Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - stiimul -> reaktsioon - foneemi & morfeemi mõisted. Süntaks. 8 - Distributsioon tegeleb mitte operatsioonidega (kuna need pole nähtavad) vaid sellega, mida teatud kontekstis on näha. - empiirik 9. Noam Chomsky generativism: keel ei ole abstraktne struktuur, vaid üks inimese võimeid. Noam Chomsky (s 1928), generatiivse grammatika looja, mis oli algselt väga õnnestunud keelekirjelduse esitamise vorm matemaatikast laenatud formalisatsioon. ,,Syntactic structures" (1957) ,,Aspects of the theory of syntax" (1965) Generatiivse grammatika ülesandeks on esitada/genereerida reeglid, mis määravad lausete struktuuri ja nende moodustamise. Genereerimise reeglid e transformatsioonid
KEELEUNIVERSAALIDE LEIDMINE VÕIMALIK VÕI MITTE? MIRELL PÕLMA Keeleuniversaalid võtavad oma olemuselt kokku väited inimkeelte omaduste või tendentside kohta (Osgood 1961: 255). Keeleuniversaalidega hakkas esimesena tegelema generatiivne grammatika või täpsemalt selle haru universaalne grammatika , mis pärineb Noam Chomsky sulest, kui ta ei olnud rahul 20. sajandi keskpaigani levinud ideega, et lapsed õpivad emakeele ära üksnes täiskasvanuid kuulates ja neid imiteerides. Usuti, et laste keeleõppel on lihtne korrapära: nad õpivad keele ära katsetamise, vigade tegemise ja kiitmise teel. (Tool Module) Chomsky tuli 1965. aasta teoses ,,Aspects of the Theory of Syntax" välja uue teooriaga (Chomsky 1965), miks lapsed omandavad keelt kogu selle komplekssuse juures siiski vaid paari aastaga
2) keelelise nähtuse tüüp (leksikaalne, süntaktiline jne struktuur); 3) keelekasutuse 4 allsüsteemi (kõne, kuuldu mõistmine, kirjutamine, lugemine); 4) keeleoskuse 3 seisundit (omandamine, küpsus, kaotamine/alakõne) – tavaliselt käsitletakse küll omandamist ja alakõnet eri valdkondadena, kuigi nad on laias mõttes psühholingvistika osad. Psühholingvistikal pole kindlat ega piiratud uurimisobjekti. Psühholingvistikal on 2 suunda: 1) traditsiooniline = Chomsky: kaasasündinud keelevõime ning keel eristab inimest loomast; 2) keelevõime pole kaasasündinud, keeles pole süva- ega pindstruktuuri. Psühholingvistika olemuslikud küsimused: Kuidas indiviidi keeleteadmised tekivad? Mis on nende aluseks, millel need põhinevad? 1921 Sapir: kõndimine on inimesele omane, keel pole instinktiivne, vaid on omandatud ja kultuuripõhine funktsioon.
Strukturalismi edasiareng 20. sajandil keskel (Bloomfield). Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - stiimul -> reaktsioon - foneemi & morfeemi mõisted. Süntaks. - Distributsioon tegeleb mitte operatsioonidega (kuna need pole nähtavad) vaid sellega, mida teatud kontekstis on näha. - empiirik 9. Noam Chomsky generativism: keel ei ole abstraktne struktuur, vaid üks inimese võimeid. Noam Chomsky (s 1928), generatiivse grammatika looja, mis oli algselt väga õnnestunud keelekirjelduse esitamise vorm matemaatikast laenatud formalisatsioon. ,,Syntactic structures" (1957) ,,Aspects of the theory of syntax" (1965) Generatiivse grammatika ülesandeks on esitada/genereerida reeglid, mis määravad lausete struktuuri ja nende moodustamise. Genereerimise reeglid e transformatsioonid
Artikli analüüs Jaanus Väljamäe Lugesin Noam Chomsky esseed ,,Kas sõda oli 11. septembri järel ainuke lahendus?". (Postimees, 10.09.11.) Teema on aktuaalne, sest viimase kümnendi islamirünnakud sunnivad nii poliitikuid, ajaloolasi kui ka kodanikke küsima, kas lääs tegutses õigesti. Chomsky keskendub vastuolule USA ja Afpaki (Afganistani ning Pakistani) vahel ja sellele, kuidas konflikt maailma mõjutab. Ühendriigid astusid kohe pärast 11. septembri terrorirünnakut sõtta islamimaailmaga. Islamis nähti ohtu kogu maailmale, kuigi see sel ajal seda ei olnud. Ei arvestatud võimalusega võtta terrorirünnakut kui massimõrva ja asuda rahvusvahelisel tasandil süüdlasi otsima. Selle asemel, et käivitada kurjategijate tabamiseks rahvusvaheline operatsioon, astuti sõtta
S V VS Vorm determineerib substantsi. J. Lekontsev, T.-R. Viitso Iga lingvistiline keelkond pakkus välja oma nägemuse, kuidas keelt uurida. Jensen kommutatsioon J.A. Greimas R. Barthey Figuur on selline tähistaja või tähistatu osa, mille puhul keel ei kommunikeeru. Näiteks: Elusolend tüdruk Naine Koer Laps Inimene Kutsikas Laps Strukturaalse semantika alused Vanem ISA Mees Need tähendused on süsteemsed Keeleteaduse arengud. N. Chomsky väljapaistev keeleteadlane. Ta lõi generativismi 1957. aastal. Avaldas artikli ,,süntaktilised struktuurid". Ta lõi ka matemaatilised keeleteaduse alused. Ameerika strukturalistidest oli veel tähtis Z. Harris, kes oli Chomsky õpetaja. Tuleb näidata, kuidas keel toimib kui ...?? Keel on õigete lausete kompleks. Õige ei pruugi tähendada ,,mõtestatut". Näiteks: Rohelised värvitud ideed magavad tormakalt. Keel tegeleb grammatikaga; see lause on grammatiliselt korrektne.
Teadus ja teadlased, looming ja loojad. Tänapäeva tuntud teadlased: füüsik Stephen Hawking, keeleteadlane Noam Chomsky, astronoom Allan Sandage, molekulaarbioloog James Watson Loomeinimesed: kirjanikud Paulo Goelho, Sofi Oksanen,J.R.R. Tolkien, Eesti arhitekt Vilen Künnapuu,arhitekt ja kunstnik Leonhard Lapin, kunstnik Mall Nukke, kirjanik Jaan Kaplinski Teadusesse
Kahtlemata on tegemist lihtsustamisega, kuid tuleb tunnistada, et suures plaanis leitud psüühika seaduspärasused kehtivad. Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. 1959 aastal avaldas Noam Chomsky ülevaate Burrhus Frederic Skinneri raamatust Verbal Behavior (Chomsky 1959), milles ta väitis, et Skinneri katse laiendada biheivioristlikku õppimise mudelit inimese keelelisele käitumisele on lootusetult ebaadekvaatne. Chomsky väitel ei ole inimeste keelelisi võimeid põhimõtteliselt võimalik seletada ilma suure hulga kognitiivsete struktuuride, mis nende keelelisi võimeid juhivad, olemasolu eeldamiseta. Koos positivistliku
kindel ehitus ja struktuur, ja selle struktuuri kirjeldamine, pidades silmas tervikut, on keeleteaduse põhiülesanne. Strukturalistid vastandasid süsteemi ehk langue kõnele ehk parole, sünkroonilist uurimist diakroonilisele. Nad uskusid, et keeleteaduse tuum on sünkrooniline uurimine uurib keele sõnavaras mingiks ajalõiguks kujunenud seisu, nt tänapäevaks. Diakroonilise puhul uuritakse keele sõnavara ajaloolist kujunemist. Generatiivse grammatika rajaja on Chomsky teosega ,,Syntactic Structures" (1957). Tema eesmärk oli luua täpne ja formaliseeritud süntaksiteooria. Generatiivne grammatika oli antibiheivioristlik. Generatiivse grammatika eesmärk oli genereerida reegleid, mis määraks lause struktuuri ja selle moodustusviisi. Lausete genereerimine tähendab grammatiliste lausete eristamist mittegrammatilistest lausetest teatud reeglite alusel. Generatiivse grammatika põhimõisted on keelepädevus ja keelekasutus. Grammatika peegeldab keelepädevust
hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude Lotman, Juri Lyotard, Jean-François Malinowski, Bronislaw Marcuse, Herbert Marx, Karl Mead, Margaret Peirce, Charles S. Radcliffe-Brown, Alfred
ühikust ja tekste 14. Strukturalism Tuntuim esindaja Ferdinand de Saussure; märk on keele põhiühik kindlal ajahetkel, kõigis keeltes on täielik märgisüsteem; indiviidi kõne on keele väline avaldumisvorm; keel = süvastruktuur, kõne = pindstruktuur; esindajaid: Bloomfield, Praha koolkond (foneemi mõiste, minimaalpaarid), Sapir (keeletriiv) 15. Generatiivne keeleteadus Generatiivne keeleteadus põhineb Noam Chomsky ja tema järgijate teooriatel; tegeleb generatiivse grammatika, transformatsioonigrammatika ja nativismiga (sünnipärased keelestruktuurid ajus), uurib keele süva- ja pindstruktuure; ei tegele keelte päritoluga; Chomsky on analüütilise keeleteaduse esindaja; olulised ideed: universaalne grammatika, kontekstivaba grammatika, keele omandamine, propagandamudel jpm 16. Keeletüpoloogia Tüpoloogiline klassifikatsioon, mis eeldab keeltevahelist võrdlust; tüpoloogilised üldistused,
grammatiliste vormide omandamise määrab see, kas need leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse; kõne omandatakse seoste abil; peamised omandamist vajavad keeleüksused on sõnad. Samuti rõhutavad biheivioristid vaatluse, modelleerimise ja jäljendamise osatähtsust keele omandamisel (Karlep 1998:242-243). Nativistliku teooria ehk keeleorganiteooria esindajateks on Ameerika keeleteadlane Naomi Chomsky (snd 1928) ja Ameerika psühholoog Eric Lenneberg (1921-1975). Nativistide arvates on inimese keelevõime kaasasündinud. Juba sünnimomendil on inimese ajus organ, mis võimaldab inimesel ümber käia keelemärkidega. Keeleorgani ülesandeks on kõnelda ja aru saada kõneldust. Keelekeskkonda sattudes häälestub keeleorgan konkreetsele keelele (Tulviste, Tulviste 2002:153). Chomsky väitel on keeleline areng küpsemise tulemus (Veisson, Veispak 2005: 41)
keeleuniversaalid ja keeltevahelised erinevused). Joseph Greenberg (alates 1954, USA)- andis tüpoloogiale statistilise (objektiivse) mõõtme. Laiendas tüpoloogiat süntaksi valdkonda. Loetles hulga universaale, nt – Greenbergi universaal nr 2: prepostitsioonikeeltes on genitiivatribuut peaaegu alati pärast peasõna, postpositsioonikeeltes peaaegu alati enne. Tänapäeva keeletüpoloogia: tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky’likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele. Tänapäeva keeletüpoloogias on põhiteemadeks: suurte ülevaadete koostamine semantiliste kaartide koostamine(hierarhiad) arutlus selle üle, et kas on olemas teooriata keeleteadust ühildumishierarhia: Kui verb ühildub ainult ühe lauseliikmega, siis on see S, kui kahega, siis S ja O [suahiili], kui kolmega, siis S;O,IO. • Hierarhia ei ole absoluutne, vastab ka sagedusele, millega vastavat ühildumist üldse leidub. 18
Nagu Bloomfield, täiesti välistas tähendust keeles, "keel on formaalsed struktuurid". Lõi transformatsioonilise grammatika. Ühed elemendid võivad olla moodustunud teistest transformatsioonide abil. IC-grammatika, vahetud konstituendid (need, mille sees on tugevamad seosed kui neil eraldi) L (lexicon) koosneb = (S, NP, VP, ADV, A, N, V) Lause (G, grammar) koosneb erinevatest fraasidest Harris tõestas, et lause ei ole suurim grammatiline ühend Noam Chomsky (1928) Tuntuim ameerika keeleteadlane, väljapaistvaim. Oli Harrise õpilane, ütles et õpetaja mõjutas ka tema poliitilisi vaateid. Chomsky oli kommunistlik anarhist. Vihkasid riiki, riik on koletis, kes surub inimestele peale ebavajalikke asju. Oli äge lääne-, euroopa ja usa ühiskonna kriitik. Mandariinid hiina ametnikud Skandaalne, sest toetab terroriste ja kritiseerib võitlust terrorismiga. Tema meelest terroristid on võitlus imperialismile. Ütleb, et vägivald on rahva
sest pidas keele tähendusliku külje formaalset kirjeldamist võimatuks, kuigi loogikas olid formaalsed semantikateooriad ammu olemas. Semantilise komponendi ilmumist keelekirjeldustesse on põhjalikult seletanud H. Õim, sealhulgas täheldades, et generatiivse semantika mudel – enne mõte (semantilised esitused), siis väljendus (pindstruktuurid, foneetiline esitus) - on "intuitiivselt loomulikum ja kergemini mõistetav" kui Chomsky vastupidine rida. 1970. aastatel ei huvitanud keeleteadust otseselt see, mis sünnib inimeste peades, kui nad kõnelevad, vaid keel kui "füüsiline reaalsus": sõnad, laused, tekstid. Tänapäeval peab eriti kognitiivne lingvistika keelt inimtunnetuse lahutamatuks osaks, mitte iseseisvaks nähtuseks ega süsteemiks. Keelenähtusi üritatakse seletada universaalsete kognitiivsete sündmuste ja võimete
Väitis, et on olemas lausete paradigmad, mille saab kindlaks määrata, kui panna need kindlasse kahte erinevat vormi eristavasse konteksti (seda nimetati diagnostiliseks kontekstiks). Tavaliselt käsitles süntaks sõnu lauseis, kuid Harrise diskursuse analüüs läheb kaugemale ja uurib sõnadevahelisi seoseid lause piiridest väljaspool ehk kuidas ühe lause vormid teise lause vorme piiravad. Diskursuse analüüs läheneb narratiivianalüüsile. Harrise kuulsaim õpilane N. Chomsky lõi strukturalismi vastu suunatud generatiivse lingvistika. GLOSSEMAATIKA EHK KOPENHAAGENI STRUKTURALISM Termin glossemaatika võeti kasutusele selleks, et distantseeruda eelnevast keeleteadusest, mis ei tegelenud mitte keele, vaid kõnega. Koolkonna rajajaks ja silmapaistvaimaks esindajaks oli L. Hjelmslev. Glossemaatikat peetakse kõige keerukamaks ja ekstreemsemaks strukturalismi koolkonnaks. Sisuliselt oligi tegemist Hjelmslevi tegevusega, kaasa tegid ka H. J. Uldall ja V. Br¸ndall
Väitis, et on olemas lausete paradigmad, mille saab kindlaks määrata, kui panna need kindlasse kahte erinevat vormi eristavasse konteksti (seda nimetati diagnostiliseks kontekstiks). Tavaliselt käsitles süntaks sõnu lauseis, kuid Harrise diskursuse analüüs läheb kaugemale ja uurib sõnadevahelisi seoseid lause piiridest väljaspool ehk kuidas ühe lause vormid teise lause vorme piiravad. Diskursuse analüüs läheneb narratiivianalüüsile. Harrise kuulsaim õpilane N. Chomsky lõi strukturalismi vastu suunatud generatiivse lingvistika. GLOSSEMAATIKA EHK KOPENHAAGENI STRUKTURALISM Termin glossemaatika võeti kasutusele selleks, et distantseeruda eelnevast keeleteadusest, mis ei tegelenud mitte keele, vaid kõnega. Koolkonna rajajaks ja silmapaistvaimaks esindajaks oli L. Hjelmslev. Glossemaatikat peetakse kõige keerukamaks ja ekstreemsemaks strukturalismi koolkonnaks. Sisuliselt oligi tegemist Hjelmslevi tegevusega, kaasa tegid ka H. J. Uldall ja V. Br¸ndall
reaalsus (sündmused nii nagu meedia neid vahendab) 5. Millised on meedia 5 funktsiooni ideaalsetes demokraatlikes ühiskondades? (McNair 16-28) 1) Info edastamine 2) Harida (seletada asju lihtsalt lahti) 3) Tagada rahvale foorumi võimalus 4) Uurida, et ajakirjandus toimiks selle riigi ,,mängureeglite" järgi 5) Teadvustada inimesi sellest, mida valitsus teeb 6. 5 "filtrit.", mis mõjutavad ajakirjandusliku teksti sisu ja vormi Hermani ja Chomsky järgi (loengumaterjal) meediainstitutsiooni suurus, omandus, kasulõikamise orientatsioon sõltuvus reklaamist kui peamisest sissetulekuallikast sõltuvus valitsusest või ärikorporatsioonidest informatsiooni kättesaamisel Meedia distsiplineerimine, tsensuur "anti-kommunism" kui poliitilis-ideoloogiline kontrollimehaanism (nüüd asendunud uue "vaenlase imidzhiga") (Herman and Chomsky) 7
Distributsioonikriteeriumid: mis elemendid (häälikud/ vormid) esinevad mis ümbruses Hüpotees keelelisest relatiivsusest Sapir;Whorf: Keele erinevused tingivad mõtlemiserinevusi j aka maailmavaadet Sapir: keeled loovad reaalsuse Taksonoomiline strukturalism USA strukturalismi järgmine arenguetapp Leonard Bloomfield: Language: Bihievioristlik aluspõhi Eitab täielikult keelelist intuitsiooni Generatiivne grammatika Noam Chomsky: Lause pindstruktuur, Süvastruktuur Keel on mentaalne nähtus,ei sõltu keskkonnast Oluline on keeleline kompetents, mitte sooritus Teooria: süvastruktuur on universaal, millele vastanduvad erinevates keeltes pindstruktuurid ...Chomsky... Mida vabam on sõnajärg keeles, seda ebaselgem on kas tegemist on sama või erineva süvastruktuuriga Tõuge psühholongvistikale Pragmaatika: struktuur sõltub keelekasutajast, kontekstist ja keelevälistest teguritest
1.1 Üldistamise kohustus Lakoffi järgi on esimene üldistuse kohustus. See tegeleb üldiste põhimõtete kirjaldamisega, mis puudutavad inimkeelt. Vasupidistelt teistele õpetustele keelest, mis tavaliselt keskenduvad ühele konkreetsele alale (fonolooogia, semantika pragmaatika), üritab kognitiivne lingvistika uurida kogu keelt korraga (Lakoff 1990; viidatud Evens jt 2007 järgi). Kognitiivsele lingvistikale vastandub formaallingvistikat, mille isa on Naom Chomsky. Formaallingvistikas väidetakse, et erinevad uurimisalad nagu fonoloogia, semantika jne omavad erinevaid struktuure. Näiteks süntaksi mudel uurib, kuidas sõnad moodustavad lauseid. Seline käsitlus toetab keele jagamist erinevateks allüksusteks. See tähendab, et allüksused on erinevad ja omavahel võrreldamatud. (Chomsky 1965, 1981, 1995; viidatud Evens jt 2007: 3-4 järgi) Kognitiivsee lingvistikas ei ole üksused erinevalt struktureeritud ja allüksuseid üldse ei ole. Evens jt
detachment from real human concerns Analytic Philosophy Logical Positivism Rudolf Carnap Hans Reichenabch Karl Popper Analytic Philosophy Ordinary Language Analysis John Austin Gilbert Ryle Elisabeth Anscombe Analytic Philosophers Willard Van Orman Quine John Searl Thomas Kuhn Paul Feyerabend Analytic Philosophers Hillary Putnam Richard Rorty Noam Chomsky Saul Kripke Continental Philosophy Critical Theory of Science Hermeneutic Philosophy Post-modernism Critical Theory of Science Martin Horkheimer Theodor Adorno Herbert Marcuse Jürgen Habermas Hermeneutic Philosophy Hans Georg Gadamer Post-modernism Jean-François Lyotard Michel Foucault Jacques Derrida Gianni Vattimo Philosophy of Transcendence Spiritualism Henri Bergson
Endel Tulving-EESTLASEST MÄLUURIJA, oluline on keskkond kus meenutatakse Ebbinghaus- unustamiskõver Tolman- latentne õppimine, õppimisega kaasneb muudatus teadmistes, mitte käitumises Bandura- Mudelõpe, sotsiaalne õppimine, Bobo nuku eksperiment Võgotski- sotsiaalse arengu teooria, konstruktivistlik lähenemine Dewey- konstruktivistlik lähenemine, aktiivõpe, probleemipõhine õpe Seligman- õpitud abitus 21.09 Skinner- õppimisteooria Noam Chomsky- kaasasündinud keeleomandamismehhanism Lorenz ja vermimine Schults ja Tulviste "Eesti lapse sõnavara" Hoidekeel- lapsele kohandatud kõne Galton- uurimismeetodid: introspektsioon deGroot ja Chase&Simon- eksperdid ja algajad Newell&Simon- eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid J.Bowlby ja Ainsworthy kiindumuskäitumine Piaget- kognitiivne areng, kolme mäe katse 28.09 Festinger(tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine)
Psühholingvistilistes katsetes selgus, et tõepoolest pööravad ingliskeelsed kõnelejad tundvalt rohkem tähelepanu objektide arvule. • Lucy formuleeris meetodi – a) mitme (kahe või enama) keele võrdlus – b) mittelingvistiline stiimul – c) kirjeldus formaalne (morfosüntaktiline) – d) erinevad harjumuslikud keelemudelid näitavad erinevaid mõttemudeleid. • Tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky’likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele. • Tänapäeva keeletüpoloogias päevakorral nt: – suurte ülevaadete koostamine, vt nt WALS http://wals.info/ – hierarhiate/semantiliste kaartide koostamine – grammatilise kõrval ka leksikaalne tüpoloogia – üldisemal tasandil arutlus selle üle, kas on olemas teooriata keeleteadust Kontseptuaalne ruum (conceptual space) kõik võimalikud eristused, mida inimene on suuteline tegema
Isoglossi aluseks võivad olla erinevad tunnused (sõnad, vormid, häälikud ja nende kombinatsioonid jms). Kui mitmed isoglossid kulgevad sarnaselt (samas kohas, nii et tekib isoglosside kimp), tegemist on murdepiiriga. Klassikaline dialektoloogia ja strukturalism kõnelesid täiesti eri keelt. 1950-ndate lõpus: generatiivne keeleteadus kui strukturalistliku mõttesuuna jätk (Noam Chomsky). 1950-ndate algus: keelekontaktide ja kakskeelsuse sünkroonse uurimine (Uriel Weinreich). 1960-ndad: linnadialektoloogia (linnamurrete uurimine) (William Labov). Keelekasutus on seotud kõneleja tausta ja sotsiaalsete oludega. Teatud mõttes jätkatakse klassikalise dialektoloogia mõttesuunda, kuid päris samasuguseid uurimismeetodeid kasutada ei saa. Linna tingimustes ei saa tõmmata isoglosse. Keelekollektiiv pole homogeenne
Rogers. Maslow · Tervikust arusaamine, mitte seletamine · Eksistents ja intentsioonid · Elueesmärgid: eneseteostus · Loovus, eneseotsing · Teraapia kui enesemõistmise vahend Rogers ja MaslowKlient patsiendi asemel (soojus ja mõistmine). Unikaalsuse eneseteostus, mis eeldab positiivset suhet ja enesesuhet. Motivatsiooni teooria. 50) Kognitiivse psühholoogia printsiibid. Neisser. Miller. Chomsky Kognitiivne psühholoogia protsesside uurimus, kuidas tekib arusaamine maailmast. Mõjusid saadud keele ja arvuti uurimusest. · Chomsky keele uuring · George A. Miller: lühiajaline mälu, maagiline 7 ja WordNet süsteem, mis peaks pegeldama teadmist, mis tekkinud maailmas. · Taju kategoriseerimine, mälu, keel, mõtlemine. · Mõjutab kogu psühholoogiat.
Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus. o Keelte tüpoloogiline liigitus isoleeriv; aglutineeriv; flekteeriv; polüsünteetiline Noorgrammatikud 19. saj viimane veerand o Keelemuutuste põhjused o Absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja o Analoogia mõju o Laenamine d) XX sajandil (strukturalism - Saussure; generativism - Chomsky) Strukturalism (Ferdinand de Saussure 1916) o Strukturalismi põhitõed: o Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). o Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). o Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. o Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. o Keelestruktuur on tasandiline o (süntaks) o morfoloogia o fonoloogia 20. sajand
Kahtlemata on tegemist lihtsustamisega, kuid tuleb tunnistada, et suures plaanis leitud psüühika seaduspärasused kehtivad. Biheivioristide järgi on kogu õppimine seletatav lihtsate assotsiatiivsete mehhanismide abil. Keerulised ülesanded, nagu näiteks malemängu või hiina keele õppimine, on jagatavad lihtsateks toiminguteks, mis on seletatavad umbes samamoodi, nagu näiteks kangile vajutamine roti poolt. 1959 aastal avaldas Noam Chomsky ülevaate Burrhus Frederic Skinneri raamatust Verbal Behavior (Chomsky 1959), milles ta väitis, et Skinneri katse laiendada biheivioristlikku õppimise mudelit inimese keelelisele käitumisele on lootusetult ebaadekvaatne. Chomsky väitel ei ole inimeste keelelisi võimeid põhimõtteliselt võimalik seletada ilma suure hulga kognitiivsete struktuuride, mis nende keelelisi võimeid juhivad, olemasolu eeldamiseta. Koos positivistliku teadusteooria ebapopulaarseks muutumisega
Teoreem: Olgu L1 ja L2 ühesed keeled. Kui L1 ∩ L2 = ∅, siis on keel L1 ∪ L2 samuti ühene. T: Oletame, et L1-l ja L2-l on ühisosa. Keeled L2 = {anbncm | n,m > 0} ja L3 = {ambncn | n, m > 0} on ühesed, grammatikad on {S→AB, A→aAb, A→ab, B →cB, B →c} ja {S →AB, A→aA, A→a, B →bBc, B →bc}. Keel L = {anbncm | n,m > 0} ∪ {ambncn | n,m > 0} on mitmene, sest saab mitu tuletuspuud teha. 9 KV grammatika Chomsky normaalkuju. DEF: KV gramaatika G = (N,Σ,P,S) on Chomsky normaalkujul, kui tema produktsioonid on ühel kujudest: A→BC; A→a(terminaal); S(lähtesümbol)→ε. Teoreem: Iga KV keel on genereeritav KV grammatikaga Chomsky normaalkujul. T: 1)lisame uue algsümboli S0 ja produktisooni S0 → S (nüüd ükski parem pool ei sisalda lähtesümbolit) 2) kaotame kõik A → ε. Kui T → Aa ja A → ε, siis kustutame A → ε ja lisame T → a (sama mis T → εa) 3) kaotame kõik A → B
statistiline lingvistika, nt. sama tähenduse v. vormi eri variantide võrdlemine; · Katsed: psühholingvistilised katsed (sageli mingi kiiruse mõõtmine), küsitlused; 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (sh Vana- India: Panini); b) keskaja Euroopas; c)XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, Schleicher, noorgrammatikud) d)XX sajandil (Baudouin de Courtenay; strukturalism - Saussure; deskriptivism; generativism Chomsky). a) Antiikmaailmas · India o Panini (umbes 400 eKr) sanskriti k. grammatika (eelk. fonoloogia ja morfoloogia): abisümbolid (täielik kadu, 0-morfeem), reeglid on elliptilised e. kokkusurutud, eraldi järjestamata ja järjestatud reeglid · Hiina o konfutsianism (8.-5. saj eKr): keel on korra looja; o taoism (alates 4. saj. eKr): keel segab ühendust kõiksusega; · Kreeka · "filosoofiline periood":
Joseph Greenberg (alates 1954, USA)- andis tüpoloogiale statistilise (objektiivse) mõõtme. Laiendas tüpoloogiat süntaksi valdkonda. Loetles hulga universaale, nt Greenbergi universaal nr 2: prepostitsioonikeeltes on genitiivatribuut peaaegu alati pärast peasõna, postpositsioonikeeltes peaaegu alati enne. Tänapäeva keeletüpoloogia: tänapäeva keeletüpoloogia on funktsionaalse keeleteaduse suund ja vastandub tihti Chomsky'likule keele ja selle universaalsusele käsitlusele. Tänapäeva keeletüpoloogias on põhiteemadeks: 1. suurte ülevaadete koostamine 2. semantiliste kaartide koostamine(hierarhiad) 3. arutlus selle üle, et kas on olemas teooriata keeleteadust ühildumishierarhia: Kui verb ühildub ainult ühe lauseliikmega, siis on see S, kui kahega, siis S ja O [suahiili], kui kolmega, siis S;O,IO.
varieerumist, nimelt ruumis (kohamurded). Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne). 6. 1950-ndate lõpus: generatiivne keeleteadus kui strukturalistliku mõttesuuna jätk (Noam Chomsky). Umbes samal ajal, 1950-ndate alguses: keelekontaktide ja kakskeelsuse sünkroonse uurimine (Uriel Weinreich). 7. 1960-ndad: linnadialektoloogia (linnamurrete uurimine), William Labov. Keelekasutus on seotud kõneleja tausta ja sotsiaalsete oludega. Keele nägemus vastandub täiesti generativistlikule nägemusele. Teatud mõttes jätkatakse klassikalise dialektoloogia mõttesuunda, kuid päris samasuguseid uurimismeetodeid kasutada ei saa. 8
varieerumist, nimelt ruumis (kohamurded). Erinevused on seletatavad vahemaadega (muutused ei levi ühe kiirusega). Inimesed elasid võrdlemisi paikselt. ,,Autentsuse" otsimine: keelenäiteid taheti võimalikult ,,autentselt" keelejuhilt (vanem isik, võimalikult vähese haridusega, võimalikult paikne, vanemad sündinud samas kohas jne). 6. 1950-ndate lõpus: generatiivne keeleteadus kui strukturalistliku mõttesuuna jätk (Noam Chomsky). Umbes samal ajal, 1950-ndate alguses: keelekontaktide ja kakskeelsuse sünkroonse uurimine (Uriel Weinreich). 7. 1960-ndad: linnadialektoloogia (linnamurrete uurimine), William Labov. Keelekasutus on seotud kõneleja tausta ja sotsiaalsete oludega. Keele nägemus vastandub täiesti generativistlikule nägemusele. Teatud mõttes jätkatakse klassikalise dialektoloogia mõttesuunda, kuid päris samasuguseid uurimismeetodeid kasutada ei saa. 8
· Lapsed, kes ei imiteeri teiste juttu, et jää eakaaslastest kõne arengus maha · Imiteeritud jutt peaks olema spontaansest kõnest keerukam tihti peegeldab aga hoopis lapse keelelist taset "Tädil on ilus suur uus auto" => "Tädi auto" · Ei saa seletada keele ülereguleerimise nähtust 3 4-aastaste laste kõnes · Ei seleta, miks keele omandamise järjestus on universaalne (nt kuidas omandab laps telegraafistiili?) Keeleorganiteooria · Noam Chomsky · Keerukate keelereeglite omandamine on võimalik üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused · Inimese ajus on juba sünnimomendil eriline organ (kr organon `tööriist, elund'), mis võimaldab ümber käia keelemärkidega Keeleorganiteooria · Keeled erinevad pindmise struktuuri, kuid sarnanevad süvaülesehituse, nt
Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. Keelestruktuur on tasandiline: (süntaks) morfoloogia fonoloogia - XX sajandi põhitunnuseid: o Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. o Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. o Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. o 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv
Strukturalismi põhitõed: • Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega). • Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole). • Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine. • Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted. • Keelestruktuur on tasandiline – (süntaks) – morfoloogia – fonoloogia 20. sajand • Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest. • Noam Chomsky, generativism ja universaalne grammatika. • Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal. • 20. saj viimasel veerandil sotsio- ja psühholingvistika kiire areng. 4 Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Maailma keelte arv • 6000 -7000 elavat loomulikku keelt
Keelte geneetiline sugulussuhe, põlvnemine. Algkeeled ja tütarkeeled ! Noorgrammatikud (19. saj lõpp) domineerisid saj lõpul. (Esindajad: A. Brungmann, H. Paul) uurisid keelemuutuste põhjuseid: absoluutsed häälikuseadused ehk häälikuseadustes ei ole erandeid ! Tunnistati vaid üht erandit - analoogiat mille põhjal mood sõnu teiste keeltes olevate alusel. (laenamine) XX sajandil (Baudouin de Courtenay; strukturalism - Saussure; deskriptivism; generativism - Chomsky) 20 saj esimesel poolel hakkas arenema strukturalism 20 saj tähtsamaid teadusi humanitaarvallas. Mõned strukturalismi ideed levisid ka teistesse teadustesse : kirjandus, majandus, bioloogia. Courtenay oli kuulsaim keeleteadlane Tartus. Võttis kasutusele foneemi mõiste. Tema arvates on f häälik, mis eristab tähenduse ja moodustab keeles terviku. * foneem väikseim keeles esinev üksus, mis eristab tähendusi, kuid ise tähendust ei oma (isad i s a d)
Stringide konkatenatsioon (ex = xe = x). Keel L on alamhulgaks *. Keelte konkatenatsioon L = L1 ühend L2, kus L on alamhulgaks 1 ühend 2 L = (xy | x kuulub L1 AND y kuulub L2) Keelte iteratsioon: L* = ühend ühest n-ni Lk L0 = e Ln = Ln-1L, (n>0) Homomorfism: 1 ja 2 on tähestikud. Kujutust h: 1* 2* nimetatakse homomorfismiks, kui h(e) = e h(ax) = h(a)h(x) iga a AND x kuulub 1* korral. 8. Fraasistruktuuri grammatikad. Chomsky klassifikatsioon. Grammatika: Formaalne aparatuur keele ja tema fraasistruktuuri esitamiseks. Keel on teatud tähestiku = {a0, .., an} stringide alamhulk. L = {x | x kuulub *, P(x)} alamhulgaks kõigi stringide alamhulgale. Predikaat on semantika aluseks. Terminaalide tähestik = keeele tähestik. Mitteterminaalide tähestik N = hulk fraase tähistavaid metasümboleid Stringid tähestikus V = ühend N on lausevormid. Teisendusreegel e produktsioon kui lausevormide paar alfa -> beta.
Määratletus (sammud on lõplikud ja üheselt määratud). Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951 Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Page 4 2.2 ERNINEVAD ANDMESTRUKTUURID JA NENDE OMADUSED Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel. Massiiv - Massiivi kui andmestruktuuri iseloomustavad järgmised omadused: Massiivi suurus on tavaliselt fikseeritud
ole positivistlik Mida tähendab ratsionaliseerimine ning kuidas see on seotud ühiskonna arenguga? - Kasvab kalkuleerimine, emotsioonide, väärtuste ja tavade allutamine tuleviku eesmärkidele. Kuidas mõistetakse ühiskonda ja sellega seotud protsesse strukturaal-funktsionalismi kohaselt? Talcott Parsons (1902-1979): Ühiskonna ajaloo suund: inimesed ühiskonnas on vabad toimima, aga nende toimimise suuna määrab suurelt osalt ära teatavad allhoovused, muutuse reeglid (Chomsky sõnad). Näiteks filosoofia, religioon, kunstisüsteem, tarbimiskäitumine (tähendusloovast vaatenurgast); # Perekonna funktsionaalsus mees perekonna esindaja töömaailmas, naine annab emotsionaalset tuge (50ndate Ameerika mudel); Funktsionalistlik kord toetub väärtuskonsensusele Mida arvab Robert Merton sotsialiseerimise vormidest? R. Merton: eristab nähtavaid (manifestne) ja varjatud (latentne) funktsioone. Mitte kõik süsteemi karakteristikud pole igal ajal
Määratletus (sammud on lõplikud ja üheselt määratud). Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951 Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Page 4 2.2 ERNINEVAD ANDMESTRUKTUURID JA NENDE OMADUSED Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel. Massiiv - Massiivi kui andmestruktuuri iseloomustavad järgmised omadused: Massiivi suurus on tavaliselt fikseeritud
Käsitleb märgi ülesehitust ning nende järjestamise printsiipe. Süntaktika reeglid on grammatika reeglid. Käsitleb märgisüsteemi ehk keelt semiootilises mõttes. Oluline märkide kombinerimiseks. Märgisüsteemi täielik kirjeldus. Keelel on kolm hierarhilist põhitähendust: * keel on loomulik * laiemas mõttes on keel semiootiline süsteem - ükskõik milliste tähendustega märkide kogum * matemaatiline keel - ei pruugi olla seotud tähendustega, kuid koosneb märkidest (Chomsky arvates keel on kindel reeglite struktuur ja kõik muu on sellest väljaspool) Semantika SEOTUD TÄHENDUSEGA! Jaguneb seemideks (elementaartähendus) ja lekseemideks (neist saab moodustada proportsioone). Seemid on algtähendused, mis kogunevad lekseemideks. Chomsky õpilased postuleerisid kaks tähenduste valdkonda: *markerid - võimaldavad asju klassifitseerida ilma eriteadmisteta * distinktorid - on spetsiifilised, näitavad semantika nn. grammatilisi reegleid. Nt
Transformational component Syntactic surface structure Phonological component Phonological form (Chomski joonis oma teooria kohta) Generatiivne semantika. Chomsky järgne noorem põlvkond (G. Lakoff, J. Ross) lihtsustasid skeemi. Semantiline esitus on primaarne. Keel on vahend mõtete esitamiseks kindlas vormis. Süvastruktuuride asemel genereeritakse kohe lausete semantilised esitused. Foneetiline esitus Foneetilise interpretatsiooni reeglid Ø
sajandil keskel (Bloomfield). Leonard Bloomfield: (1933) Language. Biheivioristliku keeleteaduse tuntuim esindaja. Uurija ei tohi midagi enda poolt lisada keele kohta saab öelda ainult seda, mis on objektiivselt registreeritav. - stiimul -> reaktsioon - foneemi & morfeemi mõisted. Süntaks. - Distributsioon tegeleb mitte operatsioonidega (kuna need pole nähtavad) vaid sellega, mida teatud kontekstis on näha. - empiirik 9. Noam Chomsky generativism: keel ei ole abstraktne struktuur, vaid üks inimese võimeid. Noam Chomsky (s 1928), generatiivse grammatika looja, mis oli algselt väga õnnestunud keelekirjelduse esitamise vorm matemaatikast laenatud formalisatsioon. ,,Syntactic structures" (1957) ,,Aspects of the theory of syntax" (1965) Generatiivse grammatika ülesandeks on esitada/genereerida reeglid, mis määravad lausete struktuuri ja nende moodustamise. Genereerimise reeglid e transformatsioonid
mittedeterminism (näit. "tõeline" juhuarvude generaator). · Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). · Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): · Turingi masin, 1936-37 · lambda-arvutus (Church), 1941 · Posti süsteemid, 1943 · Markovi algoritmid, 1951 · Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 · programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 Algoritmi peab saama väljendada nii, et see oleks mugav nii koostajale (algoritme koostavad inimesed) kui ka täitjale (teostile, arvutile). Algoritmi esitusviisid: · inimesele orienteritud esitused o sõnaline kirjeldus (peab siiski mahtuma algoritmi def. alla!) o joonis - plokkskeem o algoritmikeel, näit. poolformaalne pseudokeel, millest saab kerge vaevaga
Kirjelduse lõplikkus (algoritm on kirjeldatav lõpliku arvu sammudega). Universaalsus (lahendab probleemide klassi: sisend -> väljund ). Keerukus (efektiivsus, kas lõpetamise aeg ja/või mälumaht on praktilised). Algoritmi formaalsed (matemaatilised) esitused (samaväärsed): Turingi masin, 1936-37 lambda-arvutus (Church), 1941 Posti süsteemid, 1943 Markovi algoritmid, 1951 Page 4 Chomsky 0-tüüpi grammatikad, 1959 programmeerimiskeeled, Sammet, 1969 2.2 Erinevad andmestruktuurid ja nende omadused Abstraktne andmestruktuu- on abstraktne andmetüüp koos keerukushinnanguga vajalik algoritmide loomisel ja keerukuse hindamisel. Massiiv - Massiivi kui andmestruktuuri iseloomustavad järgmised omadused: Massiivi suurus on tavaliselt fikseeritud. Keeltes, kus massiivi suurust pärast massiivi loomist üldse muuta saab, on see üsna
Praktiline soltsiolingvistiga tegeleb keele planeerimise, hariduspoliitika , keelepoliitika küsimustega.(küsitlused) Makrolingvistika=mikrolingvistika 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine a) antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles, Vana- India: Panini); b) keskaja Euroopas; c) XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, noorgrammatikud) d) XX sajandil (strukturalism - Saussure; generativism - Chomsky) Keeleteaduse alged India – Panini (umbes 400 eKr): Hiina sanskriti keele – konfutsianism (8.-5. saj eKr):keel on värssgrammatika (eelkõige korra looja fonoloogia ja morfoloogia) – taoism (alates 4. saj. eKr):keel segab ühendust kõiksusega a) Vana- Kreeka : Platon (428-348 eKr):arutles oma kuulsas dialoogis
nende funktsioneerimie kohta süsteemis; esindab formalistlikku meetodit ei arvestata tähenduse kategooriaid. ERINEVUS GLOSSEMAATIKAST: distributsionalistid tegelevad konkreetsete keeleandmetega; glossemaatikud jätavad aga keele materiaalse (häälikulise) aspekti kõrvale. 2.Harvardi koolkond = Jakobson Ameerikas fonoloogilised uurimustööd, mis põhinevad distinktiivtunnused uurimisel 3.Transformatsoorne grammatika N. Chomsky 4.Generatiivne lähenemine Morris Halle, tõi generatiivse lähenemise fonoloogiasse 54. Generatiivse lingvistika teooriad Keeletaduse uurimisobjektiks peaks olema inimese keelepädevus. Seotud narratoloogiaga. N. Chomsky. Kuidas ja miks inimene räägib? Kuidas on võimalik rääkid aja mõista erinevaid lauseid keele peab olema alusstruktuur,mis on olemas kõigil inimestele. Kui selline on olemas, siis on võimalik ka seda kirjeldada
tähendust. Olulisem uus mõiste oli struktuur - kooslus, mis koosneb teatud viisil struktueerunud osade väärtusest, mis üksteisest erinevad ning on osalt määratletud selle sisu kaudu, millised on selle teised osad. Saussure suri enne, kui tema teooria tuntuks sai. Tema õpilased toimetasid ja andsid tema nime all 1916.aastal välja teose, mille aluseks oli Saussure'i peetud üldkeeleteaduse loengute materjal. Noam Chomsky pani 1950.aastatel aluse generatiivsele transformatsiooniteooriale. Ta keskendus täpse ning formaliseeritud süntaksiteooria loomisele. Lausete genereerimine tähendab grammatiliste lausete eristamist mittegrammatilistest mitmesuguste reeglite alusel. Chomsky loodud mõistetest tuntumad keelepädevus ja esitlus, süntaktiline süvastruktuur ja pindstruktuur ning transformatsioon reegel, mis muudab süntaktilist struktuuri. 4. Maailma keeled ja nende liigitamise alused
mitmed tegurid nagu toitumine, hoolitsus, koolis käimine ja biol.kasvamine. kaasaegne ar.psüh. põhineb bioloogilistel ja sots. arusaamadel evolutsioonist, embrüoloogiast, füüs.kasvu protsessidest ning sots.-st lingvistilistest ja kult. protsessidest. Sünnieelne areng germinaalstaadium(0-2näd), embrüonaalne(2-7näd), looteline (8näd sünnini) Sümbolite teke - KEEL: Skinner: lapsed õpivad keelt kasutama operantse tingimise kaudu (stiimul, reakts., sarrastus). vastandiks Chomsky: keeleoskus tuleneb teadmiste omandamisest, inimliigil on tema arvates kaasasündinud keelespetsiifiline mehhanism. Piaget´l aga oma nägemus: keele omandamine on seot. kognit.arenguga. Bruner: teadmised keele kohta omandatakse sotsiaalses kontekstis (räägitakse sündmustest, millega laps parajasti kokku puutub), kuid grammatikareeglite õp.on eraldi ülesanne. R.Brown uuris süntaktilist arengut: lapsed omandavad teadmisi keele erin.aspektide kohta sarnases järjekorras, kuid kiirus ja
kahesõnaliste lausungite periood- lapsräägib telegraafstiilis o Keerulisemad lausungid- 2-2,5a o Ülereguleerimine- laps teeb vigu, mida varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid ka erandsõnadel · KEELE OMANDAMISE TEOORIAD o Õppimisteooria- Burrhus Skinner; kõne arengu seisukohalt on oluline lastega palju ja õigesti rääkida ning nende vigu parandada o Keeleorganiteooria- Noam Chomsky; keele keerukate reeglite omandamine on võimalik üksnes tänu sellele, et inimesel on keele omandamiseks pärilikud eeldused; keeleorgani olemasolu; kriitiline periood o Kriitiline periood- ajavahemik, mille vältel ajus paiknev keeleorgan on tundlik keelekeskkonna mõju suhtes kui laps kasvab aasta-pooleteise ja puberteedi saabumise vahemikus
annaabi.ee 
