PRAKTILISE TÖÖ ARUANNE / UURIMISMEETODID PSÜHHOLOOGIAS Praktiline töö nr 2 Üliõpilase(Exp) nimi: Kuupäev: 23.03.2015 Eriala, aasta: Psühholoogia, 1. aasta Juhendaja: Marika Rauk (PhD) 1. Tööteema: Tundlikkuse eristusläve mõõtmine konstantsete stiimulite meetoditega 2. Katse / uurimuse üldsisu, eesmärk ja hüpotees(id): Teha katse abil kindlaks ülemine ja alumine eristuslävi visuaalse tajumooduli puhul (ja lisaks veel mõned tundlikkuse näitajad), kasutades konstantsete stiimulite meetodit ühevärviliste, kuid erinevate nurgapoolitajate pikkustega kolmnurkade abil. Konstantsete stiimulite meetodi abil leitakse eristuslävi. Uurimisküsimuseks on, et kui palju tuleks kolmnurga nurgapoolitaja pikkust muuta, et
liiki käitumise toimumist 27. .Käitumist korraldavad mehhanismid:närvisüsteem,hormoonid,kasvamine ja areng,õppimine. ÄJ-1-P-E-Tar 28. Harjumine e habituatsioon-reaktsioonide muutumine korduvalt ilmnevatele stiimulitele. 29. Tundlikkuse teravnemine e sensitisatsioon-tundlikkuse ja tähelepanu teravnemises mingi stiimuli või sündmuse suhtes. 30. Klassikaline tingimine-õpitakse ära mingi seos stiimulite ja sündmuste vahel.See on õppimise liik. 31. Operantne tingimine- õpitakse ära seos oma tegevuse ja tagajärjede vahel. 32. Tingimatud stiimulid viivad tingimatule reaktsioonile 33. Tingitud stiimulid viivad tingitud reaktsioonile. 34. Aversiooniteraapia- vastikuse kujundamine. 35. Süstemaatiline desensibiliseerimine- organismi ülitundlikkuse vähendamine. 36. Ajusild-paiknevad une ja ärkvelolekut korraldavad tuumad 37. Väikeaju-hoiab keha tasakaalus ja koordineerib liigutusi. 38
tasude karistuste süsteem. 23. Mis on vermimine? Tooge näide. Vermimise (ingl. imprinting) nähtus on ju hästi tuntud Konrad Lorenzi töödest: pojad peavad esimest suurt liikuvat objekti oma emaks ja järgnevad talle kõikjale. Väga raske on näiteks hanepojast lahti saada, kui see sul saarel järel hakkab käima. 24. Milles seisnevad klassikalise ja operantse tingimise põhierinevused? Klassikaline tingimine - neutraalse stiimuli seostamine tingimatu stiimuliga - Õpitakse seost eri stiimulite vahel - tingimatu reaktsioon (tagajärg) ei sõltu reageerija tahtest - tingitud reaktsioon sarnaneb tingimatule reaktsioonile Instrumentaalne e. operantne tingimine - reaktsiooni seostamine tagajärjega - Õpitakse seost teo ja tagajärje vahel - tagajärg sõltub reageerija valitud reaktsioonist - reaktsioon võib olla ükskõik missugune 25. Tooge näide fikseeritud intervallkava kohta. kindel intervall õpitu kontrollimise ja tasustamise kohta - 26
22. Mis on operantne tingimine? Tooge näiteid. Operantne tingimine on mingile oma tegevusele järgnevate tõenäoliste tagajärgede äraõppimine ja selle käitumise edasine sagenemine või harvenemine. 23. Mis on vermimine? Tooge näide. Vermimine 24. Milles seisnevad klassikalise ja operantse tingimise põhierinevused? Klassikalise ja operantse tingimise erinevused. Klassikaline tingimine: 1)Õpitakse seost eri stiimulite vahel 2)Tingimatu reaktsioon sõltumatu reageerija tahtest 3)Tingitud reaktsioon sarnaneb tingimatule reaktsioonile. Operantne tingimine: 1)Õpitakse seost teo ja tagajärje vahel 2)Tagajärg sõltub reageerija valitud reaktsioonist 3)Reaktsioon võib olla ükskõik missugune. 25. Tooge näide fikseeritud intervallkava kohta. Fikseeritud intervall tähendab, et preemia antakse teatud kindla ajavahemiku järgi. Näiteks iga 5 minuti tagant
Niisugused sündmused toimuvad hoiatavalt ning loomade tundlikkus ja tähelepanu nende suhtes teravneb. Habituatsioon ehk harjutamine seisneb selle äraõppmises, et mõned korduvalt ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri erilist tähelepanu, isegi kui nende toimumine on ettemääramatu. Näiteks võib mingi tundmatu heli ehmatada, aga kui see kõlab korduvalt ilma eriliste kasulike või kahjulike tagajärgedeta, pole mõtet tegevust katkestada või peitu pugeda. Vajalikkus:piirav stiimulite hulka, mille suhtes õppija on püsivas valveseisundis; ootamatud ja senitundmatud stiimulid võivad tähendada ohtu ning nendele keskendumine kõigemuu foonil on põhjendatud ja energiasäästlik; kinnijäämine ana ja tuttaba läbitöötamisse pärsib hetkesündmustele keskendumist ja uute potentsiaalselt mõjusate seoste märkamist. 7. Mis on latentne õppimine? Tooge näiteid. Nähtamatult toimiv, tunnetusel põhinev. 8
Sotsiaalne taju ümbritsevat keskkonda tajuda võimalikult tõepäraselt Isiksuse tavateooria Isiklikud konstruktsioonid Taju konstantsus: tajuv organism käsitleb Stereotüübid stiimulite omadusi püsivatena, vaatamata konkreetse konteksti muutumisele (muutuv Kategoriseerimine valgustus, kaugus, orientatsioon jne) ja seega ka Enesetaju stiimuli tunnuste muutumisele 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 1 13.02.2010 Tiiu Kamdron PhD 2
Domineerivalt hüperaktiivsus Kombineeritud tüüp Ravi on pikaajaline, koosneb: psühhosotsiaalsest abist ja medikamentoossest ravist. (SA EESTI LASTEFOND) Haiguse põhjused Uuritud on palju, kuid täpne põhjus on teadmata. Arvatakse, et põhjused võivad peituda: Geneetikas (seostatakse geene, mis reguleerivad dopamiini, noradrenaliini ja serotoniini ainevahetust kesknärvisüsteemis Keskonnas (stiimulite vaene kasvukeskkond esimestel eluaastatel, ema alkoholi ja narkootikumide tarbimine, suitsetamine raseduse ajal) Traumades kui ka paljus muus (vägivald, vanemate psüühikahäired) Kuidas aidata? Kindel rütm (selged piirid, kindlad reeglid). Korraldused selged ja arusaadavad. Varuda rohkem aega toimetusteks. Eakaaslastele selgitada ATH noore käitumist. Säilitada rahu. Kiita ja kinnistada head käitumist. Eneseabi Sport õues ja toas. Piisav ja hea uni
intuitsioon. (Inimese tajumine...) Isikutaju ja tajumine üldse on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma, inimesi, nähtusi, sündmusi ja olukordi. Tajunähtused hõlmavad suhtlemist kõigis selle aspektides. (Isikutaju...) 2 Taju kui tegelikkuse meelelise peegelduse peamised vormid on aisting, taju ja kujutlus. Aistingu ja taju puhul on tegemist väliste stiimulite (esemed, objektid, stseenid, mitmesugused ärritajad) vahetu mõjuga meeleelunditele. Kujutluse puhul tekib psüühiline kujund mäluandmetest ilma stiimuli vahetu toimeta. (Isikutaju...) 1. TAJULIIGID 1.1. Isikutaju erisused Rahulolu suhetega võimaldab situatsiooni hinnata positiivsemalt. Eelnevad kogemused aga suunavad hinnangu andmist. Eelarvamused panevad alateadlikult situatsioone hindama kindlal viisil. Ootused kujundavad meie taju. Olemasolev informatsioon
Biheivioristliku käitumise, sh suhtlemisstiili püsimine selgitatav läbi tagajärgede. Tasud kinnitatud käitumise esinemise tõenäosust tulevikus (õnnestunud kehtestamine peale suhtlemisalast koolitust motiveerib kordma), karistused (häbi tundmine ebaõnnestunud kehtestamise katse järel vähendab motivatsiooni). Suhtlemise komponendid: tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele psüühiliste operatsioonide abil. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist. Stiimulite tõlgendamine on edasiste käitumuslike, emotsionaalsete ja kognitiivsete reageeringute baasiks ehk tunnetus teisest inimesest mõjutab seda, millised tunded
Biheivioristliku käitumise, sh suhtlemisstiili püsimine selgitatav läbi tagajärgede. Tasud kinnitatud käitumise esinemise tõenäosust tulevikus (õnnestunud kehtestamine peale suhtlemisalast koolitust motiveerib kordma), karistused (häbi tundmine ebaõnnestunud kehtestamise katse järel vähendab motivatsiooni). Suhtlemise komponendid: tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele psüühiliste operatsioonide abil. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist. Stiimulite tõlgendamine on edasiste käitumuslike, emotsionaalsete ja kognitiivsete reageeringute baasiks ehk tunnetus teisest inimesest mõjutab seda, millised
Hierarhiliselt organiseeritud järjestikuste protsesside Samaaegselt toimivate protsesside keerukas süsteem jada Sündmus asendatakse tekstiga Verbaalne arutlus- ja järeldusvõime on vaid üks osa inimese kognitiivsetest võimetest. Inimese käitumine on tema vaba tahte väljjendus Inimese käitumine on mõjutatud sisemiste ja väliste stiimulite kombinatsioonist Inimene otsustab, planeerib, hindab tagajärgi ja siis Igaühe jaoks võib moodustuda selline stiimulite teeb kombinatsioon, mille mõjul oluliselt alaneb võime oma käitumise juhtumiseks. Psühholoog kui ekspert · Psühholoogi kompetentsi kuulub hinnangu andmine sellele, kas isikul oli piiranguid ümbruse ja oma
Teiseks valdkonnaks on käsitlused, mis puudutavad kasvatusprotsessis toimuva interaktsiooni ja kasvustiimulite tähendust inimlikus kasvamises. Selles valdkonnas võib aga käsitlused jagada omakorda kaheks: esimeseks on käsitlused, mis rõhutavad interaktsiooni kvaliteedi tähendust (kontrollitehnikad ja interaktsiooni emotsionaalsed küljed.) Teiseks, käsitlused, mis puudutavad, keskkonnakasvustiimulite kvaliteedi ja tähendust (näiteks kognitiivsete stiimulite tähendust lapse arengule). Ühesõnaga teine valdkond sisaldab seda, kuidas kõiksugu tegevused, situatsioonid ja materjalid mõjuvad kasvustiimulina. Kolmandaks on käsitlused, mis puudutavad inimese kasvu ja arengu üldisi seaduspärasusi ja inimese olemust. Minule tundus just see viimane seaduspära kõige õigem ning sobilikum, sellepärast et need on käsitlused, mis puudutavad just inimese kasvu ja arengu üldisi seaduspärasid ning õpetavad lapsele
õppimise põhiprotsessiks. Klassikalisele tingitusele toetuval õppimisel hakkab mingi neutraalne ärritaja (nt kellahelin) toimima refleksi vallandava signaalina. Klassikalise tingituse kolmeks lähtealuseks on eristamine, üldistamine ja kustutamine. Üldistamisvõtte kasutamine e. õppimine võtab aega, et see võib kaasa tuua vigu olukorras, kus sarnased stiimulid võivad segi minna. Õpitud üldistus säilib seda kauem, mida suurem ja selgem on eri käitumisviise tingivate stiimulite erinevus. Paljud tingreflektoorsed seosed taanduvad, kui neid ei kinnistata. Kui mingit stiimulikorrata ilma selle kinnituseta, hakkab stiimuli tähendus kaduma, kuni see mingi aja möödudes ei too enam esile tingitud refleksi. Käitumise modifitseerimine ehk muutmine Etapiviisilise õppimise üheks mooduseks on käitumise modifitseerimine, mida rakendatakse ettevõtetes töödistsipliini tagamiseks, koolides õpiedukuse parandamiseks, vanglais seaduskuulelikkuse kujundamiseks jne
Sotsioloogia põhimõisted Sotsiaalseks tegevuseks nimetatakse sellist tegevust, mille eesmärk on muuta inimese käitumist, hoiakuid või ka indiviidide ning koosluste püüdlusi. Tegevustel on mitu tasandit: Sund keeldude ja käskude vormis, eesmärk represseerida soovimatut käitumist Veenmine mõjutab tegevust stiimulite abil, ei kasuta repressioone Kohanemine eesmärgi saavutamine ilma hirmutamiseta Opositsioon eesmärgi saavutamine hirmutamise ja eesmärgipärane tegevus Instrumentaalne aktiivsus kavandatud ja eesmärgipärane tegevus Spontaanne aktiivsus jõudeajategevus, ilma eesmärgita, nt mäng, harrastus jms. Neli tegevuse liiku: 1. Sihiratsionaalne tegevus tegevus, mille raames taotlevad indiviidid ratsionaalsete vahenditega ratsionaalseid eesmärke 2
Oma kavatsustest teistele rääkimine. Sekkumine: otsuse tegemise teraapia, uue aasta lubadused, logoteraapia tehnikad jne Teistsuguse käitumise Ebasoovitavale käitumisele asenduse leidmine nt nikotiini õppimine asendusplaastrid sigareti asemel. Asendades probleemne käitumine alternatiividega : lõõgastumine, tundlikkuse vähendamine, positiivsed minaväited. Stiimulite kontroll Vihjete vähendamine ebasoovitavale käitumisele, soovitava käitumise viidete suurendamine. Keskkonna muutmine, eneseabigrupid, vältimine. Kinnituste juhtimine Iseenese või teiste Tunnustamine muudatuste tegemiseks: valmisoleku lepingud, avalikud ja varjatud toetamine, ise tasustamine. Toetavad suhted Hoolimine, usaldus, avatus, tunnustus, toetus. Erinevad sotsiaalse toetuse
Kirjeldage tajuelamuse tekkeprotsessi. Aisting (sensation) Taju (perception) füsioloogiline protsess psüühiline protsess sh retseptorite aktivatsioon meeleorganil, aistingujärgne keerukas protsess ajus -- närviergastuse levik ajju, ajupiirkondade olemasoleva ja meelte kaudu sissetuleva info aktivatsioon kokkupanek ja teadvustamine stiimulite avastamine/üksikelementide üksikelementide põhjal terviku äratundmine äratundmine/integreerib, interpreteerib ja tunneb ära terviklikud aistingute mustrid Tajuelamuse tekkeprotsess -- Distaalne stiimul (heli, valgus, maitsemolekul) → proksimaalne stiimul, mis on subjektiivne (kuulmine, nägemine, maitsmine) → tajuelamus.
mitte) • Tundmatu ala (tundmatu nii endale kui teistele) Usaldus - kindlustunne, et käitutakse teise inimese huve arvesse võttes -Usaldus on suhtes - Usaldust mõistetakse erinevalt - Suhte käigus muutuv - Raske luua, kerge lõhkuda - Usalduse loomisel/hoidmisel oluline usaldusväärne käitumine (aktsepteeriv, toetav) - Sobiv usaldamine (alati või mitte kunagi?) - Koostöö suurendab usaldust Suhtlemispartneri tajumine Stiimulite tõlgendamine on edasiste reageeringute baasiks Taju sisu sõltub varasematest kogemustest Üldmulje Samastumine Refleksioon Empaatia Projitseerimine Oreooli efekt Esmamulje Järjestus-efekt Stereotüübid Hoiakud hinnangute andmine, prognoosid, käitumine tõlgendamine Atributsioonivead - põhjuste omistamisel tehtavad vead Käituja ja vaatleja seisukohtade erinevus Järeldused nähtamatute omaduste kohta tuginedes nähtavatele omadustele (nt “ausad silmad”)
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire... ...on üks sagedasemaid psüühikahäireid lapse- ja noorukieas, millele iseloomulikke tunnuseid esineb 3-10% koolilastest, poistel 3 korda sagedamini kui tüdrukutel. ATH levinum nimetus on hüperaktiivsus. ATH-le on iseloomulik tähelepanuvõime puudulikkus, püsimatus ja impulsiivsus. Tähelepanuvõime puudulikkuse tõttu: · keskendub laps tegevusele lühiajaliselt; · suudab tegeleda vaid ühe asjaga korraga; · on tähelepanu stiimulite poolt kergesti kõrvalejuhitav; · ei suuda jälgida pikemat vestlust; · ei märka detaile; · jätab tegevused lõpetamata; · vaimne pingutus on raske ja vastumeelne; · on raskustes oma tegevuse iseseisva planeerimisega; · unustab asju ja kaotab esemeid. Tähelepanu ja aktiivsuse märgatavaid muutusi võib erinevatel põhjustel esineda paljudel lastel, kuid ATH puhul on iseloomulikud tunnused tugevalt väljendunud, avalduvad pidevalt,
mälestuste moodustamisega. Kiirusagar vastutab objektide ruumilise asetuse ja liigutuste kooskõlastamise eest. Ühtlasi hoolitseb see liigutuste õige järjekorra eest ning võimaldab samaaegselt mitme asjaga tegeleda. Seljaaju ülesanneteks on närvikeskuste abil reguleerida liikumisaparaadi, kusemise, roojamise ja vereringe reflektoorset funktsioneerimist ja juhteteede abil närviimpulsside vahendamine peaajju. Otsmikusagar tegeleb otsuste vastuvõtmisega vastavalt välistele stiimulite ning vastutab käitumise planeerimise ja liigutusteks valmistumise eest. Ajupoolkerade asümmeetria - ·Kahe ajupoolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu ·Paul Broca ·Vasakus ajupoolkeras: sõnalise info töötlemine (kõnekeskus, keel), kirjutamine, arvutamine ·paremakäelisus ·Analüütiline infotöötlus ·Parem poolkera: ruumiline info, orienteerumine, kujunditega opereerimine, mittesõnaliste helide eristus, kunstimeel, kujutlusvõime, inimnäod jt keerukad visuaalsed objektid
3. Sensoorne adaptatsioon-neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Kirjelda sensoorse kodeerimise Spetsiifilisusteooria - erinevate sensoorsete kahte teooriat. kvaliteetide jaoks on närvisüsteemis eri neuronid Mustriteooria - erinevused erinevate stiimulite tajumises on kodeeritud erinevatesse neuronite kooserutumise mustritesse 4. Mis on aistingu ja taju Aisting on reaktsioon keskkonna ärritajale. erinevused? Too kummagi kohta Aistingul on elementide äratundmine, näiteks oma näide. roheline värv. Taju on aistingujärgne keerukas protsess ajus, kus pannakse olemas olev ja
silmavõrkkestas paiknevate fotoretseptorite. Kuulmismeel Kuulmine ehk kuulmismeel (ingl. k. hearing, audition) on võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt kõrva) abil[6]. Kuulmismeel võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha ja liikumise ruumis. Imetajates detekteeritakse helilaineid kõrvas, kus mehhaaniline vibratsioon konverteeritakse sisekõrvas närviimpulssideks. Kuna kuulmine eeldab mehhaaniliste stiimulite (molekulide vibratsioon) detekteerimist, siis sarnaselt kompimismeelele liigitatakse kuulmismeel mehhanosensatsiooni alla (ingl. k.mechanosensation). Haistmismeel Haistmine ehk haistmismeel (ingl. k. olfaction) on kemosensoorne meel, mis võimaldab spetsiaalse haistmiselundi või selleks kohastunud haisterakkude abil tajuda ja eristada keskkonnas (õhus ja/või vees) levivaid keemiliste ühendite segusid ehk lõhnu. Selgroogsetel
mis omakorda vähendavad riigis eluiga; suremuse määr tõuseb – riigis hakkab toimuma rahva loomulik degeneratsioon. Riik peaks looma noorte jaoks sotsiaalselt kindla ja stabiilse sfääri, kuna noored on iga riigi tulevik. Seega tasuks ülevaadata ja muuta õiguslikku raamistikku; korrigeerida poliitikat tööhõive valdkonnas; leida võimalusi valitsuse programmide ja tööhõive ürituste korraldamiseks täiendavat rahastamist; töötama välja stiimulite, soodustuste ja investeeringute süsteemi, piirkondades, kus on madal töötus ( see omakorda stimuleeriks KOV tegelema rohkem tööhõive küsimustega ). Kindlalt tuleks ümbervaadata haridustegevuse kõikides haridusasutustes, kuna ülikool peab üliõpilasest tegema enda ala spetsialisti. Lõpetaja peaks omama kindlat profesionaalset suunda ( selleks tuleks igas ülikoolis teha kohustuslikuks loeng Profesionaalse karjääri
toomine. moodustumine. Etnograafiline Uuritavaks objektiks on pikemat aega Vaadeldavate inimeste Intervjuu, vaatlus, d jälgitav kultuuriline rühm. loomuliku iseloomu jälgimine, kogumine uurimus stiimulite tõlgendamine, Andmete analüüs: a nähtuse olemuse avastamine. iseloomustavate üld seaduspärasuste leid Põhistatud teooriat Induktiivse loogika abil info kogumine ja Teema kohta küsimuse Andmete kogumine analüüs
eitatakse arusaama vaimust kui seesmiste kogemuste vallast vastustatakse füsikalistlikku või kognitivistlikku arusaama, et mõtlemine on paratamatult neurofüsioloogiline või arvutuslik stiimulit ja reaktsiooni vahendavate sisemiste füsioloogiliste ja arvutuslike protsesside tähtsust peetakse väikeseks umbusaldatakse rahvapsühholoogiat, eriti uskumuste ja soovide seletuslikku jõudu vaimunähtusi peetakse käitumisdispositsioonideks või stiimulite ja reaktsioonide mustriteks Metodoloogiline biheiviorism on seisukoht,et pühholoogia on teadus käitumisest, mitte teadus vaimust. Psühholoogia ei tohiks tegelda vaimuseisundite ega -sündmustega ega ka mitte seletama käitumist sisemise infotöötlusega. Kuna vaimuseisundid on privaatsed, siis ei saa neid empiiriliselt uurida. Metodoloogilise biheiviorismiga tuli välja J. Watson. Termini "biheiviorism" loomise au kuulub ameerika psühholoogile John Watsonile
Kordamisküsimused aine ,,Tunnetuspsühholoogia ja käitumise regulatsioon" seminariks Meeled. Taju. Tähelepanu. Teadvus PSÜHHOFÜÜSIKA (meelte tundlikkuse mõõtmine) 1. Millega tegeleb psühhofüüsika ning kuidas see erineb psühhofüsioloogiast? Psühhofüüsika - sensoorseid protsesse uuriv psühholoogiateaduse haru, mille põhiprobleemideks on vastavuste leidmine ühelt poolt füüsiliste stiimulite omaduste, ja teiselt poolt vastava sensoorse kogemuse intensiivsuse ning kvaliteedi vahel. Psühhofüsioloogia uurib milliseid närviprotsesse teatud füüsikalised stiimulid tekitavad, psühhofüüsika, aga otsib vastavust füüsiliste stiimuli omaduste ja vastava kogemuse intensiivsuse ja kvaliteedi vael. (Psühhofüsioloogia uurib seda, milliseid närviprotsesse teatud
põhjustavad teisi, tunded on vaid kaasnähtus. Kriitika: välistab ideede olemasolu Monistlikud teooriad: 1) biheiviorism 2) identsusteooria- materialism 3) idealism Biheiviorism: * psühholoogia suund, mis uurib inimeste ja loomade käitumist * biheivioristid loobusid mõõdetamatu muutuja, teadvuse, kirjeldamisest ja hakkasid uuringutes kasutama mõõdetavaid suurusi- stiimuleid ja reaktsioone * biheivioristlikkus käsitluses on inimene mõjutatud keskkonnast tulevate stiimulite poolt stiimulreageering Loogiline biheiviorism: Seisukoht- Mida üldse tähendavad vaimsed mõtted? Vaimu seisundid on vaid teatud käitumisviisid. Kõiki vaimseid mõisteid saab ümber sõnastada väideteks, mis enam ei sisalda vaimseid mõisteid nt. malle ei salli korralagedust- ta koristab tihti Identsusteooria: Seisukoht- vaimseid protsessid on sarnased neurofüsioloogiliste protsessidega ajus. On olemas vaid materiaalne maailm mida saab kirjeldada loodusteaduste abil Kriitika:
Selle vereringe omapära- võrgustikust hormoonid ei lähe üldisse vereringesse, vaid otsekohe näärme hüpofüüsi. Liberiinid stimuleerivad eessagara hormoonide teket, statiinid pärsivad. 2) Hüpotalamuse kaks neurosekretoorset tuuma nucleus paraventrikularis ja nucleus supraopticus. Nendes kahes tuumas tekivad ADH ja oksütotsiin. Need kaks hormooni laskuvad piki supraoptilise ja paraventr aksonit valmiskujul tagasagarasse, tagasagarast vastavate stiimulite mõjul lähevad verre. Vahe: eessagara hormoonid eessagaras endas l ja s kontrolli all, tagasagara hormoonid hüpotalamuses.
22. Proovi defineerida mõiste „tähelepanu“? Mis on tähelepanu peamised omadused? Kirjelda peamisi tähelepanu liike. Tähelepanu on kognitiivne selektsioonimehhanism ajus, millele on iseloomulikud mahu või ressursi piirangud ja kindlate närvivõrgustike aktivatsioon erinevate tähelepanu allmehhanismide kaasatuse korral. Tähelepanu liigid: (kontrollitavuse järgi) Alt-üles - tahtmatu, reflektoorne, passiivne, eksogeenne, (väliste) stiimulite automaatne detekteerimine. Haaravad tähelepanu ootamatult ilmuvad ja uudsed objektid äratavad tähelepanu. (imelikud asjad, liikuvad asjad, metsikud loomad, eredad asjad, ilusad asjad, metallist asjad, sõnad, löögid, veri jne) Ülalt-alla - tahtlik, aktiivne, endogeenne, (inimese) enda sisemiselt suunatud (väliste) stiimulite detekteerimine. Tähelepanu kontrollseadistus: teatav režiim, mis määrab ära,
suunav ja koordineeriv piirkond, silmaliigutusi reguleerivad keskused, kiirusagara moodulsüsteemid(nt tp reguleerimise/ümberjagamise ja tähelepanu koondamise jaoks), parema ajupoolkera dominatsus aktivatsioonis 7. Millised on hemisfääride vahelised erinevused tähelepanu protsesside jaotumises? 8. Mil moel võivad eelnevad hoiakud ja teadmised (nn tähelepanu kontrollmehhanismi algseadistus; attentional control setting) mõjutada keskkonnas olevate stiimulite märkamist? 1) Märkame tulemust, mida ootame 2) Märkame seda, mis on meile tuttav/mõistetav 3) Ei pööra tähelepanu asjadele, mis pole varem kasu toonud 4) Pöörame tähelepanu asjadele, mis on toonud märgatavat kasu/kahju 9. Mida tähendab tähelepanu kallutatus? Too näiteid, mil moel võib tähelepanu olla kallutatud? 10. Nimeta või kirjelda stiimuleid või omadusi, mis on tavaliselt tähelepanu tõmbavad? · Intensiivsus
riskiteguriteks on ema alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, suitsetamine raseduse ajal, lapse väike sünnikaal ja hapnikuvaegus sünnitusel; turvatunde puudumine ja stiimulite vaene kasvukeskkond esimestel eluaastatel, soodustab hüperaktiivsuse kujunemist, halvendab häire kulgu nendel lastel, kel on olemas geneetiline eelsoodumus ATH suhtes. Samuti soodustavad häire väljakujunemist sagedased konfliktid peres, peresisene vägivald, vanemate
intensiivsusega keskendumisvõimet. Paljudel kergejõustiku aladel, nagu hüpped, visked, heited ja tõuked, aga ka laskmine jne, on oluline väga lühiajaliste keskendumisperioodide kordumine. Mõned alad, nagu sportvõimlemi- ne, sprint, kiirlaskumine jmt, nõuavad intensiivset, lühikeses perioodis kestvat keskendumist. Peale kestuse ja intensiivsuse on kasulik keskendumisvõime taga näha tasakaalu sisemiste ja väliste stiimulite vahel. Sportlane võib liigselt keskenduda näiteks oma tunnetele (sisemine), kaotades ülevaate konkurentide tege- vusest või ei suuda märgata füüsilisi objekte nagu pall, takistus vms. Loogilise jätkuna tuleneb siit keskendumise ulatus – suutlikkus haarata väikest või suurt arvu stiimuleid. Ilma keskendumisvõimeta on sportlase tegevus ebaefektiivne, st ta kaotab osa oma füüsilisest ja tehnilisest (li- haspinge ajastamine ja täpsus) suutlikkusest
harjumused, eelistused jne) - TAJUMULJEL (välimuses on teatud erinevused, mida algul ei tunne ära) on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsuset *püsivus ehk konstantsus RUUMILINE VASTASMÕJU (taju sõltub väga palju ruumilisest ja ka ajalisest vastasmõjust) (nt sama värvi kastide näide) - kontrast, värvus AJALINE VASTASMÕJU - kohanemisvõime ehk adaptatsioon (adapteerume erinevate stiimulitele) *positiivne adaptsioon (teatud stiimulite suhtes meil tundlikkus kasvab, infot vastuvõtvad närvirakud kohanevad uue olukorraga) *negatiivne adaptatsioon (närvirakkude väsimine – nt närvirakud on olnud pideva kõva muusikaga tegevuses ja ei kuule peale kontserti linnulaulu) *selektiivne adaptatsioon – (nt inimesed räägivad sosinal, siis tähelepanu suunates suudame me neid kuulda) VASTUSREAKTSIOONI keskmine viivitusaeg - nägemine 150-200ms - kuulmine 120-180ms - taktiilne 90-200ms
Nt: miks nende keha nii käitub või kuidas asjad tegelikult on. 18.)Millist seisukohta keha ja vaimu probleemis pooldas Smart? Põhjenda. Identsusteooriat - vaimne sõnavara osutab füüsikalisele nähtusele, ajule. Materialism ei ole olemas midagi mittemateriaalset: on vaid mateeria ning mateeria omadused. Vaim ja aju on identsed. Vaimuseisundi mõiste on selle mõiste, ükskõik milleks ta võib osutuda, mis on vallandatud inimeses teatavate stiimulite poolt ja mis omakorda vallandab teatavaid reaktsioone. "Teaduse arenedes me lihtsalt õpime rääkima sellest, mis toimub meie ajus" Keha on olemas, vaimu pole. 19.)Mida nimetas Berkley loodusseaduseks? Neid kindlaid reegleid, mille järgi vaim, millest me sõltume, tekitab meis aistingute ideid nimetatakse loodusseadusteks. 20.)Kas arvuti võib solvuda? Kui jah, siis kas see solvumine on samalaadne kui Teie oma? Põhjendage!
Sümfooniaorkester Toomas Vavilovi dirigeerimisel ja rahvusvahelise konkursi " Noor Muusik" laureaadid Mihkel Poll (klaver), Gina Maria McQuinness (viiul, Iirimaa), Heini Laankoski (tsello, Soome). Rahvusvahelisel konkursil "Noor Muusik" täitub käesoleval hooajal 10. tegevusaasta. 1996/97 aastal ellu kutsutud 7-13 aastaste viiuli-, tsello-, ja klaveriõpilaste võistumängimise eesmärkideks on klassikalise muusika propageerimine, noortele muusikutele stiimulite loomine ja rahvusvahelise taseme tutvustamine nii õpilastele kui ka õpetajatele. Konkurss on toimunud kaheaastaste intervallidega ja kujunenud mainekaks konkursiks kogu Euroopas. Kontserdil esitati järgmised teosed : Johannes Brahms (1833-1897).Akadeemiline avamäng op 80(1887) Kontsert viiulile, tsellole ja orkestrile a-moll op 102 Allegro Andante Vivace non troppo Pjotr Tsaikovski (1840-1893)
alternatiivne suhe ei vasta ootustele, on vähem hüvesid pakkuv kui olemasolev - Tehtud investeeringud suurendavad pühendumist suhtele Suhtlemise komponendid: tajumine, kommunikatsioon, mõjutamine (Krips, 2003; Argyle, 1994; McQuail, Windhal, 1993; Panici, Thomas-Maddox, 2000, Cialdini, 2001) Tajumine ja suhtlemine Tajumine on tunnetusprotsess, mille käigus kujuneb nähtustest terviklik tajupilt tänu stiimulite üksikomaduste integreerimisele. Tajumine hõlmab nii väliskeskkonnast saadavate signaalide (nt. sensuaalne parfüüm, närvilised liigutused) vastuvõtmist eri meelte (nägemine, kuulmine, haistmine, jt.) vahendusel, kui ka nende mõtestamist. Stiimulite tõlgendamine on edasiste käitumuslike, emotsionaalsete ja kognitiivsete reageeringute baasiks ehk tunnetus teisest inimesest mõjutab seda, millised tunded temaga
vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsuse põhjus · käitumise juhtija · väliselt nähtamatu, tulemuste põhjal konstrueeritav Iseloomujoonte olemasolu kriteeriumid: · käitumise sagedus · käitumise situatiivne ulatus · käitumise intensiivsus Iseloomujooned määravad potentsiaalsete käitumisvariantide hulga, keskkond determineerib konkreetse variandi. Iseloomujoon ja harjumused. Iseloomujoon on spetsiifiliste harjumuste
vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsuse põhjus · käitumise juhtija · väliselt nähtamatu, tulemuste põhjal konstrueeritav Iseloomujoonte olemasolu kriteeriumid: · käitumise sagedus · käitumise situatiivne ulatus · käitumise intensiivsus Iseloomujooned määravad potentsiaalsete käitumisvariantide hulga, keskkond determineerib konkreetse variandi. Iseloomujoon ja harjumused. Iseloomujoon on spetsiifiliste harjumuste
hakka roomama sügava kuristiku üle. Sellega Gibson selgitas kaasasündinud sügavuse tunnetuse ja kukkumise ohu vältimise. Teised teadlased töötasid välja alternatiivse teooria selle teooria suhtes. R. Gregory arvas, et tajumise pildid on konstruktsioonid, mis pärinevad osaliselt sensoorsetest andmetest ja osaliselt mälus säilinutest. U. Nayser'i arvates on lülitatud tajumise protsessi skeemid, uuringud ja stiimulid. Tajumise skeemid (sisemine esitlus) suunavad uuringud oluliste stiimulite järgselt ümbritsevasse keskkonda. Gregory selgitas Mueller-Layer'i illusiooni. Kujutades ette vasakut joont nagu toa sisemist nurka, aga paremat joont nagu hoone välisnurka, st vasakule ribile pilt on eemaldatud meilt, nii et liin tundub pikem. Veel üks alternatiivne teooria on seotud katsega modelleerida kognitiivseid inimprotsesse arvutis. D. Marr proovis modelleerida visuaalset tajumist, kuid täielikku edu ei saavutanud.
Absoluutsed läved: Alumine lävi minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu Ülemine lävi maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu Eristuslävi minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus Weber-Fechneri seadus ärritaja tugevuse kasvades aritmeetiliselt, kasvab taju geomeetriliselt 6.Aistingutega seotud nähtused (sensoorne isolatsioon, adaptatsioon, sünesteesia) Sensoorne isolatsioon absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine Ebaspetsiifiline tundlikkus samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga) Sünesteesia sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad) Adaptatsioon kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne)
ravimeetoditest, ka ravimite õigeaegse manustamise vajalikkusest. Aja möödudes patsient kirjutatakse haiglast välja ja talle tulevad järgi lapselapsed, kellele ta on endiselt vajalik. Mudel on indiviidikeskne ja ei käsitle tervist ja haigust ühiskondlikus perspektiivis. Inimese käitumine on teooria kohaselt tihedas seoses tema sisemaailmaga ja intel- lektiga, kuid elu erinevatel perioodidel indiviidi adaptatsioonivõime muutub. Olu- line roll on teoorias antud stiimulite mõjule, mis reguleerivad adaptatsiooni aktuaal- setes situatsioonides. Roy adaptatsiooni teooria vaatleb inimest psühho-sotsiaalsest küljest, kuid ei käsitle indiviidi isiksuse tundeid. Paljudes olukordades toimivad inimesed tunnete järgi, mi tihti määrab ühe või teise teo tulemuse. Näiteks patsient saabub haiglasse ebakaines olekus ja mis temaga juhtus ei mäleta. Ta on endasse tõmbunud, ei soovi kellegagi rääkida. Iseloomult on ta kinnine ini-
Õigus võib psühholoogiat kasutada ,,enda sees" või kaasatakse psühholoogia õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistega. Erinevused: *õigus lähtub teo lõpptagajärjest, psühholoogia lähtub käitumisest. *õigus suhestab inimese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega. *õigus seostab inimese käitumist tema vaba tahtega, psühholoogia aga väidab, et inimese käitumine on mõjutatud sisemiste ja väliste stiimulite kombinatsioonist. * õigus on ,,verbaalsuskeskne", psühholoogia on ,,käitumiskeskne" 2. Õiguse ja psühholoogia kitsamad kokkupuutevaldkonnad: kohtupsühholoogia, kriminoloogia, kriminaalpsühholoogia, juurdluspsühholoogia. Iga valdkonna lühiseloomustus ja põhilised uurimisvaldkonnad Kriminoloogia uurib kuritegevust kui sotsiaalset nähtust. Kriminaalpsühholoogia uurib kurjategijat. Juurdluspsühholoogia psühholoogia teadmisi kasutatakse kuriteo avastamisel.
Thorndike (18741949) · Assotsiatiivne tingitus (Krull E, 2000) 6 2. KLASSIKALINE TINGITUS Klassikalist tingitust seostatakse harilikult vene füsioloogi Ivan Pavlovi (18491936) avastusega. Pavlov uuris esimesena eksperimentaal meetodil õppimist. (Krull E, 2000) Klassikalisel tingimisel toimub õppimine siis, kui kaks sündmust esinevad ajas koos. Toimub stiimulite generalisatsioon stiimulid, mis on sarnased algsele tingitud stiimulile, hakkavad esile kutsuma sarnast reaktsiooni. Kõrgema järgu tingimiseks on tingitud stiimuli seostumine muu stiimuliga, mis hakkab esialgset reaktsiooni esile kutsuma.(TÜ Kliinikum,14.03.09) 2.1. KLASSIKALISE TINGITUSE OLEMUS Pavlovi avastatud klassikalise tingituse mehhanism on kõige hõlpsamini mõistetav tema katsetest
Freudi järgi on inimesel kolm strukturaalset elementi: id (saksa keeles es ehk tema), ego (saksa keeles Ich ehk tema) ja superego (saksa keeles über-Ich ehk ülimina. Id (tema) on inimese sünnipäraane, primitiivne osa, mis funktsioneerib alateadvuse tasandil ning on seotud ürgtungidega (näiteks toiduvajadus, unevajadus). Id pole vahetus kontaktis keskkonnaga ega muutu vastavalt inimese kogemustele, ta on vaba mis tahes (teadvuse) piiranguist. Id'ile on omane bioloogiliste stiimulite (eriti seksuaaliha ja agressiivsuse) põhjustatud energiakuhjumise kiire mahalaadimine ehk pingest vabanedes heaolu-ja mõnuseisundi saavutamine. Kui bioloogilise tekketaustaga tungid (seksuaalsus ja agressiivsus) ei leia rahuldust, toob see kaasa sisemise pinge ja takistuse isiksuse funktsioneerimisel. Id juhindub oma tegutsemises mõnuprintsiibist (tekkivale pingele üritatakse leida võimalikult kiire lahendus ja lõbu ning naudingut maksimeerides
kulgeb vastassuunaline (see tähendab ebameeldiv) järelreaktsioon. Stiimuli korduval esitusel hedonistlik reaktsioon veidi väheneb, vastandreaktsioon aga jääb muutumatuks. Seega korduval esitusel stiimuli summaarne hedonistlik mõju alaneb, äärmuslikel juhtudel isegi sedavõrd, et ülekaalu saavutab ebameeldiv järelreaktsioon. Selle vältimiseks soovivad naudinguga harjunud inimesed naudingut tekitavaid tingimusi järjest suuremal hulgal. Sama olukord võib olla ebameeldivate stiimulite korduval esitusel, kus lõpuks võib ülekaalu saavutada ebameeldivusest pääsemise meeldiv järelreaktsioon. Eluohtlike ettevõtmistega korduval katsetamisel alaneb ohust tulenev hirm ja ülekaalu saavutab rahulolu või nauding järjekordselt sooritatud eneseületamisest. Teiseks teooriaks on instinktidel ja tungidel põhinevad teooriad. See oli üks esimesi psühholoogilisi motivatsiooniteooriaid 19. sajandil, mille algatasid Sigmund Freud (1856
toidupala saamise vahel ehk teisisõnu tingitud refleks. Õppimise üheks ilminguks ongi see, kui mingist esialgu neutraalsest stiimulist (nt kella helin) saab tingitud stiimul. 3. Klassikalise tingituse kolm lähtealust- eristamine, üldistamine ja kustumine. Stiimuli üldistamine reageeritakse tingitud stiimuliga sarnasele ärritajale (helile, värvile). Üldistamise tekke tõenäosus on seda suurem, mida sarnasemad on stiimulid. Halb on see, et sarnased stiimulid võivad segi minna. Stiimulite eristamine leiab aset siis, kui kaks stiimulit hinnatakse sedavõrd erinevateks, et ühele reageeritakse ja teisele mitte. Õpitud üldistus säilib seda kauem, mida suurem ja selgem on eri käitumisviise tingivate stiimulite erinevus. Kustumine paljud tingreflektoorsed seosed taanduvad, kui neid ei kinnita. Teisisõnu toimub kustumine siis, kui varem tingitud reaktsioon nõrgeneb ja viimaks kaob. Reaktsiooni vaibumise tekkeks tuleb tingitud stiimulit esitada niisiis
Õppimise üheks ilminguks ongi see, kui mingist esialgu neutraalsest stiimulist (nt kella helin) saab tingitud stiimul. 3. Klassikalise tingituse kolm lähtealust- eristamine, üldistamine ja kustumine. Stiimuli üldistamine- reageeritakse tingitud stiimuliga sarnasele ärritajale (helile, värvile). Üldistamise tekke tõenäosus on seda suurem, mida sarnasemad on stiimulid. Halb on see, et sarnased stiimulid võivad segi minna. Stiimulite eristamine- leiab aset siis, kui kaks stiimulit hinnatakse sedavõrd erinevateks, et ühele reageeritakse ja teisele mitte. Õpitud üldistus säilib seda kauem, mida suurem ja selgem on eri käitumisviise tingivate stiimulite erinevus. Kustumine- paljud tingreflektoorsed seosed taanduvad, kui neid ei kinnita. Teisisõnu toimub kustumine siis, kui varem tingitud reaktsioon nõrgeneb ja viimaks kaob. Reaktsiooni
seisundite jälgimine ning kirjeldamine. Aristotelesi raamatu «Hingest» võib pidada esimeseks põhjalikuks psühholoogiaraamatuks. 19.sajand - psühholoogia nagu iseseisev teadus. - Eristusläve - minimaalne stiimul väärtuste erinevust, mida vaatleja on suuteline vähemalt 75%-l katsekordadest avastama. Inimese silm, sarnaselt teiste meeltega, ei taju stiimuli absoluutset suurust, vaid suhtelisi suurusi. Meie meeled on tundlikud madala intensiivsusega stiimulite suhtes ja muutuvad üha vähem tundlikuks, kui stiimuli intensiivsus kasvab. - Korrelatsioonikordaja - arv, mis iseloomustab seose tegevust. Korrelatsioon näitab, kui palju üks suurus sisaldab infot mingi teise suuruse kohta. Kokkuvõtte: - Psühholoogia kujunes iseseisvaks teaduseks 19.sajandil teisel poolel. - Inimese hinge- ja vaimuelu võib jõuda üldiste seaduspärasusteni, mida saab jäljendada täpsete arvuliste suhetega. Hinge astmed Aristotelese järgi:
· Vaatlus enese ja teiste vaatlus, tulemuste registreerimise meetodid · Vestlus/küsitlus/anketeerimine · Test kirjalikud, projektiivtestid ja käitumistestid · Kvantitatiivsed suure hulga indiviidide uurimine · Kvalitatiivsed vähese hulga põhjalik uurimine 4. Aistingu mõiste ja liigid -> Aisting keskkonna üksikomaduste meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. · Sensoorne isolatsioon absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine · Ebaspetsiifiline tundlikkus samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga) · Sünesteesia - sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad). · Adaptatsioon - kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne), uue ärritaja puhul suureneb (positiivne), valikuline alanemine (selektiivne)
Bioloogilised tegurid on seotud raseduse ja sünnitusega, kesknärvisüsteemi kahjustusega nakkushaiguste põdemise tagajärjel. Riskiteguriteks on ema alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja suitsetamine, ema haigused ja vigastused raseduse ajal, lapse väike sünnikaal ja hapnikuvaegus sünnitusel, samuti rasked traumad väikelapseeas. Lapsel on risk geneetiliselt, ebasoodsad keskkonnategurid võivad vallandada ATH. (6). Psühhosotsiaalsetest teguritest on olulised turvatunde puudumine ja stiimulite vaene kasvukeskkond esimestel eluaastatel. Samuti soodustavad geneetilise eelsoodumusega lastel häire kujunemist sagedased konfliktid peres, peresisene vägivald, vanemate psüühikahäired. (6). Soome eripedagoogide arvates on ATH põhjuseks 70-80% juhtudest pärilikkus, 10- 15% juhtudest raseduspatoloogia ja/või sünnitrauma, 10-15% juhtudest aju arengulised probleemid ja kromosoomi iseärasused ning 35% juhtudest ajutegevust kahjustanud haigused või traumad. ( Leino, M 2009: 24) 3
6. Peamised karjääriotsuste tegemise liigid (Ruppert&Ertelt). · Enamus otsuseid on mitteratsionaalsed. · Otsustamist mõjutavad tunded ja keskkond. - Parimale lähima variandi valik. - Otsustamine ühe/paari kriteeriumi alusel. - Lihtsaima/kättesaadavama variandi valik. - Teiste inimeste mõjutustel valimine. 7. Karjääri planeerimise strateegiad (Allen et al, 4). · Seotud karjääri planeerimisega tegelemise stiimulite ja motiividega. · Oportunistlik (väliselt juhitud). · Elumuutusest lähtuv. · Eneseanalüüsist lähtuv (sisemiselt juhitud). · Uuriv. 8. Mille poolest erineb 20ndates, 30ndates ja 40ndates inimeste lähenemine karjäärile? Mis on nende peamised mured, millega nad karjäärinõustaja poole pöörduvad? · 20ndates: Kõik on ees, võimaluste paljusus, proovimise vajadus, sotsiaalne surve,
annaabi.ee 
