Tallinna Tehnikaülikool Tehnomeedikum Biomeditsiinitehnika instituut Füsioloogiline adaptatsioon ja regulatsioon. Referaat Inimorganismi adaptatsioon üle- ja alarõhule. Õppejõud M.Viigimaa Üliõpilane: Julija Kritskaja YABMM081783 Tallinn Sisekord: Sissejuhatus 3 Analüsaatorid 4 Tagasiside 5 Analüsaatorite klassifikatsioon 5 Madal rõhk 7 Kõrge rõhk 9
1)Stabiliseeriv valik-kinnistab ja kaitseb väljakujunenud kohastumusi. Peamine valikuvorm kõikides liikides. 2)Suunav valik-seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelispaljunemises. Toimub enamasti elutingimuste kindlasuunalise muutumise korral või siis, kui populatsioon asub uude keskkonda. 3)Lõhestav valik-seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Võib tekkida uus liik. Kohastumine ehk adaptatsioon ..on populatsiooni tasandist alates ehituslike ja talituslike pärilike iseärasuste tekkimine. Kohastumusi loob, säilitab ja muudab looduslik valik. Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumused avalduvad organismide sise ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises jm organismidele omastes eluvaldustes. Toimub pidev alakohastumus-kõigepealt muutuvad keskkonna tingimused. Seejärel ilmneb, kas tunnus annab eeliseid. Nt:
väga palju enam rakujagunemise tsükleid kui munarakud. Imetajatel vastavalt ca 200/33. EVOLUTSIOONI EDENDAVAD MEESTERAHVAD See hüpotees on tuntud kui male-driven-evolution. Eksperimentaalseid andmeid on vähe, kuid lindude puhul on tõepoolest näidatud, et vahe permide ja munarakkude muteerumiskiiruses on 2,5-4,5 kordne. Seega hüpoteesil näib olevat tõepõhi all. Mutatsioonide varieeruvus: Neodarvinism Tänapäevane versioon 5. Adaptatsioon e kohanemine, finess e kohanemus, koadaptatsiooni mõiste Adaptatsioon e kohastumus tekib, säilub või muutuvad LV mõjul. Varjevärvus, hoiatusvärvus (lepakas), mimikri (pettekohastumus, imiteerib teist organismi, nt herilane ja sirelane, kõrvenõges ja iminõges, liblikate tiibadel silmtäpid, loomad kardavad), mimetism (ollakse elutalooduse objekti sarnane, nt maamõõtja) Adaptatsioon on liigi kohastumine mingitele konkreetsetele keskkonnatingimustele (elusa, elutu keskkonna)
Kohastumine e.adaptatsioon-populatsiooni ja liigi isenditele ühised pärilikud omadused,tunnused,mis soodustavad nende eluvõimet,paljunemist.Loob,muuda,säilitab looduslik valik.toimub org.rühmade põlvkondade vahetumise käigusN:nahapruunistub.Kohastumused avalduvadorganismide sise- väliehituses,füsioloogias,käitumises,paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes.biootiline/abiooitiline tegur. kõrbetaimed:sügav juurestik,lihakad,kitsad,nahkjad lehed. linnud:eesjäsemed tiivad,toruluud,suled. imetaja:loote org.sisene areng inimene:püstikäimine kohastumused:varjevärvuskuju,hoiatusvärvus, mimikri-sarnasus teise liigiga kasulik:juhuslik mutatsioon,ökoloogilised tegurid,keskkonnatingimused Liik-looduslike populatsioonide rühm,mille isendid kas tegelikultvõi potensiaalselt ristuvad omavahel.seeon biol.liigimääratlus-ernst mayr morfoloogiline määratlus:populatsioon või populatsioonide rühm,mis olulisete anatoomiliste tunnuste poolest...
KÜSIMUSTE VASTUSED Esimesed 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur, sademed) 2. Adaptatsioon on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. 3. Aeroobne hingamine on hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess. (Hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm) 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis põhjustab lühikese aja (maksimaalselt 24- 48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5
Tunnetusprotsessid kõik need psüühilised protsessid, mille abil inimene maailma tundma õpib. ... aisting, taju, mälu, mõtlemine, fantaasia. Aisting kõige lihtsam tunnetusprotsess. Peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi. Tekib siis, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meeleelundile. Meeled!? Aistingud jagunevad välis- ja sisekeskkonna aistinguteks. Välisaistingud: - Nägemisaisting umbes 90% värvipimedus, daltonism ei saa eristada punast ja rohelist, kanapimedus õhtul hämaras ei näe. - Kuulamisaisting üle 140db tekib valu. - Haistmisaisting - Maitsmisaisting - Kompimisaisting Veel temperatuuri-, liigutus-, tasakaalu-, jne. aistingud. Aistingu absoluutne lävi ärrituse minimaalne suurus, mis on vajalik aistingu tekkeks. Selle suurust iseloomustab absoluutne tundlikkus ehk võime reageerida minimaalsele ärritusele. Mida madalam lävi, seda suurem on tundlikkus. Adaptatsioon tundlikkuse muu...
valimiveast alleelide ülekandel varempõlvkonnast järglaskonda. Geograafiline isolatsioon- eri populatsioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu. Hardy- Winbergi seadus- populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus: suures, vabalt ristuvas popultasioonis püsivad alleeli- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsioonitegurid. Kohanemine- individuaalne adaptatsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes (modifikatsioonilistes) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohastumine- (populatsiooni, liigi) evolutsiooniline adaptatsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused.
EVOLUTSIOON- üldises mõttes mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järk-järguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. EVOLUTSIOONITEOORIA- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON- ehk kosmiline evolutsioon on areng, mis viis keemiliste elementide tekkeni ning universumi kujunemiseni. KEEMILINE EVOLUTSIOON- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete teke. BIOLOOGILINE EVOLUTSIOON- elu areng Maal. FOSSIIL- kunagi elanud organismide kivistunud jäänused või jäljendid. PALEONTOLOOGIA- teadus, mis uurib möödunud aegadel toimunut fossiilide ehk kivististe kaudu. GEOKRONOLOOGIA- geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. AEGKOND- geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotud aeg...
ajavahemikus fotosünteesis, kemosünteesis ja orgaanilisest ainest toitumises assimileerunud energia kogus või sellele vastav aine hulk (biomassiühikuis). Autotroofide k. määratakse gaasivahetuse (CO 2, O2, H2S) kaudu, heterotroofide k. toiduks tarvitatud aine kalorimeetrilise analüüsiga. Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline (ontogenees üksiku organismi individuaalne arenemine alates viljastatud munast kuni loomuliku surmani) isendiline adaptatsioon. K. seisneb mittepärilikes, reaktsiooninormi piires toimuvais muutustes, tagajärg on kohanemus. Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon. K. seisneb organismi ehituse või talitluse pärilikes muutustes. K-se tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talitluslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. Koliindeks riikliku standardi järgi erimenetlusega määratud kolibakterirakkude arv 1 liitris uuritavas vees. K.
11. Retseptorite klassifikatsioon 12. Meeleorganite 3 osa ja nende ülesanded Närvilõpmed Närvikiud Aju 13. Selgitada: eristuslävi, ärritajalävi, tundlikkuselävi 14. Põhimaitsed Magus, hapu, mõru, soolane 15. Põhimaitsete saamiseks kasutatavad keemilised ühendid 16. Keelekaart- keele maitsetundlikud piirkonnad 17. Lõhnade klassifikatsioon (nn standardlõhnad) 18. Selgitada: ageusia, anosmia, daltonism 19. Nimetada nägemishäireid 20. Selgitada: adaptatsioon 21. Adaptatsioon lõhnade suhtes, adaptatsioon maitse suhtes, adaptatsioon valguse ja pimedusega. 22. Selgita ja too näiteid: kõrvallõhn, kõrvalmaitse 23. Põhimaitsed- millise maitse suhtes kõige kiirem adaptatsioon, millise suhtes kõige aeglasem 24. Kuidas on võimalik toote magusatundlikkust degusteerimisel tõsta? Toote soojendamisega 25. Selgita: assessor, ekspertassessor, erialane ekspertassessor, paneel (sensoorne paneel) 26. Selgita: sensoorne väsimus, sensoorne mälu 27
Teooriate põhiseisud Inimene on bio-psühho-sotsiaalne olend, ümbrusega pidevas vastasmõjus olev avatud süsteem, kes funktsioneerib terviklikult. Peaeesmärgiks on soodustada patsiendi kohanemist kõigis neljas valdkonnas. Teooria järgi on neli valdkonda Füsioloogiline - tegevus ja puhkus - toit ja eritamine - vedelik ja elektrolüüdid - hapnik ja ringlus - temperatuuri regulatsioon - meelte- regulatsioon - hormonaalne regulatsioon Enesetunnetuse adaptatsioon Inimese kehatunnetus ja vaimne tunnetus on tasakaalus. Rollifunktsioon Inimene on võimeline elu jooksul uusi rolle omandama ja vanu kõrvale jätma. Sõltumatuse adaptatsioon Inimese sõltumatuse ja kokkukuuluvuse tunne on tasakaalus. Nii tervis, kui haigus on inimese elu vältimatu mõõde.Roy käsitleb seda jätkuvusena. Haigus on normist kõrvalkalle. Tervis on kohanemisseisund, mis väljendub ärritajate reageerimiseks vaba energia olemasolus.
inimeste jaoks sarnane, kuid emotsioonide ja mõtlemise osa indiviidil erineb – harjumused, eelistused jne) - TAJUMULJEL (välimuses on teatud erinevused, mida algul ei tunne ära) on teatud kestus, sõltub stiimuli keerukusest ja intensiivsuset *püsivus ehk konstantsus RUUMILINE VASTASMÕJU (taju sõltub väga palju ruumilisest ja ka ajalisest vastasmõjust) (nt sama värvi kastide näide) - kontrast, värvus AJALINE VASTASMÕJU - kohanemisvõime ehk adaptatsioon (adapteerume erinevate stiimulitele) *positiivne adaptsioon (teatud stiimulite suhtes meil tundlikkus kasvab, infot vastuvõtvad närvirakud kohanevad uue olukorraga) *negatiivne adaptatsioon (närvirakkude väsimine – nt närvirakud on olnud pideva kõva muusikaga tegevuses ja ei kuule peale kontserti linnulaulu) *selektiivne adaptatsioon – (nt inimesed räägivad sosinal, siis tähelepanu suunates suudame me neid kuulda) VASTUSREAKTSIOONI keskmine viivitusaeg - nägemine 150-200ms
1. ABIOOTILISED FAKTORID on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. ADAPTATSIOON on organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. AEROOBNE HINGAMINE ehk hapnikuhingamine on hingamine, mis saab toimuda hapnikuga. 4. AKUUTNE TOKSILISUSe puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. AUTOTROOFNE ORGANISM on isetoituv organism, valmistab valgusenergia abilanorgaanilistest ühenditest endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid, valke, vitamiine. 6
1. Mõisted Adaptatsioon kohanemine. Aistingud meele tajud, vajalikud et meie otsused tuleks võimalikult kiiresti Ajupoolkerade assümeetria aju organiseerituse fundamentaalne eripära. Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded Akson pikk müeliinkest, ainult üks. Alkohol legaalse piiranguga depressant. Kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu. Autonoomne NS siseelundite ns, ei allu inimese tahtele. Barbituraat krambivastane ravim CAT kompuutertomograafia, haiguste diagnoosimiseks Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Depressandid üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi Ectasy (MDMA) Stimulant. Emotsionaalse ja vaimse toonuse tõstja. EEG elektroentsefalograafia, peaaju bioelektrilise aktiivsuse uurimiseks Haistmine tajumine ja eristamine õhus levivaid lõhnu. Hallutsinogeenid meelepe...
jana kui ka õpetajana. Dr. Roy naudib muusikat, kunsti ja eriti kohti, kus teda ümbritseb looduseilu. 2. Callista Roy õendusteooria See on süsteemiteoorial põhinev adaptatsioonimudel, mis käsitleb indiviidi, kui avatud süsteemi. Ta peab saavutama tasakaalu endas eneses, vaatamata ümbritse- vatele faktoritele. Kuid kogu väliskeskkond mõjutab inimest ja sellega juhendab tema käitumishoiakuid. Teooria järgi on valdkondi neli: 1. Füsioloogiline adaptatsioon nõuab tasakaalu järgnevates valdkondades: · tegevus ja puhkus · toit ja eritamine · vedelik ja elektrolüüdid · hapnik ja ringlus · temperatuuri regulatsioon · meelte-regulatsioon · hormonaalne regulatsioon 2. Enesetunnetuse adaptatsioon nõuab, et inimese kehatunnetus ja vaimne tunnetus oleksid tasakaalus. 3. Rollifunktsiooniadaptatsioon tähendab muuhulgas seda, et inimene on
· endeemsed · katkelised · Relikt liik, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal Territoriaalstruktuur e levik näitab, kuidas isendid on ruumis jaotunud Juhuslik Rühma Ühtlane e jaotumus jaotumus regulaarne jaotumus · Organismide leviku määravad ära ressursside jaotus ja liigisisesed suhted Mõisted · Adaptatsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise · Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon · Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Mõisted · Ökotüüp = ökoloogiline rass: populatsiooni adapteerunud osa. · Rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on
produtseerivad piimhapet, mis osaleb hapendatud piimatoodete (keefir, hapukoor), juustude, leiva ja hapendatud juurvilja maitse moodustumisel. 16. Keelekaart- keele maitsetundlikud piirkonnad Maitsmisanalüsaatoriks nimetatakse keelt. See on limaskestaga kaetud lihaseline elund, millel eristatakse kolme osa: · keelekeha; · keelejuur; · keeletipp. 17. Lõhnade klassifikatsioon (nn standardlõhnad) Haistmisega on kindlasti seotud mõiste adaptatsioon. Lõhnade puhul tekib Lõhnaklass Lõhnab nagu Lillelõhnad Roosid Eeterlikud lõhnad Pirnid Muskuselõhnad Muskus Kamprilaadsed lõhnad Eukalüpt Roisulõhnad Mädamuna Teravad lõhnad Äädikas adaptatsioon 3-15 minuti jooksul. Lõhnatundlikkus on parim 37...38 ° juures. 18
Psühholoogia. Tunnetusprotessid. Tunnetusprotessid kõik need psüühilised protsessid, mis toovad meieni infot ümbritsevast maailmast (aisting, taju, mälu, mõtlemine, tähelepanu, kujutlus) Aistingute seaduspärasused: 1. Kompensatsioon ühe aistingu liigi nõrkuse või puudumise korral arenevad teised paremini välja. 2. Adaptatsioon kohanemine, ( lähed pimedasse tuppa) 3. Sünesteesia ühele meeleelundile iseloomuliku ärrituse teke, teise meeleelundi ärritamisel. Taju: Mõju avaldavad varajasemad kogemused, ka mõtlemine, hoiakud ja emotsioonid. Tajul on muutumatu iseloom. Taju liigid: 1. isiku taju mehhanism - *stereotüpiseerimine 2. samastumine Tähelepanu psüühilise aktiivsuse seisund, mis väjendub teadvuse keskendumises mingile objektile. Tahtmatu tähelepanu kandub objektile iseenesest
(kolme süsinikuline fosfoenoolpürovaat) koosseisu - tekib nelja süsinikuline ühend oksaaloatsetaat. Oksaalohape transporditakse vakuooli ning CO2 püsib öösel vakuoolis orgaanilise happe oksaalohappe koosseisus. Hommikul, kui valgeks läheb, siis hakatakse CO2-e kloroplastides toimuva Calvini tsükli jaoks vabastama 36. Teate seost taime fotosünteesi ja produktiivsuse vahel. Mida suurem on taime fotosüntees, seda suurem on ka produktiivsus. Adaptatsioon 1. Teate optimumkõveral näidata stressi piirkondi 2. Kui kõrge on atmosfääri CO2e kontsentratsioon (ppm-ides). Kas ta on koguaeg sama kõrge olnud? Kuidas maapinna temperatuur ja atmosfääri CO2 sisaldus seotud on? Atmosfääri CO2-e kontsentratsioon on 400 ppm-i. Süsihappegaasi kontsentratsioon ei ole kogu aeg sama kõrge olnud. Atmosfääri süsihappegaasi kontsentratsiooni tõustes tõuseb ka maapinna keskmine temperatuur. 3
Mõisted Ökoloogia arvestuseks Abiootiline keskkond ehk ökotoop – kõik elutaloodus (õhk, muld, vesi, kliimakomponendid: valgus, temp. niiskus). Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond. Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted. Adaptatsioon ehk kohanemine – pöörduv, ontogeneetiline. Adaptatsioon ehk kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline . Aeroobne keskkond – on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku. Aineringe – on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito-ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. Anaeroobne keskkond – on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik. Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Biomass – pinnaühikul (või m...
psüühiline protsess Aistinguga seotud mõisted Analüsaator ühe aistingu liigiga seotud organsüsteem Absoluutsed läved: Alumine lävi minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu Ülemine lävi maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu Eristuslävi minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus Weber-Fechneri seadus ärritaja tugevuse kasvades aritmeetiliselt, kasvab taju geomeetriliselt 6.Aistingutega seotud nähtused (sensoorne isolatsioon, adaptatsioon, sünesteesia) Sensoorne isolatsioon absoluutne stiimulite puudumine, meelte väljalülitamine Ebaspetsiifiline tundlikkus samalaadsete aistingute saamine erinevate meeleorganite abil (helilainete vastuvõtmine nahaga) Sünesteesia sama ärritaja avaldab mõju kahele või enamale analüsaatorile, tekitades mitmese kvaliteedi (soojad ja külmad värvid, rasked ja kerged lõhnad) Adaptatsioon kestva ärrituse mõjul tundlikkus väheneb (negatiivne),
migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv(geenitriiv)-alleeli- ja genotüübi sageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeseste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. Isolaat-liigi põhilevialast geograafiliste või ökoloogiliste tegurite poolt eristatud väike populatsioon. Kohanemine-individuaalne adaptatsioon, isendi fenotüübi otstarbekaks muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes (modifikatsioonilistes) muutustes tema geneetiliselt määratud reaktsiooninormi piires. Kohastumine-(populatsiooni, liigi) evolutsiooniline adaptatsioon; organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel. Kohastumise tulemusena arenevad kohastumused. 1
Keskonnamuutuste tagajärjed 1) Looduslikud Aastaaegade vaheldumine Õhuniiskuse muutus Kiirgusfooni muutumine 2) antropogeensed co, emissioon jõgede veereziimi muutumine kaevandamine Keskonnamuutused liigub mujale sureb välja kohastumused Liikumine mujale lindude ränded kalade ränded · uus koht-sobiv ökoloogiline niss · või väljasuremine Aga taimed??? Kohanemine muutunud keskonnaga Väljasuremine Kohanemine uute tingimustega adaptatsioon aklimatsioon õppimine e. sotsiaalne kohastumine resistentsus tööstusmelanism saastetolerants kultuuriliigistik NB!Muutunud tingimustel kohastumine on mõeldav vaid juhul, kui see algselt ei ületa organismi reaktsiooninormi. Tingimus ei jää alla alumist taluvusläve ja ei ületa ülemist taluvusläve. VÄLJASUREMINE igale liigile on antud oma aeg iga liik sureb välja omal ajal NB! Väljasuremine pole liigi ebaõnnestumine! Väljasuremine 1) Lokaalne 2) Globaalne:
eriti seoses arvuti- ja videomängudega. Kirjanduslik tõlge on (enamasti) ilukirjandusliku teose tõlge kõrgel kunstilisel tasemel. Autoriseeritud tõlge on algteksti autori poolt toimetatud ja/või heaks kiidetud tõlge. Adaptatsioon ehk mugandus või kohandus on vaba tõlge, mis arvestab lugejate arusaamisvõimet ning seetõttu lihtsustab või muudab algteksti. Mõnikord teisendatakse adaptatsioonilistes tõlgetes ka isiku- ja kohanimed ning muud reaaliad. Adaptatsioon võib olla ka algteksti teisendus lihtsamasse ja kergemini mõistetavasse keelekasutusse samas keeles. Eestindus on adaptatsiooniline tõlge eesti keelde. Kaudtõlge on algteksti tõlke tõlge. Kaudtõlkeid tehakse siis, kui algteksti keelt ei mõisteta ning usaldatakse juba tehtud tõlget mõnda tõlkija jaoks arusaadavasse keelde. Kaudtõlked on sageli olnud ka teaduskäibes. 1930. aastatel oli näiteks Saksamaal
korral mäletab inimene hästi oma tundmuste vahendusel, et loeng oli väga emotsionaalne, asjalik ja sisukas, palju asjakohaseid näiteid ning ebameeldiva lõpuga grupitöö loomade paremaks mõistmiseks. Olin sellelt koolituselt palju teadmisi meelde jätnud ehk omandanud, mis on mäluprotsess, kus uus info kinnistatakse, varem omandatuga seostamise teel. Paar tundi loomaaias jalutamist möödus väga kiiresti, isegi lindude laulmist ei pannud enam tähele, sest tekkinud oli negatiivne adaptatsioon ehk aistingu täielik kadumine või oluline nürinemine kestval või tugeval ärritusel. Motoorne ehk liikumismälu, mida iseloomustab mitmesuguste liikumiste ja praktiliste toimingute hea salvestamine tegevuses viis meid sujuvalt jalutades koju tagasi.
Kooslus-kõik elusorganismid, kes elavad Abiootlised tegurid-eluta looduse tegurid. Reguleerijad-on organismid, kes koos mingil piiritletud territoorimil või Päikesevalgus,Temperatuur,Sademed,tuul, võimelised säilitama välise keskk liigid, mis esinevad koos ja interakteeruvad. Happesus,toitainete sisaldus,Veereziim, muutudes oma sisekeskkonna Populatsioon-on rühm üht liiki isendeid, rõhk,tuli stabiilsena kes elavad koos samal ajal samas paigas. Biootilsed tegurid-eluslooduse tegurid. Kohanejad-on organismid, kes Ökosüsteem-süsteem, mis haarab endasse Sümbioos,Kommensalism,Parasitism, ei saa reguleerida oma sisekeskk. koosluse ja tema poolt oluliselt muudetud Kisklus,Fütofaagia,Konkurents rguleerijad,kohanejad keskkonna. Antropogeensed tegurid- inimtegevusest Tal...
· Anorgaanilistest ühenditest CO2 ja H2O sünteesitakse orgaanilisi ühendeid (glükoos) fotoperiodism lühipäevataimed pikapäevataimed päevaneutraalsed Ökotüüp = ökoloogiline rass: populatsiooni adapteerunud osa. Rühm kasvukoha (elupaiga) ökoloogiliste tingimustega muust populatsioonist erinevalt kohastunud isendeid, kel on pärilikke iseärasusi nii morfoloogilistes kui füsioloogilistes tunnustes Adaptatsioon organismide ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise Kohanemine pöörduv, ontogeneetiline, adaptatsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Reguleerijad on organismid, kes on võimelised säilitama välise keskkonna muutudes oma sisekeskkonna stabiilsena. Kohanejad on organismid, kes ei saa reguleerida oma sisekeskkonda reguleerijad, kohanejad
Liikluspsühholoogia Inimene sõiduki juhina Liikluskeskkond Liiklus toimub ümbruskonnas , mis sisaldab liikuvaid ja liikumatuid objekte . Juht ammutab informatsiooni tegutsemiseks süsteemis "juht - sõiduk - keskkond (tee)". Selle süsteemi operaatoriks on autojuht, kes pidevalt peab ette nägema, millisesse olukorda ta võib sattuda ja kuidas seal tegutseda . Süsteem töötab hästi , kui seda juhitakse paindlikult ja operatiivselt. · Psühholoogiliselt on autojuhtimise skeem järgmine : Juht saab informatsiooni aistingute kaudu :(nägemine 70%;vibratsioon-vestibulaaraparatuuriga 20%; kuulmine 8%;temperatuur; lõhn 2%). Informatsioonile väliskeskkonnast lisanduvad mälu arvelt varem omandatud teadmised ja kogemused. Seejärel rakendatakse tööle vajalik lihasgrupp liigutuste sooritamiseks . · Peale välisärritajate mõjutavad juhi tegevust organismisisesed ärritajad (valu ; emotsioonid ; väsimus ;...
1. Mis on…..? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid -Abiootilised tegurid on eluta keskkonna füüsikalis- keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon - ehk kohastumine, teatud keskkonda sobivate iseärasuste kujunemine fülogeneesi käigus 3. Aeroobne hingamine – ehk hapnikuhingamine. 4. Akuutne toksilisus - Akuutne toksilisus hõlmab kahjulikke mõjusid, mis võivad tuleneda ühe- või mitmekordsest kokkupuutest ainega 24 tunni jooksul. 5. Autotroofne organism -autotroofne (isetoituv), mis valgusenergia abil toodab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest)
Ruum Aistingute abil saab määrata ärritaja asukohta ruumis. Aistingute ükdised seaduspärasused: Adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine Näiteks kui satume ereda valguse käest hämarase tuppa, ei näe me alguses midagi. Mõne aja pärast on silmad hämarusega harjunud ja me hakkame taas selgelt nägema. Sisenedes tuulutamata ruumi võib sealne lõhn tunduda väljakannatamatu, aga mõne aja möödudes, ei pane me seda enam tähele. Samamoodi toimub adaptatsioon kõikides meeltes. See on kiirem puute- ja haistmisaistingute korral ja veidi aeglasem nägemis-, kuulmis- ja maitsmisaistingute puhul. Kompensatsioon See on ühe aistingu korvamine teisega. Kui inimesel puudub mingi aisting või see on liiga nõrk, siis arenevad tugevamalt välja teised, et kompenseerida puuduvat. Sünesteesia ehk teiseste aistingute teke Näiteks võib kuulmismeele ärritamisel tekkida nägemisaisting- pildilised kujutlused. Tundes toidu lõhna võime tunda selle maitset jne.
seadus: suurelt, vabalt ristavas populatsioonis püsivad alleeli- ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evulutsioonitegurid. Isolaat - liigi põhievialast geograafiliste või ökoloogiliste tegurite poolt eraldatud väike populatsioon. Kohastumine - Indiviidide päriliku muutlikkuse mitmekesisust kujundav valik populatsioonile või kogu liigile omased kasulikud tunnused kooskõlas elukeskkonna tingimustega. Kohanemine - individuaalne adaptatsioon isendite genotööbi otstarbekaks muutumine vastusena keskkonna tingimuste toimel Kohastumus - populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljuneimist olemasolevates elutingimustes ja seega liigi säilimist. Kohasus - individuaalne genotööbi valikuväärtus: suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teissuguste genotüüpidega isenditega. Liigiteke - uue liigi evulutsiooniline tekkimine olemasolevast
mingeid kindalid värve teisest (nt: puasta värvi rohelisel taustal). Oimusagar peaajupunkt kus lkujunevad lõplikult vlja lõhna kui ka maitseaisting .Maitsmine 4 keeleeripiirkonda , mis kõik on jaotatud keelele eraldis osadeks : magus , hapu , kibe/mõru , soolane . Aistingute seaduspärasused : 1)Kompensatsioon (korvamine teisega ) on ühe aistingu liigi nõrkuse või puudumise korral arenevad teised paremini välja. 2) Adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine :on tundlikkuse muutumine ärritaja toimel 3) Sünesteesia (uute teke ) ühele meeleelundile iseloomulikku ärrituse teke teise meeleelundi ärritamisel . Taju : *mõju avaldavad varasemad kogemused *mõtlemine *hoiakud ja emotsioonid *muutumatu iseloom . Tajuliigid : 1) Isikutaju ehk sotsiaalne taju tähendab teise inimese tajusmis ( mõistmist ja hindamist ) 2) Ruumitaju saame maailmast kolmemõõtmelise pildi
Looduslik valik Bio IV Looduslik valik isendite valikuline ellujäämine ja paljunemine Tuleneb: Geneetilised erinevused isendite vahel Keskkonnatingimuste soosiv/pärssiv mõju Tulemus: Ellu jäävad ja järglasi annavad eelistatult mingite kasulike tunnustega (geenidega) isendid Vähemkohased isendid (geenid) kaovad Kohastumus ehk adaptatsioon pärilik omadus, mis tagab ellujäämise (ja paljunemise) mingites teatud keskkonnatingimustes Kohastumusi ja kohastumist kujundab looduslik valik Kohanemine = kohastumine Muutused reaktsiooninormi piires Kohastumused Vee kokkuhoid veevaeses keskkonnas Kohastumused põudade üleelamiseks: http://www.youtube.com/watch?v=ZUsARF-CBcI Kohastumused Kohastumused: hoiatamine Kohastumused Nii kiskjatel kui saakloomadel Kaitse/varjevärvus - kamoflaaz
nefriidi, allergia, bronhiidi, kollatõve, artriidi, lihaste düstroofia, nahahaavandite, akne, gastriidi, kasvajate, menstruatsioonihäirete jt haiguste/sümptomite korral. Toksilisust normaalsel tarbimisel ei esine. Päevase ohutu totaalkoguse ülempiir on korduval manustamisel 800mg ja seda ei tasuks ületada (ühekordse totaalkoguse ohutut ülempiiri pole üheselt veel defineeritud). Vitamiin E suhtelise mittetoksilisusega kaasub ka teatud adaptatsioon. Kui kasutamist alustada tavaannustega ja manustavat hulka aegamööda ja astmeliselt suurendada, ei kaasne toksilisi efekte ka küllalt suurte annuste kasutamisel. Vitamiin E e toksilisuse esmasümptomid on lihasnõrkus, kõhulahtisus, peavalu, peapööritus. Vitamiini manustamise lõpetamisel kaovad neen nähud reeglina nädala jooksul. Tugeva toksilise efekti sümptomid on aga stomatiit, kreatinuuria, nõgeslööve, vitamiin K metabolismi häired, vaginaalne verejooks, nägemishäired
Retseptorid kutsuvad esile neuraalse reaktsiooni, mis jõuab ajusse, tekitades kuulmisaistingu Nägemine - võrkkestal muundatakse füüsikalise stiimuli energia närviimpulsiks. Kaks tüüpi retseptorrakke: kepikesed(reageerivad nõrgemale valgusele, kutsuvad esile värvusetuid aistinguid) ja kolvikesed(reageerivad tugevamale valgusele, kutsuvad esile värvilisi aistinguid). Kolvikesi on rohkem fooveal, kepikesi üldse mitte. 9. Milles seisneb sensoorne adaptatsioon ja miks ilmneb kõikides sensoorsetes süsteemides? Sensoorne adaptatsioon - protsess, mille käigus tundlikkus stiimuli vastu väheneb, kui sama stiimulit esitatakse pikema aja jooksul. Oluline on muutus meie aistingu kujundamisel 10. Mida ütleb valu väravakontrolli teooria valuaistingu tekke ja blokeerimise kohta? väravakontrolli teooria - teooria, mille kohaselt peavad valuaistingud ajuni jõudmiseks läbima närviraku "värava" ning notsitseptorite signaale pärssivad
rolli inimese keeleoskuse ja kõne arengus. 78. Emotsionaalne intelligentsus. Emotsionaalsete omaduste isikupärane muster, millest oleneb IQ kõrval inimese sotsiaalne edukus. 79. Agressiivne käitumine. Nt Hollandi perekonna uuring näitas, et agressiivsuse tunnused päranduvad edasi retsessiivselt X-liiteliselt ja avalduvad seega just meestel. Naised on retsessiivse X-liitelise agressiivsusgeeni kandjad. 80. Vaimsete võimete adaptatsioon perekondades. Nt Koos adopteeritud ühemunakaksikute vaimsete võimete adaptatsioon on 0.86, aga eraldi 0,78. Selgub, et eraldi adopteeritud vanemate-järglaste korrelatsioon on üldiselt väiksem kui koos adopteerides. Eraldielavate ühemunakaksikute tunnuste kokkulangevuse korrelatsiooni mõõdetakse laiatähendusliku päritavusega. Eraldielavate erimunakaksikute tunnuste kokkulangevuse korrelatsiooni mõõdetakse kitsatähendusliku päritavusega. XI. 81
Maitset tunneb siis, kui süües lahustuvad ained mõjuvad maitsmisretseptoritele, mis asetsevad keelepinnal. Põhikategooriad on magus, hapu, soolane ja kibe (mõru). Kompimisaisting aistingu kompensatsioon. Aistingu võivad üksteist kompenseerida. Kui inimesel on mingi aisting raskendatud või puudulik, siis teised üritavad seda puuduolevat kompenseerida. Nt pimedal on hästiarenenud kuulmine ja kompimine. Teine mõiste on adaptatsioon ehk kohanemine aistingud võivad kohaneda, nt 1)kui ärritaja on väga nõrk, siis aistingutundlikkus muutub 2)pideva müra käes, ere valgus 3) tundlikkus kaob tugeva ärritaja korral Väga harva esineb selline nähtus nagu sünesteesia ühele meelele mõjuv ärritaja tekitab lisaks mõjuvale meelele ka mingi teisele meelele aistingu. Nt kuuled värve ^o) Aistingulävi absoluutne ja eristusväli. Absoluutne väli mitte igasugune ärritaja ei tekita aistingut
Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond * Päikesevalgus * Temperatuur * Sademed * Tuul * Happesus (pH) * Toitainete sisaldus * Veereziim * Rõhk * Tuli Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted * Sümbioos * Kommensalism * Parasitism * Kisklus * Fütofaagia * Konkurents Sünergism - on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju Kohastumine ja kohanemine. Kohanemine pöörduv, ajutiline; adaptatsioon Kohastumine pöördumatu, evolutsiooniline adaptatsioon Limiteerivad tegurid Temperatuur: Mõjutab organismis toimuvate biokeemiliste protsesside kiirust: Vesi: fotosünteesi lähteprodukt hingamise produkt elukeskkond paljudele liikidele Rõhk Valgus Vajalik fotosünteesil Vähesed ökosüsteemid saavad ilma valguseta Gaasid CO2 vajalik fotosünteesil nii vees kui maismaal. Limiteerib harva O2 vajalik hingamisel
KANAPIMEDUS INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. INFRAHELI HELI, MIS ON ALLA 16 HZ. TÄHELEPANU MEELTE KESKENDUMINE MINGILE ASJALE. FIGUUR TAJUTAKSE TÄPSELT
MÕISTED: Autopoiees süsteemi pidev ise taasloomine Denotatsioon-Märgi üldiselt heakskiidetud ja seeläbi selge tähendus.Näitab märgi üldist positsiooni semantilises(tähendus) süsteemis Diskursus tähenduste, metafooride, esituste, imagode, juttude, lausete jne sidus võrk, mis loob sündmuste mingi versiooni. Entroopia - süsteemi määramatuse ja korrapäratuse määr Ikoon e ikooniline märk - meenutab objekti(on sellega sarnane). Selline märk näeb äratuntavalt välja, kostub, tundub käe all, maitseb või lõhnab samamoodi nagu objekt. (nt,pildid, diagrammid, metafoorid) Informatsioon nähtuse kohta käiv teadmus, mis vähendab ebakindlust. Mõõtühik 1 bitt Kanal see füüsiline keskkond, milles signaale siirdatakse (transporditakse): nt häälelained, raadiolained, telefonijuhtmed, närvirakud jms. Kanal määrab vahendi tehnilised v füüsilised omadused. Kommunikatsioon- sõnumite vahetamine saatja ning vastuvõtja vahel teatavas kultuurilises ja füüsili...
Aistingute põhidimensioonid ja üldseaduspärasused Intensiivsus - aistingu tekkeks on vaja, et ärritaja oleks küllalt tugev. Intensiivsusega on seotud kolm mõistet: tundlikkuse alumine ja ülemine absoluutne lävi ning eristuslävi Kvaliteet - igal aistingul on oma kvaliteet, mida saab võrrelda Aeg - aistingu kujunemiseks kuluv aeg. Aistingud kujunevad suhteliselt kiiresti Ruum - teatud aistingud võimaldavad kindlaks määrata ärritaja asukohta Aistingute seaduspärasused on: 1. adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine 2. kompensatsioon ehk ühe aistinguliigi korvamine teisega 3. sünesteesia ehk ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meelelundi ärritamisel Kasutatud allikad Toomela, Aaro 1999. Ülevaade psühholoogiast. Tallinn. Koolibri Kidron, Anti 2008 Psühholoogia põhisuunad. Mondo Vendelin, Vilja. Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid. http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:DyMkcxrSdNsJ:eller.tmk
ÄRRITAJA SIGNAAL, MIS MÕJUTAB MEELEORGANEID. DALTONISM OSALINE VÄRVIPIMEDUS; INIMENE EI SUUDA ERISTADA PUNAST JA ROHELIST VÄRVUST NING NEED NÄIVAD TALLE ÜHTVIISI HALLIKAD. KANAPIMEDUS INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. ...
Tallinna Tehnikaülikool Tehnomeedikum Biomeditsiinitehnika instituut Füsioloogiline adaptatsioon ja regulatsioon. Kodutöö VEGETATIIVNE NÄRVISÜSTEEM JA ADAPTATSIOONISÜNDROOM Õppejõud M.Viigimaa Üliõpilane: Julija Kritskaja YABMM081783 Tallinn Küsimused: 1.vegetatiivse närvisüsteemi ehitus(tsentraalne ja perifeerne osa) 2.vegetatiivse närvisüsteemi osade-sümpaatilise ja parasümpaatilise- funktsioonid kohanemisreaktsioonides 3
kujunenud neile tingimustele vastavad tunnused. 8. lõhestav valik - seisneb kahe või enam keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises. Lõhestav valik toimub juhul, kui liigi leviala jaotub elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Võivad varieeruda temperatuur, niiskus ja teised füüsikalised tingimused. Samuti võivad leviala erinevates piirkondades kujuneda erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega. 9. adaptatsioon organismide ehituse ja talitluse muutumine, et sobituda keskkonna ja elutingimustega. (nt kaladel ujupõie arenemine) 10. varjevärvus pigmendid looma kehakatetes on kujunenud nii, et sulanduksid keskkonna taustal raskesti nähtavaks. (nt. jänese karvastiku muutumine valgeks, et talvel lumes näha ei oleks) 11. kohastumine protsess, mille tulemuseks on kohastumus. (nt lindude tiibade arenemine) 12
MEELED JA AISTING kognitiivsed protsessid-psüühikaga seotud protsessid erinevatest infojuppidest panen mälupildi kokku, tunnetuste kaudu Kuidas tekib? John locke- inimene tühi leht, alustab infokogumist, pole ikagi tühi leht sündimisel, nägemissüsteemis on viisid, kuidas ta väliselt tulevat informatsiooni reageerib, näeme 3d, tajume sügavust, kaasasündinud need, pole õppinud sügavust tajuma õpib rääkima, aga kaasasündinud eeldused. GEENID+KESKKOND 10 000h harjutamist-kujuneb välja talent (tglt keerulisem) meelekindlus-geenidega määratud MIS ON KÕIGL MEELTEL ÜHIST? Neuronite keel- füüsikaline omadus muutub psühholoogiliseks omaduseks, nt heli-õhu võnkumine, jõuab kõrva, väline allikas tekkitab õhu võnkumise, kuidas tajume muusikat? Kõne? Koosneb erinevatest aspektidest, heli kõrgus jne jne, peab liikuma edasi meie närvisüsteemis täitsa teises süsteemis, tuleb tõlkida sellissesse keelde mida aju oskab ...
Ökomišš. Abiootilised keskkonnategurid ja nende mõju taimedele ning loomadele Abiootilised keskkonnategurid (eluta looduse tegurid, st keskkond): päikesevalgus, temperatuur, sademed, tuul, happelisus (pH), toitainete sisaldus, veerežiim, rõhk, tuli, soolsus Nende mõju taimedele - Nende mõju loomadele - Sünergism – on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju. NT TUULEKÜLM Kohastumine ja kohanemine Kohastumine – pöördumatu, nt kaktused on kuivusega kohastunud, evolutsiooniline adaptatsioon Adaptatsioon – organismide ehituse või talituse kujunemine selliseks, et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise Kohanemine – pöörduv, ontogeeniline, adaptatsioon (laps kohaneb lasteaias) Limiteerivad tegurid Temperatuur Niiskus Vesi Rõhk Valgus Gaasid Organismide vastused keskkonnatingimuste muutumisele Reguleerijad on organismid, kes on võimelised
abiootiline-organisme ümbritseb eluta maailmast tulenevadökotegurid adaptatsioon-organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks,et see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populats. suurenemise aerotankaeratsioonikamber,kus reovesi liitubaktiivmudagaalbeedo-maapinna või vee tagasipeegeldusvõime areaal-leviala mingi taksoni või süntaksoni esinemisala autökoloogia-organismiökoloogia,liigi ja keskkonnategurite suhteid uuriv harubakterimass-kõigi bakterite kogumass biogeograafia-bioloogia ja geograafia piirteadus,,mis käsitleb biosüsteemide levikutbiogeotsönooslooduslik kompleks,millesse kuuluvad elukooslus ja elutakeskkondbioindikatsioon-keskkonnaolude ja seisundite iselomustamine bioindikaator- võib olla isend,populatsioon,kooslusbioloogiline tort-Odum on kujutanud integratsiooni tordina,jagunebtaksonoomiliseks ja fundamentaalseks biomass-organismide mass või veekogu ja mai...
paigaldatud toidumajades söögi pärast võitlevad, tihti jäävad just suuremad peale. c. võitlus eluta looduse teguritega näit: Eesti tingimused peavad loomad ja taimed võitlema kas siis kuuma päikesega või külma talvega. 1. Defineeri mõistet. Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimudtes teistest edukamalt toime tulla. 2. Kohastumine Kohastumine ehk adaptatsioon on populatsiooni, liigi või mõne teise organismirühma omadused, mis soodustavad ellujäämist, paljunemist ja püsimist oma elukeskkonnas . Too näiteid kohastumistest taimedel (2) Kaktused talletavad endas vett, et kõrbes kuivust üle elada. Kõrberaimede lehed on kitsad ja väikesed, et vältida aurustumist. Too näiteid kohastumistest loomadel (2) Kaelkirjaku pikk kael, et toitu kätte saada. Loomad magavad talveund, sest nad ei elaks muidu talve üle. Kaitsevärvus.
MEELEELUNDID JA NAHK SILM (nägemiselund) ladina keeles occulus koosneb silmamuna, ja silmaaparaat (lihased, silmalaud, kulmud ja pisaraaparaat). Selgitage mõisted: Silma adaptatsioon Inimese silmal on võime kohaneda esemete vaatlemiseks mitmesugusel valgustugevusel. Silma akommodatsioon Inimese silm eristab mitmesugusel kaugusel olevaid esemeid. Silma sellist kohanemisvõimet nim. akommodatsiooniks. Nägemisteravus silma võimet eraldada kaks punkti nende minimaalse kauguse puhul üksteisest. Valgusärritusi võtab vastu silma võrkkest Esemete vaatlemisel tekib võrkkestal pöördkujutis vähendatud kujutis.
Spetsialistid koostavad koostöös tavakooliõpetajatega õpilase individuaalsed arenguplaanid, annavad nõu õpetamise didaktika ja metoodika modifitseerimiseks tunnis ning muude koolitegevuste raames. Nõustamis- ja tugikeskuse spetsialistid juhendavad sobivate õpetamis- ja õppevahendite valikut, samuti sobiva õpikeskkonna loomisel ja rakendamisel. Kuna nägemine koosneb erinevatest aspektidest: nägemisteravus, vaateväli, kontrastitundlikkus, värvuste eristamine, binokulaarne nägemine, adaptatsioon ning kahjustatud võib neist olla üks või mitu aspekti tuleb esmalt määratleda millisel tasemel abi ja abivahendeid õpilane vajab. Vaegnägijate nägemine on reeglina isikuti väga erinev. Teiseks tuleks kindlasti määratleda ja prognoosida, kas ja missugust mõju avaldab õppeedukusele õppimine tavakoolis. Kolmandaks oluliseks tingimuseks oleks abiõpetaja või tugiisiku võimalus koolis. Vähetähtis ei ole ka määratleda kodu oskused last abistada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
