Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis teda maailmas ümbritseb, aga „kus see on ?
  • Paljud ärritajad ei tekita teadmuslikku kogemust – tekib küsimus, kas seda nimetada samuti aistinguks ?
  • Mistõttu on see kõik mälul põhinev. Paraku pole mälu täiuslik ning mängib ka vingerpusse - teadmisi kaob, inimesed mäletavad asju erinevalt jne. Kas mälu peaks üleüldse usaldama ?
  • Mis on emotsioonide otstarve ?
  • Mis ühemõtteliselt viitavad teatud kindla seisundi olemasolule ?
 
Säutsu twitteris

Sissejuhatus psühholoogiasse

Lektor : Prof. Talis Bachmann
Sissejuhatus
Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton.
Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879 , mil Wilhelm Wundt asutas Leipzigis esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi.
Psühholoogia uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus.
Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi.
Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorganitele. Välismõjurite algkujuks võib olla:
  • Helivõnkumine (kõnehelid)
  • Elektromagneetilised laine (nähtav valgus)
  • Füüsilismehhaaniline surve (puudutus)
  • Molekulid õhu koostisosana (kaselehtede tolm)
Vastavates meeleorganites tekitavad need ärritajad erutuse (ergastuse)  erutus kantakse edasi närvikeskustesse ( peaajusse ja selle koorde ehk cortexisse)  seal töödeldakse andmed  töötluse tulemusena tekivad inimesel tegelikkuse esemetest ja nähtustest ideaalsed teadvustatud kujundid.
Psüühiline tegevus on ühtlasi ka informatsiooni töötlus mis loob maailma selle subjektiivsel kujul.
Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste, mõtete, emotsioonide jms vormis.
Objektiivselt ilmneb psüühika inimeste tegevuses, kõnes, miimikas jne. Objektiivne keskkond – välis ja sisekeskkond.
Psüühiline teadvuspeegeldus on alati subjektiivne ning on alati vahendatud konkreetse inimese hetkelisest seisundist, omadustest. (nt vanus, sugu, kogemused, teadmised, isiksuse tüüp, hetkeolukord jne.) Vaatamata subjektiivsele vormile on psüühiline tegelikkuspeegeldus valdavalt õige (adekvaatne) ja ennetatav. Adekvaatsus väljendub objektide ja nähtuste vahelises seoste, suhete ja omaduste õige taasloome tajudes, kujutlustes, mõistetes. Psüühiliste protsesside ennetav iseloom on kogemuse talletamise tulemus (, mille tulemusena on kujuneb järgnevate reaktsioonide mudel).
Psüühika determinatsioon :
  • Ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur). Psüühika areneb vastavalt ühiskondlik-ajalooliste tingimuste ja praktika muutumisele ...
  • Bioloogiliselt (aju!)... ning pärilikkusaine ja keskkonna kohastumuslike tingimuste muutumisele ja eripärale.
Mida kõrgemal arengutasemel on organism ( subjekt ), seda keerukamaks lähevad tema psüühilised funktsioonid.
Psüühikat ja teadvust peetakse ekslikult samaks, aga tegelikkuses on psüühika mõiste avaram, hõlmates teadvuslikku psüühikat. Palju psüühilisi nähtuseid ilmneb eelteadvuslikult või teadvusväliselt.
Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma:
  • psüühilised protsessid Psüühilisteks protsessideks on vaimne tegevus välismaailma peegeldamise kajastamisel, mis avaldub:
  • tunnetusprotsessidena ( aistingud , tajud , tähelepanuprotsessid, kujutlus )
  • emotsionaalsete protsessidena
  • tahteliste protsessidena
    Psüühilised protsessid algavad, kestavad siis teatud aja ja lõppevad või vaibuvad. (N. Inimesele meenub midagi, ta tunneb sellest rõõmu ja siis unustab selle.) ärkvelolek on pidev teadvustatud psüühiline tegevus – üks protsess lõppeb, teine algab. Teatud juhul võivad tunnetus protsessid kulgeda alaläviselt ehk väljaspool läbielatavat, teadvustatud psüühilist peegeldust.
  • psüühilised seisundid Psüühiliste seisundite all mõistetakse inimese üldist aktiivsuse taset, olekut, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. Ajuti kulgevad vaimsed protsessid kiirelt ja tõhusalt. Siis aga asendub see seisund loidusega, tülpimusega. Need seisundid võivad olla kas lühema või pikema ajalised , vähe või selgesti teadvustatud ning avaldavad olulist mõju psüühilise tegevuse produktiivsusele.
  • psüühilised omadused Psüühilised omadused on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned . Iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, mahu, muutlikuse jne seisukohalt. (Nt mõnel on täpne mälu, teisel hea tähelepanu, mõnel hea keskendumisvõime jne). Psüühilisteks omadusteks on nt temperament , iseloom jne.
    Psüühiliste nähtuste seas on määravaks psüühilised protsessid, sest nad põhjustavad nii psüühilisi seisundeid kui ka omadusi. Psüühilised nähtused tekivad paratamatult iga kord, kui selleks on olemas vastavad sisemised ja välised tingimused, st kuna nad tekivad seaduspäraselt, siis uurib psühhologia ka psüühika seaduspärasusi ning sõnastab seoseid ja reegleid, seletamaks vaimuelu nähtusi.
    Eristatakse kolme psühholoogiat:
  • eelteaduslik psühholoogia, on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseeritud praktilistest teadmistest ja käibetõdedest inimese hingeelu kohta, käitumise jne kohta. See on nn elutarkus , elupsühholoogia. Heatasemelist eelduslikku psühholoogiat võib kohata kogenenud arstide, juristide , taksojuhtide, ka kurjategijate jne juures. Suur osa siinsetest teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Kuid miinuseks on see et on palju käibetõdesid ja müüte ning tõesust on raske kontrollida. Tüüpiliseks jooneks on arvamuste ja faktiliste tõsiasjade ebakriitiline vaheldumisi kasutamine.
  • filosoofiline psühholoogia tekkis koos filosoofiaga. Eelteaduslikust psühholoogiast erineb ta range ülesehituse ja süsteemsuse poolest. Peamiseks funktsiooniks on tunnetusteoreetiliste ja olemisõpetuslike probleemide lahendamine. Püütakse lahti mõtestada psühholoogia teaduse fakte üldisemalt.
  • teaduslik psühholoogia on kõige hilisem. Ning kõige usaldusväärsem. Mõistete täpne defineerimine ja nähtuse objektiivne mõõtmine ja uurimustulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt. Paraku pole veel tänapäevalgi kõik psüühilised nähtused üheselt mõõdetavad.
    Kuid ükski kolmest psühholoogiast ei asenda teist.
    Igal psüühilisel kvaliteedil on oma kvantitatiivne külg ja seega on psüühilised nähtused ja nendele tuginev käitumine mõõdetavad. Skaalad : nominaal -, järjestus-, meetriline .
    Psühholoogia ülesanded võib laias laastus jagada kaheks: teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Teoreetiline psühholoogia on nii metoodiliselt kui ka sisuliselt rakenduslikule aluseks ja lähtekohaks. Rakenduspsühholoogia mitmed harud püüavad psühholoogia teoreetilistes distsipliinides saadud teavet ja oskusi kasutada konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks.
    Psühholoogiat loetakse ühiskonnateaduste hulka ta uurib peamiselt terve ja normaalse psüühika käitumist, psühhiaatriat aga arstiteaduse valdkonda ning ta käsitleb psüühika haiguse või kahjustuse olemust, tekke põhjuseid, arengut jne.
    Psühholoogia areng.
    • Psühhopatoloogia – uurib psühholoogia ja psühhiaatria kokkupuute alasid.
    • Psühhoteraapia – ühe- või teistsuguseid vorme tunnetavad ja kasutavad nii meditsiinilise haridusega psühhoterapeudid kui ka psühholoogilise haridusega psühhoterepeaudid.
    • Psühhofüüsika – füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivseid seoseid käsitlev psühholoogia osa. Seega on tegemist objekti ja selle tekitatud aistingu vahekorra uurimine
    Kahekümnenda sajandi psühholoogia on hästi arenenud. Arengus on eri aegadel domineerinud eri vaatenurgad . Neist on ajalooliselt ehk mõjukaimad olnud biheiviorism , geštaltpsühholoogia, psühhoanalüüs (sh freudism ), humanistlik psühholoogia, kognitiivne psühholoogia ja nende arendused.
    • Biheiviorism on psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise (eriti õppimise) uurimises . Psühholoogi kui teadus käitumisest, kus teadvus ja kõik subjektiivne nimetatakse nö mustaks kastiks, mille sisu ei avane subjektiivsele teaduslikule uurimisele.
    • Geštaltpsühholoogia lähtub ideest, et psüühilistele nähtustele on algusest peale omane terviklikkus , struktureeritus. Tähtsad on psüühikanähtuste vormi moodustavad elemendid, mis on omavahelistes seostes. Seejuures on terviku osad sekundaarse tähtsusega. Taju uurimiseks viisid geštaltpsühholoogikud läbi hulgaliselt katseid
    • Psühhoanalüüs ehk Freudism oli esmajoones meditsiiniline õpetus, mille peamiseks ülesandeks oli hüsteeriliste häirete ravimine neid põhjustanud ja seejärel alateadvusse tõrjutud tegurite väljaselgitamise kaudu. Hiljem on õpetus arenenud terveks kultuuri ja isiksusepsühholoogiliseks süsteemiks. Alusepanija on Sigmund Freud , kelle arvates on inimest ajendavaks jõuks instinktid ja määravaks neist on kaks – eluinstinkt, mis samastub põhiliselt suguinstinktiga, ja surmainstinkt ehk hävitamise instinkt. Inimese kogu vaimuelu kujutab endast nende kahe vastandliku jõu võitlust. Lisaks jagas Freud inimese isiksused kolmeks põhiosaks: „tema”; „mina” ehk ego; „ülemina” ehk superego .
    • Neofreudistid pöördusid sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole – nt võimutung ja tahe vägevusele. Freudi õpilane Carl Gustav Jung arendas välja analüütilise psühholoogia.
    • Humanistlik psühholoogia rõhutab, et psühholoog ei pea olema mitte niivõrd inimese uurija, kuivõrd tema abistaja. Tähtis on aidata inimesel realiseerida temas tallel olev arengupotentsiaal.
    • Kognitiivse psühholoogia põhiesindajad võrdlevad inimpsüühikas aset leidvaid teabetöötlust arvuti tarkvaraprogrammide tööga. See on hetkel juhtiv suundumus psühholoogias. Tugineb ratsionalistlikule käsitlusele psüühikast
    Tänapäevane psühholoogia ei tohiks eitada ei pärilike ega sotsiaalsete faktorite mõju inimese psüühika ja iseloomu kujunemisele.
    Psühholoogia uurimine
    Psühholoogiline teave, eelkõige psühholoogia seaduspärasused on kontrollitud objektiivselt mõõdetavate ja tuvastatavate muutujate alusel. Muutujateks võivad olla subjektide (katsealuste) omadused (nt. Vanus, sugu, geenid , füsioloogilised erisused ), keskkonna omadused- ja mõjurid, füsioloogilised seisundid ja protsessid, toimingud , ajalised ja ruumilised tegurid ja tingimused, tegevuste struktuur, liik ja tase jpm. Muutuja ehk variaabel võib omada erinevaid väärtusi.
    Muutujad :
    • Sõltumatud muutujad
    • Sõltuvad muutujad
    • Kaasmuutujad
    • Vahemuutujad
    UURIMISANDMETE TÖÖTLEMINE NENDE USALDUSVÄÄRSUSE JA TÄHENDUSE HINDAMISEKS.
    Tulemused võivad tingimuseti erineda ka puhtjuhuslikult ning juhuslikult saadud tulemust ei tohi teadusteabeks üldistada. Statistikameetodid (nt.t-test) aitavad kindlaks teha, milline on tõenäosus, et meid huvitava teguri mõju tulemustele tegelikult puudub ja tulemus on saadud juhuslikult.
    Tõenäosust, et hüpoteesi kinnitav tulemus saadi juhuslikult tähistatakse sümboliga p. Minimaalset p väärtuse tasemeks, mille puhul veel saab rääkida usaldusväärsest teadusfaktist loetakse p /väiksemvõrdne/ 0.5.
    Abiks on mõõtmismeetodite usaldusväärsus ja täpsus, mõõtmismeetodite mitmekesisus , mõõtmiste piisav hulk, kordusuuringud. Mida väiksem on mõõtmistulemuste (andmete) hajuvus, seda kergemini saab usaldusväärse tulemuse.
    Hüpoteeside kontrollimiseks kasutatavad meetodid peavad olema valiidsed: nad peavad olema sobivad ja asjakohased ning võimelised mõõtma just neid nähtusi ja omadusi, mille mõõtmiseks nad on mõeldud. Uurimismeetodid peavad vastama ka reliaablusnõudele: sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Suurt osa psühholoogilisi uurimusi seob lihtne põhimõte, mida võiks tähistada reeglina „kui nii, siis nii ja kui naa, siis naa“.
    • Eksperiment ehk katse (laboratoorne ja loomulik). Muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, on sõltumatu muutuja. Sõltumatu muutuja toimel aset leidvad efektid või muutused on kirjeldatavad kui sõltuva muutuja muutused.

    Loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi, mis katsealuses tekivad teadmisest, et temaga eksperimenteeritakse. Loomuliku eksperimendi puhul on katseisik tema tavapärases tegevuskeskkonnas. Laboratoorsele eksperimendile on iseloomulik laboriseadmete kasutamine.
    • Teaduslik vaatlus ( enesevaatlus ehk introspektsioon ja väline vaatlus ehk ekstrospektsioon). Introspektiivne vaatlus on subjektiivne, kus vaatleja ja vaadeldav langevad kokku. Entrospektiivne vaatlus aga on teiste inimeste välise käitumise jälgimine, mis on võrreldes introspektiivse vaatlusega objektiivsem.
    • Vestlust kasutatakse sageli eksperimendi ja vaatluse täiendusena.
    • Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega uuritakse ja mõõdetakse mitmesuguseid võimeid, oskusi ja omadusi. Tulemusi hinnatakse nt varem seatud standardite järgi.

    Objektiivtestid on testid, mis välistavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused. Ülesanded ei mõõda otseselt uuritava psüühilisi omadusi
    Projektiivtestid on sellised, kus katseisik projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahenduses kajastuvad ka tema alateadlikud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla
    Isiksuste küsimustikud on kas obejktiivsed või subjektiivsed lähtuvalt sellest, kas testi täidab inimene ise või keegi, kes teda hästi tunneb
    • Modelleerimine on meetod, mille olulisus on ajapikku üha suurenenud. Uuritavate nähtuste kohta luuakse mudelid

    Närvisüsteem ja ajuprotsessid
    Närvisüsteemis on eriline tähtsus ajul . Psüühiline tegevus on seotud aju kindla osa – hüpotalamuse – talitusega. Närvisüsteemi kaks peamist allsüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne ehk automaatne närvisüsteem. Somaatiline närvisüsteem juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne osa koosneb pea- ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Perifeerse somaatilise närvisüsteemi koosluses on pea- ja seljaajust väljuvad närvid koos nende lõpmetega elundeis ja kudedes. Vegetatiivse närvisüsteemi kaheks allsüsteemiks on sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem. Parasümpaatiline on närvisüsteemi osa, mis soodustab organismi puhkust ja talitusvõime taastumist. Sümpaatiline närvisüsteem reguleerib aga siseelundite talitust ja kudede ainevahetust.
    Kesknärvisüsteem tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga ning on individuaalse ja liigimälu aluseks. Kesknärvisüsteem kontrollib somaatilise ja vegetatiivse närvisüsteemi toimimist.
    Närvisüsteemis on võimalik eristada teatud funktsionaalseid blokke, mis osalevad küll erinevates tegevustes, kuid millel on kindlad allfunktsioonid, sõltumata sellest, et need tegevused on erinevad. See on seos teatud ajukeskuse ja teatud psüühiliste funktsioonide vahel.
    • Ajukoore toonuse tagamine ehk energeetiline blokk . See on tarviklik nii info vastuvõtu kui ka toimingute programmide koostamise ja täitmise kontrolli edukaks elluviimiseks. See blokk asub valdavalt ajukoorealustes piirkondades.
    • Informatsiooni vastuvõtu, töötluse ja säilitamise blokk. See on vajalik välismaailma ja organismi kohta teabe saamiseks ning oskuste, teadmiste ja vilumuste kujundamiseks. Bloki osad on ajukoore tagapool asuvad piirkonnad – kukla-, kiiru- ja oimusagar.
    • Tegevuse programmeerimise, reguleerimise ja kontrolli blokk. See blokk on tarviklik adekvaatsete reaktsioonide väljastamiseks, eesmärkide püstitamiseks ning järjepidevuseks. Olulised on eelkõige ajukoore eesmised osad, eelkõige otsmikusagar.
    Aju makrotase
    Ajuprotsessid on aluseks aistingutele ja käitumise regulatsioonidele. Psühholoogia kuulub küll Sots.teaduste hulka, ent on lisaks ka sotsioloogia, humanitaarteaduste jne hulka.
    Aju töö on psüühika aluseks, mistõttu tulebki aju vaadata, iseloomustada ning aju struktuurist tulenevaid protsesse vaadelda. Aju, mille tegelik värvus on miskit beežikat, kaalub täiskasvanud inimesel u 1,4 kg, ajus on sadu miljardeid rakke ning kuna neil võib olla loodud tuhandeid ühendusi teistega , siis keerukus , mis süsteemis tekib on ülisuur . Võimalike kontaktide arv on suurem kui meie galaktikas on taevakehi. Nii aju tervikuna kui ka aju eri struktuuriosade töö on ristsüsteemil põhinev – see, mis tuleb väljaspoolt infona paremalt poolt, projitseeritakse ajus vasakule ja vastupidi (ka ülal-all põhimõttel).
    Ajukoore erinevatel osadel on spetsiifilised funktsioonid. Aju lihtsamad funktsioonid on sageli reflektoorsed. Kogemuste põhjal kujunevat teatud harjumuslikku kohanemisreaktsiooni keskkonnatingimustele nimetatakse tingitud refleksiks. Käitumine põhineb reflektoorsetel protsessidel, kuid kõrgematel loomadel, eriti inimestel, on vahetud reageeringud juhtiva käitumisprotsessi rollis asendunud eesmärgipärase, mõtestatud, kultuuri poolt vahendatud ning teadlikult planeeritud aktiivse käitumisega.
    Ajukoor ehk cortex on enim välja kujunenud aju osa, mis on ka esimesena väljaspoolt näha. Ajukoore alla on peitunud teised sturktuuriosad – otsmikusagar, kiirusagar , kuklasagar, oimusagar ning väikeaju . Ajukoore pinna lähedal on u sentimeetrises kihis pealpool, kus on palju spetsialiseerunud neuroneid e närvirakke.
    Paremat ja vasakut ajupoolkera eraldab pikivagu. Tehes ühest aju poolest peegelpilt, näeme samasugust ülesehitust . Vagu, mis eristab otsmiku - ja kiirusagarat, on tsentraalvagu. Vaod eristavad suuri funktsionaalseid piirkondi. Käärud on nende sisseulatuvate vagude juures väljaulatuvad.
    Ajul on mitmeid funktsionaalseid piirkondi:
    • Kuklasagar liigendub mitmeks eri algpiirkonnaks – üks levinud tähistus on V1, V2, V3, jne – see tähistab visuaalset. Seal toimub esmane kõrgetasemeline tsentraalne nägemisinfo töötlemine. V1 on kõige lihtsama info töötlemine ja mida edasi, seda keerukamaks info töötlemine läheb. Lisaks sellele, et kuklasagar saab infot nägemisorganitest, tuleb sisestusi ka kõrgemalt tasemelt teistest sagaratest ehk ajukoore teistest piirkondadest. See on oluline, et see mida me näeme, oleks mõjutatud ka meie teadmistest, ootustest ning mälust jne. See, mida tajuda püüame, sõltub meie ootustest.
    • Oimusagarasse tuleb info kukla-, otsmiku ning kiirusagarast kui ka aju koorealustest neuronitest otse. Sinna tuleb kuulmisinfo. Sealne info töötlemine hõlmab lihtsamate häälikute analüüsist kui ka keerulistemate lausete töötlemiseni. Selle all toimub seega kõne mõistmine. Kuid see pole vaid kuulmis - ja kõneinfo töötlus, vaid ka visuaalse info töötlemise koht, kus visuaalse info töötlus on kuklasagarast veelgi keerulisemad (nt nägude tundmine , aga ka muude keerulisemate kujundite töötlemine). Selleks, et suuta teksti lugeda, peavad olema oimusagara piirkonnad töökorras. Inimesel võib olla küll võime värve ja kujundeid näha, aga keerulisem info jääb mõistmata, kui mingi piirkond on seal töökorrast ära. Kuulmisinfo ja nägemisinfo integreerumine toetub suurel osal oimusagara piirkondade keskuste tööle. Lisaks on oimusagara protsessis olulised emotsioonide kõrgematasemeline töötlemine ( ehkki see toimub ka ajukoore all).
    • Kiirusagar saab sisendeid ka kõikidest teistest sagaratest, aga esmased seosed kuklasagaraga. „mis see on?” süsteemi abil mõistab inimene, mis teda maailmas ümbritseb, aga „kus see on?” info reguleerib seda, kuidas kasutada seda „mis see on”süsteemi ning seega kuidas ruumis asjad suhestuvad ja paiknevad. Kiirusagara protsessid aitavad ette valmistada mõistlikke toiminguid ja reageeringuid. Kiirusagar koos otsmikusagaraga omab prontovarientaalset e tähelepanu suunav info kontrollisüsteemi, mis toimub eelkõige paremal poolkeral. Aju parem pool on tähtis loovideede sünteesimisel ning aitab ruumi tajuda jne. Vasakul poolkeral – kõne mõistmine ning kõneprotsesside tagamine, mistõttu vasakut nimetatakse tavaliselt dominantseks. Vasakukäelistel inimestel on mõnikord aju funktisonaalsus teistpidi sätestatud. Somatosensoorne korteks asub kiirusagara all, mis võtab vastu keha erinevatelt piirkondadelt signaale ning kaardistab need samuti ristsüsteemi järgi.
    • Otsmikusagara kõige tagumises piirkonnas, mis on ühendatud somatosensoorse koretksiga, on neuronid , mis annavad käsklusi keha eri piirkondades eri lihastesse. Otsmikusagaras eespoole liikudes tuleb järjest rohkem liigutuste planeerimise ja liigutuste vahel valimisega seotud piirkondi. Mida kõrgemal on need piirkonnad, seda rohkem stimuleerivad need piirkonnad kunstlikult nt seda, et inimene soovib liigutada ja seejärel liigutus ka toimida võib. Otsmikusagar on enim välja arenenud. See on aju strateegiline keskus. Juristile on ilmselt see sagar enim huvipakkuv, sest seal toimub poolt-vastu argumentide kaalumine, spontaasete tegevuste üle otsustaine, tuleviku tegevusi arvestav psüühika jne sõltub kõik otsmikusagarast. Seal on ka piirkonnad, mis aktiveeruvad ka siis, kui inimene valetab, kuna seal tekib ajus konflikt selle vahel, mis on tegelikult ja mida väidetakse. Kui otsmikusagara seosed mõnede teiste sagaratega on kahjustatud, võib esineda külm, emotsioonitu jne käitumislaad, kus inimesele on teine inimene lihtsalt objekt, misjuures tunded ei takista seega inimese tegusid . See on oluline ka episoodilise mälu (ehk tema enda elu mälestused) loomiseks ja selle info kasutamiseks. Otsmikusagar osaleb ka teadliku tähelepanu suunamises.
    Ümbritseva ruumi ja objektide tajumisel võtab aju vastu retseptoritelt tulenevad keskkonnasignaalid ning saadab need seejärel esmastelt sensoorsetelt ajukoore aladelt kõrgematele ajukoore aladele . Teabeedastuseks on kaks suurt viisi – kõhtmine ehk ventraalne töötlustee ja selgmine ehk dorsaalne töötlustee. Kõhtmine tee aitab tajuda objekte, tähendusi, luua teadvuslikku keskkonnamudelit; Selgmine töötlustee aga aitab kaardistada asukohti, ette valmistada reageeringuid ruumis ning valikuid erinevate võimaluste vahel.
    Kui inimesel on nt ajukahjustus ja see on vasakus poolkeras , võib kaasneda kõnehäire . Aga inimene pole väga emotsionaalne selle kahjustuse korral. Paremas poolkeras enamasti kõnehäiret ei kaasne, aga see-eest võib inimene muutuda oma reageeringutes heitlikuks.
    Ajukoore all ja ajukoore sees peidus on palju teisi struktuure - nt väikeaju. Ilma selleta organism kui tervik ei toimi, sest seal toimub eneseregulatsioon .
    Aju kesknärvi süsteemi osa ehk ajutüvi oleks nagu jätke seljaaju juurest üles peaajuni. Ajutüvel on oluline roll, et iniemene kui biloogiline organism töötaks. Ajukoorde lähevad laiali sealt igale poole informatsioon, mille aktiveeriv ja turgutav mõju tagab ajukoore virguse (ärkamine); ning kui üldist virgust pole, siis kas magatakse või minestatakse vmt. Ajukoore keskel on vaheaju ehk talamus . Võiks öelda, et talamus on kui aju närvikeskuse veel omakorda närvikeskus. Talamuse neuronitel on seos hästi paljude teiste aju piirkondadega ja osaleb paljude funktsioonidega. Nt retseptoritel võetakse vastu signaalid , mis kodeeritakse keerulisemaks, ja saadetakse seejärel aju eri piirkondadesse. Lisaks sellisele spetsiifilisele infotöötlusele, on ta oluline ka virguse, tähelepanu ja teadvuse tagamisel. Talamus on oluline ka mälu jälgede tekitamises ja teadvustamises, ta osaleb liigutus- ja emotsioonide tekkes ja regulatsioonis. See tähendab seda, et väikese struktuurüksuse raames on eri piirkonnad, mis on samuti jaotunud ära eri funktsioonideks. Olulist infot töödeldes, surutakse alla mitteoluline info.
    Talamuse all on hüpotalamus, millel on oluline roll autonoomse närvisüsteemi töös ning eneseregulatsiooni töös ja osaleb ka emotsioonide ja sujuvate liigutuste töös. See on ürgsemate ja automaatsemate kehaprotsesside tagaja .
    Suur osa ajukoore alast on mööda vagu sissepoole pööratud. Seal on mõhkkeha, kus asuvad nö kõik kaablid, mis ühendavad vasakpoolset ja parempoolset infovahetust. Seal on miljonid närvikiud. Selles cortexi osas on mitmeid huvitavaid piirkondi – eesmine tsingulaarcortex, kus neuronid aktiveeruvad kindlates olukordades (nt vastuolu ilmnedes, valetamise käigus jne). Tsingulaarcotrtexi tagumine piirkond on aktiivne siis, kui inimene kuuleb oma lähedalt tuttava inimese nime või tajub mingisugust enesele olulist infot. Seal põhjustavad aktiivsuse inimesele lähedased asjad/info. On hakatud uurima nähtust nagu aju töörežiimi võrgustikku, kus nt olukorras, kus inimene ei pea midagi tegema, näitab see võrgustik siiski selget aktiivsust, ehkki võiks arvata, et sel hetkel on aju ilmselt tervenisti „puhkerežiimil”.
    Vaatamata spetsialiseerumisele, on aju piirkonnad omavahel tihedalt seotud ning aju töötab tervikliku organina.
    Mida primitiimsem on mingi liik, on muud ajuosad tähelepanuväärsemad ja suuremad ajukoorest ning vastupidi. Mida kõrgematasemelisem on organism, seda rohkem on ka ajuvagusid ja käärde; primitiimsema aju on pinnalt siledam. On teooria evolutsioonist, mis üheltpoolt põhineb see histoloogiale, looma käitumise uurimisele jne; teisalt aga tehakse üldistused isendite käitumise kohta (P.MacLean). See on mõistlik ja põhjendatud teooria, mida on ka kolmainsa aju hüpoteesiks nimetatud, see lähtub sellest, et evolutsiooni käigus süsteemid mitte ei vahetu, vaid täienevad arengu käigus. Tehakse kõrgematasemelisi uuendusi, mille käigus tekivad kihiti üha kõrgematasemelised keskused, mis on neuroolgiliselt erinevad, aga omavahel seotud. Mida primitiimsem on käitumifunktsioon, seda hilisem on ajustruktuur, mis seda vahendab . Hilisem süsteem hakkab kontrollima endist süsteemi, allutades see enda põhimõtetele. Aju areng jaguneb teooriast lähtuvalt alljärgnevalt:
    • Vanim süsteem on reptiivsetel liikidel (konnad, sisalikud ja maod), mis võimaldas reageeringuid, mille põhieesmärkideks oli enesekaitse , liigi arendamine, käitumine on rutiinne ja ennustatav ning liigisiseste isendite käitumistes suuri vahesid pole. Reageeringud on enamjaolt automaatsed
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #1 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #2 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #3 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #4 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #5 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #6 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #7 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #8 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #9 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #10 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #11 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #12 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #13 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #14 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #15 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #16 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #17 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #18 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #19 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #20 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #21 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #22 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #23 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #24 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #25 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #26 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #27 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #28 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #29 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #30 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #31 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #32 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #33 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #34 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #35 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #36 Sissejuhatus psühholoogiasse - konspekt #37
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Siim Lani Õppematerjali autor

    Märksõnad

    Mõisted

    psüühiline tegevus, objektiivne keskkond, psüühiline teadvuspeegeldus, psüühiline tegevus, kulgeda alaläviselt, omadusteks, tüüpiliseks jooneks, peamiseks funktsiooniks, psühholoogia, muutuja, eksperiment, objektiivtestid, projektiivtestid, psüühiline tegevus, allsüsteemiks, ajuprotsessid, aju töö, käärud, ajul, teistest sagaratest, kuulmis, mingi piirkond, juristile, sagaratega, talamuse neuronitel, talamuse all, cortexi osas, vanim süsteem, reageeringud, grupisuhted, suhtumine maailmasse, kõrgeim tase, kommunikeeruda teisi, puhkeoleku potentsiaali, membraani sisse, dendriidid, aksonid, dopamiin, uni, indiviidi aktiivsuse, vajaduste rahuldamine, baasiks, inimese vajadused, motiiv, tunnetatud vajadus, konflikti käsitlemiseks, positiivsed valentsid, käitumuslik, arousal, objektid ise, psüühiline tulemus, psüühilist tulemit, meeleline tunnetus, aisting, aisting, maitseretseptor, aistimine, aistingutel, lävi, eristuslävi, weber, kontrasti vastandnähtuseks, tajusüsteemil, valivus, lisaks sellele, diskrimineerimine, identifitseerimise testimisel, tajul, flash, sellised efektid, ajataju aluseks, vahemaade tajumisel, tekkimise võimalusi, tajumine, juristile, vingerpusse, neurofüsioloogilised alused, mälujälgede aktualiseerimine, säilitamise protsess, lateraalne pidurdus, äratundmine, meenumine, motoorset, ajatunnuse, sensoormälu kestus, lühimälu kestus, teiseks organisatsioonivormiks, püsimälu kestus, episoodilises mälus, alaliigiks, bioloogiline roll, emotsioon, emotsioon, emotsiooni tekkega, emotsiooni pinnalt, emotsioonidest rääkides, stressil, stress, afekt, afekti mõiste, tormilisus, lühiajalisus, kirg, kõrgemad tundmused, näitena, emotsioonid, hedonistlik elustiil, otsmikusagara roll, virgatsainetel, tuuma nimetus, emotsioonide baasmõõtmed, loomademaailmas, ilmsed, emotsioonidel, lisaks sellele, cannon, emotsioonide väljendumine, pupilli laienemine, kõrgemad tundmused, kõrgemad tunnused, kõlbelised tundmused, intellektuaalsed tundmused, esteetilised tundmused, tahteline käitumine, tahe, tahe, tahtel, tahteaktis, abuulia, tahtlus, valetamise avastamisele, fmri, isiksuse psühholoogia, isiksuse psühholoogias, isiksuse abil, isiksuse psühholoogias, sangviinik, flegmaatik, huvitav fakt, freudi ennast, kesksel kohal, tõsiseid diskussiooni, allport, eysencki käsitlus, suur viisik, isiksusetestid, tänapäeval mõjukaim, rorhchcachi test, tegmist, kujutlus, tahtmatu kujutlus, kujutlus, väljakujunenud terminoloogias, afektiivne kõne, tähelepanu mehhanismiks, tahteline tähelepanu, tahtelisjärgne tähelepanu

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    107
    docx
    Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse
    90
    doc
    Psuhholoogia alused
    36
    docx
    Psühholoogia konspekt
    74
    docx
    Psühholoogia konspekt
    53
    doc
    Psühholoogia alused
    51
    docx
    PSÜHHOLOOGIA AINE-MEETODID-PRINTSIIBID JA STRUKTUUR
    26
    doc
    Psühholoogia alused konspekt
    20
    docx
    Psühholoogia alused konspekt





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun