rikkaimate inimeste edetabelis suur ● Ettevõtja maine – kaasneb enamasti positiivne maine ● Endale sobiva töökeskkonna ja organisatsioonikultuuri loomine – ettevõtja otsustab, kuidas midagi tehakse Väikeettevõtte puhul võivad olla olulised veel: ● Otsene suhtlemine klientide, töötajate ja koostööpartneritega ● Suurem paindlikkus – kas töötada pigem varahommikul või hilisõhtul? ● Tsentraalne otsustamine – ülevaade kogu tegevusest Steve Hartman Kokkuvõte ● Sõltumatus, suurem otsustusvabadus. Eneserealiseerimine, oma annete rakendamine. Uhkus saavutatu üle. ● Suurema sissetuleku võimalus, rahuldustpakkuv töö. ● Ühiskonna tunnustus Ettevõtluse tumedam pool ● Väärtustatakse kindla suurusega ja regulaarset sissetulekut, tööhõive stabiilsust ja sotsiaalseid garantiisid
Meeleelundid 1. Analüsaatori mõiste Analüsaator on ühtne funktsionaalne üksus, mis koosneb kolmest osast: 1) Retseptoorne osa võtab ärritust vastu 2) Juhtiv osa pea- või seljaaju sensoorne närv 3) Tsentraalne osa suuraju poolkerade koore vastav väli 2. Kõrva ehitus Kõrv koosneb sise-, kesk- ja väliskõrvast. a) Väliskõrv kõrvalest, välimine kuulmekäik b) Keskkõrv trummiõõs, kuulmeluuke, kuulmetõrv c) Sisekõrv luulaburünt, kilelaburünt, perilümf (vedelik) 3. Kuulmisanalüsaatori osad a) Retseptoorne osa kuulmerakud, mis erutuvad ja puudutavad kattelestet b) Juhtiv osa VIII peaajunärv (esikuteonärv)
2) Heli vastuvõtu e. neurosensoorne kahjustus kuulmiselangus protsess on pikemaajaline, kahjustub ka kõne arusaadavus, neurosensoorne kuulmiskahjustus on pöördumatu. Kristiina 23 3) Segatüüpi kahjutus Helijuhte e.konduktiivselekahjustusele võib lisanduda heli vastuvõtu e. neurosensoorne kahjustus. Segatüüpi kahjustusel on tõusnud õhu helijuhtivuse ja luu helijuhtivuse läved. Kristiina 24 Tsentraalne kahjustus Tsentraalse osa kahjustused on: · Retrokohleaarne kuulmiskahjustus · Tsentraalne kuulmiskahjustus 25 Erle, Regina 25 Retrokohleaarne kuulmiskahjustus · Areneb teost väljunud neuraalsetes struktuurides spiraalganglionist ja teonärvist · Pontotserebellaalnurgas võivad kahjustust põhjustada infektsioonid (bakteriaalne, viiruslik), kasvaja, degeneratiivne või
kanalistatsiooni arengukava. 2009 aastal alustati Tamsalu linna ja Sääse asula veevarustuse ja kanalistasiooni süsteemide renoveerimis- ja ehitustöödega. Projekti finantseeritakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Porkuni küla on varustatud ca 90% ulatuses kaasaegsete vee- ja kanalisatsioonitorustikega. Vajangu trassid on samuti renoveeritud, vajalik on rajada uus puhasti. Assamallas puuduvad puhastusseadmed, on tsentraalne veevarustus ja kanalisatsioon kahes majas kogumiskaevudega. Põdrangul on tsentraalne vesi, kanalisatsioon puudub, Einmanni külas on tsentraalne veevarustus.olemas ja kanalisatsioon kahes majas kogumiskaevudega. Põdrangul tsentraalne vesi, kanalisatsioon puudub. Teed ja tänavad : Tamsalu valla teedevõrgu kogupikkus (v.a riigimaanteed) on 249,8 km, kohalikud teed moodustavad 65% teedevõrgust. Tänavate kogupikkus on 31,1 km, millest 20 km on asfaltkattega
4) Kuidas saadakse kiirendus koordinaatide abil ? Kiirendus saadakse kordinaatidest vastavalt võttes teise tuletise aja järgi iga telje kordinaadist. Või siis tuletis kiiruse komponentidest. 5) Mis suunaline on nurkkiirenduse vektor ? 6) Mis on vektorväli ? On ruumi osa .mille igale punktile vastab kindel vektor.vektrovälja lihtsamad komponendid on homegeene väli (väli mille vektorid on igas ruumipunktid ühesuguse suurese ja suunaga) tsentraalne väli (väli mille vektorite pikendused lõikuvad ühes nn tsentraal punktis) 7) A=F·s·cos Mis juhul saab arvutada selle valemi järgi tööd ? Tööd aruvtatakse vastava valemiga juhul kui F const ning jõu suund on samuti muutumatu. Mehaaniline töö on kehale nihke suunas mõjuva jõu ja nihke suuruse korrutis 8) Mis suunaline on põrkejoon? Põrkejoon on kehade kokkupuutepunktist kokkupuutuvate pindadega risti tõmmatud sirge.
nägemiskoore ebaküpsusest ajus. Esimeste nädalate jooksul toimub tänu reetina stimulatsioonile spetsiifiliste kortikaalsete seoste väljalangemine ja nägemisteravus paraneb. See varane neuraalne areng suurendab väikeste kõrge resolutsiooniga retseptiivsete väljade organiseerumist tsentraalse fovea piirkonnas. Alates 4. elunädalast kuni 6. elunädalani tekib tsentraalne foveaalne fiksatsioon koos fiksatsiooniobjekti sujuva jälgimise võimega. Esimeste nädalate jooksul on refiksatsiooniks olemas ainult sakaadilised (kiired või tõmblevad) silmaliigutused. 6. elunädalaks tekivad sujuva jälgimise liigutused ja reageering optokineetilistele stiimulitele. Imikutel areneb nägemine väga kiiresti esimese 2 kuni 3 elukuu jooksul ja seda perioodi nimetatakse nägemise arengu kriitiliseks perioodiks. Kõrge resolutsiooniga
- riik (osaleb tavaliselt reguleerija rollis). Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas ehk kuidas toimub ressursside jaotamine ning suhtlus majandussubjektide vahel. Majandusõpetus Majandussüsteemid Kapitalistlik turumajandus baseerub eraomandil ja planeerimine on detsentraliseeritud ehk turg reguleerib ressursside jaotuse kujunemist ise. Kapitalistlik plaanimajandus baseerub eraomandil, kuid planeerimine on tsentraalne ehk riiklik, selline kord säilib ainult väga lühikest aega. Sotsialistlik turumajandus omand on ühine (riiklik) ja planeerimine on detsentraliseeritud. Sotsialistlik plaanimajandus omand on ühine ja planeerimine on tsentraalne. Majandusõpetus Vaba turumajandus on kapitalistliku turumajanduse reaaltüüp. Vaba turumajandust iseloomustab riigi minimaalne sekkumine. Vabatahtlik vahetus turul tagab selle, et kujunevad optimaalsed hinnad.
Tallinna Tehnikaülikool Tehnomeedikum Biomeditsiinitehnika instituut Füsioloogiline adaptatsioon ja regulatsioon. Kodutöö VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM JA ADAPTATSIOONISÜNDROOM Õppejõud M.Viigimaa Üliõpilane: Julija Kritskaja YABMM081783 Tallinn Küsimused: 1.vegetatiivse närvisüsteemi ehitus(tsentraalne ja perifeerne osa) 2.vegetatiivse närvisüsteemi osade-sümpaatilise ja parasümpaatilise- funktsioonid kohanemisreaktsioonides 3.hüpotaalamus kui homöostaatilisi protsesse reguleeriv keskus ajus ja tema seosed aju teiste osadega. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus(tsentraalne ja perifeerne osa). Vegetatiivne närvisüsteem ehk automaatne närvisüsteem peamiselt kontrollib näärmete sekretsiooni, südame ja silelihaste kontraktsioone. Juhib neid keha funktsioone, mis on omased ka taimedele- kasv, paljunemine, vedelike...
Vajadused ja motivatsioon Mõjustamine kui motivatsiooniseisundi loomine Vajadus motivatsioon kui pingeseisund eesmärgi suunas liikumine Abraham Maslow vajaduste hierarhia: A. Füsioloogilised vajadused (toidu-, joogi-, seksuaal- jms vajadused) B. Turvalisuse vajadused (vältida ohtu) C. Sotsiaalsed vajadused (nt kuuluvusvajadus) D. Tunnustusvajadused (väärikustunde, tunnustamise vajadus) E. Eneseaktualiseerimisvajadus (eneseteostus) Tsentraalne ja perifeerne tee • Tsentraalne – loogilised argumendid, hindamine, tõlgendamine, oluline on teate sisu – Individuaalsed erinevuse – mõtlemisharjumus – Võimalus keskendumiseks, analüüsimiseks • Perifeerne tee – sõnumi meeldivus, sõnumi afektiivne komponent Mõjustamise reeglid (Cialdini, 2005) • Vastastikkus • Kohustumine ja järjekindlus • Sotsiaalne tõendus • Meeldivus • Autoriteetsus • Nappus
kadusid piigid ja relvastus ühtlustus. Peamiseks organisatsiooniliseks üksuseks oli rügement, mis koosnes 2-3 pataljonist. Ratsavägi jagunes raskeratsaväeks (kürassiirid), keskmiseks ratsaväeks (tragunid) ja kergeratsaväeks (husaarid). Peale Kolmekümneaastase sõja lõppu hakkas ratsaväe osatähtsus vähenema. Ülalpidamine oli kallis. Suurtükivägi oli alalise armee algusaegadel eraettevõtjate pärusmaa, kuid hiljem läks seegi riigi kätte. Loodi ka sõjaväe tsentraalne ehk riigi käes olev juhtimisaparaat ning ühtlustati kogu sõjaväeelu: kehtestati väeüksuste normkoosseisud, vormiriietus, määrustikud ja autasud. Sõjaväe toitlustamises võeti kasutusele magasinisüsteem, mille olemus oli järgmine: juba rahuajal asutati piiril, kindlustatud punktides, suured toidulaod ehk magasinid, kust sõjavägi sai toiduaineid ka sõja puhkedes (Esmalt võeti see süsteem kasutusele Prantsusmaal).
.................................................................................................................7 2.3 Ramsay-Hunti sündroom..............................................................................................7 2.4 Möbiuse sündroom.......................................................................................................7 2.5 Melkerssoni-Rosenthali sündroom...............................................................................7 3 Tsentraalne näonärvi halvatus.........................................................................................9 4 Kokkuvõte........................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................12
RAKUKEST Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Tselluloos on biopolümeer,koosneb glükoosi molekulist Eriti paks rakukest on kivisrakkudel(pähklid, kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast Kloroplast kromoplast LEUKOPLAST
RAKUKEST Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Tselluloos on biopolümeer,koosneb glükoosi molekulist Eriti paks rakukest on kivisrakkudel(pähklid, kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast Kloroplast kromoplast LEUKOPLAST
Keiretsu tarneahel Jaapani moodi Tõnis Teinemaa TABB51 Ettekande kava Ajaloline taust Keiretsude liigid Keiretsud Jaapanis Erinevaid näiteid maailmast Lühiülevaade jaapani majanduse ajaloost Vaesed, kopeerisid Hiinat Korporatiivsuhete areng al 17. saj Industrialiseerimise algus 1866. Zaibatsu (tõlk. Monopol) Moodustusid perefirmadest Zaibatsud olid edukad .. .. Kuni Teise maailmasõjani Lühiülevaade jaapani majanduse ajaloost (2/2) Zaibatsud kontrollisid kogu turgu Sõda mõjus hävitavalt Toodang ja vara natsionaliseeriti USA ülemvõim Monopolide vastane sõda 16 zaibatsut likvideeriti Matsushita (Panasonic), 15 000 töötaja vastuseis Vastuseis kommunismi ohule Keiretsude põhiolemus Keiretsu ( ??) Grupp ettevõtteid Koostöövorm Kahte liiki: Horisontaalse...
organismi kui ühtse terviku eksisteerimise (närvid); on psüühilise tegevuse organiks (närvikeskused). 13. Milline on kesknärvisüsteemi funktsionaalne jaotus? Somaatiline e. animaalne e. kesknärvisüsteem - reguleerib skeletilihaste tegevust ning koordineerib kehaosade talitlust, luues seose organismi ja väliskeskkonna vahel - nn. teadlik ja tahteline närvisüsteem. Jaguneb: tsentraalne osa - pea- ja seljaaju (suured närvirakkude kogumikud, milles eristatakse hall- ja valgeollust); perifeerne osa - peaajunärvid, seljaaju närvid. Vegetatiivne e. autonoomne e. siseelundite närvisüsteem - innerveerib põhiliselt siseelundeid. KNS tegevuse koordinatsioon- üksikute reflekside kooskõlastamine; erutuse irradiatsioon kindlustab seosed keskuste vahel; erutuse ja pidurduse vastastikune induktsioonerutuse ja
ekstsentriklihvmasinateks. Lihvmasinaid toodetakse erinevate suuruste ja kujuga. Lihvmasinaid kasutatakse puidu, sünteetiliste materjalide, metalli, pahtli ja lakitud või värvitud pindade lihvimiseks. Lihvimisseadmete juures on väga oluline tolmueraldussüsteem. See on vajalik selleks et lihvides tekkiv tolm ei kahjustaks ümbritsevat keskkonda ja töötaja tervist. Tolmueemaldamissüsteeme on kahte liiki: 1. Aktiivse äratõmbega süsteemid- tolmuimeja, laastimur ja tsentraalne tolmueemaldamissüsteem, kuhu tööriist ühendatakse paindvooliku abil. 2. Passiivsed tolmueemaldamissüsteemid- tekstiilist, paberist, riidest tolmukogumiskotid ja mikrofiltrid, mis ühendatakse tööriista tolmueemaldusavaga. Lihvimisliigutusi sooritatakse diagonaal-,piki,- või ristisuunas. Lõppviimistlusel kasutatakse piki lihvimist. Lintlihvimismasin Lintlihvimismasinatel antakse elektrimootori pöörlev liikumine hammasrihmülekande abil vedavale rullikule
Dünamomeetria- kasutatakse isomeetriliseja dünaamilise jõu uurimiseks. Uurib ka veel lihasvastupidavust ja lihase kontraktiivseid omadusi. Isomeetriline dünamomeetria: * lihasvastupidavus * tahteliseaktivisatsiooni protsent * jõugradient ( jõud mis arendatakse aja jooksul) * lõõgastus kiirus * reaktsiooni kiirus Polümüograafia-on dünamogramm ja elektromüogramm sünkroon registreerimine (koos valgus ja heli signaaliga) Tsentraalne-aeg mis kulub närvidel lihases tekkiva kontraktsioonini. Isokineetiline dünomomeetria- toimub luukangide lähenemine * jõumoment * võimsus * töö * mida kiirem tegevus seda suurem vastupanu Ennem taastub kiirus pärast jõud Goniomeetria-liigeste liikuvuse mõõtmine. * Mehaaniline goniomeeter * elektromehaaniline * gravitatsiooniline Müotonomeetria-lihase toonuse mõõtmine mehaaniliste omaduste alusel. Elektromüograafia-akivisatsiooni potentsiaali registreerimine, määratakse tahtelisi liigutusi ja reflekse. Põhiline l...
Hüpernatreemia + P-Na > 150 mmol/l Aleksandr Petrojev Stud med IV Põhjused Hüpovoleemiline (dehüdratatsioon, Na+ ja veekadu) Euvoleemiline (veekadu) Hüpervoleemiline (Na+ liig) Renaalne vedelikukadu Ekstrarenaalne Renaalne Ekstrarenaalne vedelikukadu vedelikukadu vedelikukadu · neeru düsplaasia · GITist E · magediabeet D · insensiibelsed kaod · liigne soola manustamine M · obstruktiivne uropaatia · respiratoorsed (renaalne,tsentraalne) kehalt, · sooda liigne manustamine · diureetikumid L kaod hingamisteedest ...
Hingamise regulatsioon Hingamise regulatsioon toimub nii läbi NS-i osavõtul kui ka veres ringlevate ainete mõjul. Hingamise regulatsioonil on kesksel kohal hingamiskeskus. Suurema osa hingamiskeskuse neuronitest on piklikajus, kuid osa neuroneid on ka sillas. Sillas olevad neuronid mõjutavad sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. 1) Reflektoorne regulatsioon reflektoorselt reguleeritakse sisse- ja väljahingamise perioodilist vaheldumist. Sissehingamiine läheb sujuvalt väljahingamisele üle. Peale hingamiskeskuse osalevad reflektoorses regulatsioonis närvid, mis toovad informatsiooni hingamiskeskuselt hingamislihastele eferentne(täidesaatev). Aferentsed (tundlikkust juhtivad närvid) juhivad informatsiooni sensoritelt (retseptoritelt) hingamiskeskusele. Nendeks retseptoriteks on mitmesuguste venituste jaoks olevad tundlikud retseptroid, ims asuvad diafragma lihaski...
Kogu närvisüsteem jaguneb anatoomilis-funktsionaalselt somaatiliseks ja autonoomseks närvisüsteemiks. Anatoomiliselt jaotatakse närvisüsteem kesk (tsentraalne) - ja piirde närvisüsteemiks (perifeerseks). Narvisysteemides liigub info norkade elektriliste signaalidega (100m/s). Inimese närvisüsteemi on kyll jagatud kaheks osaks, kuid nende funktsioneerimine on omavahel tihedalt läbi põimitud. *kesknärvisüsteem (KNS). Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. Kesknarvisysteem koosneb pea - ja seljsaajust. Kesknärvisüsteem tegeleb organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud informatsiooni kogumise ja töötlemisega ning selle põhjal sobiva vastuse väljatöötamise ning algatamisega. Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka erinevad psüühilised protsessid . Kesknärvisüsteem juhib peaju (suuraju, vaikeaju, piklikaju, keskaju, vaheaju) ja seljaaju
kepikestes fotokeemilise protsessi tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess - nägemistaju, mis sõltub nt. varaseimaist kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus. Silma võrkkestal asuva kollatähni keskkoha varal toimub otsene e. tsentraalne nägemine, mis on selgeim; silmaläätse kumerus muutub vastavalt vaadeldava eseme kaugusele. Tsentraalne nägemine tehakse kindlaks nägemisteravust hinnates. Võrkkesta ääre e. perifeerses osas toimub perifeerne nägemine; see pole selge, kuid võimaldab ruumis orienteeruda. Monokulaarne nägemine on nägemiskujutise saamine ühe silma abil. Binokulaarne nägemine on nägemiskujutise saamine kahe silma abil nii, et tekib ainult üks kujutis. Sel
Eestis kehtestati range tsensuur. Valitsuse tegevust hakkas juhtima Kaarel Eenpalu, nende tegevuse kritiseerimine oli keelatud. Suleti Maaleht ning Postimees allutati valitsuse kontrollile. Järelikult oli Eesti Vabariigis kehtestatud Pätsi diktaktuur, kus hakati kontrollima ajakirjandust ja suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon. Märtsis 1935 keelustati erakondade tegevus. Ainsaks legaalseks parteiks sai Pätsi toestuseks loodud tsentraalne Isamaaliit. Avaliku tegevuse võimalused olid peaaegu olematud. Vabadussõjalastel oli aga kindel plaan riigijuhid kukutada. 8. detsembril 1935 pidi toimuma relvastatud riigipööre. See kukkus läbi, sest kõik juhtivad vabadussõdalased arreteeriti vahetult enne plaanitut. rahvale serveeriti olukorda nii, et vabadussõjalased kaotasid populaarsuse. Tegelikult mõisteti aga enamik vabadussõjalastest vangi. Järelikult
Inimese närvisüsteem Janne Haar Liina Metsküla 11B · Anatoomiliselt jaotatakse närvisüsteem kesk- ja perifeerseks närvisüsteemiks. · Kesk- ehk tsentraalne närvisüsteem paikneb kolju ja lülisamba poolt moodustatud luulise katte sees. · Kesknärvisüsteemi kuuluvad peaaju ja seljaaju. · Närvirakud koos jätkete proksimaalsete osadega moodustavad kesknärvisüsteemi hallolluse e. hallaine, närvikiud valgeolluse e. valgeaine. · Perifeerses närvisüsteemis on närvikiud e. aksonid sidekoeliste struktuuride varal ühendatud närvikiudude kimpudeks, need omakorda närvideks.
Detsentraliseerimisega kiirenes Baltimaades majanduse areng Tõusis elatustase, kasvas tarbimine, linnastumine, välisturistid, levis Lääne muusika, riietus ja hipide ideoloogia. Vaimse surutise lõdvenemine ja uue põlvkonna esiletõus. Hoiti ja kaitsti rahvuskultuuri (näiteks laulu- ja tantsupeod). Tallinn 1962 Stagnatsiooniperioodi algus 1964 tagandati Hrustsov ametist ja algas seisak e stagnatsioon Toimus majandusreform taastati tsentraalne juhtimine, liiduvabariikide juhtida jäeti alla 10% ettevõtetest. Areng aelgustus ja seejärel peatus, levis suurusehullustus ja hoolimatu raiskamine, kvaliteedile tähelepanu ei pööratud. Loodusvaenulik tootmine, elanike esmatarbekaupadega varustamise häired. Kultuuris tehti vahepealsele vabadusele lõpp, tugevnes tsensuur ja kontroll iga mõtteavalduse üle. Mitmed loojad kas vaikisid või lahkusid NSV Liidust. Vastupanuliikumine
ühinemised. Nähtav aine: Nähtavaks aineks on: · Tähed · Külm gaas seda on võimalik vaadelda raadioteleskoopide abil · Kuum gaas seda võimalik vaadelda röntgensateliitide abil Tume aine: Tume aine pole seotud kiirgusega. 400 000 aastat peale Universumi paisumise algust olid tavalise aine tiheduse häiritused vaid umbes 10 -5 keskmisest tihedusest. Praeguses ajas saaksid nad kasvada umbes 1000 korda. Tumeda aine tsentraalne tihedus pole viimase 7 miljardi aastaga oluliselt muutunud. Tumedat ainet on igal pool, aga me teda ei näe ja ei tunne. Et määrata nähtava ja tumeda aine masse tuleb: 1. Mõõta galaktikate heleduse jaotust 2. Hinnata kui palju massi vastab ühele heleduse ühikule 3. Arvutada nähtava osa massi jaotus 4. Arvutada pöörlemise kogumassi jaotust 5. Lahutada kogumassist nähtava valguse mass Täpsem meetod oleks: 1. Hinnata kui palju massi vastab ühele heleduse ühikule
Tugeva vastasmõju laengud Nõrgad Nõrgad jõud Nõrga vastasmõju laengus Gravitatsiooniväljade ulatus on lõpmatu elektromagnetväljade ulatus on lõplik tugeva ja nõrga välja mõju ulatus on võrreldavad tuuma mõõtmetega Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: keks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja põõrdvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga Gravitatsioonijõud on tsentraalne jõud e. mõjub piki kahe keha masskeskmeid ühendavat sirget G näitab kui suur jõud mõjub kahe 1kg massiga keha vahel, kui nad asuvad teineteisest 1 m kaugusel Raskusjõud on jõud, millega maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi Keha kaal on jõud, mille keha mõjutab alust või riputusvahendit ( ehk näitab rõhku) Hõõrdejõud: *tekib pindade vahel nende liikumisel teineteise suhtes *on suunatud vastupidiselt liikumisele takistab liikumist
2. Mis toimub reetinaga peale sündi? Kolbe tuleb juurde. Toimub reetina laienemine. Ganglioni- ja bipolaarsed rakud, mis teravaima nägemise piirkonda katavad,u 15. elukuul toimub nende rakkukihtide kõrvale tõmbumine, mille tulemusena moodustub täpse nägemise piirkonnas väike kauss- tsentraal lohk. 3. Mis vanuses areneb reetina välja? - Täiskasvanu tase saavutatakse u 4 -5. a vanuselt. 4. Milline on vastsündinud vaateväli? Tsentraalne, alates 6. kuust hakkab laps reageerima vaatevälja äärealadele ilmuvatele objektidele. 5. Mis on oluline binokulaarese nägemise normaalseks väljaarenemiseks? - et mõlemad silmad näeksid. Fooveatega fikseerimine (terav kujutis fooveal). 6. Mis vanuseks areneb fusioon ja stereopsis? - Fusioon u 4. elukuuks, 7. Millal ei teki fusiooni? kui silmad ei fikseeri fooveatega. 8. Kas värvusnägemise on olemas sündides? Vastsündinu näeb esialgu ainult valget ja halli tooni. 2.-6
Kui seda siuhi! ei käi, siis ei ole ta õige inimene. Päikesepõimik. On seotud parasümpaatiline ja sümpaatiline. Sümpaatiline innervatsioon pingeseisundis ahendab aju veresooni. Kui pingeseisundis tunnete, et pea läheb uimaseks. Tugev närvipinge vähendab inimese ajutööd. Esinemisel olge selleks valmis. Pingeseisundis aju ei tööta ideaalreziimis. Sümpaticus! 69. Sümpaatilise närvisüsteemi keskused, närvid, innervatsiooni iseloom. Joonis 17. Jaguneb tsentraalne ja perifeerne. Tsentraalne antakse signaal, asub seljaaju rinna-ja nimmesegmentides. Perifeerne signaal jõuab elunditeni vastavate seljaaju närvide koosseisus. Närvid - vastavate segmentide seljaajunärvi koosseisus; sümpaatilised närvid, mis kulgevad elundite suunas. Domineerib pingeseisundis ja reguleeriv roll on organismi aktiivses seisundis, näiteks tugeval lihastööl, tugeva valu või muu emotsionaalse seisundi korral, seda iseloomustab suurenenud energiakulu.
kannatanu elustamist). (Kutsar:1998) Stabiilne küliliasend. Pidev monitooring (võimalusel EKG). Intravenoosne juurdepääs juhul, kui edasist jahtumist kindlasti enam ei toimu ning kui kanüüli saab paigaldada kiiresti (3-5 minutit). Kui venitee rajamine ei õnnestu, kasutada luunõela. Reanimatsioonivalmidus! (Adlas:2014) Alajahtunud patsiendi reanimatsiooni eripärad Karootise pulsi otsimine/hingamise kindlakstegemine üle 30-40 sekundi. Tsentraalne temperatuur: rektaalne või sisekõrvast mõõtmine. Kui kehasisene temperatuur jääb alla 30 C, siis vatsakeste virvenduse korral ainult üks defibrillatsiooniseeria (3 sokki). Kui kehasisene temperatuur jääb alla 30 C, ei pruugi mingisugusele ravimite manustamisele tulemust järgneda. Mitu korda järjest ei tohi ravimit manustada. Kui kehasisene temperatuur on üle 30 C, tuleb ravimeid manustada suuremate intervallidega.
- reguleerib kõikide elundite tööd - koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib 135. Närvisüsteemi jagunemine SOMAATILINE NS(kehaliikumine): - kesknärvisüsteem - seljaaju - peaaju - piirdenärvisüsteem - peaajunärvid - seljaajunärvid AUTONOOMNE NS -sümpaatiline NS - tsentraalne osa - perifeerne osa - parasümpaatiline NS - tsentraalne osa - perifeerne osa 136. Närvikoe ehitus - koosneb närvirakkudest e neuronitest ja neurogliiarakkudest - annavad erutust edasi närviimpulssidena - täidavad närvikoes tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni 137. Närviraku e neuroni ehitus, jätkete ülesanded - koosneb kehast ja jätketest.
- reguleerib kõikide elundite tööd - koordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles inimene viibib 135. Närvisüsteemi jagunemine SOMAATILINE NS(kehaliikumine): - kesknärvisüsteem - seljaaju - peaaju - piirdenärvisüsteem - peaajunärvid - seljaajunärvid AUTONOOMNE NS -sümpaatiline NS - tsentraalne osa - perifeerne osa - parasümpaatiline NS - tsentraalne osa - perifeerne osa 136. Närvikoe ehitus - koosneb närvirakkudest e neuronitest ja neurogliiarakkudest - annavad erutust edasi närviimpulssidena - täidavad närvikoes tugi-, toite- ja kaitsefunktsiooni 137. Närviraku e neuroni ehitus, jätkete ülesanded - koosneb kehast ja jätketest.
arvestada ka energia tarnija andmeid eelmiste perioodide tarbimise kohta. Kui asulad gasifitseeritakse, siis nende elektrienergia tarbimine väheneb ligikaudu 20%. Maakohtades võib elektrilise koormuse ligikaudseks määramiseks kasutada järgmisi arvutuslikke koormusi ühe elamu kohta: a) vanad majad 1,8 kW, gasifitseeritult 1,5 kW; b) uuselamud 2,2 kW, gasifitseeritult 1,8 kW; c) paljukorterilise elamu üks korter 6 kW, gasifitseeritult 4 kW. Kui puudub tsentraalne soojavee varustus, siis tuleb arvestada lisavõimsusega 1,5 kW, konditsioneeride kasutamisel lisandub 1 kW. Paljude ühesuguste tarbijate olemasolul tuleb koormuste summeerimisel arvestada üheaegsus- tegureid. m m S p K 0 S pi , Sö K 0 Söi i 1 i 1 kus Sp ja Sõ on arvutuslikud päevased ja õhtused koormused toiteliinil või trafo lattidel; Spi ja Sõi
Põrandad sanitaarruumides kaetud keraamilise plaadiga. Ülejäänud tubades parkett. Siseseinad krohvitud, pahteldatud ja värvitud vastavalt hoonestaja soovile. Siseuksed puit spoon imitatsiooniga. Leiliruumis lepalaudis. Pesuruumi seinad plaaditud täies ulatuses, vannitoa seinad plaaditud osaliselt. Vannitoas plaaditud töötasapind (laud kraanikausi all). Laed värvitud. 1.6. Küte ja ventilatsioon Maaküte. Sanitaarruumides vesipõrandaküte. Maaküte kütab ka tarbevett. Tsentraalne ventilatsioon, soojustagastusega ventilatsiooniagregaat. Pidev sundväljatõmme ja/või -sissepuhe kõikides eluruumides, reguleeritav. 1.7. Elektrivarustus Elektrivarustus vastavalt AS Eesti Energiaga sõlmitud lepingule. 1.8. Vesi ja kanalisatsioon Puhas vesi saadakse olemasolevast trassist. Reoveed juhitakse Uus tn. asuvasse kanalisatsioonitrassi. 1.9. Tuleohutus AEROC poorbetoon on mittepõlev materjal, mis talub eriti hästi kõrge temperatuuri mõju mitmeid tunde
teada efektiivsuse ja spetsiifilisuse füüsikalis-keemilisi mehhanisme Ensüümid on efektiivsed, spetsiifilised hästi reguleeritavad katalüsaatorid. Reguleerida saab rakus ensüümide aktiivsust ja nende hulka · aktiivsuse regulatsioon allosteerilised ensüümid, · ensüümide hulkade regulatsioon geenide aktiivsuse regulatsioon (klassika operoni mudel) Molekulaarbioloogia tsentraalne dogma bioloogilise informatsiooni "voolu" suund on DNA RNA valk DNA replikatsioon on "poolkonservatiivne" tütar-DNAd saavad kumbki ühe vanadest ahelatest väga tähtis fakt DNA replikatsioonimehhanismi mõistmiseks. DNA replikatsiooni kiirus on konstantne, ei sõltu rakkude kasvutingimustest ja on 800- 1000 aluspaari (bp base pairs) sekundis. Prokarüootsete rakkude DNA replikatsiooni alustab üks DNA polümeraas ja ta viib replikatsiooni ka lõpule (vt
baasdimensionidest. Kuid lisaks Eysensky teorile, leiab introversuse-ekstraversuse mõiste kasutust veel ühes kuulsas isiksuse tüpologias- Carl Jung Id ehk Miski juhindub- naudingu printsiibid Miller-Dollardi konfliktisituatsioonide tüüpologiasse ei kuulu-kahekordse vältimise-vältimise konflikt Võrreldes europididega on mongolididel kõrgem – veb/ motor/ruumil intelligentsus ???? Gordan Alporti teorias tähistab mõiste tsentraalne dispositsioon – iseloomujoont, mis kõige enam iseloomustab inimest R. Cattleri isiksuse teoorias on kahke liiki motivatsioniliisi isiksuse jooni. Need on- ergid/ metoergid Harry Sulivani isiksuse teoorias on mina (self)- irratsionaalne kaitse süstem G. Allporti tähendab idiograafiline meetod seda; et - tuleb kirjeldada isiksust kontreetses kultuuris E. Fromm isiksuse tüpooloogia see kuuluvad järgmised tüübid- retseptiivne/ ekspluaateriv/ säilitav
teada efektiivsuse ja spetsiifilisuse füüsikalis-keemilisi mehhanisme Ensüümid on efektiivsed, spetsiifilised hästi reguleeritavad katalüsaatorid. Reguleerida saab rakus ensüümide aktiivsust ja nende hulka · aktiivsuse regulatsioon allosteerilised ensüümid, · ensüümide hulkade regulatsioon geenide aktiivsuse regulatsioon (klassika operoni mudel) Molekulaarbioloogia tsentraalne dogma bioloogilise informatsiooni "voolu" suund on DNA RNA valk DNA replikatsioon on "poolkonservatiivne" tütar-DNAd saavad kumbki ühe vanadest ahelatest väga tähtis fakt DNA replikatsioonimehhanismi mõistmiseks. DNA replikatsiooni kiirus on konstantne, ei sõltu rakkude kasvutingimustest ja on 800- 1000 aluspaari (bp base pairs) sekundis. Prokarüootsete rakkude DNA replikatsiooni alustab üks DNA polümeraas ja ta viib replikatsiooni ka lõpule (vt
- Stevensi skaalad – nominaal, ordinaal, intervall ja suhteskaalad Andmete kirjeldamise viisid Statistika mõistete kasutamise eesmärgiks on andmete korrektne kirjlendamine ja ülevaatlik summeerimine - Jaotus – normaaljaotus on paljude psühholoogilistele omadustele iseloomulik. Praktiline väärtus on normaaljaotuskõvera eri piirkondade protsentuaalse suuruse ja standardhälbe ühikute vahelise seose teadmisel. Jaotust kujutatakse histogrammine - Tsentraalne tendents e keskmine – näitab skooride keskmist suurust erinevatel viisidel nt mood, mediaan, aritmeetiline keskmine - Variatiivsus – näitab mil määral tulemused keskmise ümber varieeruvad. Saame konkreetse arvulise näitaja iga indiviidi jaoks (keskmise häbe suhtes) mille abil hiljem inimesi võrrelda. Karakteristikud on: ulatus, dispersioon (tulemuste hälvete ruutude keskmine) ning standardhälve (ruutjuur dispersioonist)
· XII peaajunärv ehk keelealune närv on motoorne. Innerveerib keele kõiki lihaseid. 122. Vegetatiivse närvisüsteemi mõiste, jagunemine: vegetatiivset närvisüsteemi nim ka autonoomseks närvisüsteemiks, sest selle poolt innerveeritavate elundite talitlus ei allu inimese tahtele. Veg. ns innerveerib peamiselt siseelundeid seedimis-, hingamis-, eritus-, vereringe-, sisesekretsiooni- ja suguelundeid. Vegetatiivsel närvisüsteemil eristatakse kaks osa: · Tsentraalne, mille moodustavad pea- ja seljaaju vegetatiivsed tuumad; · Perifeerne, millesse kuuluvad vegetatiivsed ganglionid ning pea- ja seljaajunärvide koostisse kuuluvad vegetatiivsed närvikiud. Olenevalt närvikeskuste ja ganglionite asukohast, nende kiudude kulust ja toimest innerveeritava elundi talitlusele, jaotakse vegetatiivne närvisüsteem kaheks sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks. 123. Sümpaatiline närvisüsteem: keskused, närvid, innervatsiooni iseloom: Joonis 32
Kordamisküsimused närvihaiguste arvestuseks 1. Neuroloogiliste haiguste üldsümptomid (motoorika, tundlikkus, koordinatsioon, tasakaal, ajukelmete ärritusnähud) · Motoorika Parees osaline halvatus Pleegia täielik halvatus Tsentraalne halvatus lihastoonus , spastiline halvatus, k/p refleksid elavnenud, patoloogilised refleksid Perifeerne halvatus lihastoonus , lõtv halvatus, refleksid langenud või puuduvad üldse, kujuneb lihaste atroofia Monoparees ühe jäseme halvatus Hemiparees ühe kehapoole halvatus Tetraparees nii käte kui jalgade halvatus Paraparees kas mõlema käe või mõlema jala halvatus
tolmu, aktiivne ja jätkuv täheteke, tähed ja gaas on väga korrapäratutel orbiitidel. 18.Galaktika koostis: 1)ketta populatsioon-sisaldab kõiki võimalikke tähti.Tähed on noored ja sisaldavad palju raskeid elemente. 2)sfääriline populatsioon-tähed on vanemad ja sisaldavad palju raskeid elemente. 19.Ketas-suur,ringikujuline,lapik piirkond,mis sisaldab enamuse Galaktika heledatest tähtedest ja tähtedevahelisest ainest. Mõhn- Galaktika tsentraalne mõhn on piirkond mida moodustavad vanemad tähed Halo on enam vähem sfääriline komponent, mis koosneb vanadest tähdedest ja peaaegu ei sisalda gaasi ja tolmu. 21. galaktikad ei paikne ühtlaselt, vaid on kogunenud parvedesse, kihtidesse, ahelatesse. 1) LOKAALNE RÜHM- linnutee + 30 lähimat galaktikat , ligikaudu 1 Mpc (suurus) 2) VIRGO PARVE - sisaldab ligikaudu 2500 galaktikat , ligikaudu 3 Mpc 3) LOKAALNE PARVE 22. galaktikate eemaldumise kiirus on võrdeline nende kaugusega
aju poolkera kuklasagarasse --- > RUUMILINE NÄGEMINE! ● Võrkkestale langevad valguskiired ärritavad kepikesi ja kolvikesi, neis kulgevad keemilised protsessid, millega kaasneb valgustundlike ainete lagunemine. ● Tekkib erutus. ● Tekkinud erutus antakse mööda nägemisnärvi edasi paajju ja võetakse vastu suuraju koores - tekivad nägemisaistingud. ● Nägemisanalüsaatori tsentraalne osa - suuraju poolkerade kuklasagaras. ● Mediaalsele proitseeruv info läheb risti, vastasajupoolkerale. - Sest - me näeme erinevat infot. - See annab võimaluse näha asja “taha”. - Tekib ruumiline nägemine. - Inimesed, kes ei näe ühe silmaga, neil puudub ruumiline nägemine, neil ei ole sügavuse taju (nt kae korral ei suuda inimene asja haarata, ei saa aru kaugusest). 6. Milleste retesptorite abil tajutakse värve?
Silma sellist kohanemisvõimet nim. akommodatsiooniks. Nägemisteravus silma võimet eraldada kaks punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest. Valgusärritusi võtab vastu silma võrkkest Esemete vaatlemisel tekib võrkkestal pöördkujutis vähendatud kujutis. Kepikesed ja kolvikesed on võrkkesta valgustundlikud elemendid. Kolvikestega on seotud mustvalget nägemine, kepikestega aga nägemine värvilist . Nägemisanalüsaatori tsentraalne osa asub suuraju poolkerade kukla sagaras. Lühinägevuse korral näeb inimene hästi a. lähedale b. kaugele ja nägemise korrektsioon toimub a. plussklaasidega b. miinusklaasidega, millised on a. kaksikkumera b. kaksiknõgusa kujuga Kaugenägevuse korral näeb inimene hästi a. lähedale b. kaugele ja
See selgitaks ka Eesti parteide ebavõrdset paigutamist, kus kuuest neli antud artikli uuringu kohaselt paremal pool paiknevad. Üks üllatavamaid tõsiasju, mis artiklist selgus, oli, et postkommunistlikes riikides, nagu seda on ka Eesti, võib vasak- ja parempoolsus ideoloogiate suhtes Lääne-Euroopaga võrreldes vastupidiselt avalduda - vasakpoolsed on konservatiivsed ning parempoolsed liberaalsed. Selline tendents on Eesti poliitmaastikul näha: nii tsentraalne Keskerakond kui ka selgelt parempoolne Reformierakond on tegelikult vaadetelt liberaalsed. Klassikalise poliitilise stsenaariumi kohaselt peaks just vastupidi olema. Selgus, et samamoodi vice-versa võib toimida ka valijaskond: kui Lääne-Euroopas kalduvad vähem haritud ja eakamad inimesed paremale poole, siis endistes kommunistlikes maades on nad pigem vasakpoolsed. Nii on näiteks Keskerakonna valijatega. Reformierakonna toetajaskond on
kujutage kuivhõõrdejõu sõltuvust kiirusest graafikul. 34. Mis on energia? Lähtudes töö valemist, tuletage kineetilise energia valem. Energia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. 35. Lähtudes raskusjõu väljast, tuletage potentsiaalse energia valem. y=h => Ep=mgh 36. Lähtudes Hooke'i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem elastsusjõu korral. F = -k x 37. Mis on tsentraalne jõud. Andke üldistatud valem elastsusjõu, gravitatsioonijõu ja Coulomb'i jõu jaoks. Tsentraalne on jõud, mille suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade vahekaugusest ja on suunatud piki nende kehade masskeskmeid ühendavat sirget. , Kus f(r) on mingi kaugusest sõltuv funktsioon. 38. Tõestage, et isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv, lähtudes alljärgnevast süsteemi määratlusest. 39
otsmikusagara gyrus precentralis’es, II neuroni keha paikneb seljaaju eessarves, motoorsetes tuumades c) läbiminek capsula interna’st, ristumine (kas? kus?) - kulgeb läbi capsula interna tagumise sääre, piklikaju alumises osas (deccusatio pyramidum) d) põimik, perifeerne närv – spinaalnärv (n.spinalis) ! ! Motoorne juhtetee mälumislihaste innervatsiooniks a) Trakti nimetus - Tractus corticonuclearis b) 1 ja 2 neuronikeha nimetused Tsentraalne – asub motoorse cortex’ipeamiselt gyrus precentralis’es, Perifeerne – asub kraniaalnärvi motoorsetes tuumades c) Capsula interna läbimiskoht Capsula interna genu osa d) Perifeerne närv Bilateraalselt – nucl.motorius n trigemini (n.trigeminus) Motoorne juhtetee kõri lihastele ! a) trakti nimetus - tractus corticonuclearis b) tsentraalse, perifeerse neuronikeha asukoht tsentraalne - gyrus precentralis, perifeerne - nucl. ambiguus
Selles on kõhunäärme pea. Peensoole osa, kuhu seostub hapu toidumass. SinnA avaneb kõhunäärme- ja sapijuha. Need moodustavad ühisjuha, mis avaneb soolevalendikku. Kõhunäärme lisajuha. Soole sisaldis on neutraalne või veidi aluseline. Peensool Peensoole ehitus: Läbimõõt 4-5 cm. Kurdude pinnal on soolehatud. Soolehatu ehitus: pealt katab äärishatu kiht, nende vahel limatootvad karikrakud. Hattude vahel on soolekrüptid. Hattude sisse ulatuvad verekapillaarid, närvid, tsentraalne lümfisoon, ka kohev sidekude tungib epiteeli vahele; limaskesta lihaskiht (silelihased). Toitainete imendumine: toimub 12-sõrmikus ja tühisooles. Süsivesikud imenduvad läbi harjasääris rakkude glükoosi või muu ühendina. Lipiidid imenduvad lümfijuhasse, sealt verre.Valgud imenduvad aminohapetena. Imenduva veel rasvaslahustuvad vitamiinid ( ADEK) Toitainete lagundamine: Suus süsivesikud, C Magu valgud, P Peensool lipiidid, CLP Jämesool Algab jämesoole-umbsoole klapist
Lähte Ühisgümnaasium LASTE UNEHÄIRED Referaat LÄHTE 2008 Sisukord Lähte Ühisgümnaasium................................................................................................ 1 LÄHTE 2008................................................................................................................ 1 Sisukord........................................................................................................................ 2 Mis on unehäired ?........................................................................................................3 Unehäirete liigid............................................................................................................3 Düssomnia................................................................................................................3 Kaasnevad unehäired...........................
Praktika: süsteemide integratsioon ja liidestamine. Teema: X-tee. Infosüsteemide andmevahetuskiht (X-tee) on Eesti riigi põhilisi andmebaase ühendav andmevahetuskiht. • Infosüsteemide andmevahetuskiht on asutuste ja isikute vahelist turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust ning riigi infosüsteemile turvalist juurdepääsu võimaldav tehniline infrastruktuur ja organisatsiooniline keskkond. X-tee on: •Eesti avaliku sektori olulisemaid andmebaase ja infosüsteeme ühendav andmevahetusteenus •Ühtne standardne andmevahetuskeskkond •Ühtne kasutajaliideste kogum •Ühtne audentimissüsteem X-tee võimaldab: •Erinevatel andmebaasidel turvaliselt andmeid vahetada •Seadusejärgset ligipääsu andmebaasidele X-teega liidestumine hoiab kokku vahendeid: •Puudub vajadus projekteerida unikaalset lahendust •Piisab universaalsest lahendusest ja liidesest •Andmebaaside liidestamisel standardne turvaserver - X-tee -sse kohe sisse p...
(kehaosade väljakujunemine). APOPTOOS (programmeeritud rakusurm) NEKROOS (koekärbus) Põhjustatud raku siseselt Põhjustatud raku väliselt Mõjutab ühte rakku Mõjutab mitmeid, kõrvuti asetsevaid rakke Põletikuvaba Põletikulised Raku kahanemine Raku turse Aktiivne protsess (ATP vajadus) Passiivne protsess RAKUBIOLOOGIA TSENTRAALNE DOGMA DNA -------> replikatsioon (tuumas, mitokondris) ---> transkriptsioon (tuumas, ribosoomides, ER's) -----> RNA -------> translatsioon(ribosoomides, endoplasmaatilises retiikulimis)-------> VALK REPLIKATSIOON matriitssüntees, mille tulemusena sünteesitakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Matriitsiks on DNA ühe ahela nukleotiidijärjestus. -Replikatsiooni etapid: I helikaas eraldab ahelad II DNA polümeraas seondub ahelaga
Millist infot vahendavad? Väikesed e. parvorakud saavad signaale üksikutelt kolvikestelt foveas vahendavad värvide ja kontrastide signaale. Suuremad magno. e. parasoolrakud reageerivad peamiselt liikumise peale. Saavad infot laiemalt alalt ja retseptiivväli on suurem. Neid on palju vähem, kui parvorakke. 15. Millest koosneb nägemisnärv ja millisteks osadeks jaotub? Nägemisnärv lahkub reetinalt nägemisnärvi pea kaudu. Keskelt tungivad läbi reetina tsentraalne arter ja veen. Nägemisnärvi pead nim. pimetähniks, seal puuduvad nii kepikesed kui kolvikesed. Jaotub: silmasisene, silmakoopa sisene, kanalisisene, ajusisene. 16. Kuidas korraldab nägemisristmik infot? Joonista. Välimised reetina närvikiud jõuavad nägemisristmikuni ilma ristumata, lõppedes samapoolses LGN- s. Ninapoolsed närvikiud ristuvad, nim. poollõikumiseks. Fiksatsioonipunkt vasakul pool projekteerub paremasse ajupoolkerra ja vastupidi. 17. Mitu kihti on LGNis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
