Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Krista Vogelberg kirjutas artikli teemal „Eestlaste viisakuskäitumisest vahekeeles suhtluses ameeriklastega. Artikli sisu seisnes eri keelt suhtlevate isikute vahelisest viisakuste väljendamiste vääriti mõistmisest. Kirjutatud artikkel on kirjutatud autori poolt 1995 aastal läbi viidud Eesti tudengitele mõeldud uuringus, kus pidid õppurid läbi mängima rollimängu interviud läbides ameeriklastega. Uuring viidi läbi Levinsoni ja Browni mudeli põhjal, mis on võimeline kõige selgemalt seletama vääriti mõistmisi eri keelt rääkivate isikute vahel.
.......................................................................................................16 Kasutatud normatiivmaterjal.........................................................................................16 2 Sissejuhatus Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. Demokraatlikes riikides rajanevad ametiühingud enamasti demokraatlikel põhimõtetel, teisal (Nõukogude Liidus, Hiinas) kontrollib ja juhib neid riik (Vare 2000: 3). Palgasaajate sissetulekud, ennekõike töötasu ja sotsiaalsed tagatised lepitakse Euroopa Liidus kokku enamasti töötajate, tööandjate ja riigi koostöös. Selline euroopalik
Eesti rändeajastul Hargmaisus tähendab seda, et väljarände korral ollakse tihedas suhtluses ikkagi oma päritolumaaga. Võib öelda, et sellistel inimestel on kaks kodu, kaks keelt ning nad hoiavad mõlema riigi poliitilisi ja kultuurilisi sidemeid. Eestis on tihedas suhtluses on omavahel kogukonnad, ettevõtted ja inimesed, kes asuvad nii kodumaal kui ka välismaal. Väljaspool Eestit elab sadu tuhandeid eestlasi, kes õpivad või töötavad seal. Nad on pidevalt kontaktis oma pere ning sõpradega ning seetõttu reisivad pidevalt kahe riigi vahet. Odav transport ning digiajastu
meediakanalite järgi; objektide järgi (kauba või teenuse reklaam ideereklaam); mastaapide järgi (kohalik, üleriigiline või rahvusvaheline); teema või valdkonna järgi (alkoholireklaam, tubakareklaam, poliitiline reklaam). Tarbijakaitse on tarbija õigusi kaitsev riiklike ja ühiskondlike meetmete süsteem. Tarbimine ei ole elustiil, vaid vajadus. Tarbijal on õigus. Kvaliteedile. Turvalisusele. Informatsioonile. Tema huvide arvestamisele. Kahjude hüvitamisele 10. Eesti rahvusvahelises suhtluses Välispoliitika ülesanne teiste riikide mõjutamine endale kasulikus suunas. Rahvusvahelise suhtluse head tavad: hoidumine jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest; austada riigi territooriumi terviklikkust; mitte sekkuda teise siseasjadesse; jälgida rahvusvahelise õiguse norme. Rahvusvahelise suhtlemise vahendid: Diplomaatilised suhted, Majanduslik koostöö, Rahvusvahelised lepingud, Avalik arvamus.
On allkeeli ja olukordi, milles esineb nö ühiskondlik surve kirjakeelsuse suunas (nt avalik esinemine) ja on selliseid, milles surve puudub (nt argisuhtlus). 1 NB See tekst on loengukonspekt. Palun sellele konspektile oma töödes MITTE viidata. Kui on vaja viidata mingile seisukohale või faktile, mis siin esineb, siis palun pöörduda minu poole ja ma annan vajaliku allikaviite. Suuline keel ja kirjalik keel suhtluses |2 Teine eristus on erinevate kasutussituatsioonide alusel. Siin lähtutakse sellest, et keelelisi valikuid mõjutavad või on nendega korrelatsioonis kasutusolukorra erinevad omadused (suuline või kirjalik, argine või avalik-ametlik jne). Selliseid allkeeli nimetatakse registriteks (register; vt Biber, Conrad 2009). Tavalised registrid on näiteks suulise spontaanse argisuhtluse keel ehk argikeel, asjaajamiskeel jms. 2
Kirjakeele ühtlustumine Rika-Johanna Uusen ja Meriliis Vahtra XB Kirjakeele ühtlustumine Eesti keele kujundamine kultuurkeeleks Kirjakeelt õpetati haridusasutustes, kasutati ametlikus suhtluses, õigusemõistmisel, majanduses, teadus-, ilukirjandus- ja ajakirjandustekstides Peale sõda 1947. aastal taastati keelekorraldus Keelekonverentsid 20. sajandi alguses hakkasid haritlased kasutama omavahelises suhtluses eesti keelt Polnud ühtset kirjakeele normi Eesti Kirjanduse Seltsi kirjaviisikomisjon Üle-eestiline keelekoosolek 30. mail 1908 Eesti kirjakeele konverents Arutati kirjaviisi häälduspärasemaks muutmist, kuid suuri muutusi ette ei võetud Võeti kasutusele sõnad pea, hea, seal, teadus, seadus (varem pää, hää jne) Otsustati kaotada H-täht sõnade algusest Tartu IV keelekonverents Toimus 1911. aastal Võõrnimede ja võõrsõnade õigekirja küsimused
01.259 Tartu 2014 Sir Edward Burnett Taylor on öelnud, et kultuur on kompleksne tervik, millesse kuuluvad teadmised, uskumused, kunst, moraal, seadused, tavad ja kõik muud võimed või harjumused, mille inimesed on ühiskonna liikmetena omandanud. Kultuur ei ole miski, mis on inimesel juba sündides, vaid see omandatakse elu jooksul. Kultuur ei ole püsiv, vaid pigem lahtine ja pidevalt muutuv, see on pidevas protsessis. Omavahelises suhtluses ei ole mitte erinevad kultuurid, vaid nende kultuuride esindajad- inimesed. Käesolevas essees käsitlen meeste ja naiste (täpsemalt omavahel suhtes olevate) vahelist kommunikatsiooni. Kultuur esineb erinevatel tasanditel, nt rahvus, subkultuur, põlvkonnad jne. Igasugust inimestevahelist suhtlust saab pidada kultuuridevaheliseks. Olgugi, et me kõik kuulume mingisse suurde kultuurirühma (näiteks eurooplased, ameeriklased
LÄÄNE VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool K15KÕ Leidi Lilleoja Mina suhtlejana Essee Õppejõud: Kaja Altermann ma Mõdriku 2015 Suhtlemine moodustab väga suure osa meie elust. Igapäevases suhtluses ei pööra me sellele lihtsalt suurt tähelepanu. Kui me suhtleme oma lähedaste pereliikmete või sõbrannaga, siis harilikult me ei analüüsi väga selle üle, et milliseid kuulamistehnikaid me näiteks kasutame. Me suhtleme nii nagu me oleme harjunud kellegagi suhtlema ning me ei mõtle selle üle, et tegelikult kasutame ka igapäeva elus suheldes erinevaid suhtlemisse tasandeid. Suhtleme ju oma lapsega teisiti, kui parima sõbranna või ülemusega.
arusaamu tervitamisest veidi lähemalt. Kättpidi tervitades, noogutades või kummardades vaadatakse teineteisele alati silma. Näoilme peaks olema lahke ja sõbralik. Mees tervitab kerge kummardusega, naine peanoogutusega. Väga noored inimesed teevad tervitamisel vanemate inimeste ees sügava kummarduse. Peamised reeglid tervitamisel Tervitamine on esimene kontakt vestluskaaslasega. Silmside ja kehaline kontakt. · Esimesena tervitab ruumi siseneja. · Ametialases suhtluses tuleb jälgida positsiooni! · Esimesena tervitab positsioonilt madalam. · Käe ulatab esimesena positsioonilt kõrgem. · Võrdse positsiooni puhul lähtutakse vanusest ja soost. Isiklikus suhtluses lähtutakse vanusest ja soost: · Esimesena tervitab noorem inimene vanemat. · Mees tervitab naist. · Käe ulatab esimesena vanem või naine. Milliseid tervitamise viise esineb? · Peanoogutus · Kätlemine · Põsesuudlused · Reveranss
otseselt või kaudselt mõjutada edaspidist suhtumist teineteisesse. Tervitussõnad on tähtsamaid esimesest kümnest sõnast, mis kujundavad mulje. Tervitmine on lihtne rituaal, kui omavahel kohtuvad inimesed, kes kuuluvad ühte kultuuriruumi. Nüüdisaegses piirdeta maailmas puutume aga kokku ka inimestega, kelle tervitamiskultuur võib meie omast sootuks erineda. Tähtsamad faktid tervitamisest: Esimesena tervitab alati ruumi siseneja. Ametialases suhtluses jälgitakse eelkõige positsiooni: · esimesena tervitab positsioonilt madalam, · käe ulatab esimesena positsioonilt kõrgem, · võrdse positsiooni korral lähtutakse vanusest ja soost, Isiklikus suhtluses lähtutakse vanusest ja soost: · esimesena tervitab noorem inimene vanemat, 3 · meest tervitab naist, käe ulatab esimesena vanem või naine. 1.1 Vastu- ja kaastervitamine Tervitusele tuleb alati vastata
Ruttu aga mõisteti, et nad olid eksinud. Heade suhete tekitamisel ja hoidmisel ei saanud maailmas olevaid tavasid eirata. 4 Tervitamine ,,Viisakus ei maksa midagi, kuid selle eest võib osta kõike" Lady Mary Wortley Montagu (http://www.naistemaailm.ee/index.php? id=10350 11.10.09) Tervitamine on esmane kontakt vestluskaaslasega. Esimesena tervitab alati ruumi siseneja. Ametialases suhtluses jälgitakse eelkõige positsiooni: · esimesena tervitab positsioonilt madalam, · käe ulatab esimesena positsioonilt kõrgem, · võrdse positsiooni korral lähtutakse vanusest ja soost. Isiklikus suhtluses tegutsetakse vastavalt vanusele ja soole: · esimesena tervitab noorem inimene vanemat, · mees tervitab naist, · käe ulatab esimesena vanem või naine. Euroopalikus suhtlemiskultuuris kehtib tervitamise ja tutvumise puhul viis
c) sümbol – märk, mis asendab objekti kokkuleppe alusel d) arbitraarne – meelevaldne e) konventsionaalne – kokkuleppeline f) sugulaskeeled – keeled, mis on omavahel suguluses g) isolaatkeel – keel, mis ei paista ühegi maailma keelega suguluses olevat h) keelekontakt – erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel, selle tulemusena muutuvad keeled sarnasemaks i) lingua franca – keel, mida eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses j) substraatkeel – väljasurnud keel, mis on uuele keelele avaldanud pöördumatut mõju k) pidžinkeel – abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses, see ei esine kellegi emakeelena l) kreoolkeel – pidžinkeel, mida on hakatud kõnelema emakeelena m) keelkond – rühm keeli, mis on arenenud ühisest algkeelest n) budinos – soome-ugri keelte baasil loodud tehiskeel 2. Seleta lahti järgmised meetodid ja teooriad:
Võime mõista inimeste sees toimuvat ilma sõnadeta Ma arvan, et iga inimene on kord soovinud endale võimet teiste mõtteid lugeda. Seda iha peetakse müstiliseks. Tegelikult on see aga võimalik- kehakeele abil. Selleks, et mõista inimeste käitumist, peame õppima mõistma nende kehakeelt, millega on tihtipeale väga raske oma mõtteid saladuses hoida, kuna vastavad zestid ja poosid on meile harjumuseks saanud. On kindlaks tehtud, et inimeste vahelises suhtluses sõnadega antakse teabest edasi vaid 7%, heli abil (kaasa arvatud hääletoon ja intonatsioon) 38%, mittesõnaliste vahendite kaudu aga 55%.(A. Mehrabian). Olen ka ise sellele mõelnud, aga poleks uskunud, et kehakeelel suhtluses niivõrd oluline roll on. Kehakeel võib isegi asendada sõnalist suhtlemist. Inimene suudab lugeda teise inimese mittesõnalisi signaale ning võrrelda neid mittesõnalistega. Väljend "kuues meel" tuleneb sellest, et me tunnetame eelaimust
kultuurist on kättesaadav virtuaalsetes arhiivides, muuseumides ja raamatukogudes, st rahvusvaheliselt kättesaadav ja tõlgitav teistesse keeltesse). Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid on haritus, reflektiivsus (Eesti kultuuri uuenemisvõime suurendamine, mille tagab eestikeelse haritlaskonna aktiivne osalus rahvusvahelises ja kodumaises avalikus suhtluses, erialase keele arendamine), kommunikatiivsus (Eesti kultuuri kasutatavus rahvusvahelises suhtluses ja tõlgitavus teistesse keeltesse, sealhulgas mitme võõrkeele oskuse levik Eestis) ja innovaatilisus. Inimese heaolu kasv Majandusliku jõukuse suurendamine, turvalisuse taseme tõstmine ja turvatunde parandamine. Jõukuse ja elatustaseme edendamine lähemale praeguste Euroopa Liidu liikmesriikide keskmisele. Eesmärgi saavutamise põhimehhanismid on orientatsioon väliskeskkonnatrendidele vastavale ja samas
Ametiühingute tähtsus ühiskonnas Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja huvide esindamine ja kaitsmine suhtluses tööandjaga või ka laiemate poliitiliste ja seadusandlike eesmärkide saavutamiseks. Nende tavapäraste nõudmiste hulka kuuluvad õigus puhkusele, väärikas palk, seadusega kehtestatud tööaeg ja tööohutus. Ametiühing on lisaks partidele poliitika kujundamisel oluliseks tegijaks. 20. sajandi algupoolel nähti ametiühingus peamiselt mässumeelset ja proletaarset jõudu, kellega valitsejad ei tahtnud eriti tegemist teha. Kui töölised
Hall, kelle 1960ndate aastate distantsiuurimused (The Hidden Dimension, 1966) on aluseks tänapäevagi teadlastele. E.T. Hall’ilt on pärit ka termin prokseemika (proxemics), mis tähendab ruumi kommunikatsiooniliste funktsioonide uurimist ehk seda: a) kuidas inimesed liigendavad ruumi distantsideks, millelt nad vestluspartneriga suhtlevad; b) kuidas võiks korraldada ruumi kodus ja töökohas; c) kuidas planeerida linnu ning nendevahelisi maa-alasid. Inimestevahelises suhtluses on E.T. Hall eristanud nelja peamist distantsitüüpi - intiimne, isiklik, sotsiaalne ja avalik ruumivöönd. Neid distantse hoiab inimene sõltuvalt olukorrast iseenda ja teiste vahel. See aga, millist distantsi mingis situatsiooni kasutatakse, sõltub suuresti kultuurist. Näiteks distants, mis ühes kultuuris on selgelt intiimse tähendusega, võib teises kultuuris kuuluda isegi sotsiaalse suhtluse juurde.
Mis on visiitkaardid? Milleks kasutatakse? Visiitkaart on kaart, kus on isiku kontaktandmed, et neid kellegagi jagada Kasutatakse ametlikus suhtluses ja kontaktandmete vahetamiseks ja silitamiseks. Kuidas visiitkaarte liigitatakse? Kuidas vormistatakse? Ameti- ehk rikaart, Lihtkaart Asutuse tisnimetus ja logo Isiku nimi Tpne amet Tkoha aadress Telefon, e-post, faks Millised kutseliigid on? Kuidas neid eristada? Ametlikud, poolametlikud, mitteametlikud Ametlikud on trkitud Poolametlikud on trkitud ja vib olla ka ksikirja Mitteametlikud on ainult ksikirjas Millist eesmrki kannab kutse? Kutsuja ja kutsutava seisukohalt?
Tartu 16.03.2014 Inglise keel ei ole riiklikul tasemel normeeritud. Keelekorralduslikku akadeemiat on püütud luua nii Ameerikas kui Suurbritannias, aga see ei ole õnnestunud. Inglise keelt normeerib tegelik keelekasutus. Standardiks peetakse erinevates ringkondades nii tavainimeste poolt igapäevaselt kõneldavat keelt kui eliidi lihvitud keelekasutust. Aastal 1417 hakkas kuningas Henry V ametlikus kirjalikus suhtluses kasutama inglise keelt varasema prantsuse keele asemel. Siis algas inglise kirjakeele ühtlustamine. William Perry ,,The Royal Standard English Dictionary" (,,Kuninglik standardinglise sõnaraamat") ilmus aastal 1775. Mõistet ,,Standard English" kasutati just siis esimest korda. Inglise keelel arvatakse olevat mitu standardit Briti, Ameerika ja Austraalia. Ameerika õigekirjastandard sai alguse Noah Websterilt. See erineb Briti omast umbes neljandiku võrra.
Mõjuvõimu tähtsus suhtlemisel ,, Oleanna" on lavastus, mille üldiseks teemaks on suhtlemine. Lavastus toob välja, kuidas suhtlemine ja mõttemaailm võib inimeste vahel, kes ei arva end olevat hariduselt samal tasemel, tulla probleemiks. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Taago Tubin. Ülikooli professorit mängib Janek Vadi ja üliõpilast Klaudia Tiitsmaa. Etenduse ettekandmine toimub auditooriumis kahes osas ning see räägib võimu ärakasutamisest suhtluses. Lavastus on ülesehituse poolest loogiline ja sujuv, väga hästi on kasutatud keskkonda (auditooriumit). Ülikooli professori ja õpilase vahel tekib suhtluskonflikt, kuna osapooled ei ole üksteisega rahul. Etenduse kvaliteet sõltub paljuski näitlejate oskustest. Selle lavastuse puhul oli näha, et näitlejad teavad, mida nad teevad. Emotsioone väljendati ka kehakeeles ning seda oli hästi aru saada. Vahepeal oli professori jutt arusaamatu, kuna oli kasutatud palju võõrsõnu
· Suhtlusviis või toimimisviis: suuline / kirjalik, spontaanne / redigeeritud, dialoogiline / monoloogiline · (Mõnikord lisatakse zanrid, mõnikord teadlikud võtted kindlate tunnustega teksti saavutamiseks) · Füüsiline olukord, tingimused: aeg ja koht, suletud / avatud, eraterritoorium / neutraalne territoorium / institutsionaalne territoorium jms · Eesmärgid: suhtluses osalemine / info laias mõttes (involved / informational), konkreetsed retoorilised eemärgid (informeerimine, praktiline tegevus, veenmin, jutustamine jne). · Suhtlusvaldkond, teema, kõneaine: millest kõneldakse ja millises valdkonnas suhtlus toimub 2.1. Kohamurre ja dialektoloogia Keelegeograafia ehk dialektoloogia: · meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks · tekkis 19. sajandi lõpul, mil lingvistikas valitses võrdlev-ajalooline meetod
· rahvustoitude (pitsa, india köök) · ülemaailme levik · ülemaailmsete reeglistike teke (konkurentsi-, autorikaitse seadused, patendid jne) Poliitikas · riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu · riigid annavad üha enam osa õigustest rahvusvahelistele organisatsioonidele nagu ÜRO, WTO,EL, NATO, IMF ja Maailmapank Kultuuri valdkonnas · erinevate maade äri- ja tarbekultuuride lähenemine · suhtluses lai inglise keele kasutamine · info saamiseks Interneti kasutamise suurenemine · Ameerika filmide, teleülekannete ja programmide levik üle maailma · rahvusvahelise turismi kasv Globaliseerumist iseloomustab massikultuuri levik kohaliku kultuuri hääbumise arvelt. Kasvanud on rahvusvaheline kultuurivahetus. Globaliseerumise mõõtmine · Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki,
MÕTLEMINE Mõtlemine on vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmise ning suhtluses kasutamisega Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetamine, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid suhteid ja seoseid esemete ning nähtuste vahel. MÕTLEMIST VÕIB VAADELDA KUI PROBLEEMI LAHENDAMIST: 1. Probleemi olemuse mõistmine Hästidefineeritud probleem (selge ja kindel lahendus) Halvastidefineeritud probleem (mitu erinevat lahendust) 2.Inkubatsioon
lokaalseid ja globaalseid probleeme. Sotsiaalne kompetentsus koosneks siis inimene sotsiaalsetest ehk ühiskondlikest oskustest, näiteks mõjuvõim, konfliktisituatsiooni lahendamine, koostöö, sidemete loomine ja muutuste kiirendamine, ning empaatiast (teiste mõistmine, orienteeritus teenindusele, poliitiline teadlikkus, teiste arengule kaasaaitamine ja mitmekesisuse ärakasutamine). Igapäevasel elus ei mõelda just palju kui sotsiaalselt kompetentne keegi on, ent ometi omab see suhtluses suurt tähendust. Sellest kui hea suhtleja oled, sõltuvad suhted sõprade ja kolleegidega, ametialane edu, rahulolu peresuhetes, mis tagavad isikliku õnne. Jagaksin suhtlemisoskused kaheks, esiteks, sellised oskused, mis on vajalikud märkamaks suhtlemises toimuvat tõlgendamisoskused ja teiseks, oskused käituda eesmärgipärasel viisil sooritusoskused. Inimene, kes on sotsiaalselt kompetentne oskab hinnata tekkinud olukorda ning teab, kuidas
Keeleuniversaalid: on keelenähtused, mis on omased enamusele (või kõigile) loomulikele keeltele. Keelkond: on kokkukuuluvate sugulaskeelte rühm. Kiri: nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutatud, trükitud) või teisiti tajutavate (nt kombitavate) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks Kliitik: seotud morfeem, mis on teiste morfeemide või sõnadega nõrgalt seotud Kõneakt: (ehk kõnetegu) suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Kõnetegu: (ehk kõneakt) suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Konkreetne tähendus: kõneleja või kuulaja tähendus. Täpsemas semantilises analüüsis konkreetseid suhteid (näiteks ruumisuhteid) väljendav tähendus. Konversatsioonianalüüs: (ehk vestlusanalüüs) keeleteaduse suund, mis uurib reaalseid vestlusi
teadus. Keeleuniversaalid on keelenähtused, mis on omased enamusele (või kõigile) loomulikele keeltele. Keelkond on kokkukuuluvate sugulaskeelte rühm. Kiri - nähtavate (raiutud, vajutatud, kratsitud, joonistatud, kirjutatud, trükitud) või teisiti tajutavate (nt kombitavate) märkide süsteem keelelise väljenduse kinnitamiseks ning ajas ja ruumis edastamiseks Kliitik - seotud morfeem, mis on teiste morfeemide või sõnadega nõrgalt seotud Kõneakt (ehk kõnetegu) - suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Kõnetegu(ehk kõneakt) - suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab (nt ka viitamine, aga ka illokutiivne jõud) Konkreetne tähendus - kõneleja või kuulaja tähendus. Täpsemas semantilises analüüsis konkreetseid suhteid (näiteks ruumisuhteid) väljendav tähendus. Konversatsioonianalüüs(ehk vestlusanalüüs) keeleteaduse suund, mis uurib
Rõõmu tundmine ja koos naermine on ühed tugevamad emotsioonid, mida ühed head sõbrad koos läbi saavad elada. Õige sõber rõõmustab kui mul läheb koolis hästi, on õnnelik kui mina olen õnnelik, naerab mu naljade üle ka siis kui need tegelikult polegi nii naljakad, hoiab mu tuju üleval kui see peaks äkitselt kaduma ning elab end koos minuga välja. Kahjuks ei ole head ilma halvata, nii nagu ei ole ka sõprust ilma tülideta. On iseenesest mõistetav, et omavahelises suhtluses esineb arusaamatusi. Õige sõber ei õigusta ennast ega süüdista sind tekkinud olukorras, vaid tunnistab oma vigu. Olen arvamusel, et kui sõprade vahel on tugev side usalduse näol, siis ei ole ka tülid nii kerged tekkima. Üksteisega pahandamine rikub ainult tuju ja paneb pea valutama. Mõiste õige sõber on tegelikult nii suhteline. Mõne jaoks tähendab see aktiivset kaaslast erinevatel pidudel, teise jaoks inimest, kellele oma muresid kurta, kolmanda jaoks hoopis
rohkem suudab teist süüdi lavastada. Rahva ees hea näo tegemine ja targa, sageli paljudele arusaamatu, jutu rääkimine tulevad väga kasuks. Kõige lihtsamat paralleeli võib siin tõmmata poliitikaga, kui enne valimisi lubatakse kokku palgatõuse ja maksulangusi, kuid peale valimisi, olles oma õiguse valimisvõidu saavutanud, ununevad lubadused sootuks ja nõiaring kordub. Näiteid leian ka enda koolielust ja ma usun, et kui mainida õpetajaid ja õiguse saavutamist suhtluses nendega, tunnevad kõik õpilased äratundmisrõõmu. Sageli peetakse õpilaste tõeseid selgitusi hoopiski enese õiglustamiseks, isegi situatsioonis, kus on vähemalt kõrvalt jälgivale inimesele ilmselge, et tubli õppur siiski väärib lõpuni kuulamist ja mõistvat suhtumist. Kuna selgub, et selliselt defineeritud õigust võib pidada ka seadusandluseks, siis on ilmselge, et ühiskonnas valitseb pidev vastuolu selle, mis on tõde, ja selle, mis tegelikult normatiivide
Riigikogule. Ministeeriume on 11. Seega saab nn portfelliga ministreid olla 11. Ülejäänud Vabariigi Valitsuse liikmed on portfellita ministrid ja ministeeriumite asemel juhivad nad büroosid. Minister tegeleb ministeeriumi poliitilise juhtimisega. Igapäevase töö eest vastutab ministeeriumis kantsler. Kantsler on kõige kõrgem mittepoliitiline ametnik. Peaminister on Vabariigi Valitsuse kui meeskonna juht. Ta koordineerib valitsuskabineti igapäevast tööd ja esindab Vabariigi Valitsust suhtluses Riigikoguga. Asjaajamise (kirjavahetus, igapäevane dokumentatsioon, vastuvõtud jmt) eest vastutab Vabariigi Valitsuse juures riigikantselei. Riigikantselei eesotsas on riigisekretär. Peaministrikandidaadi nimetab Vabariigi President. Peaministrikandidaat teeb ettepaneku, kes kuuluksid ministritena valitsusse. Eestis on raske ühel parteil Riigikogus enamust saada. Seetõttu läheb Vabariigi Valitsuse moodustamiseks vaja mitme erakonna koostööd ja üksmeelt.
NT: Angry Birds leiab paljudelt erinevatelt toodetelt ja on ekraanilt leitav. Diskursus- diskursustest on võimalik aru saada ainult koos kontekstiga. Tähendab viisi, kuidas millestki kindlas sotsiaalses kontekstis kirjutatakse või räägitakse, seega on diskursus ühiskonnaga vastastikmõjus ning selles avalduvad erinevad sotsiaalsed praktikad. Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud. Kategoriseerimine- nähtuste või isikute lahterdamine, osaliste rollide määramine mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeestlased, esimene ja teine Eesti, korralikud inimesed- asotsiaalid, sallivad- homofoobid, ohver- süüdlane, pooldajad- vastased. Võtmesõnad- NT: demokraatia, e-riik, tasakaalus eelarve, majanduskasv,
jaoks läbi – SÕNASTATUD KEELENORMING on suhteliselt piiratud ja direktiivne ainult seal, kus õigusakt seda nõuab (vt allpool) • ÕIGUSES prevaleerivad NORMINGUD – siin ja praegu kehtivad õigusnormid on – põhiseadusele kui riigi alusele tuginevad – SÕNASTATUD KOKKULEPED moraalinormi alusel läb 2. Kuidas kirjakeele sõnavaranorm kujuneb? Kirjakeele normf ikseeritakse, valikusoovitused muutuvad kohustuslikuks Ametlikus vm asjalikus suhtluses ja esindusrollis. Eesti kirjakeele normi (edaspidi kirjakeele norm) all mõistetakse õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteemi. Kirjakeele norm peab tagama ametliku keelekasutuse ühtluse ja selguse ning soodustama keelekasutuse hea tava rakendamist. Korrastatud keelevorm: uuritakse ja selekteeritakse, soovitatakse + ja normitakse õpitakse ja nõuab teadlikku kasutust
Isolaatkeel on keel, millele ei ole sugulaskeelt Kääne väljendavad tüvele lisatavad käändelõpud Kaksikliigendus keelemärgi jaotamine vormiks/tähenduseks ja vormi jaotamine foneemideks Keeleuniversaalid keelte üldine omadus Keelkond on kokkukuuluvate sugulaskeelte rühm Kiri märgisüsteem teksti ülesmärkimiseks nähtavate või kombitavate märkide abil Kliitik seotud morfeem, mis on teiste morfeemide või sõnadega nõrgalt seotud Kõneakt kõnetegu suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab Konkreetne tähendus kõneleja või kuulaja tähendus Konversatsioonianalüüs vestlusanalüüs uurib reaalseid vestlusi ja nende seaduspärasusi Korpus lausungite kogum Kujundskeem tähenduse tekkimise aluseks mõistete kogum Kumulatsioon ühes morfeemis on mitu tähendust Kvantitatiivne sotsiolingvistika tegeleb keeleüksuste varieerumise täppisanalüüsiga
jne SOTSIOLINGVISTIKA uurib keele ja ühiskonna seost ( rakenduslik, teoreetiline, sünkr/diakr, mikro/makro) keelt ei saa vaadelda lahus kõnelejast ja ühiskonnast. Keeleteaduse harud PSÜHHOLINGVISTIKA käsitleb keele ja üksikisiku mõtlemise seost. Kuidas õpitakse keelt, kuidas õpitavad keeled lokaliseeruvad ajas, lapse keeleline areng, kõnepatoloogiad PRAGMAATIKA uurib keele funktsioneerimist suhtluses, keelendid omandavad tähenduse suhtluses SEMIOOTKA uurib keelt kui märgisüsteemi: keelemärkide ehitus, suhe keelevälise tegelikkusega, märkide omavaheline seos Keeleteaduse harud ARVUTILINGVISTIKA suhteliselt uus haru: keele automaatanalüüs, kirjeldamine, morfoanalüsaator, masintõlge jms Keeleuurimine keele tasandite kaupa Grammatika: nii keeletasand, kui ka teadus , mis seda uurib, samuti... Foneetika: häälikud ja kõne tajumine Artikulatoorne foneetika: hääldus ja kõnetraktis toimuv
peatuda kultuuril. Tehes selgeks, mis on kultuur? Kultuuri all mõeldakse ennekõike kõrgkultuuri ja selle tooteid (kunsti, kirjandust, muusikat jms) ning rahvaloomingut, haridust ja kasvatust. Keeleõppe juurde kuulub sageli vastava maa kultuuri põgus tutvustamine: õpitakse tundma kirjanikke ja loetakse nende teoseid, uuritakse arhitektuuri ja kunstiväärtusi, räägitakse rahvakommetest jne. Kindlasti on see vajalik inimese silmaringi laiendamiseks, kuid kultuuridevahelises suhtluses jääb sellistest teadmistest napiks. Kultuur laiemas tähenduses on ajaloolise pärandina saadud usuliste, poliitiliste ja esteetiliste väärtuste kogum, mis omandatakse sotsialiseerumisprotsessis ja mis on vähemalt osaliselt ühine inimestel, kes elavad ühesuguses sotsiaalses ümbruses. Kultuur annab meile identiteedi ja teeb meis ainulaadseks. Kultuur eristab ühte inimrühma teistest (Pajupuu 2000). Inimesed elavad kultuuriruumis. See ei ole füüsiline ruum, pigem vaimsuse ruum, mis
on kõrgemal poliitilisel tasemel liiga vähe kontakte. Seda ei saa öelda ärimeeste ega tavainimeste kohta. Nad kohtuvad, suhtlevad, räägivad, vaidlevad, nii tööalastel teemadel kui ka elust, ja loovad seeläbi oma tükikesi riikidevahelisest suhtlemisest. Nad panustavad oma tükikestega riikidevahelise usalduse tekkimisse ja arengusse. Usalduse olemasolu või puudumine ei mõjuta riikidevahelisi suhteid oluliselt, aga see on üks eluline osa riikidevahelises suhtluses. Muidugi on kergem suhelda ettearvatava, usaldusväärse ja endast ning teistest lugu pidava riigiga, kuid see ei muudaks riigi huvisid. Oleks kergem pidada dialoogi, püüda selgitada oma seisukohti, valida meetodeid, mille abiga riiklikke eesmärke ja huvisid edendada, kuid riiklikud huvid oleks ikkagi samad. Kui oleks rohkem usaldust ja lugupidamist, ei vaadataks teise poole tegevust vaenulikult ning enda vastu suunatuna.
Clarissa Pinkola Estes ,,Naised, kes jooksevad huntidega" Ürgnaise kohta 30 lehte kirjeldust: kokkuvõtvalt on ürgnaine · Nad väsivad päeva lõpuks rahuldust toovast tööst ja edasipüüdlustest, aga mitte kinniolekust kitsas mõttevõrgus, töölõigus või pealesunnitud suhtluses. · Sõna ürgne ei tähenda mõistuse kontrolli puudumist, see tähendab hoopis loomuliku elu elamist. · Seda võib nimetada ka vaistlikuks loomuseks. · Ta on iseseisev, arvestav, julge, energiline, elujõuline, leidlik, ustav, aga samas ka paigal püsimatu. 1)La loba on vana naine, kelle tegelik töö on kontide kogumine, eriti meeldivad talle hundikondid. Kui ta on ühe olendi jaoks kondid kokku saanud, siis lausub ta loitsud ja muudab ta elavaks
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud artikkel „Eestlaste viisakuskäitumisest vahekeele suhtluses ameeriklastega“ on kirjutatud Krista Vogelberg-i poolt raamatust „Eestlaste suhtlemisstiilid“. Artiklis on peamiselt kirjutatud eestlastele tehtud uuringust, kus nad pidid vahekeeles ehk võõrkeeles (inglis keeles) läbi mängima situatsiooni, kus nad taotlevad Ameerika ülikooli sisse saamiseks stipendiumi. Sellel hetkel, kui viidi läbi interviu salvestati seda ning hiljem hinnata kolmele
Liigid - liikumismälu, emotsionaalne mälu, kujundimälu, sõnalis-loogiline mälu, lühimälu, faktimälu, episoodiline ja protseduuriline mälu. Õppimine - on kogemusel põhinev, suhteliselt püsiv käitumise muutus. Mehhanismid - harjumine; õppimine harjumise teel. Tingimatu refleks - sünnipärane. Tingitud - õpitud. Operantne tingimus - vältida halba, saavutada head. Mõtlemine - vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise, mõistmise ja suhtluses kasutamisega. Ülesannete lahendamine. Liigid - konvergentne , divergentne, konkreetne, abstraktne. Protsessid - ettevalmistav etapp, inkubatsiooni etapp ehk "haudeaeg", illuminatsiooni etapp ehk ilmutus, lahenduse kontrollimine.
internetileheküljel) ja kommunikatsioonitarkvara(internetis andmed kuvatakse) ja diagnostikatarkvara(teatud aja tagant kontrollima kas seadmed töötavad korrektselt) . 1.4. Miks on see RAS ja mitte tavaline arvutisüsteem: näidake, milline on teoreetiline erinevus tavalise arvutisüsteemi ning RAS vahel ja näidake, kuidas see rakendub Teie valitud süsteemile? Reaalajasüsteem toimib iseseisvalt tegelikus maailmas, on suhtluses teda ümbritsevate tegeliku maailma osadega. Erinevalt tavalisest arvutisüsteemist ei ole ta enam mudel, vaid ongi tegelikkusesse asetatud tegelikkuse uus komponent. Meie valitud veemõõdutorn-infotabloo on reaalsesse maailma asetatud suuresti isetoimiv süsteem, mis sõltuvalt reaalse maailma muutuvatest oludest reguleerib ka oma tööd. 1.5. Nimetage, milliseid teisi reaalajasüsteeme teate - tooge 5 näidet ja põhjendage, miks need on reaalajasüsteemid
Kasutatud kirjandus ......................................................................................................... 23 2 SISSEJUHATUS Schulz von Thun on öelnud: “Sõnumil on mõte ainult siis, kui teine seda taipab.”, seega tekstid peavad olema kohandatud lugejaskonnale. Eriti tähtis on see kirjutiste puhul, mis on suunatud väga paljudele ja erineva taustaga ühiskonnaliikmetele. Avalikus ja ametlikus suhtluses loodavad tekstid on mõeldud just eelpool nimetatud sihtgrupile ning kuna nendes tekstides kasutatakse asjaajamiskeelt, siis töö keskendub just sellele keelevariandile. Teema on mulle oluline, sest tööl puutun kokku igapäevaselt asjaajamiskeelega ning selle keelevariandi probleemidega. Seminaritöö eesmärk on: – anda lühiülevaade eesti asjaajamiskeele kujunemisloost ning selle rollist Eestis; – iseloomustada eesti asjaajamiskeele stiili;
1.Millal tuli riigi mõiste kasutusele? Mis oli enne terminiteks, kus? Organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus, mis on rahvsvahelises suhtluses suveräänne igast muust võimust. 1. Millised tunnused iseloomustavad riiki? Iseseisvus ja suveräänsus. Territooriumil elavad püsielanikud ja stabiilne valitsus. 2. Maalima regioonide asukoht kaardi. Millised riigid sinna kuuluvad? Anglo-Ameerika; Kariibi mere regioon; Ladina Ameerika; Põhjamaad; Euroopa; Vahemere maad; sahara; saharast lõuna poole jäävad riigid; lõuna-aafrika; siber; edela-aasia; sise-aasia; lõuna-aasia; ida-aasia; kagu- aasia; austraalia. 3
Ettevõtte teeninduskorralduse paranemisvõimalused Kliendi teadlik kuulamine ehk tagasiside Kertu Mölder Üks teeninduskorralduse paranemisvõimalusi on teeninduskeele arendamine. Teeninduskeel on suhtlemise viis, kus inimene väljendab end kehakeelega. Olulisel kohal suhtluses on tagasiside. Tagasiside aitab meil mitte ainult õppida, mis ettevõttes toimib, vaid ka see, mida saaks firma paremini teha. Tagasiside saab olla positiivne või negatiivne. Tagasisidet saab hinnata mitut moodi. Näiteks on olemas soovitusindeks. Soovitusindeks on juhtimistööriist, mis aitab parandada ettevõtte teenuse- ja tootekvaliteeti ning ühtlasi mõõdab klientide lojaalsust ettevõttele ja tema poolt pakutavale tootele/teenusele (ALLIKAS). Selle
pangakontole ning siis on tagajärjed väga halvad, sest pangakonto tehakse väga kiiresti tühjaks. Tuleb olla ettevaatlik ja installida oma nutiseadmetele kvaliteetsed turvaseadmed. Teiseks miinuseks on see, et inimesed muutuvad laisaks, ei viitsita enam pingutada ega ennast liigutada. Kaob ka oskus suhelda inimestega näost näkku, sest on suheldud liiga palju internetiavarustes ja sealset slängi kasutatud. Tänu sellele kaovad kõik emotsioonid, mida saadakse füüsilises suhtluses ning eelkõige nooremal generatsioonil võivad tekkida suhete loomisel tuleviks probleeme. Inimesed ei tohi unustada ennast internetti ja sellest sõltuvusse jääda. Olles tark ning tegutsedes mõistlikult on internet väga poistiivne aspekt meie elus. Aina rohkem hakkavad inimesed sõltuma internetist, kuid sinna suunas meie ühiskond ning maailm liigubki. Tehnoloogiaga ning infoajastuga tuleks kaasas käia ning võimalikult palju kasu lõigata sellest kiirest arengust.
keelt ning eelkõige iseennast sel viisil reetnud. Ka eesti keele suurimateks ohtudeks on võõrkeelte liigne mõju ning kõnelejate arvu suur langus. Tänapäeva noored, kes igapäevaselt arvutit kasutavad ning eelkõige inglisekeelses keskkonnas viibivad, ei mõistagi, kuidas võõrkeel võib ära ampsata suure tüki nende emakeelest. Siinkohal ei pane ma pahaks võõrkeelte õppimist, vaid seda, kuidas eriti noored asendavad omavahelises suhtluses emakeelsed sõnad võõrkeelsetega. Eesti keel on küll hääbuv, kuid meie kõigi sõnavara on siiski piisav puhtalt eestikeelseks ning arukaks suhtluseks. Tänapäeval ei saa enam hakkama vaid omaenda emakeelt kõneldes, sest inimesed reisivad üha rohkem ning suhtlevad eri rahvusest inimestega. Oluline on siiski see, et eestlased küll õpiksid võõrkeeli, kuid säilitaksid sealjuures eestikeelse suhtluse ning kirjakeele. Oma keel on
Netisuhtlus ja -keel Netikeel Netikeel on arvutisuhtluses kasutatav keel. Internetisuhtluse keelt võib defineerida kui interneti vahendusel toimuvas mis tahes suhtluses kasutatavat keelt. Internet võib näida tavasuhtlusega võrreldes mõneti piiratum, näiteks jääb netisuhtluses enamasti puudu võimalus näha teise inimese žeste või hääletooni. Samas on internetikasutajad nutikad, luues kitsastes oludes leidlikke isemoodi suhtlusviise. Netisuhtluse tüübid 1) üldmeedia (internetti kandunud ajakirjandus, interaktiivsed kommenteerimisvõimalusega uudistesaidid, podcast’id1 jt); 2) personaalmeedia (nn isiklik ajakirjandus: blogid ehk veebipäevikud; mikroblogimine: mobiili abil internetti postitatavad lühiteated, nt Twitter; avalikud foto- ja videokogud); 3) otsesuhtlus (kahe või enama isiku vahel toimuv valdavalt sünkroonne vestlus: otsesuhtlusprogrammid MSN, Skype, Gtalk jt; virtuaalreaalsused ja mängumaailmad; jututoad; ka e-post); 4) grupis...
tähendust : keel - organ, õppeaine, pillikeel ) homonüümia: samakõlalisus ( mitme keelemärgi e. tähistaja häälikuline kokkulangevus - kuum tee/pikk tee/ ära tee ! ) keelkond: ühte keelepuusse kuuluvad keeled moodustavad keelkonna onomatopoeetiline väljend: keelesugulus: rühm keeli on ajaloolise arengu tulemusel kujunenud ühest algkeelest, mida räägiti algkodus lingua franca: keel , mida kasutavad omavahelises suhtluses rahvad, kes ei räägi ühist keelt (inglise,vene keel ) pidzin:keel, mis kujuneb välja suhtlemisvahendina.. võõrsõna: keeles mugavnemata laensõna( võõrad kultuurijooned) f;s, z /alguses b,d,g tsitaatsõna: sõna, mida kirjutatakse või hääldatakse vastavalt keele kombekohaselt, mis erineb eesti omast( nt : happy end ) barbarism: võõrapärane ja mittevajalik häälduskuju, sõna 2. Foneetika kui teadusharu puutepunktid : · füüsika (akustika)
Kaob ära igasugune eetiline piir inimeste vahel ning unustakakse ära, et me kõik oleme siiski inimesed mitte saatanad allmaailmast. Erinevaid probleeme saab küll lahendada, kuid asemele kerkivad uued ja tihtipeale suuremad tekib lootusetuse tunne. Teatud muresid ei leevenda ka aastate möödumine. Minu arvamus on, et selleks, et kultuur säiliks, tuleks ette võtta mitmeid muudatusi inimeste vahelises suhtluses kui ka üleüldiselt suhtumisse kultuuri. Loodetavasti meie põlvkond suudab anda kultuuri arengusse oma panuse ja suunata praegused probleemsed asjad liikuma positiivsemaks.
au sisse. Mõnel on oma salajane eeskuju, teine seab aga terve elu eeskuju järgi ning tulemused ei pruugi alati positiivsed olla. Eeskuju võib olla ka mõni artist, kuid kui austajast saab hullunud austaja, kes kõike oma iidoli järgi teeb, rikub see tema karakteri ja isikupära. Pole midagi paha lemmikartisti meelespidamisel, kuid sellega peaks mõõdukuse piiridesse jääma. Mõnikord on eeskujude kasutamine inimeste omavahelises suhtluses pigem probleemiks kui abistavaks aspektiks. Kui perekond tunneb kedagi, kes väga püüdleb ja töötab enda nimel, võidakse ta märkamatult teisele pereliikmele eeskujuks tuua. Alati ei too see häid tulemusi see inimene võib end tunda surutuna, sest mõte, mis ütleb, et ta ei pruugi kunagi sama kõrgele tõusta, aina suureneb ning tekib läbipõlemine või depressioon. Igaüks peaks siiski tegutsema oma tahte, eesmärkide ja soovide järgi. Eeskuju ei pruugi alati hea olla
Õpilastele tuleb selgeks teha, miks on kaotamine ka vajalik. Treener peab oma õpilasi koguaeg julgustama, eriti siis, kui miski ei tule välja ja oskama õigel ajal katkestama tegevust. Paremat üldist arengut saab tagada, muutes vahepeal treeningplaani rõhku ja naastes pärast esimese juurde tagasi. Treenerid kujundavad lapse sportlikku käitumist. Kui treener ise näitab ja peab kinni sportlikust eluviisist, siis teevad seda ka õpilased. Oma tegevustes ja suhtluses peab treener olema ettevaatlik, mida ta oma õpiastele „näitab“, sest lapsed võtavad käitumismalle väga kergelt üle. Õpilastele tuleb selgeks teha reeglid, millest peab kinni pidama. Samuti tuleb enne võistlust üle rääkida, kuidas käituma peab. Hea treener on ka see, kes näeb lapses potentsiaali, kuid ise tunneb, et ei suuda seda realiseerida ja soovitab selleks sobivat treenerit. Üks väga oluline aspekt on lapsele või treenitavale harjutuse ettenäitamine
Sõna on kui... Sõna on kui verbaalne zest, kõige lihtsam variant inimeste omavahelises suhtluses. Sõna on võimas relv. Sellega võid enda poole võita inimesi, kui ka neid eemale ajada. Igas sõnas peitub võim. Sõna kasutades võib teha nii kurja kui ka head. Kui inimesed omavahel suhtlevad, kasutavad nad sõnu, mis muutuvad jutu käigus lauseteks. Üksteisega kõneledes saab väljendada ennast sõnadega. Neis peitub jõud, mida saab igas vestluses eri moodi kasutada. Sõnadega väljendades saab edasi anda emotsioone, mis muudavad sõnade mõtte vestluskaaslasele arusaadavaks
Kui mõni klient on üleoleva suhtumisega, peaks klienditeenindaja temaga hakkam saama ja suutma anda talle vastuseid ilma, et ta ise hakkaks samamoodi käituma. Sedasi võib olla küll väga raske kliendiga suhtelda, kuid see teebki klienditeenindajast juba hea teenindaja, kui ta ei lase end häirida. Kuna hea klienditeenindaja omadused hakkavadki järjest sõltuma just suhtlusest siis suhtlusviis ongi kõige tipp. Suhtluses näitab teenindaja välja viisakust, oskust, abivalmidust, täpsust, teadmisi jne. Seega üks põhipunkt heas klienditeenindajas ongi meeldiv suhtlusviis. Ning natuke lähemalt siis mitmetest hea klienditeenindaja omadustest. Esiteks peaks hea klienditeenindaja olema viisakas. Sest ebaviisaka klienditeenindajaga ei taha keegi kontakti luua. Teenindaja peab klienti viisakalt suhtuma. Kuna klient on kuningas, siis ei tohi muutuda üleolevaks, kui kliendi puhul hakkab miski teda häirima
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
