Vägev kodu Meil on koduks vägev maja, kus on kõik, mis olla saab. Igaüks, kes sinna raja leiab, seda teada saab. Väike õde kodus mängib, keksib väike vend. Suurem vend siin ikka hängib, siin hästi tunnen end. Meil on aed ja meil on koer ja meil on sada imet. Meil on kass, kes sülle poeb ja Kassil pole nime. Veel on kodus isa, ema, suured männipuud. Meil on talvel hästi kena veel parem suvekuul. Meil on koduks vägev maja, kus on kõik, mis peab. See on kõik, mis mul on vaja mul on siin nii hea. November 2009 Simon Mann VPG 4a
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond INDIA KÖÖK Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3000 km pikkuselt põhjast lõunasse sirutuv India on koduks enam kui miljardile eri rahvusrühmadesse ja kuuluvatele ning erinevais keeltes kõnelevale inimesele, kelle igapäevase elu ja söögiharjumuste üle valitsevad väga mitmed usundid. See teeb Indiast kulinaarse paabeli, mis pakub nagu küllussarvest erinevaid maitseid, söögikombed ja toidueelistusi, mis vahelduvad sõltuvalt geograafilisest piirkonnast, elanikkonna jõukusest ning nende kultuuri- ja usutavadest. Referaadi eesmärk on teha ülevaade India
oma pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. Karula rahvuspark Karula metsades on ammustest aegadest olnud palju karusid, sellest siis ka koha nimi. Rahvuspark asub Lõuna-Eestis. Olulisteks kultuurväärtusteks on pärandkultuurmaastikud. Maastik on väga vaheldusrikas. Rahvuspargi metsad on mitmekesised, kuid kõige rohkem on esindatud mänd. Rahvuspargis on palju haruldasi taimi, millest tuntumad on kaunis kuidking ja paljaleheline liivatee. Park on koduks erinevatele kotkaliikidele, ilvestele, huntidele ja karudedele. Soomaa rahvuspark Soomaa on Eesti väikseim rahvuspark 390 km2. Rahvuspark asub Eesti edela osas. Soomaa rahvuspark on loodud suurte rabade, soostunud metsade ning lookleva sängiga jõgede kaitseks. Rahvusparki jääb 5 sood. Soomaal võib igal kevadel näha nn."viiendat aastaaega" suurvett. Soomaa on koduks mitmetele Euroopa imetajatele: metskitsedele, hirvedele, põtradele, kobrastele,
LõunaHolland LõunaHolland (Haag) Overijssel Overijssel (Zwolle) PõhjaBrabant PõhjaBrabant ('sHertogenbosch) PõhjaHolland PõhjaHolland (Haarlem) Zeeland Zeeland (Middelburg) Utrechti provints Utrechti provints (Utrecht) Populaarne turismiobjekt kesklinna lähedal. sai oma nime 19. sajandi Hollandi meistri Rembrandt'i järgi kõige ligitõmbavam koht nii kohalike kui külastajate seas. Algselt loodud töölisklassile 17. sajandil on praegu koduks paljudele õpilastele, käsitöölistele ja noortele spetsialistidele põhja Jordaan ja lõuna Jordaan, mida eraldab Rozengracht. Holland on kuulus oma tuuleveskite poolest, mida praeguseks on järgi jäänud üle tuhande. Aastast 1740 ehitati 19 massiivset tuuleveskit, mis on säilinud tänapäevani. Tuuleveskid juhivad üleliigse vee Alblasserwaardi tammidest, mis asuvad allpool mere pinda, ja juhivad selle vee
Kasvab kuni 50cm kõrguseks (Eestist leitud ka 1m kõrgune taim) http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Cephalant hera_rubra_02_Luxemburg.jpg HARILIK KOPSUSAMBLIK Üldtuntud tõhus looduslik tervistaja Värvuselt rohekas Kopsusamblik eelis tab kasvada lehtpuutüvedel, mõnikord harva ka okaspuudel http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_samblikud Linnu ja loomaliigid Viidumäe männimetsade iseloomulikud linnuliigid on nt.õõnetuvi, musträhn ja hoburästas Lehtpuusegametsad on koduks musttoonekurele, karvasjalg, värb ja kodukakule, väikekirjurähnile ning paljudele teistele metsaliikidele. Võib sageli kohata nii mäkra, kui ka tema tegutsemisjälgi Kaitse all olevad linnud ja loomad ÕÕNETUVI Keha üldvärvid on hall ja hallikas pruun Ei ole jahilind http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/COLOEN2.htm VÄRBKAKK Eestimaa kõige pisem kakuline Isaslinnud kaaluvad keskmiselt vaid 58g ja emaslinnud 79g http://www.eoy.ee/kodukakk/eestikakud/vaerbkakk MÄGER
selle palee aknast Saksa Vabariigi loomisest. Muuseumisaar UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv muuseumisaar koosneb viiest mugavalt kõrvuti asetsevast muuseumist, mis kõik asuvad hästi ligipääsetaval saarel Spree jõel. Iga muuseum on omaette vaatamisväärsus, mille uurimisele kulub vähemalt pool päeva. Pergamoni muuseumis on suur islami kunsti ja muistse Lähis-Ida aarete kogu. Uus muuseum (Neues Museum) on koduks eelajaloo, Vana-Egiptuse ja antiigi pärandile ning Bode Brandenburgi värav Brandenburgi värav on olnud nii võidu, rahu, eraldatuse kui ka ühendatuse sümbol ning tänaseni tõmbab see ligi bussitäite kaupa uudistajaid. Kui antaks välja Berliini tuntuima vaatamisväärsuse auhinda, saaks selle just Brandenburgi värav. Parim viis väravat imetleda on jalutada selle suunas mööda Unter den Lindeni bulvarit, mis on Berliini variant Champs Elyséest. Sel jalutuskäigul
a Suurus: 19X38cm " Tähistaeva all" Tehnika: Õli, puit Teos on valminud 2012. a Suurus: 19X38cm "Punane peokleit" Tehnika: Õli, puit Teos on valminud 2012. a Suurus: 38x18cm "Õunapuud lumes" Tehnika: Õli lõuendil Teos on valminud 2012. a Suurus: 40x63cm "Kahekesi" Tehnika: Akrüül, õli puidul Teos on valminud 2012. a Suurus: 21x29cm "Ingel ja väike mets" Epp Maria tegi selle maali SOS Lasteküla toetuseks. Kunstniku arvates on mets koduks paljudele taimedele ja loomadele ja nii on ka SOS Lasteküla koduks paljudele lastele. Maalil on kuldsete tiibadega ingel, kes valvab laste rahu ja hoiab neid. Maalil on palju valgust; ingel on mõtliku ja hooliva ilmega. Küsimused 1. Kas Epp Maria Kokamägi kuulub Eesti Kunstnike Liitu? 2. Kas Epp Maria on käinud kunstikoolis õppimas maalimist? 3. Mis maali tegi Epp Maria SOS Lasteküla toetuseks? Millest see maal nö kõneleb? 4
Viidumäe looduskaitseala Viidumäe looduskaitseala asub LääneSaaremaal muistse Antsülusjärve rannaastangu ümbruses. See on rajatud 1957.aastal ning tema praegune pindala on 2597,6 ha. Saaremaa vanima ja kõrgeima osana, mille kõige kõrgem koht on 59,12 meetrit üle merepinna moodustab ta nn. ,,Saaremaa selgroo". Kuigi looduskaitseala on oma pindalalt suhteliselt väike, on ta koduks väga paljudele taime, seene ja loomaliikidele. Muistne rannaastang poolitab ümbruskonna kaheks omavahel üsna järsult erinevaks osaks. Astangust kõrgemal on kuivemad alad, mida liigestavad madalad rannavallid ja luited; astangust madalamal paiknevad aga allikaliste vete tõttu niisked maad, mida läbivad samuti endised rannamoodustised. Vahelduva pinnamoega kaasnevad erinevused kohalikes temperatuuri, valgus, mullastiku ning niiskustingimustes
1977 aastal Tallinnas sündinud mees asus elama noorelt juba USA's isa juures. Enamus oma elu enne USA'sse kolimist, elas Johann Soomes koos enda ema ning kasuisaga. Johann alustas oma karjääri aastal 2001, kus ta osales oma esimeses filmis ,,Zoolander". Osales ka alles hiljuti nähtus filmis ,,2012". Oma näitlemise oskused saavutas ta New Yorgi koolis Lee Strasburg teatriinstituudis. Koduks Ameerika Hollywoodi tõusev täht, muusik Tarmo Urbi poeg Johann Urb peab enda koduks Ameerikat. 17aastasena isa juurde kolinud Urb ütleb, et Ameerika on tema jaoks alati kodu olnud. Juba enne lennukist väljumist teadis ta, et kuulub sinna. Mees alustas karjääri teismelisena New Yorgis, kus tegi modellitööd. "Osalesin kampaaniates ja reisisin palju. Soomest välja saades ei teadnud ma, et mind vaadatakse kui kena välimusega inimest. Mulle meeldis sealjuures fakt, et mul on võimalus reisida, raha teenida ja inimestega kohtuda
hoolitseks, mistõttu on nad sunnitud elama lastekodus. Mõnikord on küll vanemad olemas, kui neil puudub huvi, oskused, tahtmine või võimalused last kasvatada. Aastast 2007 nimetatakse lastekodusid Eesti asenduskodudeks. Sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt võib lugeda, et asenduskodu eesmärk on rahuldada lapse põhivajadusi, luua talle turvaline ja arenguks soodne elukeskkond ning valmistada laps ette võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Kuid kas asenduskodu on lapsele koduks või lihtsalt kohaks kus olla? Eelnevast selgus, et rahuldab asenduskodu rahuldab vaid esmased vajadused, milleks on täis kõht, soe tuba ja riided seljas. Kuid lisaks on lapsel vaja lähedast inimest, kellest hoolida, turvalist kiindumust ja tingimusteta armastust ning mudelit, mis aitaks täiskasvanuna edukalt toimida, seda nii töö- kui ka eraelus. Selleks on püütud asenduskodud ehitada võimalikult tavapärase elukeskkonna lähedased. Väikesed elumajad, kus elavad koos asendusemaga 6-8
hoolitseks, mistõttu on nad sunnitud elama lastekodus. Mõnikord on küll vanemad olemas, kui neil puudub huvi, oskused, tahtmine või võimalused last kasvatada. Aastast 2007 nimetatakse lastekodusid Eesti asenduskodudeks. Sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt võib lugeda, et asenduskodu eesmärk on rahuldada lapse põhivajadusi, luua talle turvaline ja arenguks soodne elukeskkond ning valmistada laps ette võimetekohaseks toimetulekuks täiskasvanuna. Kuid kas asenduskodu on lapsele koduks või lihtsalt kohaks kus olla? Eelnevast selgus, et rahuldab asenduskodu rahuldab vaid esmased vajadused, milleks on täis kõht, soe tuba ja riided seljas. Kuid lisaks on lapsel vaja lähedast inimest, kellest hoolida, turvalist kiindumust ja tingimusteta armastust ning mudelit, mis aitaks täiskasvanuna edukalt toimida, seda nii töö- kui ka eraelus. Selleks on püütud asenduskodud ehitada võimalikult tavapärase elukeskkonna lähedased. Väikesed elumajad, kus elavad koos asendusemaga 6-8
Teatri hooaeg vältab 10 kuud septembrist kuni juunini. Draamateatri ajalugu (1) Eesti Draamateater sai alguse lavastaja Paul Sepa erateatristuudiost 1920. aasta sügisel, kus teatrihariduse saanud noored näitlejad asutasid eraldiseisva Draamastuudio Teatri. Algusaastatel polnud teatril oma teatrimaja, renditi Tallinna saksa teatri saali ja esineti ringreisidel üle Eesti. 1937. aastal nimetati teater ümber Eesti Draamateatriks 1939. aastal sai teatri ametlikuks koduks tollase Saksa Teatri hoone Tallinnas, Pärnu maantee 5, mis on Eesti Draamateatri koduks tänaseni. (2) Pärast Teist maailmasõda toimusid teatriga mitmed muudatused, teatrit organiseeriti ja nimetati mitu korda ümber. 1949. aastal liideti Draamateatriga tolleaegse eliitteatri "Estonia" draamatrupp. Eesti Draamateatrile kujundas 1960.1970. aastatel näo lavastaja Voldemar Panso. lõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase
Eesti-meie ühine kodu Eesti Vabariik on koduks minule ja paljudele teistele inimestele. Siin elab umbes 1,3 miljonit inimest. Peale eestlaste elab Eestis veel mitmeid teisigi rahvusest elanikke. Sündmused, mis toimuvad Eestis peaks puudutama kõiki siin elavaid inimesi, kuna see on meie ühine kodu. Eestimaa on küll väike, kuid me võime seda kompenseerida oma ühtekuuluvusega. Nagu ütles ühiskonnategelane Jakob Hurt: ,, Kui me ei saa suureks arvult, saagem suureks vaimult!" .
Siiski laseb ta sellel kibedal vedelikul oma kõrist alla voolata. Koos klassiõdedega veedavad nad nii mõnedki õhtud metsas puu all istudes ja alkoholi juues. Kuigi ta on noor, käib tema elust läbi erinevaid mehi. Tal on suhe enda kooli õpetajaga, fotgraaf Rauliga, kes magab naistega ainult sel eesmärgil, et neist aktifotosid teha ning hiljem need siis enda ateljee seinale riputada. Lilit kolib Rauli juurde elama. Noore naise jaoks ei muutu see koht aga kunagi koduks. Kõik on tema jaoks võõras. Ta ei tunne, et see oleks tema kodu, pigem oleks ta nagu igapäevane külaline. Mõne aja pärast nad enam isegi ei suhtle. Noored elavad koos, aga ei suhtle, ei näegi üksteist enam. Viimaks otsustab Lilit sellele lõpu teha. Ta kolib välja. Uukes koduks on väike ühetoaline ja kitsas korter. Liliti naabriks on Anne, kellega nad saavad headeks sõpradeks. Anne on naine, kes tahab hirmsasti last saada, aga see ei õnnestu ta mitte kuidagi
Nende suurem võimalus liikuda lubas neil paremini hakkama saada mandriliustikes. Seevastu pruunkarud said liikuma hakata alles sulaperioodil. Viimane jääaeg lõpes umbes 10 000 aastat tagasi. Loomastikugeograafia piirkondade kaupa Atlandi ookean Kirde-Atlandi ookeani võib jagada kaheks suuremaks piirkonnaks - Briti saartest Biskaia laheni ning Põhja-Euroopa mered (k.a ka Põhjameri ja Läänemeri). Veel võib eraldi piirkonnana vaadelda ala Makaroneesia saarte ääres. Põhjameri on koduks ligi 230 kalaliigile. Tursk, lest, merikeel, heeringas ja kilu on peamised kalastajate lemmikud. Kuna Põhjamere erinevates piirkondades ning erinevates sügavustes on soolsus, temperatuur ja vee liikumise kiirus, elavad mõned kalaliigid vaid neile sobilike tingimustega piirkonnas (näiteks sinine meriahven). Põhjamere rannikukallas on elupaigaks kümnetele linnuliikidele. Nad elavad seal kas alaliselt või teevad rändlinnud siin igal aastal vahemaandumisele
Imetajad: Metsades Linnud: rabapüü ja tegutsevad põder, metskits, kaljukotkas, rabaservades metssiga, ilves, hunt ja leidub metsise mängupaiku karu, vesiseid maastikke ja kevaditi kostab avarabalt aitavad kujundada koprad. tetrede kudrutamist. Niisketes metsades leidub palju rähne ja kakulisi. Luhad on koduks kurvitsalistele, siin elavad ka rohunepp ja rukkirääk. Tänan tähelepanu eest!
Horos Taevajumal Hathor Taevajumalanna Isis Viljakusjumalanna Osiris Viljakusjumal Ptah Saatusejumal Thot Tarkusejumal Seth Kuri jõud Anubis Surnutejumal Kreeka jumalad *Neid kujutati inimeste sarnastena. *Jumalad olid üks perekond. *Nende koduks arvati olevat Olümpose mägi. JUMAL MIDA VALITSES? Zeus (peajumal) Taevajumal Hera (Zeusi naine) Abielu- ja sünnikaitsja Poseidon Merede valitseja Hades Surnute- ja allilmajumal Demeter Viljakusjumalanna Ares Sõjajumal Hephaistos Tulejumal
Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Ta on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Sellest ajast on elu Maad tugevalt mõjutanud. Näiteks atmosfääri praegune koostis on väga erinev Maa atmosfääri algsest koostisest, mis sisaldas palju
KOLM SÕPRA Elasid kord pliiats,liimipulk ja paber.Nende koduks oli Toomase pinal. Kord mõtles liimipulk,et võiks minna laia maailma,sest talle ei meeldi kui Toomas teda põrandale viskab ja annab teistele lastele liimida.Pliiats nõustus liimiga,aga paber mõtles kas minna või ei .Pika veenmise peale läks ikkagi. Nad mõtlesid kuhu võiks minna .Sõbrad mõtlesid ,et lähevad palmide alla. Nad võtsid kõik vajalikud asjad kaasa ja hakkasidki minema .Nad läksid bussi peale ja sõitsid lennujaama. Lennuk väljus kell 2 päeval.Kolm sõpra
Ma näen, et metsal on omad mured ja rõõmud. Harku metsa on rajatud terviserajad. Metsa on inimestele pandud puhkamiseks pingid. Ja puud saavad üksteistega rääkida. Aga inimesed ei oska meie metsa hoida. Kraavidesse on tassitud igasugust prahti, isegi vanasid autosid. Mure on see ,et kogu mets raiutakse maha . Ma arvan et inimesed peaksid vähem puuraiet tegema ja rohkem vanapaberit kasutama. Inimesed peaksid kõike asju säästlikumalt kasutama. Mets on ka paljudele loomadele koduks. Kui metsa ei oleks, siis sureksid kõik organismid välja. Metsadesse tehakse igasuguseid hooneid, mina tahaksin, et hooneid tehakse linna mitte kuhugi metsa sisse. Ma loodan et mets jääb tükiks ajaks veel alles. Raido Treibek
Mets kui varaait Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. Mets katab ligi kolmandikku maismaast. Muistsete eestlaste koduks oli mets. Metsa võib piltlikult nimetada maa kopsuks, iga metsane maatükk on osake sellest. Sealt saab toitu ja vajalikku materjali kodude ehitamiseks. Metsas elab veel mitmesuguseid elusolendeid. Ilma metsata oleks elu palju keerulisem, sealt saab meie linn küttematerjali, ehitusmaterjali ja palju muud toiduained. Ilma ühe elukoosluseta ei saaks teine elukooslus hakkama ja siis ei oleks enam kerge. Juba ammu on metsa ellu sekkunud inimene. Ürgajal leidis ta sealt varju vaenlaste ja
MERI Läänemeri Atlandi ookeani sisemeri Palju mereääreid riike Pindala 373 000km² Keskmine sügavus 60m Suurim sügavus 459m Veereziim, liigestus ja hoovused Riimveeline veekogu Suhteliselt mage vesi Jaguneb kolmeks suureks laheks Väga liigestunud rannajoon Ranniku kujutab lainetus Madalad lained Veetased alandavad idatuuled, tõstavad läänetuuled Hoovused olenevad tuulte suunast ja tugevusest Läänemeri kui ökosüsteem Koduks paljudele organismidele Toiduallikaks veel rohkematele organismidele Biotsönoosi moodustavad peamiselt veetaimed Loomakooslusesse kuuluvad vähesed loomaliigid Erinevate populatsioonide isendid elavad mere erinevates osades Taimestik Tüüpilised meretaimed ja mageveekogule iseloomulikud taimed Taimhõljum, vetikad ja õistaimed Põhjataimestik on liigivaene Loomastik Rohkelt isendeid, kuid neil pole palju liike Loomhõljum ja väikese...
vähesoolases merelahes. Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas - ainult päris Lõuna- Euroopas pole neid leitud. Noored kalad sulistavad rohkem kaldavees taimede vahel peitust mängides. Nad püüavad söögiks pisikesi veeloomi. Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida. Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul. Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. Koduks on lihtsalt üks maatükk, mida ta oma silmadega vaatama ulatub. Sinna tuleb ka emane ning seal toimubki kudemine. Emakala mari kleepub taimedele. Selleks ajaks peab vesi olema juba üsna soe - umbes 15 °C. Järglasi võib latikas saada alles kuueaastaselt. Latika vaenlasteks on suured röövkalad. Ta on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu. Latikast saab valmistada palju maitsvaid toite ka inimesele. Looduskaitse alla ei kuulu.
päris Lõuna-Euroopas pole neid leitud Noored kalad eelistavad taimede vahel ujuda Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida MIDA LATIKAS SÖÖB? Nad püüavad söögiks pisikesi veeloomi Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul KUIDAS LATIKAS PALJUNEB? Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu Koduks on lihtsalt üks maatükk, mida ta oma silmadega vaatama ulatub Sinna tuleb ka emane ning seal toimubki kudemine Emakala mari kleepub taimedele Selleks ajaks peab vesi olema juba üsna soe - umbes 15 °C Järglasi võib latikas saada alles kuueaastaselt OHUD Latika vaenlasteks on suured röövkalad Ta on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu Latikast saab valmistada palju maitsvaid toite ka inimesele
• Korea jaguneb Põhja- ja Lõuna-Koreaks • Populaarseimad vaatamisväärsused turistide seas on templid, paleed, pargid ning erinevad maastikualad • Koreas on võimalik tutvuda erinevate aja perioodide ehitiste ning koguni küladega. • Samuti saab vaadelda kauneid maastikke ning tutvuda Korea popmuusikaga Bulguksa tempel • Kuulub aastast 1995 UNECSO maailmapärandi nimekirja • Ehitatud aastal 528, Silla dünastia ajal • Renoveeritud täielikult 1973. aastal • Koduks paljudele kultuuriliselt tähtsatele reliikviatele, nagu Dabotap ja Seokgatap Bulguksa tempel Dabotap Seokgatap Yeongsil’I rada • Asub Hallasani rahvuspargis • Rada on umbes 3,7 kilomeetrit pikk ja selle läbimine võtab keskmiselt 1 tund ja 40 minutit • Raja üheks esimeseks aktraktsiooniks on vulkaanikivid • Teiseks aktraktsiooniks on kraater Hallasani rahvuspark Yeongsil’I rada Hallasani mäe kraater Gyeongbokgungi tempel • Ehitatud aastal 1395
Titicaca Järv Titicaca Järv Titicaca on suur Lõuna-Ameerika järv , mis asub Andide mäestikus Peruu ja Boliivia vahelisel piiril. Titicaca järv on 8372 km² pindalaga Järv paikneb merepinnast 3812 meetri kõrgusel. 1862.aastal järve lastud aurulaev muutis järve ka maailma kõige kõrgemal asuvaks laevatatavaks järveks. Pilte Titicaca järvest Titicaca Järv Titicaca kaldad ja saared on koduks Aimaraa rahvale. Nad elatuvad põlluharimisest ja kalapüügist , kasutades pilliroost paate . Titicaca tähendab Aimaara indiaanlaste keeles puuma kaljut. Legendi järgi sündis inkade riik Päikese ja Kuu saarel keset Titicaca järve. Inkad-Lõuna-Ameerika rahvas,kes said nime valitseja järgi .Tähendab
Kreeka loomariik on tänu sellele väga mitmekesine ja siin leidub nii Euroopa, Aasia kui Aafrika liike. Näiteks karud, metskassid, pruunid oravad, šaakalid, rebased, hirved, hundid, ilvesed, aga ka Kreeta mägipiirkondades elavad haruldase metsiku kitse liigid. Kreekas on ligikaudu 116 imetajate liiki, millest 57 kuuluvad IUCN ohustatud liikide kategooriatesse. Hämmastavalt arvukalt on linnuliike, tervelt 422 liiki, kellest 2/3 on rändlinnud. Need elupaigad on koduks paljudele haruldastele või looduskaitsealustele putukaliikidele. Paljusid putukaid ei ole veel kirjeldatud, eriti endeemilisi isendeid. Kreeka putukate liigirikkus on rekordiline, ligi 30 000 liiki, ja pärast kõigi putukaliikide põhjalikku uurimist eeldame, et see arv tõuseb üle 50 000. Eriti tähtsad on putukaliigid, mis elunevad ürgmetsades surnud puudes ning puutüvedes ja –õõnsustes. Seetõttu elavad paljud loomaliigid rikkaliku entomofauna arvel.
Invaliidide kompleks Ehitiste kompleks (tuntud ka nime Les Invalides all) asub Pariisis ja koosneb paljudest muuseomidest ja monumentidest, mis on seotud Prantsusmaa militaarajalooga. Kõige tuntum neist ehitistest on Dôme des Invalides. See on kullatud kuppelhoone, mida praegu kasutatakse sõjakangelaste matmispaigana. Ajalugu Ettepaneku kompleksi ehitamiseks tegi Louis XIV 1670.aastal. Tema ettepaneku põhjal pidi see saama invaliidide koduks. Invaliidide all mõtles ta puuetega ja vaesunud veterane. Kompleksi arhitekt oli Libéral Bruant ja see valmis aastal 1676. Samal aastal käskis päikesekuningas arhitektil Jules Hardouin Mansart'il koostada plaanid eraldi seisvale kabelile, et seda saaksid kasutada tema õukondlased ja teised kõrgest soost inimesed. Mansart konstrueeris sellele ehitisele kullatud kupli, mis valmis täielikult 1708, selle lõpetas de Cotte. See ehitis on inspireeritud Rooma püha Peetri basiilikast
Punavetikatest tehakse näohooldus tooteid Neist tehakse ka juuksemaske Ka vitamiine tehakse neist ELAMISTINGIMUSED Nad elavad Läänemere põhjaosas Nad saavad elada ainult soolases vees Kasvavad sügavamal, kui 5 m Nende vahel on alati rohkesti rannakarpe Nad on harjunud vähese valgusega HUVITAVAD FAKTID Ta võib kasvada kuni 15cm pikuseks Kasvades jaguneb iga haru kaheks Eestis on teda kõige rohkem levinud Liivi lahes Kõige tuntum punavetikas on agarik Ta on koduks paljudele kaladele Neid on 4000 liiki PILDID JA VIDEOD https:// www.youtube.com/watch?v=22vU4 0nOF7M TÄNAME KUULAMAST! INFOT SAIME https:// annaabi.ee/punavetikad-o.html https:// www.slideshare.net/MernK/lnemeri -48626405 http:// maaleht.delfi.ee/news/maamajandus /uudised/teadlane-uuris-kassari-p unavetikaid?id=67789439
keerulisest elust. Jessie on tüdruk, kellel on olnud õnnelik lapsepõlv. Tal oli olemas oma kodu, sõbrad ja perekond. See kõik muutus hetkel, mil Jessie ema suri vähki. Jessie jäi oma isaga kahekesi. Isa üritas tööga lämmatada leina, mis temas pulbitses ning tihti pidi Jessie veetma õhtud üksinda, seltsiliseks vaid tema nukrad mõtted. Ühel päeval teatas isa Jessile, et too on leidnud endale uue elukaaslase ning järgmisel hetkel müüs isa maha maja, mida Jessie kutsus koduks. Uues linnas ei suutnud Jessie kuidagi aksepteerida oma kasuema ning kasuvenda, kellega tal nüüd äkitselt katust tuli jagama hakata. Ta oli vihane oma isa peale, kes sundis tada seda kõike läbi elama. Lisaks uuele elukohale, tuli Jessiel harjuda ka uue kooliga, mis tõi kaasa nii naeru, seiklusied, pahandusi, pettumisi ning ka kurbust. See raamat oli kaasahaarav ning andis mulle võimaluse näha ühe inimese mõtteid ja tundeid väga põhjalikult
Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kõige kauneimaks jumalannaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Tema sümboliteks olid tuvi ja mürt (mõnikord ka varblane ja luik) ning tema puuks oli mirt. Ühes "Homerose hümnidest" nimetatakse teda "Ilusaks kuldseks jumalannaks" ja öeldakse tema kohta: "Nii läänetuule kiireil tiivul kanti ta kord üle võimsalt kohiseva vetevoo ning merevahust sünnitatud kaunitar sai koduks Küprose, mis laintest piiratud. Ja hoorid, need, kes kuldseid rüüsid kannavad, kõik lauldes tervitasid teda rõõmuga. Nad andsid talle ülla taevalise rüü ja viisid jumalate ette neitsi siis. Ja taevaliste peret valdas imetlus, kui sinikroonne Kythereia naeratas.
latifrons, põhjas aga Lasiorhinus kreffii ning väikevombat Wombatula gillespiei. Eluviis ja paljunemine. Vombatite suguküpsus on alles 2. eluaastalt ja innaaeg on sügisel. Tiinuse kestvus 20-22 päeva, pojad veedavad kukrus 6 kuud ja tavaliselt sünnib ainult üks poeg. Vombatid on erakud loomad. Nad toituvad põhiliselt rohust, aga söövad ka juuri, puukoort ning seeni. Vombatid elavad kuni viie aastaseks. Vombatite häälitsuseks on ainult terav urin. Vombati koduks on künklikud kõrbealad ning metsaservad. Ta elab urgudes, mille ise endale kaevab. Urud on vombatite koduks ning pakuvad ohu korral kaitset. Üks vombat kasutab harilikult samaaegsalt 10 või enamat urgu. Igal urul on eraldi sissepääs. Vombat kaevab urgu pikkade ja teravate küünistega varustatud võimsate esikäppade abil. Välja kaevatud mulle lükkab enda taha ühele poole küljele. Kui urg on sügavam, kaevab vombat kõigi nelja käpaga. Juhul, kui talle mõni
Mere pindala on 2 754 000 km². Keskmine sügavus on 2642m. Suurim sügavus on 7 686 m. Soolsus on u. 36‰. Šelfiala on kitsas. Sügavaimad kohad on mere loodeosas. Hoovused Läbi Kariibi mere kulgeb idast läände soe Kariibi hoovus. Kariibi mere vesi hoiab Lääne- Euroopat soojana. Kui see ühendus katkeb, muutub ka kliima Lääne- Euroopas jahedamaks. Elustik Kariibi meri on koduks umbes 9% kogu maailma korallriffidele ehk 52000 km². Kohalikud saavad raha teenida kui turistid käivad seal sukeldumas. Majandus Kariibi meri on üks suurimaid nafta tootmise piirkondi, seal toodetakse umbes 170 miljonit tonni aastas. Samuti tegeletakse kalapüügiga ning nad püüavad pool miljonit kala aastas. Aastas käib Kariibi mere piirkonnas 12 miljonit turisti. Erinevus
Mulle meeldib Eestis elada Kõige suuremaks teguriks, miks mulle meeldib Eestis elada, on kindlasti see, et siin elavad minu pere, sõbrad ja tuttavad, kes on lahutamatu osa minu elust. Kui nad ei oleks kasvanud Eestis, poleks nad just need inimesed, kes nad hetkel on. Eestis on ka ilus puutumatu loodus metsad, rabad ja linnulaul. Eesti on väga turvaline koht elamiseks, kuna siin ei ole looduskatastroofe tsunamisi, maavärinaid, tornaadosid ja vulkaanipurskeid, mis hävitavad mujal maailmas inimeste kodusid ja võtavad mõnikord isegi nendelt elusid. Meil esineb ainult tugevamaid tuuli, mis rebivad majadelt katuseid ja murravad puid. Samuti ei esine meil mürgiseid putukaid ega ohtlikke loomi. Meil on väga palju vaatamisväärsusi, mis meelitavad ligi turiste kõigist maailma jagudest. Üheks turistide lemmik paigaks on Tallinna vanalinn aga sellega asi ei piirdu, samuti on meil palju vanu ...
suudab tekitada elektrilööke pingega kuni 500 volti, voolutugevusega kuni 0,83 amprit ja võimsusega kuni 415 vatti. Elektriangerjad on eraklikud loomad , kelle eluea pikkust pole veel kindlaks määratud, kuid vanim jõeangerjas elas 88 aastaseks. Elektriangerjas on laisk kala, kes veedab enamuse ajast sügavaveeliste jõgede ja järvede põhjas liikumatult taimede vahel. Õhuhingamiseks tõuseb ta vähemalt korra veerandtunni jooksul pinnale. Sogastes vetes, mis on elektriangerja koduks, on halb nähtavus, seetõttu kasutab ta oma tillukesi silmi harva. Täpset informatsiooni hangib ta elektrielundite kaudu.Elektriangerja maimud püüavad jõepõhjas elutsevaid selgrootuid, täiskasvanud peamiselt kalu. Saak sõltub tema enda suurusest. Elektriangerjas avastab saagi elektrielundite abil, nad suudavad teha kindlaks isegi liikumatu saagi asukoha.Kui nad on saagi avastanud, saadavad nad välja elektrilaengu, mis halvab või tapab saagi
Samuti pidid nad talus kõvasti tööd rügama. Üheks ülesandeks võib pidada ka meeste lepitamist ja riidude ära hoidmist. Krõõdal oli igale probleemile huvitav ja omanäoline lahendus. Ta oli vaatamata oma haprusele väga töökas ja sai oma ülesannetega Vargamäel väga hästi hakkama. Alguses talle ei meeldinud Vargamäele kolides tema uus kodu ja sellepärast ta tegigi usinasti tööd, et muuta koos Andresega Vargamäe nende unistuste koduks ja kindlasti heaks taluks oma järeltulijatele. Alles Krõõda surivoodil hakkas Andres mõtlema, kuidas oli ta teda tööga kurnanud. Samuti oli ka Mariga Vargamäe Andrese teise naisega. Enne kui Mari sulase Jussiga saunas elas, oli ta alati elurõõmus, kuid perenaise suur koormus tegi teda õnnetuks. Raamatu naistegelased ei olnud väga õnnelikud. Mõlema perenaise kõige rõõmsam sündmus
Kui ma oleksin Poseidon, muudaksin ma siin maailmas paljusid asju, mis puudutavad merd. Neid ümberkorraldusi teeksin tänu inimeste põhjustatud probleemidele. Nad on toiminud valesti, enne tekitanud probleemi ning nüüd üritavad tagajärgi likvideerida. Kuid ma arvan, et nad ei saa ise sellega hakkama, seega ulatan neile oma abistava käe. Alustada tuleks ujuvate prügimägede likvideerimisega. Need põhjustavad loomadele, kelle koduks on meri, suuri probleeme. Paljud arvavad, et meres hõljuvad kilekotid ja muu prügi on toit, aga tegelikult see nii ei ole. Nemad kahjuks seda ei tea, ning seda prahti süües võivad nad lämbuda. Kõige suurem jäätmetest moodustunud saar, mida olen märganud, asub Vaikses ookeanis Hawaii saarestiku ligidal. Kõige targem tegu oleks mul luua loom, kes lagundab prügi ning töötleb selle ümber loodusele sõbralikumaks aineks.
Ta sündis 7. oktoober 1935 ja ta lahkus meie seast 4. juuni 2010. Ta julges näidata rõõmupisaraid ja vahel ka olla karmikäeline. Tema kõige tuntum õpilane on Dener Jaanimaa, kes mängib Saksamaa klubis. Ta oli 1961 ja 1962 Norma meeskonnas Eesti käsipallimeister. Karkast pühendumat inimest on raske leida. Seda nii spordis kui ka elus. Keerulistel aegadel suutis Karka alati õigele nupule vajutada, et oma poistele kõige paremat pakkuda. Ta muutis Illuste paljudele teiseks koduks. Tal oli tohutu võime kaasata treeningutesse ka õpilaste vanemaid. Vanemad jäid väga rahule Karka tööga. Aastaid oli Karka pereks käsipall. Paljudele oli ta teiseks isaks. Lapsevanemad usaldasid teda väga. Aasta oli siis 2005, kui Karka andis välja raamatu Eesti käsipalli ajaloost. Ta kogus ise kõik materjalid kirja ja tegi raamatu. Kui näiteks oli kusagilt mingi allkiri puudu, siis tänu tema tutvustele sai kõik korda, alati.
Aafrika Laura Saarmann 12. A Jõgevamaa Gümnaasium Saharast rohtlani Hõimude ja kultuuride kirev kooslus- enam kui 1000 keelt Sahara kõrbes elavad rahvad on enamasti nomaadid Ekvatoriaalsed vihmametsad on koduks bušmanitele ja pügmeedele Savannides ja rohtlates elavad Aafrika mustanahalised kõrvuti Euroopa ja Aasia päritolu asukatega Rahvajutt… Tüli maa ja taeva vahel… Yorubade rahvajutt Miks taevas eraldati maast ja kuidas raisakotka pea kiilaks muutus? Iidne kunst Kultuuritraditsioone anti edasi suuliselt Lugude jutustamine(20.sajandil hakati üles kirjutama) Oluline kultuurilise suhtlemise vahend-kunst Varaseimad mis on meie päevini
Linask Linask on paks ja ümar kala, kelle keha katab tugev ja läbipaistev limane marrasknahk. Värvus sõltub rohkem elupaigast, kuid tavaliselt on ta selg tõmmu- oliivroheline ja metalse läikega, küljed aga kollakasrohelised. Linaski kehapikkus on enamasti 15...30 cm ja kehamass 0,1...1 kg. Ta on levinud kõikjal Eestis. Linaski koduks on mudase põhjaga, taimestikurikkad ja soojad järved, kus ta liigub põhiliselt põhjalähedastes mudastes veekihtides. Mõnikord on teda leitud ka riimveelisest rannikumerest. Ta on väga vähenõudlik kala, kes talub hästi hapnikuvaest ja haput vett. Südasuvel, kui veekogusid võib ähvardada ülekuumenemine ja ärakuivamine, langeb linask suveunne. Ta poeb sügavale mutta, kattub paksu limakihiga ja jääb paremate aegade ootele. Linask on väga vastupidav
Seal on mõõtetud Põhja-Ameerika temperatuuri rekord milleks oli 57°C. Kuiv sellepärast, et Niiskus, mis tuleb Vaikse Ookeani poolt ei jõua välja Surmaoruni. Paistab pidevalt päike. Sademete hulk aastas alla 50mm. Taimsetik Surmaorus kasvab väga palju erinevaid taime liike. Taimed on kohastunud väga hästi sellise kuiva kliimaga, mis esineb Surmaorus. Taimedel on lehtede asemel astlad näiteks kakdused. Juured kohastunud saada sügavalt mullast niiskust. loomastik Surmaorg on koduks väga paljudele väikestele närilistele. Surmaoru loomad on sellise kliimaga hästi kohastunud. Väiksed närilised ja maod saavad minna kuumal päeval liiva alla varju. Väga palju ka madusi, skorpione, ämblike jne. Turism Turism on surmaorus väga suur. Sinna on rajatud ka Rahvuspark, kus saab tellida omale giidi ja siis matkata surmaorus. Rahvusparki on rajatud ka palju hotelle turistidele. Surmaoru üheks suurimaks vaatamis väärsuseks on sealsed liikuvad kivid.
o Kohalik nimi: Los Geiseres Del Tatio o Purskavate allikate arv: 110, millest 80 on aktiivsed geisrid ja 30 alaliselt tegutsevad purskkaevud. o Geisrite veejoa keskmine kõrgus: 75 cm o Maapind on täis purskelõõre ja kristalsest soolas koonuseid ning ainus siin leiduv vesi on see, mis maapinnast välja purskub. EL Tatio http://www.youtube.com/watch?v=Nu4VMdItqnE Yellowstone'i rahvuspark o Yellowstone'i rahvuspark on koduks umbes 10 000 terminitele ja funktsioone on üle 500 100 ja need on pursked. o Pursked on kuumad vedrud, mis purskavad perioodiliselt. o Vulkaanipursked on tingitud ülekuumenenud maaalusest veest. o Pindala: 9000km o Geisri ,,Old Faithful" veesamba kõrgus: kuni 60 m o Geisrite vanus: 600 000 aastat o ,,Old Faithful" on Yellowstone'i kuulsaim geiser, ta purskab iga 90 min järel võimsa 60 m vee ja auru joa. o
Vaevalt väljendab ükski teine ehitis nii selgelt ühe ajastu esinduslikke ihaldusi kui aastatel 1860-1875 Charles Garnier'i (1825-1898) poolt rajatud Pariisi ooperimaja. Tollal veel tundmatu arhitekt Charles Garnier suutis oma kavandiga ületada rohkem kui 100 konkurenti, teiste seas kuulsat Viollet-le-Duci, ning lõi toretseva hoone, milles ühendas barokse lossiehituse elemendid ülimalt luksusliku dekoratsiooniga. See oli peamiseks koduks Pariisi ooperile aastatel 1875- 1989. Pärast tema valmimist 1875. aastal, nimetati ooperimaja ametlikult Académie Nationale de Musique - Théâtre de l'Opéra. Ta hoidis seda nime kuni 1978. aastani, mil uueks nimetuseks sai Théâtre National de l'Opéra de Paris. 1989. aastal, kui valmis Opera Bastille, valiti see uueks esindusteatriks ja Théâtre National de l'Opéra de Paris nimetati ringi Palais Garnier'ks,
August Gailit (09.01.1891-05.11.1960) Elulugu · Gailiti vanemad tulid Lätist ja tema isa tuli siia Eestisse Sangaste lähedalt Kuiksillale. · Sündis Eestis · 1895 aastast sai Gailitite koduks Laatre mõis Tartumaa Edela nurgas. · 1899 alustab Gailit õpinguid Valgas Läti Kihelkonna koolis, seal samas jätkas õpinguid Valga linnakoolis. · Täiendas end Tartus võttes eratunde · 1911-14 tegutses ajakirjanikuna Riias · Töötas sõjakorrespontendina 1MS ajal. · 1918 kui algas Vabadussõda, algul töötas Tartus Postimehe toimetuses aga võtab osa ka Vabadussõjast sõjakorrespontendina
esindajatele väga raske. Meie keeles on väga palju vokaale ja täpitähti, mida paljud riigid ei kasuta. Praeguseks on aga meie keelde sisse tulnud väga palju võõrsõnu ja slängi, mis muudavad selle vanematele inimestele arusaamatuks. ´´Eestlane olla on uhke ja hä䴴, need sõnad on minu arvates väga õiged. Mina isiklikult olen uhke, et ma olen eestlane ja et ma elan Eestis. See riik on olnud mulle koduks ja kohaks, kus ma olen kasvanud ja mängnud ning kui siit lahkun tulen kindlasti siia tagasi.
Elu maal või linnas Kas inimene tahab elada maal või linnas, oleneb täiesti tema inimtüübist. Linnaelu on maaelust palju kiirem ja tormilisem. Elu käib seal täie hooga. Päeval on lärm ja müra, kõigil on kuhugi kiiret. Saastatud õhk ja pidev müra võivad olla haigestumise põhjusteks. Samas öösel on linnas väga haarav ööelu - klubid, kohvikud ja baarid - kõik on mõeldud meelelahutuseks. Linnas on hea elada neil, kes tahavad tulevikus olla väga iseseisvad ning hästi teenida. Lapsed kasvavad linnas kiiremini üles ning üritavad kiiremini perest lahkuda. Linnas on kõik käeulatuses - nii poed, haiglad kui ka lasteaiad või koolid. Linnas on hästi arenenud haridus, kultuurielu ja meditsiiniabi. Ma arvan, et see on üks mõjukamaid põhjusi linnas elamiseks. Kõik suuremad haridusasutused nagu gümnaasiumid, lütseumid, huviringid, muusikakoolid, tehnikumid ja ülikoolid asuvad linnas. Samuti on palju suurem valik töökohti ja töövõimalusi. Maaelu on lin...
Esmane mainimine maakonna kohta on aga pärit 1296. aastast. Uppland on 12,813 km2 suur ja suurem osa sellest on Uppsala maakond ja sel alal elab ligikaudu 1 603 000 inimest. Seal kõneldakse kaht dialekti, Uppländska ja Stockholmi. Uppländskat räägitakse Upplandis. Viimastel aastakümnetel on kasutus vähenenud, kuid taastamiskatseid on juba alustatud. Stockholmi murdel puudub täpne määratlus, mis hõlmab ta eripära, sest Stockholm on läbi ajaloo olnud paljudele rahvastele koduks ja läbikäiguks. Kuna Stockholmis on väga linnastunud ala, on Stockholmi murded kiiremini muutuvad, kui maapiirkondades. maakonna lilleks on Leper lily (mingit sorti lillakas liilia mille nimetust ma eesti keeles leida ei osanud) ja lind on merikotkas. Ajalooliselt on Uppland jäänud silma vürstiriiklikult ja see tõttu ka vapp on esindatud hertsogi koronettidega. ● Kõrgeim mägi: Upplandsberget at Siggeforasjön, 117 m ● Suurim järv : Mälaren
harulduse vaikuse siin tallal, kus ma õnnelik olin olnud. Need neli lakse olid nagu neil lühikest koputust õnnetuse uksele." Araablane oleks võinud elada õnnelikult elu lõpuni, kuni tema liigne agressiivsus mõistis ta varakult surma. Viimane surma teema tuli sisse teose lõpus, kui tehti teatavaks kohtuotsus. Selleks oli pea maha raiumine avalikul platsil, prantsuse rahva nimel. Vanglas veedetud aeg muutis Meursault´d palju. Talle muutus see väike kamber koduks. Mida rohkem ta mõtiskles, seda rohkem tähele panemata asju või unistatud mõtteid suutis ta mälust päevavalgele tuua. Pärast vangla vaimulikuga vestlemist ning üksi mõtisklemist aktsepteeris nii: ,, Selleks , et asi oleks täielik, selleks et ma ennast vähem üksildasena tunneksin, jäi mul ainult soovida, et minu hukkamise päeval oleks palju pealtvaatajaid ja et nad tervitaksid mind vihakisaga."
Mis on kodumaa-armastus? Mis on kodumaa-armastus? Seda on raske mõõta ja kes määrab selle, kui palju sa oma kodumaad armastad. Armastus kodumaa vastu on igaühel erinev. Kõik armastavad oma kodumaad erinevalt ja keegi ei tea, kui palju. Mina armastan oma kodumaad. Käisin suvel Saksamaal ning alguses esimesed nädalad ei tundnud ma koduigatsust, aga kui oli kuu juba möödas tahtsin Eestisse tagasi tulla, et näha kas midagi on muutunud. Tahtsin sõpru ja tuttavaid näha ning teada saada, millega nad tegelevad ja kas neist keegi on muutunud. Sama oli ka siis, kui ma eelmine aasta olin nädal aega Taanis,tuli jälle koduigatsus peale. Soovisin vanemaid näha ning saada teada, mis kodumaal toimunud on. Ma arvan, et just võõrsil kogesin, kui palju ma oma maad ja rahvast armastan. Mis oleks siis, kui meie kodumaad ähvardaks jälle sõda? Kes oleksid valmis kodumaad kaitsma? Kodumaad kaitseksid need, kes suudavad ning kellel piis...
kokku moodustavad need maismaa. · Maailmamere keskmine sügavus on 3.8 km ja Maailma keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Maa kaaslane · Maa ümber tiirleb üks looduslik taevakeha nimega Kuu. · Lisaks sellele on inimesed alates 20. sajandi keskelt saatnud Maa orbiidile palju tehiskaaslasi. E KUU ASL AN A KA MA M · Maa tähtsaim omadus meile on see, et see on meie koduks. · Maal elab 2012 aasta märtsi seisuga 7,003,019,800 inimest ja see tõuseb iga päevaga umbes 212 035 inimese võrra. Kuju · Kõige täpsemalt kirjeldab Maa kuju geoid... Aga teda on võrreldud ka... Maa tuum · Maa tuum on Maa keskel asuv osa Maast. See on metallilise koostisega. · Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. · Vedela tuuma pööriseliselt liikumine tekitab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
