Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - stiimul -> reaktsioon - foneemi & morfeemi mõisted. Süntaks. 8 - Distributsioon tegeleb mitte operatsioonidega (kuna need pole nähtavad) vaid sellega, mida teatud kontekstis on näha. - empiirik 9. Noam Chomsky generativism: keel ei ole abstraktne struktuur, vaid üks inimese võimeid. Noam Chomsky (s 1928), generatiivse grammatika looja, mis oli algselt väga õnnestunud keelekirjelduse esitamise vorm matemaatikast laenatud formalisatsioon. ,,Syntactic structures" (1957) ,,Aspects of the theory of syntax" (1965) Generatiivse grammatika ülesandeks on esitada/genereerida reeglid, mis määravad lausete struktuuri ja nende moodustamise. Genereerimise reeglid e transformatsioonid
kohta (Osgood 1961: 255). Keeleuniversaalidega hakkas esimesena tegelema generatiivne grammatika või täpsemalt selle haru universaalne grammatika , mis pärineb Noam Chomsky sulest, kui ta ei olnud rahul 20. sajandi keskpaigani levinud ideega, et lapsed õpivad emakeele ära üksnes täiskasvanuid kuulates ja neid imiteerides. Usuti, et laste keeleõppel on lihtne korrapära: nad õpivad keele ära katsetamise, vigade tegemise ja kiitmise teel. (Tool Module) Chomsky tuli 1965. aasta teoses ,,Aspects of the Theory of Syntax" välja uue teooriaga (Chomsky 1965), miks lapsed omandavad keelt kogu selle komplekssuse juures siiski vaid paari aastaga. Peaajju on sisse kodeeritud keelestruktuur, mis kergendab õppimist. Inimesel on peaajus sünnist saati hulk piiratud reegleid, millega saab keelt organiseerida. (Tool Module). Seda võiks nimetada kaasasündinud keeleorganiks. See omakorda viitab
2) keelelise nähtuse tüüp (leksikaalne, süntaktiline jne struktuur); 3) keelekasutuse 4 allsüsteemi (kõne, kuuldu mõistmine, kirjutamine, lugemine); 4) keeleoskuse 3 seisundit (omandamine, küpsus, kaotamine/alakõne) – tavaliselt käsitletakse küll omandamist ja alakõnet eri valdkondadena, kuigi nad on laias mõttes psühholingvistika osad. Psühholingvistikal pole kindlat ega piiratud uurimisobjekti. Psühholingvistikal on 2 suunda: 1) traditsiooniline = Chomsky: kaasasündinud keelevõime ning keel eristab inimest loomast; 2) keelevõime pole kaasasündinud, keeles pole süva- ega pindstruktuuri. Psühholingvistika olemuslikud küsimused: Kuidas indiviidi keeleteadmised tekivad? Mis on nende aluseks, millel need põhinevad? 1921 Sapir: kõndimine on inimesele omane, keel pole instinktiivne, vaid on omandatud ja kultuuripõhine funktsioon.
8. Strukturalismi edasiareng 20. sajandil keskel (Bloomfield). Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - stiimul -> reaktsioon - foneemi & morfeemi mõisted. Süntaks. - Distributsioon tegeleb mitte operatsioonidega (kuna need pole nähtavad) vaid sellega, mida teatud kontekstis on näha. - empiirik 9. Noam Chomsky generativism: keel ei ole abstraktne struktuur, vaid üks inimese võimeid. Noam Chomsky (s 1928), generatiivse grammatika looja, mis oli algselt väga õnnestunud keelekirjelduse esitamise vorm matemaatikast laenatud formalisatsioon. ,,Syntactic structures" (1957) ,,Aspects of the theory of syntax" (1965) Generatiivse grammatika ülesandeks on esitada/genereerida reeglid, mis määravad lausete struktuuri ja nende moodustamise. Genereerimise reeglid e transformatsioonid
Artikli analüüs Jaanus Väljamäe Lugesin Noam Chomsky esseed ,,Kas sõda oli 11. septembri järel ainuke lahendus?". (Postimees, 10.09.11.) Teema on aktuaalne, sest viimase kümnendi islamirünnakud sunnivad nii poliitikuid, ajaloolasi kui ka kodanikke küsima, kas lääs tegutses õigesti. Chomsky keskendub vastuolule USA ja Afpaki (Afganistani ning Pakistani) vahel ja sellele, kuidas konflikt maailma mõjutab. Ühendriigid astusid kohe pärast 11. septembri terrorirünnakut sõtta islamimaailmaga. Islamis nähti ohtu kogu maailmale, kuigi see sel ajal seda ei olnud. Ei arvestatud võimalusega võtta terrorirünnakut kui massimõrva ja asuda rahvusvahelisel tasandil süüdlasi otsima. Selle asemel, et käivitada kurjategijate tabamiseks rahvusvaheline operatsioon, astuti sõtta
S V VS Vorm determineerib substantsi. J. Lekontsev, T.-R. Viitso Iga lingvistiline keelkond pakkus välja oma nägemuse, kuidas keelt uurida. Jensen kommutatsioon J.A. Greimas R. Barthey Figuur on selline tähistaja või tähistatu osa, mille puhul keel ei kommunikeeru. Näiteks: Elusolend tüdruk Naine Koer Laps Inimene Kutsikas Laps Strukturaalse semantika alused Vanem ISA Mees Need tähendused on süsteemsed Keeleteaduse arengud. N. Chomsky väljapaistev keeleteadlane. Ta lõi generativismi 1957. aastal. Avaldas artikli ,,süntaktilised struktuurid". Ta lõi ka matemaatilised keeleteaduse alused. Ameerika strukturalistidest oli veel tähtis Z. Harris, kes oli Chomsky õpetaja. Tuleb näidata, kuidas keel toimib kui ...?? Keel on õigete lausete kompleks. Õige ei pruugi tähendada ,,mõtestatut". Näiteks: Rohelised värvitud ideed magavad tormakalt. Keel tegeleb grammatikaga; see lause on grammatiliselt korrektne.
Teadus ja teadlased, looming ja loojad. Tänapäeva tuntud teadlased: füüsik Stephen Hawking, keeleteadlane Noam Chomsky, astronoom Allan Sandage, molekulaarbioloog James Watson Loomeinimesed: kirjanikud Paulo Goelho, Sofi Oksanen,J.R.R. Tolkien, Eesti arhitekt Vilen Künnapuu,arhitekt ja kunstnik Leonhard Lapin, kunstnik Mall Nukke, kirjanik Jaan Kaplinski Teadusesse
Kahtlemata on tegemist lihtsustamisega, kuid tuleb tunnistada, et suures plaanis leitud psüühika seaduspärasused kehtivad. Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. 1959 aastal avaldas Noam Chomsky ülevaate Burrhus Frederic Skinneri raamatust Verbal Behavior (Chomsky 1959), milles ta väitis, et Skinneri katse laiendada biheivioristlikku õppimise mudelit inimese keelelisele käitumisele on lootusetult ebaadekvaatne. Chomsky väitel ei ole inimeste keelelisi võimeid põhimõtteliselt võimalik seletada ilma suure hulga kognitiivsete struktuuride, mis nende keelelisi võimeid juhivad, olemasolu eeldamiseta. Koos positivistliku
kindel ehitus ja struktuur, ja selle struktuuri kirjeldamine, pidades silmas tervikut, on keeleteaduse põhiülesanne. Strukturalistid vastandasid süsteemi ehk langue kõnele ehk parole, sünkroonilist uurimist diakroonilisele. Nad uskusid, et keeleteaduse tuum on sünkrooniline uurimine uurib keele sõnavaras mingiks ajalõiguks kujunenud seisu, nt tänapäevaks. Diakroonilise puhul uuritakse keele sõnavara ajaloolist kujunemist. Generatiivse grammatika rajaja on Chomsky teosega ,,Syntactic Structures" (1957). Tema eesmärk oli luua täpne ja formaliseeritud süntaksiteooria. Generatiivne grammatika oli antibiheivioristlik. Generatiivse grammatika eesmärk oli genereerida reegleid, mis määraks lause struktuuri ja selle moodustusviisi. Lausete genereerimine tähendab grammatiliste lausete eristamist mittegrammatilistest lausetest teatud reeglite alusel. Generatiivse grammatika põhimõisted on keelepädevus ja keelekasutus. Grammatika peegeldab keelepädevust
· Milline on Frege tähistamisteooria? · Mida kujutab endast semantiline kolmnurk? · Kuidas läheb tähistamisaktis loodud tähendus käibele? · Millised on kõigi teile tuttavate tähistamisteooriate ühisjooned? · Milline on fonoloogia mõju kultuuriteooriale? · Millised on strukturalistliku tekstiteooria põhijooned? · Kirjeldage Jakobsoni kommunikatsiooniskeemi. · Kirjeldage Chomsky arusaama keelest. · Mis on "teisene modelleeriv süsteem"? · Milline seisneb poststrukturalistliku tekstiteooria põhiline kriitika varasema tekstiteooria vastu ja kas see on põhjendatud? · Kuidas suhtuvad omavahel lugeja ja tekst? · Kuidas suhtuvad omavahel autor ja tekst? · Millised faktorid mõjutavad kultuurinähtuste kujutamist Marxi teooria seisukohalt? · Mida nimetab Althusser "kõnetamiseks"? · Võrrelge Althusseri "ideoloogia" ja Gramsci "hegemoonia" mõisteid
ühikust ja tekste 14. Strukturalism Tuntuim esindaja Ferdinand de Saussure; märk on keele põhiühik kindlal ajahetkel, kõigis keeltes on täielik märgisüsteem; indiviidi kõne on keele väline avaldumisvorm; keel = süvastruktuur, kõne = pindstruktuur; esindajaid: Bloomfield, Praha koolkond (foneemi mõiste, minimaalpaarid), Sapir (keeletriiv) 15. Generatiivne keeleteadus Generatiivne keeleteadus põhineb Noam Chomsky ja tema järgijate teooriatel; tegeleb generatiivse grammatika, transformatsioonigrammatika ja nativismiga (sünnipärased keelestruktuurid ajus), uurib keele süva- ja pindstruktuure; ei tegele keelte päritoluga; Chomsky on analüütilise keeleteaduse esindaja; olulised ideed: universaalne grammatika, kontekstivaba grammatika, keele omandamine, propagandamudel jpm 16. Keeletüpoloogia Tüpoloogiline klassifikatsioon, mis eeldab keeltevahelist võrdlust; tüpoloogilised üldistused,
Nativistliku teooria ehk keeleorganiteooria esindajateks on Ameerika keeleteadlane Naomi Chomsky (snd 1928) ja Ameerika psühholoog Eric Lenneberg (1921-1975). Nativistide arvates on inimese keelevõime kaasasündinud. Juba sünnimomendil on inimese ajus organ, mis võimaldab inimesel ümber käia keelemärkidega. Keeleorgani ülesandeks on kõnelda ja aru saada kõneldust. Keelekeskkonda sattudes häälestub keeleorgan konkreetsele keelele (Tulviste, Tulviste 2002:153). Chomsky väitel on keeleline areng küpsemise tulemus (Veisson, Veispak 2005: 41). Naivistid arvates on lapsel vaja ka õppida- omandada emakeele muutereegleid, et moodustada pindstruktuuri lauseid (Karlep 1998: 244). Lenneberg oli esimene, kes oletas keele omandamises kriitilise perioodi. Kriitiline periood on ajavahemik, mille kestel keeleorgan on tundlik keskkonnamõju suhtes. Lapsel, kes kasvab aasta-pooleteise
1992. Uuris inglise ja jukateki maaja keelt, milles on erinevus mitmuse moodustamises: jukatekis on mitmus võimalik ainult elusolenditest, ja sedagi harva. Psühholingvistilistes katsetes selgus, et tõepoolest pööravad ingliskeelsed kõnelejad tundvalt rohkem tähelepanu objektide arvule. Tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky’likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele. 19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika: transformatsioonigrammatika, pind- ja süvastruktuur, semantikakomponendi lisandumine hilisemal Chomskyl. Generatiivne keeleteadus põhineb Noam Chomsky ja tema järgijate teooriatel; tegeleb generatiivse grammatika, transformatsioonigrammatika ja nativismiga (sünnipärased keelestruktuurid ajus), uurib keele süva- ja pindstruktuure; ei tegele keelte päritoluga; Chomsky on analüütilise keeleteaduse esindaja; olulised ideed: universaalne grammatika,
Nagu Bloomfield, täiesti välistas tähendust keeles, "keel on formaalsed struktuurid". Lõi transformatsioonilise grammatika. Ühed elemendid võivad olla moodustunud teistest transformatsioonide abil. IC-grammatika, vahetud konstituendid (need, mille sees on tugevamad seosed kui neil eraldi) L (lexicon) koosneb = (S, NP, VP, ADV, A, N, V) Lause (G, grammar) koosneb erinevatest fraasidest Harris tõestas, et lause ei ole suurim grammatiline ühend Noam Chomsky (1928) Tuntuim ameerika keeleteadlane, väljapaistvaim. Oli Harrise õpilane, ütles et õpetaja mõjutas ka tema poliitilisi vaateid. Chomsky oli kommunistlik anarhist. Vihkasid riiki, riik on koletis, kes surub inimestele peale ebavajalikke asju. Oli äge lääne-, euroopa ja usa ühiskonna kriitik. Mandariinid hiina ametnikud Skandaalne, sest toetab terroriste ja kritiseerib võitlust terrorismiga. Tema meelest terroristid on võitlus imperialismile. Ütleb, et vägivald on rahva
sest pidas keele tähendusliku külje formaalset kirjeldamist võimatuks, kuigi loogikas olid formaalsed semantikateooriad ammu olemas. Semantilise komponendi ilmumist keelekirjeldustesse on põhjalikult seletanud H. Õim, sealhulgas täheldades, et generatiivse semantika mudel – enne mõte (semantilised esitused), siis väljendus (pindstruktuurid, foneetiline esitus) - on "intuitiivselt loomulikum ja kergemini mõistetav" kui Chomsky vastupidine rida. 1970. aastatel ei huvitanud keeleteadust otseselt see, mis sünnib inimeste peades, kui nad kõnelevad, vaid keel kui "füüsiline reaalsus": sõnad, laused, tekstid. Tänapäeval peab eriti kognitiivne lingvistika keelt inimtunnetuse lahutamatuks osaks, mitte iseseisvaks nähtuseks ega süsteemiks. Keelenähtusi üritatakse seletada universaalsete kognitiivsete sündmuste ja võimete
reaalsus (sündmused nii nagu meedia neid vahendab) 5. Millised on meedia 5 funktsiooni ideaalsetes demokraatlikes ühiskondades? (McNair 16-28) 1) Info edastamine 2) Harida (seletada asju lihtsalt lahti) 3) Tagada rahvale foorumi võimalus 4) Uurida, et ajakirjandus toimiks selle riigi ,,mängureeglite" järgi 5) Teadvustada inimesi sellest, mida valitsus teeb 6. 5 "filtrit.", mis mõjutavad ajakirjandusliku teksti sisu ja vormi Hermani ja Chomsky järgi (loengumaterjal) meediainstitutsiooni suurus, omandus, kasulõikamise orientatsioon sõltuvus reklaamist kui peamisest sissetulekuallikast sõltuvus valitsusest või ärikorporatsioonidest informatsiooni kättesaamisel Meedia distsiplineerimine, tsensuur "anti-kommunism" kui poliitilis-ideoloogiline kontrollimehaanism (nüüd asendunud uue "vaenlase imidzhiga") (Herman and Chomsky) 7
Väitis, et on olemas lausete paradigmad, mille saab kindlaks määrata, kui panna need kindlasse kahte erinevat vormi eristavasse konteksti (seda nimetati diagnostiliseks kontekstiks). Tavaliselt käsitles süntaks sõnu lauseis, kuid Harrise diskursuse analüüs läheb kaugemale ja uurib sõnadevahelisi seoseid lause piiridest väljaspool ehk kuidas ühe lause vormid teise lause vorme piiravad. Diskursuse analüüs läheneb narratiivianalüüsile. Harrise kuulsaim õpilane N. Chomsky lõi strukturalismi vastu suunatud generatiivse lingvistika. GLOSSEMAATIKA EHK KOPENHAAGENI STRUKTURALISM Termin glossemaatika võeti kasutusele selleks, et distantseeruda eelnevast keeleteadusest, mis ei tegelenud mitte keele, vaid kõnega. Koolkonna rajajaks ja silmapaistvaimaks esindajaks oli L. Hjelmslev. Glossemaatikat peetakse kõige keerukamaks ja ekstreemsemaks strukturalismi koolkonnaks. Sisuliselt oligi tegemist Hjelmslevi tegevusega, kaasa tegid ka H. J. Uldall ja V. Br¸ndall
Väitis, et on olemas lausete paradigmad, mille saab kindlaks määrata, kui panna need kindlasse kahte erinevat vormi eristavasse konteksti (seda nimetati diagnostiliseks kontekstiks). Tavaliselt käsitles süntaks sõnu lauseis, kuid Harrise diskursuse analüüs läheb kaugemale ja uurib sõnadevahelisi seoseid lause piiridest väljaspool ehk kuidas ühe lause vormid teise lause vorme piiravad. Diskursuse analüüs läheneb narratiivianalüüsile. Harrise kuulsaim õpilane N. Chomsky lõi strukturalismi vastu suunatud generatiivse lingvistika. GLOSSEMAATIKA EHK KOPENHAAGENI STRUKTURALISM Termin glossemaatika võeti kasutusele selleks, et distantseeruda eelnevast keeleteadusest, mis ei tegelenud mitte keele, vaid kõnega. Koolkonna rajajaks ja silmapaistvaimaks esindajaks oli L. Hjelmslev. Glossemaatikat peetakse kõige keerukamaks ja ekstreemsemaks strukturalismi koolkonnaks. Sisuliselt oligi tegemist Hjelmslevi tegevusega, kaasa tegid ka H. J. Uldall ja V. Br¸ndall
Distributsioonikriteeriumid: mis elemendid (häälikud/ vormid) esinevad mis ümbruses Hüpotees keelelisest relatiivsusest Sapir;Whorf: Keele erinevused tingivad mõtlemiserinevusi j aka maailmavaadet Sapir: keeled loovad reaalsuse Taksonoomiline strukturalism USA strukturalismi järgmine arenguetapp Leonard Bloomfield: Language: Bihievioristlik aluspõhi Eitab täielikult keelelist intuitsiooni Generatiivne grammatika Noam Chomsky: Lause pindstruktuur, Süvastruktuur Keel on mentaalne nähtus,ei sõltu keskkonnast Oluline on keeleline kompetents, mitte sooritus Teooria: süvastruktuur on universaal, millele vastanduvad erinevates keeltes pindstruktuurid ...Chomsky... Mida vabam on sõnajärg keeles, seda ebaselgem on kas tegemist on sama või erineva süvastruktuuriga Tõuge psühholongvistikale Pragmaatika: struktuur sõltub keelekasutajast, kontekstist ja keelevälistest teguritest
1.1 Üldistamise kohustus Lakoffi järgi on esimene üldistuse kohustus. See tegeleb üldiste põhimõtete kirjaldamisega, mis puudutavad inimkeelt. Vasupidistelt teistele õpetustele keelest, mis tavaliselt keskenduvad ühele konkreetsele alale (fonolooogia, semantika pragmaatika), üritab kognitiivne lingvistika uurida kogu keelt korraga (Lakoff 1990; viidatud Evens jt 2007 järgi). Kognitiivsele lingvistikale vastandub formaallingvistikat, mille isa on Naom Chomsky. Formaallingvistikas väidetakse, et erinevad uurimisalad nagu fonoloogia, semantika jne omavad erinevaid struktuure. Näiteks süntaksi mudel uurib, kuidas sõnad moodustavad lauseid. Seline käsitlus toetab keele jagamist erinevateks allüksusteks. See tähendab, et allüksused on erinevad ja omavahel võrreldamatud. (Chomsky 1965, 1981, 1995; viidatud Evens jt 2007: 3-4 järgi) Kognitiivsee lingvistikas ei ole üksused erinevalt struktureeritud ja allüksuseid üldse ei ole. Evens jt
detachment from real human concerns Analytic Philosophy Logical Positivism Rudolf Carnap Hans Reichenabch Karl Popper Analytic Philosophy Ordinary Language Analysis John Austin Gilbert Ryle Elisabeth Anscombe Analytic Philosophers Willard Van Orman Quine John Searl Thomas Kuhn Paul Feyerabend Analytic Philosophers Hillary Putnam Richard Rorty Noam Chomsky Saul Kripke Continental Philosophy Critical Theory of Science Hermeneutic Philosophy Post-modernism Critical Theory of Science Martin Horkheimer Theodor Adorno Herbert Marcuse Jürgen Habermas Hermeneutic Philosophy Hans Georg Gadamer Post-modernism Jean-François Lyotard Michel Foucault Jacques Derrida Gianni Vattimo Philosophy of Transcendence Spiritualism Henri Bergson
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt Pavlov kindel tingimine - tingitud ja tingimata stiimul - katse koera ja vilega 07.09 Cage- ajalukku kirjutatud tänu oma äärmiselt ebatõenaolisele surmast pääsemisele raske õnnetuse tagajärjelt. Gall- frenoloogia alusepanija Stroopi efekt Eugen Aserinsky märkas kiirete silmaliigutuste perioode(Rapid Eye Movement-REM) Berger-enne operatsiooni nähti p...
– suurte ülevaadete koostamine, vt nt WALS http://wals.info/ – hierarhiate/semantiliste kaartide koostamine – grammatilise kõrval ka leksikaalne tüpoloogia – üldisemal tasandil arutlus selle üle, kas on olemas teooriata keeleteadust Kontseptuaalne ruum (conceptual space) kõik võimalikud eristused, mida inimene on suuteline tegema Semantiline kaart tegelikud eristused, mida mingi keel või keeled ühe semantilise ruumi piires teevad 19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika: transformatsioonigrammatika, pind- ja süvastruktuur, semantikakomponendi lisandumine hilisemal Chomskyl. TERMINID: Noam Chomsky- on USA keeleteadlane, filosoof, kognitiivteadlane, loogik, poliitikakommentaator ja aktivist. Chomskyt on kirjeldatud kui "kaasaegse lingvistika isa" generatiivne grammatika - uurib grammatikat kui keele kasutajate kasutuses olevat teadmiste kogumit.
SOTSIOLINGVISTIKA-1 Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invariante ehk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline keelteadus muutused on juba toimunud. Ajalooline = diakrooniline. Sünkroonilist (= kaasaegset) varieerumist ei osatud (ega tahetud) arvesse võtta. 20. sajandi algus Ferdinand de Saussure: Strukturalism. Näeb keelt süsteemina. Muutus süsteemi ühes osas mõjutab kogu süsteemi. Varieeruvatest ühikutest tunnistatakse allofooni ja allomorfi (nende varieerumine allub kindlatele reeglitele). Igal keelemärgil on oma väljendus + tähendus + funktsioon. Kui aga tekib uuendus (uus keelend, oma või laenatud, käibel paralleelselt vanaga) ja uu...
Rogers. Maslow · Tervikust arusaamine, mitte seletamine · Eksistents ja intentsioonid · Elueesmärgid: eneseteostus · Loovus, eneseotsing · Teraapia kui enesemõistmise vahend Rogers ja MaslowKlient patsiendi asemel (soojus ja mõistmine). Unikaalsuse eneseteostus, mis eeldab positiivset suhet ja enesesuhet. Motivatsiooni teooria. 50) Kognitiivse psühholoogia printsiibid. Neisser. Miller. Chomsky Kognitiivne psühholoogia protsesside uurimus, kuidas tekib arusaamine maailmast. Mõjusid saadud keele ja arvuti uurimusest. · Chomsky keele uuring · George A. Miller: lühiajaline mälu, maagiline 7 ja WordNet süsteem, mis peaks pegeldama teadmist, mis tekkinud maailmas. · Taju kategoriseerimine, mälu, keel, mõtlemine. · Mõjutab kogu psühholoogiat.
o Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). o Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). o Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. o Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. o Keelestruktuur on tasandiline o (süntaks) o morfoloogia o fonoloogia 20. sajand o Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. o Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. (keele struktuur on kaasasündinud) o Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. o 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4 Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid.
Kahtlemata on tegemist lihtsustamisega, kuid tuleb tunnistada, et suures plaanis leitud psüühika seaduspärasused kehtivad. Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. 1959 aastal avaldas Noam Chomsky ülevaate Burrhus Frederic Skinneri raamatust Verbal Behavior (Chomsky 1959), milles ta väitis, et Skinneri katse laiendada biheivioristlikku õppimise mudelit inimese keelelisele käitumisele on lootusetult ebaadekvaatne. Chomsky väitel ei ole inimeste keelelisi võimeid põhimõtteliselt võimalik seletada ilma suure hulga kognitiivsete struktuuride, mis nende keelelisi võimeid juhivad, olemasolu eeldamiseta. Koos positivistliku teadusteooria ebapopulaarseks muutumisega
Teoreem: Olgu L1 ja L2 ühesed keeled. Kui L1 ∩ L2 = ∅, siis on keel L1 ∪ L2 samuti ühene. T: Oletame, et L1-l ja L2-l on ühisosa. Keeled L2 = {anbncm | n,m > 0} ja L3 = {ambncn | n, m > 0} on ühesed, grammatikad on {S→AB, A→aAb, A→ab, B →cB, B →c} ja {S →AB, A→aA, A→a, B →bBc, B →bc}. Keel L = {anbncm | n,m > 0} ∪ {ambncn | n,m > 0} on mitmene, sest saab mitu tuletuspuud teha. 9 KV grammatika Chomsky normaalkuju. DEF: KV gramaatika G = (N,Σ,P,S) on Chomsky normaalkujul, kui tema produktsioonid on ühel kujudest: A→BC; A→a(terminaal); S(lähtesümbol)→ε. Teoreem: Iga KV keel on genereeritav KV grammatikaga Chomsky normaalkujul. T: 1)lisame uue algsümboli S0 ja produktisooni S0 → S (nüüd ükski parem pool ei sisalda lähtesümbolit) 2) kaotame kõik A → ε. Kui T → Aa ja A → ε, siis kustutame A → ε ja lisame T → a (sama mis T → εa) 3) kaotame kõik A → B
3. süntagma sama tasandi keeleüksuste (foneemide, sõnade, tähenduste ...) järjend 4. paradigma sama tasandi keeleüksuste kogum, mida saab antud kontekstis üksteisega asendada 6. Strukturalismi edasiarenguid: 1. deskriptivism (Bloomfield 1933, USA): sõnastada reeglid võõra keele jaoks 2. generativism (Chomsky 1957) d) Noam Chomsky 1. 1957 ,,Süntaktilised struktuurid" (,,Syntactic Structures") 2. Generativismi põhiteesid: 1. keelt esitatagu rangelt defineeritavate reeglite süsteemina, mis genereerib ja seletab kõiki antud keele grammatilised (õiged) laused. 2. keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni. 3. süva- ja pindstruktuuri eristamine. 4. keeleõppimise võime on pärilik. 4. Foneetika ja fonoloogia
Tänapäeva keeletüpoloogias on põhiteemadeks: 1. suurte ülevaadete koostamine 2. semantiliste kaartide koostamine(hierarhiad) 3. arutlus selle üle, et kas on olemas teooriata keeleteadust ühildumishierarhia: Kui verb ühildub ainult ühe lauseliikmega, siis on see S, kui kahega, siis S ja O [suahiili], kui kolmega, siis S;O,IO. · Hierarhia ei ole absoluutne, vastab ka sagedusele, millega vastavat ühildumist üldse leidub. 19. Noam Chomsky ja generatiivne grammatika: transformatsioonigrammatika, pind- ja süvastruktuur, semantikakomponendi lisandumine hilisemal Chomskyl. Noam Chomsky: sündis 1928 Philadelphias. Algselt huvitas teda matemaatika ja loogika. Sattus kokku Zellig Harrisega ja liikus lingvistikasse. 1965 Aspects of the Theory of Syntax. Kõik ei poolda keeleteaduses tema seisukohti, kuid kõik võtavad tema suhtes oma seisukoha.
14.loeng Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke: pidzinid ja kreoolkeeled. Grammatikaliseerumine Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke 1. Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invarianti ehtk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline meetod tegeleb muutustega, mis on juba toimunud. Häälikute vastavused kui seadus (vt vastav loeng). Sünkrooniline keeleteadus (20.saj. strukturalism) ei osanud sünkroonilise varieerumisega midagi peale hakata. 2. Strukturalismis nähakse keelt süsteemina, kusjuures süsteem on suletud. Sünkrooniliselt varieeruvatest ühikutest tunnistatakse allofooni ja allomorfi (nende varieerumine allub kindlatele reeglitele, variantidel on kindlad funktsioo...
14.loeng Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke: pidzinid ja kreoolkeeled. Grammatikaliseerumine Sotsiolingvistika. Keele varieerumine. Uute keelte teke 1. Nagu kõik teadused, otsib keeleteadus invarianti ehtk muutumatu suurust. Seetõttu on varieerumise mõte suhteliselt uus. 19. sajandi lõpus: loodusteaduste hoogne areng; loodusteaduste eeskuju: ka keeleteaduses peaksid olema kindlad reeglid, seadused jms. Võrdlev-ajalooline meetod tegeleb muutustega, mis on juba toimunud. Häälikute vastavused kui seadus (vt vastav loeng). Sünkrooniline keeleteadus (20.saj. strukturalism) ei osanud sünkroonilise varieerumisega midagi peale hakata. 2. Strukturalismis nähakse keelt süsteemina, kusjuures süsteem on suletud. Sünkrooniliselt varieeruvatest ühikutest tunnistatakse allofooni ja allomorfi (nende varieerumine allub kindlatele reeglitele, variantidel on kindlad funktsioo...
· Lapsed, kes ei imiteeri teiste juttu, et jää eakaaslastest kõne arengus maha · Imiteeritud jutt peaks olema spontaansest kõnest keerukam tihti peegeldab aga hoopis lapse keelelist taset "Tädil on ilus suur uus auto" => "Tädi auto" · Ei saa seletada keele ülereguleerimise nähtust 3 4-aastaste laste kõnes · Ei seleta, miks keele omandamise järjestus on universaalne (nt kuidas omandab laps telegraafistiili?) Keeleorganiteooria · Noam Chomsky · Keerukate keelereeglite omandamine on võimalik üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused · Inimese ajus on juba sünnimomendil eriline organ (kr organon `tööriist, elund'), mis võimaldab ümber käia keelemärkidega Keeleorganiteooria · Keeled erinevad pindmise struktuuri, kuid sarnanevad süvaülesehituse, nt
Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. Keelestruktuur on tasandiline: (süntaks) morfoloogia fonoloogia - XX sajandi põhitunnuseid: o Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. o Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. o Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. o 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv
Strukturalismi põhitõed: • Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). • Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). • Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. • Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. • Keelestruktuur on tasandiline – (süntaks) – morfoloogia – fonoloogia 20. sajand • Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. • Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. • Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. • 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4 Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv • 6000 -7000 elavat loomulikku keelt
Strukturalismi põhitõed: · tuleb eristada keelt (langue) ja kõne (parole) · sünkrooniline keele uurimine · keelesüsteem on tasandiline (foneem, morfeem, süntaks jne) Deskriptivism strukturalismi edasiareng - Bloomingfield, USA strukturalismi esindaja. Teda mõjutab hoopis biheiviorism. Biheivioristlik teooria keele struktuurist. (Bloomingfield 1933 Language) Generativism (Chomsky) oli tugev suund/vool.(20 saj teine pool): Esindaja Chomsky - süntaksiteooria rajaja. Generativismi põhiteesid: · keel on rangelt defineeritavate reeglite süsteem · keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni · keeleõppimise võime on pärilik. 4. Foneetika ja fonoloogia. Foneemi mõiste, foneemide liigid, minimaalpaari mõiste, foneemide distinktiivsed tunnused. Diftong, geminaat, afrikaat, palatalisatsioon, vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted.
Stringide konkatenatsioon (ex = xe = x). Keel L on alamhulgaks *. Keelte konkatenatsioon L = L1 ühend L2, kus L on alamhulgaks 1 ühend 2 L = (xy | x kuulub L1 AND y kuulub L2) Keelte iteratsioon: L* = ühend ühest n-ni Lk L0 = e Ln = Ln-1L, (n>0) Homomorfism: 1 ja 2 on tähestikud. Kujutust h: 1* 2* nimetatakse homomorfismiks, kui h(e) = e h(ax) = h(a)h(x) iga a AND x kuulub 1* korral. 8. Fraasistruktuuri grammatikad. Chomsky klassifikatsioon. Grammatika: Formaalne aparatuur keele ja tema fraasistruktuuri esitamiseks. Keel on teatud tähestiku = {a0, .., an} stringide alamhulk. L = {x | x kuulub *, P(x)} alamhulgaks kõigi stringide alamhulgale. Predikaat on semantika aluseks. Terminaalide tähestik = keeele tähestik. Mitteterminaalide tähestik N = hulk fraase tähistavaid metasümboleid Stringid tähestikus V = ühend N on lausevormid. Teisendusreegel e produktsioon kui lausevormide paar alfa -> beta.
Määratletus (sammud on lõplikud ja üheselt määratud). Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951 Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Page 4 2.2 ERNINEVAD ANDMESTRUKTUURID JA NENDE OMADUSED Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel. Massiiv - Massiivi kui andmestruktuuri iseloomustavad järgmised omadused: Massiivi suurus on tavaliselt fikseeritud
Mida tähendab sotsiloogia? teadus inimühiskonnast, sotsiaalsetest suhetest ja sotsiaalsest käitumisest. Millest kahest sõnast koosneb antud mõiste ja mida nad tähendavad? - (socius, ld kaaslane; societas, ld ühiskond; socium, ld kollektiiv; logos, kr sõna, õpetus) Kes on sotsioloogia mõiste autor ning millist mõistet ta kasutas enne seda? Auguste Comte, sotsiaalne füüsika Mida tahendab sotsiaalne kujutlus? - mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumisele. Sotsioloogiline kujutlusvõime aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel. Millest koosneb sotsioloogilise vaatekoha olemus? väärtuste vaba, empiiriline Mida tähendab sotsiaalne fakt? Kes on selle mõiste autor? Emille Durkheim seletatav nähtus ühiskonnas. Mida ütleb Elton Mayo sotsiaalse tegelikkuse uurimise iseärasusest? - Kas üldse on võimalik sotsiaalse tegelikkuse kohta midagi teada? Ka sell...
Määratletus (sammud on lõplikud ja üheselt määratud). Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951 Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Page 4 2.2 ERNINEVAD ANDMESTRUKTUURID JA NENDE OMADUSED Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel. Massiiv - Massiivi kui andmestruktuuri iseloomustavad järgmised omadused: Massiivi suurus on tavaliselt fikseeritud
* keel on loomulik * laiemas mõttes on keel semiootiline süsteem - ükskõik milliste tähendustega märkide kogum * matemaatiline keel - ei pruugi olla seotud tähendustega, kuid koosneb märkidest (Chomsky arvates keel on kindel reeglite struktuur ja kõik muu on sellest väljaspool) Semantika SEOTUD TÄHENDUSEGA! Jaguneb seemideks (elementaartähendus) ja lekseemideks (neist saab moodustada proportsioone). Seemid on algtähendused, mis kogunevad lekseemideks. Chomsky õpilased postuleerisid kaks tähenduste valdkonda: *markerid - võimaldavad asju klassifitseerida ilma eriteadmisteta * distinktorid - on spetsiifilised, näitavad semantika nn. grammatilisi reegleid. Nt. iga inimene võib tuvastada tooli (marker), aga on vaja spetsialisti ja eriteadmisi, et tuvastada, kas tegu on 16.sajandil valmistatud tooliga või järgitehtud tänapäevase koopiaga (distinktor). Pragmaatika SEOTUD KASUTUSEGA! Käsitleb kommunikatsiooni tõhusust, märkide kasutust. On
Transformational component Syntactic surface structure Phonological component Phonological form (Chomski joonis oma teooria kohta) Generatiivne semantika. Chomsky järgne noorem põlvkond (G. Lakoff, J. Ross) lihtsustasid skeemi. Semantiline esitus on primaarne. Keel on vahend mõtete esitamiseks kindlas vormis. Süvastruktuuride asemel genereeritakse kohe lausete semantilised esitused. Foneetiline esitus Foneetilise interpretatsiooni reeglid Ø
sajandil keskel (Bloomfield). Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - stiimul -> reaktsioon - foneemi & morfeemi mõisted. Süntaks. - Distributsioon tegeleb mitte operatsioonidega (kuna need pole nähtavad) vaid sellega, mida teatud kontekstis on näha. - empiirik 9. Noam Chomsky generativism: keel ei ole abstraktne struktuur, vaid üks inimese võimeid. Noam Chomsky (s 1928), generatiivse grammatika looja, mis oli algselt väga õnnestunud keelekirjelduse esitamise vorm matemaatikast laenatud formalisatsioon. ,,Syntactic structures" (1957) ,,Aspects of the theory of syntax" (1965) Generatiivse grammatika ülesandeks on esitada/genereerida reeglid, mis määravad lausete struktuuri ja nende moodustamise. Genereerimise reeglid e transformatsioonid
mittedeterminism (näit. "tõeline" juhuarvude generaator). · Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). · Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): · Turingi masin, 1936-37 · lambda-arvutus (Church), 1941 · Posti süsteemid, 1943 · Markovi algoritmid, 1951 · Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 · programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Algoritmi peab saama väljendada nii, et see oleks mugav nii koostajale (algoritme koostavad inimesed) kui ka täitjale (teostile, arvutile). Algoritmi esitusviisid: · inimesele orienteritud esitused o sõnaline kirjeldus (peab siiski mahtuma algoritmi def. alla!) o joonis - plokkskeem o algoritmikeel, näit. poolformaalne pseudokeel, millest saab kerge vaevaga
Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951 Page 4 Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 2.2 Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel. Massiiv - Massiivi kui andmestruktuuri iseloomustavad järgmised omadused: Massiivi suurus on tavaliselt fikseeritud. Keeltes, kus massiivi suurust pärast massiivi loomist üldse muuta saab, on see üsna
Brugmann, August Leskin, Hermann Paul) tegelesid põhiselt häälikulooga ning pöörasid suurt tähelepanu foneetilisele täpsusele ja meetodite usaldusväärsusele.(teooria- häälikuseadustes ei ole erandeid) d) De Saussure tõi keeleteadusse mitmed olulised mõistelised eristused: sünkroonilist ja diakroonilist meetodit , keeleliste sümbolite vormi ja tähendust. Strukturalismi põhitõed: • Keel on autonoomne märgisüsteem Noam Chomsky pani aluse (võrdlus malega). generatiivsele süntaksile • Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). • Generativismi põhiteesid: • Keeleteaduse tuum on • Keelt esitatagu rangelt sünkrooniline keele uurimine. defineeritavate reeglitesüsteemina, • Keele struktuuris on mis genereerib ja seletab kõik antud
nende funktsioneerimie kohta süsteemis; esindab formalistlikku meetodit ei arvestata tähenduse kategooriaid. ERINEVUS GLOSSEMAATIKAST: distributsionalistid tegelevad konkreetsete keeleandmetega; glossemaatikud jätavad aga keele materiaalse (häälikulise) aspekti kõrvale. 2.Harvardi koolkond = Jakobson Ameerikas fonoloogilised uurimustööd, mis põhinevad distinktiivtunnused uurimisel 3.Transformatsoorne grammatika N. Chomsky 4.Generatiivne lähenemine Morris Halle, tõi generatiivse lähenemise fonoloogiasse 54. Generatiivse lingvistika teooriad Keeletaduse uurimisobjektiks peaks olema inimese keelepädevus. Seotud narratoloogiaga. N. Chomsky. Kuidas ja miks inimene räägib? Kuidas on võimalik rääkid aja mõista erinevaid lauseid keele peab olema alusstruktuur,mis on olemas kõigil inimestele. Kui selline on olemas, siis on võimalik ka seda kirjeldada
tähendust. Olulisem uus mõiste oli struktuur - kooslus, mis koosneb teatud viisil struktueerunud osade väärtusest, mis üksteisest erinevad ning on osalt määratletud selle sisu kaudu, millised on selle teised osad. Saussure suri enne, kui tema teooria tuntuks sai. Tema õpilased toimetasid ja andsid tema nime all 1916.aastal välja teose, mille aluseks oli Saussure'i peetud üldkeeleteaduse loengute materjal. Noam Chomsky pani 1950.aastatel aluse generatiivsele transformatsiooniteooriale. Ta keskendus täpse ning formaliseeritud süntaksiteooria loomisele. Lausete genereerimine tähendab grammatiliste lausete eristamist mittegrammatilistest mitmesuguste reeglite alusel. Chomsky loodud mõistetest tuntumad keelepädevus ja esitlus, süntaktiline süvastruktuur ja pindstruktuur ning transformatsioon reegel, mis muudab süntaktilist struktuuri. 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused
mitmed tegurid nagu toitumine, hoolitsus, koolis käimine ja biol.kasvamine. kaasaegne ar.psüh. põhineb bioloogilistel ja sots. arusaamadel evolutsioonist, embrüoloogiast, füüs.kasvu protsessidest ning sots.-st lingvistilistest ja kult. protsessidest. Sünnieelne areng germinaalstaadium(0-2näd), embrüonaalne(2-7näd), looteline (8näd sünnini) Sümbolite teke - KEEL: Skinner: lapsed õpivad keelt kasutama operantse tingimise kaudu (stiimul, reakts., sarrastus). vastandiks Chomsky: keeleoskus tuleneb teadmiste omandamisest, inimliigil on tema arvates kaasasündinud keelespetsiifiline mehhanism. Piaget´l aga oma nägemus: keele omandamine on seot. kognit.arenguga. Bruner: teadmised keele kohta omandatakse sotsiaalses kontekstis (räägitakse sündmustest, millega laps parajasti kokku puutub), kuid grammatikareeglite õp.on eraldi ülesanne. R.Brown uuris süntaktilist arengut: lapsed omandavad teadmisi keele erin.aspektide kohta sarnases järjekorras, kuid kiirus ja
Tunnetuspsühholoogia konspekt ,,Psühholoogia gümnaasiumile"põhjal (MÄLU, MÕTLEMINE, PROBLEEMIDE LAHENDAMINE, KEEL) Mälu · Lühimälu o Mõni sekund kuni pool minutit o Max 9-10 meeldejäetavat ühikut o Lühimälus korraka 7-/+2 järjestikust elementi o KÄNKIMINE- materjali ümber organiseerimine lihtsamateks tuttavateks ühikuteks, 'pakkimine' , saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. · Pikaajaline mälu o Pikaajalise mälu maht mõnede teadlaste sõnul piiramatu · Semantiline mälu o Üldised faktilised teadmised maailma kohta o Materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega o Aktiveerub otsmikusagara vasak pool ja oimusagara sisemine osa · Episoodiline mälu o Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde o Episoodiline mälu a...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
