Viskoelastsetel materjalidel avalduvad viskoossed ja elastsed omadused erineval moel, sest viskoelastsete materjalide sisepingete funktsioon ei ole ainult hetkeline deformatsioon, vaid sõltub ka varasematest deformatsioonidest. Reaalsete materjalide puhul on lähiminevikul suurem mõju. See on põhjuseks, miks need materjalid võivad olla kirjeldatud kui kahanev mälu. Lineaarne viskoelastsus on kõige lihtsam reageerimine viskoelastsetele materjalidele. Kui materjali deformatsioon või sisepinge on piisavalt väike, siis on tegemist reoloogilise funktsiooniga, mis ei sõltu deformatsiooni või sisepinge väärtusest. Seega on materjali reageerimine lineaarse viskoelastsuse ulatuses. Reaalsete materjalide lineaarse viskoelastsuse kirjeldamiseks kasutatakse matemaatilisi mudeleid, mis tulenevad Boltzmanni superpositsiooni printsiibist. 1876. aastal tegi Boltzmann ettepaneku, et roomet kirjeldab funktsioon, kus näidisele mõjub kogu koormuste ajalugu
ALALISVOOLU ELEKTRIAHELAD Kodused ülesanded Jaan Järvik 2015 KODUÜLESANDED ARVUTIS Dotsent Heljut Kalda koostatud E-kursus Kursus asub HITSA serveris: www.moodle.hitsa.ee Seal TTÜ Energeetikateaduskond Elektrotehnika instituut AME 3130 Elektrotehnika 2016 Parool: elektron. Kolm ülesannet. Iga ühel on ka alaülesanded Täpsem juhend on lisas DOC failina KODUÜLESANNE 1 Olgu joonisel kujutatud ahelal ideaalne toiteallikas, mille sisepinge võrdub allika väljundpinge (allikapinge) väärtusega UA = U ning olgu UA = 10 V. Mitmest jadalülituses olevast üheoomilisest takistist R = 1 peab koosnema ahel, et vool ahelas oleks 2 A? Joonistage ahela elektriskeem ja tähistage kõik potentsiaalilangud ja nende väärtused. Lahendage sama ülesanne kui takistite väärtuseks on R = 2,5 . KODUÜLESANNE 2 Olgu joonisel kujutatud ahelas kadudeta allika sisepinge võrdne UA = 10 V
Ääriku paindepinge: Garanteerides ääriku mitteavamist, peab minimaalne ekvivalentpinge seina ja ääriku vahel olema [1,2]. Valime Kuna Siis Survepinge tekib poldi eelpingutusjõust, kusjuures Siis, Valime Ääriku suvrepinge: . Poltidele mõjuva välisjõudu F1 saame tingimusest: Siis, Koormus enamkoormatud poldile: Kus -koormustegr, =0,2.....0,3 Siis minimaalne keerme siseläbimõõt: Kus, Valin poldi M12 , mille d1 = 10,106 mm. Siis poldi sisepinge Ja tugevuse varutegur: Poldi lõiketugevus: Jõud F on jagatud nelja poldi vahel. Siis ühele poldile mõjuva lõikejõu saame tasakaaluvõrrandist: Lõikepinge, Järeldus: Seega ääriku kinnitamiseks võib kasutada polte M12 - 8.8
8 Ääriku mõõtmeteks valin: Ääriku laius b = 140 mm Ääriku kõrgus h = 200 mm 2.2 Äärikule mõjuvad pinged Ääriku paindepinge Valin See survepinge peab tekkima poltide eelpingutusest. Valime eelpingutusjõuks 22 kN Ääriku survepinge on 1.1 Poldi arvutus Poldile mõjub välisjõud Koormus enimkoormatud poldile - koormusetegur, = 0,2 ... 0,3 Leian lubatava pinge Arvutan minimaalse siseläbimõõdu Valin poldi M12, mille d1 on 10,106 mm Arvutan poldi sisepinge Varutegur Arvutan poldi lõiketugevuse Arvutan poldile mõjuva lõikepinge Järeldus: tugevus on tagatud 3. Vastus Äärikuks sobivad mõõtmed on 140x200 ja kinnitamiseks sobivad poldid M12 8.8
muutmine ei olegi nii lihtne. Näiteks: sageli elame traagiliselt ja suure kurbusega üle töökoha kaotust. Samas võib see anda hoopis võimaluse ellu viia oma ammuseid unistusi, alustada uuel alal, õppida uus amet jne. · Kuidas algavat depressiooni ära tunda? Sagedasemad sümptomid on väsimus (emotsionaalne ja füüsiline), halvem impulsi- kontroll (ei suuda kontrollida oma emotsioone, joodava alkoholi hulka, söömist jne), ärrituvus ja vihastumine, ärevus ja sisepinge, unehäired, meeleolu alanemine, keskendumisraskused. Inimene võib muutuda nii hajameelseks, et unustab asjad poodi, autoparklasse, kohtumised ja lubadused lähevad meelest jne. Sümptomid võivad olla eri raskusastmega, püsivad või muutuvad. · Kas stressi on võimalik ravimitega ravida ja kuidas ise stressiga paremini hakkama saada? Kui stressi põhjuseid pole võimalik kõrvaldada (nt tööstressi puhul), kasutatakse ka ravimeid (antidepressante)
Inimene tunneb enda ühekssaamist. - LSD käib selle alla, psühhogeensed ained soosivad müstilise kogemuse teket. - Võib olla ka rituaalne (on olemas teatud rituaalid eri usundites, mis kutsuvad mk esile). - Spontaansed lihtsalt tekivad müstilised kogemused. Öeldakse, et tehiskeskkonnas ei teki MK 2. Trans transiseisund, kehast äraolemise kogemus, esineb ka nt operatsioonitoas 3. Ekstaas üha suureneva ärevuse ja sisepinge tulemusena saavutatud seisund, nt inimene võib tantsida end ekstaasi, ka spordivõistlustel _________________________________________________________________________ 4. TTS üldiselt: 1. Teadlik olemus iseendast (mina olen see, ma olen seal...) näitab, kas inimene on teadvusel; 2. Tunnusteadus- tajutava informatsiooni tasakaalustatud töö mida näen ja kuulen, suudan mõtestada enda jaoks ja suudan sellega toime tulla, info
Voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega I = R +r · Kuidas katseliselt määrata vooluallika elektromotoorjõudu ja sisetakistust? Mõõdetakse vooluahela pinge ja voolutugevus erinevate pingete korral. Edasi pannakse need valemisse (eelmises punktis) ja pannakse süsteemi kust lahenduse käigus selgubki emj ja sisepinge. · Mida nimetatakse voolu tööks ja võimsuseks? (vastavate valemite tuletamine) Voolu töö: Voolu töö mingis vooluringi lõigus võrdub voolutugevuse, pinge ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. Võimsus näitab kui palju tehakse ajaühiku jooksul tööd. · Joule´i-Lenzi seadus. Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t.
Anton Hansen Tammsaare ,,Kõrboja peremees" Anton Hansen Tammsaare on 19. sajandi eesti üks silmapaistvamaid kirjanikke. Ta on kirjutanud nii novelle, jutustusi, miniatuure, kuid kõige tuntumad on siiski Tammsaare romaanid. ,,Kõrboja peremees" on kirjutatud 1922. aastal, kui oli Tammsaare loomingu kõrgperiood. ,,Kõrboja peremees" on hoolikalt läbimõeldud ülesehitusega, väga lihtne ja poeetiline romaan. ,,Kõrboja peremees" on talupojaromaan, kus kõneldakse ja mõeldakse maast ning selle harimisest, kuid oluliseks saab peremeheküsimus: suur ja jõukas Kõrboja talu vajab peremeest. Kõrboja Rein on olnud selles rollis pigem unistaja kui töömees, oma ebaõnnestumusi tunnetades annab ta talu tütrele üle. Seega peaks Kõrboja Anna mehest saama Kõrboja peremees. Kuigi romaanis räägitakse vaid Kõrboja peremehe osast, loob romaani sisepinge sama küsimuse teine pool: kellest saab Anna mees? Nii varjub peremeheromaani taha lugu inimsüdametest ja nende i...
AINED Anorgaanilised Orgaanilised *vesi, soolad *valgud, lipiidid, sahhariidid 4. Vee ülesanded organismis *väga hea lahusti, suurem osa aineid lahustub vees *transportija, aitab ainete liikumisele kaasa, nt. veri sisaldab vett *soojusmahtuvus on suur, hoiab rakkudes püsivat temperatuuri *kindlustab rakkude sisepinge ehk turgori *osaleb ainevahetuses, reaktsioonides, nt. fotosüntees *kaitse 5. Peamiste mineraalainete ülesanded organismides Na, K- osalevad närviimpulsi moodustamises Ca- annab luudele tugevuse Mg- on seotud DNA ja RNA-ga; taimedel klorofülliga Fe- verekoostises annab punase värvi verele, hemoglobiini koostises I- on vajalik kilpnäärmehormoonide sünteesiks 6. Organiseerituse tasemed 1. molekul 4. kude 7. organism 10. ökosüsteem 2
kus - koormusetegur, = 0,2 ... 0,3. Siis minimaalne keerme siseläbimõõt 4 * FP 4 *17 * 10 3 d1 min = 7,1 *10 -3 m [ ] 3,14 * 427 * 10 3 kus [ ] = ReH = 640 = 427 MPa S 1,5 Valime polt M10 8.8 [6, 7, 8], mille d1 = 8,376 mm [9, 10, 11], (vt. Lisa, Tabel1). Siis poldi sisepinge F 4F 4 *17 *10 3 = P = P2 = 309 MPa A1 d1 3,14 * 0,008376 2 ja tugevuse varutegur R 640 S = eH = 2,1 309 Poldi lõiketugevus Jõud F on jagatud nelja poldi vahel. Siis ühele poldile mõjuva lõikejõudu saame tasakaaluvõrrandist: n F 2100 Fi = 0 F - 4 FF = 0 FF = = = 525 N
LAPS JA LAHUTUS Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1.Mis on lahutus?........................................................................................................................3 2.Kuidas mõjub lahutus lapsele?.................................................................................................3 2.1Vanemate suhete mõju lapsele enne lahutust.....................................................................3 2.2Lahutusprotsessi mõju lapsele...........................................................................................3 2.3Lapse elu peale lahutust.....................................................................................................4 3.Kuidas teha lahutus lapsele võimalikult kergeks?..........................................
üle nende poolt sisestatud energia tulemusena saadavat väljundit teiste omadega. Oluline on inimese enda panus tööl aktiivsus, teadmised, oskused. Ning hüved, mida töökoht vastu pakub. Antud ettevõttes hetkel ei ole olukorda, kus alluv tunnetaks õiglust. Tööpanus/oskused/teadmised ei võrdu saadava hüvega (ka palk). Pigem on antud olukord seotud alahüvitise tunnetamisega. Loogiliselt peaks alahüvitise tunnetamine igas inimeses tekitama nö sisepinge, mis paneks tööle motivatsiooni ebaõiglusele lõpp teha, et veel paremini tööd teha ehk siis juhatja märkab ja saab tunnustust ning palka juurde vms. Malibuu töölised tunnetavad alahüvitust, kuid motivatsiooni neil ei teki. Sest nad teavad, et ükskõik kui palju pingutada nagunii ei näe seda keegi. Võiks öelda pigem, et antud ettevõttes tekib motivatsioon küll aga mitte ettevõtte enda kasuks, vaid töötajad saavad motivatsiooni juurde, et töölt lahkuda.
Tefra - Tahkel kujul vulkaanist väljutatud materjal (tuhk). Lahaar vulkaanilised mudavoolud. Kui tipp kaetud lume ja jääga, see sulab ja muutub mudavooluks Lõõmpilv kõige ohtlikum vulkaaniline nähtus. Tulikuum gaas! Kaasnevad plahvatusliku vulkanismiga MAAVÄRINAD Maavärin on sisemistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärinaid uurib Seismoloogia teadusharu. Tüübid: 1)Tektooniline maavärin, mida põhjustab maa sisepinge (95%) 2)Vulkaaniline maavärin, mis kaasneb vulkaanipurskega (4-5%) 3)Langatusvärin, mida tekitab koobaste varisemine 4)Tehnogenne maavärin, mida põhjustab inimtegevus Kõige ohtikumad on seotud tektooniliste ja vulkaaniliste aktiivsete maakoorelaamade servadega. Hüpotsenter tõugete lähtekoht. Sealt vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid. Epitsenter e kese on maapinnal hüpotsentri kohal olev punkt, kus maavärin on kõige tugevam
1 M M- maine, praktiline M+ hajameelne 0 11 N N- otsekohane N+ läbinägelik, kogenud 1 O O- häirimatu ja enesekindel O+ süüdlaslik, rahutu, murelik 2 1 Q1 Q- konseravitiivne Q+ radikaalne 3 1 Q2 Q2- grupist sõltuv Q2+ ennastusaldav, grupist sõltumatu 4 1 Q3 Q3- madal eneseintegratsioon Q3+kõrge eneseintegratsioon 5 1 Q4 Q4- madal sisepinge Q4+ kõrge sisepinge 6 Täiendavate omaduste kasutamine testis 14 Cattell kasutas oma uuringus kolmeliikiandmeid: L-, Q- ja O-andmeid. L-andmed saadakse inimese vaatlemise liga päevases tegevuses. Q-abdmed saadakse isiksuse küsimustike abil O- andmed saadakse objektiivsete testide abil. C. Gilligan Gilligani kuulsus põhineb peamiselt 1982. aastal ilmunud teosel "In a Different Voice:
Subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele tundmuslik toon – aistingute emotsionaalne emotsioon (nt: mingid lõhnad meeldivad, mingid mitte) emotsioonide mõõtmise ja hindamise kolm põhimõõdet: 1) polaarsus (positiivne/negatiivne) 2) intensiivsus (tugev/nõrk) 3) kestus (kauakestev/kiirelt mööduv) Yerkes ja Dodson – liiga madal erutustase ja liiga kõrge erututase annavad halva tulemuslikkuse tegevuses sisepinge – rahuldamata vajadusest või takistuste tunnetamisest vajaduste rahuldamisest tekkiv pinge; sisepinge ei saa kaua püsida emotsioone kutsuvad esile teadmatus ning rahuldamata vajadused; emotsioon on maksimaalne minimaalselt rahuldatud vajaduse ja maksimaalselt määratlemata olukorra puhul emotsioonide funktsioonid: (1) evaluatiivne (polaarsuse ja sisu kaudu olukordade jms hindamine), (2) energeetiline (annab jõu käivitamiseks), (3) tähelepanu suunamine (objektid
endala oleme, maailma poolt välja näidatavatest austusemärkidest. Keerulisemaks teeb asja see, et kõrget staatust on keeruline saavutada ning hoida. Ebaõnnestumisest sünnib alandus ja inimesel tekib painav teadmine, et ta ei suutnud veenda maailma oma väärtuses. (de Botton 2004) SÜMPOTMID Sümpomid võivad olla nii füüsilised, emotsinaalsed kui ka käitumuslikud. Ärevushäirete sümptomid võivad indiviiditi erineda, kuid tüüpilised sümptomid on hirm, sisepinge, ärrituvus ja keskendumisraskused ning kehalised nähud, nagu suu kuivus, peapööritus, lihaspinge, higistamine ja südamepekslemine kõik need segavad igapäevaelu. Inimesel võib esineda korraga rohkem kui üks ärevushäire ning mõnikord kaasuvad ka teised meeleoluhäired, näiteks depressioon (nn komorbiidsus). (Baldwin 2005) o Generaliseerunud ärevushäirega (GAD) kaasneb mittespetsiifiline ärevus inimene kardab, et midagi hirmsat võib juhtuda
Religioonipsühholoogia on religioossete kogemuste, uskumuste ja käitumise uurimine. Religioonipsühholoogia uurimisobjektiks on sisemine ja välimine usuline käitumine. Religiooni- psühholoogia uurib, mis on inimese jaoks religioon, kuidas see avaldub ja palju muud. Meetodid on samad, mis sotsiaalteadusel- ankeedid, küsitlused, vestlus, introspektsioon ehk enesevaatlus jne. Saab uurida isiklikul ja sotsiaalsel tasemel, ühe- ja mitme-dimensiooniliselt. (allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Religioonips%C3%BChholoogia ) Usuline kriis on vaid üks nendest religioonipsühholoogia teemadest, mille kohta on hulgaliselt küsimusi ja suhteliselt vähe vastuseid. Ka mina huvitun nendest küsimusest, seetõttu valisingi selle teema. Esiteks oleks eesmärk mõista, milleks on inimestele usku vaja. Miks inimesed usuvad kedagi, kes ei ole viie meelega tajutav- Jumalat. Mõned usuvad rohkem, kuid teised vähem.. Miks luuakse reegleid- näiteks paastumise ja ...
naabrimehe tõredavõitu hoiak või leivahinna tõus 10% võrra hakkab oma läheduse tõttu kohe meie meeleolu mõjutama.1 Selleks, et oma tundeelu paremini valitseda, tuleks selgemini mõista, mis meis emotsioonide tekke ajal õieti toimub. Loomad ja väikelapsed reageerivad välismaailma sündmustele vahetult, täiskasvanud inimesel on aga just mõtted selleks võtmeks, millega ta oma tunded "üles keerab". Kehva meeleolu või sisepinge seisundis ei taju me enamasti oma tundeelu seost mõttetööga - äsjaste või just praegu tekkivate hinnangute, prognooside ja järeldustega. Mõtted on suures osas alateadlikud ja samas iseeneslikud. Nende teadvustamine pole lihtne. 1 lk 81-83 Terje Aarna 9 Võrumaa Kutsehariduskeskus Referaat 3 PINGE LEEVENDAMISE VÕTTED 3.1 Kiirlõõgastumise võtted
viga. a. Lahendus: tavaliselt suunatud ratsionaalsele tegevusele, see on protsess, mis toimub läbi erinevate astmete 2. Stress e sisepinged ja inimesed ei tunne end vabalt. a. Toimetulekustrateegia on stressor, mis tekitab stressi, sellega toimetulekut nim toimetulekustrateegiaks Stressor => stress 3. Läbipõlemine 4. Kriis e olukorras tekkiv sisepinge, teatud arenguperioodiga seotud sisepinged. Probleemide lahendamine: 1. Probleemi defineerimine Jumalakujund: karistav jumalakujund, armastav/abistav jumalakujund Seletamatus või ime: kui on olukord, millele pole ühtegi mõistlikku seletust, on kalduvus seletada seda usuliselt Sisemine (usub) ja väline (kasutab religiooni millegi jaoks) usuline orientatsioon. Sisemise orientatsiooniga usaldab oma probleemi jumala kätte.
i. vastupidiselt ühe vaatepunktiga romaanile näeb lugeja nüüd loos aset leidvaid sündmusi eri vaatepunktidest. ii. Sisepinge tekib vaatepunktide lahknemise kaudu v. Kõiketeadev jutustaja = tekstuaalne autor 1. kõiketeadva jutustaja kommentaaride kaudu loome ettekujutuse autorist ii. kirjandusteost analüüsides tuleb silmas pidada, kelle vaatepunktist on mingi sündmus esitatud 1
mata. Üle 5 mm paksuste detailide keevitamisel ääred kalduservatakse. Enne keevitamist tuleb keevitatavad servad ning õmblusega külgnev põhimetall gaasipõleti leegi abil hoolikalt puhastada õlist, roostest, tagist, niiskusest jmt. Terminid katteliide pragu jäikusribi rooste kaldu sisepinge e kalduservamata keevisliide sõlmplaadid nurkliide tagi otsliide torustikumuhv pilu vastakliide põkkliide 1.4. Keevisõmbluste liigid
ja ometi ka õnnestava ja olemasolu mõtestava tundena tõuseb oma paljutahulises rikkuses Underi luules üldinimliku esindavuseni. Koduigatsuseluules väljendub Underi seotusetunnetus oma maa ja rahvaga. Marie Underi kolmeteistkümnes ja viimane luulekogu ,,Ääremail" sisaldab 10 originaalluuletust ja 36 tõlget eri maade luuletajate loomingust; osa viimastest oli avaldatud juba varem kodumaal. Hilisluules on Underi väljenduslaad muutunud lihtsamaks, kuid alles on jäänud luuletuse ärev sisepinge, iseloomulik Underi poeetikale. Luuletaja on jäänud endiselt otsijaks, küsijaks. Iseloomulik on hilisluule keskne teos ,,Uneretk". Luuletaja ise ütles, et ta on tahtnud siin väljendada inimese põlist igatsust õnne järele ja tema taotluste nurjumist. Niisiis on tegemist õnnevarjutusega uues variatsioonis. Marie Underi pikk elutee lõppes ööl vastu 25. septembrit 1980. aastal. Ta on maetud Stokholmi metsakalmistule. Kokkuvõte
Sisendiks on kõik tööalased panused- haridus, eelnev töökogemus, staaž, kulutatud aeg, energia, lojaalsus, enese sidumine jm. Väljundiks on hüved, mida tuntakse olevat saadud läbi oma töö so töötasu, preemia, lisasoodustused. Alluvad analüüsivad oma tulemuste suhet teistega. (sisendi- väljundi suhte õiglust). Õigluse tunnetamine stimuleerib tegevust (tööd) jätkama samal tasemel. Kui alluv tunneb alahüvitust, tekib sisepinge, areneb motivatsioon, et vähendada ebaõiglust. Sisemise tasakaalu säilitamiseks püüab inimene ÜLEHÜVITUSE korral . Sisemise füüsilise reageeringuna töötatakse tõhusamalt Sisemise psühholoogilise reageeringuna tehakse hüvituste väärtustele “hinnaalandust” välise füüsilise reageeringuna püütakse teisi töötajaid veenda, et nad paluksid suuremat hüvitust. Valib teise võrdlusaluse isiku, kelle tulemustega end võrrelda. ALAHÜVITUSE KORRAL:
Fa 4 Fa t = = [ t ] Poldi avas olev polt kontrollitakse lõikepingele: A d12 4 Fa = [ ] Tihedas avas olev polt kontrollitakse lõikepingele: d12 Tõmbega koormatud poldi korral on polt eelpingutatud ning sisepinge avaldub 4F t = a2 [ t ] = IReH d1 10 Fc-poldile mõjuv väliskoormus I-eelpinget, väänet, koormusiseloomu ja pinget konts-i arvestav tegur 50. Keevisliited. Üldiseloomustus. Keevisõmbluste tüübid. Keevisliite eelised: kõrge tootlikus, liidete hea kvaliteet, metalli kokkuhoid. Keevitamisel ühendatakse detailid omavahel nende kohaliku ülessulatamise või plastsesse olekusse viimisega.
nda sajandi algupoolel. Kõneldakse ja mõeldakse maast ning selle harimisest, kuid oluliseks saab peremeheküsimus: suur ja jõukas Kõrboja talu vajab peremeest. Kõrboja Rein on olnud selles rollis pigem unistaja kui töömees, oma ebaõnnestumist tunnetades annab ta talu tütrele üle. Seega peaks Kõrboja Anna mehest saama Kõrboja peremees. Kuigi romaanis räägitakse vaid Kõrboja peremehe osast, lood romaani sisepinge sama küsimuse teine pool : kellest saab Anna mees. Peategelased katku Villu, Kõrboja Anna ja sauna Eevi. Teose peamine mõte: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada, saatuslik armastus. Katku Villu on tulnud vangist, kus istus ühe mehe mahalöömise eest. Kõrboja Annat ootab isa kodutallu, et tütar tuleks tallu perenaiseks. Villut ootab Kuusiku Eevi ja Villu väike poeg. Isa polnud nõus vaese miniaga ja nii elavad Eevi ja Villu eraldi.
kuid pikkus jääb muutumatuks (staatilised asendid, raskuste hoidmine). Lihaspinge suurus varieerub suures ulatuses. - Max. lihaspinge – maksimaalne jõud, mida isomeetrilistes tingimustes mõõdetakse dünamomeeritga (1s). - Lihastoonus – teatud kehaosade hoidmine pika aja jooksul – hoitakse mittetahteliselt motoorse tingitud refleksi abil. - Lihaste staatiline pinge takistab normaalset lokaalset vereringet. Suurtel pingutustel tekib lihases sisepinge, mis surub veresooned kokku ja raskendab vere liikumist. Jaotus liigutuste struktuuri alusel: 1. Tsüklilised harjutused Omavahel seoses olevate liigutuste üksikfaaside muutumatu järgnevus mitmest üksikfaasist koosnevate liigutustsüklite paljukordne kordumine. Ükski liigutussükkel ei moodusta terviklikku klõpetatud tegevust. 2 Atsükliliste ja segatüüpi harjutuste füsioloogiline iseloomustus. 2. Atsüklilised harjutused Puudub orgaaniline seos liigutustsüklite vahel
Hooldvad tegurid on küll vajalikud, kuid ebapiisavad, motiveerivad tegurid on aga inimese tegutsemise potensiaaliks. 10. Adamsi õigluse teooria. Sisendiks on kõik tööalased panused: haridus, staazh, eelnevad töökogemused, lojaalsus, enese sidumine, kulutatud aeg ja töö teostamine. Väljunditeks on hüved, mida tuntakse olevat saadud läbi oma töö ja ülemuselt: töö tasu ja preemiad, lisasoodustused, sotsiaalsed ja psühholoogilised hüvitused. Kui alluv tunneb alahüvitust, tekib sisepinge lõppmõju võib olla nii füüsiline kui ka psühholoogiline, sisemine kui ka välimine. Sisemine f.reageeringuna langeb tootlikus,s.psühh.suurendatakse hüvituse tähtsust, välise f. Tingitakse hüvituse suhtes või lahkutakse töölt, v.psühh. otsitakse teine võrdlusalune isik. Kui alluv tunneb ülehüvitust tukse valida keegi teine ntakse suhetes ülemusega tasakaalutust ja püütakse tasakaalu taastada. S.f. töötatakse tõhusamalt. S. Psühh tehakse
(S. Adamsi õigluse teooria) Teooria järgi püüavad alluvad otsustada hüvitussüsteemide õigluse üle nende poolt sisestatud energia tulemusena saadavat väljundit teiste omaga. Sisenditeks: tööalased panused, haridus, staazh, eelenv töökogemus, lojaalsus. Väljunditeks: hüved, mida tuntakse olevat saadud läbi oma töö ja ülemuselt, preemiad, lisasoodustused, sotsiaalsed ja psühholoogilised hüvitused. Alahüvituse korral tekib sisepinge, mille tulemusena areneb motivatsioon, et vähendada ebaõiglust: 1.Sisemise füüsilise reageeringuna langeb tootlikkus 2.Sisemise psühholoogilise reageeringuna suurendatakse hüvituse tähtsust 3.Välise füüsilise reageeringuna teingitakse hüvituste suhtes või lahkutakse töölt 4.Välise psühholoogilise reageeringuna otsitakse teine võrdlusalune isik Tunnitöö: töötaja vähendab panust, alaneb töö kvaliteet, väheneb töö kvaliteet
ROLLIPINGED e. KONFLIKTID Nii nagu igas koosluses, esinevad ka peres mitmed rollipinged ja konfliktid. Näiteks : - rollisisesed konfliktid - rolli täitja normid, oskused ja väärtused ei lange kokku rolliootaja rollikujutlusega - rollidevaheline konflikt - rollitäitjate poolt esitatud erinevate rollide ootused on vastuolulised, rollid ei sobi kokku nende täitjate erinevate normide, oskuste, väärtuste tõttu. Rollikonflikti tõttu tekib perekonnas sisepinge. Edasi võib käituda kahel viisil : kas jätkata vanamoodi või teha valikuid oma rollide ja rollikäitumise suhtes. Kasulik on teha teadlikke valikuid, see eeldab aga teadmiste olemasolu rollidest, normidest ja sotsiaalsetest oskustest, empaatiat ning partneriga arvestamise väärtustamist. Rollipinge võib tekkida pereliikme sattumisest teatud olukordades sellisesse positsiooni, millele vastav roll on teise pereliikme poolt juba täidetud.
Juhtimise eksam 1.Mis on organisatsioon? Miks on juhi osa oluline organisatsiooni edukaks tegevuses? Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke. Org. on : kindel eesmärk, liikmed ja kord. Org. edu tagab õige juhtimine. Juht koordineerib teiste tööd ja muudab selle tervikuks Planeerib, motiveerib, organiseerib, kontrollib -> terviklik juhtimine 2. Kuidas on juhi töö (oskused) seotud tema juhtimistasemega organisatsioonis? Tippjuhtimine- üldised strateegilised eesmärgid ja üldine suunamine Täideviiv juhtimine- korraldav, juhendav, kontrolliv tegevus alumistel juhtimistasanditel, et tippjuhtimise poolt kavandatutu ellu viia. Ka spetsialistid ja tehnilised näitajad. On strateegilised juhid- tippjuhid- äriideed, eesmärgid, sihid, võistlusstrateegiad Operatiivne juhtimine- kõik tasemed- tulemuste saavutamine...
väljundit teiste omaga.Sisenditeks on kõik tööalased panused: haridus, staazh, eelnevad töökogemused, lojaalsus, enese sidumine, kulutatud aeg ja energia, töö teostamine. Väljunditeks on hüved, mida tuntakse olevat saadud läbi oma töö ja ülemuselt: töötasu ja preemiad, lisasoodustused, sotsiaalsed japsühholoogilised hüvitused.Kui alluv tunnetab õiglust, jätkab ta samal tasemel. Kui alluv tunneb alahüvitust, tekib sisepinge, mille tulemusena areneb motivatsioon, et vähendada ebaõiglust. Lõppmõju võib olla nii füüsiline kui psühholoogiline, sisemine kui väline: sisemise füüsilise reageeringuna langeb tootlikkussisemise psühholoogilise reageeringuna suurendatakse hüvitusetähtsust· välise füüsilise reageeringuna tingitakse hüvituse suhtes või lahkutakse töölt, välise psühholoogilise reageeringuna otsitakse teine võrdlusalune isik
Asteenilised e passiivsed tundmused, mis järgnevad tavaliselt ülekoormusele, konfliktidele, haigusele. (meeleolu heitlik, surutud) Üks ja seesama tundmus(hirm, rõõm, mure, häbi jne) võib sõltuvalt asjaoludest , inimesest ja tema seisundist tegevust kas mobiliseerida või hoopis pidurdada. Vastandlik olukord- lõhe vajaduste ja soovide ning nende reaalse rahuldamise vahel toob kaasa psüühilise sisepinge. Kõrge sisepinge aga ei saa kaua püsida , sest ta destabiliseerib inimest, kurnab inimest, ja seepärast vajab pinge maandamist. Kolmeks peamiseks mõõduks, mille alusel saame mis tahes emotsioone kirjeldada on: intensiivsus (tugev, nõrk), polaarsus (positiivsus,negatiivsus), kestus (lühiajaline, kestev). Emotsioonide funktsioonid ja füsioloogilised alused Emotsioonide otstarve Emotsioonid täidavad mitmeid funktsioone:
Asteenilised e passiivsed tundmused, mis järgnevad tavaliselt ülekoormusele, konfliktidele, haigusele. (meeleolu heitlik, surutud) Üks ja seesama tundmus(hirm, rõõm, mure, häbi jne) võib sõltuvalt asjaoludest , inimesest ja tema seisundist tegevust kas mobiliseerida või hoopis pidurdada. Vastandlik olukord- lõhe vajaduste ja soovide ning nende reaalse rahuldamise vahel – toob kaasa psüühilise sisepinge. Kõrge sisepinge aga ei saa kaua püsida , sest ta destabiliseerib inimest, kurnab inimest, ja seepärast vajab pinge maandamist. Kolmeks peamiseks mõõduks, mille alusel saame mis tahes emotsioone kirjeldada on: intensiivsus (tugev, nõrk), polaarsus (positiivsus,negatiivsus), kestus (lühiajaline, kestev). 36 Emotsioonide funktsioonid ja füsioloogilised alused Emotsioonide otstarve Emotsioonid täidavad mitmeid funktsioone:
asjalik samm selle lahendamise suunas. Öeldakse, et parem juba õudne lõpp kui lõputu õudus. Konflikti arukal lahendamisel on võimalik ka õnnelik lõpp. Suurel määral sõltub inimeste isiksuslikest omadustest, millise lahendusstrateegia kasuks otsustatakse. Ekstravertsed inimesed reageerivad konfliktile rutem ning soovivad olukorda avalikult arutada. Intravertsed inimesed seevastu vaagivad tekkinud olukorda kauem ja reageerivad pigem siis, kui jõuavad mingile otsusele või sisepinge muutub talumatuks. Mõlemal isiksusetüübil on omad plussid ja miinused. Kuna konflikti on haaratud tavaliselt rohkem kui üks inimene, tulevad mõlema isiksusetüübi eripärad olukorra lahendamisele kasuks. Lahendust võib pakkuda võitlus, kohandumine või kompromiss Sõltuvalt olukorrast tasub valida konfliktilahenduse strateegia ning iga valik on parem kui konflikti eitamine. Tänu konfliktide edukale lahendamisele on võimalik edasi areneda. Elus
See omakorda soosib konflikti tekkimist. Eelarvamus võib olla nii konflikti põhjuseks, mõjutajaks kui ka tulemuseks. See tähendab, et konflikt võib tekkida negatiivsest suhtumisest teise osapoolesse. Eelarvamus võib olla ka konflikti põhiküsimus miks sa minusse nõnda suhtud? Eelarvamused mõjutavad konflikti kulgu ennekõike konflikti kliima kujundamise kaudu, emotsionaaset õhustikku, milles konflikt toimib. Sisepinge ja ärritus kujundavad konflikti kliima, milles konstruktiivne käitumine on raskendatud. Lisaks pingelisele kliima kujundamisele soosib eelarvamus konflikti eskalatsiooni, konflikti väljumist kontrolli alt nii sisulises kui ka ematsionaalses tähenduses. Konflikti algastmel tegeldakse konkreetse tüliküsimusega, konflikti arenedes seatakse kahtluse alla teise osapoole pädevused ning vohava konflikti puhul tunnetatakse teist osapoolt moraalselt kõlvatuna ja rikutuna
Kõige kiiremini inimesed mõistavad just polaarsuse emotsiooni. Tuntakse esimesena, kas mul on hea või halb olla. (armastus-vihkamine) - jõud ja intensiivsus - kestus – aja dimensioon; emotsioon tekib, kulgeb ja kustub ning kaua see kõik aega võtab Lisaks on veel tunnusteks: - kaksikpidisus ehk ambivalentsus (tundmuste segunemine nt armukadedus) - sisepinge (kõrge sisepinge destabiliseerib isiksust, kurnab inimest ning seetõttu ongi vajalik pinge maandamine) Üldine reegel siinkohal on, et intensiivsus ja kestvus on pöördvõrdelises seoses. Nõrgema intensiivsusega emotsioon suudab tavaliselt kauem püsida ning vastupidi. Emotsioonid on oma loomult: - liigilise kogemuse vormiks - vahendiks individuaalse kogemuse kujunemisel Emotsioonide funktsioonid Mis on emotsioonide otstarve
Usulise kogemuse tüpoloogiad on koostatud kahest põhimõttest lähtudes: ● Metaanalüütiline (meetod, mis tähendab järelduste tegemist mitmete erinevate uuringute põhjal)- mille abil erinevatele käsitlustele ja uurimustele tuginedes esitatakse usulise kogemuse loetelu. Metaanalüütiline tüpoloogia nt. Spilka ja McIntosh (1995), kes eristavad kinnitavaid, kaasaelavaid, ekstaatilisi (s.o teadvuse teisenenud seisund, mida iseloomustab organismi sisepinge, kõrgenenud emotsionaalsus ja kontakti kadumine ümbritseva füüsilise reaalsusega) ja ilmutuslikke usulisi kogemusi. Kinnitavad- viivad pühaduse või jumaliku tõe sügavamale mõistmisele Kaasaelavad- tekitavad tunde/arusaamise dialoogist üleloomulikuga Ekstaatilised- väljendavad intensiivset läheduse kogemist üleloomulikuga Ilmutuslikud- teostuvad visioonide kaudu, milles inimene jõuab mõistmisele ja/või äratundmisele.
N ; A 3. lubatava koormuse määramine N A . Näide Varem vaadeldud näitel koostasime varda sisejõuepüür. Valides materjaliks teras S235J2G3 leiame täisümarvarda minimaalse läbimõõdu ning koostame pingete ja deformatsioonide epüürid. Sisejõu epüür Sisepinge epüür Deformatsioonide N, kN , MPa epüür l, mm C II II – – l2 3F 0,12 40 81 B I I
konfliktidele, haigusele. Üks ja seesama tundmus (hirm, rõõm, mure, häbi jne) võib sõltuvalt asjaoludest, inimesest ja tema seisundist tegevust kas mobiliseerida või hoopis pidurdada. Tunduste polaarsus (armastus-vihkamine), ambivalentsus (vastupidiste tundmuste üheaegne üleelamine), ebamäärasus (uued olukorrad). Vastandlik olukord lõhe vajaduste ja soovide ning nende reaalse rahuldamise vahel toob kaasa psüühilise sisepinge. Kõrge sisepinge ei saa kaua püsida, sest ta destabiliseerib isiksuse, kurnab inimest, ja seepärast vajab pinge maandamist. Võib läbi elada aktiivsusseisundina või hoopis pidurdusseisundina. Orienteerumisrefleksile rajanev orienteerumistundmus muutub selgeks emotsionaalseks suhtumiseks niipea, kui ta seondub mingi konkreetse vajadusega. Emotsioonid intensiivsus, polaarsus, kestus Emotsioonid hindavad, ergutavad/pidurdavad aktiivsust, suunavad tähelepanu, stimuleerivad
tegelaste hingeseisundeid avatakse vaid vihjamisi. ,,Kõrboja peremees" on talupojaromaan, kus kõneldakse ja mõeldakse maast ning selle harimisest, kuid oluliseks saab peremeheküsimus: suur ja jõukas Kõrboja talu vajab peremeest. Kõrboja Rein on olnud selles rollis pigem unistaja töömees, oma ebaõnnestumist tunnetades annab ta talu tütrele üle. Seega peaks Kõrboja Anna mehest saama Kõrboja peremees. Kuigi romaanis räägitakse vaid Kõrboja peremehe osast, loob romaani sisepinge sama küsimuse teine pool: kellest saab Anna mees? Nii varjub peremeheromaani taha lugu inimsüdametest ja nende igatsusest. Vägeva Kõrboja kõrval seisab vaene Katku talu. ,,Kõrboja peremees" on Katku Villu ja Kõrboja Anna armastuse lugu. Ent see pole tavaline armastuslugu selles loos tehakse kõik, et tundeid peita ja varjata. Armastusest mitte ainult ei räägita, sellest isegi ei mõelda, ometi on romaan tulvil sõnadetagust pinget
sugestiivne elukujutus ning kordustele rajatud eepiline stiil. See on hoolikalt läbimõeldud ülesehitusega, lihtne ja poeetiline romaan.Talupojaromaan,kus räägitakse maast ja selle harimisest,kuid oluliseks saab ka peremeheküsimus: suur ja jõukas Kõrboja talu vajab peremeest.Kõrboja Rein on olnud selles rollis pigem unistaja kui töömees, oma ebaõnnestumist tunnetades annab ta talu tütrele üle.Seega peaks Kõrboja Anna mehest saama Kõrboja peremees.Romaani sisepinge loob sama küsimuse teise poole- kellest saab Anna mees ? Peremeheromaani raha varjub taha lugu inimsüdametest ja nende igatsusest.Kõrboja kõrval seisab vene Katku talu. See teos on Katku Villu ja Kõrboja Anna lugu.Aga tunnete varjamiseks tehakse kõik, armastusest isegi ei mõelda.Villu ja Anna armastuslugu jääb aga igatsuste ja ootuste tasemele,kuni asi jõuab nukra lahenduseni- Villu enesetapuni. Sisukokkuvõte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
