RÜHT - SELLE ARENDAMINE JA HARJUTUSVARA Täiuslik kehatunnetus kindlustab meile hästi arendatud liigutusaparaadi proprioretseptiivne süsteem. Need on lihaskäävides, kõõlusorganites ja liigesekapslitest ärritusi vastu võtvad retseptorid, mis annavad informatsiooni lihaste pikkuse ja pinge ning keha asendi kohta ruumis. Kehatunnetus areneb regulaarselt kehaliste harjutustega tegeledes. Hea rühi aluseks pole mitte niivõrd lihaste absoluutne jõud, vaid hea elastsuse, piisava tugevuse ja ühtlaselt tasakaalustatult arenenud lihased. Rühiharjutuste toime sõltub sellest, kui õigesti harjutusi tehniliselt sooritatakse. Algul tuleb saavutada kontroll keha asendi üle, õpitakse kaela ja lülisammast sirutama, seejärel asetub suurem rõhk nõrgalt arenenud lihaste
Teooriate põhiseisud Inimene on bio-psühho-sotsiaalne olend, ümbrusega pidevas vastasmõjus olev avatud süsteem, kes funktsioneerib terviklikult. Peaeesmärgiks on soodustada patsiendi kohanemist kõigis neljas valdkonnas. Teooria järgi on neli valdkonda Füsioloogiline - tegevus ja puhkus - toit ja eritamine - vedelik ja elektrolüüdid - hapnik ja ringlus - temperatuuri regulatsioon - meelte- regulatsioon - hormonaalne regulatsioon Enesetunnetuse adaptatsioon Inimese kehatunnetus ja vaimne tunnetus on tasakaalus. Rollifunktsioon Inimene on võimeline elu jooksul uusi rolle omandama ja vanu kõrvale jätma. Sõltumatuse adaptatsioon Inimese sõltumatuse ja kokkukuuluvuse tunne on tasakaalus. Nii tervis, kui haigus on inimese elu vältimatu mõõde.Roy käsitleb seda jätkuvusena. Haigus on normist kõrvalkalle. Tervis on kohanemisseisund, mis väljendub ärritajate reageerimiseks vaba energia olemasolus.
Erivajaduste identifitseerimine Erivajaduste identifitseerimise protsess. Erivajaduste identifitseerimine tähendab erivajaduste kindlaks tegemist ehk protsessi lapse arenguerinevuste märkamisest sekkumise kavandamiseni. Erivajaduste identifitseerimises osalevate spetsialistide pädevus. Õpetajate pädevuse üle kasutada laste arengu hindamisel üht või teist meetodit aitavad otsustada kaks asjaolu - väljaõpe ja võimalused. Õpetajate esmaõpe ülikooli bakalaureuse ja/ või magistritasemel ei valmista neid spetsiifiliselt ette ühegi meetodi kasutamiseks. Ülikooli stuudiumi käigus tutvutakse küll teoreetiliselt kõigi meetoditega, kuid põhjalikku ettevalmistust see ei anna, mistõttu tuleb leida võimalusi täiendkoolituse raames end hindamismeetodite osas edasi harida. Eestis pakutakse selles vallas mõningaid kursusi, kuid arenguruumi on veel palju ja vajadus spetsiifilisema väljaõppe järele on olemas. Väljaõppega seondub üks oluline a...
Kuid kogu väliskeskkond mõjutab inimest ja sellega juhendab tema käitumishoiakuid. Teooria järgi on valdkondi neli: 1. Füsioloogiline adaptatsioon nõuab tasakaalu järgnevates valdkondades: · tegevus ja puhkus · toit ja eritamine · vedelik ja elektrolüüdid · hapnik ja ringlus · temperatuuri regulatsioon · meelte-regulatsioon · hormonaalne regulatsioon 2. Enesetunnetuse adaptatsioon nõuab, et inimese kehatunnetus ja vaimne tunnetus oleksid tasakaalus. 3. Rollifunktsiooniadaptatsioon tähendab muuhulgas seda, et inimene on võimeline elu jooksul uusi rolle omandama ja vanu kõrvale jätma. 4. Sõltumatuse adaptatsioon tähendab, et inimese sõltumatuse ja kokkukuuluvuse tunne on tasakaalus. Õenduses on oluline vaadelda patsienti kui avatud süsteemi- see loob vastastikuse mõistmise õe ja patsiendi vahel, mis selgitab välja haige adaptatsiooniks vajalikud tegurid.
Peale selle, et meditatsioon võimaldab inimesel näha oma hingesügavusse, aitab see ka näha, mis toimub tema kehas. See annab mahti ennast kontrollida, harjutab uuesti oma kehas elama, annab aimu sellest, kuidas ta hingab ning paljudest väikestest vaevadest ja valudest, millega ta oma harjumuspärase olekuga ennast koormab, nii et ta võib alguses teadlikult, hiljem aga harjutamise tulemusena alateadlikult neile vastu astuda. Paranenud kehatunnetus ei tohiks piirduda ainult ajaga, mis veedetakse istudes ja mediteerides. Juba päris meditatsiooniga tegelemise alguses tuleks harjuda sellega, et tõustakse pärast mediteerimisseanssi padjalt või toolilt püsti kiirustamata. Tuleks püüda käia samamoodi, lõdvestunult ja kiirutamata ning tunnetada jätkuvalt keha ja selle aistinguid. Alguses võib niisugune kõrgenenud kehatunnetus kesta vaid mõne minuti, kuid harjutamisega jõutakse selleni, et see saadab inimest ärkveloleku ajal
ISIKSUS käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erineval määral (Allik jt. 2006) - kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine) - sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine) - isiksuseomadused *vaimsed võimed *temperament *väärtused *iseloom - Montesquieu (1689-1755) (kliima on oluline inimese isiksuse kujunemisel) - Charles Darwin (1809-1882) – EVOLUTSIOONITEOORIA - ANTROPOLOOGILINE LÄHENEMINE (pole oluline mitte kliima, vaid kultuuriline keskkond) *Margatet Mead (1901-1978) *Ruth Benedict (1887-1948) - BIHEIVIORISM *J. B. Watson (1878-1959) PSÜHHODÜNAAMILINE TEOORIA (Sigmund Freud) *alateadvus, tungid *id/ego/superego (ego peab hoidma teisi ohjes) *kaitsemehhanismid TUNNUSJOONTE TEOORIAD 1) -Hippokrates: 4 temperamenditüüpi -Galenos *koleerik – kollane sapp (kergesti ärrituv, ülereageeriv) *melanhoolik – must sapp (kurvameelne, murelik)...
RÜTMITAJU ARENDAMISE VAJALIKKUSEST EELKOOLIEAS Muusika lasteaias see on laulmine, liikumine, muusika kuulamine ja pillimäng. Lasteaialapse tegevustes on intellektuaalne ja emotsionaalne areng omavahel tihedalt seotud, kuid viimane on siiski määravaks. Muusikale on aga iseloomulik see, et esmajoones ei kutsu ta esile mõttetegevust, vaid tundeid ja emotsioone. Seepärast on muusikal eriline roll lapse tunnetusprotsesside kujunemisel. Lasteaia muusikaõpetuse eesmärgid on kirjas riiklikus õppekavas ning muusikat õpetab vastava haridusega muusikaõpetaja. Sellegipoolest on muusikalised üldteadmised vajalikud kõikidele lasteaiaõpetajatele, sest taotlus on üks toetada lapse arengut talle vajalike kogemuste abil. Rütmiline liikumine on eelkõige rütmi elementide (meetrumile, erinevatele tempodele ja erinevatele rütmifiguuridele) toetuv ning rütmitajuga ja selle arendamisega seonduv liikumine. F.Hegi väidab raamatus ,,Improvisation und Musi...
Tekivad subjektiivsed sümptomid, nagu pearinglus, iiveldus, unisus, nõrkustunne, lihasevärinad. Silmaavad laienevad, nägemine muutub ähmaseks, kehatemperatuur tõuseb, süda peksleb, vere suhkrusisaldus suureneb. Teine faas: Algab umbes tund aega peale tablettide neelamist. Tekivad tajuhäired valguse heleduse suhtes, värvid muutuvad säravaks, nende toonid ja intensiivsus varieeruvad pidevalt, esemed paistavad värvilise udu või vikerkaarena. Esemete vahekaugused ähmastuvad, kehatunnetus moondub. Käed-jalad võivad tunduda suurtena või kogu keha kahanenuna. Kolmas faas ( psühhofüsioloogilised nähud ) Saabuvad umbes kaks tundi või enam pärast LSD tarvitamist. See on kogemuse kõrgpunkt, kui esineb raskusi mõtete koondamisel ja väljendamisel ning unenäotaolisi situatsioone. Narkootikumi kasutanul toimub selles staadiumis nii öelda keha ja hinge eraldumine ning ta võib kogeda nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone. Jääb mulje nagu viibiks teises
kammimine, ravimite manustamine, liikumine/siirdumine, suhtlemine jne.) siis tema riskid tervisele ja toimetulekule on väga kõrged. Ta võib endale viga teha ja seetõttu ka tervis halveneb ja võib lõppeda letaalselt. Tegevused ja sobivad funktsionaalset toimetulekut toetavad meetodid Juba haigestumise päeval tuleb alustada ja teadvusel olevale haigele õpetada asendiravi (taastumist soodustavad asendid), mille eesmärgiks on taastada häirunud kehatunnetus, sümmeetria ja liikuvus; tundeaistingute ja lihastoonuse normaliseerimine; liikumise ja tegevuste uuesti õppimine; tüsistuste vältimine. Tüsistuste vältimiseks on väga oluline jälgida, et haige halvatud jäsemed, pea ja keha asetseksid õigesti. Vältida tuleks kauast viibimist ühes asendis. Kui haige seisund on stabiliseerunud, tuleb juba 24-36 tunni jooksul alustada liikumis- ja kõneravi. Esimesed kolm kuud on taastumine kõige kiirem, mida hiljem raviga alustada, seda
ähmaseks, kehatemperatuur tõuseb, süda peksleb, vere suhkrusisaldus suureneb. 2faas algab umbes tund aega pärast tablettide neelamist. Tekivad tajuhäired valguse heleduse suhtes, värvid muutuvad säravaks, nende toonid ja intensiivsus varieeruvad pidevalt, esemed paistavad värvilise udu või vikerkaarena. Esemete vahekaugused ähmastuvad, kehatunnetus moondub. 3.faas -psühhofüsioloogilised nähud - saabub umbes kaks tundi või enam pärast LSD tarvitamist. See on "kogemuse kõrgpunkt", kus esineb raskusi mõtete koondamisel ja väljendamisel ning unenäolisi situatsioone. Narkootikumi kasutanul toimub selles staadiumis n.ö. keha ja hinge eraldumine ning ta võib kogeda nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone. Jääb mulje nagu viibiks
nagu pearinglus, iiveldus, unisus, nõrkustunne, lihasevärinad. Silmaavad laienevad, nägemine muutub ähmaseks, kehatemperatuur tõuseb, süda peksleb, vere suhkrusisaldus suureneb (3). Teine faas algab umbes tund aega peale tablettide neelamist. Tekivad tajuhäired valguse heleduse suhtes, värvid muutuvad säravaks, nende toonid ja intensiivsus varieeruvad pidevalt, esemed paistavad värvilise udu või vikerkaarena. Esemete vahekaugused ähmastuvad, kehatunnetus moondub. Käed-jalad võivad tunduda suurtena või kogu keha kahanenuna (3). Kolmas faas (psühhofüsioloogilised nähud) saabuvad umbes kaks tundi või enam pärast LSD tarvitamist. See on kogemuse kõrgpunkt, kui esineb raskusi mõtete koondamisel ja väljendamisel ning unenäotaolisi situatsioone. Narkootikumi kasutanul toimub selles staadiumis nii öelda keha ja hinge eraldumine ning ta võib kogeda nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone
Lisaks kehaliste harjutuste sooritamise oskusele ja tervist tugevdava treeningu alastele teadmistele õpivad õpilased nägema liikumise- liigutuste ilu, kogema/kontrollima erinevaid emotsioone, tegema koostööd, austama kaaslasi ja seadusi/reegleid. Tundides õpitakse ennekõike niisuguseid harjutusi/spordialasid, mida õpilased saavad kasutada oma vaba aja liikumisharrastustes. Järjekindla harjutamise käigus täiustuvad liigutusoskused ja paraneb kehatunnetus, saavutatakse liigutuste dünaamilisus, graatsilisus ja kergus. Oluline koht kehalise kasvatuse tundides on rühti kujundavatel/korrigeerivatel harjutustel. Liikumine/treenimine looduses ei toimu kehalise kasvatuse tundides ainult tervist tugevdavatel eesmärkidel. Õpilased saavad siin integreeritult omandada uusi teadmisi ja kogemusi, õppida loodust väärtustavat ja hoidvat, keskkonnateadlikku käitumist. Kehalise kasvatuse tundides
areneb lapse lihaskond ja luustik dünaamiliselt. Mõõdukalt aktiivne kehaline tegevus soodustab luude tihenemist ja lihaste arengut. Õige rüht tagab meile sirge selja ja terve lülisamba. Rühi arengu seisukohalt on väga tähtsad üldarendavad ja spetsiaalsed rühi arengut toetavad võimlemisharjutused, mis toetavad lapse lihaste arengut. Tänu neile harjutustele arenevad liigutuslikud oskused, kehalised võimed, paraneb ka lapse kehatunnetus ja keha juhtimise oskus. Soovitav on lastes juba varakult kujundada harjumust kanda oma asju seljakotis, mitte käe otsas. Siis jaotub kandam võrdselt mõlemale õlale. 16. Nõuded mänguväljakute turvalisusele · Puhas ja kaitstud liiv · Regulaarne väljaku hooldaja, suurematel väljakutel ka korrapidaja · Mänguväljaku õige ja läbimõeldud rajamine, pidev elementide korrashoid rajaja poolt. · Kõikide mänguväljakute vastavus euronõuetele
1. faasis tekivad subjektiivsed sümptomid, nagu pearinglus, iiveldus, unisus, nõrkustunne, lihasevärinad. Silmaavad laienevad, nägemine muutub ähmaseks, kehatemperatuur tõuseb, süda peksleb, vere suhkrusisaldus suureneb. 2. faas algab umbes tund aega pärast tablettide neelamist. Tekivad tajuhäired valguse heleduse suhtes, värvid muutuvad säravaks, nende toonid ja intensiivsus varieeruvad pidevalt, esemed paistavad värvilise udu või vikerkaarena. Esemete vahekaugused ähmastuvad, kehatunnetus moondub. Käed-jalad võivad tunduda suurtena või kogu keha kahanenuna. LSD puhul on ülekaalus nägemishäired. Esineb ka puute- ja haistmishallutsinatsioone. Väga lühikese aja vältel võib meeleolu teisenduda, elevus ja ülemeelikus vahelduda kurvameelsuse ja hirmuseisundiga. Häiritud on ajataju, sekundite jooksul toimuv võib tunduda, et kestab igaviku ja vastupidi. 3. faas - psühhofüsioloogilised nähud - saabub umbes kaks tundi või enam pärast LSD tarvitamist
hiilides ning arenevad esialgu peaaegu alati ilma vaevusteta. Kui lihate areng ei jõua järele pikkuse jne. 12. Liikumismängud mõjutavad ka laste esteetilist kasvatust. Sellele aitavad kaasa mängud muusika kasvule, muutub lülisammas ebastabiilseks. Häiritud on nii kehatunnetus kui keha valitsemine, millest saatel. Need on emotsionaalsed, aitavad arendada liigutuste ilu ja rütmitunnet.Näiteks: Mängujuht, tingituna võivad kergesti areneda rühivead.# Rühihäiretest põhjustatud muutusi tugi – vastavalt mängu sisule, hindab mängijate asendite ilu;13. Erinevate ainevaldkondade lõimimine on liikumisaparaadis saab aga edukalt mõjutada spetsiaalsete kehaliste harjutuste abil ja ainult varajases
Tervist võib mõista nii personaalse väärtusena kui sotsiaalse väärtusena. Tervis nõuab igalt indiviidilt ja riigilt suuri finantsressursse. Sellest tulenebki arusaam, et nii kuidas me tervist mõistame, nõnda me sellesse ka investeerime. Tervis ei ole üheselt mõistetav kontseptsioon. Erinevaid definitsioone on erinevate autorite poolt pakutud veelgi. Uhisel meelel ollakse aga selles, et tervis on multidimensionaalne, sisaldab endas nii fuusilist heaolu (positiivne kehatunnetus, haiguse sumptomite puudumine) ja psuhholoogilist heaolu (rõõm, õnnetunne, rahulolu eluga) ning ka tegutsemisvoimet, eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust (Bengel jt, 1999). Tervis soltub eksistentsist, tunnetustest ja stressiga ning riskidega toimetuleku oskustest sotsiaalses ja fuusilises keskkonnas ning ressursside kasutamise oskustest. Tervis on kui terviklik dimensioonide kogum, mis koosneb füüsilisest, sotsiaalsest, spirituaalsest,
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis ei ole ühiselt mõistetav. Tervis on multidimensionaalne, sisaldab füüsilist heaolu (pos kehatunnetus, haiguste sümp puudumine), psühholoogilist heaolu (rõõm, õnnetunne, rahulolu), tegutsemisvõimet, eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust. Tervis on heaolu seisund. Heaoluks nim inimese põhiliste vajaduste rahuldatust, võimalust oma elus eesmärke püstitada ja nende poole püüelda ning eeldab sotsiaalse õigluse põhimõtete järgimist. Subjektiivne õnne-, rahulolu ja terve olemise tunne – tunnetuslik rahulolu oma eluga. Globaalsemas tähenduses mõeldakse selle all
4-5 palli (keskmine valu). Lisaks esineb patsiendil mõned korrad nädalas peavalud, mis kestavad päris pikalt. Valutugevus kümne palli skaalal üldjuhul 5-6 palli, hooti võib valu minna päris tugevaks (8-9 palli). ENESETAJU Patsient tunneb end oma kehas hästi, kuid viimasel ajal on täheldanud, et vöökoht on suurenenud, kuid ei näe selles erilist probleemi. Patsiendi väitel on tema kehakaal natukene suureks läinud ning sooviks ikka mõned kilod alla saada. Kehatunnetus eriliselt muutunud pole, kuid on märganud, et väsib igapäeva toimetustest palju kiiremini ära kui vanasti. Patsient enda sõnul ei ärritu ega vihastu kergesti. Patsiendil on oma elu üle kontroll ning tal pole vajadust karta, et ta selle kaotaks. ROLLISUHTED Patsient elab koos abikaasa ja kahe lapsega. Perekonnas raskeid probleeme ei esine ning väiksemad arusaamatused lahendatakse ühiselt arutades ja lahendust otsides. Patsient on
rütmimängud), siis areneb lapse lihaskond ja luustik dünaamiliselt. Mõõdukalt aktiivne kehaline tegevus soodustab luude tihenemist ja lihaste arengut. Õige rüht tagab meile sirge selja ja terve lülisamba. Rühi arengu seisukohalt on väga tähtsad üldarendavad ja spetsiaalsed rühi arengut toetavad võimlemisharjutused, mis toetavad lapse lihaste arengut. Tänu neile harjutustele arenevad liigutuslikud oskused, kehalised võimed, paraneb ka lapse kehatunnetus ja keha juhtimise oskus. Soovitav on lastes juba varakult kujundada harjumust kanda oma asju seljakotis, mitte käe otsas. Siis jaotub kandam võrdselt mõlemale õlale. 27. Nõuded mänguväljakute turvalisusele · Puhas ja kaitstud liiv · Regulaarne väljaku hooldaja, suurematel väljakutel ka korrapidaja · Mänguväljaku õige ja läbimõeldud rajamine, pidev elementide korrashoid rajaja poolt. · Kõikide mänguväljakute vastavus euronõuetele
KÄITUMISE FÜSIOLOOGIA I SISSEJUHATUS Anatoomia organismi ülesehitus, teadus keha koostisosadest, nende kujust, vormist ja seostest osade vahel Füsioloogia organismi talitlus elupuhuses olekus, teadus keha ja selle osade toimimisest ja funktsioonidest Homeostaas tasakaalu hoidmine organismis Simpansil ja inimesel on pärilikest tegureist ühiseid umbes 98,4%. Struktuuri ja funktsiooni lahutamatuse printsiip teatud tüüpi struktuur on kujunenud konkreetset funktsiooni täitma, teeb oma omadustega funktsiooni võimalikuks. Inimkeha 6 tasandit: 1. Keemiline tasand aine aatomid ja molekulid, energia ja liikumise tekkemehhanismid 2. Rakuline tasand väikseim elus üksus kehas, elu algelement 3. Koe tasand kindla funktsiooniga rakkude ja rakuvaheaine kogum 4. Elundi tasand eri kudedest moodustunud spetsiifilise funktsiooni ja struktuuriga elundsüsteemi element 5. Elundsüs...
koolivalmidus, peab laps aktiivselt liikuma iga päev vähemalt 60 min. Kõige tähtsam on rahuldada laste liikumissoovi mängimisega. Liikumismängudest soovitatakse mänge tasakaalu, koordinatsiooni ja rütmitunde arendamiseks. Rühi arengu seisukohalt tuleb oluliseks pidada ka üldarendavaid ja spetsiaalselt valitud võimlemisharjutusi, et suunata teadlikult kehatüve lihaste arengut. Sellise kehalise tegevusega arenevad liigutuslikud oskused ja kehalised võimed, paraneb ka lapse kehatunnetus ja keha juhtimise oskus. 36. Südame-veresoonkonna haiguste profülaktika lapseeast alates. Regulaarne( 2x3nädalas) kehaline koormus-langetab vererõhku, tõstab hea kolesterooli taset ning kaitseb südant ja veresooni. Paraneb stressitaluvus Meie tervis sõltub väga suurel määral sellest, mida me sööme. Süües päevas vähemalt 5 portsjonit puu- ja juurvilju, rohkem kiudaineid ja vähem loomseid
Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes olukordades. Mitmese intelligentsuse teooria Horward Gardner tõi oma mitmese intelligentsuse teoorias välja 6 intellektuaalset võimet: 1. keeleline e lingvistiline kirjanikel, keelemeestel hästi arenenud 2. loogilis-matemaatiline matemaatikud, füüsikud võimekad 3. ruumialane muistsed meresõitjad 4. kehalis-kinesteetiline tippsportlastel väga hea kehatunnetus 5. muusikaline hõlmab muusika mängimist, loomist ja kuulamist 6. isikukohane intelligentsus hõlmab teiste ja enda tunnetamist Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa: 1. seesmine inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid (vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine, oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel); 2
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) hing, vaim Logos (kreeka k) õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm ...
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse ...
Kristalliseerunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes olukordades. MITMESE INTELLIGENTSUSE TEOORIA Horward Gardner tõi oma mitmese intelligentsuse teoorias välja 6 intellektuaalset võimet: 1. keeleline e lingvistiline kirjanikel, keelemeestel hästi arenenud 2. loogilis-matemaatiline matemaatikud, füüsikud võimekad 3. ruumialane muistsed meresõitjad 4. kehalis-kinesteetiline tippsportlastel väga hea kehatunnetus 5. muusikaline hõlmab muusika mängimist, loomist ja kuulamist 6. isikukohane intelligentsus hõlmab teiste ja enda tunnetamist KOLMEKOMPONENDILISE INTELLIGENTSUSE TEOORIA Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa: 1. seesmine inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid (vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine, oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel); 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
