Armastuse kunst Erich Fromm Erich Fromm • Elas aastatel 1900-1980 • Sündis juudi perekonnas, sai 22-aastaselt filosoofiadoktori kraadi • Oli saksa-ameerika psühhoanalüütik, filosoof ja sotsioloog, Frankfurdi koolkonna esindaja, üks neofreudismi rajajaid • Püüdis lahendada Karl Marxi ja Sigmund Freudi õpetusi, kritiseerides teravalt mitmeid Freudi seisukohti • Võttis kasutusele mõiste “tarbimisühiskond” • Mitmed tema teosed olid 20.sajandi ühiskonnakriitilise esseistika bestsellerid
Armastuse kunst Erich Fromm Erich Fromm (1900-1980) Oli psühhoanalüütik ja filosoof Arutles oma töödes eraldatuse ja võõrandumise, inimese sotsiaalse seisundi ja mõttelaadi üle Armastus ning selle eri vormid - emaarmastus, isaarmastus, vennaarmast us, jumalaarmastus, enesearmastus ja erootili ne armastus Autori arvates selleks, et olla võimeline armastama, peab teadma teooriat, praktikat ja leidma aega ehk olla jäägitult pühendunud E.Frommi arvates on armastus kunst nagu puusepatöö või maalimine Armastust peab õppima Kõik inimesed on võimelised armastama, kuid selleks peavad nad vaeva nägema Suhteline on see, keda armastatakse Palju mõtteid on väljatoodud ka piiblist Tänan tähelepanu eest!
Isiksus Erich Frommi Radikaalhumanistlik psühhoanalüüs Airin N X klass Tartu Raatuse Gümnaasium Erich Fromm (23. märts 1900 18 märts 1980) Erich Fromm sündis oma vanemate ainsa lapsena 1900. aastal Frankfurdis Maini ääres. Tema isa oli ärimees, vanaisa aga süvausklik rabi. Noorukina uuris Fromm innukalt judaismi pühasid tekste, õppides peale selle ka mitmeid väljapaistva talmudisti käe all. Kõrghariduse omandas Fromm Heidelbergi ja Müncheni
Erich Fromm Armastuse kunst Armastuse olemus Kui tahame armastust, peame seda õppima nagu igat teist kunsti. Ometi õpitakse seda harva armastusest peetakse tähtsamaks raha, võimu vms. Õppimisväärseks peetakse ka vaid seda, millega saab raha teenida, aga armastus hingele on siis kasutu luksus, millele pole õigust palju energiat kulutada? Armastamine sõltub inimese arenguastmest, see eeldab, et in on üle saanud enesekesksest võimuihast. Armastus on ka tee inimeraldatusest ülesaamiseks. Inimese sügavaim vajadus on üle saada eraldatusest, vabaneda üksilduse vanglast. Kunagi on nad seotud olnud emaga, kes oli justkui üks hinge-ja kehapool nendest, aga järjest enam iseseisvutakse. Suur armastus? Arvatakse, et sõgeda armumise suurus, teineteise järele hull olemine ongi suure armastuse tõend, ometi võib see näidata vaid inimeste eelnenud üksioleku ulatust. Armastuseobjektid arvatakse, et kui midagi peale ühe ei armastata, siis on see sü...
Armastuse kunst Erich Fromm Kas armastus on kunst ? Põhjused, mis viivad suhtumiseni, et armastuses ei ole midagi õppida: 1) Armastuse nägemine probleeme esmajoones olla armastatud valgusel, allles siis tuleb armastamine, inimese enese võime armastada. 2) Armatus sõltub eelkõige objektist, mitte aga armastamise võimest. 3) Segadus, mis valtiseb armumise ja püsiva armastuse vahel / siis armastuse püsimise vahel.
sarnane Jungi personale. Teine on vahekiht. See on antisotsiaalne ja alateadlike tungidega, jõhker, sadistlik, agressiivne, vari. Kolmas on süvakiht, tuum, tegelik mina. Siit tuleb võime siiraks armastuseks, self. Ühiskond piirab üksikisikut. Inimene ei saa neid kolme vabalt väljendada. On vaja revolutsioone, nt majanduslik, seksuaalne jms. Pilet 9. Neofreudistid. K. Horney. Freudi mõtete pooldajad ja liitlased. Arvestasid ka kultuuri ja ühiskonna elemente. Tuntumad on Erikson, Fromm, Horney. Horney oli esimene feministlik psühholoog, tegeles ka kultuurilise eripäraga, uuris neurooside teket, mõjutatud ka idafilosoofiast. Väidab, et laps sünnib ärevus/rahutustundega nt esimese hingetõmbega võitleb elu eest, see tekitab stressi, mis on psüühika üks põhiomadustest. Sellest tundest vabanemise soov on põhiline motivaator. Püüeldakse alati kahe põhitendentsi suunas. 1) Püüe turvalisuse ja ohutuse poole 2) Püüe soove ja vajadusi rahuldada
ja pere loomisega seotud. Kui ollakse rahul kõigega, siis positiivne. Tahetakse olla kasulik, kui ei olda, siis enesessetõmbumine. 8) 60-... eluaasta ego terviklikkus ja ahastus- hakatakse elu üle järgi mõtlema, esimese puhul aktsepteeritakse, et elu on elatud ja ei kahetseta valikuid, teise puhul kahetsetakse ja kardetakse. Kõik etapid tekivad eelmiste tulemusena. 11. Fromm Võõrandumise mõiste lisaks majanduslikule- ei kontrolli oma lõpp-produkti on sotsiaalpoliitiline otsus ühiskonnas ei loe ja psühholoogiline inimene muutub kaubaks, kuidas kedagi enda huvides ära kasutada. Lootev inimene ülim võime on armastada. Erinevad armastuse liigid : vanemlik, vennalik-õelik, erootiline, enesearmastus ja jumalaarmastus. Isiksuses käsitleb vajadusi : suhtlemisvajadus armastus positviine, türannia
sarnane Jungi personale. Teine on vahekiht. See on antisotsiaalne ja alateadlike tungidega, jõhker, sadistlik, agressiivne, vari. Kolmas on süvakiht, tuum, tegelik mina. Siit tuleb võime siiraks armastuseks, self. Ühiskond piirab üksikisikut. Inimene ei saa neid kolme vabalt väljendada. On vaja revolutsioone, nt majanduslik, seksuaalne jms. Pilet 9. Neofreudistid. K. Horney. Freudi mõtete pooldajad ja liitlased. Arvestasid ka kultuuri ja ühiskonna elemente. Tuntumad on Erikson, Fromm, Horney. Horney oli esimene feministlik psühholoog, tegeles ka kultuurilise eripäraga, uuris neurooside teket, mõjutatud ka idafilosoofiast. Väidab, et laps sünnib ärevus/rahutustundega nt esimese hingetõmbega võitleb elu eest, see tekitab stressi, mis on psüühika üks põhiomadustest. Sellest tundest vabanemise soov on põhiline motivaator. Püüeldakse alati kahe põhitendentsi suunas. 1) Püüe turvalisuse ja ohutuse poole 2) Püüe soove ja vajadusi rahuldada
Neurotism kui isiksuse omadus kujuneb – emotsionnalsest stabilsust Neurootikut iseloomustab – konflikt realmina ja idiaalmina vahel Meistel hakkab noormehe ees kui naistel ….- …… inteligentsus??? Vaimsete võimete variatiivsus on suurem- meistel Daisen on mõiste, mis kuulub –eksistentsiaalne psühholoogia Erick Fromm armastuse tüpoloogias on – 5 armastusetüüpi Miller-dollard ettekujumise jargi on neurotiliised sümptoomid- õpitud reaktsioonid ärevuse Howard Gardner intelligentsuse kontseptsioon sisaldab järgmisi metodeid- lingvistiiline / kehaline/ intrapersonalne intelligentsus Cattel isiksuse kirjeldamise P-tehnika on oma seisund- idiograafiline lähenemine Spearmani intelligensus teooria sisuks on ettekujutus, et vaimne võimekus – sõltub:
teadvustamine Eesmärk: vabaneda idealiseeritud mina-st Eneseanalüüs: intellektuaalne ja emotsionaalne. Psühhoteraapia efektiivsuse tunnused · vastutuse võtmine oma elusse puutuv otsustatakse ise · sisemine vabadus elatakse vastavuses oma sisemiste väärtuste ja normidega · spontaansus vaba emotsioonide läbielamine · pühendumine tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine Psühhodünaamiline paradigma Erich Fromm (1900 - 1980) Sotsio-psühhoanalüütiline lähenemine Fromm, E. (1941). Escape from Freedom. Fromm, E. (1955). The Sane Society. Fromm, E. (1956). The Art of Loving. I. Eksistentsiaalsus · vabadus - eraldatus ja isoleeritus inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine · põgenemise viisid:
teadvustamine Eesmärk: vabaneda idealiseeritud mina-st Eneseanalüüs: intellektuaalne ja emotsionaalne. Psühhoteraapia efektiivsuse tunnused · vastutuse võtmine oma elusse puutuv otsustatakse ise · sisemine vabadus elatakse vastavuses oma sisemiste väärtuste ja normidega · spontaansus vaba emotsioonide läbielamine · pühendumine tegevustesse, tunnetesse jne. jäägitu pühendumine Psühhodünaamiline paradigma Erich Fromm (1900 - 1980) Sotsio-psühhoanalüütiline lähenemine Fromm, E. (1941). Escape from Freedom. Fromm, E. (1955). The Sane Society. Fromm, E. (1956). The Art of Loving. I. Eksistentsiaalsus · vabadus - eraldatus ja isoleeritus inimeseks olemine - üksildus (loneliness) surm individuaalsus · üksilduse probleemi lahendus: a) põgenemine sõltuvusse b) baasvajaduste rahuldamiseks vastava ühiskonna loomine · põgenemise viisid:
· mitmed uuringud (näit Barbara Fredrickson jt) osutavad: negatiivsed emotsioonid ja stress toovad kaasa organismi, eriti südame-veresoonkonna läbipõlemist, positiivsed seevastu vähendavad kehalisi riske, sh neutraliseerivad varasemat stressi mõju · Ruut Veerhoven, Selingman ,,Õnne komponendid" · Uurimisvaldkonnad: Positiivne ellusuhtumine, haaratud, Väärtustatud osalemine Humanistlik psühholoogia · Carl Rodgers, Abraham Maslow, Erich Fromm · Fookus subjektiivsel kogemusel, holistlikul inimesekäsitlusel, kvalitatiivsetel meetoditel, teraapial, nõustamisel · Soov inimest kirjeldada, mõista ja aidata kui terviklikku indiviidi Maslow:Eneseteadvus "Eneseteostus: annete, võimete, potentside jms täielik kasutamine ja rakendamine" (246)
Mõjutamise kunst Manipuleerimist tuntakse ka kui mõjutamise kunsti. Igaühes meis on manipulaatorit nii vähemal kui ka rohkemal määral. See on tingitud keskkonnast, kus me elame ning inimestest, kes meid ümbritsevad. Manipulaator Inimene, kes rakendab, kasutab või kontrollib enese maksmapaneku kaudu ennast ja teisi nagu asju Nüüdisaegne manipulaator arenes ajal, mil me orienteerusime turumajandusele. Eric Fromm: esemeid võib tükeldada ja mõjutada neid kahjustamata. Inimest ei saa tükeldada teda hävitamata või kahjustamata Manipuleerimise põhjused Fredrick Perls peab üheks peamiseks põhjuseks inimese igavest konflikti iseendaga. Teadlikult või alateadlikult usub inimene, et tema pääsemine on teiste kätes. Samas ei usalda ta täielikult teisigi. Sarnaneb lapsega, kes sõidab libedast mäest alla, hoides kaaslase hõlmast kinni, püüdes teda seejuures isegi
Neal Miller - agressiivsus, prosotsiaalsus. Freud. Leonard Berkowitz - agressiivsus ja prosotsiaalsus. Albert Bandura - sotsiaalse õppimise teooria. Bobo nukk, agressioon. Stanley Milgram - allumine, järeleandmine. Milgrami katsed elektrisokiga. Robert Zajonc - hoiak ja tuntus. Mida tuttavamaks saab stiimul (hieroglüüf), seda positiivsem hoiak. Robert Cialdini - mõjustamispsühholoogia. Muzafer Sherif - üks sotsiaalpsühholoogia aluspanijaid. Eksperiment valgustäpiga. Poistelaager Erich Fromm - armastuse käsitlemine. Martin Seligman - õpitud abitus. Eksperimendid koerte ja hiirtega. Julian Rotter - sotsiaalse õppimise teooria, kontrollikese (internaalne/eksternaalne) Irving Janis - grupimõtlemine. Gustave Le Bon - massipsühholoogia. Abraham Maslow - inimese vajaduste süstematiseerimine. Gordon Gallup Jr - Peeglikatse, eneseteadvus. George Herbert Mead - Peegelmina teooria. Leon Festinger - sotsiaalse võrdluse teooria. kognitiivne dissonants-kaks vasturääkivat ideed.
Freud näeb inimest mõjutatuna: 1) Id- naudinguprintsiip 2)ego-reaalsusprintsiip 3)superego - (moraal, sotsiaalsed normid,) südametunnistus, ideaalne mina. Freudi meetodid: unenägude analüüs-manifeseerunud(mida me unes näeme ja kuidas sellest aru saame) ja latentne sisu (mida meiepoolt nähtud sündmused tegelikult tähendavad) vabad assotsiatsioonid ülekanne hüpnoos Alfred Adler: Individuaalpsühholoogia rajaja, võimutung vs alaväärsustunne, sünnijärjekord Erich Fromm: psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord. Biheiviorism: J.B. Watson sisend > must kast > väljund Teatud käitumiste rakendamiste kaudu saame inimeste edaspidist käitumist suunata meile sobivas suunas. Klassikaline tingimine Operantne tingimine E. Thorndike õppimisseadused: tagajärje seadus, äsjasuse seadus, harjutamise seadus. Sarrustamine (reinforcement) B.F. Skinner *Kinnitamine/Tasustamine (suurenda käitumist) -Positiivne -Negatiivne (põgenemine/aktiivne vältimine)
"..Cicero "Sõja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas külvad, nõnda lõikad."..Cicero "Kaheldes jõuame tõeni."..Cicero "Tähtis pole võit, vaid osavõtt."..Pierre de Coubertin "Suur leek süttib pisikesest sädemest."..Dante "Saatanat pette pole patt" Daniel Defoe "Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on tulumaks." Albert Einstein "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sõda vältimatu." Albert Einstein "Edukas revolutsionäär on riigimees, edutu - terrorist." Erich Fromm "Kui kuulen sõna "kultuur", siis haaran revolvri järele." Joseph Goebbels "Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang Goethe "Juhtidel veab, et inimesed ei mõtle." Adolf Hitler "Igal asjal on lõpp ja algus." Horatius "Riik- see olen mina!" Louis XIV "Parim kaitse on rünnak." Ovidius "Palju rääkida ja palju öelda on 2 ise asja." Sofokles "Tark armastab õppida, aga loll õpetada." Antov Tsehhov "Kui ihkad rahu, siis valmistu sõjaks." Vegetius
Psühholoogia Sigmund Freud ja Carl Gustav Jung 10 fakti 1. Freudi võib pidada klassikalise psühhoanalüüsi leiutajaks/aluse panijaks. Jung kui tema õpilasena arendas seda teooriat ning pani aluse analüütilisele psühhoanalüüsile. 2. Freud jagas psüühika teadvustatuse alusel kolmeks: teadvuses (psüühika aluspinnal), eelteadvuses (teadvuse piirimaal) ja alateadvuses (psüühika sügavamates kihtides). 3. Arendati välja ka jagunemine motiveerivate jõududega: · Id sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid, seotud füsioloogiliste protsessidega · Ego otsustab, milliseid vajadusi ja mis viisil rahuldada · Superego kultuurinormide ja väärtuste kogum, mis omandatakse (süütunne tähtis) 4. Psühhodünaamika on vastandlike jõudude koosmõju tagajärg. Tähendab, et tunded ja emotsioonid on koguaeg aktiivsed ning bilansist välja minnes tekib tu...
"Armastuse kunst" - Erich Fromm Peatükis, "Vanemate ja laste vaheline armastus", oli juttu enamjaolt ema- ja isaarmastusest. Loomulikult on vaja lapsel armastust mõlemalt vanemalt ja õigetes "kogustes". Lapse areng ei lähe just kõige optimaalsemat teed, kui need ei ole tasakaalus. Laps hakkab edasises elus otsima kõigist tingimusteta emaarmastust või ei oska seda üldse vastu võtta. Meeste ja naiste rolled ema pakub lapsele tingimusteta armastust, armastust lapsele sellepärast, et laps olemas on. Isalt peab aga armastuse välja teenima ning isa peab olema lapsele abistavaks isiksuseks. Peatükis tuli välja kui tähtis on mõlema vanema armastus kasvavale lapsele. "Unenägude tõlgendamine" - Sigmund Freud Lugesin sellest, et miks me ärgates unustame ära suurema osa unenägudest, kuid on inimesi, kes mäletavad neid väga selgelt, isegi selliseid unenägusid, mis olid paarkümmend aastat tagasi. Kõige tähtsamaks põhjuseks oli see, et me unust...
· "Jenseits des Lustprinzips" (1920) inglise keeles: "Beyond the Pleasure Principle" · "Das Ich und das Es" (1923) inglise keeles: "The Ego and the Id" · "Die Zukunft einer Illusion" (1927) inglise keeles: "The Future of an Illusion" Psühhoanalüüsi teoreetilisi käsitlusi on mitmeid. Ka Freudi enda käsitlused muutusid mõnevõrra juba tema eluajal. Mitmed Freudi õpilased ja kolleegid (Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Erich Fromm jt.) arendasid Freudi ideedest lähtudes oma käsitlusi ja teooriaid. Psühhoanalüüsi teooriale tuginevad ka paljud psühhoteraapia koolkonnad. Erinevused seisnevad peaasjalikult erinevate aspektide suuremas või vähemas tähtsustamises. Psühhoanalüüsi on hiljem püütud mitmeti revideerida, näiteks Gilles Deleuze`i ja Felix Guattari poolt arendatud skisoanalüüs püüab eemaldada sellest perekonnadraama elemente, Jacques Lacani psühhoanalüüs
Ei pea olema palju raha, kui on olemas sind ümbritsevate inimeste hoolivus. Materjaalses sfääris tähendab andmine seda, et ollakse rikas. Inimene, kes suudab anda rohkem, kui võimalik, on tegelikult jõukam, kui see, kes hoiav kiivalt oma varandust. Viimased on psühholoogiliselt vaesed, vaatamata sellele, kui palju neil tegelikult olemas on. Kes iganes on võimeline andma, on rikas. Nii on arvanud saksa filosoof Erich Fromm. A.H.Tammsaare ,,Tões ja Õiguses" on selgelt näha, mida tähendab vaimne rikkus. See kes pole oma elu jooksul kunagi tundnud midagi sellist, mis rikastaks teda vaimselt, on jäänud ilma millestki enneolematust. Vargamäe Andresel oli armastav naine, kuigi ta ise eriti jõukas ei olnud, ta tegi päevast päeva rasket tööd, saamata nautida oma kätega tehtut. Naabrimees Oru Pearu oli aga üsna heal järjel, naine teda aga ei armastanud, kuna tal olid
J. N. Howardi tuntuimate filmimuusikate hulka kuuluvad: King Kong (2005) Batman Begins (Batmani Algus) (2005) The Dark Knight (Pimeduse Rüütel) (2008) Green Lantern (Roheline Latern) (2011) Hunger Games (Näljamängud) (2012) Snow White and the Huntsman (Lumivalgeke ja Huntsman) (2012) 3. Stalingrad (ingl. k Stalingrad) 1993 Režissöör: Joseph Vilsmaier Stsenaristid: Jürgen Büscher, Christoph Fromm, Johannes Heide, Joseph Vilsmaier Filmimuusika: https://www.youtube.com/watch?v=YdvP_2hVE04 Filmimuusika filmi lõpus: https://www.youtube.com/watch?v=N-L9ZGFCN7s Filmimuusika autor: Norbert J. Schneider Norbert J. Schneider on sündinud 25. mail 1950. Aastal. Ta on Saksa ärimees, helilooja, muusikateadlane ja muusikaõpetaja. Heliloojana on ta tuntud Saksamaal oma filmi tööstuses filmimuusika kirjutajana, olles
sest tunnen, et oskan antud teemal sõna võtta. Teadmised ning informatsioon jõuavad minuni raskesti, kui mul pole nendega seost ega sellega seostuvaid küsimusi. Konspektidest on küll kasu, aga kaasamõtlemine on minu jaoks efektiivsem kui lausete üleskirjutamine. Järelikult tuleb loengutes pigem kuulata kui kuulda, et tulemused oleksid tõhusamad. 2. MEENUTAMINE “Oleva eluviisi kohane meenutamine tähendab varem nähtu või kuuldu uuesti elluäratamist” . Fromm väidab, et me peame looma uuesti selle, mida soovime näha, kuid selleks tuleb seda vaadelda piisavalt keskendunult. Ma nõustun ka selle väitega, sest millegi meenutamisel tuleb ennast ettekujutada samas olukorras/ keskkonnas, kus nähtu ennast ilmutas. See aga nõuab täielikku keskendumist. Väga heaks näiteks on ameerika kunstnik Stephen Wiltshire, kes suutis pärast mõnetunnist helikopteriga lendu üle New York´i linna selle mälu järgi täpselt ära
31.08 W. Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori 1879.aastal Leipzigi ülikoolis S. Freud (psühhoanalüüs) Neofreudistid: Adler(individuaalpsühholoogia), Fromm (psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekord), Erikson(psühhosotsiaalne areng), Jung(analüütiline psühholoogia) Biheiviorism: Watson (sisend-must kast-väljund), Skinner (radikaalne biheiviorism, operantne tingimine), väikese Alberti eksperiment rotiga Humanistid: Rogers (empaatia ja valikute olulisus), Maslow (theory of human motivatsion, vajaduste hierarhia) Kognitiivne psühholoogia: termin kognitiivne pärineb U. Neisserilt
a. tsiviliseerumisprotsessi uurija Tagasiside b. armastuse teooria looja Õige vastus on: armastuse ,,kandjateks" inimese ajus. Küsimus 8 c. atributsiooniteooria arendaja Küsimuse tekst d. esimene sotsiaalpsühholoog Erich Fromm peab kõige olulisemaks armastuse liigiks ... Tagasiside Vali üks: Õige vastus on: tsiviliseerumisprotsessi uurija. a. ligimesearmastust Küsimus 3 b. emaarmastust Küsimuse tekst Kognitiivne dissonants tähendab ... c. kodumaa-armastust; Vali üks: d. jumalaarmastust a
Venemaa vastu kaitsma. Tol ajal oli sõltumatus ja eneseteadvus kohe kindlasti hinnas, sest sõdisid nii kogenud mehed kui otse koolipingist lahingusse sööstnud poisid. Mindi vapralt ja ennastsalgavalt võitlema oma isamaa saatuse eest. Paneb mõtlema, kas tänapäeval säärane väärtus pooltki nii hinnas on. Pigem astutaks välja isikliku vabaduse eest. Lisaks on armastus üheks väärtuseks, mille nimel ollakse nõus surema. Saksa filosoof Erich Fromm jaotab armastuse viieks alaliigiks: venna- ja emaarmastus, erootiline armastus, enesearmastus ja armastus Jumala vastu. Arvan, et iga eelnimetatud tüübi puhul võib ette tulla inimelu ohverdamist. Näiteks on kindlasti pea iga ema nõus kaitsma oma last ka siis, kui see nõuab tema enda surma. Ei saa ka unustada klassikalist armastuslugu „Romeo ja Julia“, kus noorukesed nimitegelased teineteiseta elada ei suuda ning mõlemad õnnetu juhuse järel endalt elu võtavad
,,ülemina" (super-ego)- isiksuse moraal, sotsiaalsed normid, millel on kaks aspekti- südametunnistus ja ideaalne mina. · Neofreudism. Noefreudistid pöörduvad sugutungi kõrval või selle asemel ka teiste inimest liikuma panevate jõudude poole. Alfred Adler peab liikumapanevaks jõuks veel inimese võimutungi, tahet vägevusele. Vägevuspüüde vastandiks on alaväärsustunne. Oluline saavutuste ,,mootor" on püüd ületada alaväärsuskompleksi. Erich Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast. Tema arvates kaasneb inimese kui sotsiaalse olendiga üha süvenev individualiseerumine, mis tekitab üksildust ja tühisustunnet, mida inimene püüab ületada. Fromm kasutab ,,vabaduse eest põgenemise" mõistet. Põgenemise mehhanismideks on: 1. autoritaarsus- püüe valitsemisele ja võimule, teiste allutamisele, aga ka masohhism ja sadism; 2
experiments · Hall and Van der Castle (1958) 27 28 In the Footsteps of Freud · Freud is here to stay Parapraxias (Freudian slips) · Stevens (1989) Stimulated the work of others · Neo-Freudians Adler Horney Fromm · Post-Freudian Jung · Object Relations Melanie Klein Anna Freud 29 30 5
Ratsionaliseerimine:(õigustuse leidmine) Huumor(raskes olukorras enda või oma käitumise üle nalja tegemine) Sublimatsioon(inimese esialgne psühhiline energia, mis võib olla negatiivse suunaga ja selle muutmine sotisaalselt sobivasse vormi) Leian oma negatiivsele energialne rakenduse (nt. lähen tööle hambaarstiks, jäsemete väänajaks jne..) Neofreudistid Alfred Adler -individuaalpsühholoogia -võimutund vs alaväärsustunne -sünnijärjekord Erich Fromm -Psühhilise ja sotsiaalse teguri vahekord Erik Erikson -Psühhosotsiaalne areng C.G.Jung -analüütiline psühholoogia Biheiviorism: inimesel on rohkem sõnaõigust enda väljendamisel J.B.Watson 1878-1958 Sisend-must kast-väljund Klassikaline tingimine põhines I.Pavlovi töödel : Koera katse Toit: Tingimatu stiimul-Tingimatu vastus Vile: Neutraalne stiimul-vastust ei teki Vile ja toit: Tingtiud ja tingimatu stiimul-tingimatu vastus Vile Tingitud stiimul-tingitud vastus
.........................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler..........................................................................................................................15 Neofreudism.............................................................................................................................17 Erich Fromm........................................................................................................................17 Karen Horney.......................................................................................................................19 Erik Erikson.........................................................................................................................19 Eric Berne...........................................................................................
jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. Teooria Psühhoanalüüsi teoreetilisi käsitlusi on mitmeid. Ka Freudi enda käsitlused muutusid mõnevõrra juba tema eluajal. Mitmed Freudi õpilased ja kolleegid (Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Erich Fromm jt) arendasid Freudi ideedest lähtudes oma käsitlusi ja teooriaid. Psühhoanalüüsi teooriale tuginevad ka paljud psühhoteraapiad. Allolev ülevaade esitab psühhoanalüüsi põhijooned "klassikalise psühhoanalüüsi" järgi, mis lähtub eelkõige Freudi enda töödest ning mis on omaks võetud ja rakenduses rahvusvaheliste psühhoanalüütikute organisatsioonide poolt. Erinevused seisnevad peaasjalikult erinevate aspektide suuremas või vähemas tähtsustamises.
Mindi vapralt ja ennastsalgavalt võitlema oma isamaa saatuse eest. Paneb mõtlema, kas tänapäeval säärane väärtus pooltki nii hinnas on. Pigem astutaks välja isiklike vabaduste eest. Ent sarnaseid kriisikoldeid leidub mujal veel kaasajalgi: näiteks pole palestiinlastel pärast arvukaid sõdu Iisraeli vastu 20. sajandil siiani õnnestunud luua oma riiki. Lisaks on armastus üheks väärtuseks, mille nimel ollakse nõus surema. Saksa filosoof Erich Fromm jaotab oma raamatus ,,Armastuse kunst" armastuse viieks alaliigiks: venna- ja emaarmastus, erootiline armastus, enesearmastus ja armastus Jumala vastu. Arvan, et iga eelnimetatud tüübi puhul võib ette tulla inimelu ohverdamist. Näiteks on kindlasti pea iga ema nõus kaitsma oma last ka siis, kui see nõuab tema enda surma. Frommgi väidab oma teoses, et emaarmastus on ainukesena tingimusteta ja igavene. Sedasama armastuse nimel suremise motiivi on kasutanud ka mitmed kirjanikud oma teostes
Inimese fenotüüp põhineb keskkonna ja genotüübi koosmõjul ja näitab, millised on tema seesmised ja välimised omadused. Jaanus Remme,Tartu Ülikooli dotsent filosoofiadoktor, Eesti TA KBFI teadur väidab, et elu ei põhine ainult geenidel. Sisuliselt võiks Jaanus Remme artikli põhjal 9 järeldada, et bioloogiline põhi iseloomul justkui oleks, kuid pole teoreetiliselt täielikult tõestatud. Kuid Erich Fromm oma raamatus ,,Autentne elu" (Authentisch leben, Herder,Freiburg 2000) toob välja erinevusi autentse ja fassaadilaadse nägemise vahel ning seda raamatut lugedes ja sirvides tundub, et siiski, iseloomul on bioloogiline põhi. Täiesti reaalselt olemas. 10 KOKKUVÕTE Iseloom ehk karakter on isiksuse struktuuri element: inimese kõige selgemini väljenduvate ja suhteliselt püsivate psüühiliste omaduste kogum. Karakter ilmneb
4. Emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus (algus u 30 elukuud)- püsivn individuaalsustunne ja mina- konseptsioon. Emotsionaalne objekt konstantsuse teke- ema (see, et pole näha, ei tähenda et pole olemas). Vanemate nõudmisi internaliseerides tekib superego- vahetud normid omastatakse ja pannakse teadvustamata osasse, mis kontrollib meie tegevust. Erik Fromm (1900-1980) Humanistlik psühhuanalüüs. Tema teooria on sotsio-psühhoanalüütiline teooria. Arvestab inimese sotsiaalset olemust ühiskonda ja kultuuri. Ühelt poolt tahab inimene olla vaba aga teiselt poolt seotud. Sünni hetkel saab inimene kaasa küsimuse, kuidas leida ühtsust iseenese, kaasinimeste ja loodusega. Õige lahend on täielikult sündida. Arendada oma tunnetust ja mõistust ning armastusvõimet sellise
1.Millist suunda esindasid järgmised teadlased? I a) P.Natorp sakslane sotsiaalpedagoogika Kasvatusteaduse suuna rajaja b) A. Fergusson evolutsionism- vanima evolutsionismi rajaja, kultuur c) P. Sorokin sotsiaalne mobiilsus rõhutas, et sotsioloogia on teadus kultuurist d) E. Fromm psühhoanalüütiline koolkond sotsiologias-hälvete põhjusteks on ühiskond II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R. Steinmetz sotsiograafia e) A. Comte funktsionalism kultuuris More utopist, ,,Utoppia" autor ühiskond kus pidi valitsema idüll: kõik on võrdsed F.W
hüpotees. lähedus. Rollijaotus suhetes. Armastuse teooriad, armastuse · Tekst: Elias, N. lk 185-353 liigid. Suhete püsimise ja purunemise faktorid. Eneseteadvus, inimese Mina, identiteet Suhtlemismängud. · Tekstid: Berne, E. kolm suhtlemismängu omal valikul. Fromm, · Eneseteadvuse kujunemine kultuuris ja ontogeneesis. E Armastuse kunst Mina käsitlused, peegelmina teooria. Enesetaju ja enesehinnang, mina kaitse. Mina ja meie. Isiksusepsühholoogia. Mina ja identiteet. Individuaalne ja grupiidentiteet. Identiteedikonflikt. Sotsiaalse identiteedi teooria. Stigma. Teemad
inimesekäsitlus, mis on väga paljus mõjutanud kogu XX sajandi kultuuri. Tollasele seltskonnale oli pöörasus seegi Freudi väide, et inimese üheks peamiseks tegutsemisajendiks on libido (sugutung) ja et selles pole midagi halba. Ligilähedaselt niisugune suhtumine oli juba ammustest aegadest valitsenud Indias ja Hiinas - neis Idamaades ei tajuta seksuaalsust millegi patuse, vänge ja ohtlikuna, vaid jumaliku väe avaldusena. Pole siis ime, et Freudi õpilased Jung ja Fromm uurisid innukalt Ida kultuuri. Freud lõi kolmetasandilise kujutluse inimisiksusest, mis käibib isiksusteoorias tänapäevani. Kõige madalama tasandi nimetas ta id'iks. Suupärasemalt kutsutakse seda alateadvuseks. See on inimisiksuse "loomalik" osa, milles tegutsevad niisugused tungid, millest meil endil pole sageli kuigi palju aimu. Siiski on võimalik alateadvustki tundma õppida, näiteks nii, et püütakse lahti mõtestada oma unenägusid ja lapsepõlvemälestusi
Armastuse kunst Erich Fromm See raamat räägib armastusest ja selle eri vormidest - emaarmastus, isaarmastus, vennaarmastus, jumalaarmastus, enesearmastus ja erootiline armastus. Autori arvates selleks, et olla võimeline armastama, peab teadma teooriat, praktikat ja leidma aega ehk olla jäägitult pühendunud. Teoses on palju häid mõtteid ja paljudes näidetes on pööratud tähelepanu piibli sündmustele. Kas armastus on kunst? E.Frommi arvates on armastus kunst nagu puusepatöö või
- reaktsiooni formatsioon (inimest, kes meeldib, kiusatakse) - ratsionaliseerimine (oma käitumise põhjendamine) - huumor (eneseiroonia) - sublimatsioon (primitiivsete ja agressiivsete tungide muutmine ühiskonnale vastuvõetavaks) NEOFREUDISTID - Alfred Adler lõi INDIVIDUAALPSÜHHOLOOGIA (süvapsühholoogia suund, mis rõhutab inimese hingeelus ja käitumises alaväärsustunde ja selle kompenseerimise tähtsust) - Erich Fromm huvitus psüühilise ja sotsiaalse teguri vahekorrast – inimese kui sotsiaalse olendiga kaasneb üha süvenev individualiseerumine, mis tekitab üksildust ja tühisustunnet, mida inimene püüab ületada - E. Erikson lõi psühhosotsiaalse arenguteooria – põhineb praktikal, areng on stadiaalne ja oma arenguülesannetega, mida tuleb täita, et edasi liikuda. Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mis arendavad isiksust. Kui konflikt jääb
Ideaal: ühiskond peab välja tooma tungid, mis on in tegelikud vajadused,mitte need, mis on peale surutud. 9. Neofreudistid. Horney Neofreudistid on psühhoanalüütikud, keda peetakse Freudi järeltulijateks aga isiksuse arengus rõhutavad rohkem ühiskonna ja kultuuri mõju. Kui F rääkis kaasasündinud tungidest (nt ID) siis nad rõhutavad kujunemisel mõju. Jungi ja Adlerit võib mingis mõttes ka lugeda neofreudistideks. Teine E. Fromm, E. Erikson. Karen Horney Tema põhimõisteks oli sünnipärane rahutustunne (kaasaantud), neuroos ja ideaalmina. Muutus pärast tema surma F kritiseerijaks. Peetakse feminsimi teema sissetoojaks psühholoogiasse. Kirjutab naisest ja teenib ära vihaseid võitluskaaslasi kolleegide hulgas. Peetakse üheks tuntumaks NF. Kritiseeris seksuaalteooriat, pakkus selle asemele sünnipärane rahutustunne. Kui laps sünnib maailma, sünnib juba rahutuse või ärevustundega
lessened The kind of Middle English spoken in lowland Scotland had developed into a written language known as Scots Scottish Protesntant church adopted English Bibles. English became the written standard in Scotland as well The link between religion and politics became intense Charles I was executed Stuart monarcgs raised money without getting the agreement fromm the House of Commons first and that grew anger in the country. Parliament established its supermacy over the monarchy The ideological Protestantism had grown in England. They regarded the luxorious lifestyle of the KInga and his followers as immoral The civil war, which ended with complete victory for the parliamentary forces The Glorious Revolution-because it was bloodless, in which Prince William of
Kasutatud allikad: Wikipeedia.org Väike Entsüklopeedia Suhtesahver.ee '' Armastuse kunst'' Erich Fromm Sisukord: Sissejuhatus...............................................lk. 1 Mõistete seletusi.........................................lk. 2 Armastus..................................................... lk. 3 Inimeste vaheline armastus.......................lk. 4 Romantiline armastus...............................lk. 5 Armastuse stiilid.........................................lk. 6 Armastuse kolm faasi...............................lk. 7 Bioloogilised ja psüholoogilised käsitlused.....lk. 8
RAHULOLU ELUGA Osalemise suurendamine Rahulolu tööga Muudatuste protsessis osalemine Rahulolu juhtimisega LÕPETUSEKS: Fanaatik on see, kes ei suuda muuta oma meelt ja kes ei muuda teemat. WINSTON CHURCHILL Et suunda muuta, peab kõigepealt peatuma. ERICH FROMM Anna mulle rahulikku meelt, et leppida asjadega, mida ma muuta ei saa; julgust muuta asju, mida saan, ja tarkust nende vahel vahet teha. REINHOLD NIEBUHR Sinust ei saa kunagi juhti, kui sa kõigepealt ei õpi järgima ja olema juhitav. TIORIO AITÄH !
See, kuidas inimese pärilike tegurite kogum ehk genotüüp avaldub, sõltub keskkonnast. Inimese fenotüüp põhineb keskkonna ja genotüübi koosmõjul ja näitab, millised on tema seesmised ja välimised omadused. Sisuliselt, Jaanus Remme artikli põhjal võiks järeldada, et bioloogiline põhi iseloomul justkui oleks, kuid pole teoreetiliselt täielikult tõestatud. 5 Kuid Erich Fromm oma raamatus ,,Autentne elu" ( Authentisch leben,Herder,Freiburg 2000) toob välja erinevusi autentse ja fassaadilaadse nägemise vahel ning seda raamatut lugedes ja sirvides tundyb, et siiski, iseloomul on bioloogiline põhi. Täiesti reaalselt olemas. Me näeme konkreetses persoonis abstraktsiooni, samamoodi nagu tema iseendas ja meid näeb abstraktsiooni. Rohkem me ka näha ei taha. Me jagame üleüldist foobiat, äkki lähenema
kestab igavesti- ehita seda üks päev korraga ja ära iial anna alla. Kindlasti oleks kaval pühendada aega kohtamist meenutavale tegevusele. Tuleb arendada ühiseid huvisid ja teha koos midagi ebaharilikku ning põnevat, sest just mitmekesisus stimuleerib aju naudingukeskusi ja säilitab seega romantilise armastuse õhkkonna. 16 KOKKUVÕTE Fromm väidab, et tõeline armastus ei tärka tänu mingile spetsiifilisele objektile, vaid see on inimese püsiv omadus, mille teatud objekt üksnes ilmsiks toob. Armastus ühe isiku vastu väljendab armastust inimese vastu üldse. Viimane ei ole esimesest tulenev üldistus või selle laiendus: ta on selle eeldus olgugi et geneetiliselt omandatud kokkupuuteis konkreetsete inimestega. Esmapilgul tundus, et minu arvamused ei ühti sugugi Frommi omadega, kuid pida enam ma
sageli mitu korda. 18. sajandil kiitis naistekütt Giacomo Casanova nende ”inglise palitute” eeliseid, mida ta ise kasutas ennekõike sooviga kaitsta end süüfilise eest. See ”palitu” muutus ohutumaks alles pärast seda, kui Charles Goodyear leiutas aastal 1839 kummi vulkaniseerimise. 1870 alustati kummist kondoomide masstootmist. Sel ajal olid need 2 mm paksused ning õmblustega. 1912. aastal töötas Julius Fromm välja õmblusteta kondoomide tootmismeetodi. Esimese maailmasõja ajal kuulusid need juba Euroopa sõduritele antud standardvarustusse. Lateksit kasutati kondoomi valmistusmaterjalina esimest korda 1930. aastal. Pikatoimelised pöörduvad rasestumisvastased vahendid Pikatoimelisteks pöörduvateks rasestumisvastased vahendid kaitsevad väga tõhusalt soovimatu raseduse eest. Need vahendid paigaldatakse arsti poolt ja toimivad olenevalt
See tähendab, et agressiivsust ei määra mitte niivõrd väljendusviis kuivõrd käitumisviis. Agressiivselt käituv inimene: · Oma arvamust esitab faktina · Kasutab kõnes ähvardusi · Valjuhäälne, ahistav, jäme, sarkastiline · Taotleb viimase sõna õigust vestluses, mis on talle tähtsad. · Kõnes alandavad repliigid/hääletoon/näoväljendused · Süüdistab (http://www.ego-koolitus.ee/artiklid_stress.html) Erich Fromm oma raamatus ,, Inimese destruktiivne anatoomia" liigitab agressiivse käitumise viise vastavalt eesmärkidele: pseudoagressiivsus, kaitseagresiivsus, konformne agresiivsus ja kuritahtlik agresiivsus. Pseudoagresiivsus käitumisviis, millega tehakse teistele kahju tahtmatult. See on agressiivsus, mis tuleneb enese vajadustest ja seda ei sada tavaliselt negatiivsed tunded teiste vastu. Pseudoagressiivsust saab jagada juhuslikuks, mänguliseks ja instrumentaalseks.
valitsejale. Seoses trükimeedia levikuga hakkasid inimesed kogukonna tunnet tundma nende inimeste suhtes, kes lugesid nendega samas keeles. 5 Sissejuhatus sotsioloogiasse Massikultuuri analüüs ja kriitika Frankfurdi koolkond (Max Horkheimer, Herbert Marcuse, Theodor Adorno, Erich Fromm jt.). Kritiseerisid kapitalistlikku ühiskonda lähtudes Marxi võõrandumise kontseptsioonist. Olid 1960ndatel üliõpilasrahutuste eesotsas. Lääne massikultuuri kriitika. Kommertslik massikultuur surub inimestele peale kapitalistlikuks tootmiseks vajalikke väärtusi; teeb inimesed ühetaolisteks robotiteks, kellel puudub igasugune individuaalsus ja kriitiline mõtlemine. Kapitalistliku kultuuritööstuse toodang on sama standardiseeritud kui tehase tootmisliini toodang.
" Cicero "Nlg on parim kokk."..Cicero "Sja ajal seadused vaikivad."..Cicero "Kuidas klvad, nnda likad."..Cicero "Kaheldes juame teni."..Cicero "Thtis pole vit, vaid osavtt."..Pierre de Coubertin "Suur leek sttib pisikesest sdemest."..Dante "Saatanat pette pole patt" Daniel Defoe "Kige raskemini mistetav asi maailmas on tulumaks." Albert Einstein "Kuni eksisteerivad suurriigid, on sda vltimatu." Albert Einstein "Edukas revolutsionr on riigimees, edutu - terrorist." Erich Fromm "Kui kuulen sna "kultuur", siis haaran revolvri jrele." Joseph Goebbels "Inimene eksib surmani." Johann Wolfgang Goethe "Juhtidel veab, et inimesed ei mtle." Adolf Hitler "Igal asjal on lpp ja algus." Horatius "Riik- see olen mina!" Louis XIV "Parim kaitse on rnnak." Ovidius "Palju rkida ja palju elda on 2 ise asja." Sofokles "Tark armastab ppida, aga loll petada." Antov Tehhov "Kui ihkad rahu, siis valmistu sjaks." Vegetius "Kui meie ei aitta ksteist, siis kes seda teeb
surm, keha tuleb anda lahkamiseks, selleks, et teadus areneks. Kolm aastat pärast surma liidetakse inimese mäletus ajalukku. Progressi uskuv mõtteviis. Positivismi prestiiž langev 19. sajandi lõpul. Marksism: tekib varsti pärast Comte’i teooriat. Kunst kuulub pealisehituse hulka. Pealisehitus sõltub baasist. Seega peaks baas ehk tootmissuhted ära määrama, milline on kunst. Tööriistade täiustumine pidi ühiskonda muutma. Fromm ja Frankfurdi koolkond: Frommi kuulus tees: alamkeskklass on sadomasohistlik. Sadomasohistliku inimese peab nimetama autoritaarseks. Imetleb autoriteeti ja püüab alistuda, samal ajal tahab olla teistele autoriteet. Selline autoritaarne loomus austab autoriteeti, niivõrd kui see on võimukas. Sellistele inimestele on parim juht Hitler, kes on maagline aitaja, kes lubab toaalset õnne, kellel on maksimaalne autoriteet. Adorno: oli muusikaentusiast ja helilooja. Austas uuesndulikku muusikat
vältimatult kultuuri enese loomuse juurde, kuna igasugune kultuur peab tuginema sundusele ja tungidest lahtiütlemisele.Ühiskonnas kehtivad nõuded ja seadused varieeruvad vastavalt ajastule ja ühiskonnatüübile(näiteks kehtisid 19.saj teised kultuurinormid kui tänapäeval), tungisoovid aga, mille kultuur on väljatõrjumisele määranud, on Freudi järgi universaalsed ja muutumatud ja on immuunsed ühiskondlike ja ajalooliste muutuste suhtes. 8.Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. Garl Gustav Jung: 1906 algab Freudi ja Jungi koostöö. Freudi kelle vabade assotsiatsioonide meetod seoses unenäopiltidega oli psühhoanalüüsi arengus tähtis ja Freud arva,et unenäo paemine ülesanne on viidata patsiende kompleksidele.Jung aga arvas, et unenäo funktsioon on ulatuslikum.Vabade assotsiatsioonide
annaabi.ee 
