Kodamis küsimused Ajaloos 16.01.2009 1. Vabrikutööstuse tekkimine lk 155-157 2. Raudteeliiklus, aurik, auto lk 158 3. Yhiskond lk. 159 4. Nelikliit ja Pyha Liit lk. 165 - 166 5. Püha Liidu lagunemine lk. 167 6. Rahvuslik liikumine lk. 179 7. Napoleoni sõdade aeg lk. 198 8. Põhja Saksa Liidust keisririigiks lk. 225 9. Territoriaalne ekspansioon lk. 214 215 10. Yhiskonna sotsiaalne etikett lk. 218 1. Üleminek manufaktuuridelt vabrikutööstusele, mis tähendas tööstuslikku pööret ehk tööstuslikku revolutsiooni. Aluseks olid leiutised, mis võimaldasid asendada esemete käsitsi valmistamise nende tootmisega masinate abil. See üleminek tähendas üleminekut manufaktuuridelt vabrikule. Vabrikutööstuse juhtivaks haruks sai puuvillatööstus, mis tõi
liberaalsed reformed b) Nikolai I (1825 1855) tagurlik valitseja, kes püüdis säilitada kehtivat korda: sandarmite korpus venestamine c) Aleksander II (1855-1881) mõistis muudatuste möödapääsmatust. Pärisorjuse kaotamine (1861) d) Aleksander III (1881 1894) vastureformid: tagurlik reformivastane poliitika isevalitsuse kindlustamiseks e) Nikolai II (1894 1917) jätkas üldjoontes isa poliitikat. 2. Territoriaalne ekspansioon a) Euroopas: Soome. Poola, Bessaraabia, Kaukaasia b) Aasias: Kasahstan, Kaug-Ida c) XX sajandi algul: 16,8% maismaa territooriumist 10% maailma rahvastikust 3. Koloniaalpoliitika ja venestamine a) Impeeriumi kooshoidmise meetodid: karmist sõjaväelisest võimust ulatusliku autonoomiani b) Unifitseerimine ühetaolised seadused c) Bürokratiseerimine arvukas ametnikkond d) Venestamine eriti äärealadel Aleksander III ajal 4. Ühiskonna militariseeritus
Weimari Vabariik Saksamaal ning selle nõrkuse põhjused 1919. aastal kuulutati Saksamaal välja vabariik. Kuna selle põhiseadus töötati välja Weimari linnas, siis hakati uut riiki kutsuma Weimari Vabariigiks. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos, mille eluiga jäi aga lühikeseks- Weimari Vabariigi populaarsus elanikkonna hulgas oli väike, mistõttu see 1933. aasta jaanuaris pärast Adolf Hitleri võimuletulekut lagunes. Miks see lagunes ehk mis olid selle nõrkuse põhjused? 1919.- 1920. aastatel toimus Versailles's rahukonverents, kus töötati välja rahuleping. Selle tingimused olid saksa rahva jaoks ülirasked ja need ei soodustanud stabiilsuse kasvu Weimari Vabariigis. Demokraatia hukule Saksamaal aitasid kaasa Esimese Maailmasõja võitnud Antanti riigid, eriti Prantsusmaa. Rurhi okupeerimine prantslaste poolt tõi kaasa tõelise krahhi Saksamaa majanduselus. Sõja tagajärjel niigi nõrgestatud majanduselu suri pr...
Uus riik Ameerika Ühendriigid senine riikide liit muutus liitriigiks USA-ga liidetud uued territooriumid jäeti üldiseks vabaks koloniseerimiseks Põhimõte, et kui mingile alale on asunud väh 60 000 meest, võib moodustada uue osariigi USA esimene president 1789.aastal George Washington Uue pealinna Washingtoni rajaminem, mis välistas võimalikud osariikidevahelised pinged, kui mingi linn oleks valitsuse poolt välja valitud Territoriaalne ekspansioon 19.saj esimene pool hõivati uusi alasid nii diplomaatilisel teel kui ka sõjalise jõuga Põhjendus: Ameerika Ühendriigid peavad valitsema oma mandrit mitte sekkuma Euroopa asjadesse 1820.a president James Monroe lausa nõudis Euroopa eemalejäämist Ameerikast Territoorium suurenes 3 korda, loodi juurde 23 uut osariiki 1790.a elas seal 3,9 mln ja 1820.a 9,6 mln inimest, 1860.a aga juba 31,4 mln Uus keskus New York
Homo habilis Homo neanderthalensis 2,5 mln a.t. Vanimad seniavastatud kivist tööriistad (tõenäoliselt Homo habilis) 1,6 mln a.t. Varaseim tõendus tule kasutusest (tõenäoliselt Homo erectus) 1,0 mln a.t. Algab Homo erectuse väljaränne Euroopasse ja Aasiasse 200 000 a.t. Pärisinimese tõenäoline sünniaeg Kesk Aafrikas 100 000 a.t. Algab arhailise pärisinimese ekspansioon Aafrikast teistele mandritele 12 000 a.t. Euroopas sureb välja inimese suurim jahiloom mammut Raul Vaiksoo "Aja lugu" http://static.guim.co.uk/sys images/Environment/Pix/columnists/2011/6/1/1306950332353/Australopith ecusafricanu006.jpg http://eternitynessy8.blog.com/files/2011/09/hom_habilis.jpg http://www.arthursclipart.org/prehistoricman/cave/homo%20erectus %202.gif http://www.knihya.cz/wpcontent/uploads/2010/03/homo neanderthalensis.jpg
KLASSID - kihid, millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest), SOLIDAARSUS (ühtekuuluvus), IDEOLOOGIA (väljendab klassihuve), KLASSIVAEN (teise klassi vastu), poliitiline ORGANISATSIOON (parteid, liikumised). Klassile on iseloomulik EKSPANSIOON - allasurutud klassi (talupojad, töölisklass) huvid leiavad mõistmist teiste klasside ja kihtide ( feodaalid, kodanlus, intelligents) esindajate seas, kes sageli töötavad välja vastava ideoloogia ja aitavad luua organisatsiooni võitluseks nende huvide eest. KONFLIKTITEOORIA. VÕIMU PRIVILEEGIDE KAITSMINE - need, kelle valduses on rikkused ja võim, saavad suurema osa ühiskonnas toodetud hüvedest, ja püüavad oma seisundit säilitada. K
Islamiusulised e. moslemid e. muhameedlased (kokku 1 miljard 300 000) on enamuses 35-s riigis, riigiusuks on see 28-s riigis. Islam on monoteistlik (tunnistab vaid ühte jumalat). Usuvooludest moodustavad 80% suniidid, aga eksisteerivad ka shiidid, sufistid jm. See radikaalne religioon kujunes välja 7. sajandil Araabia poolsaarel. Kahe sajandi jooksul toimus ekspansioon Prantsusmaa ja Indiani. Esialgu oli moslemitel ühtne riik, kalifaat, pealinnaks Bagdad (hiljem tekkis ka Hispaania aladel). Hispaania moslemeid nimetatakse maurideks. 10. saj. lagunes Bagdadi kalifaat erinevateks riikideks, maurid tõugati välja 15. saj. Araabia keel aitab rahvaid ühendada ja usku levitada. Ishlam on araabia keeles alistumine ja Jumala tahtele allumine. Koraan on Islami pühakiri ja Allahi ilmutus, mille 114 peatüki vahel puudub seos. Need järjestatakse pikkuse järgi
MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 · Balti ristisõda - sõda eestlaste, lätlaste ja leedulaste kristianiseerimiseks ja nende alade vallutamiseks 13.sajandil saksa ristisõdijate poolt. · Muistse vabadusvõitluse peamiseks allikaks on munk Henriku "Liivimaa kroonika". · Balti ristisõja põhjused: - sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). - soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. - Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13
Töölisklassi noored ei õpi nii palju edasi kui keskklassi noored. Tracking õpilaste paralleelklassidesse jagamine tulemuste alusel Koolide vaheline ebavõrdsus taseme poolet: Õpilaste keskmine akadeemiline edukus Kõrgkooli sissesaanute protsent Kooli prestiiz ühiskonnas Kooli ressursi rikkus Õpilaste arv ühe õpetaja kohta Jne. Jame Coleman kooli tase ei mängi rolli õpilase edukuse määramisel, õpilase perekndlik päritolu loeb. (alahindas kooli taseme rolli) Hariduslik ekspansioon hariduse suurenev lemik, keskm haridustase inimestel kõrgem Haridus funktsionalism ja konfliktiteooria Funktsianolistlik e inimkapitali teooria(Bevker, Parsons) Koolis valmistatakse inimesi ette ühiskondlikke tööde jaoks. Koolis omandatakse edasiseks eluks vajalikud teadmised. Kõrgema haridusega inimesed-> suurem inimkapital -> on paremini ette valmistatud -> parem/tasustavam töö. Haridussüsteem aitab kaasa ühiskonna
Rahalehmad- stabiilne aeglaselt kasvav turg- madal kulu, suur tulu. Tähed- valitsev seisund kiiresti kasvaval turul- suured kulud. Küsimärgid- väike osatähtsus, kulud ületavad tulusid. Koerad- väike osa aeglaselt kasvaval turul. 4. Ansofi maatriks - firma tegevus (toote arendamine...) TOODE OLEMASOLEV UUS O L E M A EKSPANSIOON TOOTE S TURUL O ARENDAMINE L T E V U R G TURU LAIENDAMINE DIVERSIFIKATSIOON U U S Ansoffi maatriksis on kesksel kohal turg ja toode, mis rahuldab turu vajadust. See soodustab selle mudeli rakendamist strateegilises turunduses ja juhtimises.
Nõnda tekkisid Senegambial ja osalt Nigeril varakult kontaktid araablastega ja berberitega, kuid 11. sajandil rajatud Timbuktu (Tombouctou) võttis islami vastu alles 1591. Sellesse linna jõudis kuulus araabia rändur Ibn Battuta 1352. aastal ning tema reisid Mombasasse praeguses Kenyas ja Kilwasse praeguses Tansaanias annavad meile kõige varasemad teated riiklikest moodustistest Ida-Aafrikas. Araablased said Ida-Aafrika ranniku koloniseerida India ookeani kaudu, kuid Aafrika sisemaal ekspansioon lõunasse peatus tihedate dzunglite tõttu, mis ulatusid umbes kümnenda põhjalaiuskraadini. Viimane suur araabia vallutus Aafrikas oli Nuubia, mis jäi kristlikuks 14. sajandini. Vahepeal olid araablaste vallutused teinud Vahemere peaaegu araabia sisemereks, kuid 11. sajandil ajasid normannid saratseenid välja Sitsiiliast ja Lõuna-Itaaliast. Edasi püüdsid nad Tuneesiat ja Tripolit rünnates jõudude tasakaalu muuta. Pärast seda tekkis Venezial, Pisal,
Sdadele andsid hoogu vaenused katoliiklaste ja protestantide vahel. Vaade Tallinnale 16. sajandi lpul. Kogu 17. sajandi Euroopa ajalugu mjutas tsentraliseeritud Vene riigi tugevnemine. 15. sajandi lpuks oli Moskva alistanud teised vene vrstiriigid (teiste hulgas ka Eesti ala vahetud naabrid, Novgorodi ja Pihkva) ja vabanenud ka 13. sajandist psinud mongoli-tatari lemvimust. Sjalise eduga ha kasvavaid suurriiklikke ambitsioone toetas ideoloogiline ekspansioon: Moskva riigist hakati knelema kui kolmandast Roomast ja uuest Iisraelist, Moskva suurvrsti ksitati igeuskliku maailma peana. Need tendentsid said alguse juba suurvrst Ivan III vimuperioodil (14621505) ja svenesid veelgi Ivan IV Julma valitsemisajal (1530/15471584). 1547. aastal end esimeseks Vene tsaariks kroonida lasknud Ivan IV poolt jrjekindlalt lbi viidud haldus-, kohtu- ja sjavereformid lid isevalitsusele kindlama aluse ja suurriigile kohasema sisekorralduse. 1550. aastail sai Moskva
Venemaa sajandil Vene impeerium 19. sajandil Territoriaalne ekspansioon 19. saj algul, Venemaa suur riik, mille valdused Ida-Euroopas, Põhja-Aasias ja Põhja-Ameerikas. 19. saj teisel poolel suurenes riik 16mln km2 18mln km2-ni (Soome, Poola, Bessaraabia, Kaukaasia, Taga-Kaukaasia ja Kasahstani arvelt). 20 saj alguses 22,2 km2. Seal 182,5 mln elanikku. Impeeriumi keskseks Suur-Vene. Kokku oli 29 kubermandu Venemaa Euroopa osas. Läänes lisaks 15. Idas lisaks 10 ja lõunas 3. Koloniaalpoliitika ja venestamine
MN otsused formuleeritakse õigusaktidena .Neid on 3 : 1)määrus- kõige rangem 2)direktiiv- kuulub täitmisele 3)otsus ja arvamus- otsus- täitmine kohustuslik, arvamus soovituslik Euroopa parlamendi president: Jezzy Buzek NATO- austati: 4 aprill 1949 Washington (USA) loodi Kanada peaministri Lester Pearsoi idee alusel. Eesmärgid ,ajendid: 1) mure saksamaa ja NSVL pärast 2)NSVL sõjalise võimsuse kasv 3)poliitiline- ja ideoloogiline ekspansioon Ida- ja Kesk-Euroopas. 4) omavaheliste tülide lahendamine rahumeelselt 5) Iseseisvuse ja julgeoleku ohustumise korral konsulteeritakse üksteisega 6)liikmesriikide territoriaalne terviklikkus NATO organid: 1)kõrgeim organisatsioon on Põhja-Atlandi nõukogu 2)kogunetakse 2x aastas pea- ja välisministrite tasandil. 3)Nato peaminister: Andres Fogh Rasmussen 4)kaitseplaneermisie komitee 5)sõjaväekomitee
u 2034 Algavad semiitlike amoriitide rünnakud Sumeri vastu Ääremärkus: Kiilkirja peetakse ekslikult vanimaks. Hieroglüüfiline või piltsõnum eksisteeris juba ca 30 000 aastat tagasi. Altamira koobaste n-ö taevavõlvi kirjeldus. Kiilkiri oli ratsionaalne vajadus. Erinevalt Egiptusest oli Sumeri rahvastel geopoliitiliselt soodsam asukoht. Egiptus algas Deltast ja lõppes neljanda kärestikuga. Oli ühel või teisel etapil siiski ühtne riik. Ekspansioon põhja ei vajanud lihtsustatud sõnumit. Hieroglüüfkiri oli valitute pärismaa. Sumer aga oli n-ö kaubavahetuse ristteel. Mis eeldas ja vajas kii(R)lkirja. Puhtalt praktiline vajadus. u 2000 Induse oru tsivilisatsiooni kokkvarisemne u 1965 Egiptus vallutab Nuubia. Uus piir kulgeb u 1900 Kreetal võetakse kasutamisele Teise kärestiku kohalt potikeder
kuid esines ka väga palju sisetülisid. Korduvalt proovisid kristlased ühineda - üheks parimaks ja õnnestuinumaks ühendajaks on Alfonso VIII, kes valitses nagu keiser (st. nõrga võimuga) kõikide Ibeeria poolsaare kristlaste üle. Rekonkista ajal toimus ka mõlemal poolel kodusõdu ja pärilussõdu. Paavst toetas sõdu lobitöö ja rahaga. Sõjast võtsid osa templirüütlid ning johanniidid. Üldiselt iseloomustas sõda kristlaste ekspansioon. Sõda lõppes kristlaste võiduga, tekkisid portugali ja hispaania kultuur, keel ning riigid, mis hakkasid tuleviku maailmas tähtsat rolli etendama. Esialgu lasti mauridel Ibeeria poolsaarele jääda, kuid hiljem muutus Ibeeria poolsaar marukatoliiklikuks, kus teiste usundite uskujatel pole kohta ning riigist põgenesid moslemid ja juudid. Kui poleks toimunud rekonkistat, poleks sellisel kujul nagu nad praegu on, saanud välja areneda portugali ja hispaania kultuur, mis on väga omapärased
Kodusõja lõpus teenis föderaalvägedes üle 200 000 mustanahalise sõduri. 1862. aastal võeti vastu jaosmaade seadus. Majandus Kodusõjale järgnes kiire majandusliku tõusu aeg. Selle eelduseks olid kasutamata maavarad ja arvukas sisserännanud tööjõudu. Võeti kasutusele kõik avastatud tehnilised leiutised ja uuendused. Arengut soodustas ka raudteede ehitamine 19. sajandi lõpuks oli USA maailma juhtiv tööstusriik. Massiline immigratsioon Ameerika tööstuslik ekspansioon sai võimalikuks ainult seetõttu, et oli olemas odav tööjõud, alates 1860ndatest saabusid Ameerikasse hiigelsuured immigrantidehulgad. Pärast 1880ndaid tõusis sisserännete arv niivõrd, et see moodustas teadaolevalt kõige ulatuslikuma rahvaste rände ajaloos. 1881-1920 immigreerus rohkem kui 23 mln inimest. Välispoliitika Eesmärgiks oli ülemvõimu kehtestamine läänepoolkeral. Hispaania-Ameerika sõja järel liideti Hispaania kolooniad Vaiksel ookeanil, mis
valitsejad elasid luksuses, oli see vaid islamimaade väline sära. Tegelikkuses peatus hariduse, teaduse ja muu kultuuri areng, moslemi kaupmehed ei olnud suutelised võistlema Euroopa omadega, kellel oli paremad sõiduvahendid, odavamad kaubad ja tõhusamad relvad. Islami levik aeglustus ning paikadesse, kuhu islam oli jõudnud hilja, imendus islamikultuur lihtsalt kohalikku tavaolustikku, suutmata end täielikult maksma panna. Probleeme tekitas islamiühiskonnale ka Euroopa ekspansioon ning kristliku tsivilisatsiooni globaalne levik uusajal, millele avaldasid islamimaad nii moraalset kui ka sõjalist vastupanu. Vaatamata püüdlustele eralduda muust maailmast ning tõrjuda välja kõik euroopalik, tuli islamimaadel lõpuks ikka kohaneda Euroopa kultuurimõjudega, nagu näiteks trükikunst, ilmalik haridus, teater jms. Islami ranged dogmad, Koraani ja sunna sätted aga nöörisid ühiskonda edasi ning islamist taganejaid ähvardas surmanuhtlus.
3. Avaliku halduse jaoks aruandekohustuslikkus Leidke iga punkti eristavad tunnused. Mis järeldused teete Weberi käsitluse kohta? Bürokraatiate eristamise dimensioonid Eesmärk Rahastamise Vastutuse viis Toode/teenus meetod Jäik Dotatsioon Avalik struktuur Paindlik Müük Eraviisiline struktuur Weberlik poliitiline sotsioloogia · Bürokraatia ekspansioon mida vastukaaluks seada? · Sotsialistlik illusioon eraomandus on vähemuse valitsemise ainus toetuspunkt. Kas? · Juhikeskne demokraatia kuidas hakkama saada bürokraatia kalduvusega ületada administratiivne funktsioon? David Beetham 1996, "Bureaucracy" 5 15.03.2010
Samas on oluline rõhutada, et kaugeltki kõiki globaliseerumise ilminguid ei pea kõik ettevõtted strateegiliste otsustuste langetamisel arvesse võtma. Selleks, et mõista tänapäeva maailma, ei tuleks rääkida mitte ainult globaliseerumisest, vaid kolmest omavahel seotud trendist. Nendeks on tehnoloogia kiire areng, globaliseerumine ja erinevate elulaadide paralleelne ja senisest suurema kokkupuutepinnaga kooseksisteerimine. Termini "globaliseerumine" võimas ekspansioon maailmas leidis aset 80ndate aastate teisel poolel. Tabel 1. Rahvusvahelistumise ja globaliseerumise võrdlus Peter Dicken'i järgi [3]. Rahvusvahelistumine Globaliseerumine Ulatus võib olla regionaalne, katta Haarab kogu maailma või vähemalt vaid ühte või paari kontinenti. enamikku kontinente, suhted Suhted võivad olla bilateraalsed. valdavalt multilateraalsed.
TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) Oskustöölised. Lihttöölised Kriitika: meestestekeskne; ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega;muutuvad olud ühiskonnas ja indiviidi tasandil; ei arvestatud eliidi positsiooniga Klassid: • Kõrgklass - jõuakamad ühiskonnaliikmed, vana raha kõrgklass - pärandatav jõukus, uue raja kõrgklass- uus eliit, meelelahutustööstus,sport • Keskklass - enamus rahvastikust, “valgekraeliste” töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul, hariduse ekspansioon, klassihierarhia püramiidist rombiks • Töölisklass - kahanev trend; oskustöölised,lihttöölised • Alamklass - marginaalsedja tõrjutud, pikaajalisedtöötud,sotsiaalametite kliendid, kodutud; etnilised vähemused, immigrandid Debatt: • Klassid paberil - kuuluvustunne • Klassid on surnud - klassi-identiteedilangus, sümbolite teisenemine, kultuuriline pööre
TÖÖLISKLASS („sinikraed“, füüsiline töö, wages) Oskustöölised. Lihttöölised Kriitika: meestestkeskne; ei arvesta tööturul mitteaktiivsetega; muutuvad olud ühiskonnas ja indiviidi tasandil; ei arvestatud eliidi positsiooniga Klassid: • Kõrgklass - jõukamad ühiskonnaliikmed, vana raha kõrgklass - pärandatav jõukus, uue raja kõrgklass- uus eliit, meelelahutustööstus, sport • Keskklass - enamus rahvastikust, “valgekraeliste” töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul, hariduse ekspansioon, klassihierarhia püramiidist rombiks • Töölisklass - kahanev trend; oskustöölised, lihttöölised • Alamklass - marginaalsed ja tõrjutud, pikaajalised töötud, sotsiaalametite kliendid, kodutud; etnilised vähemused, immigrandid Debatt: • Klassid paberil - kuuluvustunne • Klassid on surnud - klassi-identiteedilangus, sümbolite teisenemine, kultuuriline pööre
eri arengutasemetel või eri trajektoori pidi kulgevate)elulaadide paralleelne ja senisest suurema kokkupuutepinnagakooseksisteerimine. Globaliseerumine võimendab ülejäänud kahte trendi, annab neile suurema ruumilise haarde, samas tema arengutasemeid ühtlustav, homogeniseeriv mõju on jäänud, vähemalt esialgu, prognoositust väiksemaks. Samas on jälle tehnoloogia areng globaliseerimise üheks "mootoriks". Termini "globaliseerumine" võimas ekspansioon maailmas leidis aset 80ndate aastate teisel poolel ja seostub suuresti just USAst pärit gurudega. Peab siiski nentima, et suur osa uude terminisse pandud sisust oli sama, mida oli juba varem käsitletud rahvusvahelistumine mõiste raames. Laienes termini geograafiline haare (kommunistliku maailma avanemine ja alanud transformatsioon) ja lisandus siiski ka mõningaid sisulisi uusi momente (Terk, 2002). Globaliseerumise ajalugu
Aafrika. Ta seletab, et enne 1500a olid erinevad tsivilisatsioonid omavahel geograafiliselt eraldatud ning ideede ja tehnoloogia levimine võttis aega sajandeid. Teaduse ja tehnoloogia areng on Huntingtoni järgi tsivilisatsioonide tekkimise ja arengu katalüsaatoriks ja pärast aastat 1500, kui lääne tsivilisatsioonile sai võimalikuks üle ookeanide sõit, algas järsk läänelike ideede, väärtuste ja religiooni ekspansioon ja lõpuks ka nende domineerimine. 20. sajandi rahvusvahelistes suhetes muutus Lääne tsivilisatsiooni ühepoolne mõju ülejäänutele ,,mitmesuunaliseks vastastikuseks mõjuks kõikide tsivilisatsioonide vahel". Kultuurilised mõjud tsivilisatsioonide vahel on nüüd üksteisest sõltuvad, Lääne tsivilisatsioon mõjutab ja on mõjutatud teistest maailma tsivilisatsioonidest. Samas Huntington väidab aga,
Nõrk tugev TURU Kiire · Senise tegevusstrateegia ümberkujundamine, · Jätkamine kontsentreerununa KASVUTEM keskendudes endisel ühele tegevusalale; ühele tegevusalale (+ PO · Teise ettevõtte omandamine samal rahvusvaheline ekspansioon tegevusalal konkurentsipositsiooni kui turuvõimalused tugevdamiseks; eksisteerivad) · Vertikaalne integratsioon (kui see tugevdab · Vertikaalne integratsioon (kui konkurentsipositsiooni) see tugevdab
kõrgklass: • Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest. • Tinglikult: ‘vana raha kõrgklass’ (pikaajaline põlvkonnitipärandatav jõukus) ja ‘uue raha kõrgklass’ (uus eliit, nt meelelahutustööstus, sport, infotehnoloogia jmt) keskklass: • Enamus rahvastikust, mitmekesisus • „valgekraeliste“ töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul (spetsialistid, juhid, ametnikud), “manageride revolutsioon” – struktuurimuutused majanduses, riigi funktsioonide laienemine, bürokraatia kasv. • Hariduse ekspansioon töölisklass: • Kahanev trend • Töölisaristokraatia, oskustöölised, lihttöölised • Keskklassistumise tees – affluent worker (jõukas tööline) alamklass: • Marginaalsed ja tõrjutud
ainult Anatoolias. Seda põhjendatakse ka põllumajandusega. Põllumajandus levis Euroopasse 10 000 aasta eest kindlasti Anatooliast. Kui põllumajandus tuli Anatooliast ja indoeurooplased ka, seega oleks loogiline, et just nemad tõid põllumajanduse, kuigi paljud pole selle teooriaga päri. Aga kui need polnud indoeurooplased, kes siis? Miks pole neist keelejälge jäänud? Sest keel levib tavaliselt koos põllumajandusega. Bantude ekspansioon Aafrikas leidis aset umbes 4500 aasta eest ja on täiesti kindel, et bantu keele kõnelejad levitasid põllumajandust ning säilitasid oma keele. Suur osa Lõuna Aafrikast kõneleb nüüd bantu keeli. Ajakirja Tarkade Klubi Geneetikud saavad oma uurimistel toetuda DNAle. Mis on aprillinumbris: keeleteaduse vaste geenidele? · Millised geenid juhivad evolutsiooni? · Mobiilid muudavad inimese mõtlemist · Päris-Robinsoni elu üksikul saarel · Kuidas lennata
kasvab. SKP lõhe on lühiperioodi nähtus. Majanduse konjunktuurikõikumised e. majandustsüklid (äritsüklid, business cycles): tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Alternatiivne definitsioon: tegeliku SKP kasvutempo kiirenemise ja aeglustumise perioodiline vaheldumine. Majandustsükli faasid on haripunkt, langusfaas (retsessioon), alang e. madalseis, tõusufaas (ekspansioon). Tipp ja alang on lühiajalised tasakaaluseisundid e. pöördepunktid. Katkendjoon esindab joonisel SKP tasemeid, kui areng oleks ühtlane, st potentsiaalset SKPd. Majandustsükkel avaldub makromajanduses sisemajanduse koguprodukti, tööhõive, töötuse, inflatsiooni jm näitajate üheaegse muutumisena. Eratarbimise ja investeeringute maht, hinnad, palgad ja intressimäärad on protsüklilised näitajad, st nad muutuvad SKPga samasuunaliselt. Töötuse määr muutub SKPle vastassuunaliselt.
omavahelised suhted, omanäoline kunsti ja kultuurielu Euroopa piirid • Euroopa kui ladina keele ja (rooma) katoliku usu läbi ühendatud maade kogum oli veel 8.saj, kuid hakkas nüüd laienema - Normannide vallutus liitis Euroopaga lõplikult Inglismaa ja võitis Bütsantsi mõju alt tagasi Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia, - Hispaanias käis reconquista ehk Pürenee poolsaare tagasivallutamine araaablastelt • - Saksa ekspansioon suundus itta ja selleavalduseks oli orduriigi loomine, millega Euroopa idapiir kinnistus Narva jõel . • Tanlastel, norralastel ja rootslastel õnnestus Euroopaga liituda, et neid oleks vallutatud - Soome hõlmati Euroopasse rootslaste poolt - Sageli käibisid sõnd „ladina“ ja „frangi“ sünonüümidena. - Rahvusvahelist suhtluskeelt nimetatakse tänini lingua-franca - Ladinakeelsest ja katoliiklikust Euroopast idas
kasvab. SKP lõhe on lühiperioodi nähtus. Majanduse konjunktuurikõikumised e. majandustsüklid (äritsüklid, business cycles): tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Alternatiivne definitsioon: tegeliku SKP kasvutempo kiirenemise ja aeglustumise perioodiline vaheldumine. Majandustsükli faasid on haripunkt, langusfaas (retsessioon), alang e. madalseis, tõusufaas (ekspansioon). Tipp ja alang on lühiajalised tasakaaluseisundid e. pöördepunktid. Katkendjoon esindab joonisel SKP tasemeid, kui areng oleks ühtlane, st potentsiaalset SKPd. Majandustsükkel avaldub makromajanduses sisemajanduse koguprodukti, tööhõive, töötuse, inflatsiooni jm näitajate üheaegse muutumisena. Eratarbimise ja investeeringute maht, hinnad, palgad ja intressimäärad on protsüklilised näitajad, st nad muutuvad SKPga samasuunaliselt. Töötuse määr muutub SKPle vastassuunaliselt.
tähelepanu oli Aafrika piirkonnas: samal ajal käis Itaalia-Etioopia sõda. Prantsusmaa, keda see Versailles' lepingu rikkumine eriti ohustas, jäi reageerimisega hiljaks ning seati toimunud fakti ette. Itaalia-Saksamaa suhted tihenesid Jaapaniga. Kuigi Versailles' rahuleping oli soosinud patsifismi, kasvas Antikominternipaktist peagi välja Berliini-Rooma-Tokyo telg. 1937. aasta lõpul koostatud salajases Hossbachi memorandumis kinnitas Hitler, et tema eesmärkideks on territoriaalne ekspansioon Kesk-Euroopas eluruumi (Lebensraum) võitmiseks ja juutide hävitamine. Esimesena kaotas 1938. aastal iseseisvuse Austria. Seejärel üritas Hitler likvideerida Versailles' rahuga rajatud deemokraatlikku Tehhoslovakkiat. Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid Daladier ning Chamberlain olid 1938. a septembri Müncheni konverentsil sunnitud Saksamaale loovutama Tehhoslovakkia sakslastega asustatud ala Sudeedimaa. Kuid juba mõne kuu pärast hõivas Saksamaa ka ülejäänud osa Tehhoslovakkiast
vastastikku sõjalise jõu kasutamisest ja tunnustatakse II MS järgseid piire. Tähesõdade programm- R.Reagani poolt alustatud programm, millega taheti kosmos militariseerida ja rajada sinna raketikaitsekilp. Strateegiline relvastus- tuumarelvad, vesinikpomm, lühi- ja keskmaaraketid, ballistilised raketid. Bipolaarne maailm- kahepooluseline maailm peale II MS külma sõja ajal. Blokk- riikide või parteide liit. Doktriin- poliitiline või sõjaline põhimõte. Ekspansioon- sissetung, oma mõju või riigipiiride laiendamine. Isikud (riik, staatus ja osalus külmas sõjas)! L. Breznev- osalus Praha kevades, selle tulemusena kehtestas doktriini, et kui Ida- Euroopa riikides on mõni süsteem hädaohus, siis NL-i kohus on seal kord taastada ja Vietnami sõjas toetas Vietnami DV-d, oli NL-i riigijuht kuni 1982. aastani. F.Castro- tema juhtimisel kukutati Kuuba diktaator, sai ise Kuuba valitsusjuhiks. W.S
Põhikonkurent Euroopas oli Inglismaa. Tööstuses oli Saksamaa juba ees. Ainult USA-ga ei suutnud Saksamaa võistelda. Välispoliitika aktiivne. Juba 1890nd. algas Saksamaa võitlus maailma jaotamise pärast. Üleminek Euroopa- poliitikalt maailmapoliitikale, mis tähendas sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse. (Tugeva sõjalaevastiku loomine, koloniaalpoliitika Aafrikas (kolooniad Ida- ja Edela-Aafrikas (Togo, Kamerun); majanduslik ekspansioon Lähis-Idas (sõlmis Türgiga kokkuleppe 1903.a. Berliin-Bosporus- Bagdadi (BBB raudtee rajamiseks). See kutsus esile vastuseisu nii Inglismaa kui ka Venemaa poolt. Prantsusmaal oli sajandi algul aktiivne pigem sisepoliitiline elu (kiriku lahutamine riigist, kriisinähtused vanades tootmisharudes), Poincare (hüüdnimega sõda) presidendiks saades hakati tugevdama relvastust, valmistudes uueks relvakonfliktiks Saksamaaga. revanshitaotlus kaotuse est Pr.-Preisi sõjas 1870-1871, millega Pr
USA eesmärgiks oli NL võidurelvastumise käigus välja kurnata mis ka õnnestus. × Strateegiline relvastus tuumarelvastus × Bipolaarne maailm kahepooluseline maailm. Ühel pool USA ja LEuroopa ning teisel pool NL ja I Euroopa. × Blokk riikide või parteide liit × Doktriin poliitiline või sõjaline põhimõte koos sellest tulenevate järelduste ja tõlgendustega × Ekspansioon sissetung; oma mõju või riigipiiride laiendamine Isikud (riik, staatus ja osalus külmas sõjas): × Leonid Breznev NL juht 19641982. Breznevi doktriin peale Praha Kevadet × Fidel Castro Kuuba liider. Osaline Kuuba kriisis 1962. × Winston Churchill Inglismaa peaminister. × Charles de Gaulle × Alexander Dubcek ,,Praha Kevade" (1968) eestvedaja. × Dwight Eisenhower USA president 19531961
Jan Amos Komenský - pani aluse klassitunni kohustuslikuks, varased ülikoolid, Bologna jt. süsteemile, rahvaharidusele Kõrgharidus massilisemaks – hariduse keskaegses kaotliiklikus kultuuris – oluline visuaalsus, 18. sajand - valgustusajastu ekspansioon. haridus hakkab väljuma religioossest ideest. Kõrgtehnoloogia ajastu – kosmos jne. Oluliseks saab mõistuspärane. 1970-ndad naftakriisid, maal – talupojatarkused: tavad, kombed, looduslähedus. kõrghariduses domineerib saksa klassikaline majanduslangus, paindlik tööaeg,
kiduma. See ei toimunud äkitselt ja seda polnud ka kohe kõikjal märgata. Islamiriikide valitsejad elasid edasi luksuses, Mekat ja teisi pühapaiku külastas endiselt palju palverändureid, moseed olid täis palvetajaid. Islami ranged dogmad, Koraani ja sunna sätted kammitsesid hariduse ja teaduse, kunsti ja kirjanduse arengut. Ka islami levik aeglustus. Moslemi kaupmehed ei suutnud võistelda Euroopa omadega. Uusi probleeme tõi islamiühiskonnale Euroopa ekspansioon ning kristliku tsivilisatsiooni globaalne levik uusajal. Islamimaailm avaldas sellele nii moraalset kui ka sõjalist vastupanu, püüdis kapselduda ja eemale tõrjuda kõike euroopalikku. Ja ometi tuli islamimaades lõpuks kohaneda Euroopa kultuurimõjudega. See ilmnes selgesti 19. sajandil. Ühtlasi tarkasid uued liikumised ka islamiühiskonnas, kus ühed pooldasid edasist uuenemist, teised tahtsid naasta algislami tavade ja kommete juurde. Türgi 15
- SKP e sisemajanduse kogutoodang 2) Ökoloogiline: - Majandusteooria valdkonnas uustulnuk, visioonid ei ole lõplikult veel välja kujunenud - Nägemus globaalsest majandustegelikkusest, majanduskasv põhjustab majanduses valitsevad hädad - Maa taluvusvõime on piirid: Bioökonomistid näevad ette maailma hävingut, ökoloogiliselt võttes on maailm nö täis saanud, jätkuv ekspansioon viib hukuni - Tulevaste põlvedega arvastamine, selleks vaja kultuurilist revolutsooni, mõtlemise muutust - SMHI e säästva majandusliku heaolu indeks Millised on ekspansionistliku vaatega seonduvad probleemid? Osoonikihi hõrenemine, kliimamuutus, metsade vähenemine, muldade erosioon, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine,
2. Juhul kui puudub surve 5. Autonoomsete kulude vähenemist seoses rahaturule, siis SKP (Q) väärtus fiskaalekspansiooniga nimetatakse ka peaks kasvama Q0 kuni Q2,. "väljatõrjumiseks", j j , mille suurust iseloomustab roheline kolmnurk. Agressiivne eelarvepoliitika e. fiskaalne ekspansioon 35 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 1. Raha pakkumise suurenemine võib stimuleerida SKP kasvu ja, vastupidiselt eelmisele näitele, alandada intressmäärasid. Graafikul nihkub LM kõver LM0 LM1.1 r LM0 LM1(MS suureneb) r0 3. Madalamad intressimäärad
kõrgklass: · Sotsiaalne klass, mis moodustub jõukamatest ühiskonnaliikmetest, eelkõige oma varanduse/jõukuse pärinud suurettevõtete või aktsiakapitali omanikest. · Tinglikult: `vana raha kõrgklass' (pikaajaline põlvkonnitipärandatav jõukus) ja `uue raha kõrgklass' (uus eliit, nt meelelahutustööstus, sport, infotehnoloogia jmt) keskklass: · Enamus rahvastikust, mitmekesisus · ,,valgekraeliste" töökohtade ekspansioon 20.saj jooksul (spetsialistid, juhid, ametnikud), "manageride revolutsioon" struktuurimuutused majanduses, riigi funktsioonide laienemine, bürokraatia kasv. · Hariduse ekspansioon töölisklass: · Kahanev trend · Töölisaristokraatia, oskustöölised, lihttöölised · Keskklassistumise tees affluent worker (jõukas tööline) alamklass: · Marginaalsed ja tõrjutud · Pikaajalised sotsiaalametite kliendid; pikaajalised töötud; kodutud · Etnilised vähemused, immigrandid
Ühe autoritest isiklikust kogemusest lähtudes see on väga ohtlik olukord, sest vigade ning halba juhtimise pärast eelarv saab otsa. Töövõitjad, saavad suurem osa rahastamisest ning lahkuvad projektist või vünitavad aega ja tööd. Selles olukorras juhatus peab olema vüimalikult julmalt. Selles ollukorras edu saavutamiseks inimesel peab olema erakordne läbirääkimise talent. Trump suutis projektiga poole aastaga lõpetada, kasutades ainult neljandikku jäägist. Ekspansioon ja esimene pankrot Edu saavutades Trump alati püüdles ekspansiooni poole, see tähendab et suurt projekti järgnes veel suurem, või isegi mitu projekti. Kinnisvara turg kasvas, ja sellega kasvasid ka Trumpi ambitsioonid. Finantsvõimendus Kahtlemata, selleks et krediidi saada on vajalikud käibevahendid, või õigemini kreediidiorganizatsioonide tagatis projekti rahastamiseks. Selleks, et edaspidi saada kasumit aktiividest, mis ollid pakutud bankade poolt krediitide tagatisesk, Trump
- juht laseb tegevust korrigeerida! HÜVITAMINE ON TÖÖHÜVITAMISE EHK KOMPENSEERIMISE PROTSESS, MILLE KÄIGUS TÖÖANDJA MÄÄRAB KINDLAKS TEHTUD TÖÖ VÄÄRTUSE JA TASUB SELLE EEST. Eesmärgid: • motiveerimine, • tõhusa personali kujundamine, • personali efektiivne rakendamine. Ansoffi maatriksis on kesksel kohal turg ja toode, mis rahuldab turu vajadust. See soodustab selle mudeli rakendamist strateegilises turunduses ja juhtimises. 1. Ekspansioon turule ehk turu kohandumine 2.Turu laiendamise strateegia tähendab uutele turgudele tungimist olemasolevate toodetega. 3.Uue toote arendamise strateegia eeldab toodangu uuendamist sama tarbijaskonna teenindamiseks. 4. Eristumine ehk diversifikatsioon tähendab uue tootega uuele turule minekut. BCG-maatriksi (Bostoni maatriks) veidi modifitseeritud kuju on esitatud joonisel. Horisontaalteljel on esitatud suhteline turuosa (suhe peamise konkurendiga) ja vertikaalteljel turu kasv.
Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka
uusajal tõeline sunnismaisus Varauusaja rahvusriik on keskaegse universaalriigi vastand: Kohalik tsentralism kaalub üles universaalse detsenralismi Toimub pöördeline muutus Euroopa riigistruktuuris Uusaja olulised tunnused 1500-1800 - Euroopa identiteedi peamiseks kujundajaks jäi ristiusk: - Ühtse katoliku maailma lagunemine - Subjektiivse religioossuse tugevnemine protestantismis/sekulariseerumine vaid (osa) eliidi hulgas. - Olulised konfessionaalsed pinged kuni 1648 *Ristiusu ekspansioon koloniaalmaailma - Domineerib monarhistlik mentaliteet Dünastiline mõtlemine: --Pärilussõjad - Poliitlises elus domineerib absolutism - Seisusliku korralduse Püsimine Hierarhiline ühiskond loomulik, kuna inimesed on sünnilt ebavõrdsed, neil on erinevad õigused: härras- ja alamrahvas, mehed naised Kõrgemad seisused: privileegid Seisuslik staatus päritav, erinevatel seisustel erinev elatusallikas · Euroopa ekspansioon üle kogu maailma: - Euroopa-keskne maailm
10. Millised on kaks majandusteooria koolkonda, millest Lasn räägib, millised on mõlema koolkonna põhiseisukohad? Ekspansionism- arusaam, mille kohaselt päästab majanduskasv kogukonna nii headel kui ka halbadel aegadel; väidavad, et majanduskasv on kõigi hädade lahendus ning leiavad, et see võiks jätkuda lõputult. Ökoloogiline majandus- lähtub ökoloogilisest maailmapildist; näevad ette maailma hävingut ja on seisukohal, et edasine ekspansioon viib meid lootusetusse ajajärku ning hävinguni. 11. Millised on ekspansionistliku vaatega seonduvad probleemid? Puudub täpne mõõtevahend, millega mõõta majanduslikku progressi; SKP kasutamisel esineb tõsiseid hälbeid, kuna see ei tee vahet majandusliku kasvu ja sotsiaalse hüve vahel ehk ei arvesta tegelikku olukorda ühiskonnas. 12. Miks või kuidas on meediaühiskonna kriitika seotud keskkonnakaitse teemaga?
kulak rikka, talupoja sõimunimetus Venemaal. desarmeerimine - sõjavägede ja -varustuse vähendamine või likvideerimine. ansluss - (Anschluß - saksa k. ühendamine, liitmine, annekteerimine) tähendab Austria liitmist Saksamaaga 13. märtsil 1938. a. referendum - rahvahääletus direktiiv - juhtnöör, korraldus protektoraat - teise riigi kaitsevalitsuse all olev maa-ala või riik huvisfäär - huvipiirkond pakt - leping embargo - kaupade sisseveo keeld ekspansioon - mõju- või riigipiiride laiendamine kommünikee - ametlik teadaanne doktriin - poliitiline või sõjaline põhimõte või norm koos sellest tulenevate järelduste ja tõlgendustega. (Trumani doktriin; Hallsteini doktriin; Eisenhoweri doktriin; Nixoni doktriin) blokk - riikide või parteide liit korrumpeerima - kõlbeliselt laostuma konföderatsioon - lepingu alusel kestvalt seotud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. de jure - juriidiliselt, õiguslikult
kaubatsemise ja sõjandusega. Ühiskonna iseloomustas: ülerahvastus, välja oli kujunenud sugukonnavanematest ülikute võim, kuid mitte veel riiklus, mis isepäiseid ülikuid taltsutanud oleks. Usund: Skandinaavlaste mütoloogia oli suhteliselt arenenud, see koosnes sadadest suurepärastest lugudest ja neil oli olemas ka oma kiri, kuid piibli või koraani taolist pühakirja. Tähtsamad jumalad olid Odin, Thor ja Freya. Ekspansioon: Viikingite rüüsteretked algasid Euroopa rannikualadel 800. aasta paiku. 9. sajandi keskpaigaks olid viikingid Euroopa jõgedel täielikud peremehed, nende sihtmärgiks olid suured linnad ja kaubanduskeskused. Ulatuslikult rüüstati Iirimaa. 12. Islam- üks suurimaid maailmareligioonidest, mida järgivad moslemid. Koraan- islami püharaamat, kuhu on kirja pandud islami põhitõed. Prohvet- usukuulutaja Meka- linn, kus asub Kaaba tempel. Sinna korraldakse suuri palverännakuid.
välisjõududega. Seda kasutati sõjalise missiooni õigustamiseks kreeka kommunistlike mässuliste vastu ja Türgi valitseva režiimi kaitseks NSVL-i rünnakute eest. Marshalli plaan – 1947, tulenes Trumani doktriinist ja tähendas USA majandusprogrammi Euroopa abistamiseks. Aastatel 1948-1952 said 17 riiki selle raames majanduslikku abi. Abiprogrammi teostamise põhiline eesmärk oli peatada sõjajärgset Euroopat ähvardav kommunistlik ekspansioon. USA tahtis samaga teha Euroopa riikidest endale võrdsed kaubanduspartnerid. Sotsialismileeri kujunemine Euroopas. Sõjajärgselt tulid kommunistid võimule järgmistes riikides: Saksa Demokraatlik Vabariik, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. See õnnestus neil kahel põhjusel: esiteks oli Punaarmee vabastamisel Saksamaa võimu alt pannud riigis võimule kommunistliku valitsuse (peamiseks eelduseks oligi NSVL-i kohalolek) ning teiseks polnud
,,kodurahu" ja süvendanud mõisniku ja talupoja sõbralikke suhteid. Saksa ladvik püüdis oma südamlikku sõprust talurahva vastu näidata ka tegudes: Liivimaa rüütelkond määras 10 000 rubla põllutöökooli asutamiseks. Tegelikult oli see zest mõeldud Aleksandrikooli asutamise pidurdamiseks ja pidi eestlasi üldhariduslikest koolidest eemale tõmbama. Sakslaste Inge Org ekspansioon olevat eestlastele toonud kultuuri, ristiusu ja laulu. Jumal ise olevat eesti rahva orjusest vabastanud, seepärast olevat talle säärane pidutsemine meelepärane, pealegi kui seda teevad erinevad rahvakihid üheskoos. Laulupidu olevat ühtlasi eesti kooli juubelipäev ja kohustavat asutama põllutöökooli, et maamees ikka maameheks jääks. Nii kõneles peo avasõnas Willigerode. Ta manitses lauluseltse kirikule truuks jääma, mitte ilmalikule teele kalduma
Fiskaalpoliitilised meetmed, mis suurendavad hüviste nõudlust ja plaanitud (kogu)kulutusi, nihutavad IS kõvera paremale ning fiskaalpoliitilised meetmed, mis vähendavad hüviste nõudlust, nihutavad IS kõvera vasakule. 2. Kui valitsus suurendab avaliku sektori kulutusi G võrra, siis kulutuste kasv iga antud intressimäära korral põhjustab tänu multiplikaatori efektile kogutulu suurenemise suuremas ulatuses kui suurenesid avaliku sektori kulutused. IS-LM mudelis suurendab fiskaalne ekspansioon intressimäära ja tõrjub osa erainvesteeringuid välja. Sellist efekti nimetatakse väljatõrjeefektiks. 3. Kui riigi keskpank suurendab rahapakkumist, siis nihkub LM kõver paremale, kogutulud suurenevad ja intressimäär langeb/alaneb. 4. Artur Pigou rõhutas, et reaalraha kogus M/P on üks osa kodumajapidamiste jõukusest, rikkusest. Kui hinnad langevad ning reaalraha kogus kasvab, tunnevad tarbijad end rikkamatena ning kulutavad rohkem. Selline tõus
Koos raha, panganduse ja tööndusalaste seadmete levikuga arenes mõnes paigas välja manufaktuurne tootmine- see oli põhimõtteliselt uus tase, milleni polnud kunagi varem jõutud. Paljudel elualadel said just nimetatud sajanditel lõpliku kuju fundamentaalsed institutsioonid ja struktuurid: korporatiivne linn, ülikool, kesksed esindusorganid, roomakatoliku kiriku rahvusvahelised ordud. I peatükk -- Ladina kristluse ekspansioon * Igal piiskopil oli oma diötseesid. Igal piiskopkonnal oli omaette vaimulikehierarhia, oma pühak, sissetulekud ning ladina kristluse füüsilise ja käegakatsutava kehastusena peakirik. Piiskopkonnad olid tavaliselt territoriaalsed. * Aastaks 1200 leidus Euroopas umbes 800 piiskopkonda, kus tunnustati paavsti ülemvõimu ja järgiti ladina liturgilisi kaanoneid. *Piiskopkondade tuumik asus Itaalias, Prantsusmaal ja Reinimaal.
annaabi.ee 
