Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Teeni kõndimisega krüptot! Sweatcoin on tasuta ja paneb sind rohkem liikuma TÕMBA ÄPP Sulge
Add link

"reaktsioon" - 3031 õppematerjali

reaktsioon on nii kiire, et atmosfääris ei leidu peaaegu kunagi märkimisväärsel hulgal HSO3. Teises võimalikus reaktsioonivariandis võib HSO3 reageerida hüdroksüülradikaaliga, mille tulemusel vabaneb veeaur ja SO3. "Omavahel põrkudes tilgakesed aja jooksul kasvavad ja lõpuks langevad maha . Asemele tekivad uued tilgakesed.
4
docx

Keemiline reaktsioon

Keemiline reaktsioon -protsess, kus ühest või mitmest lähteainest tekib üks või mitu uut ainet; Lähteainete osakeste vahel sidemed katkevad ja tekivad uued sidemed teiste osakeste vahel; Reaktsioon toimub juhul, kui reageerivate ainete põrkuvad osakesed on küllalt kiired; Aktiveerimisenergia- vähim energia, mida tuleb anda reageerivate ainete osakestele, et reaktsioon toimuks; mida väiksem on aktiveerimisenergia seda kergemini reaktsioon kulgeb; Aktiveeritud kompleks- paralleelselt toimub vanade sidemete katkemine ja uute tekkimine; Soojusefekt- reaktsiooniga kaasnev energia muutus; Eksotermilineendotermiline: 1. energia eraldubneeldub 2.entalphia vähenebsuureneb 3.ümbritseva keskkonda eraldub soojustkulgemisel võetakse energiat ümbritsevast keskkonnast 4.ühinemisreaktsioonlagunemisreaktsioon, metalli tootmisega seotud reaktsioonid; Reaktsiooni kiirus- re...

Keemia - Keskkool
2 allalaadimist
2
doc

Keemiline reaktsioon

Mis on keemiline reaktsioon ? Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekivad ja katkevad keemilised sidemed ning lähteainetest saavad saadused ja vastupidi. Millise soojusefektiga on keemilise sideme lagunemine? Keemilise sideme lagunemine on endotermiline reaktsioon ehk soojus neeldub Kas reaktsioon on ekso või endotermiline? Vastus: Reaktsioon on eksoter miline. Määra keemilise sideme liik! 1)iooniline 2) mittepolaarne kovalentne 3)Polaarne kovalentne 4) mittepolaarne kovalentne 5) iooniline 6)polaarne kovalentne Kujuta struktuurvalemite abil vesiniksidemete teket kolme molekuli vahel. Kuidas mõjutavad molekulidevahelised vesiniksidemed aine keemistemperatuuri? Põhjendus. Vastus : molekulidevahelised vesiniksidemed t...

Keemia - Keskkool
99 allalaadimist
7
doc

Ritteri reaktsioon

Orgaanilise keemia praktikum Keemia instituut Töö pealkiri: Ritteri reaktsioon Teostaja:Marietta Lõo Kursus: Keemia III Töö algus Töö lõpp: Juhendaja: 20.11.2007 27.11.2007 Uno Mäeorg Kasutatud kirjandus: 1) Juhend,mis antud juhendaja poolt 2) Internet Töö eesmärk: Sünteesida N-tertbutüülbensamiidi tert-butüülakolholi ja bensonitriili omavahelisel reaktsioonil, kui katalüsaatoriks on väävelhape. Kasutatavad nõud: 1) 2 tk 1 ml-st plastiksüstalt 2) 25 ml ümarkolb 3) magnetsegaja 4) magnetsegja pulk 5) jahuti 6) Pasteuri pipett 7) jää vann 8) katseklaas-vee mõõtmise jaoks 9) Termomeeter 10) spaatel 12) klaasfilter ( vahejupp+ kolb alla) 13) Petri tass 14) keeduklas Ained: 1) 0,50 ml bensonitriili 2) 0,400 g tert-butüülalkoholi-0,51 ml 3) 10 ml etanooli ja vee s...

Orgaaniline keemia - Tartu Ülikool
63 allalaadimist
2
doc

Keemiline reaktsioon ja reaksiooni võrrand

Keemilised reaktsioonid Keemiline reaktsioon ja reaksiooni võrrand: Ühe või mitme aine (lähteaine) muundumist teisteks aineteks (saadusteks) nimetatakse keemiliseks reaktsiooniks. Keemilisel reaktsioonil moodustunud ained erinevad lähteainetest koostise ja omaduste poolest. Keemilise reaktsiooni ülesmärkimiseks kasutatakse reaktsioonivõrrandit. Tekkereaktsiooniks nimetatakse ühendi tekkimist vastavatest lihtainetest. Keemilises reaktsioonis muutuvad molekulid, kuid aatomite liik ja arv ei muutu. Reaktsioonis osalevate ainete massi- ja ruumala suhted: Keemilise reaktsiooni võrrand on matemaatiline võrrand. Reaktsioonivõrrand väljendab reaktsioonis osalevate ainete moolide suhet. Reaktsioonivõrrand näitab reaktsioonis osalevate ainete massivahekorda. Lähteainete kogumass on võrdne saaduste massiga. n = m/M Kui reaktsioonist võtavad osa gaasilised ained, saame reaktsioonivõrrandist arvutada ka reageerivate gaaside või gaasiliste reaktsioonisaaduste...

Keemia - Põhikool
20 allalaadimist
1
docx

Keemia. Alused.

Mis on sarnast erinevate hüdroksiidide koostises ? Nad kõik sisaldavad lahustes anioonidega hüdroksiidioone OH. Millest on tingitud alustele iseloomulikud omadused ? Nimeta neid omadusi. Need omadused on tingitud sellest, et nad kõik sisaldavad hüdroksiidioone. Need omadused on : sööbiv toime, indikaatorite iseloomulik värvus aluselistes lahustes, reageerimine hapetega, reageerimine happeliste oksiididega. Mis on neutralisatsiooni reaktsioon ? Millised ained seejuures reageerivad ja millised saadused tekivad ? Neutralisatsiooni reaktsioon on happe ja aluse vaheline reaktsioon, kus saaduse keskkond on neutraalne, mille saadusteks on sool + vesi. Missugused on tähtsamad ohutusnõuded aluste kasutamisel ? Käes tuleks kanda kindaid, silmade kaitseks prille ja keha võimalikult kinni katta. Kuidas liigitatakse...

Keemia - Põhikool
81 allalaadimist
9
docx

Keemia alused III - protokoll

TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr: Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus 3 Õpperühm: Teostaja: KATB12 Liina Reimann Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Viia Lepane SISSEJUHATUS Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsiooni-saadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist. Näiteks: 2KClO3(s) 2KCl(s) + 3O2(g) Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suu...

Keemia aluste praktikum -
8 allalaadimist
22
docx

Biokeemia praktikum 1.1-1.2: Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

1 Valkude reaktsioonid 1.2 Süsivesikute reaktsioonid Liina Reimann 134537KATB 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Kvalitatiivsed reaktsioonid võimaldavad kindlaks teha mingi keemilisi elemendi, funktsionaalse rühma, ühendi või teatud omadustega ainete grupi olemasolu või puudumist uuritavas keskkonnas. Katse jooksul saab reaktsioon kas toimuda või mitte, hinnatakse iseloomuliku värvusreaktsiooni teket, sademe moodustumist, gaasi eraldumist või muid üheseid silmaga nähtavaid muudatusi. Tallinn 2015 1.1 Valkude reaktsioonid Valgud on polüpeptiidid, milles “ehituskivideks” olevad aminohapped on omavahel seotud ami...

Bioorgaaniline keemia -
21 allalaadimist
1
doc

11. klass Bioloogia I terminid ( elu olemusest )

BIOLOOGIA I TERMINID ; Bioloogia ­ teadusharu mis uurib elu Tsütoloogia ­ rakuõpetus Morfoloogia ­ teadus mis uurib organismi taset Homöostaas ­ organismide stabiilne sisekeskkond Taksis ­ liikumisviis kus liigutakse välisärritaja poole või kaugenetakse sellest Kude- sarnase ehituse ja talitusega rakud moodustavad koe Vere vormelemendid ­ ehk vererakud ( punalibled , valgelibled ja vereliistakud ) Elund ­ ehk organ Elundkond ­ ühise talitluse alusel moodustavad organid organisüsteemi ehk elundkonna Neuraalne reaktsioon ­ närvisüsteemi ahendusel toimuv elundite ja elundkondade talituse reaktsioon Humoraalne reaktsioon ­ reaktsioon hormoonide ja keemiliste ühendite vahendusel Autotroof ­ organismid , mis väliskeskkonnast hangitud anorgaanilistest ainetest toituvad Heterotroof ­ organismid kes kasutavad teiste poolt sünteesitud orgaanilisi ühendeid Populatsioon ­ ühes kohas elutsevad sama liiki organismid Biotsönoos ­ sama elupaiga taime ­ ja loo...

Bioloogia - Keskkool
129 allalaadimist
2
doc

Ajaloo kontrolltöö

1) generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal 2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada 3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga 9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1792 ja p...

Ajalugu - Põhikool
76 allalaadimist
6
doc

Prantsuse revolutsioon

Mõisted Marseljees-Prantsusmaa riigihümn.1792 Pariisi sisenenud sõdurid laulsid seda.Seda nimetati Sõjalauluks Reini armeele. Louis XVI-Viimane Prantsusmaa ja Navarra kuningas enne pr.revolutsiooni.1774- 1792a.Oli abielus Marie Antonettega.Tema valitsemisel oli probleemiks süvenev rahapuudus ja riigivõlg.Kaotas kontrolli sündmuste üle ja üritas põgeneda.Ta saadi kätte,92a mõisteti surma. Turgot-Louis XVI määras rahanduse peakontrolöriks majandusteadlase Jacques Tudori.Ta kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse,sisse seada kohaliku omavalitsuse jne. Marie Antoinette(Habsburg)-Louis XVI abikaasa.Tema aeg kulus peamiselt rõivastele,soengutele,juveelide ostmisele ja lõbustustele.Tema ning kogu perekond mõisteti surma 1973 riigireetmises. Bastille-Kindlusehitiste kompleks.Bastille vallutamist 1789 aastal nimetatakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks.Mässajateks olid lihtrahvas. Robespierre-Prantsusmaa...

Ajalugu - Keskkool
127 allalaadimist
10
doc

Keemia põhimõisted

AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vedel, gaasiline)....

Keemia - Keskkool
225 allalaadimist
3
doc

9. klassi keemia

Mõisted! OKSÜDEERIJA- aine, mis seob(liidab) elektrone OKSÜDEERUMINE- elektronide loovutamine reaktsioonis (o.a suureneb) REDUTSEERIJA- aine, mis loovutab(lahutab) elektrone REDUTSEERUMINE- elektronide liitmine reaktsioonis(o.a väheneb) REDOKSREAKTSIOON- reaktsioon, mille köigus elementide o.a muutub 2.Sulamid (mis nad on?, miks valmistatakse?, tähtsamate sulamite koostisosad ja kasutus) SULAM- metallide ( või metalli ja mittemetalli) kokkusulamisel saadud materjal Sulameid valmistatakse, et metallide omadusi paremaks muuta SULAM KOOSTIAINED KASUTAMINE Terased Raud, lisandina süsinik(võivad Tööriistad, sisaldada veel mitmeid metalle masinaosad,seadmed, n. Cr, Ni) ehituskonstruktsioonid Duralumiinium Alumiin...

Keemia - Põhikool
194 allalaadimist
1
odt

Keemia mõisteid

Endotermiline reaktsioon ­ energia neeldumisega kulgev reaktsioon. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb alati kulutada energiat. Kui saaduste energia on madalam kui lähtainetel on reaktsioon eksotermiline(energia eraldub) Kui saaduste energia on kõrgem kui lähtainetel, on reaktsioon endotermiline(energia neeldub) kovalentne side ­ aatomivaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel. polaarne kovalentne side - kovalentne side erineva elektronegatiivsusega aatomite vahel, sidet moodustavatel aatomitel tekivad seejuures erinimelised osalaengud. mittepolaarne kovalentne side ­ kovalentne side, milles ühine elektronpaar kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile; esineb võrdse (või väga lähedase) elektronegatiivsusega aatomite vahel. Elektronegatiivsus - suurus, mis iseloomu...

Keemia - Põhikool
16 allalaadimist
11
doc

Metallid

Aatom ­ keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa, koosneb tuumast ja elektronidest Aatomi elektronkate ­ aatomituuma umber tiirlevate elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest Aatommass ­ aatomi mass aatommassiühikutes Aatomi tuum ­ aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu ­ mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus ­ e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond ­ ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid ­ metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon ­ negatiivse laenguga ioon Elementide rühm ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood ­ Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida, per...

Keemia - Põhikool
36 allalaadimist
2
docx

Reaktsioonid, kütteväärtus- õppematerjal

1.Too näiteid erineva kiirusega kulgevatest keemilistest reaktsioonidest a) ülikiiresti b) mõõduka kiirusega c) aeglaselt a) plahvatusreaktsioonid (lõhkained, paukgaas), ioonidevahelised reaktsioonid b) ainete põlemine (metalli reageerimine happega) c) geoloogilised protsessid (kivisüsi, nafta) 2.Mida näitab keemiline reaktsiooni kiirus? ära reageerinud või tekkinud saaduste hulka ajaühikus. mõõdetakse mol/dm2 3.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete aktiivsus? mida aktiivsem on aine, seda kiiremini kulgeb reaktsioon 4.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete kontsentratsioon? Mida näitab kontsentratsioon? mida suurem on lähteaine kontsentratsioon, seda kiiremini kulgeb reaktsioon ja osakesed põrkuvad. Aine kontsentratsioon väljendab aine hulka ruumala ühikus. tähis on c ja põhiühik mol/dm3 5.Kuidas mõjutab rõhk gaasiliste ainete reaktsioonikiirust? kiireneb, kuna kui tõsta rõhku, suureneb g...

Keemia - Põhikool
38 allalaadimist
10
odp

Lämmastik ja fosfor - esitlus

Lämmastik ja fosfor Kristi Kurvits ja Marten Lillemäe Tartu Kommertsgümnaasium 10a Lämmastik Lämmastik (ladina keeles nitrogenium; tähis N) on keemiline element järjenumbriga 7. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 14 ja 15. Lämmastik on mittemetall. Ta moodustab kaheaatomilisi lihtaine molekule, mis on keemiliselt väga püsivad. Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas, mis kondenseerub temperatuuril ­196° Celsiust värvituks vedelikuks. Lämmastik moodustab mahu poolest 78 protsenti Maa atmosfäärist. Lihtainena koosneb lämmastik kaheaatomilistest molekulidest N2. Need on kõigist lihtaine molekulidest kõige püsivamad, sest lämmastiku molekulis on aatomite vahel kolmikside. Laboratoorselt võib lämmastikku saada mitmete ainete, eelkõige ammooniumnitriti kuumutamisel: NH4NO2 N2+ 2H2O Väga kõrgel temperatuuril (üle 3000°C) reageerib lämmastik hapnikuga, moodustades lämmastikoksiidi: N2 + O2 2NO, H = 0 Lämmastik võib reageerida...

Keemia - Keskkool
27 allalaadimist
5
doc

ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE

TTÜ keemiainstituut KYF0030 - Füüsikaline keemia - praktikum Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: ESTERDAMISE REAKTSIOONI 8 TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Kalju Lott 17.10.2010 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = a CH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses. Kui puuduvad andmed komponentide aktiivsustegurite kohta, on sob...

Füüsikaline keemia ii - Tallinna Tehnikaülikool
129 allalaadimist
14
doc

Põhikooli keemia üldine kordamine

Ainete segu ­ Aine, mis koosneb erinevate ainete osakestest. Puhaste ainete omadused · Agregaatolek · Iseloomulik lõhn, värv, maitse · Tihedus, ühik: · Sulamis- ja keemistemperatuur · Kõvadus ­ Vastupidavus lõikamisele, kriimustamisele · Tugevus ­ Vastupidavus painutamisele Segude lahutamise võtted · Setitamine ja nõrutamine · Filtrimine · Destilleerimine · Aurutamine · Jaotuslehter LAHUSED Mõisted · Lahus ­ Kahest või enamast ainest koosnev ühtlane segu. · Lahusti ­ Aine, milles lahustunud aine on ühtlaselt jaotunud. · Lahustunud aine ­ Aine, mis on lahustis ühtlaselt jagunenud. · Küllastunud lahus ­ Lahus, lahustunud aine sisaldus antud tingimustel on maksimaalne. · Küllastumata lahus ­ Lahus, milles antud tingimustel saab veel ainet lahus...

Keemia - Põhikool
181 allalaadimist
1
doc

10.klassi keemia

Atomaarne aine-lihtaine,mis koosneb omavahel seostumata üksikaatomitest. Binaarne ühend-ühend,mis koosneb kahe elemendi aatomitest(H2O.NaCl) Dihapnik-hapniku levinuim ja püsivaim allotroop,koosneb kaheaatomilistest molekulidest Ekso-soojuse eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon Endo--soojuse neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon Elektroneg-suurus,mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Elektronskeem-aatomi elektronkatte ehitust kirjeldav skeem,mis näitab elektronide arvu elektronkihtides Na +11|2)8)1) Elektronvalem-aatomi elektronstruktuuri kirjeldav ülskirjutus,mis näitab elektronide jaotumist kihtidesse ja alakihtidesse.Na 1s22s22p63s1 Grafiit-süsiniku kihilise ehitusega allotroop,hea elektrijuht Iooniline aine-ioonilise kristallivõrega aine,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbum...

Keemia - Keskkool
26 allalaadimist
2
doc

Keemia Kontrolltöö Alused 8. klass

Mis on alused, millest tulenevad nende ühised omadused? Alused on ained, mis annavad vesilahusesse hüdroksiidioone. Nende ühised omadused tulenevad hüdroksiididest. 2. Mida peaks tegema, kui leelist on sattunud naha peale? Tuleks kiiresti veega üle pesta, vajadusel tuleks loputada kahjustatud koht lahjendatud äädikhappe lahusega ning seejärel uuesti veega. 3. Aluste jaotus + näited. Tugevad alused ehk leelised - nende molekulid jagunevad vesilahuses täielikult ioonideks. 1A rühm, 2A alates Ca (Ca, Sr, Ba). N2iteks: Li, Na, K, Rb, Cs, Ca, Sr, Ba Nõrgad alused ehk vees praktiliselt mittelahustuvad alused. Ülejäänud metallid. N2iteks: Ni, Fe, Cu, Zn, Al, Ag, Ru, Rh 4. Hüdroksiidide nimetuste ja valemite koostamine. 1A, 2A, 3A - metall + hüdroksiid Ülejäänud metallid - metall(o.a)hüdroksiid Näiteks:...

Keemia - Keskkool
57 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun