· Muu rahvus 66 74 3. Dementsuse 4 põhitüüpi... Dementsuse korral eristatakse 4 põhitüüpi häireid: amneesiat - mälu ebaloomulikku halvenemist. See on ka dementsuse kõige varajasemaks tunnuseks. Dementne inimene unustab eelkõige hiljutised sündmused, kuna kaugem mälu säilib, siis elatakse sageli minevikumälestustes. Afaasiat - raskused õigete sõnade leidmisel ja ka kõnest arusaamisel. Selle sümptomiga kaasub ka oma haigusest mittearusaamine. Apraksia - inimene ei oska enam oma tegevust planeerida ja lõpule viia. Probleeme tekib kirjutamisega, riietumise ja söömisega. Agnoosia - ei suudeta ära tunda asju, isikuid ja kohti kohti, mida varem hästi tunti. Häire all kannatajal kahaneb ka riskitunnetus. 4. Kuidas progresseerib haigus? Esimeses staadiumis kaotavad haigestunud aegamisi oma vaimseid võimeid. Esinevad viited mälu halvenemisele ja kergekujulised meeleoluhaired. Väheneb
ülenevate juhteteed on saabuvad kust kuhu tundelised, kogu kehast peaajju nt valu soe, külm, kuum alanevad juhteteed liiguvad kust kuhu, ülesanne peaajust seljaajju ning lähevad skeletilihastesse. Nende toimel teeb keha liigutusi. Külgmine kortikospinaaltrakt liigutab jäsemeid ja sõrmi alati kontralateraalseid Eesmine kortikospinaaltrakt liigutab keha keskosa lihaseid (ipsilateraalselt) Mis on ataksia ja mis apraksia? Võimetus toime tulla omandatud tegevustega, puudub sensoorne või motoorne defitsiit. Uusaju koore kahjustuse tagajärjel tihti. Ideatoorne apraksia- esemete kasutamise häire, ei suuda enda eest hoolitseda. Ideomotoorne apraksia - ei oska enam sõnalisi korraldusi täita Ataksia lihaste koordinatsiooni ja nõrkuse häire, pigem väikeaju kahjustus Kolmas loeng Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui analoogne vastaspoolkera
Esineda võib jälitus-; mürgitus- ja vargusluulu mõtteid ning sellega seonduvalt asjade peitmist ja toidust ja ravimitest keeldumist. Esineda võib erinevaid foobiaid, ärevust ja meeleolu langust. 5. Joonista vaskulaarse dementsuse progresseerumise graafik 5 aasta lõikes. Selgita joonist kaaslastele. Mille poolest erineb see Alzheimeri tõvest põhjustatud dementsuse graafikust? 6. Kirjelda apraksia sümptomeid a) kerge ja b) sügava dementsusega inimesel. • Apraksia sümptomid kergel juhul : riietumise korrektsus • kodu korrashoid • keerukamad kodutööd (NB koduelektroonika) • hobitegevused • keerukamad raha-asjad • NB! autojuhtimise oskus võib olla säilinud ravimite võtmine • sügaval juhul : iseseisvalt ei riietu • iseseisvalt ei pese • söögiriistade kasutamise oskus hääbub kaob oskus kasutada WC-d 7. Kas ja kuidas on võimalik ennetada dementssussündroomi teket
Frontobasaalne kahjustus – apaatia. Letargia, initsiatiivitus, ükskõiksus, pseudodepressioon. Mediaalne fr kahj – akineetilisus, uriini pidamatus, sõnalise väljendumise häire. Ühepoolsel kahjustusel on nähud vähem väljendunud. Haarderefleks, imemisrefleks, kõnnakuhäire, asendi peetus, stereotüüpsete liigutuste kordamine, ehhopraksia(liigutuste imiteerimine), ehholaalia (sõnade ja lausete kordamine). Frontaalne käitumishäire, kõnnaku apraksia Parietaal- e kiirusagar. Sensoorne koor – tundlikkus vastaskehapoolest. Osa Wernicke kõnekeskusest, kõnest arusaamine. Kuulmis jainfo integratsioon. Tunnetus – tajude süntees ja analüüs. Domineeriv poolkera – arvutamine. Mittedomineeriv poolkera – kehaskeem, ettekujutus väliskeskkonnast. Kahjustus – vastaskehapoole tundlikusehäire; vormi, pinna, kaalu analüüsi häire; Wernicke afaasia (neologismid, mittesõnad, sõnasalat); agnoosia, apraksia, neglekt e
Haiguse eelkliinilist staadiumi on nimetatud ka kergeks kognitiivseks häireks, kuid puudub üksmeel selles, kas tegu peaks olema eraldi diagnoosiga või lihtsalt Alzheimeri tõve esimese astmega. Kerge staadium. Õppimisvõime ja mälu halvenedes pannakse Alzheimeri haigetele lõpuks lõplik diagnoos. Väikesel osal neist on mäluhäiretest suuremaks vaevuseks keelevõime, tähelepanu, planeerimise, taju (agnoosia) või liigutuste tegemise võime (apraksia) halvenemine. Alzheimeri tõbi ei kahjusta kõiki mäluvõimeid võrdselt. Pikaajaline mälu varasema elu kohta (episoodiline mälu) ja õpitud faktide kohta (semantiline mälu) ning implitsiitne mälu (keha mälu, näiteks kuidas noa ja kahvliga süüa) kahjustuvad vähem kui uute faktide meeldejätmise ja meenutamise võime. Probleemid keelega ilmnevad enamasti sõnavara vähenemises ja sõnade väiksemas käepärasuses, mis toob kaasa suulise ja kirjaliku kõne üldise vaesustumise
· Neurodegeneratiivsetest dementsust põhjustavatest haigustest käsitleb ravijuhend Alzheimeri tõbe, dementsust Lewy kehakestega, frontotemporaalseid dementsusi ja vaskulaarset dementsust. Sekundaarseid dementsusi käsitletakse diferentsiaaldiagnostilisest aspektist. Dementsusega kaasnevad ilmingud 1. Dementsusega kaasnevad kognitiivsed häired - Amneesia - mälu ebaloomulik halvenemine - Afaasia - oskamatus kasutada kõnet või sellest aru saada - Apraksia - võimetus eesmärgipärast ja varem osatud motoorset tegevust planeerida ning lõpule viia - Agnoosia - suutmatus ära tunda asju isikuid ja kohti - Otsustusvõimetus - Desorientatsioon ajas ja ruumis Dementsusega kaasnevad ilmingud 2. Käitumishäired - Passiivsus - Agiteeritus, mis väljendub vaenulikkusena, agressiivsusena, kärsitusena, ekslemisena jms Psüühikahäired - Tajumishäired: hallutsinatsioonid, väärkujutlused - Luulumõtted - Ärevus, depressioon
Samasuunaliste närvikiudude kimpe, mis jagunevad ülenevad ja alunevad juhteteed. ülenevate juhteteed on saabuvad kust kuhu tundelised, kogu kehast peaajju nt valu soe, külm, kuum alanevad juhteteed liiguvad kust kuhu, ülesanne peaajust seljaajju ning lähevad skeletilihastesse. Nende toimel teeb keha liigutusi. Külgmine kortikospinaaltrakt liigutab jäsemeid ja sõrmi – alati kontralateraalseid Eesmine kortikospinaaltrakt liigutab keha keskosa lihaseid (ipsilateraalselt) Mis on apraksia? Võimetus toime tulla omandatud tegevustega, puudub sensoorne või motoorne defitsiit. Uusaju koore kahjustuse tagajärjel tihti. Ideatoorne apraksia- esemete kasutamise häire, ei suuda enda eest hoolitseda. Ideomotoorne apraksia - ei oska enam sõnalisi korraldusi täita Loeng 5 Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui analoogne vastaspoolkera punkt. 1. Lateraalsus on suhteline, mitte absoluutne
-Plastilisus Kukla e oktsipitaalsagar (silmadelt saadav info vastuvõtt ja töötlemine) Oimu e temporaalsagar (auditoorne info) Agnoosia- võime ära tunda inimesi, objekte -Prosopagnoosia Kiiru e parietaalsagar info, mis tuleb läbi seljaaju kehast (temperatuuri tajumine, visuaalne paigutus ruumis) Ladus afaasia( Wernicke piirkond) Otsmiku e frontaalsagar -Primaarne motoorne korteks -Premotoorne korteks -Prefrontaalkorteks Broca piirkonna afaasia motoorse kõne häire Apraksia ei suuda sujuvalt teha liigutusi A Luria funktsionaalsed blokid: - Ajukoore toonuse tagamine Retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem -Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine Kukla-, kiiru- ja oimusagar - Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll Otsmikusagar Frenoloogia: F. J. Gall (1758-1828) Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron Jan E. Purkinje 1837 -motoorne -sensoorne -interneuron(ühendavad ajus erinevaid ajupiirkondi) Virgatsaineid
mis ei ole seletatav ainuüksi ealise ebaküpsusega, nägemisteravuse puudulikkusega või ebaadekvaatse õpetamisega. · Loetu mõttest arusaamise võime, loetud sõnade tähenduse mõistmine, suuline lugemisoskus ja lugemispala esitus võivad olla puudulikud. · Lugemis -ja kirjutamispuuded-suulise kõne puuetest , vaimse arengu hälvetest, ajukoore koldelisest kahjustusest (agnoosia, apraksia) aga ka metoodikast põhjustatud kirjalikud kõnepuuded. · Lugemispuuetena käsitletakse lugemisvigu ja sõna kokkulugemise raskusi. (Maila) Düsleksia avaldumine: Düsleksia avaldub tüüpiliste ja korduvate lugemisvigade ning -raskuste näol. Düslektikutel on lugemisraskused ja -vead püsivad. See võib ilmneda ka lugemisel ühelt realt teisele ülehüppamises. Esineda võib lugemist paremalt vasakule ehk 4
insult) või aju veresoone lõhkemisest (hemorraagiline insult). Sellesse haigusesse jääb Eestis hinnanguliselt 6000 inimest aastas. Vaatamata sellele, et insult on peamiselt eakate inimeste haigus võivad haigestuda ka lapsed, noored ja täiskasvanud (ENNS). Insuldiga seotud ajukahjustused on mitmesuguste häirete põhjused, sealhulgas motoorsed häired (hemiparees, ataksia, düsfaagia), tundlikkusehäired (hemihüposteesia, hemianopsia), kognitiivsed (amneesia, apraksia, agnoosia) ja emotsionaalsed häired (depressioon, apaatia, agressiivsus). Enamikul juhtudest täheldatakse spontaanne funktsiooni taastumine esimese 3 kuu jooksul, kuid kognitiivsete häirete puhul see periood võib olla pikem. Kõige sagedamini spontaanne taastumine on mitte täielik ja mõningane igapäevase elu piiramine säilib (Samosyuk et al., 2012). Seetõttu tuleb nii varasemalt kui võimalik hakata tegeleda ilmunud häiretega, et taastada oma funktsiooni.
insult) või aju veresoone lõhkemisest (hemorraagiline insult). Sellesse haigusesse jääb Eestis hinnanguliselt 6000 inimest aastas. Vaatamata sellele, et insult on peamiselt eakate inimeste haigus võivad haigestuda ka lapsed, noored ja täiskasvanud (ENNS). Insuldiga seotud ajukahjustused on mitmesuguste häirete põhjused, sealhulgas motoorsed häired (hemiparees, ataksia, düsfaagia), tundlikkusehäired (hemihüposteesia, hemianopsia), kognitiivsed (amneesia, apraksia, agnoosia) ja emotsionaalsed häired (depressioon, apaatia, agressiivsus). Enamikul juhtudest täheldatakse spontaanne funktsiooni taastumine esimese 3 kuu jooksul, kuid kognitiivsete häirete puhul see periood võib olla pikem. Kõige sagedamini spontaanne taastumine on mitte täielik ja mõningane igapäevase elu piiramine säilib (Samosyuk et al., 2012). Seetõttu tuleb nii varasemalt kui võimalik hakata tegeleda ilmunud häiretega, et taastada oma funktsiooni.
Väikeaju poolkerad kodeerivad keha liigutusi – alumine käär kodeerib silmaliigutusi ja tasakaalu. Väikeaju on topograafiliselt organiseeritud: - Keskmised osad vastavad ka kehaosale - Äärmised osad jäsemetele ja sõrmedele Analoogselt suuraju poolkeradega suubuvad ka väikeaju kortikaalsed projektsioonid all olevatesse tuumadesse, sealt edasi ühendused aju muude osadega. Seljaaju juhteteed ja seos lastehalvatusega. Mis on ataksia ja mis apraksia? - Ataksia – lihaste koostöö on häirunud, tuleneb väikeaju kahjustusest Ataksia – vigastused tektopulvinaarses e selgmises nägemistees – ei saa aru kus asjad asuvad. Pigem motoorne kui visuaalne. Apraksia – tahtlike liigutuste kopeerimine ja tegemine häiritud Läbi millise ajuosa jõuab ajukoorde suurem osa meeltest saadud info - TAALAMUS IV LOENG – ajupoolkerade ühendused ja aju ebasümmeetrilisus
Seotud Vasaku ja parema prk eristamisel on kahjustuse korral puudulik ja ruumilisus kahjustatud. In vasaku kiirusagaraga ple võimekuts luua peas mentaalset ruumi. Numbrite järjekord nt :27-13 on lihtne ka kiirusagara kahjustusega inimesele. Tehe ei jõua erilaadset manipuleerimist. Kui on kahjustatud PE ja PF (eesmised osad), on tavalin, et sensoorse läve muutused Apraksia – liigutushäire, kus in pole suuteline tegeema detailseid, täpseid liigutusi. Nt ei tekivad. Et nt on kaks puudutust (noel ja pliiats) ja siis in võtab neid kui ühte torget teatud suuda liigtuste jada korda saata ilma võdinateta, häiretteta. Aprakisat saab eristada: 1) läheduses. konsrutksiooniline apraksia – in ei suuda panna asju üksteise peale, ei suuda konstrueerida, ei
Ekspertide sõnul oleneb afaasia ravi efektiivsus selle alustamise kiirusest ehk mida varem alustada, seda paremad on tulemused. (Brody 1992) Tavaliselt esineb afaasia korral mingil määral ka spontaanne taastumine. See taastumine on aga harva täielik. Siiski, rohke harjutamise, pingutamise ja kordamisega on paranemine mingil määral võimalik. Lisaks afaasiale võib juhtuda, et patsiendil on: hemianopsia, düsfaagia - probleemid söömise, joomise ja neelamisega, apraksia - ei tea enam kuidas teatud tegevusi sooritada, mäluprobleemid, muutunud reageerimine, ignoreerimissündroom, epilepsia või ühe kehapoole halvatus (hemiparees või hemipleegia). Afaasiaga kaasneb sageli just parema kehapoole halvatus. (enamikel inimestel juhtiv kehapool) Selle kehapoole lihaste töö on häiritud ja need ei funktsioneeri enam piisavalt hästi. Ei ole olemas kahte inimest, kelle probleemid afaasia tõttu on täpselt samad: afaasia on igaühel erinev
põlveliigesest täielikult sirutada reie tagumise rühma lihaste toonilise kontraktsiooni tõttu. 6. Kahjustused, mille tagajärjel võib tekkida halvatus Peaaju verevarustuse häired Peaaju traumad Peaaju kasvajad Seljaaju kahjustused Närvisüsteemi degeneratiivsed haigused Neuroinfektsioonid Neuromuskulaarsed haigused 7. Halvatustega kaasnevad sümptomid Halvatus erineva lokalisatsiooni ja ulatusega. Tundlikkuse häired Kõnehäired Nägemishäired Agnoosia Psüühika muutused Apraksia 8. Halvatud haige õendusprobleemid Häiritud liikumine kõik õpetavad kõiki liigutusi ühtemoodi; liigutustes ja asendites on sümmeetria; säilita võimalikult normaalne toonus; anna kahjustatud poolele informatsiooni; harjutuste seos igapäevategevustega; juhenda arusaadavalt; tegevuste kindel struktuur ja regulaarsus; patsient teeb nii palju kui võimalik ise; ära ole kiitusega kitsi. Raskused igapäevaelu vajaduste rahuldamisel Enesevigastamise oht Suhtlemisraskused Masendus
reageerimisega. Funktsioonid: · Premotoorne korteks- tegeleb otsuste vastuvõtmisega vastavalt välistele stiimulitele. · Primaarne korteks- asub tegevusse väliste stiimulite puudumisel ning vastutab käitumise planeerimise ja liigutusteks valmistumise eest. 33. Otsmikusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired Vähenesid loomadel ärevus- ja hirmureaktsioonid. Hüperaktiivsus, rahutus, impulsiivsus, eufooria, apaatia, letargia, initsiatiivitus, regulatoorne apraksia (häire sihipärases tegevuses, eriti seoses käitumise verbaalse regulatsiooniga), kineetiline apraksia (häire liigutuste kiiruses sujuvuses ühelt programmilt teisele ülemineku häire). 34. Oimusagara ehitus ja funktsioonid Oimusagar ehk temporaalsagar. Funktsioonid : Temporaalsagaras toimub auditoorse info töötlus, kõne mõistmine ning visuaalsete objektide äratundmine. Ülemises temporaalvaos sobitatakse kokku visuaaset
ajuvatsakese kasvajate puhul. Fasciculus longitudinalis medialis`e ärritusel näeme vaatekrampe, mille puhul silmad võivad pöörduda mõneks ajaks üles, alla või külgedele. Nimetatud sümptom esineb näiteks parkinsonismihaigeil ja epileptilise hoo ajal. Allapoole pööratud silmamunade kiireid ja järske üles-alla võnklemisi võib näha komatoossetel haigetel, kellel esineb pons`i kahjustus. Silmamunade motoorne apraksia on sündroom, mille puhul haige ei saa tahteliselt silmamunasid soovitud suunas liigutada, kusjuures silmamunade reflektoorsed liigutused on korras. See sündroom esineb premotoorse korteksi kahjustuse korral. Nüstagm 8 Nüstagm on silmade rütmiline tahtele allumatu liikumine külgsuundades või üles-alla vaatamisel. Suund võib olla horisontaalne, vertikaalne, diagonaalne või rotatoorne
sümptomite alusel. Häire algab tavaliselt varases või keskmises lapseeas. Sündroomi manifesteerumisele eelneb normaalse või normilähedase arengu periood, millele varases lapseeas järgneb käeliste oskuste ja kõne osaline või täielik kadu koos pea kasvu lakkamisega (enamikul juhtudest 7-24 kuu vanuselt). Esimesel 2-3 aastal on pärsitud sotsiaalne ja mänguline areng, kuid sotsiaalsed huvid võivad säilida. Keskmises lapseeas lisanduvad apraksia ja kehatüve ataksia, ilmneb skolioos või küfoskolioos ning koreoatetoidsed 4 liigutused. Alati tekib raske vaimne puudulikkus. Varases või keskmises lapseeas tekivad sageli krambid (Kliinikum). Kõige iseloomulikumaks tunnuseks on sihipäraste käeliigutuste ja peenmotoorsete manipulatiivsete vilumuste kadu, millega kaasneb keelearengu täielik peetumine või (osaline) kadu. Iseloomulikud on ka rinna või lõua kõrgusel labakätega tehtavad stereotüüpsed
aktiivne liikumine. Tasakaalu seistes pole suuteline hoidma ei iseseisvalt ega ka kõrvalise abiga. Istumisel on kehaasend hea ja on suuteline asendit ka säilitama. Liikuvus on funktsionaalselt täielikult piiratud paremal kehapoolel. Ja seega on esmaseks liikumisvahendiks on ratastool. Haige viibib enamuse ajast voodis ja ratastooli tõstetakse ta istuma personali abiga. Iseseivalt pole haige suuteline igapäeva eluga toime tulema, kuna esineb afaasia, düsfaagia, apraksia ja kerge dementsus. Kuid on lootust, et mõne ADL puhul on isik võimeline iseseisvust suurendama (söömine ja joomine terve kehapoolega). Haigel puudub täielik kontroll nii soole kui ka põie tühjenemise üle. Sooletühjenemine on regulaarne ja kõhukinnisust/kõhulahtisust ei ole esinenud. Abivahendiks kasutatakse mähkmeid ja kui haige on võimeline märku andma siibrit. Praktika lõpuks muutusi kontinentsiga ei toimunud.
Neuroloogiline staatus o Kliiniline leid Neuroloogiline koldeleid Parkinsonistlik sündroom o Epilepsia Alzheimeri haigus – kõige tavalisem dementsus vanemas eas Juhtivalt mäluhäired Kliiniliselt dementsus Defitsiit vähemalt kahes funktsioonis Progresseeruv mälu ja teiste kognitiivsete funktsioonide häire Diagnoosi toetavad: o Kõnehäire o Apraksia - on võimetus eesmärgipärase tegevuse planeerimisel ja teostamisel kui selleks ei ole mõnda füüsilist puuet nagu näiteks murtud käeluu o Agnoosia - ehk vaimne pimedus kujutab võimetust ära tunda asju või isikuid. Agnoosiaga patsiendid võivad mitte ära tunda hooldajat ja muutuda hirmunuks ning mittekopereeruvaks. o Pärilik anamnees o ADL muutused MRT/KT ajuatroofia Veel tunnuseid:
Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. Oimu ehk temporaalsagar- Asjade äratundmine. Lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine. Agnoosia- Kui inimesel on raske objekti ära tunda.Prosopagnosia- Võimetus tunda nägusid. See on kognitiivne häire, mille puhul ei tajuta nägusid. Ladus afaasia (Wernicke piirkond) Neglekt- Vasakut poolt ei eksisteeri. Ei näe, kui seal pool on kahjustus. Broca piirkonna afaasia- motoorse kõne häire. Apraksia- Võimetus teha kindlas järjekorras õpitud või uusi liigutusi. Frenoloogia- On pseudoteadus, mis põhineb ideel, et psüühika erinevad moodulid ja funktsioonid asuvad erinevates aju osades. Närvirakk-Motoorne- Viivad närviimpulsse peaajust lihastesse. Kannavad edasi efferentseid signaale, mis võimaldavad ajul lihaseid juhtida.Sensoorne-;Interneuron- Närvirakud, mis pole ei aferentsed ega eferentsed, vaid viivad informatsiooni ühest neuronist teise.
Nii võib haige unustada oma elu viimased 10, viimased 20, 30, 50 aastat täielikult ja minna oma kujutluste, mõtete ja käitumisega tagasi oma elu vastavasse varajasemasse perioodi, näiteks arvab ta, et ta on 25-aastane, äsja abiellunud, ootab oma esimest last jne. Veel raskematel juhtudel võivad lisanduda sellisele üleüldisele vaegmälule aju lokaalsetest kahjustustest tingitud nähud, näiteks amnestiline ja semantiline afaasia, amnestiline apraksia, psüühiline pimedus ning kurtus jne. Pidevalt süvenedes võib edenev mälulünk ulatuda täieliku mälufunktsiooni lakkamiseni, mil on hävinenud kõik elu vältel kujunenud seosed ja jäljed. (3, lk 130) 3.4.2 Anterograadne amneesia Mälulünk võib haarata ka mõningat ajavahemikku pärast haiguliku episoodi möödumist: edasihaarav ehk anterograadne amneesia. Näiteks ajuinfarktist paranev haige on juba
motoorikat (lihaste talitlust), eelkõige käelist tegevust. Muud primaarsed alad on: · primaarne visuaalne korteks · primaarne auditoorne korteks · primaarne haistekorteks (laubasagara sisepinnal) · maitseala. Premotokorteks on assotsiatsiooniala, mis kujutab endast motoorsete aktsioonide organiseerimise ja planeerimise peamist keskust. See ala on ühtlasi väga tihedasti seotud liigutusmäluga. Premotokorteksi kahjustuse iseloomulikuks ilminguks on apraksia varem õpitud liigutusvilumuste "unustamine", üldine ebakindlus liikumisel. Nii võib inimene näiteks täielikult kaotada jalgrattasõidu oskuse. Normaalselt talitlevas motokorteksis toimub inimese liikumisel pidevalt liigutuste kavandamise ja planeerimise protsess. Näiteks trepiastme ületamise vajaduse korral analüüsitakse premotokorteksi struktuurides visuaalse informatsiooni põhjal kiiresti astme kõrgust ning langetatakse ühtlasi otsus, milliseid lihaseid,
Tahe eesmärgipärastab inimese tegevust: 1) pidurdab, kontrollib ja suunab mujale tegevust, mis ei vasta inimese aktuaalsetele eesmärkidele, püüdlustele, hetkevajadustele, olukorra nõudmistele. Mittevajalikud impulsid surutakse maha või ajatatakse nende realiseerimine. 2) Aktiveerib, ergutab ja suunab tegevust vajalikele ja olulistele eesmärkidele, hoiab tegevust koos. Abuulia (kõhklevus) aju pataloogia tõttu kujunenud tahtenõrkus, mis tuleneb tegevuse motivatsiooni puudumisest Apraksia peaaju koore kahjustuse tulemusel tekkinud osakamatus sooritada varem õpitud sihipäraseid liigutusi Iternaal isik, kes arvab, et inimene kujundab ise enda elusaatust, tavaliselt suurema tahtega Ekstrenaal inimene, kes tunneb, et tema aktiivsust kontrollivad välised jõud Tahtluse liigid: 1) Kavatsetus isik kujutab ette, et tegu on eesmärgi saavutamiseks hädavajalik 2) Otsene tahtlus isik teab, et tema käitumine vastab süüteokoosseisule
neuroloogiline staatus: kliiniline leid (neuroloogiline koldeleid, parkinsonistlik sündroom), epilepsia. Mälu käepärasuse häired ja vanus. Lihtsalt vana inimene: normaalne vananemine -> asümptomaatilin Alzheimer -> subjektiivsed kognitiivsed kaebused. Alzheimeri haigus: juhtivalt mäluhäired. Kliiniliselt dementsus; defitsiit vähemalt kahes funktsioonis. Progresseeruv mälu ja teiste kognitiivsete funktsioonide häire. Diagnoosi toetavad: kõnehäire, apraksia, ahnoosia, pärilik anamnees, ADL muutused. MRT/KT ajuatroofia. AD kõige tavalisem dementsus vanemas eas: mäluhäired (unustamine), orienteerumisraskused (ekslemine), progresseeruv haigus (probleemne tipptehnoloogiaga toimetulek; kõnetu voodihaige, ei tunne lähedasi ära). Sellega võib kaasas käia epilepsia. Esialgu kergemad probleemid (sõnad sassis jne). Nunnade uuring (1996): Notre Dami konvendi õed. 1991-1993. Uuringusse kaasati enne 1917 aastat sündinuid
Kiirusagar-roll naharetseptoritelt saabuva info vastuvõtul Oimusagar-vastab kuulmissignaalide töötlemise ja keelekasutuse aspektide eest Kuklasagar nägemisinformatsiooni töötlemine Limbiline süsteem omavahel ühendatud struktuurid (hüpotalamus, amügdala), mis seotud emotsioonide kujunemisega, õppimise aspektidega. Lateralisatsioon funktsionaalsed erinevused kahe ajupoolkera vahel. Kontralateraalne juhtumine paremat kehapoolt juhib vasak ajupoolkera ja vastupidi. Apraksia- tegevushäire Agnoosia-tajuhäire Afaasia-keelehäire 4.aisting Empirism meeled on passiivsed, inimene sõnnib puhta lehena ja kõik mis on mõistuses, on algselt pärit kogemustest. John Locke Nativism igaühel kaasasündinud arusaam ruumisuhtlusest. Kaasasündinud kategooriad. Immanuel Kant VT VIH!!! Spetsiifilisuse teooria erinevatest sensoorsetest omadustest annavad märku erinevad kvaliteedi-spetsiifilised närvirakud, see teooria kehtib vähestel juhtudel, nt valu
Sellisele inimesele peaks looma vaikse ja mugava elukeskkonna, kus talle on kõik vajalik, kus pole midagi üleliigset. Otsmikusagara funktsioonihäireks on ka liigne jutukus. Jutt algab tavaliselt ühelt teemalt ja lõpeb sellega hoopis mitte seoses oleva teemaga (jutt on seosetu). Selliste inimestega tuleks rääkida aeglaselt, lühikeste lausetega ja anda talle piisavalt aega vastamiseks. Otsmikusagara kahjustusega kaasnevad häired on ka apraksia ja ataksia. Apraksia lad. keeles apraxia teovõimetus, tegevusvõimetus, suunatud tegevuse häiritus. Apraksia ei ole seotud koordinatoorsete häiretega, tundelise tajumisala vigastustega ega ülesandest mittearusaamisega. Haige lihtsalt ei suuda teostada varem kindlalt osatud tegevust. Tegevus võib olla väga lihtne näiteks juuste kammimine, ukseluku lahtikeeramine jms.. Apraksia puhul eristatakse kolme tüüpi: Seostumatu (ideatoorne) liigutuste mõte on häiritud
**Dipsomaania (dipsomania) - kompulsiivne alkoholi kasutamine **Kleptomaania (kleptomania) - tung varastada ilma mingi kasu taotluseta **Nümfomaania (nymphomania) - ülemäärane ja kompulsiivne vajadus seksuaalvahekorra järele naistel **Satüriaas (satyriasis) - ülemäärane ja kompulsiivne vajadus seksuaalvahekorra järele meestel **Trihhotillomaania (trichotillomania) - kompulsiivne juuste väljakitkumine Ataksia (ataxia): võimetus koordineeritud lihastegevuseks Apraksia (apraxia) - võimetus sooritada teatud tegevusi või liigutusi Agressiivsus (aggression) - verbaalselt või füüsiliselt avalduv eesmärgipärane vägivaldne tegevus, mis on raevu (rage), viha (anger) või vaenulikkuse (hostility) motoorseks avalduseks. Hüpoaktiivsus (hypoactivity; hypokinesis) - hüpobuulia Psühhomotoorne pidurdus (psychomotor retardation) - alanenud motoorne ja kognitiivne aktiivsus.
1. Dünaamiline piirkond (otsmikusagar) - Ülesanne: ütluse planeerimine, ütluse/teksti mõtte mõistmine. - Patoloogia: raskused (keerulise) ütluse moodustamisel, mõistmisel. Loetu mõistmise raskused. Sisutühi jutt, ei lähe situatsiooniga kokku. Mõttelüngad. 2. Broca piirkond(otsmikusagar) - Ülesanne: vastutab hääldamise(kõneliigutuste järjestamine)plaani ja ka grammatika eest - Patoloogia: agrammatism, häälduspuuded (kordused, vältepuue, silbipuue, pausid, kineetiline apraksia). Kirjutamis- ja lugemispuue 3. Posttsentraalne piirkond(kiirusagara eesmine osa, peale tsentraalvagu) - Ülesanne: hääldamine (kõneliigutuste valik) - Patoloogia: hääldusliigutuste otsimine, häälikute moonutamine ja asendamine. Kirjutamis- ja lugemispuue. Kinesteetiline apraksia. 4. Wernicke piirkond (oimusagar eesmises käärus) - Ülesanne: foneemikuulmine (ebateadlik võime eristada ja ära tunda häälikuid, kujuneb sünnist saati, kuni 2a-ni välja
Samas ei ole Alzheimeri tõvi normaalne osa vananemisest, kuigi kõrge iga on suurim riski faktor 2. Ülejäänud 5 protsenti põevad preseniilse algusega alzheimeiri tõve. Varjase algusega Alzheimeri tõve põdevad isikud on 50ndates või isegi nooremad. Varajase algusega Alzheimeri tõve kulg on ägedam, kahjustuse tunnused avalduvad oimu- ja kiirusagaras ning haiguse suhteliselt varases staadiumi ilmnevad afaasia, agraafia, aleksia ja apraksia. Hilisema alguse Alzheimeri tõvele on iseloomulik kõrgemate kortikaalsete funktsioonide üldisem kahjustus, aeglasem kulg ning põhitunnuseks on mälu halvenemine. Ligikaudu 25 % kõikidest alzheimeri tõve juhtudest on perekondliku eelsoodumusega1. Eriti oluline on pärilikkuse roll kui dementsus algab enne 65ndat eluaastat. Praeguseni on Alzheimeri tõvest tingitud dementsus pöördumatu3.Surmapõhjuseks ei ole tihti haigus ise, vaid sellest tulenevad
OTSMIKUSAGAR- kõnekeskus ja tahtelised liigutused meeleolu, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine, suu- huulte kõrilihased. MOTORNE AFAASIA EHK BROCA AFAASI. Kõnet on raske alustada, puudub kõne sujuvus, kõne on vaevaline ja takerduv(sõnade otsimine) Kõne koosneb üksikutest sõnadest, mis ei moodusta lauset. Sõnadest arusaamine on üldiselt säilinud. *OTSMIKUSAGARA KAHJUSTUS.. Apraksia on võimetus sooritada varem õpitud liigutusi kuigi lihashalvatust ega koordinatsioonihäireid ei esine. Apraksiaga pt. on raskusi kirjutamisega ning nad muutuvad kohmakaks. Neil on probleeme ka riietumise ja söömisega.Mõnikord võib olla ka probleeme kõndimise, mälumise ja neelamisega. *KIIRUSAGAR. Sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine. Lõhna, kuulmise ,nägemise keskus. Kõnekeskused paiknevad vasakus suurajupoolkeras kahe tsoonina. Broca tsoon on motoorne kõneregioon
(1) motivatsioon (tõukejõud tegevuse käivitamiseks) (2) teadlik eneseregulatsioon (mõtlemine, kaalutlemine, otsustamine, monitooring, kontroll) (3) vaba valik (tegevuse allikas, algatajaks olemine) vabadust toimingutes toob kaasa vastutuse tahte nõrkuse patoloogilised vormid: 1) abuulia – tahtenõrkus, mis tuleneb tegevuse motivatsiooni puudumisest just konatiivse, käivitava aspekti vajakajäämise tõttu, kuigi inimene ise võib mõiste tegevuse vajalikkust 2) apraksia – oskamatus sooritada varem õpitud sihipäraseid liigutusi vaatamata lihasehalvatusele või koordinatsioonihäirete puudumisele tahtlikud toimingud otsustab aju kui selline – teadvuslikkus vastava toimingu kasuks otsustamisest kaasneb sellele otsusele väikese hilinemisega (testitav EEG masinaga; ajavahe 1-3 sekundit) TAHTELINE KOGEMUS: tahteline kogemus – tekib kui isik elab läbi ja tõlgendab oma mõtet enda käitumise põhjusena
Dementsuse kui sündroomi põhjuseks võib olla neuronite degeneratsioon (näiteks Alzheimeri haigus), ajukoe koldelised kahjustused (insuldid, ajukasvaja, ajutrauma, infektsioonid), pikaaegselt tõusnud koljusisene rõhk, pikaaegsed üldised ainevahetuse häired. Korduvatest ajutraumadest tingitud intellektuaalsete võimete langus on tuntud professionaalsetel poksijatel kroonilise traumaatilise ajukahjustusena. Dementsus põhjustab elamistoimingute/igapäevategevuste raskendatust, avaldudes apraksia, agnoosia jm sümptomitena. Dementsussündroom: alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, ..jne. Sclerosis multiplex. Sclerosis multiplex (SM) on kõige sagedasem noori inimesi tabav pea- ja seljaaju haigus. Mille korral kahjustub närvirakkude ümber olev müeliinkiht - häirub närviimpulsside koordineeritud levimine. Sclerosis multiplex on noori inimesi invaliidistavaist kesknärvisüsteemi haigustest ja ka demüeliniseerivaist haigustest kõige levinum. Haiguse
tuvastatakse nt käitumismaneeride või riiete järgi). Ignoreerimissündroom (spacial neglect) - ei näe ega taju vasakut poolt (nt. joonistades vasak paberi pool on puhas ja kõik joonistud paremale poolele; kella joonistades kirjutatakse numbrid kõik ühele poole; kui inimene on sellel poolel, mida haige ei taju siis ta ei saagi aru, et seal inimene on isegi kui see jääb tavalise inimese normaalsesse nägemisvälja). Apraksia – võimetus algatada või sooritada tahtlikke liigutusi Afraasia – kõnehalvatus; võimetus saada kellestki aru (kahjustus enamasti vasakus ajupoolkeras). Otsmikusagara eesmine osa vigastused toovad esile erinevaid planeerimise ja sotsiaalse tunnetuse häired, nt. ei suuda plaane koostada, agressiivsuse ja enesekontrolli talitsemise võimetus. Aju plastilisus. ● Aju võime oma struktuuri ja talitsust muuta
Kujundatakse mingi tegevuse lõppeesmärk, sinna jõudmise strateegia ja taktika. Tahte funktsioonid - eesmärgipärastab inimese tegevust Tahteakt - Vajadus -> vajaduse tunnetamine, motiivide võitlus,motivatsiooni teke -> soovimine -> eesmärgi ja vahendite valik -> otsustamine -> tegutsemine Abuulia - see on aju patoloogia pinnal kujunenud tahtenõrkus, tegevuse motivatsiooni puudumine, kuigi inimene ise võib mõista tegevuse vajalikkust Apraksia - peaaju koore kahjustuste tagajärjel tekkinud oskamatus sooritada varem õpitud sihipäraseid liigutusi (nt tuletikku süüdata), kuigi lihasehalvatust ega koordinatsioonihäireid ei ole. Kontrollikese - seeon kontrolli lookus, selle alusel, kus see asub , saab liigitada inimesi seonduvalt isiksuse tahteomadustega Internaal - kes enda arvates ise otsustavad oma elukäigu üle ja vastutavad selle eest Eksternaal - tunnevad,et nende aktiivsust kontrollivad välised jõud.
o Aktiveerib, ergutab ja ssuunab tegevust vajalikele ja olulistele eesmärkidele, hoiab tegevust koos. 5. Tahteakt- Tahteakti põhimomendid on:Vajadus-Vajaduse tunnetamine.Motiivide võitlus.Motivatsioone teke-Soovimine-Eesmärgi ja vahendite valik-Otsustamine-Tegutsemine. 6. Abuulia- (kr k kõhklevus) on üldjuhul aju patoloogia pinnal kujunenud tahtenõrkus, tegevuse motivatsiooni puudumine, kuigi inimene ise võib mõista tegevuse vajalikkust. 7. Apraksia- (kr k-tegevusetus) on peaaju koore kahjustuste tagajärjel tekkinud oskamatus sooritada varem õpitud sihipäraseid liigutusi(näiteks tuletikku süüdata),kuigi lihasehalvastust ega koordinatsioonihäired ei ole. 8. Kontrollikese- internaal, eksternaal- Internaal-inimesed kes enda arvates ise otsustavad oma elukäigu üle ja vastutavad selle eest. Eksternaal-kes tunnevad, et nende aktiivsust kontrollivad välised jõud.
Veresooned kitsenevad välise teguri mõjul ja kui veresooned uuesti laienema hakkavad siis. Dementsused - Dementsus – kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom peaaju haiguest. On häiritud mitmed vaimsed funktsioonid nt mälu, mõtlemine, arusaamine, otsustusvõime jne. teadvus ei ole hägunenud. - Harilikult kaasneb või eelneb emotsionaalne pidurdamatus, sotsiaalse käitumise või motivatsiooni halvenemine - Kortikaalset tüüpi dementsusele iseloomulik Apraksia, afaasia või agnoosia - Subkortikaalset tüüpi dementsusele iseloomulik infotöötluskiiruse aeglustumine, rohkem välhendunud täidesaatvate funktsioonide häire. PSÜHHOLOOGILISE ARENGU HÄIRED … Arengulised aknad Kriitilised vanuseperioodid teatud võimete arenguks, ka sots. Ja emotsionaalse arengu jaoks - Esimesed 3 eluaastat kõige olulisemad … Kõnealad olenevalt keelte omandamise vanusest - Muudab allesjäänud, terveid nrviringeid
Oimu ehk temporaalsagar- Asjade äratundmine. Lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine. Agnoosia- Kui inimesel on raske objekti ära tunda. • Prosopagnosia- Võimetus tunda nägusid. See on kognitiivne häire, mille puhul ei tajuta nägusid. Ladus afaasia (Wernicke piirkond) Neglekt- Vasakut poolt ei eksisteeri. Ei näe, kui seal pool on kahjustus. Broca piirkonna afaasia- motoorse kõne häire. Apraksia- Võimetus teha kindlas järjekorras õpitud või uusi liigutusi. A.Luria funktsionaalsed blokid Aleksandr Luria oli juudi päritolu Nõukogude psühholoog, neuropsühholoogia koolkonna rajaja. 10 11 Avaldanud palju artikleid ja raamatuid afaasiast ja ajukahjustustest. Tema peamised teadussaavutused pärinevad neuropsühholoogiavallast. • Ajukoore toonuse tagamine
aktuaalsetele eesmärkidele, püüdlustele, hetkevajadustele, olukorra nõudmistele. Mittevajalikud impulsid surutakse maha või ajatatakse nende realiseerimine. b) Aktiveerib, ergutab ja suunab tegevust vajalikele ja olulistele eesmärkidele, hoiab tegevust koos. Abuulia aju patoloogia pinnal kujunenud tahtenõrkus, tegevuse motivatsiooni puudumine, kuigi inimene ise võib mõista tegevuse vajalikkust. Apraksia peaajukoore kahjustuste tagajärjel tekkinud oskamatus sooritada varem õpitud sihipäraseid liigutusi (nt tuletikku süüdata) kuigi lihasehalvatust ega kloordinatsioonihäireid ei ole. Kontrollikese Inimese tahteomadustega seonduvalt inimeste liigitamine lähtuvalt sellest, kus asub nende kontrollikese. Internaal Enda arvates ise otsustab oma elukäigu üle ja vastutab selle eest. Tal on kalduvus ka teisi enda mõõdupuuga mõõta ja pidada inimest ennast kõiges vastutavaks.
Org. häire tegemist on tuntud patoloogilise protsessiga, st kahjustuse tüüp/iseloom on määratav. Orgaaniliste psüühikahäirete sagedasemad põhjused (Alzheimeri tõbi) Varajase algusega dementsus Alzheimeri tõvest *seisund vastab dementsuse üldistele krieeriumitele *haigus peab olema alanud enne 65. eluaastat *järsk algus ja kiire progresseerumine *lisaks mäluhäiretele peavad esinema afaasia (amnestiline või sensoorne), agraafia, aleksia, akalkuulia või apraksia Hilise algusega dementsus Alzheimeri tõvest *seisund vastab dementsuse üldistele krieeriumitele *haigus peab olema alanud 65.-l või pärast 65. eluaastat; *haiguse väga hiiliv algus ja aeglane progresseerumine (viimast on võimalik hinnata üksnes retrospektiivselt 3-aastase või pikema perioodi järel *mälukahjustus domineerib intellekti kahjustuse üle (vt. dementsuse üldised kriteeriumid Atüüpiline või segatüüpi dementsus Alzheimeri tõvest
eesmärkidele, püüdlustele, hetkevajadustele, olukorra nõudmistele. Mittevajalikud impulsid surutakse maha või ajatatakse nende realiseerimine. b. Aktiveerib, ergutab ja suunab tegevust vajalikele ja olulistele eesmärkidele, hoiab tegevust koos. Abuulia aju patoloogia pinnal kujunenud tahtenõrkus, tegevuse motivatsiooni puudumine, kuigi inimene ise võib mõista tegevuse vajalikkust. Apraksia peaajukoore kahjustuste tagajärjel tekkinud oskamatus sooritada varem õpitud sihipäraseid liigutusi (nt tuletikku süüdata) kuigi lihasehalvatust ega kloordinatsioonihäireid ei ole. Kontrollikese Inimese tahteomadustega seonduvalt inimeste liigitamine lähtuvalt sellest, kus asub nende kontrollikese. Internaal Enda arvates ise otsustab oma elukäigu üle ja vastutab selle eest. Tal on kalduvus ka teisi enda mõõdupuuga mõõta ja pidada inimest ennast kõiges vastutavaks.
piirkonna afaasia raske mõtteid välja hääldada. Kiirusagar sensoorse info vastuvõtmine ja töötlemine. Objektide ruumiline asetus ja kooskõla. erinevate kehaosade info ära tundmine ja sellele reageerimine. Otsmikusagar 1) primaarne motoorne korteks mõtte täitmine, tegevuse algatamine 2) premotoorne korteks välisele stiimulile (käsk) reageerimine 3) prefrontaalkorteks motivatsioon, meeleoluseisundi kontroll Apraksia ei suudeta teha õpitud liigutusi sujuvalt, liigutuste järjekord on segatud A. Luria funktsionaalsed blokid: 1) Ajukoore toonuse tagamine (retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem) 2) Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine (kukla-, kiiru- ja oimusagar) 3) Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll (otsmikusagar) 1848 Phineas Cage'i juhtum: raudtoru läks läbi kolju, kaotas 1 silma, muutus käitumuslikult. = hakati aju rohkem uurima. F.J. Gall
piirkonna afaasia – raske mõtteid välja hääldada. Kiirusagar – sensoorse info vastuvõtmine ja töötlemine. Objektide ruumiline asetus ja kooskõla. erinevate kehaosade info ära tundmine ja sellele reageerimine. Otsmikusagar 1) primaarne motoorne korteks – mõtte täitmine, tegevuse algatamine 2) premotoorne korteks – välisele stiimulile (käsk) reageerimine 3) prefrontaalkorteks – motivatsioon, meeleoluseisundi kontroll Apraksia – ei suudeta teha õpitud liigutusi sujuvalt, liigutuste järjekord on segatud A. Luria funktsionaalsed blokid: 1) Ajukoore toonuse tagamine (retikulaarformatsioon, hüpotalamus, limbiline süsteem) 2) Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine (kukla-, kiiru- ja oimusagar) 3) Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll (otsmikusagar) 1848 Phineas Cage’i juhtum: raudtoru läks läbi kolju, kaotas 1 silma, muutus käitumuslikult. = hakati aju rohkem uurima. F.J. Gall
- Mutism – ei räägi, puudub ajukahjustus - Ambitendents – vastandlikud impulsid käitumises - Koprograafia Ülemäärane aktiivsus. Psühhomotoorne rahutus Mitteproduktiivne ülemäärane aktiivsus. Võib olla seotd teiste haigustega - Kompulsioon e sundtegu – kontrollile mitte alluv impulss sooritada korduvalt mingit tegevust. Teab ise et see on lollakas - Rituaal – automaatne olemuselt kompulsiivne tegevus selleks et vähendada ärevust - Ataksia - Apraksia Hüpoaktiivsus. Psühhomotoorne pidurdus Alanenud motoorne ja kognitiivne aktiivsus. Mõtlemise, kõne ja liigutuste nähtav aeglustumine ja vähesus. - Abuulia – nõrgenenud või peaaegu kadunud siseaje tegutsemiseks ja mõtlemiseks - Anergia - energia puudus Sihipärasus - Tegevuse hüplevus - Tegevuse impulsiivsus - SÕLTUVUSHÄIRED - Kroonilina ajuhaigus, millele on iseloomulikud tagasilangused (relapsid)
ekspressiivsest kõnest oluliselt parem. Üksikhäälikutena olid olemas kõik häälikud (välja arvatud R), kuid sõna järelekordamisel või nimetamisel moondus sõna häälikstruktuur. Laps otsis õiget hääldusasendit, ilmnesid raskused sõna järele kordamisel. Hääldusasendi otsimine, moodustuskohalt lähedaste häälikute segistamine seondub motoorse aferentse alaaliaga (diagnoositud Laural 4 aasta vanuses). Motoorse aferentse alaalia puhul on esikohal oraalne apraksia kinesteetilise analüüsi puudulikkuse tõttu. Motoorse eferentse alaalia puhul kannatab kõne dünaamika. Raskusi tekitab sõna sujuv hääldamine, üleminek ühelt silbilt teisele. Raskused sõna järelekordamisel võivad viidata ka sellele, et lapse verbaalne lühimälu oli nõrk või olid järelekorratavad sõnad lapse jaoks liiga keerulise häälikulise struktuuriga. Vanuses 2.2 viibis Laura uuringutel Tallinna Lastehaiglas. Logopeedi hinnang lapsele oli: lapse kõne areng on pidurdunud
Selle tasandi ajukeskused on juba otseselt seotud analüsaatoritega: töödeldakse meeleorganite kaudu saadud informatsiooni. N. Bernšteini järgi moodustavad selle tasandi kukla-, kiiru- ja oimusagarate perifeeria ning püramidaalsed närviteed. Reguleeritavad liigutused on juba teadlikud: arvestatakse ruumi, kus tegutsetakse, ja nende vahendite omadusi, millega tegutsetakse. Patoloogia korral kannatab liigutuste sihipärasus (apraksia), ilmneb ataksia (liigutused pole kooskõlastatud) ja orieftteerumisraskused ruumis. Viimane ilmneb näiteks liigutuste imiteerimisel ja sooritamisel eeskuju järgi. Kõnetegevuses on nimetatud tasandiga seotud koos- ja järelkõne, tähtede õppimine, ärakiri. 4. Tasand D ehk toimingute tasand. Neljas tasand reguleerib nn. esemelisi liigutusi, s.t. kõiki neid liigutuskomplekse, mis on vajalikud mingi teadvustatud ülesande sooritamiseks
vahend Tahe eesmärgipärastab inimese tegevust: pidurdab, kontrollib ja suunab tegevust mujale, aktiveerib, ergutab ja suunab tegevust vajalikele eesmärkidele, hoiab tegevust koos. Tahteakti genees: vajadus>vajaduse tunnetamine, motiivide võitlus, motivatsiooni teke>soovimine>eesmärgi ja vahendite valik>otsustamine>tegutsemine Abuulia on üldjuhul aju patoloogia pinnal kujunenud tahtenõrkus, tegevuse motivatsiooni puudumine. Apraksia on peaaju koore kahjustuste tagajärjel tekkinud oskamatus sooritada varem õpitud sihipäraseid liigutusi. Väärtuseks ei ole mitte lihtsalt tahe, vaid arenenud kõlbelisel alusel rajanev tugev tahe. Emotsioon tähistab tundmuse läbielamise konkreetset vormi, kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele.
Silmsideȱpuudumineȱ Raskusedȱkehakeeleȱkasutamisegaȱ Suutmatusȱrääkidaȱ Raskusedȱmiimikaȱkasutamisegaȱ RaskusedȱmõteteȱsõnaliseȱväljenȬ Orienteerumatusȱisikutesȱ damisegaȱ(ntȱkõnelemisvõimetusȱ Orienteerumatusȱruumisȱ (afaasia),ȱosalineȱkõnelemisvõimetusȱ Orienteerumatusȱajasȱ (düsfaasia),ȱtegevusvõimetusȱ Eiȱräägiȱ (apraksia),ȱvaeglugemineȱ(düsleksia))ȱ Raskendatudȱhingamineȱ(düspnoe)ȱȱ Raskusedȱlauseteȱmoodustamisegaȱȱ Suutmatusȱrääkidaȱhooldajaȱkeeltȱ Raskusedȱsõnadeȱmoodustamisegaȱ Suutmatusȱkasutadaȱkehakeeltȱ (ntȱhäälekaduȱ(afoonia),ȱvaeghäälȬ Suutmatusȱkasutadaȱmiimikatȱ dusȱ(düslaalia),ȱkõneȬȱjaȱhääldamisȬ Sobimatuȱsõnastamineȱȱ
annaabi.ee 
