Tunnetusprotsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mis on vajalikud informatsiooni vastuvõtmiseks ja selle töötlemiseks. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. AISTING Aisting annab edasi esemete ja nähtuste üksikomadusi (kuju, värvus, lõhn jne.) Aistingud jagunevad: a) klassikalised : nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompeaisting. b) uued: temperatuuri-, tasakaalu-, valuaisting. Aistingud tekivad analüsaatori vahendusel see on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu ärritusi ning milles toimub nende analüüs. Analüsaator koosneb retseptoritest, mis võtavad ärritusi vastu, närvikiududest, mis toimetavad närviimpulsse edasi ja peaaju piirkondadest, kus toimub närviimpulssidena saabunud info töötlemine. Nägemine Nägemismeel on kõige tähtsam selle kaudu saab 80-90% informatsioonist.
1. Kuidas tekivad aistingud? Mille poolest erineb aisting tajust? Kirjeldage tajuprotsessi üldiseid seaduspärasusi ja etappe. Sensoorne kogemus e. aisting (sensation) - keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Algab proksimaalsest stiimulist, mis muundatakse spetsialiseerunud retseptorite poolt närviimpulssideks, modifitseeritakse siis närvisüsteemi (NS) teistes osades, ning lõpuks tekib aisting Taju (perception) protsess, milles luuakse meeleorganitelt saadud andmete põhjal tervikpilt (nn `tajukujund') objektidest. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid? Meeled - Meeleelundid nägemis-, -Silm kuulmis-, - Kõrv haistmis-, -Nina maitsmis- -Keel kompimismeel. -Nahk 3. Kirjelda maitsmismeele ja puutetundlikkuse mehhanisme. Tunneme haput mõlema küljel taga pool, magusat keele otsas, soolast- ees külgede peal, mõru taga otsas, valgu tundlikus. Tunned kõiki maitseid koos...
avastada näiteks tulekaju kohtadest, mis ei ole koheselt silmaga nähtavad või siis lihtsalt vaateväljat väljaspool. Hea lõna korral võib muutuda inimese meeleolu. Nt. hea toidu lõhna korral tunneb inimene joovastust suurepärasest aroomist ning tühja kõhu korral tungivat söögisu suurenemist. Maitsmis meelega saab eristada head toitu halvast ning ka söödavat ja söödamatut. Samuti saab nii haistmis- kui ka maitsmis aistingu abil avastada riknenud toitu. Kokkuvõttes on aistingud vajalikud inimese ellu jäämiseks ning selleks vajalike toimingute elluviimimiseks. 2. Iseloomusta tahtliku ja tahtmatu tähelepanu seisukohalt reklaami ja kuulutusi? Reklaamid seonduvad tahtmatu tähelepanuga. Tähelepanu köitmine sõltub suurenisti reklaami atraktiivsusest, on see siis teles, raadios või ajakirjades-ajalehtedes. Telereklaamile on omane ilmuda ekraanile hetkedel, kui saade või film on jõudnud
Taju liigid Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt Liikumistaju annab infot objektide liikumise kohta Ajataju annab teavet aja kulgemise kohta Illusioon on eksitaju ehk tegelikkuses eksisteerivate objektide või nähtuste moonutatud tajumine AISTINGUD Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel Nägemine Inimese nägemisorganiks on silm Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist Nägemismeele kaudu saab inimene väliskeskkonnast kõige rohkem infot
Sisukord. 1 Sissejuhatus.............................................................................................................................. 2 2 Aistingud.................................................................................................................................... 3 3 Nägemine.................................................................................................................................. 4 4 Maitsmine ................................................................................................................................. 5 5 Haistmine..................................................................
ÄRRITAJA SIGNAAL, MIS MÕJUTAB MEELEORGANEID. DALTONISM OSALINE VÄRVIPIMEDUS; INIMENE EI SUUDA ERISTADA PUNAST JA ROHELIST VÄRVUST NING NEED NÄIVAD TALLE ÜHTVIISI HALLIKAD. KANAPIMEDUS INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. ...
. -häirivad müra, valu, väsimus, magamatus, alkohol. -on nõrgem kella 4-5 ajal nii öösel kui ka päeval. Kõrgpunkt on kella 11-12 ja õhtul kella 20. Inimesel on raske märgata uusi olukorra muutusi, suhtlemisel partneriga muutusi meeleolus. Väljaspoole suunatud tähelepanu on võime panna tähele ümbritsevat. Sissepoole suunatud tähelepanu on avatud suurema info vastuvõtmiseks. Taju ja aistingud -On tegelik pilk maailma... Taju on tunnetuse protsess mille tulemusel inimene saab vahetu ja tervikliku pildi teda ümbritsevast maailmast. Taju on keeruline ning väga individuaalne omadus. Tajuvalivuseks on protsess, kus inimene valib talle ümbritsevast maailmast ainult temale sobiva, omase ja informatsiooni. Tajumine ja tajuvalivus sõltub tajuja välistest ja sisemistest teguritest. Välimised on samad mis tähelepanuga loetletud, sisemised aga on intelligentsus,
TUNNETUSPROTSESSID Tunnetusprotsessideks ehk kognitiivseteks protsessideks nimetatakse psüühilisi protsesse, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Tunnetusprotsesside hulk kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine kujutlus, keel. AISTINGUD Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud : nägemis-, kuulmis-,haistmis-,maitsmis-,kompe- ehk puuteaisting. Eristatakse ka veel temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jms aistinguid. Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvissüsteemi osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning selles toimub analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb : retseptoritest e tundenärvilõpmetest - võtavad ärritusi vastu ja muundavad ärritusenergia närviimpulssideks;
Kordamine kontrolltööks Bioloogia Meelelundid Õp. lk 68-95 1.Silma ehitus (mis ei sobi loetellu). 2.Silma osade ülesanded (ühenda silma osa ja ülesanne). *kulmukarvad- kaitse vee ja higi eest *ripsmed- kaitse tolmu ja võõrkehade eest *silmalaud- kaitsevad võõrkehade eest ja hoiavad silma pinna niiske *pisaravedelik- niisutab, vähendab hõõrumist, kaitseb silma sattunud võõrkeha eest. *silmalihased- hoiavad silma paigal või liigutavad seda *silmaava- selle kaudu siseneb valgus sisse *sarvkest- katavad silma eestpoolt *pisaranääre- puhastab sarvkesta *vikerkest- annab silmale värvuse *silmalääts- kuju muutmisel võimaldab näha kaugele ja lähedale 3.Lühi- ja kaugelenägelikkuse põhjused, tunnused, milliseid prille peab kandma? Lühinägevus Kaugelenägevus Tunnus ...
Tunnetusprotsessid kõik need psüühilised protsessid, mille abil inimene maailma tundma õpib. ... aisting, taju, mälu, mõtlemine, fantaasia. Aisting kõige lihtsam tunnetusprotsess. Peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi. Tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Meeled!? Aistingud jagunevad välis- ja sisekeskkonna aistinguteks. Välisaistingud: - Nägemisaisting umbes 90% värvipimedus, daltonism ei saa eristada punast ja rohelist, kanapimedus õhtul hämaras ei näe. - Kuulamisaisting üle 140db tekib valu. - Haistmisaisting - Maitsmisaisting - Kompimisaisting Veel temperatuuri-, liigutus-, tasakaalu-, jne. aistingud. Aistingu absoluutne lävi ärrituse minimaalne suurus, mis on vajalik aistingu tekkeks.
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Kristjan Saarniit 10. a klass TUNNETUSPROTSESSID Referaat Juhendaja: Külli Muug Tartu 2008 Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb:
Kokkuvõte:maitsmine,haistmine ja kompimine · Maitsmine on süljes lahustunud ainete maitsete tajumine. Inimese maitsmis- elundid on keele pinnal. · Inimene tajub nelja põhimaitset: soolast, magusat, kibedat ja haput. Ülejäänud maitsed moodustuvad nende maitsete segunemisel. · Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil. Inimese haistmiselund paikneb ninaõõne ülaosas. · Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, suurust, pinna- omadusi, temperatuuri, massi jms. Kompimistaju tekib nahas viie erineva aistingu kombinatsioonina. · Nahas on retseptorid, mis tajuvad puudutust, survet, valu, külma ja kuuma. Eriti kompimistundlik nahk on sõrmeotstel, jalataldadel ja huultel.
Kuidas mina õpin? Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahenduselt suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Hetkel on õppimine minu töö ja ma üritan õppida oma võimete piires. Tahan, et minu hinded oleksid korras ning vanemad ja mina oma tulemustega rahul. Õppimisel kasutan ma aistingutes kõige enam nägemist, kompimist ja kuulmist. Kui ma pean midagi meelde jätma, siis ma tahan seda silmadega näha ja lugeda. Raamatust või vihikust materjali otsides, ma kombin neid, internetis materjali otsides kombin ma klaviatuuri. Kodus ei suuda ma vaikuses õppida. Alati panen ma muusika mängima ja mõnikord panen ka televiisori tööle. Taju on ümbritseva maailma tõlgendus. Kui ma olen haige, väsinud või kurb, ei suuda ma keskenduda õppimisele. Isegi siis on raske õppida, kui ma ei ole sellel päeval trenni teinud (jooksnud või suusatanud). Ma tunnen, et midagi on tegemata jäänud. Parem...
vorm, kuid lähemale jõudes näeme et need laigud koosnevad väikestest ruudukestest. Nii me ei saa võtta alati tõeselt seda mida me oma keha vahendusel tajume ning peame rohkem usaldama vaimu, mis põhineb eelnevatel kogemustel ja teadmistel. Descartes ütleb, et meie mõistuses ei ole miskit, mida meie meeled ei oleks ennem tunnetanud. Seega kas me saamegi kunagi tõtt tunnetada, kuna meeled teatavasti ei ole täiesti usaldusväärsed. Arvan, et saab kuna esmased aistingud, nagu janu ja nälja tunnetus ja valu tajumine on meile Jumala poolt kaasa antud ja kuna Jumal on alati tõene ja puhas, siis ei saa ka need aistingud olla muud kui tõesed ja puhtad. Teiseks meis kõigis on teatud passiivne aistinguinstinkt, ehk võime vastu võtta ja tunnetada ideid meelelistest asjadest, aga ma saan seda kasutada üksnes siis, kui eksisteerib mingi aktiivne võime neid tekitada. Selleks tekitajaks
Tunnetusprotsessid Tunnetusprotsessid on viisid ümbritsevast informatsiooni hankimiseks ning selle töötlemiseks ja tõlgendamiseks. Tunnetusprotsessid jagunevad: Aistingud erinevate meeleelunditega vastuvõetud informatsioon. Taju Tähelepanu Mälu Mõtlemine Fantaasia Tsensoorne isolatioon kõik tunnetusprotsessid on iseleeritud ehk välistatud. Nägemine 90% informatsioonist saame nägemise kaudu. Nägemine on oluliselt seotud tähelepanu ja taju võimega. Võime küll asju näha, kuid me ei pruugi neid märgata. daltonism värvipimedus Kuulmine Kõige tugevamaid emotsioone tekitav aisting. Haistmine Kõige kiiremini emotsioone tekitav aisting
1. Mõisted Adaptatsioon kohanemine. Aistingud meele tajud, vajalikud et meie otsused tuleks võimalikult kiiresti Ajupoolkerade assümeetria aju organiseerituse fundamentaalne eripära. Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded Akson pikk müeliinkest, ainult üks. Alkohol legaalse piiranguga depressant. Kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu. Autonoomne NS siseelundite ns, ei allu inimese tahtele. Barbituraat krambivastane ravim CAT kompuutertomograafia, haiguste diagnoosimiseks Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Depressandid üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi Ectasy (MDMA) Stimulant. Emotsionaalse ja vaimse toonuse tõstja. EEG elektroentsefalograafia, peaaju bioelektrilise aktiivsuse uurimiseks Haistmine tajumine ja eristamine õhus levivaid lõhnu. Hallutsinogeenid meelepe...
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis
paika pandud aju poolkeradega. Rõõmsate ja positiivsete emotsioonidega inimesed on sageli õnnelikumad see omakorda toob kaasa edukuse õppimises, töös jne. Nad on ka usaldatavad, head suhtlejad ning positiivsed kaaslased, kelle seltskonda eelistatakse. Siiski näitavad uuringud, et inimene vajab mingis koguses ka negatiivseid või siis mitte ülipositiivseid tundeid, mis aitavad neil objektiivselt hinnata situatsioone ning langetada vajalikke otsuseid. Negatiivsed aistingud nagu väsimus, valu jne annavad märku ebakõlast organismis ja on seetõttu vajalikud. Seega on inimorganism nii loodud, et vajalikud on nii positiivsed kui negatiivsed aistingud ja emotsioonid. Negatiivsete emotsioonide domineerimisel keskendub inimene rohkem negatiivse märkamisele, suurenenud on tema ärevus, masendus, langenud töövõime ja entusiasm. Vastupidist pilti märkame me inimese puhul, kellel domineerivad positiivsed emotsioonid. Heaolu ja õnne hindamisel ja
paika pandud aju poolkeradega. Rõõmsate ja positiivsete emotsioonidega inimesed on sageli õnnelikumad see omakorda toob kaasa edukuse õppimises, töös jne. Nad on ka usaldatavad, head suhtlejad ning positiivsed kaaslased, kelle seltskonda eelistatakse. Siiski näitavad uuringud, et inimene vajab mingis koguses ka negatiivseid või siis mitte ülipositiivseid tundeid, mis aitavad neil objektiivselt hinnata situatsioone ning langetada vajalikke otsuseid. Negatiivsed aistingud nagu väsimus, valu jne annavad märku ebakõlast organismis ja on seetõttu vajalikud. Seega on inimorganism nii loodud, et vajalikud on nii positiivsed kui negatiivsed aistingud ja emotsioonid. Negatiivsete emotsioonide domineerimisel keskendub inimene rohkem negatiivse märkamisele, suurenenud on tema ärevus, masendus, langenud töövõime ja entusiasm. Vastupidist pilti märkame me inimese puhul, kellel domineerivad positiivsed emotsioonid.
ja romantismi erinevad versioonid selgemaks ja arusaadavamaks kui iial enne. Nende paradigmade moodsad manifestatsioonid moodustavadki tänase psühholoogia aluspõhja. Briti empirism Empiirik on keegi, kes usub, et teadmise allikaks on kogemus. Seega on empirism suund, mis rõhutab kogemuse tähtsust teadmiste hankimisel. Empiirikute kogemuse definitsioon viitab üksnes sensoorsele kogemusele - aistingule. Empirismi definitsioonist: • aistingud moodustavad igasuguste teadmiste esmased ehk algandmed - ei saa aga öelda, et ainuüksi nendest moodustub teadmine. • teadmised ei saa enne eksisteerida, kui esmalt ei ole kogutud tunnetatavaid, sensoorseid tõendeid – seega, empiiriku jaoks algab teadmiste kogumine aistingutest. • kõik järgnevad intellektuaalsed protsessid, mille abil väidetakse midagi maailma kohta, peavad keskenduma ainult aistingutele.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS TAJU,TÄHELEPANU,MÄLU,TUNDED,MÕTLEMINE JA KÕNE Referaat Juhendaja: …. SISSUKORD Sissejuhatus…………………………………………………………………… …………………………1 Taju…………………….. …………………………………………………………………………………..2 Aistingud .……….. …………………………………………………………………………………… ….3 Tähelepanu…………………………………………………………………… ………………………….4 Mälu……………………………………………………………………………… ………………………….5 Tunded.. …………………………………………………………………………………… ……………….6
muud väikesed füüsikalised objektid, mis kokku moodustavad mikromaailma megamaailm Kosmiliste objektide, Maakera nende hulgas, mõõtmed ja vahekaugused ületavad ühe megameetri ning moodustavad füüsika mõttes megamaailma makromaailm see,mida vahetult pakuvad aistingud ja tajud,teravdatud ja täiustatud mikroskoobi või teleskoobi abil Mikromaailm elementaarosakesed, aatomid, molekulid, elektromagnetlained Makromaailm käsitleb meid igapäevaselt ümbritsevaid kehi ja nendega toimuvaid nähtusi.
Psühholoogiateaduse definitsioon Psühholoogia on teadus, mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Nüüdisaegse teadusliku psühholoogia rajaja Wilhelm Wundt Kehamahlade teooria rajaja ja milles teooria seisnes Teooria rajas vanakreeka arst Hippokrates ja ta töötas välja kehamahlade teooria, mille järgi määravad inimese temperamenditüübi ülekaalus olev kehamahl. Humansitliku psühholoogia rajajad ja nende veendumused inimese olemuses Humanistliku psühholoogia rajajad on Carl Rogers ja Abraham Maslow. Nad lähtusid veendumusest et inimene on positiivne, loov ja arengut taotlev. Mida rõhutas Freud isiksuse arengus ja missuguseid meetodeid kasutas alateadlike protsesside uurimiseks psühhoteraapias Ta rõhutas alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste aastate mõju isiksuse arengule. Psühhoteraapias kasutas alateadlike protsesside uurimiseks hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit...
1. Psühholoogia aine -> Mõiste tuleneb kreeka keelest ("psyche" hing, "logos" õpetus). "Hinge" asemel tänapäeval kasutusel "psüühika". Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme (käitumist ja mentaalseid protsesse uuriv distsipliin). 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) -> Teoreetilised: Üldpsühholoogia - täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika - psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia - uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia - inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia - inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia - psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia - psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia - tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia -ekspe...
ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Ta tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Naiteks tavalise tooli. Seda vaadetes võime näha selle prunni värvust (nägemisaisting) ja kasutades tunda selle siledat pinda (puuteaisting), kuid aisting ei ütle, et tegemist on tooliga (ei peegelda eset tervikuna) 2. Kuidas tekib aisting: Aistingud tekivad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närvisüsteemi osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevad ärritusi ning milles toimub nende analüs ja süntees. Koosneb kolmest osast: retseptorid (võtavad ärritusi vastu ja muudavad närviimpulssideks), närvikuid (toimetavad näriviimpulsse edasi), peaaju piirkonnad (närviimpulssidena saabunud info töötlemine) 3. Aistingu liigid, omadused (põhidimensioonid) ja seaduspärasused
Hume kirjutas ,,Traktaadi inimloomuses" 62 aastaselt, kuigi idee selle kirjutamiseks sai juba 15. aastaselt. Paljud õpetlased peavad seda teost Hume'i tähtsaimaks. Hume ise ütles, et ta tahtis näha, kas raamatul on läbilööki ning siis ka raamat lõpetada poliitika, kriitika ja moraali seisukohast. Kuna raamat laialdast tunnustust ei saavutanud, ei lõpetanud ega täiustanud ta seda lõpuni. Raamat koosneb kolmest osast: ,,Tajudest" Hume jagab inimeste tajud kaheks: ideed ja aistingud. Ta väidab, et lihtsad aistingud, mis tulevad meeltest, on lihtsate ideede aluseks ning nendest algelistest ideedest moodustuvad keerulisemad ideed. Kui Descartes ütles, et Jumala idee põhjuseks on Jumal ise, siis Hume ütles, et jumal on keeruline idee, mille on loonud lihtsad ideed lihtsatest aistingutest. Seega idee Jumalas ei vaja Jumalat ega tõesta tema olemasolu. Hume väidab, et üldised ideed ei ole midagi muud, kui teatud
Värvusaisting Värvusaistingud Värvusaistingud on subjektiivsed. Aistingud on erinevad. Tekkemehhanism on lõplikult lahendamata. Silmas 3 pigmenti. Kõrvalekaldumised normaalsest värvunägemisest. Värvipimedus Täielik värvipimedus: must, valge, hall Osaline värvipimedus: (Daltonism) ei suudeta eristada punast ja rohelist värvust. J.Dalton 1974. a. Värvipimedust tehakse kindlaks kindlate tabelite abil. Valgusaistingu mõju oleneb suuresti lainepikkusest Kujundid värvipimeduse diagnoosimiseks
olla. SISU: Teadmise allikaid on kaks – aistimine ja reflektsioon. Nende abil saabki inimene kogemusi, millel põhinevad teadmised. 3) Kirjeldage, kuidas tekivad vaimu väliste asjade ideed (aistimine)? Vaimu väliste asjade ideed tekivad kogemustest. See tähendab seda, et kogemused tekivad selle põhjal, mida me näeme, tunneme või kuuleme. Sealt arenevad edasi ideed. Kui aistimist ei toimuks, siis tekiks meie ideed ainult sisemaailmas (vaimus). SISU: Aistingud, mis on inimesele sündides kaasa antud, aitavad inimestel arendada nende mõttemaailma. 4) Mis on ideede teiseks allikaks ja kirjeldage lühidalt kuidas tekivad ideed meie sisemaailmast? Millises tähenduses kasutatakse sõna tegevused? Ideede teiseks allikaks on reflektsioon ehk vaim analüüsib oma kogemusi (mõtteid ja elamusi) ehk vaim saab teadlikuks. Ideed tekivad meie sisemaailmast nii, et vaim analüüsib aistingute kaudu saadud välisinfot ja
KONTROLLTÖÖ psühholoogias 25.11.2014 Teemad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine 1. Väliskeskkonna aistingud, liigid, kus tekkivad 19 punkti Väliskeskkonna aistingud tekivad väliskeskkonnast pärinevate ärritajate mõjul. * Nägemisaisting tekib silmades. See jaguneb omakord akromaatiliseks ehk mittevärvilised värvused ja kromaatiliseks ehk värvilisteks värvusteks. * Kuulmisaisting tekib kõrvas. Kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, sisekõrv ja keskkõrv. Sisekõrvas
Testised Testosteroon- mõjutab isasloomade sekundaarsed sootunnuste arengut ja seksuaalkäitumist; Munasarjad Östrogeen- reguleerib emaslooma sekundaarsed sootunnuste arengut ja seksuaalkäitumist; Progesteroon- kollakeha hormoon; Platsenta Progesteroon; Östrogeen; -endorfiin; Psüühilised e. tunnetusprotsessid- protsessid, mille abil õpib loom tundma ümbritsevat keskkonda. Aisting- lihtsam tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi Väliskeskkonna aistingud nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, temperatuur, puudutamine, liigutamine, tasakaal ja valu Sisekeskkonna e. orgaanilised aistingud Taju- vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemeid ja nähtusi terviklikult. Koosneb aistingutest. Nägemistaju Ruumitaju Ajataju Liikumistaju jne. Mälu- tagab informatsiooni säilitamise ja edasise kasutamise. Motivatsioon- looma püüdlus rahuldada elulisi vajadusi. Motiiv- psüühiline nähtus, mis on tegevuse või
nendest tahaks rääkida põhjalikumalt. Taju Taju see on kujude ja nähtumuste koos nende erinevate omadustega ja osadega peegeldamine nende otsesel mõjumisel tundeelunditele, ehk taju on protsess, millises inimene võtab vastu ja viimistleb igasuguse info, mis saabub ajudesse tundeelundite kaudu. Taju astub nagu mõtestatud (kaasa arvatud otsuse tegemine) ja märgitud (seotud kõnega) süntees, mis koosneb igasugustest aistingutest. Ja need aistingud on saadud erinevatest objektidest või keerulistest ilmutustest. Just taju on tihedasti seotud informatsiooni transformatsiooniga, mis tuleb väliskeskkonnast. Sellega moodustatakse kujud, mis pärast kasutatakse tähelepanu, mälu, mõtlemise ja emotsioonide tegemise juures. Sõltuvalt analüsaatoritest eristatakse järgmiseid taju liike: o nägemistaju, o haistmistaju, o kuulmistaju, o liigutamistaju, o maitsmistaju, o puutetaju.
Värvusaisting Värvusaistingud on subjektiivsed, s.t. erinevad inimesed võivad värvusi tajuda erinevalt. Kuid ka ühel inimesel võivad tekkida erinevad aistingud, kui vaadata õhte ja sama objekti erinevais olukordades. Värvusaistingute tekkemehhanism ei ole lõplikult lahendatud. Arvatakse, et silmas on 3 pigmenti, mis neelavad punast, rohelist ja sinist valgust. Paraku ei ole neid pigmente veel keemiliselt eraldatud. Kuid leidub inimesi, kellel esineb kõrvalekaldumisi normaalsest värvusnägemisest. Täieliku värvipimeduse puhul näib kogu maailm must-valge fotona, kus kõik on kas must, valge või hall.
Siiski on mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist. Samuti on kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epilepsiasse tunduvalt sagedasem kui erimunakaksikutel. Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides esineb epilepsiat 100 000-st elanikust 700-l. Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda iiveldus- või pearinglushood, erinevad aistingud (nn aurad, veidrate lõhnade tundmine, veider maitse suus vms). Osaliste hoogude puhul võib tekkida ühe jäseme või ühe poole jäsemete või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitseelamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki. Närvirakkude epileptiline aktiivsus tekib sel juhul piiratud alal ajus. Ulatuslikud hood algavad teadvuse kaoga, millele järgnevad kohe krambid. Sageli lõpevad tugevad hood sügava lühiajalise unega.
Elektromagnetlainet, mille lainepikkus vaakumis on vahemikus 380-760nm lühemaid ja pikemaid laineid inimesed ei näe. Millest koosneb valge valgus? Kes, millal ja kuidas selle avastas? Valge värvus koosneb kõikidest teistest värvidest. Selle avastas Isac Newton 17. sajandil, sest ta lahutas valguse prisma abil spektris. Mida tähendab lause: ,,Värvusaistingud on suhtelised"? Et iga inimene näeb värve erinevalt, kuid ka ühel inimeles võivad tekkida erinevad aistingud, kui vaadata ühte ja sama objekti erinevaid olukordades.
· Kuulmislangus, nägemishäired, peavalud SÕLTUVUS · Nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid · Lühike heaolu tunne · Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb · Inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid · Kujuneb välja nikotiinisõltuvus Inimene = regulaarne suitsetaja Mittesuitsetamine : Närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud PASSIIVNE SUITSETAMINE Tubakasuitsu sissehingamine Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud ! * Suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse VESIPIIP · Selle kodumaaks peetakse ekslikult Türgit · Tegelikult päris Indiast
Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühiliste protsesside klassifikatsioon a) Tunnetusprotsessid b) Emotsionaalsed protsessid c) Tahtelised protsessid Aistingute klassifikatsioon 1. Eksterotseptiivsed aistingud (nägemine, kuulmine, haistmine) 2. Interotseptiivsed aistingud (nälja,kehatemp.,tasakaaluaistingud) 3. Propriotseptiivsed aistingud ( asuvad lihastes ja kõõlustes,staatilised ja kinesteetilised) Psühholoogiate klassifikatsioon 1. Eelteaduslik 2. Filosoofiline 3. Teaduslik Psühholoogia peamised ülesanded · Taju · Inimeste ja loomade k'itumine · Alateadvus · Aju funktsioneerimine · Emotsioonide regulatsioon Psühholoogia staatus. Seisund. APA Psühholoogia areng · Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud. Siit tulenevalt
Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Meeleelunditel on spetsiaalsed väliskeskkonnast informatsiooni vastu võtvad tunderakud ehk retseptorid . Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss , mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritustele. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega. Silmad kui nägemiselundid Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi.
Ehk kognitiivsed protsessid. ...protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest - aisting - taju - tähelepanu - mälu - mõtlemine - kujutlus - keel Aisting tunnetusprotsess, mis annab infot esemete ja nähtuste kohta. Tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Klassikaliselt jaotatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis-, kompe ehk puuteaisting. Tänapäeval ka tasakaalu, valu jt aistingud. Aistingu teke tekivad analüsaatorite vahendusel. Analsüsaator on ns(närvisüsteem) osa, mis võtab vastu nii väliskeskkonnast kui ka organismist tulevaid ärritusi ning milles toimub nende analüüs ja süntees. Analüsaator koosneb kolmest osast: - retseptorid e tundenärvilõpmed - närvikiud - peaaju piirkonnad Nägemine 80-90% infost Eristame valgust, värvusi, eseme kuju, suurust, ruumis liikumist. Inimese nägemissüsteem töötleb 22 kujutist sekundis.
Lihtideed ja liitideed J. Locke Jorgen Alasoo IATB11 John Locke 17. Sajandi inglise filosoof, empirismi peamine põhjen- daja, moodsa tunnetusteooria kritiseerija ja materialistliku sensualismi rajaja. IDEE? Locke nimetab ideeks mida tahes, mis on aru objektiks, sealhulgas aistingud, kujutlused ja mõisted. Ideed on need, millega mõistus tegeleb mõtlemise ajal. Ühest küljest mõisted ehk asjade mõistmise viisid, teisest küljest on nad mõtlemise objektid - ,,asjad nagu neid mõistetakse". Lihtidee ja liitidee Lihtidee tekkimise korral on inimese mõistus passiivne. Liitidee on aga tuletatud idee lihtideedest, millal inimese mõistus on aktiivne. Locke eristab 4 liiki lihtideid:
Kanti Tunnetusteooria Kanti Tunnetusteooria viib kokku Ratsionalismi (Descartes, Leibniz) ja Empirismi (Locke, Hume) neile omakorda vastandudes. Ratsionalistid olid veendunud, et kõik teadmised tulenevad mõistusest endast, empiirikud seevastu leidsid, et kõik teadmised pärinevad kogemustest. Kanti tunnetusteooria järgi on inimtunnetusel kaks allikat meeled ja mõistus. Tema enda arvates ületab see teooria mõlema mõtteviisi puudused ja ühekülgsuse. Ta on öelnud: ,,Aistingud ilma mõisteteta on pimedad, mõisted ilma aistinguteta on aga tühjad" Teaduslikku teadmist iseloomustavad 2 tunnust: · paratamatus (mitte-juhuslikkus) · üldkehtivus (kehtivus kõigi antud tüüpi objektide kohta) Meelelisest tajust saadud teadmine kätkeb endas alati juhuslikkuse momenti, neis ei kehti paratamatus ega üldkehtivus. Iga teadmise loogiliseks väljendusvormiks on väide e. otsustus. Seal eristatakse kahte elementi:
kofeiini Soolane- põhimaitse, mille annavad mitmesuguste ainete nagu keedusoola vesilahused Lõhn- teatud lenduvate ainete nuusutamisel haistmismeelega tajutav organoleptiline omadus. Kõrvallõhn- tootele mite omane või moondunud lõhn Põhimaitse- Iga üksik eristatav maitse Mälumine- on suus keele , hammste ja igemetega tajutava puuteaistingud. Aroom- meeldiv lõhn Värv- erinevate lainepikkustega valguskiirtega ärritamisel esilekutsutud aistingud. Katsumine- mehaaniliste ja puuteretseptroite ärritamisel valdavalt suus esilekutsutud aistingud , mis varieeruvad olenevalt toote struktuurist. Toote organoleptilisd omadused Välimus, värvus, läbipaistvus Puuteaistingud: kõvadus , konsistents, elastsus, temperatuur, haistmisaistingud: lühn karbonisatsioon-
Descartes'il jääb tõestamata selgelt piiritletava keha valesti tajumine. Me küll näeme üldise kehana kindlaid objekte, aga kõik ei näe neid samasuguselt. Eriti, kui tegemist on keerulisema objektiga. Objekti kontuur on küll ühine, aga kontuuri sisse jääv osa tajutakse ja nähakse erinevate inimeste poolt erinevalt. Lihtamad objektid näivad tõesti kõigile ühesuguselt aga keerulisemate objektide puhul tuleb mängu isiku vaimne mõtlemine, aistingud aga ka meditsiinilised probleemid. See, kuidas indiviid keha näeb, loeb indiviidi mõtlemis tugevusest ja vaimsest võimekusest. 4. Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäi minu jaoks antud tekstis arusaamatuks? Minu jaoks jäi natuke arusaamatuks see, et kui on võimalik, et vaimu saab petta, siis kas vaimu on teadlikult võimalik petta. Kui haigus või valuaisting suudab vaimu petta, siis kui mina isiklikult soovin kutsuda esile vale aistingu, kas see on
50 55 100 150 150 250 200 300 Juhi tööd mõjutavad tegurid Püsivad (mõtlemisvõime , reageerimisvõime , tähelepanuvõime , kohanemisvõime). Muutuvad (sõiduoskus , sõidukogemus , tervislik seisund , koolitus , positsioon , vanus). Kiiresti muutuvad (väsimus , emotsioonid , lühiaegsed haigused , alkohol, narkootikum). Psüühiline protsess (meeleorganitele mõjuvad ärritajad , aistingud , taju). Psüühiline seisund (tundmused , meeleolu , tähelepanu - selle konsentratsioon või hajuvus). Psüühilised omadused (isiksuse iseärasused , mõistuse omadused , iseloom , temperament, võimed ). Adaptatsioon - kohanemine .
Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika---On organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused--- protsessid,seisundid,omadused Psüühilised protsessid---aistingud,taju,mälu,mõtlemine,kõne,fantaasia,tundmused,tahe Mis iseloomustab ps. protsessi?---kindel algus ja lõpp (kindel järjestus) Psüühilised seisundid---tähelepanelikkus,hajameelsus,elurõõm,ärritus,rahulolu,väsimus Psüühilised omadused---veendumused,teadmised,oskused,vilumused,harjumused,iseloom Iseloomusta teadvust--- *psüühika kõrgeim aste *omane vaid inimesele *eristamine(mina ja mittemina--enesetunnetus) *tagab sihipärase tegevuse
3) vähese alkoholisisaldusega joogid – alkoholisisaldus 0,5–6 mahuprotsenti (õlled, siidrid) SÜDA JA VERERINGEELUNDID Suured alkoholikogused kahjustavad südamelihast ja põhjustavad kõrgvererõhutõbe ning südame rütmihäireid. MAKS Alkoholi tarbimine muudab maksa ainevahetust, pikaajalisel alkoholi tarbimisel maks rasvub ja muutub põletikuliseks. KESKNÄRVISÜSTEEM Alkoholijoove nõrgendab tähelepanu, mõttetegevust, ja liigutuste koordinatsiooni. Aistingud nõrgenevad. Joobe ajal esineb kõrgenenud ärrituvus, pärast depressioon. Pikaajaline rohke kasutamine põhjustab funktsionaalseid kahjustusi või orgaanilisi muutusi (jäsemete närvide kahjustused, nõdrameelsus). PSÜÜHILINE SÕLTUVUS Võib kujuneda väga tugev sõltuvus. Kaasneb isiksuse muutus. Füüsiline sõltuvus Mõõdukas või tugev sõltuvus, regulaarne kasutamine põhjustab häireid ainevahetuses. MÕJUTUSED PSÜHHOSOTSIAALSELE KÄITUMISELE
elementideks ega ole radioaktiivsed või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav Neist 12 on radioaktiivsed isotoobid Mõju organismile Sõltuvust tekitav narkootiline aine Inertne, lämmatav gaas Sissehingamisel võivad tekkida järgmised sümptomid: pearinglus, iiveldus, oksendamine, teadvuse kaotus, surm Mis juhtub liigsel sissehingamisel: - Hingamisnälg, õhupuudus - Vaimse erksuse vähenemine, lihastes kordinatsioonihäired - Aistingud hakkavad hääbuma - Emotsinaale ebastabiilsus, väsimus - Läbumine, iiveldus, oksendamine, krambid, kooma, surm Küsimused! Millal avastati ksenoon? 12. juuli 1898 Mis iseloomustab ksenooni? (12) Värvitu, maitsetu, gaasiline, lõhnatu, sulamistemperatuur -111,0°C, keemistemperatuur -108,1°C, kuubikulaadne kristallstruktuur, reageerib hästi fluoriga, 54 elektroni ja prootonit, moodustab
(veinid, vermutid) 3) vähese alkoholisisaldusega joogid alkoholisisaldus 0,56 mahuprotsenti (õlled, siidrid) SÜDA JA VERERINGEELUNDID Suured alkoholikogused kahjustavad südamelihast ja põhjustavad kõrgvererõhutõbe ning südame rütmihäireid. MAKS Alkoholi tarbimine muudab maksa ainevahetust, pikaajalisel alkoholi tarbimisel maks rasvub ja muutub põletikuliseks. KESKNÄRVISÜSTEEM Alkoholijoove nõrgendab tähelepanu, mõttetegevust, ja liigutuste koordinatsiooni. Aistingud nõrgenevad. Joobe ajal esineb kõrgenenud ärrituvus, pärast depressioon. Pikaajaline rohke kasutamine põhjustab funktsionaalseid kahjustusi või orgaanilisi muutusi (jäsemete närvide kahjustused, nõdrameelsus). PSÜÜHILINE SÕLTUVUS Võib kujuneda väga tugev sõltuvus. Kaasneb isiksuse muutus. Füüsiline sõltuvus Mõõdukas või tugev sõltuvus, regulaarne kasutamine põhjustab häireid ainevahetuses. MÕJUTUSED PSÜHHOSOTSIAALSELE KÄITUMISELE
KUJUTLUSED JA FÜÜSIKA-füüsika on sõltumatu e. Subjektiivne. Füüsika TUNDUB meile ühesugusena, kuid on hoopis erinev, sarnasused tulevad kokulepetest, mis inimesed on läbi aegade teinud. Vaatleja tunnused- 1.) vaba tahe (valikuvabaduse olemasolu,tekitab subjektiivsuse) 2.) aistingute saamise võime, võtmaks maailmast vastu infot(tunnetusprotsess-sündmus&signaal) 3.) mälu, ehk võime salvestada infot ja seda hiljem uuesti kasutada. Taju+mälu+aistingud=KUJUTLUSED! Nähtav horisont geograafias (silmaga nähtav) füüsikas (kindlad teadmised) Tunnetusprotsess=Signaal, retseptor, närviprotsess, aisting, taju, kujutis, mõtteseose koostamine, uus mõttekuju=hüpotees, eksperiment(sihipärane vaatlus), otsus hüpoteese tõesuse kohta(järeldus) Makromaailm-nägemismeelega vahetult hoomavate katsete abil. Mikromaailma- moodustavad inimesest mõõtmtete poolest palju väiksemad objektid. Megamaailma- moodustavad inimesest palju suuremad objektid .
Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Kirjeldan neist lähemalt kolme aisting, taju ja tähelepanu. 1. Aisting Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta. Aisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud on nt: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja puuteaisting. Nägemisest saab inimene 80-90% informatsioonist, inimese valgustundlikkus on 120 mln kepikest ja värvustundlikkus 6 mln kolvikest. Inimene kuuleb õhuvõnkeid sagedusega 16-20000 Hz, alla 16 Hz puhul tegemist infraheliga ning üle 20000 Hz puhul tegemist ultraheliga. Inimese kõne sagedus on 300-3500 Hz.
annaabi.ee 
