..........................................4 8.Nupuribad................................................................................................................................................ 14 9.Põhitegevused lehtedega..........................................................................................................................14 10.Põhitegevused ridade ja veergudega......................................................................................................15 11.Enamkasutatavad hiirekursori tahendused.............................................................................................17 12.Aktiivne lahter ja lahtriplokid................................................................................................................17 13.Info sisestamine lahtritesse.................................................................................................................... 17 14.Andmeseeriate sisestamine....................................................
seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitsumatallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks.Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsiniku tunduvalt rohkem . Värvilistes metallides kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumi, vähemal määral niklit, tsinki, seatina, kroomi jne. Sulamitest on ehitusel enamkasutatavad pronks, messing ja duralumiinium. Malmid Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75%-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil (900...1100oc juures) saadavat koksi. Koks on samal ajal ka aktiivne lisand , mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest.
ja jõud on 9,8...29420 N. 16. Missugune peab olema mõõdetava katsekeha minimaalne paksus, võrreldes jälje sügavusega Brinelli kõvaduse mõõtmisel? Katsekeha minimaalne paksus ei tohi olla väiksem kui jälje 8-kordne sügavus. 17. Missugune nõue peab olema täidetud võrreldavate materjalide kõvaduse väärtuste saamiseks kõvaduse mõõtmisel Brinelli meetodil? Katsekeha minimaalne paksus ei tohi olla väiksem kui jälje 8-kordne sügavus 18. Missugused skaalad on enamkasutatavad kõvaduse mõõtmisel Rockwelli meetodil? Missugused on nendel juhtudel otsakud ja koormused? Enamkasutatavad skaalad on A, C ja D .HRA-koonus, koormus 588,4 N HRC-koonus, koormus 1471 N. HRD-koonus ,koormus 980,7 N 19. Millist otsakut ja koormust kasutatakse Vickersi meetodil kõvaduse määramisel? Kasutatakse neljatahulist teemantpüramiidi ja jõudu 9,8...980 N. 20. Selgitage tähiseid HBW ja HBS.
Pooljuhtideks nimetatakse elektrimaterjalide klassikalise liigituse alusel materjale, millede eritakistus on dielektrikute ja juhtide vahepealne, olles vahemikus 10-6...108 m. Pooljuhtmaterjalide eritakistus sõltub eelkõige koostisest (väga olulised on lisandid), valmistamise tehnoloogiast ja välismõjudest (temperatuur, elektriväljatugevus, valgustatus jne.). Pooljuhid on kas keemilised elemendid või keemilised ühendid. Pooljuhtelemente on üldse 13, kuid enamkasutatavad on germaanium, räni, seleen, telluur, arseen ja fosfor. Germaanium (Ge) on perioodilisussüsteemi IV rühma element, välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C. Temast valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel 60...+70 °C. Räni (Si) on sama rühma element, hallikas, kõva, habras ja metalse läikega, sulamistemperatuur 1415 °C
Dioktüülftalaat) ja fosforhappe estrid (nt. Trikresüülfosfaat). Kasutatakse ka rasvhapete estreid, kloreeritud parafiine, kummides pehmenditena mineraalõlisisd. Vähem kasutatakse polümeerseid plastifikaatoreid PEG, alifaatsed polüestrid, elastomeerid. Sisemise plastifitseerimise meetodiks on kopolümerisatsioon (nt. Vinüülatsetaadiga etüleeni kopolümeer, akrülaatide kopolümeerid). Plastifikaatorid on plastitööstuses koguseliselt enamkasutatavad lisaained, seda peamiselt PVC puhul. Plastifikaatori ülesandeks on suurendada põhiolemuselt jäikade polümeermaterjalide plainduvust ja elastset deformeeritavust. Plastifikaatori tulemusena paraneb ka löögikindlus, töödeldavus ja alaneb klaasisiirdetemperatuur, s.t. et materjal ei ole tavakasutuses habras. Plastifikaatorite abil võib materjali viia ka värvainete pigmente ning sageli toimivad need koos kiirguse või soojuse stabilisaatoritega andes sünergilise efekti.
MÕISTED Toidu nimetus Peab andma võimalikult konkreetse ja põhjaliku ülevaate kasutatavatest kuum- ja külmtöötlusvõtetest. Toiduained/toorained Toiduaine nimetus ei tohi olla eksitav. Kindlasti tuleb ära nimetada ka vesi. Kõik toiduained tuleb eraldi välja tuua! Samuti tuleb toiduaine nimetuses ära mainida, millise töötlusastmega on tegemist. Ühik kalkulatsioonikaardil Enamkasutatavad ühikud on: kg, L, tükk/kilogramm (tk/kg) Bruto ostukaal Toiduaine algkaal, ehk kaal enne puhastamist jn. Neto kasutuskaal Kaal peale puhastamist. Kasutuskaal ehk neto on 100 kao %. Tooraine (neto) kokku Tooraine (neto) kokku näitab, kui palju neto kaalus kasutati antud ühe portsjoni toidu valmistamiseks toiduaineid kokku. Tooraine (neto) ei tohi olla kunagi väiksem kui portsjoni kaal. Portsjoni kaal On ühe portsjoni kaal e. väljatulek, mis serveeritakse koos kõikide lisanditega
võrreldes jälje sügavusega Brinelli kõvaduse mõõtmisel? Katsekeha minimaalne paksus ei tohi olla väiksem kui jälje 8-kordne sügavus. 3. Missugune nõue peab olema täidetud võrreldavate materjalide kõvaduse väärtuste saamiseks kõvaduse mõõtmisel Brinelli meetodil? Selleks jõu ja kuuli läbimõõdu suhe k = 0,102 F/D2 peab olenevalt materjalist olema kas 30; 15; 10; 5; 2,5 või 1 (tabel 2.1) 4. Missugused skaalad on enamkasutatavad kõvaduse mõõtmisel Rockwelli meetodil? Missugused on nendel juhtudel otsakud ja koormused? Metalsete materjalide korral leiavad kasutamist enamasti A-, B- ja C-skaala, pehmete sulamite ning plastide puhul H-, R-, M28 skaala. Tüüpiline kasutusala terase puhul on C-skaala, Al-sulamite korral B-skaala, kõvasulamitele korral A-skaala ning plastide puhul M-skaala Skaala HRA Koonus- 588N , kõvasulamid Skaala HRB Kuul 980N , Cu, Al ja FE sulamid 5
Joodise korrosioonikindlus ja joonpaisumistegur peavad olema enam-vähem samad mis põhimetallil. Detaili pinna sulamise vältimiseks peab joodise sulamistemperatuur olema vähemalt 60...100 0 madalam kui põhimetallil. Sulamistemperatuuri järgi jaotatakse joodised madalasulamistemperatuuriga (1450...4500C) ja kõrgesulamistemperatuuriga (450...10000C). Praktikas nimetatakse neid vastavalt pehmedjoodised ja kõvadjoodised. Pehmejoodistest on enamkasutatavad tinapliijoodised tina sisaldusega kuni 95%. Pehmejoodisena võib kasutada ka 300... 3500C-se sulamistemperatuuriga tsinkjoodist (92...940 tsinki, 5,5...7,5% tina, 0,5% pliid). Ka väikese, kuni 10%-se hõbeda sisaldusega hõbejoodis on madala sulamistemperatuuriga (180...3100 C). Kõvajoodistena käsutatakse peamiselt mitmesuguseid vasesulameid tsingiga. Tugeva jooteliite saamiseks on vaja, et vedel joodis märgaks joodetavaid pindu hästi ning, et need oleks oksiididest täiesti puhtad
varasema surma korral/õnnetusjuhtumikindl-makstakse välja surma korral,osaline hüvitus invaliidistumise korral/tervisekindl-kulud,mida haigekassa ei kompenseeri Millised on reklaami puudused?-kaupadel on kõrgem hind-reklaamikulud maksavad kinni tarbijad/ostetakse kaupu,mida muidu ei sooviks- ostetakse proovimiseks/massimeedia ei pruugi olla objektiivne ja vaba-neid mis toovad suurt raha , ei kritiseerita Missugused on enamkasutatavad reklaamistrateegiad?-lööklause-kõlab uhkelt ja ilusalt , kuid sisu pole või on väga väike/mõistusele-reklaamis tehakse puust ja punaselt ette/tunnetele suunatus-a)tuntud inimeste kasut-kui kuulsus kasutab võid ka sina kasut b)karjainstinkt-kui sa seda ei osta , siis ei kuulu meie hulka c)populaarsus-kui seda kaupa osta,siis saad kuulsaks Tarbijakaitse ajalugu- Tarbijakaitseamet tunnustas esimesene USA president Kennedy 1962.a.15.märtsil, kui kinnitati tarbijate põhiõigused
PÄÄSTJA KAITSERIIETUS ALUSPESU • PUUVILLANE MATERJAL ON KEHALE KÕIGE MUGAVAM • LASEB KEHAL “HINGATA” • EI HAKKA KÕRGETEL TEMPERATUURIDEL SULAMA PÄÄSTJA KAITSERIIETUS VAHERIIETUS • MUGAV • ERISTAVAD SOOJUSKIIRGUSE JA KÜLMA • IMEVAD ALUSPESUST TULEVA NIISKUSE ENDASSE JA JUHIVAD SELLE EDASI VÄLIMISTESSE RIIETE KIHTIDESSE • TOPELTRIIDEST ÕLAOSA PÄÄSTJA KAITSERIIETUS KUSTUTUSRIIETUS • VÄLISKIHT • NIISKUSBARJÄÄR • TERMOVOODER ENAMKASUTATAVAD KUSTUTUSRIIDED KOOSNEVAD KAHEST OSAST: • PÜKSID • JAKK PÜKSID KOOSNEVAD: • PÜKSTE OSA • TRAKSID • LUKK • TASKUD • PÕLVETUGEVDUSED • HELKURID JAKK KOOSNEB: • JAKI OSA • HÕLMADE KINNITUS (LUKK, NÖÖBID VM) • KAPUUTS • KAELUS • VARRUKA OTSTES OLEVAD SOONIKUD • TASKUD • TUGEVDUSED • HELKUR-RIBAD KIIVRISUKK • SUKK KATAB KOGU PEA,VÄLJA ARVATUD NÄO OSA SILMADEST SUUNI • SEE OSA NÄOST KAETAKSE SUITSUSUKELDUMISEL HINGAMISAPARAADI
1890a. C.L.Coffin patenteeris metallelektroodi 1904.a. O. Kjellberg võttis kasutusele kattega metallelektroodi 1912 a. E.G.Budd kasutas esmakordselt punktkeevitust autokere keevitamisel 1928.a. A. Alexander kasutas esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne.Tänapäeval enamkasutatavad elekterkeevituse liigid on: ? käsikaarkeevitus ? keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) ? kontaktkeevitus ? plasmakeevitus 3 Elektrikeevitus 1.Põkkliide – kõige levinum keevitusliide. Kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide jm keevitamiseks (joonis 1.a). 2.Ülekatteliide – kasutatakse õhukese lehtmetalli kokkukeevitamiseks (joonis 1.b). 3.Vastakliide – kasutatakse ruumiliste konstruktsioonide valmistamiseks (joonis 1.c). 4
1. Algab sageli aeglase sissejuhatusega 2. Teemad on kontrastsemad 3. Töötlus ja kogu teos pikem 19. saj kasutasid heliloojad-romantikud programmilist sümfooniat- teose aluseks oli mõni ajaloo sündmus või kirjanduslik teos instrumentaalkontsert-kolmeosaline teos soolopillile ja orkestrile, I osa on sonaat-allegro vormis Instrumentaalkontserdi tekkepõhjuseks oli avaliku kontsertelu väljakujunemine 18. saj. Esimesed kirjutas Antonio Vivaldi. Klassikaliseks kujundas W. A. Mozart. Enamkasutatavad soolopillid on klaver, viiul. Klassikalise instrumentaalkontserdi eelkäijaks oli 17.-18. sajandil concerto grosso, kus väike rühm soolopille oli vastandatud orkestrile.
vähima täpsusega mõõtearvu täpsus. Näiteks 2 m x 3,2 m = 6 m2 Rohkem kui 2 suurusjärku (100 korda) ühest suuremaid või väiksemaid arve väljendame 10 astmetena standardkujul. Standardkuju tähendab, et 10 ees olev kordaja algab nullist erineva ühelisega. Näiteks 1200=1,200·103 ; 0,00345=3,45·10-3 Ühiku kümnekordseid või kümnendosi väljendatakse eesliidetega, milledest meil enamkasutatavad on detsi- 10-1 senti- 10-2 kilo- 103 milli- 10-3 mega 106 mikro- 10-6 giga- 109 nano- 10-9 tera- 1012 piko- 10-12 RAHVUSVAHELINE MÕÕTEÜHIKUTE (SI) SÜSTEEM Põhiühikud
Mida nimetatakse piirmõõtmeks? Tuua näiteid nimimõõtmest koos piirhälvete ja piirmõõtmetega. Mida nimetatakse mõõtme tolerantsiks? Tuua näiteid nimimõõtmest koos piirhälvetega, arvutada mõõtme tolerants. Kuidas defineeritakse ava ja võlli toote elementi mõõtmestamisel ja tolereerimisel? Mida käsitleb ISO286 standard? Mida näitab tolerantsijärk? Mitu tolerantsijärku on kasutusel ISO 286-1:2010 standardi järgi? Mis on masinaehituses enamkasutatavad tolerantsijärgud? Mida näitab täht tolerantsi tähistuses? Mida nimetatkse istuks. Nimetada 3 istu liiki. Milles seisneb ava- ja võllipõhise istu süsteemi erinevus? Tuua istu analüüsi skeemi näiteid ava- ja võllipõhistest võllide süsteemidest. Millist tüüpi iste eelistatakse kas ava- või võllipõhiseid ja miks? Millise toote elemendi tolerantsijärk peab olema väiksem, kas ava või võlli oma ja miks? Milleks kasutatakse geomeetrilisi tolerantse
võrguga sünkroniseeritud vaheldiks (inverteriks). Võrguga sünkroniseeritud alaldid ja vaheldid vajavad töötamiseks võrgupinge olemasolu. Voolu kulg ühest muunduri harust teise ja ventiilide sulgumine toimub sisendpingete mõjul s.t. tegemist on loomuliku kommutatsiooniga. Tüüritavad alaldid ja võrguga sünkroniseeritud vaheldid moodustavad pööratava süsteemi s.t. ühed ja samad tüüritavad muundurid võivad üldjuhul töötada nii alaldina kui vaheldina. Enamkasutatavad muundurite lülitused on standardiseeritud. Muundurite (alaldite ja vaheldite) põhilülitused ja saksa standardi (DIN) kohased tähised on järgmised: ù ühefaasiline poolperioodmuundur M1, ù ühefaasiline keskväljavõttega muundur M2, ù kolmefaasiline keskväljavõttega muundur M3, ù hefaasiline sildlülituses muundur B2, ù kolmefaasiline sildlülituses muundur B6. Esimesel kohal olev täht näitab lülituse tüüpi (M- keskväljavõttega lülitus, Bsildlülitus),
(Suures sümfooniaorkestris, alates 19. saj. kõiki puhkpille neli ja ka keelpille topelt neljane koosseis) Klaver ei ole sümf. orkestri pill. 18. saj. lõpuks vahetab ta välja peaaegu täielikult klavessiini. Klaveril paremad kõlaomadused: dünaamika-võimalused, sõltub sõrmepuudutuse tugevusest ja karakterist (legato-seotult, staccato-järsult eraldatult), pedaalid muudavad kõlavärvi (parem - kõlaavarus, pikendab kõla; vasak - kõla pehmemaks, tuhmimaks) Enamkasutatavad vormiskeemid teoste loomisel peale sonaadivormi: Variatsioonivorm - A A1 A2 A3 ... A-teema, A indeksiga teema teisend ehk variatsioon Rondovorm - A B A C A ..., kus A on refrään ja B, C, ....on episoodid A B A - vorm A B C - vorm A B - vorm Vokaalsuurteosed. Luuakse endiselt missasid, reekvieme, oratooriume, passioone, kantaate, oopereid
Nikolai Bernardos 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: Oscar Kjellberg kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: · käsikaarkeevitus · keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) · kontaktkeevitus · plasmakeevitus 3 Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest
a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga Nikolai Bernardos 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: Oscar Kjellberg kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: käsikaarkeevitus keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) kontaktkeevitus plasmakeevitus 3 2. Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude
sisselõikega KCU löögisitkus. KÕVADUSTEIMID: 1.Milliseid otsikuid ja koormusi kasutatakse kõvaduse mõõtmisel Brinelli meetodil? Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetatavasse materjali karastatud teraskuul läbimõõduga (D) 10; 5; 2,5; 2; 1 mm jõuga (F) 9,8...29430N (1...3000kgf). 2.Kas katsekeha minimaalsel paksusel on Brinelli meetodi puhul piiranguid? Katsekeha minimaalne paksus t ei tohi olla väiksem kui jälje 10kordne sügavus (t>10h). 3.Missugused otsikud on enamkasutatavad Rockwelli meetodil kõvaduse mõõtmisel? Missugused on nendel juhtudel otsikud ja koormused? Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse jälje sügavuse järgi teraskuuli läbimõõduga 1,588mm (1/16'') ja jõuga 980N (100kgf) skaala B või teemant kõvasulamkoonuse tipunurgaga 120 ° ja jõuga 580N (60kgf) või 1470N (150kgf) materjali sissesurumise teel vastavalt skaalad A ja C. 4.Missugune otsik ning koormused on kasutusel Vickersi meetodil kõvaduse määramisel?
1890a. C.L.Coffin patenteeris metallelektroodi 1904.a. O. Kjellberg võttis kasutusele kattega metallelektroodi 1912 a. E.G.Budd kasutas esmakordselt punktkeevitust autokere keevitamisel 1928.a. A. Alexander kasutas esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne.Tänapäeval enamkasutatavad elekterkeevituse liigid on: · käsikaarkeevitus · keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) · kontaktkeevitus · plasmakeevitus Enamik inimesi on kokku puutunud vajadusega keevitada: kas parandada midagi purunenut või ehitada midagi uut. Kui tegemist on keeruka tööga, siis pole valikut tuleb leida meister, kes aitab. Tuleb aga tõdeda, et selliseid meistreid, kelle poole pöörduda, pole palju
20c) kõva pinnakattega ( TiN; TiCN, TiC )[21;38]. Kivipuuridega on võimalik puurida kivi, betooni, jt mineraalseid ehitusmaterjale. Lisaks puuridele võib drelliga puurimisel kasutada mitmesuguseid lõikureid (Joon. 22) ja augusaage (Joon. 22). Nimetus lühike pikk Soon Kruvikeeraja paksus x laius mm Philips PH Pozidriv PZ Torx TX Torx BO Kuuskant KRUVIKEERAJAOTSIKUD Tabelis on ära toodud enamkasutatavad kruvikeerajaotsikud. Soonega kruvide keeramiseks mõeldud kruvikeerajaotsikud tähistatakse numbritega mis näitavad tema paksust ja laiust millimeetrites näit. 1,0x5,5. Philips ja Pozidriv otsikud tähistatakse numbritega 0 4 (0 on kõige väiksem). Torx otsikud tähistatakse numbritega 5 60 (5 on kõige väiksem). Kuuskantotsiku tähistuses olev number näitab tema mõõtu millimeetrites. PANE TÄHELE ! 1. Puurimisel kasuta kaitseprille. 2
Mind juhendasid sealsed kõik pagarid ja kondiitrid, kuna pidin mõlemaid töid tegema ja seal ei olnud ka palju töölisi. Tootmise üldtehnoloogia praktika ajal Tooraineid oli seal väga palju ja väga erinevaid. Tähtsamad ja rohkem kasutatavad nendest olid jahu, margariin, vesi, maitseained, muna, seemned, vahukoor jne. Enamasti mõõdeti kõike kaalu järgi, kuid osasid asju võeti ka liitrites (nt: piim, vahukoor vahepeal). Enamkasutatavad töövahendid olid taignarullid, jagaja, krats, kausid, pintsel, nuga, koogilabidas, sõel, plaadid, jne. Masinad mida seal kasutati olid segamismasinad (3 eri mõõtu ja erinevate visplitega), konteinerahi, köögikombain, mikser, kaalud, elektripliit, toitude hoidmiseks külmkapid ja külmkirst ja toitude kohvikusse saatmiseks kasutati minilifti. Tööülesanded ja töökirjeldused
Kristallstruktuuri järgi võib süsiniku ja raua sulam olla: tsementiit, austeniit, martensiit või perliit. Ühes tükis terases on tavaliselt esindatud kõik kolm. Süsinikusisaldus teeb raua kõvemaks ja suurendab tunduvalt tõmbetugevust, kuid teras on rauast rabedam. Legeerterased Legeerterased sisaldavad peale raua ja süsiniku veel legeerivaid lisaaineid, mis parandavad mitmeid terase omadusi. Enamkasutatavad legeerivad terased on : nikkel, kroom, mangaan, räni, vask ja volfram. Vask Keemiline element vask (Cuprum, Cu), kristallstruktuur tahkkeskendatud kuubiline võre. Punakas-kollaka värvusega metall, tihedus 8920 kg/m3 , hea elektri- ja soojusjuht (eritakistus 1.7·10-8 Wm). Sulamistemperatuur 1084.62 °C. Välistingimustes tekib vase pinnale aja jooksul rohekas kattekiht (paatina) [15.08.04], mis kujutab endast
Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: · käsikaarkeevitus · keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) · kontaktkeevitus · plasmakeevitus Argoonkeevitus ehk TIG-keevitus Keevitatav materjal: Al,Cu,Fe,Ss TIG (tungsten inert gas) keevitus on keevitamine sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. Rahvakeeli lihtsalt argoonkeevitus. Kasutamine: Kaarleek põleb sulamatu volframelektroodi ja põhimaterjali vahel.
Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kiellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioonkeevitus jne. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: • käsikaarkeevitus • keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) • kontaktkeevitus • plasmakeevitus Kaitsevahendid Elektrikeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid mis kaitsevad keevitajat sulametalli, räbu pritsmete, keevituse soojustoime ja muude mõjutuste eest. Parimaks kaitseriietuseks on spetsiaalne kombinesoon. Selle
· Ruut-teras · Latt-teras · Leht-teras (pakus >4mm) · Plekk (paksus väiksem kui 4mm) võib olla tasapinnaline või reljeefne, must-või tsingitud plekk . · Torud võivad olla õmbluseta(peenemad), valtsõmblusega või keevisõmblusega(jämedad), mustad või tsingitud · Võrdkülgne nurkteras · Erikülgne nurkteras · Karpteras · Topelt T-teras (I-teras) · Rööpad · Mitmesugused eriprofiilid Tõmmatud toodetest enamkasutatavad on : · Traat ; terasest, vasest, alumiiniumist · Peenemad ümarterased · Peenemad torud (teras, vask, alumiinium) Valatud toodetest on enamik valmistatud malmist, pronksist või alumiiniumist : · Kanalisatsioonitorud (malmist) · Torude liitmikud · Mitmesugused ahjutarbed · Keskküteradiaatorid · Kraanid ja ventiilid (peamiselt pronksist) Sarrusteraseks nimetatakse terasvardaid, võrke või karkasse, mis betooni valamisel asetatakse tema sisse
aastate algusega 25%. Lisaks sellele väärtustatakse üha enam saastevaba energiatootmist; päikeseenergia ei saasta õhku CO2-ga, seega ei soodusta kasvuhooneefekti. Fossiilse energia hind tõuseb tulevikus tunduvalt tänu igasugustele saastemaksudele ja ka sellele, et antud energialiigi varud on lõppemas. Taimse päritoluga biomassist on energia tootmisel (muundamisel otseselt põletatavana või töödelduna) enamkasutatavad puit ja selle töötlusjäätmed, turvas (taastuvuse piires), energeetilised põllukultuurid jm. Üks põllul kasvatatav energiataim on raps. Viimase seemnetest pressitakse õli, mis sobib kasutamiseks kas kütteks või mootorikütusena. Ka võsa saab kütusena kasutada. Ta raiutakse maha ja pistetakse masinasse, mis oksad ühtlaselt ära purustab ja purustatud materjali konteinerisse suunab. Kütus transporditakse spetsiaalselt selleks kohandatud katlamajadesse
Värvide liigitus Veevabad värvid õlivärvid , lakkvärvid, pulbervärvid Vesivärvid liimvärvid, lubivärvid, silikaatvärvid Emulsioonvärvid polüvinüülatsetaatvärvid, akrüülvärvid, glüftaalvärvid, stüroolbutadieenvärvid Õlivärvid Need värvid on pigmentide ja täiteainete suspensioonid. Sideainena kasutatakse värnitsaid(taimeõlid), segavärnitsaid ja tehisvärnitsaid. Tehisvärnitsatest on enamkasutatavad pentaftaal - ja glüftaalvärnitsad. Värvikelme kvaliteedi parandamise eesmärgil lisatakse õlivärvidelevaikaineid. Õlivärvid on hea nakkuvusega ilmastikukindlad ega nõua alusvärve. Kuivavad 48 tundi toatemperatuuril. Õlivärvid ei läigi ega ole vigastustekindlad. Lakkvärvid e emailvärvid Need värvid on pigmente sisaldavad lakid. Kuivades moodustavad lakkvärvid kõva läikiva kelme. Kasutatakse õlilakkvärve, alküüdlakkvärve, epoksüüdlakkvärve, nitrolakkvärve jne. Osa
gentaalidel, ragaadid tagumisel komissuuril ja kliitorise piirkonnas, valge tükiline tupeeritis 3 Primaarse premenstruaalse sündroomi diagnoosikriteeriumid on: sümptoomide esinemine ainult enne menstruatsioone, sümptoomid peavad kaduma(leevenema) menstruatsiooni alguses, sümptoomid on erinevad indiviiditi, sümptoomid halvendavad märgatavalt patsiendi elukvaliteeti, sümptoome esineb 6 eelnevast menstruaaltsüklist 4 puhul 3 Kombineeritud pillide enamkasutatavad mitte-kontratseptiivsed kõrvaltoimed on menstruaaltsükli reguleerumine, menstruatsioonaegse vereerituse vähenemine, akne vähenemine 3 Menstruatsioonitsükli häirete diagnostikas kasutatakse menstruaalkalendrit, tsüklilisi hormonaalseid uuringuid, tupe tsütohormonaalseid teste, emakaõõne prooviabrasiooni 3 Endometrioosi sümptomideks on sekundaarne düsmenorröa, valulik suguelu, viljatus 3 Günekoloogilise patsiendi kõige sagedamini esinevad kaebused on
puidus olevate lahtiste kiudude maha lihvimine. See muudab puidu pinna ühtlaseks ja viimistlusmaterjale peale kandes(näiteks peitsides) jääb toon palju ühtlasem. Selleks kasutatakse erinevaid lihvmasinaid(lintlihvpink, trummelihvpink, taldlihv jne) või tehakse seda käsitsi. Liivapaberi jämedused sõltuvad puuliigist ja soovitavast lõpptulemusest. Tavaliselt 100-320 ISO. Abrasiivpaber ehk lihvpaber on abrasiivipulbriga kaetud paber pindade lihvimiseks. Enamkasutatavad lihvpaberid on nr 100, 120, 150, 180 ja 220. Mida suurem on lihvapaberi number, seda peenemate terakestega ta on. Alustada lihvimist suuremateralise lihvpaberiga (nr120). Niisutada puidu pind ja lasta kuivada. Kui puit on täielikult kuivanud, lihvida pind uuesti peenemateralise lihvpaberiga (suurem number nt 180). Lihvida alati pikki puidusüü suunda. Vaigu eemaldamine Vaiguplekke saab oluliselt vähendada, kui pesta oksakohtade ümbrust vee ja
(Loogna jt 1998: 20-21). Kehatemperatuuri mõõtmine võib olla aeganõudev osa ambulatoorses pediaatrilises ravis, sest see võib põhjustada lapsele stressi ega ole alati täpne. Kohtadel, kus palaviku mõõtmine toimub, peab nahk olema terve ja puhas. Kui mõõdetavas piirkonnas esineb turset ja nahk on punane, võib seal olla põletik ning see tõstab paikset temperatuuri. (Loogna jt 1998: 24). Kaenlaalune, rektaalne, oraalne ning kõrva trummikile piirkonnad on enamkasutatavad kehatemperatuuri mõõtmiseks. (El-Radhi 2014: 91). Imikutel on sobivamateks kohtadeks palaviku mõõtmiseks on kubemevolt ja pärasool. Kubemevoldist mõõtmisel asetatakse kraadiklaas voldi vahele, pärasoolest mõõtes tuleb laps keerata küljele, määrida termomeeter vaseliiniga ning viia see 2-3 cm sügavusele pärasoolde (Loogna jt 1998: 26). Parim asend palaviku mõõtmiseks on istumine või lamamine, sest nii on termomeeter paigal ja ei saa nihkuda (Loogna jt 1998: 25).
Liigitus on tinglik, kuna sama aine võib erinevates olukordades olla kas lahusti või vedeldi Põhimõte on selline, et vedeldina kasutada odavamaid aineid kui lahustid Lahustite omadused Lenduvus – vedelal kujul oleva lahusti võime aurustuda Eristatakse : kiired, keskmised, aeglased Mida kiirema lenduvusega lahusti on, seda kiiremini viimistlusmaterjal kuivab – suurem tööviljakus Aeglane lahusti võimaldab viimistlusmaterjalil paremini laiali valguda Enamkasutatavad lahustid Vesialuselistes materjalides on lahustajaks vesi Lahustibaasilistes materjalides orgaanilised lahustid Enamkasutatavad lahustid : Alkoholid Atsetaadid Ketoonid Aromaatsed ühendid Lisaained Lisaainete ülesanne on anda viimistlusmaterjalidele täiendavaid omadusi Lisaained on : Plastifikaatorid Katalüsaatorid Täiteained Pigmendid Matistavad lisandid Plastifikaator Plastifikaatorid – ained, mis suurendavad
........................................... 11 1 3 Sissejuhatus: Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kjellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on: • käsikaarkeevitus • keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG) • kontaktkeevitus • plasmakeevitus Keevitusviisi kasutatakse kõikide keevitatavate metalsete materjalide puhul: mittelegeer-, madallegeer- ja kõrglegeerterased, Al-, Cu- ja Ni- sulamid. Sõltuvalt keevitatavast materjalist valitakse kaitsegaasi liik. Ehk sulatatakse kaks metalli omavahel kokku kasutades keevitusseadeldist protsessis mig-mag keevitust.
Enamikes arenenud riikides on seadusega määratud, milliseid lisaaineid ja millistes kogustes on lubatud kasutada. Need peab ära näitama ka pakendil. Ka Eestis on mõningaid lisaaineid kasutatud aastakümneid, kuid tarbijal ei ole sellest aimu. Alates 1. jaanuarist 1995 peavad pakendatud toiduainete pakendil olema näidatud kasutatud lisaained rühma ja lisaaine nimetusega või EL maades kehtiva numbrilise koodiga /E- numbritega/. Enamkasutatavad toiduainete lisaained Lisaained jaotatakse nende toime alusel rühmadesse. Mõni lisaaine võib toimida ka näiteks nii konservandina kui ka antioksüdandina. Tuntumad lisaainete rühmad on: · toiduvärvid E 100 ....E 199 · konservandid E 200 ... E 299 · antioksüdandid E 300 ... E 399 · emulgaatorid, stabilisaatorid ja paksendajad E 400 ... E 499 · mitmesugused muud lisaained alates E 500 Konservandid Toiduained võivad rikneda kahel viisil
· Ava - mistahes haarav (seestpoolt mõõdetav) toote element · Võll - mistahes haaratav (väljastpoolt mõõdetav) toote element 8. Mida käsitleb ISO286 standard? Rahvusvahelist tolerantside süsteemi. ISO süsteem on eelkõige mõeldud silindrilistele detailidele, kuid on rakendatav ka teistele analoogsetele mõõtmetele. 9. Mida näitab tolerantsijärk? Mitu tolerantsijärku on kasutusel ISO 286-1:2010 standardi järgi? Mis on masinaehituses enamkasutatavad tolerantsijärgud? Tolearntsijärk (IT) näitab tolerantsivahemiku laiust ehk piirmõõtmete vahet ehk mõõtme täpsust. Standardi ISO 286-1:2010 kohaselt on kasutusel 20 TOLERANTSIJÄRKU IT01...IT20 1. IT01 - IT6 täppisseadmetes: mõõteriistad kaliibrid, kiirekäigulised laagrid jt ; 2. IT5 ... IT12 detailide istamisel: tööstuses koostamisel olulised mõõtmed; 3. IT11 ... IT16 pooltooted; 4. IT16 ..
üheaegselt vastama ühe talvise ja ühe suvise mootoriõli nõuetele. Mida suurem on viskoossuse klassi tähistav number seda viskoossem on õli ja vastupidi. Igale klassinumbrile vastab teatud viskoossusega õli. Mootoriõlide viskoossus määratakse 100°C ja ühe klassi õlil on määratud max ja min viskoossus selle temperatuuri juures. Mootoriõlide valikul tuleb lähtuda mootori valmistanud firma nõuetest. Soovitatakse kasutada poolsünteetilisi ja sünteetilisi mootoriõlisid. Enamkasutatavad mootoriõlid meie kliimas on aastaringsed mineraalõlid SAE 10W 40, SAE 10W 30, SAE 5W 30, SAE 15W 40. Poolsünteetilised mootoriõlid on SAE 5W 30, SAE 5W 40. Sünteetilised mootoriõlid on SAE 5W 50, SAE 0W 40, SAE 10W 50. Viskoossuse seisukohalt parem mootoriõli on alati see, millel on väiksem viskoossus. Kuna viskoossuse klassid seonduvad viskoossusega, siis on nii käivitamise kui ka mootori kulumise ja kütusekulu
protsessi on sündimus, suremus ja ränne ehk inimeste elukoha vahetused. · Loomulik iive on sünni- ja surmajuhtumite vahe. Rändesaldo antud piirkonda mujalt saabunute ja mujale lahkunute vahe. Koguiive saadakse loomuliku iibe ja rändesaldo summana see näitab rahvaarvu muutumist antud piirkonnas. Demograafiline info · Rahvastiku koosseis ehk struktuur. Antud territooriumi elanikud jaotatakse teatud näitajate abil rühmadesse. Enamkasutatavad on sooline ja vanuseline koostis ja seda väljendatakse üldjuhul rahvastiku püramiididena. Demograafiline info · Leibkond määratleb inimesi, kes jagavad ühist eluaset ja peamisi söögikordi (sotsiaal-majanduslik näitaja). · Perekond on määratletud sugulussidemete põhjal (sündimine, abiellumine, ka adopteerimine) ning on seaduse ja tavaga reguleeritud. · Tuumperekonna moodustavad vanemad koos lastega Kaks peamist (dünaamilist)
Vees lahustumatu rasva- ja õlimustuse eemaldamiseks pindadelt on puhastusvahendile vaja lisada orgaanilisi lahusteid. Neid kasutatakse puhastamisel kolmel viisil-puhta lahustina, puhastusvahendina, mis baseerub peamiselt lahustil ning lisandina pesu- ja puhastusvahenditele. Orgaaniliste lahustite kasutamisel peab olema väga tähelepanelik, kuna nende kerge aurustuvus teeb nad äärmiselt tuleohtlikuks. Enamkasutatavad lahustid on: Süsivesinikud- puhastusvahendites kasutatavad süsivesinikud on tavaliselt naftaproduktid ja nende segud. Süsivesinikud on kergestilenduvad ja veeslahustamatud vedelikud, mis eemaldavad õli- ja rasvamustust. Lahustid on ohtlikud, kui need puutuvad kokku nahaga ning ka aurudena sisse hingates. Lahustid imenduvad organismi suhteliselt kergesti läbi naha, mis võib põhjustada allergiat. Alkoholid- need on universaalse toimega. Tänu OH-rühmale lahustavad alkoholid polaarseid
pikema spektri). Dispersiooni arvuliseks hindamiseks kasutatakse erinevatele lainepikkustele λ1 ja λ2 vaatavate murdumisnäitajate vahet n λ1 - n λ2. Vesiniku spektri F-joonele (λF = 486,1 nm) ja C-joonele (λC = 656,3 nm) vastavate murdumisnäitajate vahet n F-nC nimetatakse keskmiseks dispersiooniks ja kahele mistahes muule kindlale spektrijoonele vastavate murdumisnäitajate vahet eridispersiooniks (neist enamkasutatavad on nF - nD ja nH - nC, kus λD = 589,3 nm on naatriumi spektri kahe väga lähedase kollase joone lainepikkuse keskmine ja λ H = 396,8 nm- kaltsiumi spektri violetse joone lainepikkus). Aineid iseloomustatakse sageli ka suhtelise n F nC nD 1 nD 1 n F nC
kütuseelemendid on ühendatud järjestikku. Tüüpiline kütuseelement on umbes 5 mm paksune plaat. 400 üksikust kütuseelemendist 230 V pinget andev patarei on kuni 3 meetri paksune. Gaase reaktsiooniks sisse- ja ärajuhtivad kanalid kinnitatakse kütuseelemendi külge tihenditega. Peab olema tagatud kanalite elektriline isoleeritus ja soojuspaisumine. Võib olla ka, et gaasid juhitakse sisse ja ära kütuseelemendi sisemiste kanalite kaudu Kütuseelemendi tööpõhimõte: Enamkasutatavad kütuselementide tüübid AFC leeliselektrolüüdiga kütuseelement. Töötemperatuur 60...90 °C. Elektrolüüdiks on 30% kontsentratsiooniga KOH lahus. Reagentideks on puhas hapnik ja vesinik. Kasutatakse kosmosesõidukites. Vajab ülipuhast vesinikku ja hapnikku. PEMFC, ka PEM prootonivahetusmembraaniga (polümeerelektrolüütmembraaniga) kütuseelement. Tahkest polümeerelektrolüüdist õhuke plaat asetseb kahe peenikesi
takistused ja samuti ka maanduse suhtes (M). Elektrimootori mõõtmisel kantakse protokolli faasijuhtmete (A, B, C) vahelised ning faasijuhtmete ja korpuse (maandatav osa, M) vahelised takistused. Mootori klemmkarbis on kolme mähise kuus otsa, millest mõõtmiseks kasutatakse ühe poole otsi. Valgustil mõõdetakse juhtmestiku ning vooluahela ja maandatava osa vahelist takistust (on üks faasjuhe, A ja üks neutraaljuhe, 0 ning maanduseks korpus, M). II OSA: Maandustakistuse mõõtmine Enamkasutatavad meetodid maandustakistuse mõõtmiseks on järgmised: 1) amper-voltmeetrimeetod; 2) kompensatsioonimeetod; 3) kolme elektroodi meetod. 1 2 3 4 Joonis 7.3. Maandustakistuse mõõtur KEW-4105A: 1 – LCD ekraan (maksimaalne näit 1999); 2 – Mõõtmise indikaator; 3 – Testilüliti; 4 – Funktsioonilüliti.
Kasutatakse puitdetailide liimimisel. · Kaseliinliim valmistatakse kuivatatud piimavalkudest, mis jahvatakse pulbriks koos lubjaga. Lahustub külmas vees ja kasutatakse värvides, pahtelsegudes ja puitdetailide liimimisel. · Kliistrid saadakse tärklisest. Kasutatakse tapeedi ja teiste õhukeste materjalide liimimiseks. Vaikliimid koosnevad lahustiga vedeldatud vaigust ja mõnikord ka kõvendajast. Enamkasutatavad on: · PVA- · EPO- · fenool-aldehüül- · ja polüuretaanliimid Saab liimida peaaegu kõike (ka metalle). Lakid, värvid · Lakkideks ja värvideks nimetatakse sellised vedelal kujul esinevaid kooslusi, mida kantakse pinnale õhukese kihina (tavaliselt 25...600 um). · Moodustavad õhukesi tugevaid kelmeid, mis on tugevasti ühendatud pinnaga, millele nad annavad välimuse ja püsivuse välismõjude vastu.
Poldipea ja/või mutri ning kinnitatava detaili kontaktiala suurendamiseks, kinnitatava detaili pinna kaitseks poltliite pingutamisel. Millal võib tekkida keermesliite lukustamise vajadus? Tsükliliselt koormatud keermesliidetel on lõdvenemise oht ning nad võivad vajada lukustamist. Kuidas vähendada keermesliite lõdvenemiseohtu?Keermesliite suurem telgjõud, pinnakatted ja pinnatöötlused. Nimetada tänapäeval enamkasutatavad keermesliidete lukustamise meetodid. Hõõrdejõudude suurendamine liite detailide kontakspindadel. Piiraja kasutamine. Keermeliimi kasutamine Mis asjaolud põhjustavad keermesliite tõrkumist? Keermedliide lõdveneb tüklilistel (vibratsioon-) koormustel, keermesliite mõni element deformeerub või puruneb. Tuua näiteid keermesliidete elementide kahjustustest ja nende kahjustuste põhjustest (sisepinged)? Keermesliide puruneb keerme
Sisukord 1. Analooginfo, digitaalne info, ADC, DAC ja helikaart (14, 327-335) .................................... 2 2. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid (41-79) ................................................................. 3 3. Enamkasutatavad järjestiskeemid (80-124) ............................................................................ 4 4. Protsessori struktuur: käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, juhtautomaat ja operatsioonautomaat (125-132) ..................................................................................................... 5 5. Konveier protsessoris ja mälus (163-167 mälu + 184 cpu) .................................................... 8 6. Vahemälu (Cache) (171-182) ..........................
Write-back, kirjutatakse põhimällu vahemälu bloki asendamisel, DMA või mõne teise siinihõive õigusega seadme pöördumisel antud aadressil või ka kui ei ole piisavalt kaua andmeid põhimällu kirjutatud (Pentium). Probleem vahemälu initsialiseerimine pärast RESET-i. Kus on juba vajalik mälust loetud info ja kus juhuslik sisselülitamisel kujunenud kood? Lihtsaim lahendus lisa bit (dirty bit) initsialiseeritakse resetiga. Enamkasutatavad kombinatsioonskeemid. Kombinatsioonskeemid on sellised skeemid, milles andes kindla sisendväärtuse on võimalik välja arvutada väljundväärtus.st määrata üheselt. Enim kasutatavad skeemid võivad olla näiteks SUMMAATORID; VÕRDLUSSKEEMID; KOODIMUUNDRID; MUXID; DEKOODRID; ALU. Teades sisendite loogilisi väärtusi antud ajahetkel saame vastava Boole`i funktsiooni kaudu arvutada väljundi väärtuse. Puudub sõltuvus eelmistest sisendite väärtustest. Pinumälu.
sellest sõltuvad keraamiliste materjalide füüsikalis-mehaanilised omadused eelkõige. Tehnokeraamikat on raske paagutada, sest materjalide tihendamiseks vajalikud difusiooniprotsessid on raskendatud. Seepärast kasutatakse tehnokeraamikas vähem normaalrõhul e. Rõhuta paagutust, mis metallipulbrist toodete puhul on tavaline. Ta sobib vähemvastutusrikaste detailide valmistamiseks, eelkõige protsessi odavuse tõttu. Tehnokeraamika valmistamisel on paagutusviisidest enamkasutatavad aktiveeritud paagutamine, survepaagutamine, kuumpressimine jt. -7- 8.1Täiendav töötlemine Sageli pole vormimise ja sellele järgneva paagutamise teel võimalik saada vajaliku kuju ja täpsuse ning siledusega tooteid. Seepärast tuleb tehnokeraamikat mõnikord täiendavalt töödelda. Suure kõvaduse ja hapruse tõttu on seda raske teha ja seetõttu töömahukas ja kallis. Käesoleval ajal kasutatakse tehnokeraamika töötlemiseks mitmeid meetodeid,
(annavad pikema spektri). Dispersiooni arvuliseks hindamiseks kasutatakse erinevatele lainepikkustele 1 ja 2 vaatavate murdumisnäitajate vahet n 1 - n 2. Vesiniku spektri F-joonele (F = 486,1 nm) ja C-joonele (C = 656,3 nm) vastavate murdumisnäitajate vahet nF-nC nimetatakse keskmiseks dispersiooniks ja kahele mistahes muule kindlale spektrijoonele vastavate murdumisnäitajate vahet eridispersiooniks (neist enamkasutatavad on nF - nD ja nH - nC, kus D = 589,3 nm on naatriumi spektri kahe väga lähedase kollase joone lainepikkuse keskmine ja H = 396,8 nm- kaltsiumi spektri violetse joone lainepikkus). n F - nC Aineid iseloomustatakse sageli ka suhtelise dispersiooniga või selle nD - 1 nD - 1
· lakibensiin 39. Kriidiga või lubjaga värvitud laepuhul sobilik eeltöötlus: · eemaldada vana kiht mehhaaniliselt · kruntida kuivvärviga · pahteldada niiskete ruumide pahtliga 40. Levinuimaks pigmendiks lateksvärvis on: · karoliin · raudoksiid · titaandioksiid 41. Vesilahusel värvi kile on täiesti kuiv ning saavutanud oma lõpliku tugevuse umbes paari tunni jooksul: · õige · vale · enamasti õige 42. Enamkasutatavad sideained värvides on: · linaõli · alküüdvaik · tsement 43. Õlivärvidel on iseloomulik: · pikk kuivamis aeg · kiire kuivamine · pind kriidistub ja pleekib 44. Läikeastme suurenedes: · langeb värvi pesukindlus · tõuseb värvi pesukindlus · värvi pesukindlus ei muutu 45. Vesivärvide lahustid on: · tärpetiin · lakibensiin · vesi 46. Pigment annab värvile: · värvi (tooni)
17. Millised on enamlevinud CAD tarkvarad? 18. Mida tuleb jälgida CAD joonestamisel? 19. Milleks kasutatakse CAM tarkvara? 20. Millised on CAM tarkvarade võimalused? 21.Millised on enamlevinud CAM tarkvarad? 22.Nimeta laastueraldamisega NC/CNC tööpinke. 23.Nimeta spetsiaalseid NC/CNC tööpinke. 24.Millisteks töödeks kasutatakse CNC horisontaalfreespinke? 25.Millisteks töödeks kasutatakse NC treipinke? 26. Miks on CNC vertikaalfreespingid enamkasutatavad pingid? 27. Millist reeglit kasutatakse koordinaadistiku määramisel? 28. Millised on CAD/CAM/CNC tehnikas kasutatavad põhikoordinaadid ja pöördteljed? 29.Milliste tähtedega tähistatakse põhikoordinaadid ja pöördteljed? 30.Millistes suundades toimub lõikeriista liikumine 2- teljelisel CNC pingil? 31.Millistes suundades toimub lõikeriista liikumine 3 teljelisel CNC pingil? 32.Millistes suundades toimub lõikeriista liikumine 4 teljelisel CNC pingil? 33
määratud koostisse kuuluvate faasidega. Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev, teine plastne ja elastne. Armatuur ehk sarrus (reinforcement) on KM kõva ja tugev faas, mis annab KM-le tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Maatriks (matrix) on KM plastne ja elastne faas, mis annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide vahel. 11. Plastmaatrikskomposiitmaterjal: maatriksi ja armatuuri enamkasutatavad materjalid, KM üldised omadused. PMKM eelised ja puudused. Plastmaatriks (polümeermaatriks) PMKM on komposiitmaterjal, mille maatriksiks on polümeer.Selliste komposiitmaterjalide peamine eelis, võrreldes teiste komposiitmaterjalidega, on valmistamise lihtsus, odavus ja madal tihedus. Puuduseks on piiratud töötemperatuur, suhteliselt madal nihketugevus ja jäikus. Suurest polümeeride nomenklatuurist leiab komposiitide valmistamiseks peamiselt ühe liigi-
annaabi.ee 
