Rahvastik Rahvaarvu juurdekasvu näitajad on: ·rahvaarvu kasv prontsentides ·iive 1000 inimese kohta (sündimus - suremus / rahvaarv * 1000, ühik promill) Rahvaarvu mõjutavad: ·sündimus ·suremus ·sisse- ja väljaränne Tihedasti asustatud piirkonnad: ·Lõuna-, Kagu- ja Ida-Aasia ·Lääne-Euroopa ·Ameerika rannikualad ·Austraalia rannikualad Hõredasti on asustatud: ·kõrbed ·vihmametsad ·suured soodealad ·polaaralad ·kõrgmäed Migratsioon e. ränne Rände põhjused: ·sunniviisilised põhjused (sõjad, looduskatastroofid, näljahädad) ·vabatahtlikud põhjused (majandusliku/perekondliku heaolu parandamine) Rände liigid: ·sisemigratsioon - ränne sama maa piirides ·välismigratsioon - ränne erinevate riikide vahel ·emigratsioon - sisseränne ·immigratsioon - väljaränne ·remigratsioon - tagasi pöördumine kodumaale ·pendelmigratsioon - elatakse ühes riigis ja töötatatakse teises riigis Demograafiline üleminek Etapid: ·traditsiooniline põlvkondade vaheldumine ...
Rahvastik Iive Rahvaarv muutub: 1) Loomuliku juurdekasvu e. iibe tõttu 2) Mehhaanilise juurdekasvu e. rände tõttu Iibe arvutamiseks on vaja : - Aastas sündinud laste arvu - Aastas surnud inimeste arvu - Rahvaarvu sellel aastal Et numbrid suureks ei läheks, kasutatakse suhtarve. Kui Eestis on madal sündimus ja suur suremus nimetatakse seda demograafiliseks kriisiks . Et iive püsiks oleks vaja, et Eesti sünnitusealine naine peaks sünnitama 2 last. Madal sündimine: - Iseseisvusel elatustaseme muutumine - Laste kasvatamise kulud - Tööpuudus
juulilt 2010. kehtib uus perekonnaseadus, mis reguleerib seni kehtinud abikaasade vahelisi varasuhteid praegustest oluliselt täpsemalt ja paindlikumalt. Antud seadus reguleerib abikaasade vahelised varalised õigussuhted suhed, mis tekivad abikaasade vahel abielu kestel vara soetamisega ning suhted, mis on seotud ülalpidamisega. Abiellumisavaldust tehes saab valida kolme variandi vahel see variant, mis Teile rohkem sobib: kas varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Seni kehtinud seadus võimaldas abikaasadel valida kahe erineva varasuhte vahel - ühisvara- ja lahusvarareziim. Abiellujad ei ole kohustatud abielludes valima ühtegi varasuhet. Kuid kui varasuhet ei valita, kohaldub abikaasade varasuhtele varaühisus, mis on põhimõtteliselt sarnane senikehtivale abikaasade ühisvarareziimile. Varasuhte eelistust saab muuta kuni abielu sõlmimiseni selleks esitatakse abielu sõlmijale ühine avaldus
Ökoloogilised globaalprobleemid Tänapäeva maailmas on väga palju ökoloogilisi globaalprobleeme. Probleemide tekke põhjuseks võib lugeda inimkonna kiire juurdekasvu. Suuremaks probleemiks loetakse toidupuudust, kuid probleeme on veel ja veel. Mullastiku hävimine on üks ökoloogilne probleem. Hävimist põhjustavad inimtegevus kuid ka looduslikud tegurid. Erosioon ehk mullastiku looduslik ärakanne on üks peamisi tegureid. Mullaosakesed kanduvad ära mööda maapinda liikuva vee või tuulte mõjul. Kuigi erosioon on looduslik protsess, kiirendab inimtegevus seda10-40 korda. See on eriti ulatuslik
Punkti geodeetilised koordinaadid leitakse valemite B=+B ja L=+L abil, kus on punktist lõuna pool asuva lähima paralleeli laius, on punktist lääne pool asuva lähima meridiaani pikkus, B ja L on laiuse ja pikkuse juurdekasvud. Võtan arvesse, et B-teljel 3,7 cm60 ja L-teljel 1,9 cm60. Punkti 1 lõuna pool asuva lähima paralleeli väärtus on 5845, selle juurdekasv kaardilt mõõdetuna on 0,95 cm. Ristkorrutise abil leian , ehk x15. Seega liites juurdekasvu, saan B väärtuseks 584515. Punkti 1 lääne pool asuva lähima meridiaani väärtus on 2551, selle juurekasv kaardilt mõõtes on 0,25 cm. Ristkorrutise abil leian sekundite väärtuse: ehk x8. Liites juurdekasvu saan L väärtuseks 25518. Samamoodi leian järgmised vastused Ristkoordinaadid on X ja Y. Ristkoordinaatide leidmise puhul arvestan, et X-koordinaat on 7-e kohaline ning Y-koordinaat 6-e kohaline arv, sest koordinaatvõrgu juures antud väärtused on
Varal lasuvate kohustuste täitmine Ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Samal moel kohaldatakse seaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Abielu lõppemine abikaasa surmaga Kui abielu lõpeb ühe abikaasa surmaga, kuulub surnud abikaasa osa ühisvaras tema pärandvara hulka. Abikaasade ühisvara jagamisele pärast ühe abikaasa surma kohaldatakse kaaspärijate kohta pärimisseaduses sätestatut. VARA JUURDEKASVU TASAARVESTUS Kui abiellumisel on perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valitud või abieluvaralepinguga seatud vara juurdekasvu tasaarvestus, siis tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara). Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe ei mõjuta nende varaliste õiguste kuuluvust, mille abikaasa oli omandanud enne varasuhte jõustumist või mille abikaasa omandab varasuhte kestel. Vara valitsemise õigus
Oodatav likvideerimismaksumus 5.a. pärast 0 Tulumaksumäär 34%. Vaadeldav projekt: Masina hind 60000 USD Tasu seadistamise eest 3000 USD Tasu transpordi eest 3000 USD Ekspluatatsioonikulud 3000 USD aastas Praagikaod 3000 USD aastas Oodatav eluiga 5 aastat Likvideerimishind 20000 USD Amortisatsiooni arvutatakse lihtsustatud lineaarsel meetodil Nõutav tulunorm 15%. Kas see projekt on vastuvõetav? Lahenduskäik: 1. Leidke esialgsed kulud (ei tohi unustada maksuefekti) 2. Leidke juurdekasvu rahavood 3. Arvutage lõpetamata rahavood, tasuvusaeg, praegune puhasväärtus ja kasumiindeks 4. Arvutage sisemine rentaablus. 1. Projekti rahavoog Esialgsed kulud: 60000 USD - Masina hind 3000 USD - Tasu seadistamise eest 3000 USD - Tasu transpordi eest -5000 USD Vana masina müük Maksuefekt =(vana masina müügihind - vana masina jääkmaksumus)*tulumaksumäär= (5000-25000)*0,34= - 6800 USD Esialgsed kulud: 60000 + 3000 + 3000 -5000 - 6800 = 54200 USD 2
Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva koormusega rabas: Puhatu, Kõrgesoo, Selisoo. Ühtlasi on antud töö ka bakalaureuse töö jätk. Magistritöö käigus teostati rabamändidelt võetud 65 puiduproovi aastarõngaste loendamine ja mõõtmine. Puiduproovid on võetud 2009 aastal kolmelt alalt: Kõrgesoost, Puhatust ja Selisoost. Proovide saamiseks on rabamände puuritud ida-lääne suunaliselt, umbes 0,5 meetri kõrguselt sambla pinnast ja puud läbistavalt. Puuritud puiduproovid on
Abikaasade varasuhted Abiellujate varasuhtes jagunevad kolme liiki- varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus ning varalahusus. Enne abiellumisavalduse tegemist, tuleks mõlemate osapoolte kompromissil leida just neile sobiv lahendus. Kui kompromissini ei jõuta, kehtib automaatselt nende abielus varaühisus. Et muuta varasuhet, tuleks esitada abielu sõlmijatel ühine avaldus, mida hiljem saab muuta ainult notariaalse abieluvaralepinguga. Esimesena välja toodud varasuhe on varaühisus, mis tähendab seda, et abikaasade vara jaotub
rahavood (juurdekasv ja lõpetamata), tasuvusaeg, praegune puhasväärtus, kasumiindeks ja sisemine rentaablus. 1. Projekti rahavoog Esialgsed kulud: 60000 USD - Masina hind 3000 USD - Tasu seadistamise eest 3000 USD - Tasu transpordi eest -5000 USD Vana masina müük Maksuefekt =(vana masina müügihind - vana masina jääkmaksumus)*tulumaksumäär= (5000-25000)*0,34= - 6800 USD Esialgsed kulud: 60 000 + 3000 + 3000 -5000 - 6800 = 54 200 USD 2. Juurdekasvu rahavoog Operaatori palk ja sotsiaalmaks 25000 USD Ekspluatatsioonikulud 2000 - 3000 = -1000 USD Praagikaod 6000 - 3000 = 3000 USD Amortisatsioonikulud = vana masina hind - [(masina hind + seadistamise tasu + tasu transpordi eest)/oodatav eluiga] = 5 000 - [( 60 000 + 3 000 + 3 000)/ 5]= - 8 200 USD Kasum enne tulumaksu: 25000 -1000 + 3000 - 8200 = 18800 USD Puhaskasum: 18800*(1 - 0,34)= 12408 USD
karjamaasaak MJ/ ha = LKS-LS+NK, kus LKS loomade poolt karjamaal kasutatud sööt, MJ LS - loomadele söödetud lisasööt, MJ NK - niiteliselt koristatud karjamaarohi, MJ Zootehniline saak on niiteliselt määratud saagist 10-25% väiksem tallatud rohu, rammutukkade, väheväärtuslike liikide jms tõttu. 2 Lehmadele arvestatakse söödanõudlus elatuseks nende eluskaalu järgi ja toodanguks nende eluskaalu juurdekasvu ning piimatoodangu järgi. Noorveistele arvestatakse söödanõudlus elatuseks ja juurdekasvuks koos. Hobustele arvestataks söödanõudlus eluskaalu ja töö järgi, lammastele nende eluskaalu ja laktatsioonikuude järgi. Päevased elatustarbe ja seeduva proteiini normid veistele on toodud tabelis 1. Seeduvat proteiini arvestatakse 6 g 1 MJ kohta. Töös on kasutatud abimaterjalina põllumajandusloomade söötmisnorme koos söötade tabelitega (Tartu, 1995) ja Söötade
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 Sügissemester 2014/2015 II osa 1. Eesti metsakasvukohatüübid. Nende tähtsus, eraldamise alused, rühmitamine. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, puude juurdekasvu, alustaimestiku ja alusmetsa iseloomu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida, selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga metsamaade kogumit. Peamised tunnused millest juhindutakse on muld, veereziim, alustaimestik ja reljeef. Arvestades ainult ühte olulist metsa mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud
Liivia Lints KA mag I Sissejuhatus Mis on probiootikum? Probiootikumide kasulikkus Vesiviljeluses kasutatavate probiootikumide nõuded Probiootikumide tootmine Kasulik koostöö BioMar'i INICIO Plus näide Probiootikumide mõju söödakoefitsiendile ja juurdekasvule Kiirema juurdekasvu eelised Probiootikumide mõju suremusele Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Probiootikumid on levinud loomade söötades ja koguvad populaarsust inimtoidus. Probiootikumid on uued söödalisandid ka kalakasvatuses Lõheliste söödakatsed probiootikumidega on näidanud märkimisväärset mõju kala tervisele ning seeläbi on saavutatud ka paremad majandustulemused Samal ajal on probiootikumide kasutamisel ka oluline mõju keskkonnasäästlikkusele
lageraiest, kogu metsa juurdekasvust ja majandatava metsa juurdekasvust. Arvutus ülesannete puhul on vaja kirja panna tehte käik. Andmete leidmiseks kasuta järgnevat veebilehekülge: https://www.envir.ee/et/metsastatistika või kirjuta otsingusse “metsaraie eestis” →metsastatistika (püstkriips vahel) keskkonnaministeerium 1.2.1. Milline on kogu raie hulk? 10 117 900 tm 1.2.2. Kui suur on lageraie hulk? 8 000 000 tm 1.2.3. Milline on kogu metsa juurdekasvu hulk? 15 875 930 tm 1.2.4. Kui suur on majandatava metsa juurdekasvu hulk? 14 163 920 tm 1.3. Arvuta 1.3.1. Mitu protsenti moodustab 2015. aasta lageraie kogu raiest? Protsenti arvutan nagu võrdekujulist võrrandit. Kirjutan väja kogu raie, mille väärtuseks on 100%. Järgmiseks lisan lageraie, mille väärtus pole teada. Selle märgin x-ga. 10 117 900 tm - 100% 8 000 000 tm - x% x(%) = 8 000 000 tm 10 117 900 tm 100% ~ 79,1% 1.3.2. Mitu protsenti moodustab 2015
Ekvatoriaalsed vihmametsad-Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks. 62.Metsamajanduse põhimõtted: Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaad- Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, uuteks põllumaadeks (aletamine), kütteks. Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus). Arenenud riigid- Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne). Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia. Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov). 63.Peamised puidu ja puidutoodete kabavood: Maailma suurim puidu tarbija on USA. Kõige enam toodab ümarpuitu USA. Suurtootjad on veel Venemaa, Brasiilia ja Hiina. Enamik maailma paberipuudest raiutakse USA, Skandinaavia, Venemaa, Brasiilia ja Kanada metsadest. 64
teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine, esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja vabaaja kaupade osakaalu suurenemine tarbimisstruktuuris. Majanduskasvu esmasteks allikateks on olemasolevate tootmisressurside (tööjõud L, kapital K, loodusressursid) hulk ja tehnoloogia progress. Majanduskasvu teisesteks teguriteks on olemasolevate tootmistegurite tootlikkust mõjutavad faktorid: inimkapitali tase, rahvamajanduse struktuur ja rahvusvahelised kaubandustingimused
teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine, esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja vabaaja kaupade osakaalu suurenemine tarbimisstruktuuris. Majanduskasvu esmasteks allikateks on olemasolevate tootmisressurside (tööjõud L, kapital K, loodusressursid) hulk ja tehnoloogia progress. Majanduskasvu teisesteks teguriteks on olemasolevate tootmistegurite tootlikkust mõjutavad faktorid: inimkapitali tase, rahvamajanduse struktuur ja rahvusvahelised kaubandustingimused
juurdekasv: 2-3 m3 1 ha-l liigiline koosseis: domineerivad okaspuud väärtuslik tarbepuit. metsade olukord: hästi säilinud. riigid: eesti, läti, leedu. lehtmetsad: juurdekasv: 5-10 m 3 1 ha-l liigiline koosseis: üsna liigirikkad kõvad lehtpuud. olukord: valdavalt maha võetud, viljakad mullad, tihe asustus, pehme kliima riigid: usa, inglismaa, prantsusmaa. 6) Metsade pindala muutus: maailmas tervikuna metsade pindala väheneb kuna metsaraie ületab juurdekasvu. põhjariikides ei muutu eriti, kuna raie ja juurdekasv on tasakaalus lõunariikides väheneb, kuna raie ületab juurdekasvu ning puitu eksporditakse. 7) Arenenud riikides: 1. Raie ja juurdekasv on tasakaalus.2. metsa istutus ja hooldus. 3. Metsa täielik ära kasutamine. 4. Kaasaegne raietehnoloogia. 5. Eksporditakse valmis puidutooteid ja paberit. 6. Kanada, usa p-euroopa, venemaa ümarpuidu tööstu. arengumaad: 1. metsa raie ületab metsa juurdekasvu. 2
puidumassi ruumalaga. Piltlikult öeldes on tihumeeter 1 m3 suurune puidust hiigelklots. • Ruumimeeter (rm) – on virnastatud puidu mahuühik, mis on võrdne ühe kuupmeetri virna laotud halgude mahuga koos õhuvahedega. • Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (m3 aastas hektari kohta; raielank). Eri puuliikide aastane juurdekasv on üsna erinev. Eestis on metsa keskmine juurdekasv kokku 11,7 miljonit tihumeetrit. ”+” arvestab puidu juurdekasvu, taastumist; ”- ” raie ei tohi ületada juurdekasvu • Metsa liigiline koosseis – näitab, mis puuliigid metsas valdavalt kasvavad. „+“ iseloomustab puidu kvaliteeti Eesti metsade liigiline koosseis: 1.mänd 2.kuusk 3. kask, lepp, haab 5. Tooge kaks näidet kuidas võrreldakse metsavarusid a) Soomes ja Kanadas b) Brasiilias ja Indoneesias 2+2p. a)1) liigiline koosseis on sarnane( okasmets) 2) puiduvaru b)1) vihmametsad, liigiline koosseis on erinev 2) metsade pindala,
Pärsia lahele ja India ookeanile. 2005. aastal elas Iraanis 68 miljonit inimest. Kõige tihedamini on asustatud pealinna Teherani ümbrus ja riigi loodeosa. Iraani pindala on 1 648 195 km2. Iraani veekriis on islami maailmas üks raskemaid ning selle põhjenduseks on võimalik välja tuua mitmeid eri aspekte nii demograafilist plahvatust, vee ebapraktilist kasutamist kui ka halbu klimaatilisi tingimusi. Iraani veeprobleem on oluliselt võimendunud viimase 25 aasta ulatusliku elanike juurdekasvu tõttu 1961aasta andmetel elas riigis 24,3 miljonit inimest, 2001 aga juba 66 miljonit inimest ka tuleviku prognoos ei näita langemise märke, nimelt analüüsid pakuvad 100 miljoni piiri täitumist 2021aastaks. Ka on rahvastiku paiknemine äärmiselt ebaühtlane väga madal riigi lõuna ja ida osas, kõrge aga lääne ja põhja osas. Vee kättesaadavus on kehvem maa piirkondades, linnades on aga elanike suure juurdekasvu tõttu sama probleem aina sügavamalt maad võtmas
rannikulinnades, ennekõike nn erimajandustsoonides, kuhu on koondunud modernne tööstus, samas kui sisemaa on paljuski arengus maha jäänud. Hiina üheks eripäraks on olnud ka nn ühe lapse poliitika, mis võimaldas varasematel aastakümnetel erinevalt teistest arengumaadest pidurdada elanikkonna plahvatuslikku juurdekasvu ja tõi kaasa elanike jõukuse kasvu. Nüüd on selle poliitika tagajärjel aga toimumas tööjõulise elanikkonna juurdekasvu vähenemine, mis paratamatult hakkab ka eelolevatel aastakümnetel piirama majanduse ekstensiivse kasvu võimalusi, mille aluseks seni on olnud odav tööjõud, mida üha täiendavad maalt rannikulinnadesse valguvad migrantööliste massid.
0 2 s = v0t + vt = v0 + a t 2 Seega kehtivad valemid: vt2 - v02 = 2a s Kiirendus kõverjoonelisel liikumisel Lihtsaim juht on punkti ühtlane liikumine mööda ringjoont. Olgu 1 punkti asukoht vaadeldaval hetkel t. Aja t möödudes on punkt asukohas 2 ja läbinud kaarega 1-2 võrdse tee s. Kiirus on saanud juurdekasvu v, mille tulemusel kiirusvektor on pöördunud nurga võrra, mis on võrdne kaarele s toetuva kesknurgaga: kus R on ringjoone v s R raadius. Kiirusvektori juurdekasvu saab leida n' s =
UUEKS PEREKONNANIMEKS EI ANTA: Nime, mis ei ole sobiv (keerukas, eesti keelele mittevastav hääldus või kirjapilt) Nime, mille korral nimi ja sünniaeg ühtivad mõne teise isikuga Nime, mis on liiga laialdase kasutuseks (Tamm, Saar, Mägi, Sepp) v.a. suguvõsa perekonnanimi Nime, mida üldiselt kasutatakse eesnimena Üldtuntud ajaloolise isiku nime ABIKAASADE VARASUHTED(1..) Varaühistus(1) Vara juurdekasvu tasaarvestus(2) Varalahusus(3) Abiellujate valikul, kokkuleppel esitatakse koos abiellumisavaldusega VARAÜHISUS(1.1) Varaühisuse kestel omandatud esemed – ühisvara – on abikaasade ühisomandis. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Lahusvaraks on: 1. Abikaasa isiklikud tarbeesemed 2. Esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist 3. Saadud pärimise või kinke teel 4. Esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel
Hooldusraietega mõjutame: Puistu liigilist koosseisu Puistu tihedust Puistu sanitaarset seisundit Puistu vastupidavust tormi ja lumekahjustustele Puistu vastupidavust putukkahjuritele Puistu vastupidavust seenhaigustele Hooldusraietega mõjutame: Puistu valgustingimusi Mõjutada laasumist Soodustada järelkasvu ja looduslikku uuenemist Kiirendada puuliikide vaheldust Kiirendada puistu väljakasvatamist Suurendada puistu juurdekasvu Puistu dekoratiivset ja esteetilist väljanägemist Metsaseadus Valgustusraiet tohib teha puude valgus ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa liigilise koosseisu kujundamiseks. Valgustusraiet tohib teha metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on alla 8 cm. Puude hõrenemine vastavalt vanusele Puude hõrenemine vastavalt vanusele Arenguklass Puutaimi hektaril noorendik 5 000...10 000 keskealine puistu 1 000...2 000
Metsa harvendamine soomes (Metsatööstus) Metsa tööstuslik kasutamine saematerjaliks ja paberipuiduks algas 19. sajandi lõpus. Tänapäeval moodustab metsandus ja metsatööstus umbes 6% aasta SKP-st. Soome on oma metsast ja metsatööstusest suuremas sõltuvuses kui ükski teine riik maailmas. Selle tagajärjel on riigis teadmised metsanduse ja metsatoodete tööstuse kohta, mis on kogu Euroopas ainulaadsed. (Metsaring) 7 Joonis 3. Aastane juurdekasvu suurenemine ja metsaraie. Juurdekasvu suurenemine (1935-2009) ja metsaraie (1949-2009). (YPEF) Metsandus ja metsatööstus on jätkuvalt olulised tööhõive pakkujad, maapiirkondade ja majanduse elujõulisuse säilitajad. Metsamajandus ja metsatööstus andsid 2009. aastal tööd umbes 3%-le kõigist töötavatest inimestest Soomes, kellest omakorda 3/4 töötas metsatööstuses. Metsaga seotud mittepuiduliste teenuste (loodusturism,marjad, seened jne
Milleks säästa vett? Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vaid vähem kui 1% on sellest kõlbulik joogiveeks. Samal ajal kasvab vee tarbimine kiiremini kui rahvastik. Veeressursid on jaotunud erinevalt, mõnel pool on märkimisväärne veepuudus, teisal aga suured üleujutused. Arvestades rahvastiku juurdekasvu ning olemasolevaid varusid, tuleb aastal 2025 kasutada päevas poole vähem vett kui nad seni on harjunud tegema. Usutakse, et varsti hakkavad sõjad, puhtalt joogivee tõttu. On uuritud vee kasutusalade jaotumist kodumajapidamises, mille põhjal selgus, et 22% kasutatavast veest kulub pesu pesemisele, 17% dušši all käimisele ja 16% nõude pesemisele. Tervelt 27% veest kulutab WC ja 14% kulutatud veest ei saa kasutaja mingit kasu, kuna selle võib kanda lekete arvele. Ülejäänud
12 55 -2,24 0,42 2,24 13 60 -2,90 0,66 2,90 14 65 -3,70 0,80 3,70 15 70 -4,43 0,73 4,43 16 75 -5,22 0,79 5,22 17 80 -6,24 1,02 6,24 18 85 -7,33 1,09 7,33 19 90 -8,81 1,48 8,81 20 93 -10,80 1,99 10,80 2 2. ; 3. Koormus-deformatsiooni ja deformatsioonide juurdekasvu kõverad 100 90 80 70 60 50 Jõud F [kN] 40 30 20 10 0 0.00 2.00 4.00 6.00 8.00 10.00 12.00 Deformatsioon u [mm] Graafik 2.1. Koormus-deformatsiooni kõver 100 90 80 70
tervislikku tasakaalustatud dieeti. Kui gestatsioonidiabeet diagnoositakse raseduse ajal, on ravi eesmärk hoida kontrolli all vere glükoositase ning jälgida loote seisundit, vähendades riski makrosoomia ehk rasvunud loote tekkeks. Dieedi jälgimine on alati väga oluline, kuid tavaliselt on vajalik lisaks ka insuliini manustamine. Kuna väga paljud gestatsioonidiabeediga naised on ülekaalulised, siis vähendab dieedi jälgimine ka liigset kaalu juurdekasvu. Normid: tühja kõhuga 4,8mmol/l 1 tund peale koormust 10,0mmol/l 2 tundi peale koormust 8,7mmol/l Gestatsioonidiabeeti diagnoositakse, kui 2-3 väärtust on üle normi. Kui 1 väärtus GTT-st on üle normi, korratakse testi 1 kuu pärast. Kasutatud kirjandus: 1. www.tervisliktoitumine.ee 2. www.kliinikum.ee/infokeskus/mk_files/.../Gestatsioonidiabeet.doc
Metsandus Metsade majandamise põhinõue on see, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Metsade tähtsus, kasutus Puiduvaru tööstusele ja kütteks Seened, marjad, ulukid Elupaik loomadele ja taimedele Hapniku tootja, õhu puhastaja Puhkekeskkond LK ja teadustöö Niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistuseks Metsavarude mõõtmine ja hindamine · Metsade pindala km2, ha · Metsasus % Maailmas 27% katud metsaga · Puiduvaru m3, tm · Aastane juurdekasv tm/ha kohta aastas · Liigiline koosseis Liik, kasutusala tüüp · Agraarajastu Algas metsade massiline hävitamine kütteks, põllumaaks, ehituseks, metallisulatuseks · Tööstusajastu Suur kasutus tingis vajaduse kaitseks ja hakati metsa istutama. Kujunes iseseisvaks majandusharuks. · Infoajastu Kujunes välja m...
välismaalane esitab oma elukohariigi pädeva asutuse antud tunnistuse, mis kinnitab tema võimet kooseluleping sõlmida (muudatus rakendusaktides) Lapsed või lapsendamine Registreerunud elukaaslased ei saa lepingut sõlmides elukaaslase lapse või laste hooldusõigusi. Küll aga registreeritud ellukaaslane saab teha kohtule lapsendamistaotluse. Varalised õigused Kooselulepingut sõlmides peavad pooled otsustama, millise varasuhete liigi nad valivad (varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus). Lepitakse kokku ka muudes varalistes punktides, nt. Pärandamine või testament. Maarja Lepind Kooselulepingu lõetamine Kooselulepingu lõpetab poolte ühine kokkulepe , ühe surm või kohtuotsus. Lepingu lõpetamine toimub notari juures. Kui ei saavutata kokkulepet, siis sellisel juhul võib pörduda kohtusse. Allikas: https://www.eesti
Uurimistöö. Probleem: Kuidas mõjutab harvendusraie puude kasvu ? Taustinformatsioon: Harvendusraie peamised eesmärgid on puistu tagavara juurdekasvu suurendamine ning puude kasvutingimuste parandamise läbi puidu kvaliteedi parandamine. See on üks hooldusraie liik, mille käigus raiutakse välja kuni 30% puudest selleks, et luua lõppraiesse jäävatele puudele paremad kasvutingimused. Harvendusraieid on tehakse kas alameetodil või ülameetodil, vastavalt raiutakse välja kas suuremad puud või väiksemad puud. Suuremate puude raiumisega raiutakse välja nende laiutavad võrad, mis takistavad teiste puude kasvu
Muru väetamise IT Olenevalt muru funktsioonist ja omadustest sõltub väetise kogus. Kui muru ei kasutata intensiivselt, tuleb muru väetada ainult siis, kui on näha, et muru juurdekasv pole piisav. Kui muru pidevalt tallatakse, tuleb seda rohkem väetada (nt jalgpalliväljak). Kui muru kulutatakse vähe, tuleb väetada kord aastas ja kõige parem on seda teha varakevadel. Kui muru kulutatakse pidevalt, antakse esimest korda väetist kevadel, kui muru vajab kõige rohkem toitaineid, suve jooksul, et tagada korralikku juurdekasvu, ning lõpuks hilissügisel, et muru saaks endale koguda varusid järgmiseks aastaks. Enne väetamist on vaja anda maapinnale lõplik siledus ja kalle. Kevadel tuleks väetada NPK 10-7-14 10kg/100m2 kohta ning suvel NPK 7-5-15 10kg/100m2 kohta. Väetamine tagastab mulda toitained, mis niitmisega on eemaldatud, seega mida rohkem murusid niidetakse, seda enam peab neid ka väetama. Reeglina a...
Loomulik iive Euroopa riikides KarlRichard Sänna 9.b klass Loomulik iive Loomulik iive on teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) elussündide arvu ja surmajuhtude arvu vahe. Piirkondade loomuliku iibe võrdlemiseks kasutatakse loomuliku iibe kordajat. Sündimuse ja loomuliku juurdekasvu vähenemine Euroopas Kõige märgatavam ja vaieldamatult ka Euroopa tulevikuperspektiivide seisukohast kõige olulisem trend rahvastikuprotsessides on sündimuse pikaajaline langustendents koos suremuse stabiliseerumisega, mille tagajärjel Euroopa elanikkonna loomulik juurdekasv on viimaste kümnendite jooksul väga oluliselt vähenenud. Üks peamisi ELi rahvastiku loomuliku iibe aeglustumise põhjusi on see, et naised saavad varasemast vähem lapsi
Tulumaksumäär on 34% ja nõutav tulunorm 10%. Arvutage: a)tasuvusaeg b)praegune puhasväärus c)kasumiindeks d)sisemine rentaablus Kas uus masin tuleks osta või mitte? Lahenduskäik: 1. Arvutage soetusmaksumus (esialgsed kulud; laekumine vana masina müügist ja maksuefekt). 2. Arvutage juurdekasvulised rahavood. 3. Arvutage lõpetav rahavood. 4. Arvutage tasuvusaeg. 5. Arvutage NPV (praegune puhasväärtus= [summad juurdekasvu rahavood/1+tulunorm astmes aastad ]-soetusmaksumus), võib ka tabelist 6. Arvutage kasumiindeks (saadakse summade juurdekasvude rahavood/esialgsete kuludega) 7. Arvutage sisemine rentaablus (APVDT). Tasuvusaeg: 1.oetusmaksumus: 125 000 60 000 = 65000 65000 -11900 =53100 Vana masina amoritisatsioon Netomaksumus = 50 000-25000 = 25000 Mahaarvestis aastas = 25000/5 = 5000 Soetus Arvestatud Akumuleeritud Jääk
Niiske lähistroopika metsad- Peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud. Suur aastane juurdekasv. Kuiva lähistroopika metsad- Madal tootlikkus, aga väärtuslik koosseis Vahemeremaades, USA- s. Parasvöötme okas- ja lehtmetsad- Kasvavad aeglaselt ja on suhteliselt hõredad. Koosnevad vähestest puuliikidest, kuid enamusi kasutatakse tarbepuiduna, väike aastane juurdekasv. Metsade majandamise põhimõte Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimoodi tohutuid metsaalasid. Kasvav rahvastik vajab (põllu) maad ja kütust ning riik vajab eksporditulusid. Arengumaades on peamiseks metsade vähenemise põhjusteks põllumaade laienemine, üleraie ja nõrk metsamajandus. Arenenud maades on kujunenud metsatööstus klastrid. Need hõlmavad enda alal metsamajandamise; puidu varumise ja töötlemisega seotud majandusharud ja äriteenused.
aga kaetud paksu pruunikashalli korbaga.(2) Männi juur koosneb suurest sügavale ulatuvast peajuurest ja rohketest horisontaalsetest külgjuurtest.(2)Mänd paljuneb tavaliselt seemnetest.(1) Seemned on munajad, tumehallid kuni pruunid, lendtiivaga. Levivad tuule abil.(2) Noortel mändidel hakkavad alumised oksad kuivama 8-10 aastat vanuselt, umbes 40-aastaselt hakkavad okste armid kinni kasvama. (1) Kiirekasvuline puuliik.(1) Kõrguse juurdekasvu maksimum on 10-25m (40.) aasta piires, viljakamatel muldadel on harilik mänd 7080-aastaselt juba 30 m kõrge; rabades kasvab aga ainult mõni meeter kõrgeks.(1) Harilik mänd kasvab sageli puhtpuistuna, eeskätt kuivematel liivmuldadel, looaladel, rabades, kuid küllalt sageli moodustab ka segapuistusid: põhja pool on kaaslasteks tavaliselt harilik kuusk ja kask, lõuna pool aga laialehelised lehtpuuliigid (tamm).(1)
Valitakse vastavalt diagnoosile (hingamisharjutused, korrigeerivad harjutused, koordinatsiooniharjutused, tasakaaluharjutused. Võib mõjutada isoleeritud keha segmenti, lihast. Dünaamiline harjutus- Kontsentriline kontraktsioon (lihas lüheneb, liigeses toimub painutus ja sirutus). Ekstsentriline kontraktsioon (lihas lüheneb ning lubab lihasel pikeneda, toonus säilib). Staatiline harjutus- Areneb lihaspinge, lihase pikkus ei muutu, liigeses liikumist ei toimu, annab jõu juurdekasvu, lihasmassi suurenemise. 5) Terapeutilise harjutuse sooritamist mõjutavad tegurid (psühholoogilised, anatoomilised, füsioloogilised, (bio) mehhaanilised faktorid) Psühholoogilised tegurid- Valu, hirm, lootusetuse tunne, motivatsiooni puudus. Anatoomilised ja füsioloogilised tegurid- Luuline struktuur, lihasjõud ja vastupidavus, stabiilsus asendi säilitamiseks, liigutuseks vajalikud sensoorsed ja motoorsed kontrollkeskused, väsimus.
Lapsi peab juhtima õigele teele, et nad saaksid enda elu jaoks teha kõige õigemaid valikuid. Laste kasvatamisel on väga tähtsad eeskujud. Sellepärast on hea, kui kasvatamisel osalevad mõlemad vanemad. Laste jaoks on oluline vanemate armastus ja tuvalisus. Põhilised pereväärtused ellu astumisel tulenevad kodust. Abikaasadel tuleb otsustada oma varasuhte üle. Abikaasade varasuhteid on kolme liiki: varaühisus, varalahusus ja vara juurdekasvu tasaarvestus. Varasuhe kinnitatakse abieluvaralepinguga. Abielu jääb enim kindlustunnet pakkuvaks kooseluvormiks. Abieluinimesel on alati keegi, kelle peale loota ning ka probleemidest ja takistusest on lihtsam kahekesi üle saada kui üksi. Hea suhte nurgakivideks on turvatunne, intiimsus, kohusetunne ja usk tulevikku.
põllumajandus(kastmine,niisutus),mineraalvesi joogiks oma tervistavate omadustega.Põhjavee reostusallikad:Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse,Põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest),Transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine ), Olmereostus, prügilad.soo on liigniiske ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana.Üldandmed:22,8% Eesti pindalast on sood.1 mm turbakihi juurdekasvu aastas, turbakihi keskmine paksus 5 7m suurim Vällamäel (Haanja) 16,5 m,vesi 95 % ja turvas 5 % ,turbasammalt on 37 liiki.Jagunevad:31%raba,57%madalsoo 12% siirdesoo.Tekkimine:maismaa soostumine,veekogude kinnikasvamine,põhjavee taseme tõus. Madalsoo:Orgudes,nõgudes,pind nõgus.Toitaineid rohkelt.Taimed toituvad: põhjaveest, sademetest ja pinnaveest,turbakiht veel õhuke,Turvas hästi lagunenud, musta värvi sisaldab
Õige kasutamise ja hoolduse korral saab kultuurkarjamaid kasutata pikka aega (pikaaegsed ehk püsikarjamaad), ilma et nad liigselt umbrohtuks Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Liigne väetamine ja niitmine muudavad niitu liigivaesemaks. Karjamaad tuleb väetada ja niita mõõdukalt , kuna siis on rohi maitsvam. Rohu maitsest sõltub, kui palju loomad söövad. Söömise kogus mõjutab aga loomade jõudlust ja juurdekasvu. Osakaal Eestis Kultuurrohumaade osakaal Eestis väheneb pidevalt. Need jäävad püsima ainult nendesse kohtadesse, kus neid pidevalt väetatakse ja niidetakse. Kultuurrohumaade tähtsus Eesti looduses on see, et sinna külvatakse just neid taimi, mis on loomasöödaks kõige paremad ning tänu sellele on loomade jõudlus ja tootlikkus suurem. Looduskaitse Eestis ei ole kultuurrohumaad loodukaitse all.
abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu); 7) abikaasad on abielu kestel toimunud soovahetuse tagajärjel samast soost. (2) Abielu kehtetuks tunnistamist ei ole õigus nõuda, kui abikaasa on varjanud oma varalist seisundit. 3. Millised on abikaasade varasuhete liigid? Varaühisus Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Vara juurdekasvu tasaarvestus Kui abiellumisel on perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valitud või abieluvaralepinguga seatud vara juurdekasvu tasaarvestus, siis tasaarvestatakse abikaasade vahel 1 kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara). Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe ei mõjuta nende varaliste õiguste kuuluvust, mille abikaasa oli
elektronkihi negatiivse laengu kese enam aatomi positiivse laengu keskmega. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. On vektoriaalne suurus. Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu suurusega ning pöördvõrdeline vahekauguse ruuduga. Jõud on laengu ja väljatugevuse korrutis. Mitmest kehast koosneva ja elektrit juhtiva süsteemi laadimisel saavad süsteemi kõik osad ühesuguse potentsiaali juurdekasvu, suurema mahtuvusega keha omandab suurema laengu. q1 q 2 F =k r2 A = Eqd =Uq U = 1 - 2 = Ed 0 S ( n -1) q C= = d U F jõud (N) k elektrikonstant (9*109 Nm2/C2) q laeng (C) r kaugus punktlaengute vahel (m) d kaugus homogeenses elektriväljas(m) A töö E välja tugevus (V/m) U pinge 1 2 potentsiaalide vahe C kondensaatori mahtuvus elektriline läbitavus
Takistuse sõltuvus t temperatuurist t i t · Temperatuuri kasv põhjustab materjali takistuse kasvu · Temperatuuri tegur näitab kui palju k kasvab b ttakistus ki t ttemperatuuri t i kasvamisel k i l 1°C võrra Takistuse sõltuvus t temperatuurist t i t · Takistuse juurdekasvu temperatuuri kasvades saab arvutada valemiga R2 - R1 R1 algtakistus = t R2 lõpptakistus lõ t ki t R1 temperatuuritegur t temperatuuri muutus Kasutatud kirjandus · R. Lahtmets,, "Elektrotehnika II vahelduvvool",, Tallinn, 2002 · R. Lahtmets, "Elektrotehnika I alalisvool", T lli 2002 Tallinn · H. Pedusaar, "Elektro- ja raadiotehnika", Tallinn 1967 · T. R
regulaarselt väetatakse ja tehakse järelniitmist õige kasutamise ja hoolduse korral saab kultuurkarjamaid kasutata pikka aega (pikaaegsed ehk püsikarjamaad), ilma et nad liigselt umbrohtuks Liigne väetamine ja niitmine muudavad niitu liigivaesemaks. Karjamaad tuleb väetada ja niita mõõdukalt , kuna siis on rohi maitsvam. Rohu maitsest sõltub, kui palju loomad söövad. Söömise kogus mõjutab aga loomade jõudlust ja juurdekasvu. Kultuurrohumaade osakaal Eestis väheneb pidevalt. Need jäävad püsima ainult nendesse kohtadesse, kus neid pidevalt väetatakse ja niidetakse. Kultuurrohumaade tähtsus Eesti looduses on see, et sinna külvatakse just neid taimi, mis on loomasöödaks kõige paremad ning tänu sellele on loomade jõudlus ja tootlikkus suurem. Ohakas Tulikas Naistepuna Ristik Timut
Eesti metsa arengukava võrdlus 1936 ja 2010 Käesoleva metsa arengukava jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks on pikas perspektiivis metsaressursi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 1215 milj. m3 metsamaterjali aastas. Hinnanguliselt kasvab selline kogus puitu igal aastal metsa juurde. Metsade kasutus juurdekasvu piires tagab ühiskonna jaoks pideva tulu, säilitades seejuures metsa võime pakkuda nii majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid kui kultuurilisi hüvesid. Püsiva puiduvoo tagamiseks on oluline metsade aktiivne majandamine, see on metsa uuendamine,
Laktatsiooniperioodi alguses Arvuta välja söödaväärindus kanamunade tootmisel. Lähteandmed: Kanade munevus 85%, munade massikategooriad: 50% M ja 50% L Mitme päevaselt hakkavad munakanad munema? 140-150 päevaselt Mitu päeva on kanabroileri realiseerimisvanus ja milline on tema kehakaal? 42 päeva ja 2,2...2,4 kg Hane, kalkuni ja pärlkana muna haudumise kestus? 30, 28, 26 päeva Kui siga kasutab 2kg kehamassi juurdekasvu kohta 6 kg jõusööta, siis milline on selle sea söödaväärindus? Kas emiste sigimistsükkel koosneb kolmest perioodist- tiinuse algperioodist, tiinuse lõppeperioodist ja imetamisperioodist? Õige Imetavaid emiseid peetakse? Individuaalsulus Kas hea söötmis-pidamistingimuste juures on võimalik saada ühelt emiselt kolm pesakonda aastas? Jah Sead saavutavad majandusliku varavalmivuse keskmiselt? 6-7 kuuga Kas on tarvis poeginud utt koos talle(dega) paigutada peale poegimist üksiksulgu
Kas uus masin tuleks osta või mitte? Lahenduskäik: 1. Leidke esialgsed kulud (ei tohi unustada maksuefekti) Esialgsed kulud: uue seadmete hind 125 000 - vana seadme müügihind 6000 - maksuefekt (jääkväärtust ja vanaseadme müügi hind) (25 000- 6000 * 34%) 6460 esialgsed kulud Io 112 540 2. Leidke juurdekasvu rahavood Need rahavood võtavad arvesse ainult selles projektist tingitud muutusi nii kuludes kui ka tuludes st. need on rahavood mis tulenevad ainult sellest projektist. Kokkuhoid 45 000 (sissetulev rahavoog) Amortisatsioonikulu (125000/5) -25 000 (ei ole rahavoog) Kasum enne tulumaksu 20 000 Tulumaks 34% 6800(rahavoog) Puhaskasum 13 200
järelniitmist. Õige kasutamise ja hoolduse korral saab kultuurkarjamaid kasutata pikka aega (pikaaegsed ehk püsikarjamaad), ilma et nad liigselt umbrohtuks Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Liigne väetamine ja niitmine muudavad niitu liigivaesemaks. Karjamaad tuleb väetada ja niita mõõdukalt , kuna siis on rohi maitsvam. Rohu maitsest sõltub, kui palju loomad söövad. Söömise kogus mõjutab aga loomade jõudlust ja juurdekasvu. Kultuurrohumaade osakaal Eestis väheneb pidevalt. Need jäävad püsima ainult nendesse kohtadesse, kus neid pidevalt väetatakse ja niidetakse. Kultuurrohumaade tähtsus Eesti looduses on see, et sinna külvatakse just neid taimi, mis on loomasöödaks kõige paremad ning tänu sellele on loomade jõudlus ja tootlikkus suurem. Eestis ei ole kultuurrohumaad loodukaitse all. Aitäh tähelepanu eest!
1. Mis on metsatakseerimine ning selle peamised eesmärgid. Metsatakseerimist võiks nimetada metsanduslikuks mõõtmisõpetuseks. Õpetus puude ja puistute kasvu ning arengu seaduspärasustest,metsamaterjalide langetatud ja kasvavate puude mahtude,puistute tagavarade ning puude ja puistute juurdekasvu mõõtmete teooriast ja praktikast. Metsatakseerimise ülesandeks on iseloomustada metsa, selle koosseisu, puidu varu ja tootlikkust ning prognoosida metsa seisukorda ka tulevikuks, teades metsa kasvus kehtivaid seaduspärasusi. Metsatakseerimine annab alusandmed metsapoliitika ja metsa majandamise kavandamiseks 2. Metsatakseerimise meetodid. Otsene mõõtmine Võrdlemine etaloniga( Nt pikkuse mõõtmine joonlauaga) · Kaudne mõõtmine
Inimese veebilanss: tulem - a) joogid; b) toit, kaasaarvatud kuivtoit; c) ainevahetuslik vesi. Väljund: a) uriin; b) higi; c) hingamine; d) rooja koostises - iste. Täiskasvanud inimese veevajadus on 35-40 ml iga kahakaalu kilo kohta ööpäevas. Ökosüsteemi tasandil 1. Vesi kui elukeskkond - vees elavad kõigi 5 bioriigi esindajad (loomad, taimed, seened, eeltuumsed, protistid). 2. Vee hulk ökosüsteemis määrab ära ökosösteemi biomassi juurdekasvu ehk bioproduktsiooni - kõrb ja vihmamets. 3. Kliimat kujundav faktor nt sademed, hoovused ja veeaur kui kasvuhooneefekti tekitaja 4. Vesi kui levikukeskkond - sugurakkudele, eostele, seemnetele, viljadele, vastsetele, suguküpsetele isenditele. 5. Vesi kui viljastuskeskkond - vesi kehavälise viljastumiskeskkonnana (kahepaiksed, kalad, sõõrsuud).