● Helilainete kujul. 2. Kus paikneb kuulmiskeskus? ● Suuraju poolkerade koores, oimusagara välispinnal. 3. Millise sagedusega inimene helisid kuuleb? ● keskmiselt 16–20000 Hz. 4. Millises sagedsuriba osas tekib inimese vananedes kuulmislangus? ● Vananedes hakkab langema kõrgsagedus. HAISTMINE 1. Kus paiknevad haistmisretseptorid? ● nina limaskestas, taga üleval mediaanselt. 2. Kus paikneb haistmiskeskus? ● oimu-ja otsmikusagara piirimail. MAITSMISTUNDLIKKUS 1. Kus paiknevad maitsetundlikud retseptorid keelel? ● keele limaskesta seen-, leht- ja vallnäsades. Üle terve keelepinna. - Näsade külje peal. - Kiiresti süües ei jõua maitse pärale. - Maitsepungad tunnevad ära keemilise ühendi maitse. - Maitse ja lõhn käivad koos. Mõjutavad üksteist. 2. Millises keele osas millist maitset tuntakse? ● soolane - ees külgedel ● hapu - taga, keele külgedel ● magus - ees
Neile ajukoore aladele saabub meelte saadetud info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära. assotsiatiivsed väljad - võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osad (ajukoorest üle veerandi). Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kaob. Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera. Ei eristu omaette aju osana! Hõlmab kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde. Nimetatakse emotsioonide ajuks, naudingukeskuseks. Seotud emotsioonide, mälu, õppimise ja motivatsiooniga. limbiline süsteem . REFLEKSID Aju töötab reflektoorselt
c) trakti nimetus, mis moodustub 2. neuroni aksonitest (kimp), capsula int. läbimiskoht - tractus bulbothalamicus, aksonid suunduvad kaarjalt ette vastaspoolele - fibrae arcuatae interna, capsula interna tagumise sääre d) ristumine (kas? kus?) 3. neuronikeha, korteks (käär) - Kolmanda neuroni keha thalamus´e nucleus ventralis posterolateralis´es. ! Motoorne juhtetee (küünarvarre painutajad) ! a) trakti nimetus – tractus corticospinalis b) neuronikehad - I neuroni keha otsmikusagara gyrus precentralises, II neuroni keha seljaaju eessarves motoorsetes tuumades c) ristumised, capsula int. - piklikaju alumises osas (deccusatio pyramidum), capsula interna tagumise sääre d) perifeerne närv – n. musculocutaneus ! Motoorne juhtetee sääre eesmiste lihaste innervatsiooniks ! a) trakti nimetus – tractus corticospinalis b) neuronikehad (1, 2) (korteks, tuum) - I neuroni keha asub motoorse cortex´i peamiselt
o Kehahoiaku ja liigutuste tugimotoorse osa reguleerimine o Aeglase sihtmotoorika suunakorrektuur ja nende koordinatsioon tugimotoorikaga o Kiire sihtmotoorika sujuvuse tagamine * Väikeaju uss kontrollib kehahoiakut, lihaste toonust, tugimotoorseid liigutusi ja kehatasakaalu * Ussi abil täpsustatakse kogu aeg mittetahtelisi (automaatseid) liigutisi, väikeaju poolkerade abil aga tahtelisi liigutusi 32. Otsmikusagara ehitus ja funktsioonid. Otsmikusagar asetseb eespool tsentraalvagu (algab poolkerade ülemiselt servalt, kulgeb alla- ja ettepoole). Tema tagumises osas kulgeb tsentraalvaoga rööbiti pretsentraalvagu, mis eraldab temas pretsentraalkääru. Pretsentraalkäärust eespool asetsev otsmikusagaraosa ehk prefrontaalne piirkond jaotub kahe horisontaalse vao toel ülemiseks, vahelmiseks ja alumiseks otsmikukääruks. Otsmikusagara alumisel küljel asub haistevagu, milles
1. Aju töö registreerimiseks mõeldud meetodid (PET, MRI) 2. Ajuosi läbinud vere hulga mõõtmine (kuna aju aktiveerunud osa nõuab paremat verevarustust, vere hulga suurenemine on märgiks, et parajasti tegeleb mäluülesande täitmisega just see ajuosa. Nii on leitud, et episoodilise mälu aktiveerumist nõudvate ülesannete puhul (tuletades nt meelde mõni aasta tagasi oma elus toimunud sündmust) aktiveerub eelkõige aju eesosa, täpsemalt ajukoore otsmikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa. Semantilise mälu materjali (st varem omandatud teadmiste) peale mõtlemine kutsub esile suurema aktiivsuse ajukoore teistest piirkondades, eelkõige otsmikusagara vasakus pooles ja oimusagara sisemises osas jne). 3. Amneesiahaigete uurimine Amneesiaks nimetatakse ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust. Ajukahjustusega inimesed, kelle mälu on häiritud, kuid nende taju, keel ja mõtlemine on jäänud suhteliselt terveks
sensoorse/pertseptiivse mõju puudumisel ometi seda puuduvat kaudselt vahendades. Lühiajaliselt säilib eelnenud mõjutuste toime ("jälg") tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Pikaajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime ärritusle järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena. Vasaku poolkera otsmikusagara tähtsus seisneb muuhulgas eluepisoodide mälestuste reprodutseerimises ja parema poolkera vastaval piirkonnal on tähtis roll eluseikade kogemuste salvestamisel mällu. Otsmikusagar on koostöös kiirusagaraga tähtis lühi- ja töömälu vahendaja. Eriline tähtsus mälu tegemisel on hippokampusel - ajus sügavamal oleval korteksist sissesuunduval piirkonnal, millel on rohkesti seoseid aju paljude muude piirkondadega.
2. Kõnekeskus kõne kuulub integratiivsete funktsioonide hulka. Kõne koosneb fonatsioonist hääle moodustamine, mis toimub õhu surve mõjul kõrilihastele, häälepaeltele; ja artikulatsioonist häälikute ja nende kombinatsioonide(sõnade) moodustamine, toimub keelelihaste, suulae, mälumislihaste ja näolihaste osavõtul. Kõnekeskus koosneb 3 osast: 1)motoorne kõnekeskus e Broca keskus paikneb vasalu otsmikusagara tagumises alaosas vahetult enne esmast motoorset kõnekeskust seal, kust juhitakse keele-, neelu- ja suulaelihaste tööd. Nimetus tuleneb prantsuse arsti Broca nimest. Ta kirjeldas esimest korda teaduslikus meditsiiniajakirjasajupiirkonda, mille kahjustusel kaob kõnevõime, inimene saab räägitust aru, aga ise kõneleda ei saa või räägib väga lühikeste fraasidega (nn telegraafkõne), ei suuda mõtteid ka kirjalikult väljendada
· kui see inimene ei jätaks meelde paha, mida sa teinud oled? · kui ta ei petaks, vaid oleks alati sinu vastu aus? · kui ta kaitseks sind, usaldaks sind, loodaks alati, et sul läheb hästi, ja jääks teievahelistes konfliktides ikka sinu kõrvale? Kuidas ja millega on teadlased tõestanud armastuse vajalikkust elus? · Emotsioonimolekulide avastaja, aju biokeemia uurija doktor Candace B. Pert väidab, et otsmikusagara ajukoor on tulvil opiaatretseptoreid ja endorfiine ja see võimaldab meil kogeda kõrgema teadvuse tasandiga kaasnevat õndsust ja armastust, mida müstikud nimetavad ühenduseks jumalikuga. Nauding ja õndsus mõjutavad meie valikukriteeriume. · Transaktsionaalse analüüsi looja, psühhiaater Eric Berne kirjutab, et paitamine on sotsiaalse tegevuse algühik ja kui sind ei silitata, närbub seljaaju. Paituste vahetus
Valgeaine müeliintupega neuriidid MÕHNKEHA ühendab aju poolkerasid KESKAJU silmade ja pea automaatsed liigutused (liikuv objekt) VÄIKEAJU liigutused, peenregulatsioon, koordinatsioon, tasakaal PIKLIKAJU reguleerib südant läbivat verehulka, hingamist, seedimist HÜPOTALAMUS koos ajuripatsiga juhib sisenõrenäärmete tööd SELJAAJU vahendab infot peaaju ja teiste elundite vahel Suuraju poolkera sagarad OTSMIKUSAGARA koor reguleerib kõne, mõtteid, kiirusagar otsmikusagar tundmusi, mõjutab isiksust ja teadvust OIMUSAGARA koor helide identifitseerimine ja tõlgendamine. Tähtis roll mälu kujunemisel (korrastab ja otsib salvestunud infot) KIIRUSAGARA koor töötleb puute-, soojus-, surve- ja valuärritusi KUKLASAGARA koor võtab vastu ja töötleb visuaalset informatsiooni
kontrollivatesse ajupiirkondadesse Ruumitaju liigutuste õige järjekord, kooskõlastamine KUKLASAGAR Nägemisinformatsiooni töötlemine(värvid, kujud, liikumine) OIMUSAGAR(TEMPORAL LOBE) Kuulmissignaalid Vasak pool suulise kõne mõistmise osa wernicke keskus-kõnest arusaamine Keelekasute mitmed aspekti VÄIKEAJU Koordineerib lihaste tegevust AJU EHITUS: AJUKOORE ESMASED PIIRKONNAD lilla Otsmikusagara osa Iga ala selles piirkonnas juhib ühe konkreetse kehaosa liigutusi(vastutab üksikute lihaste kokkutõmmete eest roosa Kiirusagara osa Siia laekub sensoorne inf erinevatest keha osadest ESMASED MOTOORSED JA SENSOORSED PIIRKONNAD SUUR KEHAOSA SUUR PIIRKOND AJUST: OLULINE ON KEHAOSA KASUTAMISE ULATUS, KEERUKUS JA TUNDLIKKUS- NT SÕRMEDE PIIRKOND SUUREM KUI KAELA PIIRKOND
keskkonna tegurite koostoime tulemusena. ATH ga laste vanematel on sama häire esinemist leitud 2-8 korda sagedamini kui populatsioonis tervikuna. Häire levib tõenäoliselt meesliini pidi. Häire avaldumisega seostatakse geene, mis reguleerivad dopamiini, noradrenaliini ja serotoniini ainevahetust kesknärvisüsteemis. Enim on uuritud ja määravaks peetakse dopamiini rolli häire kujunemisel. Praeguseks on kinnitust leidnud aju otsmikusagara olulisus hüperaktiivsuse tekkel. (6) Bioloogilised tegurid on seotud raseduse ja sünnitusega, kesknärvisüsteemi kahjustusega nakkushaiguste põdemise tagajärjel. Riskiteguriteks on ema alkoholi ja narkootikumide tarvitamine ja suitsetamine, ema haigused ja vigastused raseduse ajal, lapse väike sünnikaal ja hapnikuvaegus sünnitusel, samuti rasked traumad väikelapseeas. Lapsel on risk geneetiliselt, ebasoodsad keskkonnategurid võivad vallandada ATH. (6).
c) Eksperimentaalne neuroloogia d) Eksperimentaalne psühhiaatria e) Eksperimentaalne ökoloogia 22. Mida nimetatakse topeltdissotsatsiooniks e. kaksikdissotsatsiooniks? a) Gestaltistide poolt sõnastatud tajulise organisatsiooni põhiprintsiipi, mille kohaselt objekti tajutakse alati tausta ees, sõltumata objektist b) Ajukahjustust, mille korral ei nähta enamikku nägemisillusioone, välja arvatud kuuillusioon c) Psühhkirurgia meetodit otsmikusagara ühenduste katkestamiseks psühhiaatriliste häirete ravis d) Kuklasagara nägemispiirkonna kahjustust, mis viib visuaalse agnoosia tekkeni e) Nähtust, mille puhul ajukahjustusega patsient sooritab hästi ülesande A, kuid ebaõnnestub ülesande B ning teise ajupiirkonna kahjustusega patsient sooritab hästi ülesande B, kuid mitte ülesannet A 23. Kui kaks psüühikaprotsessi toimuvad samal ajal, nimetatakse sellist töötlust...? a) ...evolutsiooniliseks
Suurajukoores on umbes 14 miljardit närvirakku, mis valdavalt paiknevad kuues kihis. Ajukoor on hallaine, närvirakukehad, kuni 5mm on paksus. Ajukoores kulgevad veresooned, mis toidavad aju. Aju pind on kortsus, et veresooni saaks kulgeda. Mõttetahte ja mälu elund on ajukoor, mida kaitseb nahk ja juuksed ja luu ja... Toiduks suudab kasutada vaid glükoosi. 66. Funktsionaalsed väljad suurajukoores(sensoorsed, motoorsed). Motoorsed väljad asuvad peamiselt otsmikusagara pretsentraalkäärus ja paratsentraalsagarikus. Prestentraalkääru ülemistes osades paiknevad alumiste kehaosade(alajäsemete), pretsentraalkääru alumistes osades ülemiste kehaosade(näo, kaela, ülajäsemete) tahteliste liigutuste väljad. Paremast poolkerast antakse eferentseid impulsid keha vasaku poole lihastesse ja vastupidi. Sensoorsed väljad - paiknevad peamiselt posttsentraalkäärus ja paratsentraalsagarikus. On lokaliseerunud kindlatesse teatud aladesse
Kolme paari säärte kaudu on väikeaju ühendatud piklikaju, silla ja nelikküngastikuga. Väikeaju all asub IV ajuva. Funktsioonid: · tasakaalureaktsioonide ja lihaste toonuse regulatsioon · inertsi mõju korrigeerimine kehaosade liikumisele, liigutuste ulatuse, jõu ja kiiruse reguleerimine; · uss ja tätrakesed on seotud eelkõige automaatsete liigutustegevuste reguleerimisega, väikeaju poolkerad aga tahteliste liigutuste kontrolliga. 32. Otsmikusagara ehitus ja funktsioonid Frontaalsagar ehk otsmikusagar paikneb peaaju eesmises osas ja tegeleb stiimulitele reageerimisega. Funktsioonid: · Premotoorne korteks- tegeleb otsuste vastuvõtmisega vastavalt välistele stiimulitele. · Primaarne korteks- asub tegevusse väliste stiimulite puudumisel ning vastutab käitumise planeerimise ja liigutusteks valmistumise eest. 33. Otsmikusagara kahjustustest tingitud tähtsamad häired
Vaheaju autonoomne NS ja sisenõresüsteemi regulatsioonikeskus (hormoonid)(Hüpotalamus ja ajuripats reguleerivad sisenõresüsteemi). Peaaju keskosas. Väikeaju vastutab liigutuste täpsuse, peenregulatsiooon, kordinatsioon. Poolkerade all asuv aju osa. Seljaaju vahendab peaaju ning teiste elundite vahel informatsiooni. Lihtsad refleksid. Asub kaelast alaseljani. 18.Milliste ülesannetega ja kus asuvad erinevad suuraju sagarad? Otsmikusagara koor kõne, mõtted, tundmised. (otsmik) Oimusagara koor Roll mälu kujunemisel, helide tõlgendamine (oimukohad) Kiirusagara koor töötleb organismist tulevaid puute-, soojus, surveärritusi Kuklasagara koor Võtab vastu, töötleb nägemismeele abil kogutud infot (kuklas) 19.Kirjelda aju varustamist verega. Ajju ei tohi sattuda verd ega kahjulikke aineid Ajuvere barjäär aju veresoonte seinte rakud lasevad väga väheseid aineid läbi
Otsmikusagaras paiknevad veel mälumislihaste, neelu, keele ja kõri tahteliste liigutuste väljad. 156. Nimeta 3 sensoorset välja suurajukoores, määratle nende asukoht: Nägemispiirkond paikneb kuklasagara kannusvao piirkonnas. Lugemiskeskus asub alumises kiirusagarikus. Kuulamispiirkond asub ülemise oimukääru keskosas. 157. Assotsiatsioonipiirkondade mõiste: Suuraju poolkerade koore ülejäänud osades paiknevad assotsatsioonipiirkonnad. Juhtiv osa on otsmikusagara assotsatsioonipiirkond. Siin toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine. Oimu ja kuklasagara assotsiatsioonipiirkond on seotud rääkimisega ja oma keha asendi tajumisega ruumis. Kiirusagaras toimub retseptoritest saadava informatsiooni ühendamine ja edastamine otsmikusagarale. 158. Ajuvatsakesed (külgvatsakesed, III ja IV ajuvatsake), nende paiknemine, tähtsus: Suuraju poolkerade sisemuses asuvad pilujad õõned - külgvatsakesed. Külgvatsakestel eristatakse
inimeste puhul, sest enam-vähem ideaalne abielu on siis, kui lähedustunne, pühendumine ja kirg on 100% mõttes. Vabaabielus aga tundub, et pühendumine pole täielik, kuna ei astuta sammu, et kirjutada alla lepingule, mis peaks olema igavene ehk kuni surm neid lahutab. Teadlaste arvamus armastusest Teadlased on oma uurimustes tõestanud armastuse olulisust elus. Emotsioonimolekulide avastaja, aju biokeemia uurija doktor Candace B. Pert väidab, et otsmikusagara ajukoor on tulvil opiaatretseptoreid ja endorfiine ja see võimaldab meil kogeda kõrgema teadvuse tasandiga kaasnevat õndsust ja armastust, mida müstikud nimetavad ühenduseks jumalikuga. Nauding ja õndsus mõjutavad meie valikukriteeriume. Transaktsionaalse analüüsi looja, psühhiaater Eric Berne kirjutab, et paitamine on sotsiaalse tegevuse algühik ja kui sind ei silitata, närbub seljaaju. Paituste vahetus moodustab transaktsiooni, mis on sotsiaalse suhtlemise ühikuks
o KÄNKIMINE- materjali ümber organiseerimine lihtsamateks tuttavateks ühikuteks, 'pakkimine' , saab suurendada ühe mäluühiku mahtu, kuid mitte ühikute arvu. · Pikaajaline mälu o Pikaajalise mälu maht mõnede teadlaste sõnul piiramatu · Semantiline mälu o Üldised faktilised teadmised maailma kohta o Materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestustega o Aktiveerub otsmikusagara vasak pool ja oimusagara sisemine osa · Episoodiline mälu o Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde o Episoodiline mälu areneb hiljem kui semantiline o Aktiveerub aju EESOSA, täpsemalt ajukoore otsimikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa · Protseduuriline mälu o Sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja
temporaalstruktuurid vähemalt haiguse alguses säilivad. Kliiniliselt – anoomia, raskused sõnade leidmisel, sõnatähenduste mõistmisel, voolavat tüüpi afaasia, assotsiatiivne visuaalne agnoosia. Progresseerudes kõne üha enam vaesub, kaasnevad ka muud mälu ja käitumisega seotud häired. Otsmikusagarad: otsmikusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega erinevate otsmikusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat (1) Motoorsete reaktsioonide ja liigutuste vahendamine (2) Kõne tekitamine (3) Käitumise planeerimine ja seiramine - täidesaatvad funktsioonid. (4) Töömälu (5) Mälu kontroll (6) Tähelepanuga seotud protsessid (7) Eneseteadvus ja autonoeetiline teadlikkus (8) Empaatia, huumori mõistmine täidesaatvate funktsioonide omadusi ja komponente
Dots H. Tapfer, anatoomia 2014 Juhteteed Ülenevate e tunde (somatosensoorsed) ja alanevate e motoorsete (somatomotoorsed) juhteteede funktsionaalanatoomia Juhteteed koosnevad: perifeersest osast: spinaal‐ või kraniaalnärvist ja tsentraalsest osast: traktist. Tundeimpulss refleksikaare põhimõttel juhitakse spinaal‐ või kraniaalnärvi kaudu ajju, sealt edasi ülenevate tundetraktide kaudu vastavasse refleksi tsentrisse suuraju koorde (gyrus postcentralis), kus toimub ümberlülitus motoorsele neuronile ‒ (gyrus precentralis), sealt algavad alanevad, motoorsed traktid, mille kaudu suunatakse närviimpulss tagasi perifeersete närvide koosseisu. Refleksi tsenter võib asuda ka subkortikaalsetes või segmentaarsetes tuumades. ÜLENEVAD KORTIKAALSED TUNDETEED Üldtundlikkuse teed, seotud spinaalnärvidega ...
lähenemine Humanistli Inimese isiksuse kujunemisel on oluline roll ümbritsevatel inimestel, sest isksus kujuneb läbi suhtlemise teistega. k lähenemine Sotsiaal- kognitiivne ja Isiksus areneb läbi erinevate etappide, kusjuures eesmärgiks on kõrgemate vajaduste rahuldamine ning eneseaktualisatsiooni s käitumusli k lähenemine Bioloogilin Inimese isiksus on mõõdukalt päritav. Isiksuseomaduste kujunemisel ja väljendumisel on ilmselt kõige suurem roll otsmikusagara e lähenemine Klassifitse Isiksus koosneb mitmest omavahelises kindlas struktuuris olevast joonest (tunnusest), mis on ajas suhteliselt püsivad. eriv lähenemine Küsimus 3 Õige 1,00 punkti 1,00-st Küsimuse tekst Psüühikahäirete tekkeprotsessis on oma oluline roll: Vali üks: a. inimese enda mõtetel b. lapsepõlve kogemustel ja lähimineviku sündmustel c. ümbritseval keskkonnal ja teiste inimeste käitumisel d. bioloogilistel põhjustel (nt
Suurajukoores umbes 10-14 miljardit närvirakku, mis paiknevad kuues kihis.Glükoos on ajutoit! 64. Funktsionaalsed väljad ajukoores( sensoorsed, motoorsed)- Mootoorsed väljad (käsklused lähevad lihastesse, nimetatud motoorsetest prk.-dest saavad alguse tahteliste liigutuste sooritamiseks püramidaalteed, mis suunduvad keha vastaspoole lihastesse, st paremast poolkerast antakse eferentsed impulsid keha vasakupoole lihastesse ja vastupidi)- asuvad peamiselt otsmikusagara presentraalkäärus a) presentaalkääru ülemistes osades paikenevad alumiste kehaosade( alajäsemete) b) presentaalkääru alumistes osades ülemiste kehaosade ( näo, kaela, ülajäsemete) tahteliste liigutuste väljad.Ostmikusagaras nn sekundaarsed motoorsed väljad nt. Keskses otsmikukäärus kirjutamisväli ja alumises otsmikukäärus motoorne kõneväli. Sensoorsed
Neile ajukoore aladele saabub meelte saadetud info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära.) · Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber. (Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kaob) · Ajukoore motoorsed väljad (asuvad otsmiku ja kiirusagara piiril, siit liigutused käsklused lihastele tahteliste liigutuste sooritamiseks. Mida peenem liigutus, seda suurem esindatus ajukoores nt pöidla esindatus ajukoores suurim. Nt kui kahjustuvad motoorsed kirjutamiskeskused, siis ei saa inimene teha kirjutamisliigutusi, kuigi tema käsi on terve)
Tingitud reflekside refleksikaared on ajutise iseloomuga, refleksikeskus paikneb ajupoolkerade koores või koorealustes tuumades. Tingitud reflekside kujunemise protsessis tekivad ühendused mitmesuguste ajuosade keskuste vahel. Tähtsamatel retseptoritel on ajukoores oma "vastuvõtutsoonid" - analüsaatori ajukoorekeskused, mis tänu juhteteede ristumisele ajutüves (piklikus ajus) analüüsivad ja juhivad vastaskehapoole tegevust. Motoorsed (liigutuste) keskused asuvad peamiselt otsmikusagara pretsentraalkäärus, kust algavad tahtelised motoorsed juhteteed, nn. püramidaalteed. Nimetatud kääru ülemistes osades paiknevad alumiste kehaosade (alajäsemete), alumistes osades keha ülemiste osade (kaela, näo, ülajäsemete) tahteliste liigutuste keskused. Otsmikusagara pretsentraalkäärust eespool asubvad veel motoorne kirjutamiskeskus ja motoorne kõnekeskus. Neist esimese vigastusel ei saa teha kirjutamiseks
Ajukude hakkab oimusagarates atrofeeruma - Kliiniliselt – anoomia – raskused sõnade leidmisel, sõnatähenuste mõistmisel, voolavat tüüpi afaasia, assotsiatiivne visuaalne agnoosia. Progresseerudes kõna üha enam vaesub, kaasnevad ka muud mälu ja käitumisega seotud häired - Otsmikusagarad: Otsmikusagarate anatoomilist jaotust ja ühendusi teiste ajupiirkondadega Ühendatud: motoneuronitega, kraniaalnärvidega Erinevate otsmikusagara piirkondade funktsionaalset spetsiifikat - Pretsentraalkäär – primaarne motoorse kontrooli ala, mis lihastega tööd teha - Premotoorne koor – algatab liigutusprogrammid, töötlus toimub kui ootame liigutust, õppimine ja imiteerimine – peegelneuronid - Motoorne lisa-ala – aktiveerub enne primaarset motoorset ala, kujutleb tegevust enne ette, kas on üldse mõtet liigutama hakata, liigutused mida ise seesmiselt algatame
igapäevase eluga toimekut. Dementsuse puhul on tegemist sümptomite kompleksiga, mille puhul mäluhäiretele lisandub vähemalt üks või mitu järgmist tunnust: häired keeletarvituses, osavuse vähenemine, äratundmisraskused ja keerukamate intellektuaalsete võimete kahjustamine.Sageli põhjustab dementsust mõni progresseeruv ajuhaigus, näiteks Alzheimeri tõbi, ajuvereringehäired, Lewy kehakeste haigus või otsmikusagara degeneratiivne haigus. 2.3.2. Alzheimeri tõbi Alzheimeri tõbi on kõige levinum dementsust põhjustav haigus, sest see põhjustab 70% kõikidest dementsusjuhtumitest. Alzheimeri tõve puhul koguneb ajusse amüloidseid naaste, kuid haiguse põhjus on seni teadmata. Esimesteks haigusnähtudeks on mäluhäired. 7 Samuti muutub uue õppimine raskemaks. Haigus algab hiilivalt ja areneb varajasest
Pedagoogiline psühholoogia KONTROLLTÖÖ Psühholingvistika aines. ¤ Psühholingvistika (edaspidi PSL) aines. PSL kujunemise eeldused: sotsiaalne tellimus(keeleõpe,arvutid,kõnevõime korrigeerimine/taastamine kõnekaotuse korral. Vajaduspõhisus tekkis ka seetõttu et II MS oli kaasa toonud traumasid,kus inimesel oli tekkinud afaasia(kõnevõime kadu/piiratud kõnevõime). PSL on piirteadus, mis kasutab mitmete teaduste teadmisi. ¤ Biheivioristlik PSL (Osgood, Skinner) põhiseisukohad: kõnelema õpitakse imiteerimise teel; keelenormile vastavad sõnad ja grammatilised vormid leiavad täiskasvanutelt positiivse või negatiivse kinnituse, mis määrab nende omandamise; omandatavad operatsioonid on assotsiatiivset laadi; peamised keeleüksused on sõnad. Rõhutatakse selliste operatsioonide nagu vaatlus,modelleerimine ja jäljendamine osatähtsust keele omandamisel. Keskendusid käitumisele, ...
Näo mitmekesine miimika on võimalik tänu suure närvirakkude esindatusele. Labajalal samuti ebaproportsionaal- selt palju neuroneid. Kui käsi on külma saanud, siis tundlikkus väheneb. Pärast hambaarsti juures tuimestit saades on kõne häiritud, kuna suu limaskest on tundlikkust kaotanud. * Kõnekeskus koosneb kolmest osast osad seotud tundlikkuse vastuvõtmisega. 1) motoorne kõnekeskus ehk broca keskus/ala. See paikneb otsmikusagara tagumises alaoas. Ta on vahetult selle eesmise tsentraalkääru piirkonna ees/naabruses, mis juhib näolihaste talitlust. Selle piirkonna kahjustusel tekib häire, mida kutsutakse motoorseks afaasiaks (võimetus rääkida) inimene saab aru kõnest, mida talle räägitakse, aga ise kõnega vastata ei suuda (tekib ajuinsuldi tagajärjel). 1861. aastal broca näitas, et aju piirkonna kahjustusel ei suuda inimesed kõnelda - motoorne afaasia
·19.sajandil arvati analoogselt frenoloogilistele kaartidele, et teatud kindlad aju osad hoiavad teatud liiki mälestusi (engrammide e konkreetsete mälujälgede otsingud). ...... ·Tänapäevased uuringud, uute aju aktiivsuse registr. meetoditega (PET, fMRI) lubavad registreerida eri tüüpi mäluülesannete puhul aju aktiivsust ning järeldada, et on aju osi, mis näiteks igasuguse uue materjali omandamisel enamasti alati aktiivsed (hippokampuse piirkond ja vaheaju, AK otsmikusagara laialdane piirkond), ·nt semantilisest mälust meenutamisel aktiivsus AK kiirusagara piirkonnas, AK vasakpoolses otsmikusagaras, jm.·protseduurilise mälu puhul - väikeajul oluline osa tingitud reaktsioonide kujunemises ja liigutusmälu formeerumises; ka AK kiirusagar ja premotoorne ala, amügdala, hüpotaalamus jm. ·Üldiselt võib rääkida nii mälu lokalisatsioonist kui ka samaaegsest paralleelsest jaotumisest. ·Varasematest uuringutest klassikaline juhtum patsient H. M.........
Vasak ajupoolkera vastutab kõne ja kõnest arusaamise eest. Ta on juhtiv poolkera Parem ajupoolkera kujutlusmeele ja emotsioonide keskus Vaheaju autonoomne NS ja sisenõrvesüsteemi regulatsioonikeskus (hormoonid) (Hüpotalamus ja ajuripats reguleerivad sisenõresüsteemi) Väikeaju vastutab liigutuste täpsuse, peenregulatsiooon, kordinatsioon Seljaaju vahendab peaaju ning teiste elundite vahel informatsiooni. SAGARAD Otsmikusagara koor kõne, mõtted, tundmised Oimusagara koor Roll mälu kujunemisel, helide tõlgendamine Kiirusagara koor töötleb organismist tulevaid puute-, soojus, surveärritusi Kuklasagara koor Võtab vastu, töötleb nägemismeele abil kogutud infot AJU VEREVARUSTUS Ajju ei tohi sattuda verd ega kahjulikke aineid Ajuvere barjäär aju veresoonte seinte rakud lasevad väga väheseid aineid läbi Süstitud valk jääb aju endoteeli rakkude vahele kinni
eesmärgi), saab eristada juhtmotiivi ja kõrvalmotiive. Võib esineda ka motiivide konflikt. Hoiak püsiv, stereotüüpiline valmisolek/eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil Hoiakud võivad olla teadvustatud või mitte. Hoiak on eelsoodumus käituda sissejuurdunud viisil. 3.2. Tahteprotsessid ja omadused Tahe on oluline lisamotivatsiooni allikas, teadlik eneseregulatsioon, mille aluseks on suunatud psüühiline aktiivsus. Tahte aluseks on aju suurte poolkerade otsmikusagara töö ning kõnekeskuste ja otsmiku vahelised funktsionaalsed seosed. Tahtlikud tegevused otsustab aju, teadvus kaasneb sellele otsustusele väikese hilinemisega Tahe avaldub nt siis, kui mingite raskuste ületamiseks (et saavutada eesmärk) on vaja vaimset pingutust. Samuti motiivide konflikti korral. Tahe kui võime pingutuseks ja raskuste/ebameeldivuste ületamiseks kujuneb peamiselt kasvatuse ja töö tegemise käigus, olulisel kohal on distsipliin.
Aju parem pool on tähtis loovideede sünteesimisel ning aitab ruumi tajuda jne. Vasakul poolkeral – kõne mõistmine ning kõneprotsesside tagamine, mistõttu vasakut nimetatakse tavaliselt dominantseks. Vasakukäelistel inimestel on mõnikord aju funktisonaalsus teistpidi sätestatud. Somatosensoorne korteks asub kiirusagara all, mis võtab vastu keha erinevatelt piirkondadelt signaale ning kaardistab need samuti ristsüsteemi järgi. Otsmikusagara kõige tagumises piirkonnas, mis on ühendatud somatosensoorse koretksiga, on neuronid, mis annavad käsklusi keha eri piirkondades eri lihastesse. Otsmikusagaras eespoole liikudes tuleb järjest rohkem liigutuste planeerimise ja liigutuste vahel valimisega seotud piirkondi. Mida kõrgemal on need piirkonnad, seda rohkem stimuleerivad need piirkonnad kunstlikult nt seda, et inimene soovib liigutada ja seejärel liigutus ka toimida võib. Otsmikusagar
● Haistmisepiteeli ulatuvad haistenäärmed, seepärast on haisteepiteel alati märg. ● Haistenäärmete nõre on vedelikuks, milles lõhnaainete osakesed lahustuvad enne kui kui suudavad haisterakkude karvakesi ärritada. Kus paiknevad haistmisretseptorid? ● Nina limaskestas, taga üleval mediaanselt (lõhnadegusteerijad tõmbavad sügavale ninna). Kus paikneb haistmiskeskus? ● Oimu- ja otsmikusagara piiril. Kortikaalne osa asub oimusagaras. ● I Haistmisnärv N.OLFACTORIUS MAITSMISELUND Maitsmiselundiks on MAITSMISPUNGAKESED - sibulakujulised moodustised keele limaskesta seen-, leht- ja vallnäasades, veidi ka suulae ja kõripealise limaskestas, mis koosnevad maitsmis- ja tugirakkudest. F: toidu ja joogi kõlblikkuse ja kvaliteedi hindamine (seedekanali alguses) Kuidas tekib maitse? ● Maitsmispungakesed on limaskestas, ulatumata epiteeli pinnani, pungakeste kohale
Üld- ja sotsiaalpsühholoogia Lugemismaterjali: 1) Henry Gleitman „Psühholoogia“ 2) P. Zimbardo „Psychology: core concepts“ Psühholoogia – käitumiste ja psüühiliste protsesside teadluslik uurimine ● Agressiivse emotsiooni (nt. viha) väljaelamine võib tekitada seda tegelikkuses juurde, mitte maha rahustada. Psühholoogia juured ● Filosoofia ja religioon - vana-kreeka ja rooma: ideed teadvuse kohta; meele ja emotsioonide olemus; tajud ja välise maailma tõlgendamine. Platon – moonutatud reaalsuse ideed ● Shamanism ● Budismi õpetused ● Keskaeg – „pime ajastu“ ● Uus aeg ja renessanss Decartes – pakkus välja, et inimese käitumine ja tajud sõltuvad närvisüsteemi tööst ● Teaduslik alguspunkt 1879 – esimene teaduslik labor Saksamaal (asutaja W. Wundt) ● Kaasaeg: teaduslik ja rakenduslik psühholoogia Traditsioonilised koolkonnad 1. Strukturalism – p...
Neile ajukoore aladele saabub meelte saadetud info. Nt kui kuklasagara nägemisväli on vigastatud, siis inimene näeb esemeid, aga ei tunne neid ära. assotsiatiivsed väljad - võtavad enda alla ajukoore ülejäänud osad (ajukoorest üle veerandi). Seotud kõrgemate psüühiliste protsessidega - mälu, mõtlemine, tajumine, kõne. Siin toimub kogu saabunud info ühendamine sihipärase tegevuse huvides. Nt otsmikusagara kahjustuse korral muutub inimene loiuks, aeglaseks, mõtlemisvõime kaob. Mõhnkeha ühendab suuraju kaht poolkera. Ei eristu omaette aju osana! Hõlmab kesk- ja vaheaju ning jõuab ajukoorde. limbiline Nimetatakse emotsioonide ajuks, naudingukeskuseks. süsteem Seotud emotsioonide, mälu, õppimise ja motivatsiooniga. Homunkulus - väike inimene (ld homunculus - inimeseke), kelle ebanormaalsed
2. Sensoorne kõnekeskus e wernicke- oimusagar; sekundaarne kõnekeskus. Kõnest aru ei saa.. 3. Sekundaarne motoorne ala eesmine tsenrtaalkäär Motoorseid keskusi on sensoorsetest vähem 11. Kõnekeskuse struktuur. Kõne neurofüsioloogiline mehhanism Kõnekeskus. Pole ainult puhtalt motoorne funktsioon. Koosneb kolmest keskusest: 1)motoorne kõnekeskus ehk Broca paikneb vasaku otsmikusagara tagumises alaosas. ... Inimene saab kõnest aru, aga vastata ei suuda. Samuti ei suuda oma mõtteid kirjas väljendada. 2) sensoorne ehk sekundaarne ehk Wernicke keskus. Paikneb oimusagaras. Tekib sensoorne afaasi, kõnest ei saada aru, aga rääkida saab. Spontaane kõne. 3) Sekundaarseks ehk teisaseks motoorseks alaks, motoorse ala mokaliseerimise piirkond. See paikneb eesmises tsentraalkäärus, seal kus kogu somatomootoone koor oli, ala osas
omandada oskus teha mitut asja korraga. Ajuteaduse perspektiivist on selline jutt praht. Aju on oma olemuselt väga vilets rööprähkleja. Seega teeb aju mõtlemist vajavaid tööülesandeid kahjuks alati jadamisi: iga kord, kui teile tuleb tööalane telefonikõne või on tarvis vastata sotsiaalmeedias esitatud küsimusele, peab aju lülituma ühelt ülesandelt teisele. Ühelt eesmärgilt teisele ümberlülitamine põhineb aga taas eesmise otsmikusagara piiratud ressurssidel. Niisiis 10 nõuab ümberlülitumine ise lisaressursse, lisaenergiat ja kulutab mõttetöö jaoks mõeldud varusid. Tasub mainida, et teadlik hinnang oma töövõime kohta on tihti ekslik. Näiteks arvab mõni, et teeb suurepäraselt mitut ülesannet korraga, ehkki faktid tõendavad
lihtsamateks tuttavateks ühikutes. Pikaajalist mälu iseloomustab peale ajalise kestuse ka väga suur maht. Semaatiline mälu - sisaldab faktilisi teadmisi maailma kohta, see materjal ei ole kuidagi seotud isiklike mälestusega (otsmikusagara vasakus pooles ja oimusagara sisemises osas). Episoodiline mälu - paiknevad mälestused isikliku kogetud sündmuse kohta, neil on selge subjektiivne ajamõõde (aju eesosa - ajukoore otsmikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa). Protseduuriline mälu - sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. - Amneesia - ajukahjustusest põhjustatud mälukaotus (puudub protseduuriline mälusüsteem). 22 Mäluprotsessid: 1) salvestamine ehk kodeerimine (процесс или система запоминания) 2) meelespidamine ehk säilitamine
ajus) analüüsivad ja juhivad vastaskehapoole tegevust. Motoorsed (liigutuste) keskused ● peamiselt otsmikusagara pretsentraalkäärus - kust algavad tahtelised motoorsed juhteteed, nn. püramidaalteed. ● kääru ülemistes osades paiknevad alumiste kehaosade (alajäsemete), - alumistes osades keha ülemiste osade (kaela, näo, ülajäsemete) tahteliste liigutuste keskused. ● Otsmikusagara pretsentraalkäärust eespool asuvad veel - motoorne kirjutamiskeskus-> vigastusel ei saa teha kirjutamiseks vajalikke liigutusi - motoorne kõnekeskus-> kahjustumisel ei saa öelda välja sõnu, kuigi vastavad lihased on terved Sensoorsed keskused: valu-, temperatuuri-, kompimis- ja lihaste-liigeste tundlikkus ● asuvad kiirusagaras posttsentraalkäärus peaaegu samas järjestuses kui motoorsed keskused:
Aad komponendid: 1) Reklaami usutavus. 2) Reklaami taju. 3) Hoiak reklaami edastaja suhtes. 4) Hoiak reklaamitegevuse kui sellise suhtes. 5) Meeleolu. Olulised aju neurostrukruurid, mis spontaansetele eelistustele või vastumeelsusele viivad reageeringuid vahendavad: 1) Mandelkeha - osaleb automaatses sotsiaalselt sisuliste ärritajate hindamises. 2) Eesmine tsingulaarkorteks - osaleb implitsiitse hoiaku märkamises. 3) Selgmine külgmine ajukoore otsmikusagara ala - reguleerib implitsiitse hoiaku toimet. Laialdselt on kasutatud semantilise diferentsiaali meetodil saadud hinnanguskaalasid, mis taanduvad põhivaktorile: aktiivsus-passiivsus, potents (jõud), positiivsus-negatiivsus (hinnang). Soodustegurid: 1) Huvi toote liigi vastu. 2) Eelnev reklaamitava margi eelistamine. 3) Reklaami ilmumine trükireklaamina. 4) Isikuga sobiva reklaamiappeleeringu kasutamine. 5) Isikule meeldivate persoonide ja keskkonna kasutamine.
sihipärase tegutsemise kavandamine. Naha puute ja temp.tundlikkus lokaliseerub kiirusagara postsentraalkäärus Nägemiskorteks asub kuklasagara kannusvao, lugemiskeskus nurkkääru piirkonnas. Kuulmiskorteks asub oimusagara ülemises oimukäärus. Maitsmismeele esindus paikneb suurajukoore kiirusagara posttsentraalkääru alumises osas ja haistmismeelega seotud ala suurajukoore orbitofrontaalses piirkonnas. Motoorsed projektsiooniväljad on koondunud otsmikusagara pretsentralkääru piirkonda. Assotatsiooniväljad saavad infot projektsiooniväljadelt või otse talamustelt. 11
1997) 2. Kodu mõju- kodu ja keskkonna mõju sisuliselt puudub: sotsiaalsus 11% ja ekstravertsus 2%; DDR vs GDR suletus; sünnijärjekord pole oluline 3. Joonte universaalsus- 5-faktorilise struktuuri püsivus 4. Enda ja teiste hinnangute kokkulangevus- sotsiaalsus .51, ekstravertsus .71 (J.Allik), tutvus pikendab täpsust 5. Sõltumatus hindamismeetodist 6. Ajaline stabiilsus- otsmikusagara roll, Caspi- 3 ea. juures juhuslikust paremini ennustatav tüüp 7. Fikseeritud seesmine areng- sots ja meelekindlus kasvavad; neurootilisus, ekstravertsus, avatus vähenevad; bioloogiliselt determineeritud? 8. Sõltumatus vaimsetest võimetest- meelekindlusega r= -.14... -.25, sotsiaalsus r= -.17....-.28; seletust ei ole (J.Allik) Isiksuse hindamine Psühholoogilised testid standardsed mõõtevahendid käitumise hindamiseks. Reliaablus: testi usaldusväärsus
NEUROLOOGIA Sissejuhatus 1-3 loeng. Meeldetuletus närvisüsteemi toimimisest KNS kahjustused PNS kahjustused Kroonilised, ravimatud, ajaga süvenevad haigused. NS reguleerib kõikide elundite tööd. Kordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandab seda pidevalt muutuvatele tingimustele. NS ülesanded: Luua side väliskeskkonnaga Kooskõlastada org. elundite tööd Koordineerida kehaosade talitlust Tagada inimese psüühilise tegevuse Info kogumine, töötlemine Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja neurogliiarakkudest. Neuron võtab vastu, integreerib, analüüsib, säilitab ja saadab edasi signaale! Koosneb kehast ja jätketest(dendriidid), läbi aksoni sünapsi kaudu läheb erutus välja. Närvi impulssliigub ühte pidi. Talitluse järgi jagunevad neuronid: Aferentseteks e.motoorsed. Nende rakukeha asub väljasool KNS-i, perifeerse NS ...
intiimsus), kaaslaslik armastus (intiimsus ja pühendumine), Fatuous (rumal, pimearmastus)-need suhted üldjuhul lagunevad kiiresti (kirg ja pühendumine), kõikehõlmav armastus(kirg, intiimsus, pühendumine)- siin kõik olemas, paarid siia püüdlevad. Vanema-lapse armastus on ka olemas (intiimsus, pühendumine). Pert- töötab rohkem emotsiooni teemadega, kui räägime ema,isa ja lapse vahelisest armastusest, mida parem see on seda enam seda parem on enesehinnang. (seostab otsmikusagara funktsioonidega palju seda) Meninger- armastus on vajalik nii neile, kes seda saavad, kui ka neile, kes seda annavad. Frankel- see annab võimaluse isiksust tunnetada ja iseennast tundma õppida Prescott- viitab, et uurides erinevaid kultuure, et seal kultuuris, kus ema lapse armastus on olulisem, seal on ka vaimse ja kehalise tervise näitajad kõrgemad ja rahumeelsust on rohkem. Idealiseerimine naistel- kes palju filme vaadanud, kujutanud ette, nad on eemale tõmbunud rohkem.
välja selgitama alkoholikasutuse, teha patsiendi tervisedokumentidesse selle kohta vas- tavad sissekanded ja suunata patsient sõltuvusravile. Kahjuks Eestis enamus perearste väldib vestlust sõltuvusteemadel ja puudub ka toimiv sõltuvusravisüsteem. Mõju mälule ja õppimisele Rohke alkoholikasutus nooruses võib haruldastel juhtudel põhjustada pikaajalisi ja tõenäoliselt pöördumatuid muutusi ajutegevuses, eriti otsmikusagara ja hipokampuse piirkonnas. Hipokampus võtab osa meeldejätmise ja õppimisega seonduvatest tege- vustest. Aju piltuuringutes on märgatud, et väga palju joovatel noortel on see piir- kond vähenenud. 17 Neuropsühholoogilised uuringud on näidanud, et rohkelt alkoholi pruukivad noo- red tulevad karsketest noortest halvemini toime näiteks mälu ja ruumitaju nõudvate ülesannetega. Alkoholi kasutavatel noortel õnnestub nii verbaalse kui ka mitteverbaa-
• Selline tingimus välistab võimaluse, et muutused neuraalses aktiivsuses on seotud stiimuli • kolmas alumises oimukoores, mis otsib objekte endid, tegeliku loomuga või mingite kindlate parameetritega • lisaks on rakud eesmistes silmaväljades, mis sorteerivad silmaliigutusi. Moran & Desimone tähelepanueksperiment I: NB! Neuronid võivad reageerida valikuliselt Otsmikusagara regioonid aktiveeritakse samuti reaktsiooni valikul, lisaks aktiveerub sissetulevale infole. prefrontaalne koor ja premotoorne koor. Moran & Desimone tähelepanueksperiment II :Visuaals prk neuronid V4 tundlikud värvile ja kujule. Posner ja Petersen on pakkunud välja veel ühe tähelepanusüsteemi, mis baseerub
koordinatsioon, kohmakus ; õpivad seisma kõndima rääkima hiljem ; rohkem emotsionaalseid, käitumis- ja kognitiivseid häireid ; uriinipidamisvõime kujunemine hilinenud Aju anatoomilised muutused: ajuvatsakeste süsteemi, vagude laienemine ; aju väikesed mõõtmed ; muutused külg- ja kolmandas vatsakeses , vähem hallainet oimusagaras ; aju vähenenud või pöördlateraalsus ja ebasümmeetria ; meestel suuremad muutused Aju funktsionaalsed muutused: otsmikusagara funktsioonihäired ; funktsionaalse asümmeetria puudulikkus ; dopamiinergilise neurotransmissiooni muutused basaalganglionides Integratiivne lähenemine Tulevased skisofreeniahaiged on pärilikel või anatoomilistel põhjustel teistest vastuvõtlikumad, haavatavamad; haigestuvad elu stressi-või kriisiperioodidel. Skisofreenia algus: eelnähud mõnest päevast aastateni. Meestel 20-28a ; naistel 24-32a. Skisofreenia sümptomid: a mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine
Teadus keskajal- märkimaks ükskõik millise teadmiste teadmised, pean teadma, kuidas Mina- teadmised haru süsteemi, asja õpetuse ja teooria ilma vahetu erinevad, muidu omistame maailmale, mis meile rakenduseta. Kasut. vastandina kunstile. Oluline valida kuulub ja vastupidi. määratlus ja mis mõttes asja määratletakse. Elu mõte ja muud küsimused käivad Mina kohta. 1726- Watts (1674-1748)- teadus on õpetatud meeste Väline on vajalik, kuid siiski ainult Mina suhtes. korrapärase v metoodiliste vaatluste või väidete Mis on mina?1) Minas ei saa kahelda; 2) Eeldame, et tervikliku kogu kohta, mis puudutab ükskõik millist väline maailm on korrapärane; 3) Võimalik korrapära mõistmise teemat, millest 1 tõde on tuletatud teisest kirjeldades. Alati ei saa tõestada, kuid võib argumentide järjestuse toel. Selleks, et end mõista, määratleda. See on mõistmiseks ...
Närvisüsteem Närvisüsteemi üldine jaotus: 1) Somaatiline ehk kehaline NS (keha soma ld.k). Innerveerib skeletilihaseid. Tundlikkuse juhtimine ja tahteliste liigutuste juhtimine. 2) Autonoomne ehk vegetatiivne NS Vegetatiivne Autonoomne närvisüsteem reguleerib silelihaste, südamelihaste, kopsude ja mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. Teda võimalik spetsiaalsete treeningutega (nt joogaga) allutada. Silelihas ja südamelihas ei allu tahtele. Vöötlihas ehk skeletilihas allub tahtele. Siseelundite liigutuste juhtimine ei ole tahtele alluv. NB! Somaatilise ja anatoomse jagunemist vaata jooniselt!! Somaatiline jaguneb: tsentraalseks NS-ks (peaaju ja seljaaju) ja perifeerseks NS- ks(peaajunärvid (12 paari) ja seljaajunärvid (31 paari)). Autonoomne jaguneb: sümpaatiliseks NS-ks (Tsentraalne osa ja perifeerne osa)(avaldab hingamisele kiirendavat mõju) ja parasümpaatiliseks NS-ks (T...
Näiteks on võimalik mäluülesannete sooritamise ajal mõõta ajuosi läbinud vere hulka. Kuna aju aktiveerunud osa nõuab paremat verevarustustu siis on vere hulga suurenemine märgiks, et parajasti tegeleb mäluülesande täitmisega just see ajuosa. Nii on leitud, et episoodilise mälu aktiveerumist nõudvate ülesannete puhul (tuletades näiteks meelde mõni aasta tagasi enda elus toimunud sündmust) aktiveerub eelkõige aju eesosa, täpsemalt, ajukoore otsmikusagara parem pool ja kiirusagara sisemine osa. Semantilise mälu materjali (s.t varem omandatud teadmiste) peale mõtlemine kutsub esile suurema aktiivsuse ajukoore teistes piirkondades, eelkõige otsmikusagara vasakus pooles ja oimusagara sisemises osas. Kuid tuleb silmas pidada, et mälufunktsioonidega on seotud väga palju ajuosi ning ühe piirkonna absoluutne seostamine ainult teatud mälusüsteemiga ja samas teiste välistamine ei ole kindlasti õige. Nii näiteks on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
