Kristlaskonna Ida ja Lääne poolseim osa esinesid juba Vara-Kiriku ajal. Lääne ja Ida kirikut eraldavad tegurid olid keelelised ja kultuurilised erinevused: * Ida poolse kristlaskonna kultuuriliseks aluseks oli kreekakeelsele haridusele põhinev hellenism. *Idas kujunes rahvuskeelne kristlik kirjandus jumalateenistusel kasutati nii kreeka keelest tekkinud kiriku slaavi keelt. *Läänes juurdus Ladina-Keel kiriku ainsa ametliku keelena. Halduslikult allusid Läänekirikud kindlalt Rooma paavstile. Idas oli autoriteedilt kõrgeim Konstantinoopoli patriarh, kuid Aleksandrio, Antiookia ja Jeruusalemma vana patriarhaadid olid administratiivselt iseseisvad. Õpetuses ja kristlikus praktikas olid sajandite jooksul tekkinud kirikute vahel erinevused. Läänes peeti tähtsaks moraalseid põhjendusi ning keskseteks mõisteteks olid patt, karistus, tasu, isiklik pääsemine. Idas aga arutleti kristluse ja kolmainsuse küsimuste üle ning pöörati tähelepan...
ü osasid neist saab hämardada dimmeriga; ü valgusdiood suudab pakkuda 16 miljonit erinevat värvitooni; ü LED-lampe saab paigutada süvisesse, seinale, siinile ja karniisile (saadaval erinevatele soklitele ja valgustitüüpidele); ü muundavad valguseks kuni 95% tarbitavast elektrienergiast ja eraldavad vähem soojuskiirgust võrreldes hõõg- ja luminofoorlampidega. LED-lampide kasutamise negatiivsed küljed v LED-lampide kasutamise negatiivsed küljed on järgmised: ü ei saa kasutada kuumas ruumis (nt saunas); ü tööiga sõltub lülitamise sagedusest; ü ülevalgustamise korral oht silmade tervisele; ü teiste valgustitega võrreldes kõrgem hind keerukama
̅ | | | | KÜSIMUSTE VASTUSED 1. *Sisekliima klass määratakse standardis ette antud soovituslike algandmete järgi. Klassid jagunevad I kuni IV. I on kõige suuremate nõudmistega hoonetele ja IV kõige väiksemate nõudmistega hoonetele. Antud hoone võiks olla klassis II. *Hoone saastekoormus määratakse selle järgi kas nad kuuluvad väga madala (eriti madala emissioonitasemega materjalid ja saasteaineid eraldavad tegevused keelatud), madala (madala emissioonitasemega materjalid ja saasteaineid eraldavad tegevused keelatud või piiratud) või piiramata saastekoormusega hoonete (lubatud saasteaineid eraldavad tegevused ja pole valitud hoolikalt materjale) hulka. Antud hoone võiks olla madala saastekoormusega. 2. qB tähistatakse ehitusmaterjalidest lähtuv ventilatsiooni õhuvooluhulk, l/(s*m2). ̅̅̅̅̅̅̅̅̅ 3
täielikult või osaliselt ioonideks (happed, aluised ja soolad) Lihtsoolad dissotseeruvad 1 astmes nt NaCl Nõrk elektrolüüdid- on ained, mis vesilahuses dissotseeruvad osaliselt ning seetõttu juhivad elektrit halvasti Lihtaine- aine, mis koosneb ühe keemilise elemendi aatomitest Tugev elektrolüüt- dissotseerub lahustumisel täielikult näiteks CaCl Happed- ained, mis eraldavad lahusesse vesinikioone Soolad- on ained, mis eraldavad lahusesse happeanioone ja metallikatioone Hüdrolüüs- keemiline reaktsioon, mille käigus lõhustuvad molekuli keemilised sidemed veega reageerides. Eksotermiline reaktsioon- keemiline reaktsioon, mille käigus VABANEB energiat. Endotermiline reaktsioon- keemiline reaktsioon, mille käigus NEELDUB energiat.
suhtes üsna resistentsed. Püsivad kuivamisel üle 6 kuu. Külmutamine neid ei hävita. Päikese käes püsivad mitmeid tunde. 100`C juures hävivad kohe, kuid 70`C taluvad kuni tund aega. Stafülokokid võivad toiduainetesse (magustoidud, koogid jmt) sattuda toiduvalmistaja hingamisteedest,nahahaigustest mädastest haavadest ja mustade kätega. Kui toiduained on toatemperatuuril paljunevad stafülokokid väga ruttu ja eraldavad toiduainetesse toksiini (5`C juures toksiini ei tooda). Tunnused ilmnevad väga ruttu, umbes 2-5 tundi pärast riknenud toiduaine söömist. Tunnusteks on iiveldus ja oksendamine ning kõhulahtisus ja kõhuvalu. Haavainfektsioonid S. aureus on üks sagedasemaid haavainfektsiooni tekitajad. Nende elutegevuse tulemusena tekib haavas mäda. Tuberkuloos Tekitaja Mycobacterium tuberculosis. On üsna resistentne väliskeskonna tingimustele.
Taimed saastavad õhku. Kas see on võimalik? Ülo Niinemets Kõik me oleme õppinud, et taimed on maakera rohelised kopsud. Tõepoolest, kõik rohelised taimed seovad atmosfäärist süsihappegaasi ja eraldavad hapnikku. Samas aga eraldavad taimed ühendeid, mis koostoimes lämmastikoksiididega saastavad õhku mürgise osooniga. Taimedest eralduvad lenduvad orgaanilised ühendid ehk lühendina VOC Oluline on taimsete orgaaniliste ühendite osalus osooni tekkel. 50 km kaugusel maa pinnast, kaitseb osoon maakera päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolettkiirguse eest, seevastu maalähedases õhus, mida me hingame, toimib osoon mürgina. Osoon on lõhnatu ja värvusetu, väga tugeva oksüdeerimisvõimega gaas
Soojusõpetuse kordamisküsimused tunnikontrolliks 1. Selgita erisoojuse ja sulamissoojuse mõiste. Erisoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine soojendamiseks, sulamissoojus on soojushulk, mis on vajalik 1kg aine sulatamiseks 2. Kuidas soojenevad ja jahtuvad suure erisoojusega ained? Soojenevad aeglaselt , samuti jahtuvad aeglasemalt 3. Millise aineoleku muutused vajavad soojust ja millised eraldavad soojust ? Tahkest-vedelaks-gaasiliseks---vajavad soojust Gaasilisest-vedelaks-tahkeks---eraldavad soojust 4. Nimeta soojusülekande liigid. 1.Soojusjuhtivus 2.Konvektsioon 3.Soojuskiirgus 5. Nimeta tegurid, millest sõltub kehade soojenemine ja jahtumine. 1.kehade massist 2.temp. vahest 3.ainest 6. Mis on keemine? Keeemine on aurumine kogu vedeliku ulatuses 7. Millest sõltub vedeliku aurumine?
ventilatsioon-, niiskusreziim vms. Lastide liigitamine Jaotus füüsikalis-keemiliste omaduste järgi: · Hügroskoopsus; · isekuumenemine; · Isesüttimine; · Mürgisus; · Tuleohtlikkus; · Kokkukülmumine; · Tolmavus; · Lõhna eritavus; · Vastuvõtlikkus lõhnadele; · Plahvatusohtlikkus; · jms Lastide liigitamine Jaotus lastide kokkusobivuse järgi: · Agressiivsete omadustega lastid niiskust, soojust eraldavad, isesüttivad, gaase eritavad, mürgised, lõhnu eraldavad, tolmavad lastid; · Agressiivsete tegurite mõjule alluvad lastid; · Neutraalsed lastid lastidel ei ole agressiivseid omadusi ning nad ei allu ka nendele. Mõõtühikud SI-süsteem e meetermõõdustik Imperial süsteem e mittemeetriline süsteem (ka U.S customary units). Mõnikord näidatakse sulgudes kas Imp või U.S või mõne muu mõõtühikute süsteemi tunnus (merenduses üliharv).
ventilatsioon-, niiskusreziim vms. Lastide liigitamine Jaotus füüsikalis-keemiliste omaduste järgi: · Hügroskoopsus; · isekuumenemine; · Isesüttimine; · Mürgisus; · Tuleohtlikkus; · Kokkukülmumine; · Tolmavus; · Lõhna eritavus; · Vastuvõtlikkus lõhnadele; · Plahvatusohtlikkus; · jms Lastide liigitamine Jaotus lastide kokkusobivuse järgi: · Agressiivsete omadustega lastid niiskust, soojust eraldavad, isesüttivad, gaase eritavad, mürgised, lõhnu eraldavad, tolmavad lastid; · Agressiivsete tegurite mõjule alluvad lastid; · Neutraalsed lastid lastidel ei ole agressiivseid omadusi ning nad ei allu ka nendele. Mõõtühikud SI-süsteem e meetermõõdustik Imperial süsteem e mittemeetriline süsteem (ka U.S customary units). Mõnikord näidatakse sulgudes kas Imp või U.S või mõne muu mõõtühikute süsteemi tunnus (merenduses üliharv).
Geograafia KT 3 Hüdrosfäär Vee jaotus maal: Vesi 100% Mage vesi 2,8% Suur ja väike veeringe: Veeringe lülid Sademed Auramine Jõgede äravool Infiltratsioon Maailmameri Merede jaotus avatuse järgi: Sisemeri kitsaste väinade kaudu. Läänemeri, Vahemeri Ääremeri osaliselt maismaaga piiratud, ookeanist eraldavad saared ja poolsaared. Kariibimeri. Saarte vaheline meri eraldavad ookeanit saarterühmadega. Jaava meri, Sulawesi meri. Mereranniku tüübid FJORDRANNIK SKÄÄRRANNIK DELTARANNIK LAGUUNRANNIK LIMAANRANNIK Rannikutüüp, kus Rannikutüüp, kus Deltarannik on merelaht, mida eraldab Rannikutüüp, kus mere
Võlve hakati esmalt rakendama kitsaste külglöövide katmiseks. Selleks kasutati lihtsat silindervõlvi, mille puhul kandub kogu võlvi raskus mõlemale toetavale seinale. XI sajandil hakati silindervõlvi kõrval kasutama ka ristvõlvi, mis tekib kahe silindervõlvi ristumisel. Oma raskusega toetub ristvõlv nelja äärmisse punkti, mida piilarite või sammastega toetati. Ristvõlviga kaetud lööviosa nimetatkse traveeks, traveesid eraldavad vööndkaared. Hoolimata ristvõlvi kasutuselevõtust, jäi kiriku seintele küllaltki suur kanderaskus. Paksu müüri liigendasid ainult kitsad ümarkaarelised akna- ja ukseavad. Siseruum jäi raskepäraseks ja hämaraks. · Vararomaani ehk Ottode ajal ajal ehitati Saksamaale Hildesheimi toomkirik. · Lõuna Prantsusmaal Toulouse'is palverändurite kirik Saint- Sernin. · Lääne Prantsusmaal mitme kiriku löövid kaetud väikeste kuplite reaga, mõned
1. Miks on Eesti inimasustus võrreldes üldise inimkonna vanusega väga lühike? - Sest Eesti oli osa Euroopast mida tabas jääaeg. 2. Millise taimestikuga oli pärast jääaega algselt kaetud Eestimaa? - Algselt oli Eesti kaetud tundra taimestikuga. 3. Mille põhjal saame teadmisi muinasaja kohta? - Teadmisi muinasaja kohta saame inimeste rajatud või mahajäätu põhjal. Asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, töö- ja tarberiistad jne. 4.Kuidas eraldavad muinasaega arheoloogid? - Kiviaeg - Pronksiaeg - Rauaaeg 5. Kuidas jaguneb kiviaeg alaperioodideks? - Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg - Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg - Neoliitikum ehk noorem kiviaeg 6. Kuidas jaguneb alaperioodideks rauaaeg? - Varane rauaaeg - Keskmine rauaaeg - Noorem rauaaeg NIMI…………………………………. Klass……………. Püügimajanduslik kiviaeg, neoliitikum, pronksiaja algus 1
Sissejuhatus Kreeka ajalukku Looduse mõju tsivilisatsioonile Maa on mägine ja liigendatud poolsaarte ja saartega. Tasandikke vähe ja neid eraldavad mäeahelikud. 20 % territooriumist tasane, rannajoone pikkus 4000 km. Suhtlemine naabritega käib meritsi Elatutakse põllundusest ja kaubandusest Kronoloogiline ülevaade 2200 -2000 eKr. tungisid Balkani poolsaarele arvatavad kreeklaste esivanemad. 2000 -1100 eKr. Kreeta – Mükeene periood 1100 -800 eKr. Tume ajajärk 800 -500 eKr. arhailine periood 500 -338 eKr. Klassikaline periood 338 -30 eKr. hellenismiperiood
väga püsivateks leelismetallide katioonideks laenguga 1+. Väikese elektronegatiivsusega, ühendites on valdavalt iooniline side. Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena. Kõige parem on kindlaks teha kuumutamisel, leegil on iseloomulik värvus. Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises ning keemilistes vooluallikates. Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained, millel on väga tugevad aluselised omadused. Reageerivad energiliselt veega, moodustades hüdroksiidi (tahked valged
c. steriliseerimine kuumusega Kontrolli Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: steriliseerimine kuumusega. Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui toodet ei saa lõpp-pakendis steriliseerida, võib lahuseid või vedelikke filtreerida eelnevalt steriliseeritud anumasse läbi steriilse filtri, mille poori suurus on vähemalt 0,22 mikromeetrit või millel on vähemalt samaväärsed mikroorganisme eraldavad omadused. Kirjeldatud filtrid eraldavad enamiku: Vali üks või enam: a. baktereid b. mükoplasmasid c. viiruseid d. seeni Kontrolli Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: baktereid, seeni. Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Taimsete ravimite tootmises on eriti tähtis lähtematerjalide analüüs, säilitamine ning töötlemine, kuna nende koostis on sageli keerukas ja muutlik ning määratavaid toimeaineid on:
laenguga 1+. Väikese elektronegatiivsusega, ühendites on valdavalt iooniline side. Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena. Kõige parem on kindlaks teha kuumutamisel, leegil on iseloomulik värvus. Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises ning keemilistes vooluallikates. Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained, millel on väga tugevad aluselised omadused. Reageerivad energiliselt veega, moodustades hüdroksiidi (tahked valged
Miniluminofoorlambid tunduvad kallid, ent on egelikult odavamad kui hõõglambid, võttes arvesse nedne pikka eluiga ja vähest elektri tarbimist. Kiudoptika Kiudoptilised valgustid koosevad tavaliselt akrüülist või kiudklaasidst juhtmetest, mida mööda juhtaks valgust. Kuid kiud on kaetud spetsiaalse kattega, mis peegeldab valgust juhtme sees, paistab valgust vaid kiudude otstest; kui kattekiht on ära jäetud, valgustavad iud kogu oma pikkuses. Kiudoptikal on mitmeid eeliseid: nad eraldavad väga vähe soojust, välja arvatud toiteallikas, mis võib olla kiudude otstest mitut meetrit eemal, mistõttu kiudoptilisi valgusteid saab kasutada ka vee all! Lisaks saab neid painutada ja keerata ning nad eraldavad vähe soojust a minimaalselt ultraviulettkiirgust (UV – kiirgust), mistõttu neid võib kasutada õrnade objektide valgustamiseks. Kiudoptilised valgustid on praegu veel suhteiselt kallid ning neid kasutatakse peamiselt muusiumides
Taimede tunnused · Taimede peamine erinevus loomadest on toitumine. Taimed fotosünteesivad, loomad toituvad valmis orgaanilisest ainest. · Taimed eraldavad fotosünteesil hapnikku ja tarbivad õhust süsihappegaasi. Loomad kasutavad taimede eritatud hapnikku hingamiseks ning eritavad süsihappegaasi. · Taimed ei liigu aktiivselt nagu loomad, st nad ei saa asukohta vahetada. · Taimerakud erinevad loomarakkudest mitme tunnuse poolest. · Mõni taimeosa võib kasvada kogu elu, loomadel on enam-vähem piiratud kasvuaeg. · Taimede organid on lihtsama ehitusega kui loomadel. · Taimedel pole närvisüsteemi, mis on loomadel.
Pinnavormi Teke Pealtvaade Ristlõige Ehitus Näide levimis-kohast Mandrijää kulutas - Kõrgendikud, mis Laineline, Liiv, kruus, Vooremaa (Saadjärve Voor...2 liustiku voolimise meenutavad poolringjas moreen voorestik) tagajärg leivapätsi Kõrgendikud, mis on Laineline, Kruus, liiv, Vahe- Eesti tasandik Mõhn...4 Jääjärve setete kuhjad rühmiti poolringjas savi (Viitna) Pehmete Kruus, Liustikujõgede sete Kes...
Moreen Moreen on erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu, mille on kuhjanud liustik. Moreen koosneb liivast, aleuriidist, kruusast, savist, veeristest ja rahnudest. Eestis laialt levinud. Põhiline osa Eesti mullast põhineb moreenil. Moreenkünkad Mandrijää sulamisel tekkinud moreenist küngas. Kujunesid kohtades, kus mandrijää taandumine oli keerukas. Moreenkünkaid eraldavad üksteisest nõod ja orud. Otepää kõrgustik Haanja kõrgustik Moreentasandikud Moreentasandikud on kujunenud peamiselt põhjamoreeni väljasettimisel jääliustike alt. Tasane või lainjas maa-ala, mis koosneb enamjaolt moreenist. Moreeni paksus enamasti 2-10 meetrit Hõlmavad mandrijää kujundatud pinnavormidest kõige suurema pindala. Pandivere tasandik Gainesville, New Yorki lähistel
Kahetahulist nurka mõõdab tema joonnurk. Joonnurk saadakse, kui kahetahulist nurka lõigatakse tasandiga, mis on nurga servaga risti. Joonnurga saame ka siis, kui nurga serval valitud punktist tõmbame mõlemale tahuleservaga ristuvad sirged. Kahe lõikuva tasandi vaheliseks nurgaks nimetatakse nende tasandite lõikumisel tekkivat väiksemat nurka. Kui tasandid on paralleelsed, siis tasanditevaheline nurk on 0o. Mitmetahuline nurk Kolme ühes punktis lõikuvat tasandit eraldavad ruumis kolmetahulised nurgad. Lõikuvate tasandite ühine punkt on kolmetahuliste nurkade tipp. Kui ühte punkti läbivate tasandite arv on 4, 5 ja 6...n, siis tekivad vastavalt nelja-, viie-, kuue-,...n-tahulised nurgad. Kõiki neid koos nimetatakse mitmetahulisteks nurkadeks. Kolmetahulise nurga iga tasanurk on väiksem kahe ülejäänud tasanurga summast. Mitmetahulist nurka nimetatakse kumeraks, kui selle lõikamisel tasandiga, mis lõikab nurga kõiki tahke, tekib kumer hulknurk.
Second level murenemine Third level Veekogudes muutub Fourth level Fifth level vesi happeliseks Mullad muutuvad happelisemaks Tervisehäired Võimalikud lahendused Energia kokkuhoid, sest enamik elektrist ja muudest energiatest saadakse fossiilsetest kütustest, mis eraldavad põlemisel õhusaastet Alternatiivne liiklemisviis auto asemel Õhukonditsioneeri mõõdukas kasutamine, sest see suurendab kütusekulu ja süsihappegaasi eraldumist umbes 5% võrra Aias prügi mittepõletamine ja võimalikult harv lõkke tegemine, sest lahtisest tulest pärit suits saastab õhku Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Õhusaastus http://www.nip.ee/page/346/12/213 http://uudised.err.ee/failid/238970_01.jpg 11. klassi geograafia materjal
Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Asukoht: Balkani poolsaar ja Egeuse mere saared Geograafilised olud: · Mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega · Tasandikke on vähe ja neid eraldavad sageli raskesti läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile · Kreeka on tugevalt killustunud ja sajandite vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud · Aastatuhandeid on pemine ühendustee olnud meri · Meritsi suheldi omavahel ja oldi varasest ajast peale tihedas ühenduses ka naabermaadega Kolonisatsioon
pärineb päikesejumalannast. Sintoism ei soosinud kujutavat kunsti, kuid templeid hakati ehitama juba 3.sajandil. 3. Jaapanisse jõudsid budism ja hiina kunsti mõjud 6. Sajandil. 4. Üks vanemaid puitehitisi ja suurim puitehitis maailmas asuvad Nara linnas. 5. Elati suhteliselt väikestes majades, järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Mugavuse nimel loobuti hiina arhitektuurile omasest sümmeetriataotlusest. Tube eraldavad liigutatavad vaheseinad ja lükanduksed, millele maaliti maastikupilte või loodusmotiive. Põrandad olid puust. 6. Traditsiooniline jaapani stiilis katuse ja ohtrate viiludega peatorn, mis kerkib müüride ja vallikraavidega ümbritsetud kompleksi keskelt, ning 3 madalamat torni. 7. 12. Sajandil levis Hiinast Jaapanisse Zen-budism. 8. Kunstis võib näha zeni mõju kalligraafia spontaansuses ja maalikunstis. 9
soojus - 0,04 ZJ. Suhteliselt väikese koguse energiat haaravad fotosünteesiks maa- ja veetaimed. Osa sellest tagastavad taimed soojuskiirgusena atmosfääri, osa salvestavad aga biomassina. Maapõues või merepõhjas võib surnud biomass aeglaselt muunduda fossiilkütusteks. Osa taimede biomassist tarbivad taimetoiduna elusolendid, kes tarbitud energia samuti osalt soojusena atmosfääri või hüdrosfääri eraldavad, osalt aga omaks biomassiks muundavad, mis samuti võib hiljem salvestuda fossiilkütusena. Puiduna, turbana ja väga väikesel määral ka fossiilkütustena salvestub aastas käesoleval ajal ligikaudu 0,4 ZJ energiat. Atmosfääris ülalkirjeldatud viisil Maa päikesepoolsel osal neeldunud energia kiirgub Maa mõlemal poolel pikalainelise infrapunase (soojus-) kiirgusena tagasi maailmaruumi, põhjustades maapinna ja õhu temperatuuri ööpäevast vaheldumist. Väike osa muundub enne
Geo. Ookeanid suuruse jrjekorras: Vaikne ookean Atlandi ookean India ookean Phja-Jmeri Ookeanid keskmise sgavuse jrjekorras: Vaikne ookean India ookean Atlandi ookean Phja-Jmeri Sisemeri ? Sisemeri on mbritsetud maismaaga; ookeani vi naabermerega hendavad seda ksnes kitsad vinad. remeri ? remeri on vaid osaliselt maismaaga piiratud; ookeanist vi naabermerest eraldavad seda poolsaared, saarteahelikud ja nende vahel olevad veealused krgendikud. Saartevaheline meri ? Ookeani osa, mida mbritsevad saarestikud. Veeringe. Vett on maakeral kuni 1,4 kuupkilomeetrit. Selle moodustavad: maailmameri, siseveed ja veeaur. On olemas vedel, tahke ja gaasiline veeolek. Ookeanides, meredes, siseveekogudes jne on vesi vedelas olekus. Suurtel geograafilistel laiustel ja krgmestikes muutub vesi tahkeks - lumeks ja jks. Pikesekiirguse toimel vesi aurub ja tuseb auruna atmosfri. Sama vesi, mis voolas rgsetes jgedes miljoneid aastaid tagasi, vib praegu p...
lahkus. www3.vangoghmuseum.nl www.expo-vangogh.com Nagu van Gogh, oli iseõppija ka prantslane Paul Gauguin (1848-1903), kes samuti hakkas maalima alles keskeas. Soovides luua värsket ja uudset kunsti, läks ta muljeid otsima lihtsate looduslähedaste inimeste juurde - algul Bretagne'i poolsaarele, hiljem aga Lõunamere saartele. Gauguin arendas välja oma isikupärase laadi. Ta maalid on väga dekoratiivsed, puhaste säravate värvidega, selgete ühtlaste värvipindadega, mida eraldavad tumedamad kontuurid. Tahiti saarel töötades ja sealseid inimesi kujutades lisas ta oma maalidele veel erilist salapära ja tähenduslikkust, milleks teda oli innustanud kohaliku rahva kultuur. Gauguinile ja van Goghile ei piisanud kõige nähtu täpsest jäljendamisest, vaid nad tahtsid luua ise midagi uut, midagi niisugust, mida looduses sellisel kujul polnud olemaski; nad tahtsid leida uusi vahendeid oma isiklike tunnete ja mõtete väljendamiseks. Oma püüdlustelt olid nad seega
Maxwell-Cremona meetod sisejõudude määramiseks Maxwell-Cremona meetod on graafiline meetod, kus kõigepealt on tarvis teada sõrestiku koormusskeemi ja geomeetriat Kuna sõrestik on sümmeetriline ja ka koormus on sümmeetriline, siis ka sisejõud nii ühel kui teisel pool sõrestiku on sümmeetrilised ja lihtsuse mõttes vaatleme ainult poolt sõresestiku. Seejärel tuleb sõrestik jagada nn. ,,tsoonideks" ja need tähistada. Tsoonisid eraldavad ka välisjõud või sõrestiku vardad Liikudes ühest tsoonist teise, peame ületama mingit välisjõudu või varrast, mis kantakse graafiliselt paberile oma suuna ja suurusega. Liikudes tsoonist a tsooni b ületame toereaktsiooni, mille kannama mõõtkavas ja õige suunaga paberile, edasi liigume b-st tsooni c ja c-st d-sse jne: Edasi liikudes näiteks a-st g-sse saame küll sisejõu suuna, kuid mitte suurust:
igapäevaelu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad jms. Puulõikekunsti kuulsaimad meistrid on Katsushika Hokusai ja Ando Miroshige. Väga tuntud puulõikelooja oli ka Kitagawa Utamaro. Eriliselt kuulus on Jaapani elamu- ja pargikultuur. Arhitektuur on mõjutatud budismist. Majad on suhteliselt väikesed ja järsult tõusvad katusenurgad rõhutavad hoonete kergust ja õhulisust. Tube eraldavad maalitud vaheseinad ja lükanduksed. Jaapani siseruumid on mööblist peaaegu tühjad, kuid mugavad ja elegantsed. Peen värvivalik ja üksikute detailse või esemete kaalutletud paigutus näitavad, et elamise ilu on jaapanlastele väga tähtis. Suurt hoolt ja aega on jaapanlased pühendanud oma aedadele ja parkidele. Pargikunst on samuti kaalutletud, kuid ei taotle geomeetrilist reeglipära vaid maalilist, üllatusterohket, muinasjutulist keskkonda.
Keskmine sügavus 4280 m Suurim sügavus 11033 m Atlandi ookean Pindala 91,7 milj km2 Kesmine sügavus 3600 m Suurim sügavus 8605 Põhja-Jäämeri Pindala 14,7 milj km2 Keskmine sügavus 1300 m. Suurim sügavus 5450 m India ookean Pindala 76,2 milj. km2 Keskmine sügavus 3900 m Suurim sügavus 7725 m Sisemeri Sisemeri on ümbritsetud maismaaga. Ookeani või naabermerega ühendavad kitsad väinad Sisemerede soolsus. Ääremeri Maaga piiratud vaid osaliselt Ookeanist või teistest meredest eraldavad seda poolsaared, saarteahelikud. Saartevaheline meri On ookeani osa mida ümbritsevad saarestikud. Merevee soolsus Soolad kogunevad merre peamiselt maismaalt. Jõed kannavad kaasa maismaal jõgede vees lahustunud soolasid. Maailmamere keskmine soolsus on 3,5 % Läänemeres 2-3 % Millest sõltub merevee soolsus? Kirjuta järgmistele sõnadele definitsioon: Pilv, sisevesi, veeringe. Kus kulgeb veeringe kõige kiiremini, kas ekvaatori lähedal/60. laiustel/pooluste lähedal? Miks?
Rakendusalad: raadiolevis, -sides, mobiilsides, amatöörsides, lokatsioon, navigatsioon, raadiojuhtimine, automaatikas, rakendus- ja tööstuselektroonikas. Raadiovastuvõtja Raadiovastuvõtja on elektrooniline vooluahel raadiosagedusliku signaali vastuvõtmiseks ja töötlemiseks. Raadiovastuvõtja võtab antennilt vastu selle vastuvõtja jaoks ettenähtud sagedusega signaale. Vastuvõtja esimestes astmetes kasutatakse filtreid, mis eraldavad kasuliku signaali üldisest eetri mürast. Seejärel võimendatakse kasulikku signaali, et seda saaks demoduleerida või dekodeerida. Tulemuseks on tarbijale (arvutile või inimesele) arusaadav signaal (heli, pildid, digitaalandmed, mõõtetulemused jne). Raadiovastuvõtjad jagunevad ehituselt (skeemilt) otse- ja superheterodüünvastuvõtjateks. Olmeelektroonikas tähendab raadiovastuvõtja ehk raadioaparaat ehk raadio seadet
METALLURGIA VÄRVILISE METALLI KASUTAMINE JA TOOTMINE Metallurgia kui teadusharu uurib metallide ja nende sulamite omadusi ning tootmise ja töötlemise tehnoloogiat. Eraldavad metallurgid on huvitatud peamiselt kolmest voolust: algainest (maak), kontsentraatidest (väärtuslik metallioksiid/sulfiid) ning jäätmetest. Värviliste ainete maagid sisaldavad tavaliselt mitmesuguseid komponente, mistõttu ühes maardlas kaevandatakse sageli mitut metalli. Värvilist metalli kasutatakse palju nt. igapäevaelu tarbeesemete jaoks toidualumiiniumnõud, alumiiniumpurgid, foolium. Värvilisi metalle on aga palju ning igalühel omad keemilised ning füüsikalised omadused
erinevat kivimite kompleksi: · kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord · settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord · enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate Need kompleksid on kujunenud kolmel meie ala geoloogilise arengu etapil: esimene Proterosoikumis, teine Paleosoikumis ja kolmas Kainosoikumis, s. o. Kvaternaari ajastul. Nimetatud etappe eraldavad üksteisest küllaltki pikad ajavahemikud (Devoni lõpust Kvaternaari alguseni möödus umbes 350 miljonit aastat), millal Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel toimusid valdavalt kulutusprotsessid, mille tulemusena hävitati suur osa varem tekkinud setetest.
Kõrvuti metaaniga sisaldub neis etaani, propaani, butaani, ja teisi alkaane. Alkaan Nimetus CH4 metaan C2H6 etaan C3H8 propaan Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. Mõnikord nimetatakse alkaane ka parafiinideks. Metaan on teine oluline kasvuhoonegaas, mis aitab suurenenud kasvuhooneefektile kaasa. Metaani eraldavad peamiselt bakterid, kes hapnikupuuduse tingimustes toituvad orgaanilisest materjalist. Atmosfääris talletab metaan soojust 23 korda tõhusamalt kui süsihappegaas. Metaani eluiga on aga lühike 1015 aastat. Metaan on väga plahvatusohtlik, põhjustades kaevandustes õnnetusi ka tänapäeval. Metaani põlemisel eraldub väga suur hulk energiat. Metaan moodustub ka inimeste ja loomade soolestikus toidu käärimise tagajärjel.
Karvakesed: nende abil kinnituvad bakterid kasvuks sobivatele pindadele ja seostuvad üksteisega. Rakumembraan: koosned valkudest ja lipiididest. Kaitseb rakku ja transpordib aineid. Rakukest: koosneb polüsahhariididest, kuid on ka valke ja liitlipiide. Täidab kaitsefunktsiooni. 2) Bakteriraku paljunemine – Paljunevad pooldudes. Rakk pikeneb ja toimub rõngaskromosoomi kahekordistumine. Rakukest ja rakumembraan hakkavad sisse sopistuma. Moodustavad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad. Tütarrakud eralduvad. 3) Miks ei saa bakterid lõputult paljuneda? – Ruum ja ressurssid saavad otsa. 4) Antibiootikumidega ravitakse bakterihaigusi. Antibiootikume peab võtma täpselt nii ja nii kaua kuidas arst ütleb, sest muidu enam rohud ei mõju ja tekib renestantsus. 5) Milleks kasutab inimene baktereid? Toodetakse mida? – Hapendamine, juust, ravimid. Looduses on lagundajad, hoiavad arvukust kontrolli all, kujundavad mulda,
AAFRIKA. Aafrika manner on suuruselt Euraasia järel teisel kohal maailmas. Euraasiast eraldavad Aafrikat Vahemeri ja Punane meri. Suurim saar on Madagaskari saar. Arvatakse, et see oli kunagi Aafrika mandri osa. Väga kauges minevikus oli Aafrika loomastik sarnane Madagaskari praegustele loomadele. Mürkmadusid, ahve, suuri kiskjaid ja sõralisi siin ei leidu. Iseloomulikud on leemurid ja kameeleonid. Veel mõned sajandid tagasi elasid Madagaskaril neljameetrised lennuvõimetud hiidlinnud Aafrika põhjaosas asub Atlase mäestik. Siin on kõrged vulkaanidega kiltmaad ja sügavad lõhed.
5. Mis tähtsus on fotosünteesil heterotroofsetele organismidele? Heterotroofsed organismid saavad energiat orgaanilisest ainest ja kasutavad hapniku oksüdatsiooniprotsessidel. 6. Kuidas on fotosüntees seotud süsinikuringega? CO2 eraldub fossiilsete kütuste põlemisel ja ka heterotroofide hingamisel, samuti ka taimede rakuhingamisel. Taimed aga kasutavad CO2 glükoosi tegemiseks seega taimed kasutavad seda CO2'te mida teised protsessid eraldavad. 7. Milles väljendub fotosünteesi universaalsus? Väljendub selles, et see on ainukene protsess, kui valgusenergia moondatakse keemiliste sidemete energiaks. Seega kõik ülejäänud protsessid kasutavad just fotosünteesi käigus muundatud energiat. 8. Mis tähtsus on osoonikihil? Osoonikiht kaitseb Maad kosmilise ja ultraviolett kiirguse eest. Juhul kui osoonikiht hõreneb, siis kosmiline ja UV kiirgus muudavad valkude, RNA ja DNA struktuuri ja
* Ookeani keskmäestik maakoore rebenemine, magma tungib üles. 20. Mille poolest on vulkaaniline tegevus inimestele kasulik? (3) - * Muudab mulle viljakaks, * soojusenergiat kasutatakse kütteks ning elektrijaamade toiteks, * ehitusmaterjal, * turism, * maavarad. 21. Mis on laamad? Kui kiiresti liiguvad? Mis neid eraldavad? Nimeta 3 suuremat laama. - * Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. * Liiguvad umbes 7-20cm aastas. * Neid eraldavad mäestikud, süvikud, murrangulised alad. * 3 suuremat laama: Euraasia laam, Vaikse ookeani laam, Antarktika laam. 22. Nimeta laamade erisuunalisi liikumisi ja kirjelda nende servaaladel esinevaid nähtusi. (5)
Verikoosneb : · Vereplasma 55% · Vererakud 45% 2)Vererakud on: · Punased ehk erütrosüüdid. - hapniku trantsportimine, punase värvusega · Valged ehk leukotsüüdid. - võitlus võõrkehade ja haigustekitajatega, liikuvad , värvusetud · Vereliistakud ehk trombotsüüdid - osalevad verehüübimises , värvusetud 3)Vere hüübimine. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastatud kohta ja eraldavad fibriini, mille kiud moodustavad tiheda võrgustiku. Sisemise veresoone vigastuse puhul võib tekkida tromb.
a. tunnistas USA iseseisvust Vanim kehtiv sõprusleping Ameerika ja Maroko vahel Mitme sajandi vältel oli Maroko suhteliselt tugev riik, kuid selle mõju ja rikkus kahanesid. 20. saj. alguses koloniseerisid selle vana Euroopa riigid Pidevalt rivaalitsesid Maroko territooriumi pärast Suurbritannia, Hispaania, Prantsusmaa ja Saksamaa 1956. a. sai sultan Muhhamad V esimeseks iseseisva Maroko valitsejaks Sultan Muhammad V Ida-Aafrikat eraldavad ülejäänud Aafrikast riftivöönd ning selles olevad suured järved Kuulub lähisekvatoriaalsesse kliimasse J uba 1. aastatuhandel eKr veeti välja elevandi luid, ninasarviku sarvi, kilpkonna kilpe, kookoseõli jm Vastu saadi peamiselt relvi, puuvillriiet, nisu Kaupmehed Osalemine India ookeani kaubanduses avas Ida-Aafrika ranniku mitmesugustele kultuurimõjudele Kasutati kaua araabia tähestikku, alles 20. saj. vahetus see ladina tähestikku vastu
jääkained ja organismi sattunud mürkaineid. Nahk · Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. Kopsud · Eemaldavad veeauru. Ööpäevas 0,3 0,4 liitrit vett. · Eraldavad CO2 Soolestik Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas 0,2 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid Neerud - peamised erituselundkonna elundid. Neerupealised Neerud asuvad kõhuõõne tagaseinal Neerud puusade kõrgusel, üks
a. tunnistas USA iseseisvust Vanim kehtiv sõprusleping Ameerika ja Maroko vahel Mitme sajandi vältel oli Maroko suhteliselt tugev riik, kuid selle mõju ja rikkus kahanesid. 20. saj. alguses koloniseerisid selle vana Euroopa riigid Pidevalt rivaalitsesid Maroko territooriumi pärast Suurbritannia, Hispaania, Prantsusmaa ja Saksamaa 1956. a. sai sultan Muhhamad V esimeseks iseseisva Maroko valitsejaks Sultan Muhammad V Ida-Aafrikat eraldavad ülejäänud Aafrikast riftivöönd ning selles olevad suured järved Kuulub lähisekvatoriaalsesse kliimasse J uba 1. aastatuhandel eKr veeti välja elevandi luid, ninasarviku sarvi, kilpkonna kilpe, kookoseõli jm Vastu saadi peamiselt relvi, puuvillriiet, nisu Kaupmehed Osalemine India ookeani kaubanduses avas Ida-Aafrika ranniku mitmesugustele kultuurimõjudele Kasutati kaua araabia tähestikku, alles 20. saj. vahetus see ladina tähestikku vastu
· ühe ja mitmeprootonilised HCl (1) H3PO4 (mitu) LiOH + SO3 Li2SO4 + H2O · hapnikhapped, mitte O happed · Aluseline oksiid + happeline oksiid sool · tugevad HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4 CaO + CO2 CaCO3 · nõrgad H2CO3, H2S + orgaanilised happed Elektrolüüdid - on ühendid, mis dissotseerudes eraldavad lahusesse aine, mis vesilahuses jaguneb osaliselt ioonideks vesinikioone H3O HCl H + Cl hüdraatumine lahustunud aine osakesed seostuvad vee H2O + HCl H3O + Cl molekulidega Mitmeprootonilised happed dissotseeruvad mitmes järgus H2SO4 H + HSO4 HSO4 H + SO4 Hapete saamine: happeline oksiid + vesi hape sool + hape hape + sool Alused on ühendid, mis dissotseerudes annavad lahusesse OH ioone
antidiureetilist hormooni Antidiureetilisest hormoonist sõltub kui palju vett imatakse esmauriinist tagasi • Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. • Eemaldavad veeauru. Ööpäevas – 0,3 – 0,4 liitrit vett. • Eraldavad CO2 Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas – 0,2 – 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid Neerupealised Neerud asuvad kõhuõõne Neeru tagaseinal d puusade kõrgusel, üks vasakul, teine paremal pool Veresooned Neerud on
Demokraatliku Vabariigi piiril. Mestiku geograafilised koordinaadid on 0 30? N, 30 0? E . Mgede ulatus kirde-edela suunas on umbes 120 km ja kagu-loode suunas 65 km. Kokku on mestiku pikkus 185 km. Krgeim mgi mestikus on mitme tipuga Stanley mgi. Selle 5109 meetri krgune Margherita metipp on Aafrika krguselt kolmas tipp. Teised krgemad med on Speke (4890 m), Baker (4843 m), Emin (4798 m), Gessi (4715 m) ja Luigi di Savoia (4627 m). Mgesid eraldavad sgavad mekurud. Mitu krgemat tippu on kaetud psiva lumikattega. Metippe mbritsevad umbes 300 peva aastas pilved. Aasta keskmine sademete hulk on 1990 mm. Mestiku liustikud toidavad Mubuku ja Luusilubi jge. Liustike pindala on viimase saja aastaga vhenenud kolmveerandi vrra. Aastal 1906 oli liustikke kuuel Ruwenzori tipul. Kokku 43 liustiku kogupindala oli 7,5 km. Aastaks 2005 oli neist alles alla poole . Liustikke oli ksnes kolmel tipul ja nende kogupindala oli 1,5 km. 1990
Hispaania ja Rumeenia pinnamood Hispaania Hipaania pindala on 506 013 km2 ning mandriosa on 493486 km2. Riigi pinnamood on mägine. Kõige madalam koht on Atlandi ookeanis, mis on 0 meetrit ning kõige kõrgem punkt on Pico de Teide ja selle kõrgus on 3718 meetrit. Hispaanias on kolm erinevat mäestikku. Esimene on Ibeeria mäed. Nad piiravad kirdest Meseta kiltmaad ja eraldavad Kastiiliat Argoniast. Teised on Kantaabria mäed, need asuvad Biskaia lahe lõunarannal ja kulgevad ida-lääne suunas. Nad piirnevad lõunas Meseta kiltmaaga. Kantaabria mäed on kuni 2648 meetrit kõrged. Kolmas on Sierra Nevada, selle kõrgeim tipp on 3479 meetri kõrgune Mulhacen. Rumeenia Rumeenia pindala on 238 391 km2. Umbes 30% riigi territooriumist katavad mäed. Rumeenias on nelja sorti mäestikke. Esimesed on Karpaadid nende loodeosa kulgeb edela- kirde suunas
ehk saalkirikuid ja kodakirikuid see on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Sisearhitektuur. Vanemad kirikud lameda laega palklagi. Võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandist silindervõlv ja ristvõlv. Võlvide lõikumiskohal servjooned, need jaotavad võlvi neljaks võlvisiiluks. Kahe lõikuva silindervõlvi osaga kaetud nelinurkset ala nimetatakse traveeks. Romaani süsteem ühele kesklöövi traveele vastab 2 külglöövi traveed. Traveesid eraldavad üksteisest vööndkaared. Tugedena kasutab romaani arhitektuur piilareid (ümmargused, kandilised). Need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Kesklöövi müürid jagunevad kolme horisontaalsesse ossa: 1. alumisel korrusel monumentaalsed kaared arkaadid, mis eraldavad kesklöövi külglöövidest. 2. teise korruse moodustab külglöövide peal olev galerii empoor avaneb kaartena
Karboksüülhapped- on orgaanilised ained KH keemilised omadused+võrrandid mis sisaldavad karboksüülrühma R-COOH 1.karboksüülhapped on happed sest Butlerovi struktuur 1. Neljavalentne eraldavad lahusesse vesinik ioone annab neli sidet CH3COOH--CH3COO+H 2. igal ainel on kindel koostis ja struktuur 2.Annavad reaktsiooni indikaatoriga (aine ehitus, sidemed ja aatomite paigutus) metüüloranz- punane, lakmus-roosa, a)kvalitatiivne koostis näitab, mis universaalindikaator- punane elementidest aine koosneb 3.CH3COOH+Zn=(CH#COO)2Zn+H2 b)kvantitatiivne koostis näitab aatomite HCOOH+Mg=(HCOO)2Mg+H2
Vereringe ühendab kõike kehaosi ja selle moodustavad veri,veresooned,süda.Vereringe üles. :pidev ainevahetus,kannab kehas laiali toitained ja hapniku, eemaldab jääkained.Süda on lihaseline elund mis paneb soontes vere liikuma.In. süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustund rinnakorv.Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab südame töötamise hõõrdumist.Lihaseline sein jaotab süd. kaheks pooleks.(vas, par)Kummaski pooles koda ja vatsake=>süda 4 osaline.vatsakesed asetsevad süd all.Südam evas kotta subuvad kopsuveenid, sealt tuleb kopsudest hapniku rikas veri, paremaase suubuvad kehaveenid. Koja ja vatsakese vahel on klapp mille kadu liigub veri kotta ja vatsse,Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalsie liikumise südame kodaderst vatsakestesse j avatsse edasi veresonnstesse.Süda töötab rütmiliselt.(kodade kookutõmbumine, vatsakeste kokku ...
põhiliselt ainevahetuslik tähtusus.Tekivad ja kaovad, b-i kaitsmine väliskeskkonna eest. Kasutatakse geeni- ja rakuteraapias: plasmiididele pannakse geene ja toodetakse valke. Saame transgeense e. võõra liigi geene sisaldava organismi. Kuju järgi jagatakse: *kerabakterid(diplo,kobar,kuupkok); *pulkbakterid(diplo,stretso,kokobatsillid); *spiraalsed bakterid e. spirillid; *keerisbakterid e. spirokeedid; *punguvad ja jätketega bakterid; *niitjad bakterid. Moodustuvad kahte tütarrakku eraldavad rakumembraanid ja kestad, tütarrakud eralduvad. Kumbki neist saab ühe kromosoomi ja umbes võrdse arvu plasmiide ja ribosoome. Gener. aeg kulub b-i rakkude arvu kahekordistumiseks. B väljutab kuni kolmandiku TP-s olevast veest ja organellide arv väheneb. Lõpuks kattub ruumalalt vähenenud b tiheda kestaga. Spooridel elutegevuse tunnused puuduvad, sest ainevahetus on aeglustunud. Spooride kujul saavad b- id elada aastasadu täiendava vee ja toitaineteta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
