Turvalisus WLAN kasutab kahte turvamise meetodit: autentimine ja salastamine. Nii FHSS kui ka DSSS nõuavad igalt jaamalt juurdepääsu teatud informatsioonile, et ühendust sünkroniseerida: FHSS korral sageduse vaheldamise mustri saamiseks ja koodi saamiseks DSSS puhul. Salastamiseks kasutab WLAN WEP (Wired Equivalent Privacy) meetodit. Selle, et kurjad inimesed kuskilt lähedusest teie võrku ei lülituks või liiklust pealt ei kuulaks, tagab õhu kaudu liiklevate andmete 128-bitine ehk sama turvaline krüpteering kui Interneti-pangas. Peale krüpteeringu on WLAN-i turvalisuse tagamiseks kasutusel mitmed paroolisüsteemid ning isegi võrgukaartide identifitseerimine, nii et võrku saavad lülituda vaid kindla ID-koodiga arvutid. Võrgulahendused Nagu juba mitmel korral mainitud on WLAN tooted saadaval nii punktist punkti kui ka punktist mitmesse punkti reeglistiku jaoks...
Veatöötlus. Token Ring sisaldab mitmeid mehhanisme võrgu tõrgete avastamiseks ja kõrvaldamiseks. Saatva jaama rikke korral võib ta saadetud andmekaader jääda lõputult ringlema. Selle vältimine on üks aktiivmonitori funktsioone; aktiivmonitoriks võib määrata suvalise jaama. Üldist töökindlust tõstab ka radiaalne füüsiline topoloogia: kuna aktiivsed pöördusplokid (MSAU) "näevad" kogu neid läbivat liiklust , saab neid programmeerida kõrvaldama rikkis jaamu. Teatud liiki tõrkeid võimaldab automaatselt kõrvaldada nn. majakmehhanismi (beaconing) algoritm. Kui jaam avastab tõsise tõrke, näiteks kaabli katkestuse, saadab ta välja rikkekoha kirjeldust sisaldava majakkaadri, mille alusel MSAU-d rekonfigureerivad süsteemi automaatselt....
kihis) on üsna püsivalt kaabeldussüsteemi kuuluv osa. Järguri abil saab omavahel ühendada ka eri kaablitüüpe (n: valguskaablit ja peent Ethernet-kaablit). Järjestikuste järgurite maksimaalarv eri kaabeldussüsteemides on rangelt piiratud. Silla (bridge - OSI 2.kihis) abil ühendatakse omavahel või lahutatakse üksteisest tüüpiliselt kaks ühesugust võrku. Sild eraldab ja kaitseb liiklust võrgus, sest ta ei lase läbi võrgusisest liiklust, üle silla pääseb ainult teise võrku suunduv info. Silla abil tükeldatakse suuri võrgukomplekse väiksemateks ja kergemini hallatavateks tervikosadeks ning ühtlustatakse võrgu koormust. Suurte ja keerukate võrkude rajamisel ning eri organisatsioonide võrkude ühendamiseks kasutatakse tüüpiliselt marsruutereid (router - OSI 3.kihis). Marsruuter on erinevalt sillast protokolliga seotud seade, mille abil saab vägagi täpselt filtreerida ja kontrollida transiitliiklust. Nii sildu kui...
Silla (bridge - OSI 2.kihis) abil ühendatakse omavahel või lahutatakse üksteisest tüüpiliselt kaks ühesugust võrku. Sild eraldab ja kaitseb liiklust võrgus, sest ta ei lase läbi võrgusisest liiklust, üle silla pääseb ainult teise võrku suunduv info. Silla abil tükeldatakse suuri võrgukomplekse väiksemateks ja kergemini hallatavateks...
See on neljast, omavahel punktidega eraldatud ühe- kuni kolmekohalisest numbrist koosnev kombinatsioon. Võrgu algaastatel oli IP aadress täiesti unikaalne, tänapäeval on arvutite arvu tohutu kasv sundinud paljudes alamvõrkudes kasutama nn. sisemisi IP-sid, mis kehtivad vaid ühe lüüsi taga. Sellisel juhul on reaalne IP vaid lüüsil, mis siis reguleerib sisemist liiklust juba ise. Protokollide valikul tuleks lähtuda põhimõttest: nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. Ilma Internetiühenduseta ja NetWare serveri kasutamiseta on parim NetBEUI protokoll, kuna ta on kõige lihtsam ja väidetavalt ka kiireim. IPX/SPX protokolli kasutatavad masinad on nähtavad ja kasutatavad IPX ruuteritega ühendatud hoonete vahel. Seega on turvanõuete täitmine juba olulisem. TCP/IP annab muidugi kõige suurema liikumisvabaduse, kuid samas...
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedial...
2 1. MIS ON ARVUTIVIIRUS?..................................................................................................3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.1. LÜHIKE AJALUGU............................................................................................................ 3 1.2. VIIRUSE OLEMUS............................................................................................................. 3 1.2. VIIRUSE OLEMUS............................................................................................................. 3 1.3. VIIRUSTE EHITUS JA TALITLUS........................................................................................ 3 1.3. VIIRUSTE EHITUS...
Käitumine liikluses jalgratta, mopeedi või rolleriga sõites Praeguseks on jalgrattad ja mopeedid saanud ajalooks, sest on uuem ajastu ja on ka vastav tehnika, nimelt rollerid, aga loomulikult pole kuhugi kadunud vanema ajastu tehnika. Sääreväristajad on kasutusel maa kohtades enamsti, kus puudub vajadus osata liigelda ja jalgrattad on nii maal kui ka linnades, nendega peab oskama liigelda. Rollerijuhid on kohustatud liiklust tundma. Tänavatel teevad kõige rohkem mulle muret ennasttäis rollerijuhid, kes mõtlevad, et kui neil on vinge pill ja kõva tümps, siis on nad täkkutäis vennad, see on nõme. Nad ei oska liikluses liigelda, segavad autojuhte, sõidavad vales kohas, häirivad oma pininaga kaaskodanikke. See seadus, mis kohustab kevadekuulutajaid registreerima oma sõidukeid, neid kindlustama ning nad peavad omama vastava katekooria sõiduki juhiluba,...
20. august, teisipäev. Esimene matkapäev Velli Sallallaa ja Neeme vettide grupp jäid telkidega maha.Hommikul kell viis pani buss hääled sisse , see oli kui viimne käeviibe, ja me olimegi iseenda hooleks jäetud kesk Transilvaania mägesid. Hommikul tegime süüa, vaatlesime üsna elavat liiklust mägiteel , pakkisime asju,lehvitasime Velli rühmale ning hakkasime ka ise minema alla Zarnesti poole, et siis tasakesi teiselt poolt Piatra Craiului aheliku poole tõusta . Velli seltskond tuiskas edasi Fagarasi ahelikku vallutama, ent meil oli seltskonnas kuus mägedekogemuseta kaaslast ning otsustasime teha trajektoori kahe kena mäeaheliku- Piatra Craiului ja Bucegi ümber ja vahel...
Tähelepanu pole piiramatu mahuga, sekundi murdosa vältel võib ta hõlmata vaid 5-9 objekti. Seetõttu ei saagi me kõike korraga märgata. · jaotuvus tähelepanu saab samaaegselt jaotada mitme objekti või tegevuse vahel, see võib olla edukas juhul kui need objektid/tegevused on omavahel seotud. Nt kui autojuhtimine on selge, siis võime vabalt jälgida ka liiklust . Seostumatute tegevuste korraga sooritamine osutub raskeks või isegi võimatuks. Nt ei suuda me autot juhtides ajalehte lugeda. · koondamine mõeldakse tähelepanu keskendumist ühele objektile/tegevusele. Eri tegevused eeldavad seda erineval määral. Nt nõuab matemaatikaülesannete lahendamine ilmselt suuremat keskendumist kui telereklaamide vaatamine....
Igaüht, kes on Tallinnas käinud, paelub kindlasti kaunis ning erakordselt hästi säilinud vanalinn. Tallinna põlised hooned ja linnamüür pajatavad selle kunagisest võimsast ajaloost. Tallinn kujutas keskajal endast Põhja-Euroopa ühte suuremat ja võimsamat linna, kuna Lääne- Euroopa hansalinnade ning Vene alade vahelised kaubateed kulgesid tollal eranditult läbi Tallinna. Just see andiski keskajal linnale jõukuse, millega ta paistis silma lähiümbruses, aga ka kaugemalgi. Näiteks asus Tallinnas 16. sajandi algul tolle aja Euroopa üks kõrgmaid ehitisi, tõenäoliselt aga koguni maailma kõrgeim ehitis - Oleviste kirik oma 159 meetri kõrguse torniga. 15. ja 16. sajandit võibki lugeda Tallinna hiilgeajaks. Tallinna eriline väärtus seisneb aga selles, et kogu tollal püstitatu on hoidunud alal suures osas peaaegu pu...
Tsitaadid: 5 "Ja sellest asjast ta siin elas . Kuidas sa nõdrukest enam maailma ajadki , teine pommiplahvatustest ja tulekahjudest niikuinii poolsegane , ainus perekonnast ellujäänu ." Lk. 9(1. romaan ) 6 "Maanteel ei olnud suurt liiklust , oli näha vaid vene sõjaväeveokeid ." Lk 35 (1.romaan ) 7 "Kõndides õhtuhämaruses sõbra vanemate talu poole , tundus Taavile , nagu oleks ta olnud aastaid kaugel - niivõrd oli maailm tema metsades rändamise päevil muutunud ." Lk 40 (1.romaan ) 8 "Mehed kiirustasid toast tuppa , pilgud vilksatamas aknast metsa poole . "lk 227 (2.romaan )...
Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424 JÄRELVALVEORGANID: · TÖÖINSPEKTSIOON www.ti.ee · TERVISEKAITSEINSPEKTSIOON www.tervisekaitse.ee...
Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saad...
kihis) on üsna püsivalt kaabeldussüsteemi kuuluv osa. Järguri abil saab omavahel ühendada ka eri kaablitüüpe (n: valguskaablit ja peent Ethernet-kaablit). Järjestikuste järgurite maksimaalarv eri kaabeldussüsteemides on rangelt piiratud. Silla (bridge - OSI 2.kihis) abil ühendatakse omavahel või lahutatakse üksteisest tüüpiliselt kaks ühesugust võrku. Sild eraldab ja kaitseb liiklust võrgus, sest ta ei lase läbi võrgusisest liiklust, üle silla pääseb ainult teise võrku suunduv info. Silla abil tükeldatakse suuri võrgukomplekse väiksemateks ja kergemini hallatavateks tervikosadeks ning ühtlustatakse võrgu koormust. Suurte ja keerukate võrkude rajamisel ning eri organisatsioonide võrkude ühendamiseks kasutatakse tüüpiliselt marsruutereid (router - OSI 3.kihis). Marsruuter on erinevalt sillast protokolliga seotud seade, mille abil saab vägagi täpselt filtreerida ja kontrollida transiitliiklust...
Nüüd mõelge, mis oleks õigem, kas see, et aeglasem auto jätkaks rahulikult sõitu keset oma sõidurada ja sellega tekitades ohtlikke möödasõite või tõstes oma kiirust samuti 100 km/h? Samuti on võimalus, et kui autojuht ise reegleid ei soovi rikkuda, siis on tal võimalus tee ääre poole sõites kolonn mööda lasta. Olengi arvamusel, et pigem takistavad aeglasemalt liikuvad autod rohkem liiklust kui kiiremini liikuvad. Samuti saab hea näite kulleritööst, ütleme nii, et aega on vähe ja kliente palju, kõik tahavad oma pakki õigel ajal kätte saada ning kui see kulleril ei õnnestu langeb firma maine ja ka kuller saab kas siis klientide enda käest või firmast sõimata. Kas sellises olukorras ei ole õigustatud mõningane kiiruse ületamine või eeskirjade rikkumine? Nii, jõuan jälle oma põhiküsimuse juurde tagasi: Kuidas olla tänapäevases Eestis hea autojuht...
Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste se...
ee/eesti_loodus/artikkel2272_2270.html. Javois, J. Tulipunkt: ulukiturve Kose-Mäo teelõigul. Eesti Loodus, 3, 3008. Kättesaadav http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2273_2270.html. Keppart, V. Keskkonnakaitse. Looduskaitse. Tallinn: Kirjastus Ilo, 2006. Klein, L. Loomade ohutu liikumine autojuhtide ja planeerijate kätes. Eesti Loodus, 6, 2001. Kättesaadav http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/. Klein, L., Tõnisson, J., Laanetu, N., Rajasaar, V. Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinn-Narva maantee Maardu-Aaspere lõigul (14.-81. km) ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks. Maanteeamet,17.12.2007. Kättesaadav http://www.mnt.ee/atp/?id=2737 . Klein, L. Rajasaar, V. Liiklust mõjutavate looduslike ohutegurite hindamine Tallinn - Tartu maanteel (T2), lõigul 6. km kuni 41. km ja võimalikud meetmed nende tegurite mõju vähendamiseks. Maanteeamet, 07.11.2005. Liiklusõnnetused loomadega. Ohutusportaal, 4...
Friikartulid Belgia friikartulid on Euroopas parimad. Lõigatuna daami väikese sõrme suurusteks praetakse neid kaks korda, et nad korralikult krõbedad oleksid, serveeritakse suure hulga majoneesiga ja süüakse tihti teepeenrale sõitnud friikartuliautode varikatuste all, kust vihma alla nõriseb ja kus on hea möödatuhisevat liiklust vaadata. Jook Alkohol on jumala kingitus, mis on antud sotsiaalse suhtluse rataste õlitamiseks ja kuna suhtlemist tuleb ette palju, siis on joomine peamine vabaaja tegevus. Kuigi oleks vale arvata, et belglased joovad mõõdukalt, ega tarbi jooki vahetevahel ülearu, joovad vaid vähesed selleks, et purju jääda. Tegelikult on purjus oleks solvang ühiskondlikule väärikusele: juhuslik patustamine antakse küll andeks, aga patustajat näägutatakse selle...
SEDA KASUTATAKSE ELEKTRI TOOTMISEKS. SUURIMAD HÜDROENERGIA TOOTJAD ON KANADA, USA, BRASIILIA, HIINA JA VENEMAA. HÜDROENERGIA OSATÄHTSUS KOGUENERGIATOODANGUS:NORRA, BRASIILIA, KANADA, ROOTSI JA TÜRGI. EESTIS ON KÕIGE SUUREMA LANGUSEGA JÕGI PIUSA JÕGI(KAGU EESTIS). POOLT VÄITED HÜDROELEKTIJAAMADELE- KÕRVALDAB ÜLEUJUTUSTE OHU. HOOGUSTAB LAEVADE LIIKLUST JA KAUNIS VAATAMISVÄÄRSUS. HÜDROELEKTIJAAMADE VASTU- UPUTAVATELT ALADELT TULEB INIMESI ÜMBER ASUSTADA. TULEB SOETADA UUS ELUALA JA LEIDA UUS TÖÖKOHT. LIKVIDEERIDA TULEB TÖÖSTUSETTEVÕTTED, KAHJUTUKS TEHA REOSTUSKOLDED JA EHITADA TAMMID ÜLEUJUTUSTE KORRAL. VEE ALL JÄÄVAD PIIRKONNAD ON RIKKAD KULTUURI- JA AJALOOMÄLESTISTE POOLEST. TUUMAENERGIA- ESIMENE TUUMAELEKTRI JAAM OLI VENEMAAL 1954. AASTAL. MOSKVA LÄHISTEL. KASUTATAKSE URAANI. NÕUDLUSED, ET TUUMAELEKTRIJAAMA PÜSTI...