docstxt/15184499539594.txt
docstxt/15184497332083.txt
teda saab vaadelda kõrgel taevas.Väljanägemine nagu Kuul 1974. aastani teatati raadiolokatsiooni kaudu Merkuuri pinnast vaid seda, et ta on väga ebatasane. Olulisi teadmisi tõid planeetide vahelise automaatjaama "Mariner 10" kolm seni ainsat möödalendu Merkuurist 1974. a. ja 1975. aastal. Automaatjaama vähim kaugus Merkuurist oli 300 km ning planeedi pinnast õnnestub pildistada umbes poolt kuna kõigil "Mariner 10" lähenemistel jäi päevapoolele üks ja seesama poolkera. Piltide lahutusvõime vastab ligikaudu Maalt teleskoopidega saadud Kuu fotodele. Kuud läbi teleskoobi näinud inimene võib "Mariner 10" poolt tehtud Merkuuri pilte kergesti pidada Kuu fotodeks, sest sarnasus on hämmastav. Ka Merkuuril näeme kraatreid ja meresid. Mitmest kraatrist lähtuvad kiired. Niisamuti on Merkuur kahepalgeline üks poolkera on tihedalt kaetud kraatritega, teisel poolkeral leidub aga ulatuslikke tasaseid alasid, mis sarnanevad Kuu meredega
Väliselt ühe ja sama käitumise aluseks võivad olla erinevalt lokaliseeritud funktsionaalsed süsteemid. *Näiteks uut tegevust õppides toetume tagasisidele, mida me ei vaja enam oskuse kasvades – ei vaata oma jalgu tantsides. Süvapuutetundlikkus. *Näiteks dihhootiline test professionaalsetel ja mittemuusikutel on seotud erineva juhtiva ajupoolkeraga. Ühest kõrvast sissetulev jääb paremini meelde. Vasak kõrv – parem aju poolkera (mitte professionaalsed). Muusikutel noodikirja õppimine muudab viisi, kuidas saadakse aru helidest, nootidest jne. Aju kolm funktsionaalset blokki Ei saa „üle kolida“ teise blokki, piirkonda. I. Aju toonuse ja virguse seisundit reguleeriv blokk. (ülemine parem) a. Näide: Jaapanlane ei tahtnud magada, jäi magama, oli kuri, kiskus ripsmed välja -> teepõõsad. b
funktsioone täidavad (Iowa Ülikooli professori Antonio Damasio kirjeldatud naispatsient, kel oli mandelkehakahjustus ning kes pealtnäha oli täiesti normaalne, kuid tal puudus võime tunda hirmu- mandelkeha ülesandeks näib olevat hirmuga seotud tunnete äratundmine). 3 Emotsioonid lisa Vasaku ja parema ajupoolkera erinevad ülesanded Aju vasak poolkera on juhtiv niisuguste tegevuste puhul, nagu analüütilised oskused, loogiline mõtlemine, matemaatilised ja keelelised võimed. Ajupoolkerade tegevuse alternatiivne käsitlus emotsioonide kogemisel ja väljendamisel oletab, et positiivsete emotsioonide töötlus leiab aset pigem aju vasakus poolkeras. Emotsiooniuurija Richard Davidsoni uurimused on näidanud, et nii imikutel kui ka täiskasvanutel kaasneb positiivse emotsiooni tekkega valikuline aktivatsioon aju vasaku poolkera otsmikupiirkonnas
erinevad ülesanded Aju "võimsus" sõltub suuresti keha suuruse ja aju suuruse vahekorrast. Ajupiirkonnad ja nende funktsioonid · Õpikus lk 86 joonis · Tee tabel täidame tunni jooksul, jäta ruumi! Suuraju Vaheaju Keskaju Väikeaju Piklikaju * Kui tähelepanu hajub, siis ütlevad erinevad ajupiirkonnad üksteisest lahti. Suuraju · 70% ajumahust · Parem- ja vaskpoolkera Vasak poolkera juhib parema kehapoole tööd Parem poolkera juhib vasaku kehapoole tööd · Koosneb peamiselt valgeainest, välispind hallainest Välispinda nimetatakse ajukooreks Välispind on kurruline, mida kurrulisem, seda suurem välispindala! Aju poolkerad vastutavad eri funktsioonide eest! · Legendid... · Kumma jala peal naine pöörleb? Poolkerade ülesanded · Vasak poolkera · Parem poolkera Paremakäelisus Muusikalised
Põhilised virgatsained on atsetüülkoliin(õppimine, mälu, ärkvelolek), dopamiin(üldine motiveeritus, edasipüüdlikkus), serotoniin(meeleolu, hetkeajede kontrollimine, ärkvelolek) ja noradrenaliin (tähelepanu, ärksus). 4. Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad? Primaarsed sensoorsed alad funktsioneerivad üsna sarnaselt nii vasakul kui paremal pool, kuid sekundaarsed alad funktsioneerivad üsna erinevalt. Vasaku ja parema poolkera erinevus tuleb selgelt välja liigutustes. Paremakäelistel domineerib vasak poolkera. Vasak poolkera kontrollib kõne kasutamist ning keskendub analüütiliselt detailidele. Parem poolkera tegeleb kõne emotsionaalse sisuga. Kahjustuse korral on kõne vähe väljendusrikas, teiste kõnes või näoväljendustes sisalduvatest emotsioonidest ei saada aru ning ei mõisteta huumorit ega sarkasmi.Parem poolkera keskendub visuaalsete mustrite ja ruumiliste suhete analüüsile ning
NÄGEMINE. REFLEKSID TINGITUD REFLEKSID: KUJUNEVAD ELU JOOKSUL (TEADMISED, OSKUSED, HARJUMUSED, KOMBED); TINGIMATUD REFLEKSID: KAASASÜNDINUD (NEELAMISREFLEKS, AEVASTAMINE); ERUTUS: REAKTSIOONI VALLANDAV NÄRVIPROTSESS; PIDURDUS: REAKTSIOONI PEATAV NÄRVIPROTSESS. AJUPOOLKERADE ASÜMMEETRIA VASAKUS POOLEKRAS TOIMUB ANALÜÜTILINE (KRONOLOOGILISELT JÄRJESTAV), PAREMAS POOLKERAS SÜNTEETILINE (INFOT TERVIKLIKULT KÄSITLEV) TÖÖTLUS. AJUPOOLKERADE ÜLESANDED VASAK POOLKERA: SÕNALISE INFO TÖÖTLEMINE, LUGEMINE, ARVUTAMINE; PAREM POOLKERA: KUJUNDITEGA OPEREERIMINE, RUUMIS ORIENTEERUMINE, MITTESÕNALISTE HELIDE ERISTAMINE, KEERUKATE OBJEKTIDE ÄRATUNDMINE. PAUL BROCA / ROGER SPERRY PAUL BROCA (PRANTSUSE KIRURG JA ANTROPOLOOG): TEGI JÄRELDUSE, ET KÕNELEMINE ON SEOTUD VASAKU POOLKERAGA NING KAHJUSTUSE KORRAL EI SAA INIMENE RÄÄKIDA (KÕNEKESKUS VASAKUS AJUPOOLKERAS KANNAB NIME BROCA KESKUS); ROGER SPERRY (AMEERIKA PSÜHHOLOO JA
Käitumise bioloogilised alused 1. Selgita, mis on refleks. Kuidas on ajutegevus seotud refleksidega. Too näiteid. Refleksid on reaktsioonid mis annavad ärritusele vastuse 2. Milliseid ülesandeid täidavad vasak ja parem aju poolkera? VASAK PAREM analüütiline infotöötlus sünteetiline infotöötlus teadvus 3-mõõtmelised (ruumilised) kujundid arvutamine kujutlusvõime kirjutamine kunstimeel kõnelemine (Broca keskus) musikaalsus loogika emotsioonid
Emotsioon on tunne, teadlikkus ja reageerimisviis. Inimene tunneb palju erinevaid emotsioone, On positiivseid emotsioone, nagu armastus, õnnelikkus, kuid ka negatiivseid emotsioone nagu viha, hirm, kurbus jt. Emotsiooniuurija Richard Davidson avastas, et positiivsete emotsioonidega on seotud aju vasak poolkera ning negatiivsete emotsioonidega aju parem poolkera. Vastavalt sellele, kellel milline pool ajus aktiivsem on kogetakse ka vastavaid emotsioone rohkem. Sellest võib järeldada seda, et inimene ei saa muuta oma emotsioonide väljendamist, kuna see on paika pandud aju poolkeradega. Rõõmsate ja positiivsete emotsioonidega inimesed on sageli õnnelikumad see omakorda toob kaasa edukuse õppimises, töös jne. Nad on ka usaldatavad, head suhtlejad ning positiivsed kaaslased, kelle seltskonda eelistatakse
Emotsioonid Emotsioon on tunne, teadlikkus ja reageerimisviis. Inimene tunneb palju erinevaid emotsioone, On positiivseid emotsioone, nagu armastus, õnnelikkus, kuid ka negatiivseid emotsioone nagu viha, hirm, kurbus jt. Emotsiooniuurija Richard Davidson avastas, et positiivsete emotsioonidega on seotud aju vasak poolkera ning negatiivsete emotsioonidega aju parem poolkera. Vastavalt sellele, kellel milline pool ajus aktiivsem on kogetakse ka vastavaid emotsioone rohkem. Sellest võib järeldada seda, et inimene ei saa muuta oma emotsioonide väljendamist, kuna see on paika pandud aju poolkeradega. Rõõmsate ja positiivsete emotsioonidega inimesed on sageli õnnelikumad see omakorda toob kaasa edukuse õppimises, töös jne. Nad on ka usaldatavad, head suhtlejad ning positiivsed kaaslased, kelle seltskonda eelistatakse. Siiski näitavad uuringud, et inimene
Mis on ataksia ja mis apraksia? Võimetus toime tulla omandatud tegevustega, puudub sensoorne või motoorne defitsiit. Uusaju koore kahjustuse tagajärjel tihti. Ideatoorne apraksia- esemete kasutamise häire, ei suuda enda eest hoolitseda. Ideomotoorne apraksia - ei oska enam sõnalisi korraldusi täita Ataksia lihaste koordinatsiooni ja nõrkuse häire, pigem väikeaju kahjustus Kolmas loeng Lateralisatsiooni suhtelisus, st poolkera enda piirkond on funktsionaalsuselt erinevamgi kui analoogne vastaspoolkera punkt. 1. Lateraalsus on suhteline, mitte absoluutne. (Mõlemad poolkerad osalevad pea kõikides fn- des, kuigi keel-kõne on vasakus olulisem, on mõningad keelega seotud omadused esindatud ka paremas poolkeras) 2. Poolkera enda piirkond on olulisemgi kui parem või vasak poolkera. (Nt parem ja vasak frontaalsagar on sarnasemad fn-lt kui frontaalsagar parietaalsagaraga võrreldes). 3
Väikeaju koordineerib lihaste tegevust ja tasakaalu hoidmist. 5. 4 ajusagarat ja nende funktsioonid Vt küsimus 4. (otsmikusagar, kiirusagar, kuklasagar, oimusagar) 6. Ajupoolkerad. Mõhnkeha, kontralateraalne paigutus Ajupoolkerad teevad tihedalt koostööd. Ajukoore poolkerades on sensoorsete ja motoorsetel funktsioonidel kontralateraalne paigutus st et ajus nii tundlikkus kui motoorika projekteerub vasakusse ajupoolde. Parem poolkera juhib vasakut kehapoolt ja vastupidi. · Mõhnkeha peamine närvikiudude kimp, mille kaudu informatsioon liigub kahe poolkera vahel. 7. Taju ja aistingud. Mis on nende vahe · Aisting väliste signaalide registreerimine meelte abil ehk stiimuli füüsiline töötlemine · Taju meeleorganitelt saadud informatsiooni tõlgendamine terviklikuks pildiks ehk stiimuli psühholoogiline töötlemine.
mõhnkeha abil · Suuraju all paiknevad muud ajuosad, sh. väikeaju, ajusild, keskaju ja pikliaju Vasak ja parem ajupoolkera · Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust · Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine · Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised · Meie aju vasak poolkera mõtleb sõnadega, parem poolkera aga mõtleb piltidega Suuraju koores paiknevad keskused · Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks · Osad: o Mõtlemiskeskus o Kõnelemiskeskus o Liigutuskeskus o Naha- ja lihastundlikkuse keskus o Maitsmiskeskus o Haistmiskeskus o Kuulmiskeskus o Nägemiskeskus · Väikeaju: reguleerib lihaste koostööd, tasakaal · Keskaju: suhteliselt väike, edastab infot suurajust seljaajju
7. a) Pane joonistele 6iged pealkirjad: 22. detsember - taluine pooriptieu, 21. mrirts ja 23. september - heuad.ine ja siigisene udrdpaeusus, 2l juuni - suuine pooriptieu. b) Mhrgi joonistele digetesse kohtadesse: ekuaator, pdhja- ja l1unapoorijoon, pdhja- ja l1unopoloarjoon. c) Tiihista ala, kus esineb vastavalt polaarplev ja polaaroo. d) Tliida lungad. 21. juuni- suvine pööripäev 1)................ Pliike paistab seniidispõhja . poorijoonel ja valgustab rohkempõhja ...poolkera. PolaarpAev on (millises piir- põhja ja- lõunapolaar- konnas?) põhjapooluselt põhjapolaarjooneni joon ja polaaroo lõunapooluselt lõunapolaarjooneni suvi. Eestis on sel ajal ............. 22.d...
nimetatakse paralleeliks. Joon, mille punktide pikkuskraad on ühesugune, nimetatakse meridiaaniks. Ekvatoriaalsed koordinaadid Horisondilised koordinaadid Horisondilist koordinaatide süsteemi on nimetatud ka kõrguse-asimuudi koordinaatide süsteemiks. Horisondiline koordinaatide süsteem kasutab alustasandina vaatleja kohalikku horisonti. Jagab taeva mugavalt ülemiseks poolkeraks, mida parajasti näha saab, ning alumiseks, mida ei näe, sest Maa jääb ette. Ülemise poolkera poolust nimetatakse seniidiks. Alumise poolkera poolus kannab nimetust nadiir. Taevakeha nurka horisonditasandil (mõõdetakse põhjapunktist ida või lõunapunktist lääne poole) nimetatakse asimuudiks. Horisondilised koordinaadid Ekliptiline koordinaatide süsteem Ekliptilise koordinaatide süsteemi alustasandiks on ekliptika. Ekliptika on rada, mida Päike näivalt järgib oma aastasel teekonnal. Sarnaselt otsetõusule ekvaatorilises süsteemis on
Triinu Sepp 10c MÄLUHÄIRED Mäluga on seotud mitu ajupiirkonda, eelkõige teatavad ajukoorealad (nt. otsmikusagar) la limbiline süsteem. Suuraju poolkerad kannavad erinevaid mälufunktsioone. Nii ilmnevad parema poolkera kahjustuse korral häired ruumilisvisuaalses mälus ning vasaku poolkera kahjustusel sõnalises (keelelises). On täheldatud ka virgatsainete osa mäluprotsessides (nt seostub atsetüülkoliini vähesusega Alzheimeri tõbi) Mäluhäired põhjustavad osalise või täieliku võime kasutada eelnevaid kogemusi. Iga inimene võib aegajalt midagi unustada või olla raskustes meeldejätmisega. Kui aga
Suuraju Vasak ja parem ajupoolkera Suuraju koores paiknevad keskused Vasak ajupool juhib parema Osad: · Suuraju käärulises kehapoole tegevust ja parem Mõtlemiskeskus närvirakkude kogumikus tekib aju pool vasaku kehapoole kõnelemiskeskus enamik tundeid, mõtteid ja Meie aju vasak poolkera liigutuskeskus tundeelamusi mõtleb sõnadega Naha- ja lihastundlikkuse keskus Osad Parem poolkera aga mõtleb Maitsmiskeskus Väikeaju: reguleerig lihaste piltidega Haistmiskeskus koostood, tasakaal Kuulmiskeskus Nägemiskeskus
Positiivne kui maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne kui maapind annab soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, jahtub. Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus kui kogu juurde tulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Erinevate alade vahel toimub soojusvahetus. 1) 21.juuni-suvine pööripäev Päike paistab seniidis põhjapöörijoonel ja valgustab rohkem põhja poolkera. Polaarpäev on põhjapooluse ümber kuni põhjapolaarjooneni ja polaaröö lõunapooluse ümber kuni lõunapolaarjooneni. Eestis on sel ajal suvi. 2) 22.detsember- talvine pööripäev Päike paistab seniidis lõunapöörijoonel ja valgustab rohkem lõuna poolkera. Polaarpäev on ümber lõunapooluse kuni lõunapolaarjooneni ja polaaröö põhjapoolusel kuni põhjapolaarjooneni. Eestis on sel ajal talv. 3) 21.märts ja 23
Aju töö on reflektoorne. Refleks on KNS-i vastus sise- ja väliskeskkonna ärritusele. Eristatakse tingimatuid reflekse, mis on kaasa sündinud, ja tingitud reflekse, mis kujunevad elu jooksul. Inimese psüühilise tegevuse ja tema käitumise aluseks on 2 närviprotsessi: erutus ja pidurdus. Ajupoolkerade asümmeetria tähendab, et kummalgi ajupoolkeral on oma ülesanded. Erinevused seisnevad info töötlemise viisis: vasak poolkera töötleb infot analüütiliselt, parem poolkera sünteetiliselt. Aju uurimiseks kasutatakse tänapäeval mitmesuguseid meetodeid (EEG, CAT, PET). Teadvust määratletakse kui teadlikkust iseendast ja oma keskkonnast. Unes eristatakse aeglase une ja kiire ehk paradoksaalse une (REM-une) seisundit. Paradoksaalseks nimetatakse viimast seetõttu, et ta sarnaneb mitme näitaja poolest ärkvelolekuga, tegelikult aga magavad inimesed sügavalt. Tavaliselt nähakse unenägusid just selle seisundi ajal.
funktsioonid? Aine, mis vabaneb aksonist rakkudevahelisse ruumi ja mõjustab vastasoleva neuroni membraani. Atsetüülkoliin- õppimine, mälu, ärkvelolek Glutamaat- universaalne erutusvirgatsaine Noradrenaliin- tähelepanu, ärksus Dopamiin- motiveeritus,edasipüüdlikkus Serotoniin- meeleolu, hetkeajede kontroll Endopioidid- valu mahasurumine, sotsiaalne lähedus Gamma-aminovõihape- pidurdusvirgatsaine 4. Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad? Vasak poolkera kontrollib kõne kasutamist ning keskendub analuutiliselt detailidele Parem poolkera tegeleb kõne emotsionaalse sisuga. Kahjustuse korral on kõne vähe väljendusrikas, teiste kõnes või näoväljendustes sisalduvatest emotsioonidest ei saada aru ning ei mõisteta huumorit ega sarkasmi. Parem poolkera keskendub visuaalsete mustrite ja ruumiliste suhete analuusile ning on aktiivsem muusika tajumisel Emotsioonid on ka lateraliseerunud: õnnetunne seostub vasaku ning hirm, viha ja
Eksam 68 1. Tasandi ja hulktahu lõikejoone kaksvaade. Tahu ABT tõeline kuju ja põhikaldenurk. 2. Kujundi vasakultvaade, külgpinnalaotus, kujutis ristisomeetrias, põhiekraaniga kaldu oleva tahu tõeline kuju (tahu tasand on risti esiekraaniga). 3. Leida silindrilise väljalõikega poolkera eestvaade.
Mass : 3,303×1023 kg Diameeter : 4,880 km Suurt tihedus (5,44 g/cm3). Maa (5,52 g/cm3) järel teisel kohal Päikesesüsteemis. Üldandmed Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on tinahalli värvi. Temperatuuri muutumised Merkuuril on kõige äärmuslikumad, 90 - 700 K (-170°C öösel - +350°C päeval). Sarnasus Kuuga Merkuur on mitmel viisil sarnane Kuuga Tema pind on kraatreid täis ja väga vana Ei oma atmosfääri Ei näi olevat laamtektoonikat. Üks poolkera on tihedalt kraatritega kaetud, teisel poolkeral on tasased alad Väga halb soojusjuhtivus Merkuur on palju tihedam kui Kuu. (Tiheduselt teine keha Päikesesüsteemis pärast Maad) Merkuur ja Päike Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Päike paistab keskmiselt 2,5 korda suuremana kui Maalt. Teatavates punktides Merkuuri pinnal saaks vaatleja näha ühe ja sama Merkuuri päeva jooksul kahte päikesetõusu.
4. Miks on sünnieelses arengus eriti olulised esimesed 8 nädalat? 5. J. Piaget inimese tunnetusliku ehk kognitiivse arengu faasid (4tk) 6. E. Eriksoni inimese arengu psühhosotsiaalsed faasid 7. Meeste ja naiste vaimsete võimete erinevused. 8. Nimeta põhjusi, miks inimene ei mäleta oma sünnimomenti ja imikuiga. 9. Joonista ja kirjelda närviraku ehitust 10. Närvisüsteem jaguneb ... 11. Mis on refleksid? 12. Millised on aju poolkerade üleasandeid: vasak poolkera (7tk) ja parem poolkera (7tk) 13. Missuguste ajupiirkondade funktsioonide häirumisega on tegemist a. Patsient ei suuda liigutada oma paremat kehapoolt b. Patsient ei tunne oma vasakut kehapoolt c. Inimene on kaotanud võime iseseisvalt hingata 14. Millised on teadvuse väljendusvormid? 15. Kirjelda unefaase. Kiire ja aeglane uni. REM uni. 1. 2. Pärilikkuse kandjad on DNA molekulid. 3. Lapse soo määrab isalt saadud x või y kromosoom. 4
eest, edastab infot c. Vaheaju ainevahetus, paljunemine, eritamine, reguleerib kehatemperatuuri d. Piklikaju juhib hingamist ja südametegevust e. Suuraju kuulmine, haistmine, kõnelemine, maitsmine, nägemine, mõtlemine, liigutused ja tundlikus 13. Kirjelda otsaju (suuraju) ehitust. a. Kuklasagar b. Oimusagar c. Kiirusagar d. Laubasagar Koosneb: 2-st poolkerast Vasak poolkera: parema kehapoole tegevust (loogilusus) Parem poolkera: vasaku kehapoole tegevus (loomingulisus) Sees paikeb: valgeaine Väliskihi moodustab: hallaine Ajukoor on: kurruline ja vaoline 14. Millised tähtsamad keskused millises suuraju osas paiknevad? a. Kuklasagar nägemiskeskus b. Oimusagar kuulmiskaskus, haistmiskeskus, maitsmiskeskus c. Kiirusagar nahakeskus, lihastundlikkus keskus d. Laubasagar mõtlemiskeskus, kõnelemiskeskus 15
Marineri Orud - 4000 km pikkune kanjonite süsteem, mille sügavuseks on 2-7 km. Hellas Planitia - Löögikraater lõuna poolkeral, sügavuseks 6 km ning diameeter umbes 2000 km. Suur osa Marsi pinnas on täis kraatreid, kuid leidub ka orge, mägesid, tasandikke ning kõrgendikke. Marsi sisemus ja Marsil leiduv vesi Tõenäoliselt on Marsil tihke rauast ning väävlist koosnev südamik, raadiuseks 1700 km, kivine sisekiht ning õhuke koor, paksus varjeerub lõuna poolkera 80 kilomeetrist põhja poolkera 35 kilomeetrini. Erosioonist on Marsil selgeid tõendeid - kuivanud jõe ja meresängid. Need märgid näitavad, et kunagi ammu oli kindlasti Marsi pinnal mingisugust vedelikku. Vesi on tõenäoliseim variant. Marsi üks tuntumaid omadusi on "lumemütsid" mõlemal poolusel, mis koosnevad vee-jääst ning kuivast jääst (tahke süsinik-dioksiid). Marsi külastamine Inimene pole seni Marsil käinud. Esimene aparaat, mis külastas Marsi oli Mariner 4 aastal 1965.
SUURAJU 1. Jagunemine sagarateks ja poolkeradeks 1) otsmikusagar tahtelised liigutused, meeleolu seisund, lõhnade tajumine, motivatsioon 2) kiirusagar sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a nägemine, kuulmine, haistmine. 3) Oimusagar abstraktne mõtlemine, otsustamine, kuulmine, lõhnade tajumine, mälu 4) Kuklasagar visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine · Poolkeradeks jagunemine vasak ja parem poolkera. · Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasakut poolkera. Ristilõhe eraldab suuraju poolkerasid väikeajust. · Tsentraalvagu jaotab suuraju poolkera ülalt alla suundudes peaaegu pooleks: eesmiseks ja tagumiseks osaks. Külgvagu asetseb suuraju poolkera küljel, suundudes eest üles- ja tahapoole. 2. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad Valgeaine müeliniseeritud aksonid, palju (aferentseid ja eferentseid) juhteteid
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 3. loeng (20.09.2013) 8. Ajukese (väikeaju) ehitus ja funktsioonid Ajuke on tagaaju osa Neil omavahel närvi juhtetee. See seob silla ja väikeaju nii ehitust kui funktsionaalset talitlust. Ajuke ise meenutab väliselt kogu ülejäänud aju (suuraju). Tal on vasak ja parem poolkera. Väikeajuks nim teda mõõtmete pärast. Seda osa, mis kontakteerub sillaga, nimetatakse ussiks (ld k vermis). Ajuke saab informatsiooni keha erinevatest piirkondadest. Seotud kas informatsiooni juhtimisega lihaste toonuse kohta, ja seotud info toomisega sisekõrvast ja seal paiknevast vestibulaaraparaadist (=tasakaaluelund kõrvas). Vestibulaaraparaat koosneb poolringkanalitest ja esikust (kolmas osa tigu, aga see seotud kuulmisega)
Kiirete osakeste voogu ja lühilainelist elektromagnetkiirgust nim. ioniseerivaks kiirguseks.Ioniseeruv kiirgus mõjutab bioloogiliste ojektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust.selle tulemusen moodustuvad organismile võõrad molekulid,tekivad vähirakud või hukkuvad organismile vajalikud rakud.Kiirguse mõju elusorganismile iseloomustatakse Kiirguse neeldumisdoosiga.Ühik 1Gy(grei).Biodoosiks nim. suvalise kiirguse doosi,mis avaldab samasugust bioloogilist mõju nagu üks grei neeldunud röntgenivõi gammakiirgust.ühik 1Sv(siivert)=1J/Kg Ioniseervia kiirguse allikad:a)maapõuest pärinev kiirgus0,10,6 mSv/aastas b)Kosmiline kiirgus 0,3 mSv/a c)Toidust saadav sisekiirgus ~0,3mSv/a Ioniseeriva kiirguse mõju oleneb sellest ,kui tugevasti see neeldub erinevates ainetes.DosimeeterMõõteriist millega mõõdetakse kiirgusdoosi.elementaarosakesteks nim.mikroosakest,mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikaprotsessides kui jagamatu te...
tähelepanuhäirega. (Lukanenok 2009: 16) Need teadmised aitavad mõista lugemisraskuse koosesinemist teiste õppimist mõjutavate seisundite ja häiretega, samuti kinnitavad ja seletavad selle esinemist perekonniti. (Lukanenok 2009: 16) Inimese kesknarvisüsteemi- ja eriti just aju-uuringud viitavad mitmetele aju struktuuri ja funktsioneerimise iseärasustele lugemisraskuse korral. (Lukanenok 2009: 16) Suuraju poolkerade uuringud näitavad, et lugemisraskuse korral on lugedes parema poolkera aktiivsus suurem kui vasaku poolkera aktiivsus. Enamikul inimestest on see vastupidi. Üldse märgatakse lugemisraskuse puhul parema poolkera autonoomia olevat suurem kui tavaliselt, poolkerade asümmeetria iseäralikum ning poolkeradevaheline koostöö puudulik. Täheldatud on ka hallaine puudujääki suuraju poolkerades. (Lukanenok 2009: 16) Lugemisega seotud ajupiirkondade töös on leitud vähenenud aktiivsust nägemis- ja kuulmispiirkondades
10 väljuvad ajust ajutüve kaudu. Isegi väikesed vigastused ajutüve piirkonnas võivad Anne-Ly Padrik HT-16 põhjustada surma, kuna selles alas integreeritakse paljud eluliselt tähtsad refleksid. Samas suhteliselt suured kahjustused suur- või väikeajus ei pruugi nii ohtlikud olla. Suuraju valgeolluse moodustavad juhtteed, mis jagunevad kolmeks: · assotsiatsioonikiud ühendavad koore eri piirkondi sama poolkera piires · komissuraalkiud ühendavad suuraju poolkerasid omavahel · projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. Pikilõhe eraldab suuraju paremat ja vasakut poolkera. Ristilõhe eraldab suuraju poolkerasid väikeajust. Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: · laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine
tema orbitaalne nurkkiirus teatava aja jooksul suurem pöörlemise nurkkiirusest. 1974 aastani teatati raadiolokatsiooni kaudu Merkuuri pinnast vaid seda, et ta on väga ebatasane. Olulisi teadmisi tõid planeetide vahelise automaatjaama "Mariner 10" kolm seni ainsat möödalendu Merkuurist 1974. a. ja 1975. aastal. Automaatjaama vähim kaugus Merkuurist oli 300 km ning planeedi pinnast õnnestub pildistada umbes poolt kuna kõigil "Mariner 10" lähenemistel jäi päevapoolele üks ja seesama poolkera. Piltide lahutusvõime vastab ligikaudu Maalt teleskoopidega saadud Kuu fotodele. Kuud läbi teleskoobi näinud inimene võib "Mariner 10" poolt tehtud Merkuuri pilte kergesti pidada Kuu fotodeks, sest sarnasus on hämmastav. Ka Merkuuril näeme kraatreid ja meresid. Mitmest kraatrist lähtuvad kiired. Niisamuti on Merkuur kahepalgeline üks poolkera on tihedalt kaetud kraatritega, teisel poolkeral leidub aga ulatuslikke tasaseid alasid, mis sarnanevad Kuu meredega.
KESKNÄRVISÜSTEEM: Peaajust ja seljaajust koosnev närvisüsteemi osa, mis juhib ja kordineerib kogu organismi tegevust. Hallaine(närvirakkude kehadest)ajupoolkerade välispind ehk ajukoor. Valgeaine(närvirakkude pikad jätked), sellest koosnevad ajupoolkerad.Peaajust lähtub 12 paari peaajunärve. Suuraju: seotud tahtliku tegevusega, juhib lihaste talitlust, otsuste tegemist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist. Vasak poolkera juhib parema kehapoole tegevust, seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ning matemaatiliste võimetega. Parem poolkera juhib vasaku kehapoole tegevust, määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime. Piklikaju: ühendab pea- ja seljaaju, mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad tahtele allumatut tegevust NT: hingamine, südame töö. Vigastuse puhul inimene sureb Väikeaju: TASAKAAL ja kooskõlastab lihaste tööd.
Tööleht nr. 3 Vana-Rooma Õpilase nimi: Rühma nr: 1.Rooma võttis oma kultuuris eeskuju kreeklastelt 2.Tähtsalt kohal oli roomlastel ehituskunst 3.Nimeta uuendusi, mida võtsid roomlased kasutusele ehituskunstis. Ja tunne ära Rooma tuntuim hoone! 1.Mört 2.Betoon 3.Kaar 4.Põletatud tellised 5.Kuppel Colosseum 4. Kõikidele jumalatele pühendatud tempel on Pantheon Milline on selle templi katus?poolkera kujuline kuppel 5. Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel püstitada suuri kupleid, sildu ja akvedukte. nad kasutasod mörti kivide sidumiseks, betoon 6.Mida skulptuuris oli uuenduslikku? Portree, ajaloolised reljeefid (triumfi kaarte peal) 7. Kirjuta pildi alla õige nimi. (term, triumfikaar, Colosseum, akvedukt...
Ja tunne ära Rooma tuntuim hoone! 1.Kaar 2.Põletatud rellised 3.Mört 4.Betoon 5.Kuppel Colosseum 4. Kõikidele jumalatele pühendatud tempel on Panteon. Milline on selle templi katus? Panteooni templi katus on kuppel mis on poolkera kujuline. 5. Milline ehitusmaterjal võimaldas roomlastel püstitada suuri kupleid, sildu ja akvedukte. Mördi kasutamine aitas neil ehitada võimaldas roonlastel püstitada suuri kupleid, sildu ja akvedukte. See aitas materjalil siduda. 6.Mida skulptuuris oli uuenduslikku? Portree, ajaloolised reljeefid (triumfi kaarte peal) 7. Kirjuta pildi alla õige nimi. (term, triumfikaar, Colosseum, akvedukt) Koostas: Malle Raudoja
· atsetüülkoliin (Ach) motoorse neuroni ja lihaskiu vahel; õppimine, mälu, ärkvelolek · dopamiin (DA) motiveeritus, edasipüüdlikkus, skisofreenia, parkinsonims, uudishimu · serotoniin (5-HT) meeleolu, hetkeajede kotrollimine, uni · noradrenaliin (NA) tähelepanu, ärksus · gamma-aminovõihappe (GABA) pidurdusvirgatsaine interneuronites · Glutamaat erutusvirgatsaine, õppmisvõime alus. 4. Kuidas erinevad omavahel ajupoolkerad? Vasak poolkera kontrollib kõne kasutamist ning keskendub analüütiliselt detailidele. Parem poolkera tegeleb kõne emotsionaalse sisuga. Kahjustuste korral on kõne vähe väljendusrikas, teiste kõnes või näoväljendustes sisalduvatest emotsioonidest ei saada aru ning ei mõisteta huumorit ja sarkasmi. Parem poolkera keskendub visuaalsete mustrite ja ruumiliste suhete analüüsile, on aktiivsem muusika tajumisel.
13. Nelinurkse püstprisma põhi on romb, mille diagonaalid on 6 cm ja 8 cm. Prisma kõrgus on 7 cm. Arvuta prisma külgpindala ja ruumala. 14. Korrapärase nelinurkse püramiidi põhiserv on 16 cm ning püramiidi kõrgus on 15 cm. Arvuta põhja pindala, apoteem, külgpindala, täispindala ja ruumala. 15. Korrapärase nelinurkse püramiidi põhiserv on 18 cm ja apoteem 15 cm. Arvuta põhja pindala, kõrgus, külgpindala, täispindala ja ruumala. 16. Pada on poolkera kujuline. Paja läbimõõt on 62 cm. Mitu liitrit vett mahutab see pada?
1. Millistest osadest koosneb närvisüsteem? *närvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust *2. Mis ülesannet täidab närvisüsteeem? *reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd *3. Millistest osadest koosenb peaaju ja milliseid ülesandeid need täidavad ? *peaaju koosenb suurajust , väikesest ajust , piklikust ajust , keskajust ja vaheajust . *4. Milline on suuraju ehitus ja mis ülesandeid täidab ? *2 poolkera on ja siis aju pind on kurruline *5. Mis vahe on lühiajalisel ja püsimälul ? *püsimälu salvestab asju , aga lühimälus on ebatähtsad asjad lühiajaliselt *6. Kus paikneb seljaaju? Mis ülesannet täidab ? *paikneb selgrookanalis . Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel , juhib reflekse *7. Millest koosenb piirdenärvisüsteem ? *koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest *8. Mis on tingitud refleksid ? 2 näidet *refleksid on elu jooksul omandatud mingit asjad
vallutasid Sürakuusa Rooma kindral keelas Archimedese tappa "Ära puutu mu ringe!" Archimedese hauakivi Avastused ja leiutised Arvutas välja väga täpse Pi väärtuse Arvutas välja parabooli segmendi pindala Pi Leidis meetodi pöördkehade ruumala arvutamiseks Tõestas arvujada lõpmatuse Avastused ja leiutised 2 Archimedese spiraal Archimedese printsiip Ligikaudne arvutusviis ringjoone jaoks Koonuse, poolkera ja silindri ruumalad suhtuvad 1:2:3 Kang, mis lennutas 250kg kive õhku Pii ehk Archimedese konstant on võrdne tasandil paikneva ringjoone pikkuse ja diameetri suhtega 3,14159 3 = Archimedese pii arvutamine Kasutatud kirjandus Vikipeedia Famous scientists Discoveries of Archimedes Archimedes Video Archimedese elust Pilt 1 Pilt 2 Aitäh kuulamast!
Templid olid vèiksed ning ehitatud puidust. Hauakambrite seinad olid tèis maale, kujutati inimesi ja loomi. Etruskide kunst hakkas segunema rooma omaga ja sellest ei jèènudki varsti midagi jèrele. Vana-Rooma kunst on m¢jutatud Vana-Kreeka kunstist. Arhitektuuris hakati rajama hooneid, mis olid m¢eldud hiskasutamiseks:saunad, raamatukogud ja amfiteatrid.V ¢eti kasutusele mitmed uuendused:v¢lvid, kaared. Ehitati ka templeid, tèhtsaim oli poolkera kujuline Panteon. Portreeskulptuuris kasutati pronki ja savi, kujutati Rooma keisreid ja nad pidid olema riietatud.
Kulgevad eesvalgeaines. Automaatne tasand, nt see, et klaveripala on käe sees, et ei pea selle üle enam mõtlema. Selle tõttu on oluline, et õpetus(nt pilliõpetus) oleks algusest peale õige, olgu siis lihtne, aga õige, muidu salvestuvad valed liigutused, vale tehnika subkortikulaakulglatena. Aga kuhu alla läheb see, et kõrvetades võtad ruttu jala ära ? subkortikaalne. 63. Nimeta peaaju osad. Joonis 19. Lk 193 Kaks poolkera on omavahel ühendatud valgeainega. Sild on valgeainest moodustunud ja ühendab kahte poolkera. Ajutüvega on seotud väikeaju(väikeaju poolkerad), hüpofüüs. Haistmissibulas on närvirakud. Peaaju koosneb suuraju poolkeradest, väikeaju poolkeradest ja ajutüvest. Peaajul eristatkse viis osa: * piklikaju, * tagaaju, mis koosneb sillast ja väikeajust, * keskaju, millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus, * vaheaju, mille moodustavad talamus, metatalamus ja hüpotalamus.
Anaximenes(umbes 585 eKr – umbes 527 eKr) oli vanakreeka filosoof Mileetosest, Anaximandrose õpilane. Anaximenes ei ole nii omapärane kui tema eelkäija, kuid teeb mõnes tähtsad edusammud. Tema meelest oli ürgaineks õhk. Anaximenes arvas, et Maa on ümmargune ketas, mida ümbritseb õhk.Maa ujub nagu ketas õhumeres ja taevas on poolkera kujuline kristallvõlv, mille küljes asuvad tähed nagu naelad. Ta on üks esimesi, kes nimetab maailma KOSMOSEKS. Anaximenese ratsionaalsel maailmakäsitlusel on ilmne mütoloogiline taust – õhk on kõikehõlmav elustav maailmahing, millest kõik tekib ja milleks kõik taas muutub. Õhk on piiramatu, kõikjale laialivalguv ning üha liikuv element, mis ühtlasi täidab kogu maailma. Hing on õhk; tuli on hõrendatud õhk; õhu kondenseerumisel tekib kõigepealt vesi,
sensoorse/pertseptiivse mõju puudumisel ometi seda puuduvat kaudselt vahendades. Lühiajaliselt säilib eelnenud mõjutuste toime ("jälg") tänu ärritustele järgnevate peaaju närviprotsesside edasikestmisele pärast neid põhjustanud ärrituse otsese mõju lõppemist. Pikaajaliselt säilib eelnenud mõjutuse toime ärritusle järgneva närvirakkude erutuvuse/pidurduvuse püsiva muutusena. Vasaku poolkera otsmikusagara tähtsus seisneb muuhulgas eluepisoodide mälestuste reprodutseerimises ja parema poolkera vastaval piirkonnal on tähtis roll eluseikade kogemuste salvestamisel mällu. Otsmikusagar on koostöös kiirusagaraga tähtis lühi- ja töömälu vahendaja. Eriline tähtsus mälu tegemisel on hippokampusel - ajus sügavamal oleval korteksist sissesuunduval piirkonnal, millel on rohkesti seoseid aju paljude muude piirkondadega.
ja tüveses ei ole kannelüüre,sellist sammast nimetatakse toskaana sambaks.Templi katus oli kaunistatu ja templi eesosas oli sammastega piiratud lahtine ruum. Roomlased õppisid etruskidelt kivist kaarte, võlvide ja kuplite ladumist.Nende sidumiseks kasutati lubimörti,põhiliselt laoti hooned tellistest ,tähtsamad hooned vooderdati marmoriga.Rooma Pantheon on antiikaja suurim kuppelehitis.Ringikujuline hoome,mida katab poolkera kujuline kuppel ja kupli üleval on avaus,kust valgus sisse pääseb.Seinu ehivad korintose sambad,kuid neil puudub kandev funktsioon,templi seinad on kaetud seestpoolt õhukest marmorplaatidega.Palju kasutati ka poolsambaid ja pilastreid (poolsammas nelinurkse läbilõikega)
jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged närvikiud- müeliintupega ümbritsetud perifeersed närvid Hallid närvirakud- müeliintupeta närvid vegetatiivses närvisüsteemis Ganglion- närvisõlm- närvirakkude sõlmjas kogum Refleks- vastureaktsioon ärritusele Refleksikaar- tee mida mööda erutus refleksi puhul levib Interkostaalsed närvid- roietevahelised närvid Hemisfäär- aju poolkera (neid on 2) Liikvor- ajuvedelik Tingimatud refleksid- kaasasündinud, ei unune (imemine, aevastamine) Tingitud refleksid- ununevad, muutuvad (kuuma katsudes võtame käe ära) Vegetatiivne närvisüsteem siseelundite ns Refleksiaeg- Ärrituslävi- Künnisärritus- väikseim ärritus mis annab vastuse Koe labiilsus- iseloomustab koe võimet reageerida üksteise järgnevatele impulssidele Presünaptiline membraan- Sünapsipilu- Postsünaptiline membraan- Neurotransmitter e. mediator-
ennekõike asjaolu, et enamikus maailma keeltes leiduvad sõnad, mis tähistavad küllatki väikest hulka sagedasti esinevaid emotsioone. Pilt 3. 6 põhiemotsiooni- üllatus, rõõm, kurbus, hirm, vastikus, viha. Emotsioonid ja aju Inimese ajus ei ole ühte keskust, mis vahendaks kõiki emotsioone ühekorraga, seega kontrollitakse erinevate emotsioonide avaldumist erisuguste ajuringete kaudu. Emotsiooniuurija Richard Davidson on avastanud, et positiivsete emotsioonidega on seotud aju vasak poolkera (juhtiv analüütilistes oskustes, loogilises mõtlemises, matemaatilistes ning keelelistes võimetes) ning negatiivsete emotsioonidega aju parem poolkera (väljendub ruumitajus, muusikalistes võimetes). Vastavalt sellele, kellel milline pool ajus aktiivsem on, kogetakse ka vastavaid emotsioone rohkem. Sellest võib järeldada seda, et inimene ei saa muuta oma emotsioonide väljendamist, kuna see on paika pandud aju poolkeradega. Emotsioonid ja keel
Vanasti arvati, et nägemiskeskuse erutus peab levima ka Wernicke alasse, kuid PET(positronemissioontomograafia) abil tehtud uuringud on näidanud, et see pole vajalik. PET vähem kui 20 a vana meetod, võimaldab visualiseerida aju vereringes toimuvaid muutusi psüühiliste protsesside või vaimsete tegevuste korral. Häired kõne ontogeneesi arengus: kõnekeskus lokaliseerub enamasti vasakul pool ajus. Kui juba rääkival lapsel tekib aju vasaku poolkera kõnepiirkonna kahjustus, areneb täielik afaasia, aasta pärast agaga kõnevõime taastub, kuna selle aasta jooksul paikneb kõnekeskus ümber paremasse ajupoolde samasse pirkonda. Pärast lapse 10 aastaseks saamist ei ole see enam võimalik, arvatavad põhjused kõne jaoks vajalike närviseoste kujunemise võime ajus peale 10ndat eluaastat kaob; vastavad ajupiirkonnad, kuhu kõnekeskus ümber võiks paikneda, hõivatakse
tasemel Stress, nüanssiderikas elukeskkond, õppimine ja hormonaalsed mõjutused võimendavad või pärsivad täiskasvanuea neurogeneesi Suurem osa närvirakke on inimesel sündides olemas, osad surevad ja mingi osa tekib elu jooksul juurde Aju Aju vastab kesknärvisüsteemi kaudu sise- ja väliskeskkonna ärritusele. Kummalgi ajupoolkeral on oma ülseanded ning nad töötlevad infot erinevalt: Vasak töötleb infot analüütiliselt, Parem poolkera sünteetiliselt. Aju uurimiseks on tänapäeval mitmesuguseis meetodeid, nt. PET, millega saab määrata, millised ajuosad on mingisuguse tegevuse koral aktiivsed. Tänan kuulamast!
India kunst Varajane India kunst hõlmab eelkõige skulptuuri ja arhitektuuri aga ka tarbeesemeid nagu nõud, matuseurnid, ehted jm. Skulptuur on põhiliselt jumalatele pühendatud, Britannica väidab tuginedes autoriteetsetele tekstidele, et jumaluste kujutamine viib taevasse, vastupidiselt inimese kujutamisele. India kunst polnud tehtud esteetilistel kaalutustel ning kunstiks saab seda pidada teatavate mööndustega, pigem oli tegemist käsitööga. Kujutisi ei peetud kunsti teosteks vaid pigem hingekosutuse vahendid. Aastatuhandete kestel on kunst sellel tohutul maa-alal teinud läbi palju muudatusi, tõusu- ja mõõnaperioode, on tekkinud ja hääbunud mitmeid stiile ja koolkonde. Induse kultuur kujunes välja III aastatuhandel Induse jõe orus (Tähtsamateks linnadeks Harappa ja Mohenjo-Daro, nendes linnades ei asunud templeid ega paleesid). Kunst oli religiooni teenistuses. Eri usunditega seotud kunst oli väga sar...
BIOLOOGIA · Korrata kontrolltööks õ. lk. 84-93 · Kirjeldus: NS, KNS koosnemine; peaaju 5 tähtsamat osa ja nende ül: suuraju, väikeaju, piklikaju, keskaju: side pea- ja seljaaju vahel; lihastoonus; vaheaju: ainevahetust, paljunemist, eritamist, kehatemperatuuri reguleeriv keskus; suuraju 2 poolkera: vasaku ja parema poole määratavad võimed; seljaaju vigastus: halvatus; peaaju haigused: ajukasvaja, insult, entsefaliit, meningiit; seljaaju ül. (2); närviimpulsi levik närvirakult närvirakule; piirdenärvisüsteemi koostis, talituslik jaotus somaatiliseks ja vegetatiivseks (viimasel 2 vastandlikku toimet kiirendav/aeglustav); pea- ja seljaaju ehituslik erinevus (hallolluse - närviraku kehad, valgeolluse- närviraku jätked paiknemine); refleksikaar (5); sensoorsete ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
