1. DNA/RNA (sh. mRNA, tRNA, rRNA) DNA Struktuuri alusühik on nukleotiid Nukleotiid koosneb: 5-C suhkur (desoksüriboos), fosfaatrühm, lämmastikalus (adeniin, guaniin, tümiin, tsütosiin) Nukleotiidid seonduvad kovalentselt, moodustades suhkur-fosfaat ühenduse. Iga suhkur liitub kahe fosfaadiga – 5’ süsinik ja 3’ süsiniku kaudu – antud muster määrab ahela suuna. Lämmastikalused seonduvad kovalentselt iga suhkru 1’ süsinikuga ja seonduvad teise ahela komplementaarsete lämmastikualustega. Antiparalleelsed ahelad 5’ -> 3’ ja 3’ -> 5’ Iga ahela pealt kopeeritakse uus DNA ahel Lämmastikualuste järjestus määrab ära DNA koodi RNA Üksikahelaline nukleotiididest koosnev molekul: 5-C suhkur on riboos; 4 lämmastikalust – adeniin, uratsiil, guaniin, tsütosiin; fosfaat. Informatsiooni e. Messenger RNA (mRNA) – kannab DNA infot komplementaarse koopiana; info esineb kodoonitena (...
Sünteesia olukord kus üks haisting kutsub esile teise. Taju püsivus teatud objekti tajub inimene muutumatuna isegi kui objekti ümbrus muutub. Valivus inimene tajub objekti vastavalt oma eelistustele ja emotsioonidele. Mõtestatus inimene tajub selgemini neid objekte millel on tema silmis mingi tähendus ja taju sõltub oluliselt sellest tähendusest. Tunnuste ülekandmine inimene asetab tajutava isiku teatud kategooriasse ja omistav selle isikule selle kategooria omadusi. Samastamine - inimene üritab teise inimese mõtetega samastuda. Empaatia teise inimese tunnete tundmine. Ülekandmine Teisele inimesele kantakse üle oma enda iseloomu jooni Tundlikkuse alumine absoluutne lävi mingi ärrituse minimaalne toime, mis tekitab haistingu ( sosistamine ). Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärrituse maksimaalne tugevus mille korral veel tekib haisting. Eristus lävi kahe sarnase ärritaja vaheline väikseim erinevus.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K10 KÕ2 Lii Raudsepp KLIENDILOJAALSUS Essee Õppejõud: Liina Maasik Mõdriku 2012 Lojaalsus - pühendumus, truudus (kellegi,millegi suhtes) või tõde, ideed, maailmavaadet, arusaamu järgida . · lojaalsus on enda, ka meie lähedaste, sõprade eesmärkide samastamine ja pühendumine nende eesmärkide saavutamisel. (http://www.estoniannyingmaencyclopedia.com/index.php? option=com_mtree&task=viewlink&link_id=3874&Itemid=108) Näiteks on klient lojaalne mingile ettevõttele, kes pakub just temale sellist toodet, mis talle meeldib. See omakorda teeb ta loojalseks toote kategooriale, mida ta ostab. Seega on lojaalse kliendi tähtsus meile väga oluline, kuna tänapäeval on palju
Intiimsus või isolatsioon 7) Generatiivsus või stagnatsioon 8) Integraalsus või meeleheide. 15. Mehe ja naise erinevus: naistel on paremad keelelised oskused, meestel on palju parem ruumiline mõtlemine. Meestel kujuneb arusaam endast kui sõltumatust minast, naistel aga vastastikku sõltuvast minast. Meehed on otsekohesemad ja kindlamad. Mõisted: stagnatsioon-seiskumine paigalseis. Generatiivsus - areng,edasi liikumine,loomine. Identsus samastamine. Autonoomia - iseseisvus sõltumatus. Integraalsus - terviklikkus rahulolu täiustunne. Lapse sisekõne - laps räägib iseendaga, operatsiooni eelnestaadium. Polügeensed omadused - omadused mis on seotud mitme erineva geeni mõjuga inimesele. Ehmatusrefleks ajab käed ja sõrmed laiali, siis toob käed keha juurde jälle tagasi ja pigistab sõrmed kokku. Kerged beebid kohanevad hästi ja huvituvad uudsetest olukordadest (50%)
Piia Maria Nahkur T11 HT ISIKUTAJU Mis on taju? Taju on inimesetundmise alus Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi Taju töötleb meelte kaudu saadud infot Taju omadused on püsivus, valivus, mõtestatus Taju sõltub meie hoiakutest, ootustest Erinevad tajuliigid Tekstitaju Situatsioonitaju Kontaktitaju Mõistmistaju Distantsitaju Rühmataju Mis on isikutaju? Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja Teise inimese tajumine, mõistmine, hindamine Isikutaju on subjektiivne Isikutaju seaduspärasus - oreooliefekt Suur osa tajumisest toimub intuitiivselt Teise inimese tajumine määrab suhtlemisviisi Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine (tunnuste ülekandmine) Identifitseerimine (samastamine) Empaatia (kaasaelamine) Projitseerimine (ülekandmine) isikutaju vead Esmamulje efekt Oletatav sarnasus Loogiline järeldamine Kontrasti efekt Vaatleja-tegutseja erinevus Eelnev info (vale info) Miks on isikutaju oluline Tajumisel kujuneb vastast...
Regist- reeritakse mikroorganismide värvumine, näit. Gram (+) või Gram (–), nende kuju, kihnu, eoste, inklusioonide olemasolu, suurus, asetus omavahel ja organismi rakkude suhtes. Hinnatakse rakulise reaktsiooni iseloomu (koe- rakud, granulo-, lümfo- ja monotsüüdid), põletiku esinemist. 2. Haigustekitaja isoleerimine ja identifitseerimine. Eesmärk: uuritavast materjalist mikroobi väljakasvatamine, tema omaduste uurimine ja nende alusel haigustekitaja samastamine ja ravimtundlikkuse määramine. Mikroorganismide väljakasvatamiseks kunstlikel söötmetel või rakukultuurides valitakse kas aeroobsed, anaeroobsed või mikroaerofiilsed tingimused, optimaalne temperatuurirežiim, sobiv natiivsete valkude (veri, seerum, munakollane) ja kasvufaktorite sisaldus. Registreeritakse mikroobide pesade kuju, hemolüüsi esinemine veriagaril, mikroobikultuuride värv, läige ja lõhn. Edasi määratakse mikroobide biokeemilis-füsioloogilised omadused
Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Kirjeldan neist lähemalt kolme aisting, taju ja tähelepanu. 1. Aisting Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta. Aisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Aistingud on nt: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja puuteaisting. Nägemisest saab inimene 80-90% informatsioonist, inimese valgustundlikkus on 120 mln kepikest ja värvustundlikkus 6 mln kolvikest. Inimene kuuleb õhuvõnkeid sagedusega 16-20000 Hz, alla 16 Hz puhul tegemist infraheliga ning üle 20000 Hz puhul tegemist ultraheliga. Inimese kõne sagedus on 300-3500 Hz. Maitsmiseks kasutatakse gustatoorseid rakke. Inimene eristab nelja erinevat ...
Luuletuse universaalne printsiip on tagasipöördumise põhimõte. See selgitab, muide, ka seda fakti, miks kunstiline tekst -- mitte ainult luule-, vaid ka proosatekst -- kaotab tavalisele kõnekeelele omase elementide ümberpaigutamise suhtelise vabaduse süntaksi ja lausungite konstruktsiooni tasandil. Kordus kunstilises tekstis -- see on kõrvutamissuhte elementide traditsiooniline nimetus kunstilises struktuuris, mis võib realiseeruda kui antitees ja samastamine. Antitees tähistab vastandliku eristamist sarnases (korrelatiivne paar); samastamine tähistab selle ühendamist, mis tundus olevat erinev. Antiteesi eriliigiks on analoogia -- sarnase eristamine erinevas. Need suhetesüsteemid kujutavad endast kunstilise struktuuri organiseerimise põhiprintsiipi. Selle struktuuri eri tasandeil me puutume kokku tema eri elementidega, kuid struktuuriprintsiip ise säilib.
Levinumad arusaamad hüpnoosist Tatjana Kruglova 2013 Sissejuhatus Teema valiku põhjendus: Jüri Kruglov'i 1979. astal kirja pandud märkmed Inimeste minimaalne teadlikkus hüpnoosist Eesmärk: Inimeste teadlikkus hüpnoosi olemusest Tuntuimad kasutusalad Isiklikud arvamused ja kogemused Hüpoteesid: Inimeste teadmine hüpnoosist on minimaalne Inimeste negatiivne suhtumine hüpnoosi tuleneb hüpnoosi väärkasutamisest meedias. Hüpnoos Hüpnoosi definitsioon protseduur, mida vaadeldakse kui teadvuse seisundit, mida suuresti iseloomustavad organismi lõdvestumine, kujutlusvõime avatus ja alateadvuse vastuvõtlikkus sisendusele Hüpnoosi täpne toimejõud ei ole täielikult mõitetav Inimese ja vastuvõtlikkuse unikaalsus Meetod Eesmärgi täitmine: Kruglov'i märmked Teemakohane erialakirjandus Internetipõh...
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Loodeti ühiskonna kiiret arengut ja õitsengut · Demokraatia kriis · Mittedemokraatlikud liikumised Kaasa aitas · Suunavate rahvakihtide kaasamine poliitikasse · valimisõiguse laienemine · Pettumus Versailles´i süsteemis · Pettumine demokraatlikus riigikorras · Majanduslikud raskused Saksamaa · Terroriga ja hirmutamisega sai Hitler võimule · Üheparteisüsteemdemokraatlike institutsionide kaotamine · Vabaduse kaotamine · Meelsusjärelvalve · 4 aasta plaan · Rassilise puhtuse tagamine · Eraelu kontrollivad seadused · Juutide tagakiusamine · SS · Salapolitsei Gestapo · Teisitimõtlejad koonduslaagrisse Venemaa · Kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja kodusõjaga · Üheparteisüsteem · Kõrgeim võim kommunistlikule parteile · NEP · Vatavalt vajatustele vasavalt võimalustele Itaalia Fasistlik diktatuur · Ei kehtesta...
Vanuse kasvades muutub ka mõnede psüühiliste protsesside laad: mehhaanilisest meeldejätmisest tugevamaks muutub analüütiline lähenemine: täiskasvanu soovib eelkõige aru saada. Enam kui vanus mõjutab õppimist eelnev õpikogemus. Nooruses korduvalt saadud ebaõnnestumise elamus võib kinnistuda hoiakuna ning mõjutada inimese suhtumist õppimisse. Negatiivseid hoiakuid võivad põhjustada näiteks koolipõlves kogetud kehvad suhted õpetajate ja koolikaaslastega, õppimise samastamine tarbetute faktide pähetuupimisega, õpihimu ,,surmamine" hirmutamise ja karistamisega koolis jne.
Aisting - tunnetusprotsess, mis annab infot eseme ja nähtuse üksikomaduse kohta. 1. Adaptsioon ehk kohanemine. 2. Kompensatsioon ehk asendamine. 3. Sünesteesia ehk lisa aistingu teke. 4. Kompimine Taju - protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Omadused - püsivus, valivus, mõtestatus, kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. Taju liigid - isikutaju, stereotüpiseerumine, samastamine, kaasaelamine, ülekandmine. Mälu - psüühika nähtus, mis seisneb teadmistel, muljetel, oskustel, meeldejätmises, säilitamises ja taastamises. Põhiprotsessid - meeldejätmine, säilitamine, taastamine ehk reproduktseerimine. Liigid - liikumismälu, emotsionaalne mälu, kujundimälu, sõnalis-loogiline mälu, lühimälu, faktimälu, episoodiline ja protseduuriline mälu. Õppimine - on kogemusel põhinev, suhteliselt püsiv käitumise muutus. Mehhanismid - harjumine;
muud kui illusiooone. Ent kui ta satub vastamisi enda teisiknatuuriga, Maret Vaaga või Pille Riiniga, kes samuti reaalsuse välja vahetanud illusioonide vastu, siis Nipernaadi pahaneb: enda peegelpilti ta näha ei või. Kõigiti püüab ta tütarlaste illusioone purustada, selgitades Maret Vaale pärilaeva saabumise võimatust ja paljastades Pille Riinile unistusmaailma kõledust. Miski ei häiri teda rohkem kui Maret Vaa unistuste samastamine enda fantaasiaga. Nipernaadi-lugude juures ei saa ka kuidagi mööda minna faktist, et mõnikord pole ta midagi muud kui fookus, mis laseb reaalsusel enda eest mööda käia. Kui talvised külmad ilmad möödas ja päike valge lume sulatanud, käitus Nipernaadi täpselt nii kuis hing ihaldas. Ta lihtsalt läks eluga edasi, et kogeda midagi uut ja avastada elu, mida ta talviti ei elanud. Uute seiklustega tulid alati kaasa uus minevik, elukäik ja amet. Ilmselgelt nautis
vastavaid retseptoreid) ei ole inimesel tänini avastatud või mille olemasolu ei suudeta tänapäevaste teaduslike meetoditega tõestada, tegeleb parapsühholoogia. Selliseid meelesüsteeme nimetatakse kuuendaks, seitsmendaks jne meeleks. Taju liigid 1. Teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine ehk stereotüpiseerimine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. 2. Samastamine ehk identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. 3. kaasaelamine ehk empaatia. Teiste inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. 4. ülekandmine ehk projitseerimine. Teisele inimesele projitseeritakse alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud
vastavaid retseptoreid) ei ole inimesel tänini avastatud või mille olemasolu ei suudeta tänapäevaste teaduslike meetoditega tõestada, tegeleb parapsühholoogia. Selliseid meelesüsteeme nimetatakse kuuendaks, seitsmendaks jne meeleks. Taju liigid 1. Teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine ehk stereotüpiseerimine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. 2. Samastamine ehk identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. 3. kaasaelamine ehk empaatia. Teiste inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. 4. ülekandmine ehk projitseerimine. Teisele inimesele projitseeritakse alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma teadvustatud
Hitler ja Mussolini 22.11.15 Germaani päritoluga hõimud olid need, kes panid aluse Põhja-Ameerika praegusele tsivilisatsioonile. Just tänu nn. aaria rassile, eelkõige saksa päritoluga ümberasujatele on tekkinud seal selline riik nagu me praegu seda tunneme ja kõik mineviku suured kultuurid on välja surnud algse aaria rassi veresegamise tõttu. Väidetakse isegi, et jaapani kultuur ja kogu areng võlgneb tänu ammusele aaria kultuuri mõjule. Edasi süüdistatakse juute kõigis võimalikes hädades, mis maailma on tabanud - juutidel polevat kunagi olnud mingit oma kultuuri - nad olevat kogu oma vaimse taseme saavutanud ümbritseva maailma arvel. jne...Seetõttu leidis ka Hitler, et valitseva kasina majanduse hetkeseis on juutide kasuahnuse tulemus, kus rahvas oli näljas, tööpuudus oli tohutu, mille muutmiseks oli vaja puh...
Vaaraod pidasid kümnest naisest koosnevaid haaremeid. Tavaliselt tõusis üks naine neist esile, kes oli peanaiseks. Peanaist kujutati kui vaarao võrdset kaaslast ning vahel rääkis ta ka riigiasjade arutamisel kaasa. Naistele kuulus nii perekonnas kui ka ühiskonnas kõrge positsioon. Egiptlased austasid paljusid jumalaid. Neid võis kokku olla üle 740. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi, paljude puhul oli tegu mõne pühaks peetud looma või linnu jumalustamisega. Tavaline oli jumalate samastamine. Pistrikukujuline taevajumal Horos võis olla päikesejumal Ra poeg, kuid neid kahte võidi ka üheks pidada. Jumalaid tuli karta ja austada ning usukombeid täita. Tähtsaim jumal oli Ra, keda kujutati tavalise eaka mehena. Ra oli maailma looja ning esmane valitseja. Teda hakati samastama Teeba jumala Amoniga. Amonit kujutati tavalise inimesena, mõnikord oli tal jäära pea. Uue riigi ajal sai Amon-Ra peajumalaks. Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel Teebas
objekti liikuval taustal, siis tundub, et just see objekt liigub), Ajutaju (võime eristada sündmute kestust, kiirust ja järgnevust) 5. Isikutaju mehhanismid Tunnuste ülekandmine e stereotüpseerimine- isik asetatakse mingisse katagooriasse ning seejärel omistatakse talle selle katagooria iseloomulikke jooni (blondid on rumalad, noorukid on mässajad) Samastamine e identifitseerimine- teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada võttes omaks tema seisukohad ja mõtted) Kaasaelamine e empaatia- teist inimest püütakse mõista tema tundemailma sisseelamise teel 6. Tähelepanu mõiste (psüühiline protsess või seisund. See, mis n-ö filtreerib kogu laekuva info ja keskendab teadvuse mingile objektile või tegevusele, on tähelepanu. Protsessiga on tegemist taju valiku e info valikulise teadvustamise puhul
Liberalism ja Fasism Liberalism Termin 'liberalism' tuleneb ladina keelest (liberalis: vabaduse-, vaba-). Liberalism kui poliitiline ideoloogia kujunes välja 19. saj. alguses. Tolle aja liberalismi võib nimetada klassikaliseks liberalismiks, mis tugines 17.-18. sajandil eksisteerinud loomuõiguse teoorial. Liberaalid on kasutanud selliste tuntud loomuõiguse teoreetikute nagu Thomas Jeffersoni ideid. Klassikaline liberalism põhines ka utilitarismil (inglse keeles utility: kasulikkus, praktilisus). James Stuart Mill ja Jeremy Bentham olid teoreetikud, kes arvasid, et loomuõigusest üksi on inimese mõistmiseks vähe. Nad pidasid oluliseks inimese püüdlist saavutada rahuldust. Klassikalise liberalismi tunnused on: Usk negatiivsesse vabadusse - igaüks peab olema vaba vahelesegamistest ja tal peab olema võimalus tegutseda oma parema äranägemise järgi. Inimesel puuduvad välised piirangud. Võimalikult vähe riiki...
· Organisatsioon ootab töötajalt eelkõige kõrget tulemuslikkust, loovust ja uuendusettepanekuid ning lojaalsust. · Ootused loovuse ja uuenduslikkuse osas seonduvad pidevalt muutuvate keskkonnatingimuste poolt organisatsioonile pealesurutud muutumise vajadusega. Ettepanekud uuenduste sisseviimiseks peaksid tulema mitte ainult teadus- ja arendustöö osakonnalt ja juhtidelt, vaid firma kõigilt töötajatelt. · Lojaalsus on enda ja organisatsiooni eesmärkide samastamine ja pühendumine organisatsiooni eesmärkide saavutamisele. Töötajate lojaalsus tagab organisatsioonile stabiilse personali. Lojaalsus ei saa olla ühepoolne. Kui organisatsioon ootab lojaalsust oma töötajatelt, peab ta ka ise töötajate suhtes lojaalne olema. Töötajate lojaalsuse saavutamiseks saab organisatsioon teha järgnevat: · Töötajate lojaalsuse saavutamiseks saab organisatsioon teha järgnevat:
LIITSUBSTANTIIVID … ehk liitnimisõnad on liitsõnad, mille põhiosaks on nimisõna. Liitnimisõnad jagunevad moodustusosade seose järgi laiend- ja rindliitsõnadeks. Laiendliitnimisõna Liitnimisõnade laiendosaks võib olla eri sõnaliigi sõnu (vt tabel 1). Kõige produktiivsemad on nimi- ja omadussõnalise laiendosaga ning muutumatu või kinnistüvelise esiosaga liitnimisõnad. Tabel 1. Kasiku (2015: 296) tabel “Liitnimisõnad laiendosa sõnaliigi järgi” Käändsõnaline ...
puuduvad. Olulisemad teemad on lahti seletatud lihtsas keeles ning ,,illustreeritud" eluliste näidete ning huvitavate katsetega. Raamatu lõpus on mõistete seletused, mis aitab tekstist hõlpsamalt mõista. 1. Sotsiaalse suhtlemise kontekstid Sotsiaalsete stsenaariumide ja rollide mõistmine ning sotsiaalsete skeemide kasutamine meie tegevuste suunamiseks on olulised igapäevaste sotsiaalsete suhete mõistmiseks. Sotsiaalse identideedi teooria näitab, kuidas grupi liikmeks olek ja enda samastamine grupiga moodustavad olulise osa mina-pildist. Etnotsentrism, ennustuste iseeneslik teostumine ja eksperimentide nõudmiste iseloom võivad moonutada psühholoogilist taju inimloomusest. Uue paradigmaga uuringud võtavad ökoloogiliselt valiidsema info saamiseks kasutusele meetodid nagu aruannete ja episoodide analüüs ning osalusuuringud. Mina-käsitused on sotsiaalpsühholoogias põhimõttelise tähtsusega. Globaliseerumise
Igaüks sai natuke. Lääne-Frangi, Ida-Frangi ja Lõuna-Frangi riik. Idast kujunes Saksamaa, läänest Prantsusmaa ja lõuna lagunes. 11. Peatükk Naturaalmajandus rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse vahendusel. Senjöör suurfeodaal. Vasall alamfeodaal. Feodalism Ühiskonnakorraldus, mis kujunes 1. at teisel poolel Lääne-Euroopas, mida iseloomustavad: põhjalikult reglementeeritud sõltuvussuhted; valitseva seisuse samastamine sõjameeste seisusega; poliitilise võimu killustatus; sellest lähtuv maaomandi killustatus. Feodalism senjööri ja vasalli vaheline suhe. Benefiits sellest kujunes pärandatav maa-ala feood. Domeen kuninga isiklik maavaldus. Feood suurfeodaalilt alamfeodaalile antud maavaldus. Vasalli kohustused fidelitas truudus, lojaalsus; auxilium sõjaline, materiaalne abi; consilium nõuabi. Vasalli rituaalid - hominium ustavustunnistus; fidelitas ustavusvanne; asculum
A-Agreeableness sotsiaalsus (usaldav, otsekohene, kaasategev, tagasihoidlik, ligimesearmastaja, osavõtlik) O-Openness avatus (loov, kunstihuviline, emotsiooniline, tundlik, uudsust otsiv, tolerantne) C-Conscientiousness meelekindlus (asjatundlik, mõtleb enne kui tegutseb,korralik, kohusetundlik, motiveeritud midagi saavutama, distsiplineeritud) Faktoreid mõõdetakse NEO-PI(R) küsimustikuga. Järgnev töö : Testile ligipääsu tagamine teistes keeltes Teiste testidega samastamine Uurimine, kas faktoritel on eelised teatud tegevustele( näiteks kuritegevus) Faktorite päritolu uurimine Teooriaga võivad esineda ka probleemid. Nimelt on Costa ja McRae töö tehtud Tupes'i ja Christal'i töö põhjal. Kuid Tupes'i ja Christal'i tööd pole korralikult testitud. Kuigi ,,Suure Viie" mudelid on väga populaarsed, on siiski kahtlusi, kas NEO-PI(R) mõõdab ikka kõike mida lubatakse. Eysenck'i töö
allutamist (suguluse, koha ja ajaga seotud keelud; juriidilise või kirikliku heakskiidu/keelu olemasolu jms) taganeb looduslik funktsiooon kultuurilise ees. 2. Psühholoogilisest vaatepunktist võib kultuuritüübi poolt sätestatavat piirangute sfääri jaotada kaheks valdkonnaks: need, mida reguleerib häbi ja need, mida hirm. Teatud mõttes võib neid samastada triviaalse jaotusega moraalsete ja juriidiliste käitumisnormide vahel. Kuid selline samastamine ei seleta kõike. 3. Kollektiivis langeb grupi, mida organiseerib häbi ja grupi, mida korrastab hirm, eristamine kokku jaotusega „meie – nemad“. Piirangute iseloom, mis pannakse „meile“ ja „neile“ on selles mõttes täiesti erinev. Kultuuriline „meie“ – see on kollektiiv, mille sees käibivad häbi ja au normid. Hirm ja sundus määravad ära meie suhtumise „neisse“. Duelli, polgu aukohtute tekkimine aadlike seas, üliõpilaste ühiskondliku arvamuse
järv on järv ka siis, kui see on jääs) b) valivus (pöörame tähelepanu omadustele, mis on olulisemad meie jaoks) c)mõtestatus (tajume paremini objekte või nähtusi, millel on meie jaoks mingi tähendus või mõte, st tuttavaid objekte). d) kogemused, hoiakud, emotsioonid. Taju liigid: a) Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Pole kunagi objektiivne. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, samastamine (üritatakse teise inimese mõistmiseks võtta omaks tema seisukohad ja mõtted), kaasaelamine ehk empaatia (teise inimese mõistmiseks püütakse sisse elada tema tundemaailma) ja ülekandmine ehk projitseerimine (üritatakse teisele üle kanda alateadlikult enda iseloomujooni). Esineb ka oreooliefekt, st inimese hindamine eelteadmiste põhjal (kui eelnevalt on isikust hea mulje, kaldume temas märkama ka head) b) Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis
Isiku taju seostub suuresti emotsioonide ja hoiakutega, siin on ta teiste tajuliikidega võrreldes vähem objektiivne. Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest: kasv, silmad, juuksed, miimika · Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine e teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine. Tajutav inimene asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulike jooni · Samastamine e identifitseerimine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes tema seisukohad ja mõtted. · Kaasaelamine e empaatia. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. · Ülekandmine e projitseerimine. Teistele inimestele kantakse üle iseloomujooni või omadusi (meeldivale inimesele häid, ebameeldivale halbu omadusi) Mälu · Mälu peegeldab meie kogemusi, kõike seda mis on esinenud meie elus ja tegevuses.
Alles raamatu lõpus selgus mulle täpsemalt, kuidas on raamatus selgelt naist kujutatud kui uibut ehk õunapuud. Heaks näiteks on lause: ''Uibu, miä niguq timägiq, om katost harust'', mis toob raamatus välja otsese naise samastamise õunapuuga. Raamatu viimases peatükis on veel näiteks lõik: ''Imä om niguq uibu, oll' vanaimä ülnüq. Kasvai murrus, a kasvatasyks ummi ubinit ni lask sys valla, ku nääq ommaq küdseq.'' Arvan, et sellega on toodud väga hea õunapuu samastamine naisega. Naine kasvatab üles lapsed, nagu õunapuu kannab oma õunu ning mille oksad vajuvad tihti õunte koorma ja raskuse tõttu alla. Samamoodi on ka lastega emale tema oma lapsed niiöelda raskuseks, mis koos oma muredega tihtipeale teda ''alla veavad''. On ka tõsiasi, et vaatamata kõigele, olgu kui raske tahes, peab just ema oma lapsed lõpuni kasvatama, nagu ka peab õunapuu vaatamata kõigele oma viljad ära kandma, vajugu ta oksad kui alla tahes või isegi murdugu.
Maailm kahe maailmasõja vahelisel ajal. Kahe maailmasõja vaheline periood algas Pariisi rahukonverentsiga. Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast I maailmasõda ja ta töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes. Istungeid peeti Versailles' lossis, seepärast nimetatakse Pariisi rahukonverentsi vahel ka Versailles' rahukonverentsiks. Versailles rahu sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossi Peeglisaalis. Rahulepingu allkirjastati päeval, mil möödus viis aastat I maailmasõja ajendiks olnud Franz Ferdinandile suunatud atendaadist. 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja. Kõige raskemate tingimustega Versailles' rahulepingus pidi nõustuma Saksamaa, kuna ta kuulutati sõjasüüdlaseks. Rahulepingu tingimused valmistati ette Pariisi rahukonverentsil, mille kutsusid kokku sõja või...
märgitud ka psüühikahäirete klassifikatsioonides DSM-IV ja RHK-10. Niisis, kanep ei ole ohutu. Kuid kas praegune kanepit demoniseeriv propaganda ja nn kuiv seadus õigustab ennast? Praeguseks on Eesti jõudnud sellisesse seisu, kus hoolimata kanepi illegaalsusest ja üleriigilistest ennetuskampaaniatest tarvitajate hulk aina kasvab. Marihuaanat on uskumatult lihtne kätte saada, tuletikuga otsi taga neid, kelle tutvusringkonnas poleks kedagi kes teaks kust osta saab. Kanepi samastamine kangemate narkootikumidega on ohtlikum kui arvatagi oskaks ja seda just selle sama sissejuhatava aine kuulsuse pärast, mis talle külge on poogitud. Kui teismeline järsku avastab, et kanep polegi nii paha võib ta hakata mõtlema, et ehk siis pole teised ka. Esimene joint tuleb ikka sõprusringkonnast ja kuidas peaksidki noored uskuma mustades toonides maalitud pilti kanepist ja narkootikumidest üldse, kui nad näevad enda ümber sõpru, kes tarvitavad ja ei hakkagi
Pirita Majandusgümnaasium Merilin Meite Kristiina Roosild 12c klass Fasism Referaat Juhendaja: Ergo Aas Tallinn 2009 Sõna päritolu Sõna fascismo tuleneb sõnast fascio, mis tähendab 'kimpu' poliitilise või relvastatud rühmituse või rahvuse mõttes. Seda seostatakse ka ladina sõnaga fasces, mis tähendab vitsakimpu sellest väljaulatuva kirvega kõrgema võimu tähist, mida Vana-Roomas kandsid liktorid kõrgemate magistraatide ees. Fasism (itaalia keeles fascismo) on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, rassilistele ja kultuurilistele tunnustele toetava rahvusliku ühtsuse loomist, mis üldiselt nendega ei piirdu. Algses tähenduses on see autoritaarne liikumine ning ideoloogia, mis valitses Itaalias 19221943 Benito Mussolini juhtimisel. Fasismi on erineval alusel laiendatud ka rahvussotsialismile ...
objektide vastastikuse asendi,objekti reljeefi ja kauguse,objekti suuna taju selles ruumis, kus tajutav objekt asub. Nähtavaid esemeid tajume siiski kolmemõõtmelistena, kuigi silma võrkkestale langeb kahemõõtmeline kujutis 7. Sotsiaalse ehk isikutaju liigid, selgita mõiste Teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine ehk stereotüpiseerimine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse ning seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Samastamine ehk identifitseerimine. Samastatakse end teise inimesega võttes üle tema seisukohti, käitumist, mõtteid jm. Kaasaelamine ehk empaatia. On võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi. Ülekandmine ehk projitseerimine - teisele inimesele kantakse üle iseenda iseloomujooni Oreooliefekt ehk inimese hindamine mingi eelteadmise põhjal - isiku üle otsustamine eelteadmiste põhjal. Esmamulje efekt- Esimene informatsioon on kõige otsustavam mulje kujundamisel.
mõte Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju kogemuste osa tajus nimetatakse apertseptsiooniks. Võivad tajumist hõlbustada või pärssida. TAJU LIIGID Isikutaju ehk sotsiaalne taju teiste inimeste tajumine, mõistmine ja hindamine. Isikutaju seostub emotsioonide ja hoiakutega. Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest. Stereotüübid rahvus, vanus, roll, füüsikaline välimus Samastamine ehk identifitseerimine üritatakse teise inimesega samastada, võttes omaks tema seisukojad ja mõtted Kaasa elamine ehk empaatia teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. Ülekandmine ehk projitseerimine kanname üle teisele inimesele iseenda iseloomujooni või omadusi. Meeldivale inimesele oma teadvustatud häid omadusi ja ebameeldivale inimesel teadvustamata halbu omadusi. Ruumitaju - kaudu saame maailmast ruumilise pildi
Fragment." 32. ,,Fausti" loomisel on Goether inspireerinud Dante, Shakespeare, Calderon, Milton 33. ,,Fausti" ülesehitus meenutab Dante ,,Jumalikku komöödiat". 34. Goethe tõi ,,Fausti" antiikdraama eeskujul koori. Nende roll on enamasti sümboolne. 35. Goethe luuleloomingut mõjutasid nii rahvaluule kui ka Shakespeare. Mõlema poole suunas teda Herder. 36. Goethe kasutab luules antiigi eeskujul oodi ja hümni vormi. 37. Panteism elukõiksuse ja looduse samastamine ülima jumalusega, absoluudiga. 38. Goethe luulekogud: ,,Rooma eleegiad", ,,LääneIda diivan" 39. Diivan pärsia keeles ,,kogu" 40. Hüpertekstuaalsus kahe või enama teksti teisendussuhet, mil üks terviktekst ehitub teisele/teistele terviktekstile/tervikstekstidele, st ühe autori kirjutatu inspireerib teist autorit sellest oma teksti looma. 41. Hüpertekstuaalseid tekste luuakse: teisendades ehk transformeeridest paroodia ja travestia,
I ülesanne I pilt: Näen puu kumerustest välja joonistuvaid loomi ning kalu. II pilt: Näen vaasi kumerustest välja joonistuvaid nägusi. II ülesanne Püsivus ehk konstantsus: Kui lähed külmal talvehommikul välja ja näed autot lume alla mattunud, on ta ikkagi auto hoolimata sellest, kas auto on lume alla mattunud või märg, on ta kollane või sinine. Valivus ehk selektiivsus: Kui räägid klassikaaslasega hinnetest ja tema ütleb, et sai hinde „3“ kuid sina said hinde „5“, temale on tema hinne täiesti vastuvõetav, kuid sulle võibolla mitte. Ta ei pööra hinnetele nii palju tähelepanu ning ka sellepärast pole talle hinded nii olulised kui võibolla sulle. Mõtestatus: Kui oled kodus, ning tunned tuttavat söögilõhna siis tead mida ema süüa teeb, sest see lõhn on sulle juba tuttav ning ema on seda juba varem valmistanud. Kuid kui sul on külaline ning tema seda sama lõhna tunneb, ei pruugi ta teada, mis söögi lõhnaga on tegemist, sest talle e...
..:"sulsulin vulin mulin / tuult ruuli huuli kuulin / ... / ää-öö / müü-möö / lii-laa / lii-lüü". Heaks näiteks on ka sõnamänguline "Kolmas kiri Ingile": "See aasta tuleb kevad teisiti, / tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti, / ja kevad teisiti ja tuleb teisiti, / tiu-tiu! ja teisiti ja hoopis teisiti. / ... / Kui palju lahkuv päev võib kullata, / sa jagada võid kallistusi: / tiu-tiu!tiu-tiu! Ssu-ssu!" Lisaks on Visnapuule iseloomulik enda mõningane samastamine kevadise õievahus kirsipuuga (visnapuuga, murdes). "Nüüd on lehekuu / õitseb visnapuu. / Olen Visnapuu. / Ssu! Ssu!" Kohati tundub aga kirsipuu õitsemine olevat lihtsalt kevade sümbol, tõestus, et see on tõepoolest kohale jõudnud. ...Ah, Ing! Nüüd tuleb kevade, nüüd sulab jää. Suur kuldne päike kuldseks muudab pori. Vastärgand kärbes, kuulen, ajab jori ja peksab tiivuga. On imehää! On imeliselt kerge! Nagu õhku Mind miski tõstaks. Pole mingit rõhku. Ah, Ing
KIRJANDUS, KEEL JA TEATER: * esiplaanile tõusis naudingut ja mittemõtlemisainet pakkuv looming * kirjandusest kadus rahvuslikkus * maailmakeeleks sai kreeka keel * teatrist kadus polise kodanikkonda eetiliselt hariv põhimõte, selle asemel puht meelelahutuslik külg RELIGIOON: * religioonist kadusid kodanikkonda ühendavad suured usupidustused, nende asemele nihkusid müsteeriumid * ida ja lääne usuliste arusaamade ühinedes kujunesid uut laadi uskumused, sai alguse jumalate samastamine KUNST: * arhitektuuris said ülekaalu ilmalikud hooned * skulptuuris tõusis huvi keskpunkti inimese välimus ja tunded. Inimest kujutati hooglevalt liikuvana, riided lehvimas, näol emotsioonid 20. Selgita: hellen, barbar, aristokraat, polis, aristokraatlik vabariik, demokraatlik vabariik, türannia, rahvakoosolek, akropol, agoraa, sümpoosion, hetäär, oraakel, hellenismiperiood, hellenistlik kultuur. Hellen kreeklane
Üks mehhanismidest on näiteks fantaasia. Selle leebemaid vorme oleme kindlasti kõik igapäevases mõttes kasutanud. Unistamine on reaalsusest põgenemine. Kui see muutub äärmuslikuks ja harjumuslikuks, kui inimene on pigem ainult fantaasiamaailmas, selle asemel, et astuda vastu igapäevaelu muredele ja probleemidele, siis saab sellest kaitsemehhanism (1: 92). Taolisi mehhanisme on mitmeid teisigi. Näiteks: kompensatsioon, sublimatsioon, ratsionaliseerimine, samastamine, projektsioon, egotsentrism, regressioon, dissotsiatsioon, repressioon ja eitamine. 11 6. ENESETEOSTUS JA MOTIVEERIMINE Motiveerimine on inimest tegutsema ajendavate jõudude teadvustamine ja inimese mõjutamine nende kaudu. Et ennast teostada on vaja motivatsiooni (6). Juba varem räägitud, et eneseteostusel on tähtis, et kõik eelnevad vajadused s.t alates
Teadus: filosoofiast eraldusid looduained, mis võimaldas neil kiiremini areneda Religioon: kadusid kodanikonda ühendavad suured usupidustused, nende asemele nihkusid esiplaanile MÜSTEERIUMID – kitsale ringile mõeldud salajane usutalitus, millega loodeti mõjutada inimese elu pärast surma ida- ja lääneusuliste arusaamade ühinedes kujunesid uut laadi uskumused, sai alguse jumalate samastamine, kuid uskuda võis ka kõiki vanu jumalaid Arhitektuur: ülekaalu said ilmalikud hooned: raamatukogud, teatrid, lossid, koolis jne Skulptuur: huvi keskpunkti kujunes inimese välimus ja tunded inimest kujutati liikuana, riided lehvimas, näos emotsioonid-reeglina kannatused 19. Selgita: hellen - kreeklane barbar - välismaalane aristokraat – parimate võimu pooldaja rahvakoosolek – võimuorgan akropol – kõrgeim linn
Mäng vastand reaalsusele. Piaget mänguteooria I staadium (1-4a) 1.sümboliliste skeemide projitseerimine uutele objektidele: 1a. Tuttavate skeemide projits.ne (nutab karu, müts) fantaasia abil rakendab oma tegevusi uutele obj.dele; 1b. Jäljendatud skeemide projits.ne uutele objektidele (pappkaanega põrandapesu); 2. Indeksi ja tegevuse eristamine: kujuteldava objekti identif.ne eelneb selle kasutamisele tegevuses, suureneb distants reaalsusest, 2a. Lihtne 1objekti samastamine teisega (käsi on auto); 2b. Jäljendamismängud (olen kirik). 3. Sümbolite kombinatsioonid: kujuteldavad stseenid, tegelased (Freud, ,,lapselik totemism") II staadium (4-7a) sümboliline mäng muutub korrastatumaks, reaalsust jäljendatakse üha täpsemalt, sümbolilises mängus osalejate sots.rollid täiendavad üksteist rohkem. Neist kujunevad reeglitel põhinevad mängud. Soolise identiteedi areng (Freud): laps omandab soolise identiteedi samasoolise vanemaga identif
Hieroglüüfide hulka kuulusid seletavad märgid, mis näitasid, kas tegemist on mõistete või häälikutega. Kasutusel umbes 1 000 hieroglüüfi. Igapäevases asjaajamises oli kasutusel lihtsam kiri, mis erines märkide kujult. Kirjutusmaterjaliks papüürus. Kirjaoskus privileeg. Haridus tähendas kõrgemasse seisusesse pääsemist. Jumalad. Austati väga paljusid jumalaid- vähemalt 740. Osa jumalaid kehastas loodusnähtusi. Jumalikustati mõnda looma või lindu. Tavaline jumalate samastamine. Ei muretsetud religioonist arusaamise pärast. Peamine oli jumalaid karta ja austada. Tähtsaim päikesejumal Ra, keda peeti maailma loojaks ja esimeseks valitsejaks. Hiljem samastati teda Amoniga. Ra pojapoeg Osiris oli Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal, kes õpetas inimestele põlluharimist, kanalite ehitamist, käsitööd, kirjatarkust jne. Surnute jumala Anubise võimkonda kuulusid matusetalitused ja palsameerimine. Olulise kohal
jumalannale suunatud soovile või palvele vastu töötada. Nii nagu Juno kaasat Jupiteri on samastatud kreeka mütoloogia Zeusiga, on Junot kõrvutatud tema naise Heraga. Ja nii nagu päevavalgus on Jupiteri oma, kuulub kuuvalgus Junole. Lisaks Kapitooliumil asuvale ühisele templile Jupiteriga oli Junol veel nii seal kui ka Kvirinaali künkal oma tempel. Kapitooliumil kummardati teda lisanime Moneta(manitseja) nime all. Kõige kummalisem oli Juno puhul vahest jumalanna samastamine iga üksiku naisega igal naisel öeldi olevat oma Juno. MINERVA Minerva (etruski Minerva) võrdsustasid roomlased kreeka Athena Poliasega, ehkki ta ei saanud kaasa Athena sõjalisi omandusi. Ent nii nagu Athenagi, tundis ta huvi oma kummardajate kunstialase intellektuaalse panuse vastu. Tema nimes peituvad sõnad mens(aru) ja memini(mäletama). Viljakas teadmine, kunst ja tarkus(mis väljendub leidlikkuses) on Minerva pärusmaa;
Eestimaa territoorium, loodus ja põllupidamine. Eestis elavate venelaste varasem identiteet. Siinsetel venelastel on identiteet oma komponentide poolest aga erinev eestlaste omast. Venelased, kes asusid elama väljaspool Venemaad, ei muretsenud oma rahvusliku identiteedi pärast, kuna seda kaitses liitriik, vene keele prioriteet ja venelaste domineerimine kogu NLi võimustruktuurides. Senistest uurimustest on selgunud, et venekeelse elanikkonna sotsiaalse identiteedi baasiks on olnud enda samastamine endise NL kodanikega. 1986. aasta uurimuse järgi identifitseeris 78% vene keelt rääkivatest end kogu NL-ga. Ainult 14% tundsid lähedust Venemaaga ja 8% identifitseeris end Eesti Vabariigiga. Taoline olukord viis venelaste rahvusvälise mõtteviisi kujunemiseni. Selles mõttes räägivad spetsialistid isegi venelaste denatsionaliseerimisest, mis väljendus ükskõiksuses ühiskonnaelu rahvuslik-kultuuriliste aspektide suhtes ja suutmatuses
1 KEHA JA VAIM Sissejuhatus vaimufilosoofiasse Keha ja vaimu probleem. Seda probleemi käsitleme rõhuasetusega moodsal, 20. sajandi filosoofial. Vaimufilosoofia (ingl. Philosophy of Mind) on üks olulisemaid 20. sajandi 2. poole uurimisvaldkondi analüütilises filosoofias. Vaatluse all on mentaalsete nähtuste olemus. Keha ja vaimu vahekorra probleem on iseenesest väga vana, eristus on oluline vähemalt alates Platonist. Kuid probleem on segane, kuna pole ühest selgust, mida vaimuks nimetada (ja kas seda üldse olemas on). Tuleb tähele panna, et filosoofia ajaloos seguneb mentaalsete nähtuste probleem religioosse ja spirituaalse hinge-käsitusega (eriti kristlikus doktriinis, Kreekas enne Platonit väga ranget kehahinge eristust ei olnud). Tasub rõhutada, et moodne vaimufilosoofia ei tegele hinge küsimusega. Kuid isegi ilma uskliku taustata on küsimus vaimust relevantne, sellega seonduvad sellised probleemid nagu teadvus, minasus- e. esime...
37. Faktimäng 38. Taktitu vahelesegamine 39. Ei räägita asjast vaid rääkijast 40. Tõde ja vale vaheldumisi 41. Puhutakse suureks pisidetailid 42. Erilise informeerituse demonstreerimine 43. Vaidluses on tsitaat teisest valdkonnast 44. Kriteeritakse neid, keda pole kohal 45. Mõtte esitamisele eelneb hinnang 46. Esitatakse “kas” küsimus (ei on raske öelda) 47. Kaheldakse partneri tervises (meeleorganites) 48. Asutuse samastamine iseendaga 49. Esitatakse korraga mitu küsimust 50. Kas keegi soovib neid sõnu ümber lükata? 51. Kiires tempos faktid + võõrsõnad Alluvate poolt kasutatav demagoogia ülemuste vastu 1. Viidatakse ülemuse korraldusele 2. Puuduste asemel räägitakse reservidest 3. Tingimuste, varustuse, juhendamise süüdistamine 4. Korduv isiklik pöördumine 5. Kirjeldatakse kollektiivi mitte tegevust 6. Viide kontrolli ja ebakompetentsusele 7
Sõltuvad passivistid annavad kergesti järele, kui nende käest küsitakse. Samas ollakse aga kibestunud nii enda kui ka teiste suhtes, kuna tuntakse, et asjad ei ole nii, nagu võiksid. Isiksuslikest eripäradest mõjutavad konfliktikäitumist oluliselt ka kaitsemehhanismid. Kaitsemehhanismine all mõistetakse alateadlikku oma mina kaitsmist ebasoovitava kogemuse või informatsiooni eest. Nendeks on näiteks väljatõrjumine, projektsioon, sublimatsioon, ratsionaliseerimine, samastamine ja regressioon. Väljatõrjumine ehk eitamine tähendab ebasoovitava materjali väljatõrjumist teadvusest alateadvusse. Samas ei ole väljatõrjumine ärakaotamine. Allateadvusse surutud materjal ei kao, vaid hakkab sealt mõjutama inimese tundeid, suhtumisi ja käitumist. Projektsioon tähendab oma alateadlike, ebasoovitavate tunnete ja motiivide omistamist teise inimese hingeelule ja käitumisele. See tähendab oletada teise sarnasust iseendaga.
Isikutaju mehhanismid on: · Stereotüpiseerimine teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandumine. Tajutav isik asetatakse mingisse kategooriasse, seejärel omistatakse talle selle kategooria iseloomulikke jooni. Nt noorukid on mässajad, targad on nohikud, blondid on rumalad, õpetajad on tähenärijad. Stereotüpiseerimine on väga ennatlik viis inimesest arvamuse loomiseks. · Identifitseerimine samastamine. Teise inimese mõistmiseks üritatakse ennast temaga samastada, võttes omaks tema seisukohad ja mõtted. · Empaatia kaasaelamine. Teist inimest püütakse mõista tema tundemaailma sisseelamise teel. · Projitseerimine ülekandumine. Teisele inimesele kantakse üle alateadlikult iseenda iseloomujooni või omadusi. Tavaliselt kantakse meeldivale inimesele üle oma
· Mumifitseerimine- ilma kehata ei ole surmajärgne elu võimalik. · Kujud- anti kaasa juhuks kui muumia hävib. · Maalingud- stseenid elust, et elu jätkuks. · Maagilised loitsud- sisaldasid õpetussõni surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks. Jumalad : Ra Päikesejumal, maailma looja ja selle esimene valitseja. Iga päev sõidab ta oma laevaga üle taevakaare, öösel läbib allmaailma sünged ning ohtlikud valdused. Amon Ra-ga samastamine. Tekkis Amon-Ra, kes muutus uue riigi ajal tõeliseks peajumalaks, keda peeti vaarao isaks. Horos Pistrikukujuline taevajumal, kes kehastas elavat valitsejat. Jumal Osirise ja jumalanna Isise poeg. Kuningas. Hathor Lehmakujuline naisjumal. Naiste kaitsja. Osiris Viljakuse jumal ja surnute valitseja. Õpetas inimestele põlluharimist ja kanalite kaevamist, käsitööd ja kirjatarkust. Seth, tema vend, tappis taning loopis ta tükid
Sotsialiseerumine kohanemine ühiskonnaelu reeglitega ja ühiskonda sisseelamine. Asotsiaalid ebaühiskondlikud inimesed kes ei taha või ei suuda ühiskonna elust osa võtta Tolerantsus sallivus teistsuguste suhtes Diskrimineerimine kellegi tagakiusamine soo, rassi, usu jm pärast Rassism kedagi taga kiusama tema rassi pärast Rahvus inimkooslus, keda seovad ühine ajalugu, kultuur, keel Etniline rahvuslik , rahvusesse puutuv Identiteet enda samastamine nt. rahvusega ühiste joontega, tunne, et kuulud just selle rahva hulka Multikultuursus - inimene võtab omaks paljude teiste rahvaste kultuuri Globaliseerumine riikide ja rahvaste järjest tihenev koostöö üle maailma Ühiskondlikud väärtused need, mis ühiskonnas on omaks võetud moraal, tavad, kombed Riik ja valitsemine. RIIK on kindlate piiridega, oma elanikkonna ja riigivõimu e. avaliku võimuga territoorium. Riigi tunnused ongi territoorium, elenikkond ja avalik võim.
6 Puitplaadid Külli Kalbre 4. OSB - plaat (Oriented Strand Board) OSB klassifitseeritaskse statistilistes väljaannetes sageli PLP-de hulka kuuluvaks. Siiski erineb OSB viimatinimetatuist eelkõige oma tugevusomaduste poolest. Seega ei ole OSB ja PLP samastamine õige. OSB, nagu ka PLP, koosneb laastudest, kuid lisaks laastu normaalmõõtmetes fraktsioonile sisaldab ta veel ka ülipikki laastusid, mis on pigemini pikikiudu puiduribad kui laastud ning nende pikkus võib ulatuda kuni 10 cm-ni. OSB puhul (erinevalt PLP-st) paiknevad pikad laastud just plaadi pidmistes kihtides ja normaallaastud siseosas. Iseloomulik OSB valmistamise tehnoloogiale on, et laastu suund orienteeritakse tootmisprotsessi käigus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
