga tähtis iseärasus inimeste vahel. Mida keerulisem on sensoorne informatsioon, seda rohkem aega on vaja seda tajumise jaoks. Arusaamise kiirus langeb kurnatuse korral, haiguste tõttu ja liigsest pingest. Taju, nagu ka aisting on reflektoorne protsess. Selle baasis on tingimuslikud refleksid, ajutised närvi sided, mis ilmuvad ajus välismaailma esemete ja kujundite mõjumisel retseptoritele.
Teine loeng! Sensoorse süsteemi kolm olulist omadust, sh hierarhilisuse printsiip. Sensoorsete süsteemide 3 olulist omadust (oluline): I. Iga sensoorse süsteemi sees on mitmeid alamodaalsuseid/ alasüsteeme II. Igal alasüsteemil on oma spetsiifiline funktsioon III. III. Meeled suhtlevad omavahel Sensoorse süsteemi hierarhilisus. 1. kõik retseptorid korteksiga ühenduses 3-4 neuroni kaudu 2. Määrab motoorsete vastuste hierarhia 3. Palju ümberlülitusi ajutüve piirkonnas nt valu aju veejuha ümbrise hallainesa käivitab nii emots kui käitumuslikud vastused 4
edasiandmine sisekõrva. Kuulmetõri Kuulmetõri ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena Sisekõrv Ühes õõnes on kuulmiselund ja teises õõnes tasakaaluelund. Kuulmisteravus Kuulmisteravus sõltub suuresti inimese vanusest. Lapsed ja noored kuulevad tavaliselt kõigil inimkõrvaga haaravatel sagedustel. Vanemas eas aga langeb koos sensoorse tundlikkuse üldise kahanemisega ka kuulmisteravus. Kuulmiskahjustused Väga tugevad helid võivad põhjustada valuaistinguid või viia kuulmiskahjustustele Umbes 120-detsibelline heli tekitab kõrvas valu (ka nõrgema müra korral nagu 80-90dB võib tekkida valu) Müra koormab psüühikat ja tekitab stressi Kui hästi teie kuulete? Siin on siis ka väike test mille abil saate testida enda kõrva kuulmist. http://www.youtube.com/watch?v=VxcbppCX6Rk
5. Missugust informatsiooni salvestatakse sensoorsesse mällu? – Meeleelunditest saabunud signaalid. Salvestamine toimub automaatselt tajumisel. Aju võtab info vastu ja siis kustutab kohe ära. Selleks, et kanda info üle sensoorest mälust primaarsesse, tuleb info sõnadega väljendada. 6. Missugust infot salvestatakse primaarsesse mällu? – Sõnaliselt kodeeritud informatsioon. Info salvestatakse kordamisel, tekib sensoorse mälu sõnastamise tagajärjel. 7. Missugune info salvestatakse tertsiaarsesse mällu? – Päevast päeva rakendatavad vilumused, mida aastatepikkuse kasutamise tõttu ei unusta peaaegu mitte kunagi, ka siis kui aju ülejäänud osade sisu kaduma läheb, jäävad sellised oskused alles. Nt oma nimi, sünnikuupäev, kirjutamis- ja lugemisoskus. Sekundaarsest mälust liigub info tertsiaalsesse mällu, kus asjad ei unune. 8. Mis juhtub ajutegevusega vananedes?
omandamisele toiduainete tehnoloogia valdkonnas. Mida tudengid õpivad? • Õppekava läbinud tudengid omavad süsteemset ülevaadet toidutoorme tootmisest ning oskavad hinnata toidu tooteahela terviklikkust toorme tootmisest toiduainete tarbimiseni. • Tunnevad erinevate toiduainete tootmise, säilitamise ja konserveerimise aluseid ja tehnoloogiaid, neis kasutatavaid protsesse ja seadmeid. • Tunnevad toiduainete kvaliteedi ja ohutusega seotud aspekte ja toiduainete sensoorse hindamise aluseid • Suudavad otstarbekalt lahendada toiduainete tehnoloogias ja toidu tooteahelas esile kerkivaid Kellena saab töötada? • Õppekava lõpetanutest saavad toiduainete tehnoloogid, kes töötavad vastutusrikastel ametikohtadel toiduainetööstustes (piima-, liha-, jookide-, konservi-, pagaritööstustes) ja teistes toidukäitlemisettevõtetes. • Samuti leiavad nad tööd mitmesugustes toiduainete järelevalve, hariduse, tarbijakaitse organisatsioonides.
Teadvuse seisund Mõistega "teadvuse seisund" tähistatakse meditsiinis psüühilise aktiivsuse üldist taset, millega seostub võime vastu võtta, analüüsida ja sünteesida ärritusi ning neile reageerida. Muutused teadvuse seisundis põhjustavad hälbeid teistes psüühilistes protsessides nagu tajumine, mõtlemine, mälu ja intellekt. Tulenevalt sellest on enamus teadvuse seisundi häiretele viitavaid tunnuseid seotud muutustega teistes psüühilistes funktsioonides nagu - sensoorse ärritusläve kõrgenemine - mõtlemise aeglustumine, katkemine - mäluhäired, - analüüsi- ja sünteesivõime puudulikkus jne. Tulenevalt une-ärkveloleku tsüklist on füsioloogiliselt normaalsed kaks teadvuse seisundit: 1) ärkveloleku- e.virgeseisund: isik on täielikult orienteeritud oma isikus, ajas, ruumis ja situatsioonis. 2) uneseisund: teadvustatud tunnetus on välja lülitatud. Teadvuse(seisundi)häired (disturbances of consciousness)
ühtekuuluvad. 3. Millised on kujutiste tajumise töötlusmehhanismid? Kuidas on kontekst seotud ,,ülalt-alla" töötlusega ning mis võib juhtuda, kui konteksti mõju on liiga tugev? Kriteerium, mille põhjal nimetatud suundi eristatakse, tuleneb tajupildi tekkimiseks vajaliku info töötlemise erinevatest teooriatest. Nn alt-üles info töötlusteooria järgi (bottom-up processing) moodustub tajupilt ainult sensoorse info analüüsist vastupidiselt info ülalt-alla töötlusteooriale (top-down processing), kus tajupilt moodustub sensoorse informatsiooni mõtestamises lähtudes kogemuses olevast. Tooge igapäevaelust näiteid, mille puhul võiks toimuda a) paralleelne töötlus, b) seriaalne ehk järjestikune töötlus. Paralleelne üks erinev täht teiste ühesuguste tähtede seast. Leiame erineva tähe ruttu üles. üks erinevus.
koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jagunevad kaheks: a. Kehaline ehk somaatiline – juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) b. Vegetatiivne – tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed) Mäluvormid Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. 1. Lühimälu a. Sensoorne – Info meeleelunditest b. Primaarne – Sensoorse mälu ümbersõnastamine; sõnad ja sümbolid 2. Püsimälu a. Sekundaarne – Primaarsest mälust kordamise ja harjutamise teel b. Tertsiaalne – Info, mis üldjuhul ei unune nt. nimi Närvirakud a) Dendriit – lühike jätke f) Neuriit – pikk jätke (terve kollane) b) Rakukeha Refleksid Tingimatud – kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleksid Tingitud – Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid
Toode on valmistatud Eesti toiduainetööstuse ettevõtetes eestimaalaste poolt eestimalaste maitse- eelistusi ja traditsioone silmas pidades. 13) Parim toiduaine Iga aasta korraldab Eesti Toiduainetööstuse Liit konkurssi” Eesti Parim Toiduaine”. 14) Tunnustatud Eesti maitse Põhitooraine peab pärinema 100% Eestist 15) Tunnustatud maitse e. ristikumärk Märki väljastatakse Euroopa Liidus toodetud toiduainetele. Tooted peavad läbima edukalt laboratoorse ja sensoorse hindamise. 16) Eesti Siga Tooted on valmistatud Eesti lihas. 17) Toodetud suurettevõttes Toode on toodetud suurettevõttes 18)Krav- mark Mahepõllumajanduslikult toodetud toiduainete märgistamiseks. Toiduks tarvitavate taimede kasvatamiselk pole kasutatud kunstväetisi ja kahjuritõrjevahendeid. 19) Eestis kasvatatud Märki saavad kodumaised tootjad kasutada värskete( töötlemata) aiasaaduste müügipakenditel või isikute nimelipikutel.
hüperaktiivsuse. NA süsteemi kõrge aktiivsus toob kaasa maania Serotonegiline süsteem (5-HT) ärkveloleku EEG mustri allhoidmine. Madal aktiivuss seotud depressiooniga. Liiga aktiivne 5-HT on seotud OCD ja skisoga. Ajutüve 5-HT neuronite häired on seotud norskamise, uneapnoe ja imikute äkksurmaga. Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). - 12 paari kraniaalnärve ehk peaajunärve – väljuvad ajutüvest, on pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat - Seljaajus on 31 paari spinaalnärve – keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika - Ganglionid – närvirakkude tuumadest koosnevad närvikoe massid väljaspool pea- ja seljaaju. Seljaaju neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Dorsaalne tegeleb alt-üles süsteemiga, avastab probleemi. Ventraalne e kõhtmine on detailsem, üles-alla süsteem.
kaheks poolmeks. · Piklikajus paiknevad südametegevuse ja hingamise reflektoorsed keskused. · Väikeaju koordineerib lihaste tegevuse järjekorda. · Peaaju ülejäänud osad on: vaheaju, keskaju, sild. · Seljaaju on närvide kogumik, mis asub selgrookanalis. Teadvus ja mälu · Teadvus on see, mille abil aju võib liigutuskäsklust andes arvestada nii möödanikku, olevikku, kui tulevikku. · Mälu säilitab teavet varasemast kogemusest. · Sensoorse mälu kestus on umbes üks sekund. Väike osa infost läheb edasi lühimällu, mille kestvus on kuni mõnikümned sekundit. Lühimällu mahub ühe korraga umbes seitsmenumbriline telefoninumber. Oluline info liigub sealt edasi salvestusmällu, mis võib kesta minuteid, tunde või päevi. Tugevalt kinnistunud asjad siirduvad püsimällu, kus toimub info pikaajaline säilitamine Uni · Ärkveloleku ja une rütmi reguleerib retikulaarformatsioon
mõtlemiskeskus keskus kõnelemiskeskus maitsmiskeskus nägemiskeskus haistmiskeskus kuulmiskeskus Mäluvormid: Ajukoores kujuneb mälu. Mälu on võime salvestada, säilitada ja taasesitada informatsiooni. lühimälu püsimälu sensoorne primaarne sekundaarne tertsiaalne sensoorse mälu primaarsest mälust info ümbersõnastamine; kordamise ja info mis üldjuhul meeleelunditest sõnad ja sümbolid harjutamise teel ei unune nt nimi Inimestel on ka erinevad mäluliigid, näiteks kuulmis- ja nägemismälu. Noorematel domineerib tavaliselt nägemismälu. Seljaaaju Seljaaju ülesandeks on vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi). Närvirakud Närvisüsteem koosneb närvirakkudest.
Fifth level Sagarad reguleerivad organismi põhilisi funktsioone Suuraju koosneb kahest suuraju poolkerast poolkerad on ühendatud mõhnkehaga SAGARAD OTSMIKUSAGAR KIIRUSAGAR KUKLASAGAR OIMUSAGAR otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine Suuraju poolkerad koosnevad hall ja valgeainest Click to edit Master text styles Second level Hallaine kihti poolkerade pinnal Third level
Mediteerimise põhjused: tahetakse vaimselt areneda, lõdvestuda, otsitakse mõtteselgust (1). 9 SENSOORNE DEPRIVATSIOON Sensoorne deprivatsioon on olukord, kus ühe või mitme meeleelundi kaudu välismaailmast saadav andmehulk on märgatavalt vähenenud (1). Eristatakse: · osalist sensoorset deprivatsiooni, · täielikku sensoorset deprivatsiooni. Osalise sensoorse deprivatsiooni korral blokeeritakse ainult mõne meeleelundi funktsioneerimine - suletakse silmad vms (1). Täieliku sensoorse deprivatsiooni korral - (kasutatakse ka mõistet sensoorne isolatsioon) - püütakse blokeerida aistmine kõigis meeleelundites. Sensoorse isolatsiooni saavutamisel kerkivad esile eetikaprobleemid - kas uurimise eesmärgil on õigus sekkuda inimese füsioloogilistesse protsessidesse sellisel määral, et saavutatakse nn. puhta aju seisund või
Selliste märkide eesmärk on aidata tarbijal orienteeruda kireval toiduturul, tõstes esile heade ja kvaliteetsete Eesti toodete konkurentsieeliseid. See teeb tarbija ostuotsuse tunduvalt lihtsamaks. Tunnustatud Eesti Maitse Tunnustatud Eesti Maitse päritolu- ja kvaliteedimärk antakse toodetele, mille põhitooraine on 100%-liselt eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise. Tunnustatud maitse https://www.youtube.com/watch?v=LCWirloJZE4 https://www.youtube.com/watch?v=tNT0Vt9tvko https://www.youtube.com/watch?v=2fwUQ4fK49o Must leib https://www.youtube.com/watch?v=oEZ-66nMBXA Mahetootmine Mahetootmises ei kasutata kunstväetisi ega sünteetiliselt valmistatud tõrjevahendeid. Maa sobivus kasvatamiseks tagatakse külvikordade vaheldumisega ja maheväetistega nagu näiteks kompostitud
Parem poolkera kontrollib vasaku kehapoole lihaseid, vasak poolkera kontrollib parema kehapoole lihaseid. Suuraju koores(mis koosneb peamiselt hallainest, koore all valgeaine) asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused: -kuklasagaras nägemiskeskus -oimusagaras lõhnade ja kuulmise keskus, mälu, otsustamine -otsmikusagaras tahtelised liigutused, meeleolu, agressioon, -kiirusagaras sensoorse informatsiooni vastuvõtt, va. lõhn, kuulmine, nägemine. 2) Väikeaju- asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujunevad liigutused ja tasakaalutunnetus. 3) Ajutüvi- ühendab peaaju seljaajuga. Kontrollib nälga ja janu, hingamist, kehatemperatuuri, vererõhku ja teisi põhifunktsioone. 4) Keskaju- edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust.
Seljaaju ja kraniaalnärvid Seljaaju selgmine Suuraju poolkerade koor e korteks Ajutüvi Homoöstaas – seaelt tuleb hormoone ja ka refleksid, üldine ärgastus Limbiline süsteem Ajukoore all paiknevad sügavamad süsteemid mis ei ole kõige primitiivsemad aga tegelevad emotsionaalse töötluse ja motoorika juhtimisega. Kõik info mis meeltest tuleb läheb limbilasest süsteemist läbi. Projektsioonialad Piirkonnad milles ajukude näib sensoorse info põhjal kaardi koostavad - Primaarsed – saavad meeltest sisendi ja saadavad käsu motoorsesse süsteemi - Sekundaarne – tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi - Assotsiatsioonialad – moduleerivad ja seovad infot (nt elukogemusega) Esmased motoorsed ja somatosensoorsed projektsioonipiirkonnad - Homunkulus - Igale kehaosale on jaotatud erinevad piirkonnad Ühendused ajupiirkondade vahel - Paljud närvikiud lähevad mõlemast poolest läbi
.............................................................................5 4. ,,MAHEMÄRK"...........................................................................................6 5. ,,AUS KAUP"...............................................................................................7 ,,Tunnustatud Eesti Maitse" Tunnustatud Eesti Maitse päritolumärk antakse toodetele, mille põhitooraine on 100%-liselt eestimaise päritoluga ning mis on edukalt läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise. Märgi kasutamisõigust võivad taotleda kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad, kes tõendavad dokumentaalselt toote valmistamisel kasutatud põhitooraine kodumaist päritolu. Kvaliteedi- ja päritolumärgi väljaandmise eesmärgiks on: väärtustada Eestimaist toodet Eesti turul; toetada Eesti toiduainete kodumaist müüki ja eksporti; pakkuda eeliseid konkurentsis; motiveerida ettevõtteid kasutama tootmisel Eestimaist toorainet;
maitsereteptorid- retseptor võtab molekuli vastu- kinnitub sellele-tekitab retseptorrakus reaktsiooni- see tekitab elektrilise impulsi- jõab ajju, et on magus magusa maitse annab kehale signaali et saab vajalikke toitaineid, närviimpulsi liikumine konkreetsetesse osadesse, aju vastavad piirkonnad otsustavad kas meeldib vms KUIDAS TEAME ET SOOLANE VÕI MAGUS, või et vägaaa magus, või vähe magus modaalsus- tegemist erineva meelega, erineva sensoorse meelega, räägitaks nt kuidas õppimist suunab see mida ta näeb ja kuuleb- 2 modaalsust AISTINGU OMADUSED erinevat tüüpi retseptorid, naha kaudu saame erinevaid signaale-kas vibreerib, sile, kare, valu kõik need erinevad aistingud antakse erinevate naharetseptorite kaudu, iseloomulik ka asukoht, tean et torkasin nõela pöidlasse mitte mujale, intentsiivsus- kuidas see närviimpulss levib mööda juhteteed edasi ja kui palju närvirakke reageerib-määrab aistingu intentsiivsuse
....................................................................................lk 20-24 Kasutatud materjal..............................................................................................................lk 25 2 Toidukaupade märgistus Tunnustatud Maitse · Näitab toote kõrget kvaliteeti · Tooted on läbinud laboratoorse ja sensoorse hindamise · Märki saavad taotleda kõik Euroopa Liidu liikmesriikide ettevõtted · Märk antakse Eestis toodetud toiduainele, st. tooraine päritolu antud märgi puhul oluline ei ole · Tunnustatud Maitse märki annab välja ning tooteid kontrollib Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoda Tunnustatud Eesti Maitse · Näitab põhitooraine Eestimaist päritolu · Märk saavad taotleda vaid Eestis registreerunud ettevõtted, kes suudavad 100%
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ 1. KUDE on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa. LIIGITUS: Epiteelkude-rakud paiknevad üksteise kõrval, ülesanne-katab,kaitseb,võtab vastu välisärritusi, eritab higi, rasu,lima ja muid aineid. Lihaskude- tõmbuvad kokku,võimaldab liikuda, vere edasikandmine. Jaguneb:1)silelihaskude-ühetuumalised käävjad rakud. Ei allu tahtele. 2)vöötlihaskude-koosneb lihaskudedest, milles veel omakorda pikki paljutuumseid rakke. a)skeletilihased-kõõlustega kinnituvad toese külge ja võimaldavad loomadel liikuda. Allub tahtele. b)südamelihased- väiksemad,harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks. Ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani. Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, pumpab verd südamesse. lihaskude Sidekude- hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja to...
kõigile meeltele ühiseid taju tekkele füsioloogilisi protsesse (neid on 3). 2. Sensoorne kodeerimine on protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. 3. Sensoorne adaptatsioon on neuraalse ergastuse vähenemine sama stiimuli esitamisel aja möödudes. Kirjelda sensoorse 1. Spetsiifilisusteooria tekib, kui erinevate kodeerimise kahte sensoorsete kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri teooriat. neuronid. 2. Mustriteooria on, kui erinevused erinevate stiimulite tajumises on kodeeritud erinevatesse neuronite koostöötamise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju Aisting on füsioloogiline reaktsioon keskkonna erinevused
Aju ehitus ja funktsioneerimine kognitiiv-psühholoogilisest aspektist ning aju keskused Johanna Olesk Tallinna Ülikool 2015 Sissejuhatuseks • Kognitiivsed ehk tunnetusprotsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse käigus pilt tegelikkusest. • Aisting, taju, mõtlemine, keel ja tähelepanu – omavahel tihedalt seotud Sissejuhatuseks • Aisting – annab infot esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta, tekib kui ärritaja mõjub otseselt meeleelundile (NB! Ei peegelda eset tervikuna) • Taju – peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi tervikuna (liigitab aistingult saadud informatsiooni tervikuks) Peaaju ehitus ja funktsioonid • Täiskasvanud inimese aju kaalub umbes 1300 – 1400 grammi. • Aju suurusel ja inimese intelligentsusel pole omavahelist seost. • Peaaju koosneb evolutsiooniliselt vanematest ja uuematest osadest ning eristatakse 5 osa. Peaaju ehitus ja funkts...
Ajukelme Vasak ajupoolkera Tsentraalvagu Ajusagarad · OTSMIKUSAGAR KIIRUSAGAR KUKLASAGAR OIMUSAGAR Ajukoor e. neokorteks · Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: · Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. · Psüühiliste funktsioonide keerukus on tagatud erinevate ajupiirkondade koostöös Suuraju koore sagarad · 1 · 2 · 3
info vastu, midagi ajus toimub ja näeme lõpp-produkti ehk me ei saa ise kontrollida oma tähelepanu valikuid) - James Gibson (1904-1979) – ökoloogiline tajuteooria (me osaleme erinevate aistingute tajumise ja tajupildi kokkupanekus aktiivselt ja valime ise oma stiimulid) - ülalt-alla infotöötlus (Gregory 1970), mis võtab aluseks aset leidvad mõtted, emotsioonid - alt-üles töötlus (Gibson 1966), mille kohaselt tajume tähti, millest moodustuvad tervikud TAJU PROTSESS 1) sensoorse stiimuli vastuvõtt 2) valikuline tähelepanu (sõltub stiimuli mõne omaduse silmapaistvusest) 3) tajuline töötlus (pannake kokku tervik, mida hetkel tajumine (nt ruumiline nihke arvutamine) 4) interpretatsioon (tõlgendamine, tähenduse andmine - meil on olemas visuaalne pilt ümbrusest) + apertrepatsioon (taju sõltuvus tajuva inimese psüühilisest seisundist) 5) käitumine TAJU VALIVUS (nt kokteilipeo effekt) TAJU ALGÜHIKUKS ON AISTING
• Retseptorid: D1-D6 Serotonegiline süsteem (5-HT) Ärkveloleku EEG mustri alalhoidmine Madal aktiivsus – depressioon Liiga aktiivne 5-HT – obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD), tikid ja skisofreenia Ajutüve 5-HT neuronite häired – norskamine, uneapnoe ja imikute äkksurm (SIDS) Retseptorid: 1A-1D, 2, 3, 1p Seljaaju ja kraniaalnärvid (mitu paari ja üldiselt, et milleks). KRANIAALNÄRVI: 12 PAARI: pea sensoorse informatsiooni kandjad ja reguleerivad peapiirkonna motoorikat. Seljaaju ja 31 paari spinaalnärve (ei pea täpsemalt teadma), keha ja siseelundkonna sensoorne info ja motoorika. Seljaajus neuronid: sensoorne on selgmine ja motoorne asub kõhtmiselt. Aju struktuurid – nii korteksi peamised osad kui ajutüvi ja limbiline süsteem. Korteksi peamised osad: otsmiku-, kiiru-, oimu- ja kuklasagar Ajutüvi: (ülalt alla) taalamus, keskaju, sild, piklikaju, seljaaju
" EELK Vaimulike konverentil Roostal. 25.01. 2012. 4 2. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. Mõtlemis ja õppimisprotsesse vaadeldakse informatsioonivooluna inimese teadvuses tänu Ulrich Neisserile (1967). Just tema lõi esimesena ,,mudelid inimese meeltega tajutava informatsiooni vastuvõtmisest sensoorse registri poolt ja selle informatsiooni edasisest transformeerimisest, kontsentreerimisest, arendamisest, säilitamisest ja reprodutseerimisest närvisüsteemis."4 Vastavalt sellele mudelile toimub meie meeltest pärineva teabe töötlemine kindlate operatsioonide järgnevuse või ahelana. Olulisteks struktuurideks informatsiooni töötlemise ahelas on orienteerumisrefleks, sensoorne register, lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu. Informatsioonivoolu töödeldakse ja säilitatakse mälus
19. Meeleelundi mõiste ja meeleelundite talitluse üldpõhimõtted. Sensoorse informatsiooni kodeerimine ja töötlemine. Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi (informatsiooni) vastuvõtvad elundid. Klassikaliselt eristatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimismeelt. Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu-, lihasmeel. Meeleelundite tegevusega on seotud väliskeskkonnast saadava informatsiooni vastuvõtmine, töötlemine ja edastamine KNS-i; talitlus on aluseks aistingute ja tajude tekkele
on meelde jäetava informatsiooni liigutamine ühelt tasandilt teisele. Seega saame öelda, et mälul on struktuur (vt. joonis 1). ( Kiis 2013 ) Joonis 1. Mälu struktuur ( Kiis 2013 ) Üheks võimalikuks liigituseks saame lugeda seda, kui kaua informatsioon mälus püsib. Uurime mis erinevused on sensoorse-, lühiajalise- ja pikaajalise mälu vahel. Sensoorses mälus püsib informatsioon väga lühikest aega. Sensoorse mälu ülesanne on võimaldada informatsiooni vastuvõtmist, märkamist ja sisenemist lühiajalisse mällu kuid mälu selle osa toimimiseta ununeksid sündmused kohe. ( Kiis 2013) Tulving ( 2002 : 96 ) väidab, et sensoorset mälu jagatakse veel ikooniliseks mäluks ja kajamäluks. Ikoonilist mälu seostatakse nägemise teel saadud informatsiooniga. Info kadu toimub sekundi murdosa jooksul . ( Tulving 2002 : 96 ) Kajamälu seostatakse kuulmise teel saadud informatsiooniga
1. Milline on esteetika mõiste päritolu? Millised on esteetika levinumad definitsioonid? Esteetika on teoreetiline arutlus või reflektsioon meeltega tajutava kohta. On filosoofiline õpetus ilusast elus, kunstis, inimeste teadvuses vormide, kujutise ja sisulise kaudu. Sõna esteetika tuli kreeka keelest, mis tähendab tundlikkus, teadvuslik tundmine, tajumine, ma tajun, ma tunnen. 2. Mis on esteetiline kogemus? Tooge näiteid erinevatest valdkondadest. Esteetiline kogemus on terve elu ajal kogetud kogemus, mis eeldab meeleorganeid, meeletajusid, meeletajudest põhjustatud naudingut, mõnuhinnet, aga ka kannatusi ja vastu... tushinnet jne, meeletajude üle mõtlemist ja arutlemist 3. Kas argielu võib meile pakkuda esteetilist kogemust? Tooge näiteid! Kõik sõltub inimese käitumisest ja sellest, kuidas ta maailmale vaatab. Näiteks inimene, kes soovib täiuslikkust, peab õppima nägemist ...
Ülevaade psühholoogiast PSP6001 Kristjan Kask Psühholoogia alused. Bachmann, T. & Maruste, R. (2008/2011) Ilo kirjastus Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus Hindamine: eksam valikvastustega E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid, seisundid, omadused Psühholoogia eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga - Psühhofüüsika - Psühhofüsioloogia : psühhofarmakoloogia(ravimid) - Isiksuse psühholoogia - Sotsi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
