Portugali põhjalik referaat (0)

Avinurme Gümnaasium
10.klass
Geograafia
PORTUGAL
Koostaja :Katrin Kõre
Juhendaja : Ene Lüüs
2009/2010
SISUKORD
Sissejuhatus.........................................................................................................................3
Üldandmed........................................................................................................................4-5
Riigivorm .........................................................................................................................6-11
Majandus.........................................................................................................................12-14
Tootmisviis ........................................................................................................................15
Asend..............................................................................................................................16-17
Ajalugu..............................................................................................................................18
Rahvusvahelised organisatsioonid .................................................................................19-25
Firmad.............................................................................................................................26-32
Rahvastik ...........................................................................................................................33
Suurlinnad ......................................................................................................................34-47
Populatsiooni suurus ja struktuur...................................................................................48-55
Linnad...........................................................................................................................56-123
Religioon ......................................................................................................................124-141
Kultuur.........................................................................................................................142-146
Põllumajandus..............................................................................................................147-158
Kalapüük......................................................................................................................159-162
Energeetika ......................................................................................................................163
Metallurgia ......................................................................................................................164
Autotööstus..................................................................................................................165-168
Kergetööstus...................................................................................................................169
Teenundus.......................................................................................................................170
Transport.........................................................................................................................171
Import ja eksport ..........................................................................................................172-174
Turism ..........................................................................................................................175-193
Kokkuvõte......................................................................................................................194
Lisad...............................................................................................................................195
Tuntud inimesed..................................................................................................196-202
Sõnastik...............................................................................................................203-204
Lipp ........................................................................................................................205
Vapp .......................................................................................................................206
Uudised...............................................................................................................207- 222
Ärikultuur...............................................................................................................223
Hümni sõnad..........................................................................................................224
Kasutatud kirjandus........................................................................................................225
SISSEJUHATUS
Portugal on mereriik . Meri on Portugali toitnud, teinud ta vabaks ja jõukaks ning võimsaks. Portugallased on ennekõike olnud meremehed – kalurid, kaupmehed , piraadid , maadeavastajad . Seda ei ole nad tänapäevani unustanud, nagu võib kuulda nende nukravõitu lauludes või tajuda hõrgutavaid mereande nautides. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on Portugal üha kasvavate suurlinnade kõrval suutnud alles hoida ka traditsioonilised kalurikülad ja viinamarjaistandused.
Taimestik on Portugalis mitmekesine . Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. Mäenõlvadel on aga kas tamme-, papli-, korgi-, tamme- ja pöögimetsad.
Lõunaosas on tasandikud. See on tuntud õlipuude poolest.
Loomadest on iseloomulikud Portugalile ilvesed , mägikassid, rebased , metssead , hundid , hirved jne. Mererannikul elab palju linde.
Portugalis on peaaegu kõik inimesed ühte päritolu, räägivad sama keelt ja kuuluvad katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast . Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal.
Lissabon :
Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn. Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn . Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid . Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist.
Assoorid :
Assoorid kuuluvad Portugalile, kuigi nad asuvad riigi põhjaosast 1200 kilomeetri kaugusel Atlandi ookeanis. Saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Saartel elab alaliselt üle veerand miljoni inimese, kuid puhkust sõidab sinna veetma palju rohkem rahvast.
ÜLDANDMED
Riigi ametlik nimetus: Republica Portugaesa (Portugali Vabariik)
Pealinn: Lissabon (Lisboa, 508 000 elanikku, eeslinnadega 2 616 100 el)
Kogupindala: 92 391 km²
Territooriumi ulatus: põhjast lõunasse 561 km ja läänest itta 218 km
Mandriala rannajoone pikkus: 832 km
Kogu riigipiiri pikkus: 2147 km
Rahvaarv: 10 501 100
Riigikeel : portugali keel
Naaberriigid: Hispaania Kuningriik
Iseseisvus : 1. detsember 1640
Portugali riigi asutamine: 1143
Vabariigi asutamine: 5. oktoober 1910
President : Aníbal Cavaco Silva
Peaminister : José Sócrates
Haldusjaotus: seitse regiooni, need on omakorda jaotatud kolmekümneks väiksemaks üksuseks.
Parlamendis esindatud poliitilised parteid: Sotsialistlik Partei, Sotsiaaldemokraatlik
Partei, Portugali Kommunistlik Partei, Rahvapartei , Vasakblokk ja roheliste partei
„Os Verdes”.
Territoriaalne jaotus: 2 autonoomset piirkonda (Assoorid ja Madeira ) ja 18 mand-
riringkonda.
Põhjaregioon: 21 278 km²,elanike arv – 3 705 900, keskus – Porto
Algarve : 4988 km²,elanike arv – 394 000, keskus – Faro
Alentejo: 26 931 km²,elanike arv – 538 100, keskus – Evora
Assoorid: 2355 km²,elanike arv – 243 800, keskus – Ponta delgada. Kokku 9 saart .
Keskregioon: 23 668 km²,elanike arv – 1 792 000, keskus – Coimbra
Vale do Tejo ja Lissabon: 11 931 km²,elanike arv – 3 471 100, keskus – Lissabon
Madeira: 741 km²,elanike arv – 244 300, keskus – Funchal
Rahaühik: euro
Religioon : Riigiusku pole. 97% katoliiklased, 1% protestante, ülejäänud 2% moodustavad moslemid , juudid ja budistid .
Ajavöönd: maailmaaeg
Maakood : 351
Riigisümbolid: riigilipp ja riigihümn
Rahvustaim: lavendel
Rahvuslind : siniharakas
Rahvuspuu : harilik õlipuu
Hümn: „A Portuguesa“ („Portugali laul“)
Parlamendi nimetus: Assembleia da República – Vabariigi Assamblee
Keskmine eluiga: 74 aastat
Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus , tööstus, teenindus
ELiga ühinemise aasta: 1986
Poliitiline süsteem: vabariik, parlamentaarne demokraatia otse valitava presidendiga
Riigivorm: põhiseaduslik vabariik. Riigivõimu teostavad: Vabariigi President, kes
esindab Portugali Vabariiki; Assembleia da República ( parlament ), kes esindab
Portugali kodanikke ; Vabariigi Valitsus ja Riigikohus, kes mõistab kohut rahva nimel
ning ja kooskõlas kehtivate seadustega ning kelle otsused on siduvad kõigile riigiasu-
tustele eraisikutele ja -ettevõtetele. Nimetatud suveräänsed organid (välja arvatud
valitsus) valib rahvas otse salajastel ja korrapäraselt toimuvatel valimistel, erandiks
on kohus.
Portugal impordib : masinaid , veondusseadmeid, põllusaadusi , keemiatooteid ,
tekstiilitooteid ja naftat
Portugal ekspordib: Korki ja paberitooteid, kangast , jalatseid, nahka ja karusnahka,
Autosid ning elektrikodumasinaid.
Sisemajanduse kogutoodang (SKT): 135 035 miljonit eurot (2004)
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) inimese kohta: 12 817 eurot (2004)
Keel: Ladina keelel põhinev portugali keel on rääkijate arvu poolest maailma kolmas
Euroopa keel. See on ligikaudu 200 miljoni inimese emakeel . Riigid, kus portugali
keel on ametlik riigikeel: Angola , Cabo Verde , Guinea- Bissau , Mosambiik,
São Tomé ja Príncipe Aafrikas, Brasiilia Lõuna-Ameerikas ja Ida-Timor Aasias.
Portugali keelt kõnelevaid kogukondi on ka teistes riikides: suur hulk hiljuti ümber-
asunuid elab Euroopas (Prantsusmaa, Luksemburg ja Saksamaa), Ameerikas
(Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venetsueela), Aafrikas (Lõuna-Aafrika) ja Aust-
raalias; samuti on väikseid portugali kogukondi endisest Aasia asumaades.
Märkimisväärne hulk portugallasi valdab inglise, prantsuse ja hispaania keelt.
Rahvusvahelised suhted:
Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu
liige alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali
keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996). Portugalil on diplomaatilised
suhted rohkem kui 180 riigiga kõigil kontinentidel.
Religioon:
Portugallased on valdavalt roomakatoliiklased, kuid Portugali põhiseadus tagab
usuvabaduse,mille tulemusel on Portugalis ka terve rida erinevaid usukogukondi:
kristlased (erinevad protestantlikud kogukonnad ja õigeusklikud), moslemid, hindud ,
budistid, juudid jne. Mandri-Portugalis asuv Fátima on maailma üks suurimaid
roomakatoliku pühamuid.
Geograafia ning kliima:
Tejo jõgi poolitab Portugali mandriosa, jättes põhja poole mägisema ala ja lõunasse tasandikud. Tasased lauged rannikualad on vastandiks mägisele sisemaale. Kõrgemad tipud asuvad riigi mägises keskosas, kõrgeim neist on Serra de Estrela (1991 m). Kogu riigi kõrgeim tipp, Pico (2351 m), asub samanimelisel saarel Assooridel, Madeira kõrgeim punkt on Pico Ruivo ( 1862 m). Mandriosa rannajoon on suuremas osas väga ühtlane, välja arvatud kaks suuremat suudmeala (Tejo ja Sado). Lisaks on veel mõned väiksemad lahed (Peniche, Sines ja Lagos) ning laguunid (Vouga-Aveiro, Óbidos ja Faro).
Portugali peamiselt mereline ja mahe kliima tagab pehme talve ning ilusa ja mitte liiga palava suve. Kõige vihmasemad kuud on november ja detsember, kõige kuivem periood kestab aprillist septembrini. Jahedam ja vihmasem on riigi põhjaosa, soojem ning kuivem on lõunas.
RIIGIVORM
Põhiseaduslik vabariik. Riigivõimu teostavad: Vabariigi President, kes esindab
Portugali Vabariiki; Assembleia da República (parlament), kes esindab Portugali
kodanikke; Vabariigi Valitsus ja Riigikohus, kes mõistab kohut rahva nimel
ning on kooskõlas kehtivate seadustega ning kelle otsused on siduvad kõigile riigiasu-
tustele eraisikutele ja -ettevõtetele. Nimetatud suveräänsed organid (välja arvatud
valitsus) valib rahvas otse salajastel ja korrapäraselt toimuvatel valimistel, erandiks
on kohus.
Portugali riigikeel on portugali keel.Ametlik nimetus on Portugali Vabariik. Portugali president on Aníbal Cavaco Silva ja peaminister on José Sócrates. Portugalis on seitse regiooni, need on omakorda jaotatud kolmekümneks väiksemaks üksuseks. Rahaühik on Portugalis euro. Portugali parlamendi nimetus on Assembleia da República – Vabariigi Assamblee. Portugal jaguneb 18 ringkonnaks ja 2 autonoomseks piirkonnaks (Assoorid ja Madeira).
Portugali parteid on: Sotsialistlik Partei, Sotsiaaldemokraatlik
Partei, Portugali Kommunistlik Partei, Rahvapartei, Vasakblokk ja roheliste partei
„Os Verdes”.
Aníbal Cavaco Silva
Aníbal António Cavaco Silva (sündis 15. juuli 1939 Portugalis Algarve piirkonnas Boliqueimes) on Portugali Vabariigi peaminister 1985–1995 ja president alates 9. märtsist 2006.
Eesti president Toomas Hendrik Ilves annetas aastal 2008 Silvale mittetunnustamispoliitika toetamise eest Maarjamaa Risti keti.
Koolis ei paistnud Aníbal millegagi silma. 13-aastaselt kukkus ta koolist välja ja vanaisa pani ta karistuseks oma tallu tööle. Järgmisel aastal naasis ta kooli ja temast sai eeskujulik õpilane. Ta hakkas õppima Lissaboni Tehnikaülikooli majandus- ja rahandusteaduskonnas ja lõpetas 1964, saades kokkuvõttes 20-pallisüstemis hindeks 16, mis on väljapaistev saavutus.
1. oktoobril 1963 abiellus ta Maria Alves da Silvaga, Lissaboni ülikooli lõpetanud saksa filoloogiga, kellega ta sai kaks last, Patricia ja Bruno.
Kohustusliku sõjaväeteenistuse läbis Silva Mosambiigis, mis oli sel ajal Portugali asumaa , sõjaväeametnikuna Mosambiigi pealinnas Maputos, mis tollal kandis nime Lourenço Marques.
1966 asus Silva assistendina sellessamas teaduskonnas, mille ta lõpetanud oli. 1968 läks ta Yorki ülikooli, kus 1973 kaitses doktorikraadi majanduse alal. Ta naasis Portugali ning sai Lissaboni Tehnikaülikoolis 1974 abiprofessoriks, 1975 Portugali Katoliiklikus Ülikoolis professoriks, 1979 Lissaboni Uues Ülikoolis erakorraliseks professoriks ja lõpuks Portugali panga osakonnajuhatajaks. Ta on avaldanud teadustöid monetaarpoliika ja rahaliidu kohta.
Poliitikasse astus ta pärast 1974 Portugalis toimunud revolutsiooni, millega taastati demokraatlikud vabadused. Ta valiti Portugali Sotsiaaldemokraatliku Partei juhiks 2. juunil 1985. Samal aastal võitis tema erakond parlamendivalimised, saades senise 75 koha asemel 88 kohta 250-kohalises parlamendis ja moodustas uue valitsuse. 1987 ja 1991 peetud parlamendivalimised olid tema ja tema erakonna jaoks täielik triumf: PSP võitis vastavalt 50,2% ja 50,4% häältest ning saavutas absoluutse enamuse parlamendis. 1993. aastal tabas Portugali majanduskriis , mistõttu Silva otsustas 1995. aasta valimistel mitte kandideerida. Ilma korraliku juhita sai erakond valimistel lüüa. See-eest kandideeris ta 1996. aastal Portugali presidendiks ja kaotas ka nendel valimistel sotsialistile Jorge Sampaiole.
22. jaanuaril 2006 valiti Silva presidendiks 50,6%-ga häältest; nii ei olnud vaja valimiste teist vooru korraldada.
José Sócrates
José Sócrates Carvalho Pinto de Sousa (sündinud 6. septembril 1957 Portos) on Portugali poliitik, peaminister alates 12. märtsist 2005. Ta on ka Sotsialistliku Partei esimees.
Ta on õppinud Coimbras ehitusinseneriks ja hiljem õppinud õigusteadust Lissabonis.
Poliitilist karjääri alustas ta nelgirevolutsiooni ajal. 1986 sai ta Castelo Branco ringkonna presidendiks. 1987 valiti ta Portugali parlamenti. 1999–2002 oli ta keskkonnaminister António Guterresi valitsuses. Pärast Sotsialistliku Partei võitu ennetähtaegsetel parlamendivalimistel 2005. aastal tõusis José Sócrates peaministriks.
Portugali riigipeade loend
Portugali riigipeade loend loetleb Portugali riigipead alates 1816. aastast.
Alates
Kuni
Nimi
Eluaastad
Kuningad
1816, 20. märts
1826 , 10. märts
João VI
(1767–1826)
1826, 10. märts
1826, 28. mai
Pedro IV (Brasiilia keiser Pedro I)
( 1798 –1834)
1826, 28. mai
1853 , 15. november
Maria II (kuninganna)
(1819–1853)
1853, 15. november
1861, 11. november
Pedro V
( 1837 –1861)
1861, 11. november
1889, 19. oktoober
Luís I
(1838–1889)
1889, 19. oktoober
1908, 1. veebruar
Carlos I
(1863–1908)
1908, 1. veebruar
1910, 4. oktoober
Manuel II
(1889–1932)
Presidendid
1910, 5. oktoober
1911, 6. veebruar
Joaquim Teófilo Fernandes Braga
(1843–1924)
1911, 5. oktoober
1915, 24. august
Manuel José de Arriaga Brum
(1840–1917)
1915, 24. august
1915, 29. mai
Joaquim Teófilo Fernandes Braga
(1843–1924)
1915, 29. mai
1917, 12. detsember
Bernardino Luís Machado Guimarães
( 1851 –1944)
1917, 12. detsember
1918, 14. detsember
Sidónio Pais
(1872–1918)
1918, 14. detsember
1918, 16. detsember
Ministrite nõukogu*
1918, 16. detsember
1919, 5. oktoober
João do Canto e Castro Silva Antunes
(1862–1934)
1919, 5. oktoober
1923, 5. oktoober
António José de Almeida
(1866–1929)
1923, 5. oktoober
1925, 11. detsember
Manuel Teixeira Gomes
(1860–1941)
1925, 11. detsember
1926, 2. juuni
Bernardino Luís Machado Guimarães
(1851–1944)
1926, 2. juuni
1926, 19. juuni
José Mendes Cabeçadas Júnior
(1883–1965)
1926, 19. juuni
1926, 9. juuli
Manuel de Oliveira Gomes da Costa
(1863–1929)
1926, 9. juuli
1951, 18. aprill
António Óscar de Fragoso Carmona
(1869–1951)
1951, 18. aprill
1951, 9. august
António de Oliveira Salazar
(1889–1970)
1951, 9. august
1958, 9. august
Francisco Higino Craveiro Lopes
(1884–1964)
1958, 9. august
1974, 25. aprill
Américo de Deus Rodrigues Tomás
(1894–1987)
1974, 25. aprill
1974, 30. september
António de Spínola
(1910–1996)
1974, 30. september
1976, 14. juuli
Francisco da Costa Gomes
(1914–2001)
1976, 14. juuli
1986, 9. märts
António dos Santos Ramalho Eanes
(1935–)
1986, 9. märts
1996, 9. märts
Mário Soares
(1924–)
1996, 9. märts
2006, 9. märts
Jorge Sampaio
(1939–)
2006, 9. märts
Aníbal Cavaco Silva
(1939–)
Majandus
Portugali majandusliku arengu mudel on muutunud avaliku sektori tarbimisel ja riiklikel investeeringutel põhinevast sektorist ekspordile, erainvesteeringutele, ning kõrgtehnoloogia arengule põhinevaks sektoriks. Äriteenused on traditsioonilised tööstusharud, nagu tekstiili-, rõiva-, jalatsi -, korgi (milles Portugal on maailma suurim tootja), puidu ja jookide tootmine.
Portugal muutis poliitilise korra aastal 1974 tänu nelgi revolutsioonile, mis kulmineerus lõpuks ühe oma kõige olulisemate perioodide majanduskasvuga, mis algas 1960.
Oeiras, Lissabonis Portugali linnastus tegutsevad peakontoris paljud rahvusvahelised ettevõtted.
Portugalis on tugev kalandussektori traditsioon ja on üks nendest riikidest, kus on suurim kala tarbimine elaniku kohta.
Selleks, et Portugalis külastajate arvu prognoos oluliselt suureneks järgmise viie aasta jooksul on reisimine ja turism jätkuvalt väga olulised. Siiski on kasvava konkurentsiga Ida-Euroopa sihtkohad nagu Horvaatia, kes pakub sarnaseid atraktsioone, aga Portugal on sageli odavam. Portugal peab keskenduma tervisele, loodus-ja maaturismile, et oma konkurentidest üle olla.
Alverca, Covilhã, Évora, ja Ponte de Sor on Portugali peamised kosmosetööstuse keskused.
Vaade üle Rahvaste Pargi , Ida-Lissabonis.
Kindlustussektor on hästi arenenud, kajastades osaliselt kiire arenemise Portugali turul. Kuigi on üleelatud erinevad turu-ja käenduse riskid , elu-ja kahjukindlustuse sektoris on hinnanguliselt talutud mitmeid tõsiseid šokke, kuigi mõju üksikute kindlustusandjatele on väga erinev.
Global Competitiveness Report 2005, avaldatud Maailma Majandusfoorumis oli Portugal paigutatud konkurentsivõime alusel 22. positsioonile, kuid 2008-2009 väljaandes on Portugal paigutatud 43. positsioonile 134 riigi ja territooriumi hulgast.
Portugal sai eurotsooni asutajaliikmeks 1999 aastal. Näidatud on kindlalt Portugali külg € 1 mündil - keskmes on King Afonso Henriquese 1144 kuninglikku pitsatit.
Economist Intelligence Unit elukvaliteedi uuringu alusel on Portugal 19-nes parima elukvaliteediga riikide hulgas maailmas aastal 2005, enne teisi majanduslikult või tehnoloogiliselt arenenud riike nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Ameerika Suurbritannia ja Lõuna-Korea, kuid 9 kohta taga tema ainsast naabrist, Hispaaniast. Seda hoolimata asjaolust, et Portugal on riik, millel on madalaim SKP elaniku kohta Lääne-Euroopas ja on üks vähem jõukas Euroopa Liidu (27 Euroopa Liidu liikmesriikide seast 9. vaesema riigi seas 2005 -- 2007, vastavalt Eurostat)
Kesised tulemused Portugali majandus avastati aprillis 2007 The Economist uuringus, milles kirjeldatakse Portugali kui "uut haiget meest Euroopas". Alates 2002-2007, töötuse määr kasvas 65% (270 töötut 500 kodanikku 2002, 448 töötut 600 kodanikku 2007)
Tootmisviis
● Põhiliselt toodetakse Portugalis : tekstiile , jalatseid , riideid , portselan , klaas-ja savinõud ning paber.
● Turism mängib ka majanduses olulist rolli.Väga palju külastatakse just Portugali saart Madeiral’i
● Portugal toodab ka korke (olles suurim korgitootja pea kogu maailmas)
● Peale selle on veel tsementi , mööbli ja autotööstus ( Seat , Volkswagen ).
● Portugal on maailmas viies riik Wolframi tootmisel ja kaheksas riik veini tegemisel.
Portugali peamised tegevusalad on põllumajandus, kalandus, tööstus ja teenindus. Portugal impordib masinaid , veondusseadmeid, põllusaadusi , keemiatooteid , tekstiilitooteid ja naftat.
Ekspordib korki ja paberitooteid, kangast , jalatseid, nahka ja karusnahka, autosid ning elektrikodumasinaid.peamised import/eksport partnerid (peale Euroopa Liidu liikmesriikide) on USA ja Jaapan.Põllumajandus on vähetõhus, sest suurem osa põllumajanduses töötavaid inimesi on vanemast generatsioonist (kasutatakse nii mõnelgi pool kündmisel veel härjarakendit). Tehnika on aegunud ja uue põlvkonna esindajad ei tunne põllumajanduse vastu huvi. Põhilised põllukultuurid on mais ja viinamarjad . Kuna Hispaania pakub odavamaid põllusaadusi, siis ei suuda Portugali saak sellega võistelda. Lissabonis asub riigi tähtsaim sadam, mille kaudu kulgeb kolmveerand kaubavedudest.
Asend
Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Kogupindala on 92 391 km2.Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Portugal moodustab 561 kilomeetri pikkuse ja 218 kilomeetri laiuse ristküliku Pürenee poolsaarel. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode-Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik .Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik .
Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani. Minho voolab riigi põhjapiiril. Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures. Tejo jõgi voolab Portugali keskosas ja moodustab enne ookeani jõudmist lehtersuudme. Selle ääres asub ka Lissabon. Guadiana voolab samuti Hispaania piiril .
Portugal jaguneb 18 ringkonnaks ja 2 autonoomseks piirkonnaks (Assoorid ja Madeira).
Ringkonnad :
1.Lissaboni ringkond
2. Leiria ringkond
3. Santarémi ringkond
4.Setúbali ringkond
5. Beja ringkond
6. Faro ringkond
7. Évora ringkond
8.Portalegre ringkond
9. Castelo Branco ringkond
10.Guarda ringkond
11. Coimbra ringkond
12. Aveiro ringkond
13. Viseu ringkond
14. Bragança ringkond
15. Vila Reali ringkond
16. Porto ringkond
17. Braga ringkond
18. Viana do Castelo ringkond
Ajalugu
Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 138-136 eKr vallutasid maa roomlased ning nende valitsemisajal moodustati seal Lusitaania provints. 711.aastal vallutasid ala araablased ja alates 756 kuulus ta Córdoba kalifaati.
1139.aastal rajas Alfonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. Hiljem kujunes riigi majanduslikuks ja poliitiliseks keskuseks hoopis Lissabon. 15. sajandil alanud maadeavastustega muutus Portugal suureks koloniaalvõimuks, millel olid suured asumaad Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (Brasiilia).
1807. aastal vallutasid riigi Napoleoni väed ning kuningas põgenes koos perega Brasiiliasse. Brittide abiga aeti Napoleoni väed välja, toimunud liberaalse revolutsiooni tulemusena võeti 1821 vastu esimene põhiseadus. 7. septembril 1822 iseseisvus Brasiilia. 1908. tapeti kuningas Carlos I ning 1910. aastal kuulutati Portugal vabariigiks. 1926. aastast valitses sõjaväeline diktatuur, mida juhtis António de Oliveira Salazar ja alates 1968. aastast Marcello Caetano.
1974 toimunud nelgirevolutsiooni käigus taastati demokraatia. 1986. aastal liitus riik Euroopa Liiduga.
Alates 1. juulist 2007 on Portugal Euroopa Liidu eesistujariik.
Vanimad inimasustusele viitavad arheoloogilised leiud on üle 24 000 aasta vanad.
Portugali mainiti esmakordselt 218. a e.m.a, aga nimi Portugal tuli kasutusele alles 11. sajandil. Nimi ise tuleneb Rooma aegse asula Portus Cale (tänapäeva Porto) nimest.
212. a e.m.a – Roomlased vallutavad Portugali alad ning seavad siin üles mitmed asulad.
4. sajand – Hakkab levima ristiusk.
5. saj– Portugali alad kuuluvad sueebidele
6. saj – Alad vallutatakse läänegootide poolt.
8. saj – Portugal kuulub araablastele.
10.saj – Algab araablaste vastane võitlus ( rekonkista ).
1139. 25. juuli – Alfonso Henriques kuulutab ennast pärast Ourique lahingus araablaste üle saavutatud võitu Portugali kuningaks. Seda kuupäeva loetakse ka Portugali kui riigi sünnikuupäevaks.
1143. Henri poeg astub troonile, tehes pealinnaks Coimbra.
1147 – Mauridelt vallutatakse Lissabon.
1251 – Algarve vallutamine, rekonkista lõpp. Sellega saavad põhiliselt määratud ka Portugali tänapäevased piirid.
13.saj – Tekib aadelkonna, vaimulike ja linnade esindajaist valitsev organ Cortes .
14.-15. saj – Riigi keskuseks saab Lissabon.
1415 - Prints Henrique Meresõitja juhtimisel hakkab Portugal esimesena Euroopas läbi viima avastusrekti üle mere.
15 saj – Henrique Meresõitja ning Vasco da Gama avastustega kaasneb ulatuslik kolooniate rajamine.
1581-1640 -Portugal liidetakse Hispaaniaga. Paljud Portugali kolooniad vallutatkse.
1755 – Ülivõimas maavärin hävitab täielikult Lissaboni.
1807 – Prantsusmaa ründab Portugali, kuningliku perekonna põgenemine Brasiiliasse.
1808 – Briti vägede saabumine, sõja algus.
1810 – Prantsusmaa vägede lahkumine .
1820 – Kodanlaste revolutsioon .
Rahvusvahelised organisatsioonid ja firmad
Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996).
Euroopa Liit (liige alates 1986.)
Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki.
Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti (ESTÜEuroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland , Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks.
Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ( EURATOM ) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit.
1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu:
Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus , keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus.
Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas.
Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel
ELi eesmärk on tagada oma 498 miljonile kodanikule rahu, jõukus ja vabadus õiglasemas ja turvalisemas maailmas.
Reisimine ELi piires ilma passi - ja piirikontrollita, ühisturg, Euroopa ühisraha euro kasutuselevõtt, toiduohutus ja keskkonnakaitse , elatustaseme tõus vaesemates piirkondades, ühismeetmed võitluseks kuritegevuse ja terrorismi vastu, odavnenud telefonikõned ja miljonid võimalused õppimiseks välismaa.
Euroopa Liidu lipp
ÜRO (asutajaliige 1945)
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis . Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki- moon . ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.
Peaassamblee (General Assembly ) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele.
Julgeolekunõukogu ( Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest.
Majandus- ja Sotsiaalnõukogul (Economic and Social Council) on 9 alalist komiteed ning lisaks ekspertorganid, funktsionaal- ja regionaalkomisjonid.
Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice) on ÜRO tähtsaim juriidiline organ. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusküsimusi ja muid ÜRO organite poolt tõstatatud õiguslikke küsimusi.
Hooldusnõukogu (Trusteeship Council) kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume.
Sekretariaat (Secretariat) on ÜRO haldusorgan, mille eesotsas on peasekretär, kes valitakse viieks aastaks. Alates 1. jaanuarist 2007 on ÜRO peasekretär Ban Ki-moon Lõuna-Koreast.
ÜRO kui katusorganisatsiooni juurde kuulub rida spetsialiseeritud valitsustevahelisi organisatsioone (sealhulgas FAO, IBRD, WTO, Maailma Terviseorganisatsioon, UNESCO ja teised) ning ÜRO abiorganisatsioone ( UNICEF , UNDP, UNEP, UNCHR, UNCTAD, UNDCP jt.).
ÜRO lipp
NATO (asutajaliige1949)
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ingl North Atlantic Treaty Organisation (NATO), pr L'Organisation du Traité de l'Atlantique Nord (OTAN)) on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär.
NATO peasekretär on alates 2009. aasta 1. augustist Anders Fogh Rasmussen , kes valiti ametisse sama aasta 4. aprillil. Aastatel 2004–2009 oli NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer.
NATO liikmesriigid on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania, Holland, Island , Itaalia, Kanada, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Tðehhi Vabariik, Türgi, Ungari ja Ühendkuningriik.
NATO lipp
Euroopa Nõukogu (liige alates 1976)
Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga.
Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus.
EN alaline asukoht on Strasbourg 'is, juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamblee ja Ministrite Komitee.
Euroopa Nõukogu peasekretär on alates 1. oktoobrist 2009 endine Norra peaminister Thorbjørn Jagland.
EEA
Asutamis kuupäev on 1 jaanuar 1994. EEA (European Economic Area) põhineb samadel "neljal vabadusel" nagu Euroopa Ühenduski: kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine EEA riikide piires. Seega EFTA riigid, mis kuuluvad EEA-sse saavad samuti osa vabakaubandusest Euroopa Liiduga.
WTO
Maailma Kaubandusorganisatsioon (inglise World Trade Organization, WTO) on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. See loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (GATT) ühinenud riikide baasil. WTO peadirektor on alates 2005. aastast Pascal Lamy.
IMF
Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. aastal Bretton Woods 'is toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil.
Rahvusvaheline Valuutafond peakorter Washingtonis Ameerika Ühendriikides
Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast.
Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi:
IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut.
Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele.
Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas pakub tehnilist abi.
Firmad
Sogrape
Sogrape (Sogrape vinhos SA) on Portugali äriühing, mis on spetsialiseerunud veinikaubanduse ja magusale veinile . Sogrape on suurim veini äriühingu Portugalis ja üks suurimaid sadama firmasid kogu maailmas.
Ajalugu
Sogrape asutati 1942 Fernando Van Zeller Guedes nagu "Grandes Sociedade Comercial dos vinhos de mesa de Portugal". Esimene toode oli Mateus Rosé vein. Selle veini rahvusvaheline edu, mis on nüüd enimmüüdud vein Portugalis, pani aluse ettevõtte laiendamiseks, mis kasvas rahulikult läbi paljude veinitootjate ja kaubamärke omandamise (nt Sandeman).
Koduleht www.sogrape.pt.
Sogrape veinitootjad ja kaubamärgid:
* Callabriga
* Casa Ferreirinha
* Constantino
* Finca Flichman (Argentina)
* Gazela
* Grão Vasco
* Herdade do Peso
* Mateus
* Morgadio da Torre
* Pena de Pato
* Planalto
* Quinta de Azevedo (Vinho Verde)
* Quinta dos Carvalhais
Reserve Range
* Terra Franca
* Vila Regia
Lõuna veinid :
*Ferreira (Port)
* Offley (Port)
* Robertson (Port)
* Sandeman ( portvein ja šerri)
House of Calem
AA Calem asutati 1859 Antonio Alves Calemi poolt.
Mõne ajaga arendas House of Calem turge ja nüüd müüb oma veine rohkem kui 30 erinevas riigis. Maja toodab Port veini ning vahuveini.
AA Calem on üks tähtsamaid kaubamärke Portugalis.
Asutatud enam kui 140 aastat tagasi ja on endiselt tihedalt seotud nii Oporto linna ja Douro piirkondadega. Firmal on ulatuslikud viinamarjaistandusede selles piirkonnas.
Tänu rangele kvaliteedikontrollile ja soovile toota parimaid Port veine, mis võimalik on pälvinud House of Calem maineka rahvusvahelise maine. Firma kasutab uhkusega oma maine, et esindada Portugali maailmas - austusega saadud teadmised traditsioonidest ja võime kohaneda uute turgudega ning võtab omaks uue tehnoloogia ja täiendab sajandeid vana tootmismeetodeid.
House of Calem toodab nüüd palju erinevaid veine, sealhulgas:
Port veinid : Calem Velhotes, vanad sõbrad, Calem Reserva, Dacosta, Quinta do Sagrado, Vintage Calem, Quinta da Foz ja Quinta do Sagrado;
Douro veinid: lagar de Sá, Terras de SA ja Vale do Arco
Dão veinid: lapa do Lobo
Ettevõtte pühendumine tipptasemel on põhjustanud ülemaailmse tunnustuse nii tarbijate kui ka ekspertide hulgas , kusjuures jada auhindu ulatuvad tagasi 19. sajandi lõppu. Aastal 1897 võitis kuldmedali Brüsseli rahvusvahelisel näitusel, Grand Austa diplomi rahvusvahelisest konkurentsist Marseille , au diplomi ja kuldmedali Bordeaux Rahvusvahelisel näitusel.
Ettevõtte jätkuva edukuse on loonud tütarettevõtete arv, mis praegu töötavad koos harmooniliselt luues Calemi kontserni .
Isilda Pelicano Design e Moda Lda
Isilda Pelicano (sündis 1949) on Portugali moekunstnik.
Ta sündis Alfaiates, Portugalis ja sai oma Moedisaini kraadi IADE Instituto de Artes Visuais, disain e Turundus Lissabonis.
Alates 1991 Pelicano esitas oma naiste ready -to-wear kollektsiooni kaubamärgi all Isilda Pelicano. Temast on nüüdseks saanud ühks Portugali juhtiv moelooja ja isiks. Portugali Lemmikud ajalehed ja väljaanded on teda järjekindlalt esile toonud . Aastal 2006 hääletati ta parimaks moe isiksuseks Portugalis Lux Magazine lugejate poolt. Pelicano kavandas supermodelli ja näitlejanna Laetitia Casta kleidi 1999 aasta Cannes 'i filmifestivali jaoks.
Lisaks oma ready-to-wear kollektsiooonile on Isilda Pelicano arenenud ka märkimisväärselt ühtse kujundusega töö valdkonnas. Ta oli varem projekteerimis-ja tarnelepingud Portugali Telecomi ja UEFA Euroga aastal 2004. Hiljuti anti Isilda Pelicanole ülesanne kavandada ja toota ametlik UEFA Euro 2008 ühtne vorm, mida kasutatakse Austrias ja Šveitsis.
Tema firma, Isilda Pelicano Design e Moda Lda, asub Lissabonis.
Teda peetakse üheks Portugali kõige eristatuimaks moeloojaks, Isilda Pelicano alustas oma karjääri aastal 1992 ning sellest ajast peale on tema iga aastaaja etikett olnud nimekaim.Nahk ja luksuslikud kangad jning segu klassikalisest trahvi ridadest ja julge puudutus avangardi, Isilda erinevad stiilid peegeldavad elegandse, paindliku ja iseseisva naise garderoobi.
Isilda unikaalne lähenemine moele-ja ühtsele kujundusele on toonud talle tähelepanuväärset imetlust. Ta oli varem võitnud Smirnoff Fashion Award ja on sageli Portugali ajalehtedes ja ajakirjades. Hiljuti valiti Isilda "Parimaks Nais isikuks Moes - 2006" lugejate poolt Portugali ajakirjas Lux Magazine.
Kontakt andmed:
ESTRADA DE BENFICA, 498-B
1500-105 LISBOA | PORTUGAL
Tel. +351.21.714 37 24
Fax +351.21.716 15 94
Euroopas: [email protected]
Retroconcept/ Retrosport
Vinci on Portugali automark (kuulub firmale Retroconcept või Retrosport.
Aastal 2007 tehti esimene Portugali sportauto. Selle kujundus oli inspireeritud 60- nendate ja 70-nendate autodest . Auto on varustatud GM LS mootoriga , sama mootor on Chevrolet Corvettel. Ülejäänud auto on Portugali detailidest , mis on toodetud koos teiste kaubamärkidega nagu Umm ja BRAVIA (ehitaja Chaimite seeria soomukid). Bränd, Vinci, töötab välja ka teisi mudeleid nagu Vinci sportauto, Vinci TT (alates Portugali "Todo-o-terreno" All Terrain) ja Vinci Eco ( "loodussõbralik" auto).
Mõned allikad viitavad sellele, et CEIIA (Centro para excelencia e Inovação na Indústria Automóvel) oli seotud esialgse auto arenguga.
Vinci Sportauto
John Tojeiro
John Tojeiro (3. detsember 1923, Estoril, Portugal - 16 märts 2005, Cambridge, Inglismaa), hästi tuntud kui Toj oli insener ja võidusõiduautode disainer , kelle uuendused aitasid radikaalselt muuta auto disaini 1950ndatel ja 60ndatel .
Isa oli Portugalist ja ema Inglismaalt. Noor John toodi Inglismaale 1920 pärast mitteõigeaegset isa surma. II maailmasõja ajal Fleet Air Armis insenerina töötades tegi ta oma nime auto alal. Paremini tuntud šassii insenerina, ta tootis palju edukaid võidusõidu autosid, kõige suurepärasemad koos Ecurie Šotimaa meeskonnaga, kasutades mootoreid,mida tarnib Jaguar , Buick, Bristoli ja Climax, paljude hulgas. Ecurie Ecosse Tojeiro EE oli üks esimesi võidusõiduautosi, millel kasutati keskele paigutatud mootorit, see parandas käitlemist ja vedu. Ace, Carroll Shelby omakorda arenenud ikooniks AC Cobra.
Rahvastik
Alates 2007 aastast oli Portugalis 10 617 575 inimest, kellest umbes 332 137 olid seaduslikud sisserändajad (51,7% naised, 48,3% mehed).
Portugal on suhteliselt homogeenne riik keeleliselt ja usuliselt. Portugali rahvas on peamiselt koos elavad eel-rooma Ibeeria keldi hõimud, Lusitaanialased ja teised, kellel on osa rooma, germaani (Visigoths ja Suevi) ja mõned väiksemad elemendid, peamiselt Araabia-berberien ja juudid.
Lisaks demograafilisele arengule on iseloomulik kolm suundumust: eluea pikenemine, vähenenud sündivuse ja kasvava elanikkonna osa välisriikides.
Tänapäeval on paljud ida- eurooplased (eelkõige Ukraina , Moldova, Rumeenia ja Venemaa), samuti brasiillased,loonud Portugali oma kodusid.Portugali keelt räägitakse kogu riigis, kusjuures ainult külade Miranda do Douro's Miranda keelt tunnustatakse kohaliku koostöö ametlikus keelena.
1990 aastal oli Portugali rahvastikku veidi üle 10 miljoni, veidi rohkem kui kolmekordistada 1801 aastal hinnanguliselt 3,1 miljonit elanud inimest. aeglase kasvu peamised põhjused olid kõrge laste suremuse määr nende kahe sajandi jooksul ja nii äärmuslik väljarände määr, et kümme aastat, 1960, riigi elanikkond tegelikult vähenes. Need suundumused on pöördunud viimastel aastakümnetel. Riigi imikute suremuse alguses 1990 kuni 1992 - oli veidi kõrgem kui Euroopa keskmine aga oli üks viiendik kaks aastakümmet varem registreeritud andmetest. Emigratsioon aeglustus märgatavalt Portugalis 1980 aasta teisel poolel. Lisaks tohutu põgenikevool endisest Portugali kolooniast Aafrikas, 1970 teisel poolel, tekitas elanikkonna järsu tõusu.
Rahvastiku tihedus on 107 inimest/km². Maal elab 34% rahvastikust, linnas 66%.
Laste hulk on viimaste kümnendite jooksul pidevalt vähenenud ning on langenud nüüdseks umbes 19% peale. 15-64 aastaste hulk on enamjaolt samal tasemel püsinud, kuid on siiski vähesel tõusuteel, olles nüüd üle 66%. Vanemate kui 65 aastaste hulk on samuti tõusmas, umbes 2% kümne aasta kohta. Hetkel moodustavad 65+ aastased rahvastikust 15%. Selline suund on aga täiesti tavaline kogu Euroopas.
Välismaale tööotsinguile on suundunud peaaegu 3 miljonit portugallast. See arv on rahvaarvu arvestades küll jahmatavalt suur, kuid suurema osa neist 3 miljonist moodustavad siiski Hispaanias tööl käijad, kes lähevad hommikul Portugalist üle piiri naaberriiki tööle.
Portugali rahvastik
Aasta
Kokku
Muutus
Aasta
Kokku
Muutus
1864
4,188,419
1950
8,510,240
10.2%
1890
5,049,729
20.5%
1960
8,851,240
4.0%
1911
5,969,056
18,2%
1970
8,648,369
-2.3%
1920
6,032,991
1,1%
1981
9,833,041
13.7%
1930
6,825,883
13.1%
1991
9,862,540
0.3%
1940
7,722,152
13.1%
2001
10,355,824
5.0%
Suurlinnad
Alates 2001 aastast oli Portugalis kaks suuremat linnastut: Lissaboni pealinn (3,34 miljonit elanikku) ja Põhja-Littoral linna-pealinn (või Porto Metropolitan Linnastu) on 2.99 miljonit inimest. Koos omavad 58% kogu elanikkonnast.
Lissabon
Linnastu: 3.34 million
Pealinna piirkond: 2,641,006
Core vald: 564,657
Porto
Linnastu:2.99 million
Pealinna piirkond: 1,551,950
Core vald: 238,954
Suurimad linnapiirkonnad
Kümme suurimat linnapiirkonda:
1.Lissabon ja tema ümbrus
Lissaboni Pealinna piirkond
2.Porto ja tema ümbrus
3.Braga
4.Coimbra

5.Funchal
6.Setúbal
7.Póvoa de Varzim-Vila
8.Aveiro
9.Guimarães
10.Viseu
Suurimad linnad
Linna nimi
Populatsioon
Pealinna piirkond
Alamregioonid
1
Lissabon
564,657
Lissabon
Grande Lissabon
2
Porto
263,131
Porto
Grande Porto
3
Vila Nova de Gaia
178,255
Porto
Grande Porto
4
Amadora
175,872
Lissabon
Grande Lissabon
5
Braga
109,460
Cávado
6
Almada
101,500
Lissabon
Península de Setúbal
7
Coimbra
101,069
Baixo Mondego
8
Funchal
100,526
Madeira
9
Setúbal
89,303
Lissabon
Península de Setúbal
10
Agualva-Cacém
81,845
Lissabon
Grande Lissabon
11
Queluz
78,040
Lissabon
Grande Lissabon
12
Aveiro
55,291
Baixo Vouga
13
Guimarães
52,181
Ave
14
Odivelas
50,846
Lissabon
Grande Lisboa
15
Rio Tinto
47,695
Porto
Grande Porto
16
Viseu
47,250
Dão-Lafões
17
Ponta Delgada
46,102
Açores
18
Matosinhos
45,703
Porto
Grande Porto
19
Amora
44,515
Lissabon
Península de Setúbal
20
Leiria
42,745
Pinhal Litoral
21
Faro
41,934
Algarve
22
Évora
41,159
Alentejo Central
23
Barreiro
40,859
Lissabon
Península de Setúbal
24
Póvoa de Varzim
38,643
Porto
Grande Porto
25
Ermesinde
38,270
Porto
Grande Porto
26
Viana do Castelo
36,148
Minho-Lima
27
Maia
35,625
Porto
Grande Porto
28
Covilhã
34,772
Cova da Beira
29
Portimão
32,433
Algarve
30
Castelo Branco
30,649
Beira Interior Sul
Populatsiooni suurus ja struktuur
Kuigi rahvaloenduste tulemusi on olemas ka varasematest aastatest , tehti esimee ametlik Portugali rahvaloendus 1864 aastal. See näitas,et portugalis elab umbes 4,3 miljonit inimest. Seejärel elanikkond kasvas aeglaselt ,sageli ka alla 1 protsendi võrra aastas. Ainult 1930 ja 1940 aastal oli rahvastiku kasv üle 1 protsendi. 1960ndatel, elanikkond tegelikult vähenes üle 300.000 ja 1970 ulatus langus enam kui 8,5 miljonini. 1970ndate alguses, rahvaarv langes jätkuvalt või oli loid . See demograafiline suundumus oli tingitud ulatuslikest väljarännetest. Paljud neil aastatel oma riigist lahkunud inimesed püüdsid leida tööd välismaal või vältida sõjaväeteenistust sõdades, kus Portugal võitles oma kolooniate pärast Aafrikas.
Aastal 1974 on riigi rahvaarvus näha esimest suurt kasvu ning 1981 jõudis kasv ligi 9,8 miljonini, 1,2 miljonit rohkem kui see oli olnud kümme aastat varem. Suurema osa sellest kasvust moodustasid hinnanguliselt 500.000 kuni 800.000 põgenikku riigi kolooniatest. 1980 aasta esimesel poolel, elanikkond kasvas kiirusega umbes 0,8 protsenti aastas, kuid langes seejärel. Alates 1990-ndate algusest, rahvastiku juurdekasv oli hinnanguliselt 0,4 protsenti aastas. 1992 aasta alguses, elanikkonna kasv Portugalis, sealhulgas Assooridel ja Madeiral, oli hinnanguliselt ligi 10,5 miljonit. Spetsialistide prognoos ütleb, et kui olemasolevad harjumused jätkus, jõuaks Portugal rahvaarvu haripunkti 10,8 miljonit inimest aastal 2010 ja rahvaarv väheneks 10,5 miljonit inimest aastal 2025.
See elanikkond ei olnud ühtlaselt jaotunud. Alates 1980ndate lõpust, Portugali mandriosas oli keskmine asustustihedus 109,6 inimest ruut kilomeetri kohta, kuid mõned alad olid tunduvalt ülerahvastatumad kui teised. Idapoolsetes linnaosades, mis piirnevad Hispaaniaga, välja arvatud Faro, oli madalaim asustustihedus vahemikus 17,0 inimest ruutkilomeetri kohta Bejas ja 35,6 inimest ruutkilomeetri kohta Guardas. Rannikuäärsetes piirkondades alates põhja piirist allapoole ja sealhulgas Setśbal on registreeritud kõrgeim kontsentratsioon inimesi. Lissaboni ja Porto ringkonnad, kusjuures 770,2 ja 697,5 inimest ruutkilomeetri kohta, olid nii tihedalt asustatud nagu paljudes linna piirkondades Põhja-Euroopas.
Mõned nendest erinevustest rahvastiku tihedus tulenes topograafiast. Mägised piirkonnad sisaldavad tavaliselt vähem inimesi kui korterid rannikualadel . Aga mõned erinevused tulenesid rännetest ühest piirkonnast teise liikudes Portugalis või rännetest välismaale. Ajavahemikul 1911-89 viis piirkonnad, kõik neist piirnevad Hispaania idaosas, kaotasaid elanikkonda: Guarda kaotas umbes neljandiku oma elanikkonnast, Beja ja Castelo Branco kaotasid umbes kümnendiku ning Braganēa ja Portalegre kaotasid umbes ühe kahekümnendiku. Ainus Ida piirkond kus selle aja jooksul rahvaarv kasvas oli Évora, mis kasvas umbes ühe kuuendiku võrra. Kahes sisemaa piirkondades, Vila Realis ja Viseus,ei toimunud peaaegu mingit kasvu; teises sisemaa piirkonnas, Santarém, millel on märkimisväärne tööstuse tööhõive, kasvu polnud. Kõigis rannikuäärsetes piirkondades rahvaarv selle aja jooksul kasvas. Coimbras ja Faros kasvas üks neljandik, Aveiros ja Bragas kahekordistus nende elanike arv, Lissaboni ja Porto linnaosades kasvas kaks ja pool korda ning Setśbalis kasvas rohkem kui kolm korda. Assoorid ei nädanud elanikkonnas peaaegu mingit kasu, kuid Madeiras kasvas rahvaarv kaks kolmandikku.
Peamisteks rahvastiku juurdekasvu piirkondadeks olid linnade keskused ja maakonna pealinnad . Linna-ja tööstus-keskusesse rannikul - Lissaboni, Portosse, Setśbali - kuulus kõige rohkem uusi sisserändajaid. Kuid ainult linnades Lissabon ja Porto oli elanikkonna kasv oluliselt suurem, umbes 830.000 ning 350.000 inimese võrra, 1980 aasta lõpus. Neile järgnesid Amadora 96.000 inimesega (suurem osa Lissabon), Setśbal vastavalt 78.000 inimest ja Coimbra 75.000 inimest. 1990 aasta alguses, seega umbes kaks kolmandikku kõigist Portugali elanikest elas endiselt maapiirkondades hoolimata märkimisväärsest kasvust mõnes linnapiirkonnas.
Lissaboni ala oli piirkonna suurima rahvastiku kasvuga.
1864 loendus ja iga loendus on näidanud, et naisi on rohkem kui mehi. Põhja-ja Kesk-Portugalis oli meeste väljaränne kõige tugevam.
Portugalis on levinud rahvastiku vananemine . Alla kolmekümneste inimeste osakaal on langenud alates 1900.
Väljaränne
Sotsiaalselt oluline esimene väljaränne toimus viieteistkümnenda ja kuueteistkümnenda sajandi jooksul.
Laiaulatuslik emigratsioon algas 14. sajandi teisel poolel ja jätkus 1980. Aastatel 1886 ja 1966, Portugal kaotas hinnanguliselt 2,6 miljonit inimest väljarändetulemusel, rohkem kui ükski Lääne-Euroopa riik, välja arvatud Iirimaa. Emigratsioon püsis kõrge kuni 1973 ja esimene nafta šokk, mis pidurdas majandust Lääne-Euroopa riikides ja töövõimalused vähenesid Portugali töötajate suhtes. Alates sellest ajast, väljaränne on mõõdukas vahemikus 12.000 ja 17.000 aastal 1980.
Peamine väljarände motiiv , vähemalt tänapäeval, on majandus. Portugal oli pikka aega Euroopa vaesemate riikide hulgas. Mille tõttu on maal võimalik toetada ainult osa põllumeeste järglaseid ja on vähe võimalusi töötlevas sektoris, paljudel Portugali inimestel tuli minna välismaale, et leida tööd. Põhja-Portugalis emigreerusid paljud noored mehed, sest maa oli jagatud "taskurätikug suurusega" kruntideks . Mõnedel perioodidel , õnnestus portugali meestel emigreerudes vältida ajateenistust. Seega, emigratsioon kasvas I maailmasõja ja 1960ndatel ja 1970ndate alguses..
Sajandeid olid peamised emigreerujad mehed. Umbes sajandi alguses, umbes 80 protsenti emigrantidest olid mehed. Portugali mehed emigreerusid aastaid kuigi naised ja lapsed jäid maha.
Sotsiaalsed mõjud, mis tulenevad käesoleva ulatuslikke ja enamasti meeste väljarännetega on vananev elanikkond, ebaproportsionaalselt suur arv naisi, ja aeglasem rahvastiku kasv.
Kuigi väljaränne tõi kaasa inimeste kannatusi, oli selles ka positiivne mõju. Naised, kes jäid maha said sõltumatuteks, kuna nad juhtisid nüüd perekonna talu ise.
Aasta teisel poolel 14.sajandi jooksul kõige suurem arv emigrante läks läänepoolkerale. Ameerikas nähti lootust, tööd, maad ja võimalust alustada värsket elu
Brasiilia on üks sihtkoha valikutest. Kliimale, sidemed ajaloos, kultuuris ja keeles meelitasid portugali inimesi Brasiiliasse
Väljaränne Põhja-Ameerikasse oli ka tugev. 1980ndate lõpus hinnati, et mitmed Portugali päritolu isikud elavad selle mandri ulatus: üle 1 miljoni USA-s ja 400.000 Kanadas, eriti Torontos ja Montrealis. Oluline Portugali ränne USA-sse algas 14.sajandil. Alguses loodi portugali kogukondi Californias, New Jersey ja Massachusetts. Alates 1950ndatest aastatest, kõige tihedam ränne on olnud kirdesse, Rhode Island, Connecticut, ja linnad Kagu Massachusettsis.
Portugali väljarännetesse Ameerika Ühendriikidesse on sageli kaasatud kogu pere, mitte ainult mehed.
Portugalil oli raske oma Aafrika alasid Euroopa inimestega täita.
Üle 1 miljoni Portugali isikutest elasid riigi kolooniates aastal 1974.
Järsk muutus tuli 1950ndatel aastatel, mil Lääne-Euroopas hakkas majanduslik tõus, mis kestis vähemalt kuni esimese naftakriisini 1973. See lõi miljoneid töökohti ja Portugali sisserändajad reisisid põhja neid täitma. Kõrvuti itaallased , hispaanlased, türklased, põhja-aafriklased ja teised töötasid restoranides, ehituses, tehastes, ja paljudes teistes valdkondades. Kuigi suur töö oli tähtsusetu ja halvasti tasustatud , mindi sinna ikka. 1960ndate lõpus, umbes 80 protsenti Portugali emigrantidest läks Euroopasse. Paljud neist väljarändajatest tegid seda ebaseaduslikult, ilma nõutavate dokumentideta, sest Euroopa heaolu on liiga tugev, et vastu panna.
Prantsusmaa oli kõige populaarsem sihtkoht . 1970ndate alguses, on hinnanguliselt 8 protsenti Portugali rahvastikust seal. Saksamaa Liitvabariik (Lääne-Saksamaa) oli suuruselt järgmine kontingenti. On olnud ka suur portugali kogukondde alad Šveits, Belgia, Suurbritannia ja Holland
1980ndatel väljarännete määr on aeglustunud kui revolutsiooniline segadus oli möödas ja majandus hakkas kasvama. Suurem valitsusasutuste tõhusus ja EÜ liikmeks astumine on tekitanud palju välisinvesteeringuid ja uusi töökohti. Portugali elanikel ei olnud enam vaja minna välismaale, et leida majanduslikke võimalusi.
Perekonna ja suguluse SUHTED

Sügavale ulatuvad poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed muutused, mis Portugal on kogenud viimastel aastakümnetel, on jätnud oma jälje perekonda, naiste kohta ühiskonnas ja rolli sugulus suhetesse. Naised olid kõige rohkem mõjutatud, ajakohane majandus pakkus neile rohkem valikuid , kui neil olid varasematel aegadel , ja kehtestatud radikaalsed reformid pärast revolutsiooni 1974 andis neile palju suuremad õigused. Suguluse suhted, mis põhinevad bioloogia või sotsiaalsetel suhetel, on ilmselt kõige vähem mõjutatud.
Perekond

Kuni põhiseaduse 1976 kuulutamiseni, peeti isa perekonnapeaks. Tema omakorda oli seadusega kohustatud toetama ja kaitsma oma perekonda. Ehkki mehed töötasid väljaspool kodu, naised pidid laste eest hoolitsema. . Abielu loeti alaliseks; lahutus oli praktiliselt tundmatu
Kuigi tuumaenergia ja patriarhaalne perekond oli ideaalne, kultuuri mustrid erinesid oluliselt sõltuvalt klassi staatusest ja piirkonnast. Ülem-ja keskklassi peredele vastas kõige paremini ideaalne pere. Naised jäid kojus lastega , samal ajal kui abikaasa haldas oma ettevõtet. Talupoegade ja töölisklassi perede iseloomustustes olid suuremad erinevused. Põhja-Portugalis, näiteks vara oli sageli edasi antud emale kui isad töötasid pikka aega välismaal. Asjaolu, et naised võiksid pärida maa tõi kaasa maapiirkondades naiste teatava iseseisvuse, ja paljud neist suutsid tegeleda põllumajandusega, müüa oma toodangut turul ja teha palju rasket tööd, mida mujal tegid mehed.
Aeglane moderniseerimine Portugali majanduses, suurendas naiste tööhõivet väljaspool kodu ja väljarännet paljude naiste seas, samuti levisid uued ideed ja naiste koht abielus, järk-järgult muutus Portugali pere iseloom.
Pärast revolutsiooni kehtestatud reformid kehtestasid tsiviilseadustikus, et mehed ja naised on abielus võrdsed, kellel on võrdsed õigused teha pere otsuseid. Lahutus oli palju lihtsam ja lahutuste arvu suurenes.
Lääne-Euroopas. Lapsed austasid oma vanemaid vähem.
Veel mõned omadused, Portugali pereelus on jäänud samaks. Abielu ja sugulus võrgud põhinesid sageli sotsiaalsetel ja poliitilistel kriteeriumitel, vähem armastusel või füüsilisel külgetõmbel. Talupoegade klassis oli sageli maa kõige olulisem abielu kanditaatide määramisel.
Naised
Portugali naised saaid täieliku õigusliku võrdsuse meestega suhteliselt hiljuti. Alles aastal 1969, kõik abielus naised omandasid õiguse saada passi või lahkuda Portugalist ilma oma abikaasa nõusolekutta. Põhiseadus 1976 garanteeris Portugali naiste täieliku võrdsuse esimest korda Portugali ajaloos. Kuid see võrdsus ei saavutatud läbi järjekindlaid edusamme.
Sajandeid pidid Portugali naised seaduste ja tava kohaselt olema allaheitlikud meestele. Naistel oli vähe õigusi kas juriidilist või rahalist laadi . Hilja XIX sajandi alguses mõned haritud isikud nägid vajadust naiste võrdõiguslikkusele.
Põhiseadus 1933 kuulutas välja seaduse, et kõik on seaduse ees võrdsed ", välja arvatud naised, erinevused tulenevad nende olemusest ja heast perekonnast". Kuigi kord lubatakse naistel keskharidust (mehed vajavad ainult lugemist ja kirjutamist).
Põhiseadus 1976 esitas Portugali naistele täieliku õigusliku võrdsuse. Igaühele, kes oli kaheksateist või üle anti õigus hääletada, ja täielik võrdõiguslikkus abielus on tagatud.
Naiste paranenud positsiooni tulemusel paranesid nende õiguslikud reformid. 1990, naised olid tuntud paljudel erialadel. Kolmkümmend seitse protsenti kõikidest arstidest olid naised, olid paljud juristid . Veidi rohkem kui pooled neist, kes omandasid kõrghariduse olid naised. Töölisklassi naiste arv kasvas. Hoolimata sellest, Portugali naised ei olnud ikka veel saavutanud täielikku sotsiaalset ja majanduslikku võrdsust. Naised saavad tavaliselt vähem kui 10 protsenti kohtadest riigi parlamendis. Naised olid ka harva kabineti liikmed või kohtunikud. Töölisklassi naised teenisid vähem kui nende meessoost kolleegid .
Laiendatud perekond
Laiendatud perekonnad ja sugulus, sealhulgas rituaalne sugulus, on samuti olulised. Olles vader , näiteks aidates ristilapsi hädas, oli kasulik töö leidmisel, või kutse-või poliitilise karjääri edendamisel . Ristilaps omakorda võlgneb lojaalsuse ja teenuse vaderile.
Portugali Rahvastikupüramiid 2000
Portugali Rahvastikupüramiid 2003
Portugali Rahvastikupüramiid 2005
Portugali Rahvastikupüramiid 2010
Portugali Rahvastikupüramiid 2020
Portugali Rahvastikupüramiid 2050
SÜNDIMUS JA SUREMUS
Aasta
Sündimus
Järk
Muutus protsentides
2003
11.45
189
 
2004
10.82
188
-5.50 %
2005
10.82
187
0.00 %
2006
10.72
188
-0.92 %
2007
10.59
186
-1.21 %
2008
10.45
188
-1.32 %
2009
10.29
190
-1.53 %
Aasta
Suremus
Järk
Muutus protsentides
2003
10.21
68
 
2004
10.43
65
2.15 %
2005
10.43
60
0.00 %
2006
10.5
59
0.67 %
2007
10.56
58
0.57 %
2008
10.62
56
0.57 %
2009
10.68
54
0.56 %
Linnad
Lissabon
Lissabon on Portugali pealinn. Asub Atlandi ookeani rannikul, Tejo jõe suudmes .
Ajalugu
Antiikajal oli linna asukohas kreeklaste asundus. 205. eKr rajati sinna roomlaste linn Olisipo. 48. eKr sai Felicitas Julia ( Julius Caesari järgi) nime all linnaõigused ja linnast sai Lusitaania provintsi keskus. 719. aastal vallutasid linna maurid. 1147. aastal vallutasid kristlased linna tagasi.
1256. aastal kolis kuningas Alfons III oma residentsi Coimbrast Lissaboni.
16. sajandi alguses oli Lissabon umbes 350 000 elanikuga maailma suurim linn.
1. novembril 1755 tabas linna tugev maavärin (hinnanguliselt 8,7-9,0 magnituudi ), mis hävitas 2/3 linnast ja nõudis kuni 60 000 ohvrit.
1959 . aastal avati linnas metroo.
Pindala: 84,8 km²
Elanikke: 517 802 (2005)
Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn
Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn.
Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid.
Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma.
Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb
Lissaboni vapp
Lissabonis on lähistroopiline vahemereline kliima
7 künkale ehitatud Lissabon on säilitanud oma kuulsa ajaloo majesteetliku suuruse ja pakub turistile mõndagi põnevat ja vaatamisväärset. Linna on Euroopa põnevamaid ja samas hinnatasemelt soodsamaid. Lissaboni vanim osa on Alfama, mida kroonib Püha Georgi kindlus . Linnasüdamest Baixast leiate parimad kauplused ja hotellid. Trendikad baarid ja restoranid on koondunud Bairro Altosse. Linnale annab maalilisust asukoht ookeani rannikul Tagose (Tejo) jõe suudmes. Lissaboni lääneosa katab Monsanto Rahvuspark , mis on suurim linnapark maailmas.
Ajavahe:
Portugalis on kell 2 tundi Eesti ajast taga.
Raha:
Portugalis on kasutusel euro.
Majutus
Linnaga tutvumiseks on kõige parem muidugi elada keskuses Alfama või Bairro Alto linnaosas. Kahjuks pole siin väga palju hotelle ja mõned neist pole ka väga heatasemelised. Linnakeskuses leidub ka arvukalt odavaid võõrastemaju (pensaos). Vanalinna ja linna turismikeskuse piirilt leiab suuri rahvusvahelistele kettidele kuuluvaid hotelle (näit. Golden Tulip Altis 5*). Suvel tasuks ehk proovida tuba leida mere äärest Lissaboni rannakuurortidest (näit. Estoril), muidugi tuleks neisse kohad varakult broneerida.
Linnatransport
Lissaboni ühistransport on mitmekesine. Bussidele ja metroole lisaks kuuluvad siia ka trammid ja trollibussid. Tramm on 100 aastat vana, mida mõnd vagunit vaadates võib täiesti uskuda . Turistidele võiks trammid huvi pakkuda hea ülevaate saamiseks linnast. Liinid 12 ja 15, mis algavad Praca da Figueiralt, on maalilised ja mööduvad Lissaboni peamistest vaatamisväärsustest, eriti soovitame aga legendaarset liini nr. 28, mis tõuseb linnakeskusest mere piirilt ülesmäge Püha Georgi Kindluse (Castelo de São Jorge) juurde ja pakub suurepäraseid vaateid linnale ja Tejo (Tagose) jõele.
Bussiliiklus katab kogu linna. Käigus on ka 8 erinevatel marsruutidel liiklevat ööbussi.
Trammidel ja bussidel on ühine pilet, mis maksab 1.20. Metroopilet on veel odavam, vaid 70 senti. Müüakse mitmesuguseid kombineeritud pileteid. Näiteks bussi -trammi-metroo päevapilet maksab 3 eurot.
Lissabon paikneb 7 künkal, suurte kõrgusevahede tõttu on liiklus mõneski kohas raskendatud. Linnaelanikke teenindab tavapärasele transpordile lisaks ka 3 funikulööri ja Santa Justa lift.
Pealinn Lissabon on unikaalse suurlinliku hõnguga kontrastiderohke linn, mis ei jäta kedagi ükskõikseks. Siit leiate palju erakordset arhitektuuri segamini mõnusa minnalaskmismeeleoluga, lahedaid ajaveetmiskohti ja põnevaid muuseume .
Lissaboni Toomkirik
Lissaboni Katedraal on ehitatud kui mälestusmärk võidu üle Maury. Toomkirik on ehitatud kuningas Alfons I Conquerorile. Katedraali issepääsu ees on peamine altar koos vapimärkidega.
St. Jeronýma ja Belém Tower Lissabonis
Südalinna viiva Avenida da Liberdade ääres kõrguvad büroohooned ja hotellid ei avalda esialgu erilist muljet, märksa põnevam paistab Rossio raudteejaam - selle uksekaared kaarduvad mauride hobuserauakujulises stiilis ja kogu hoone on ohtralt dekoreeritud. Seest jätab jaam kaunis kesise mulje, ka on seal hetkel käimas renoveerimistööd. Rossio jaamast tasub rongile istuda neil, kel aega ja võimalust külastada kaunist Portugali väikelinna Sintrat (ca 30 km Lissabonist).
Lissabon laiutab Taguse jõe kaldal mõlemal pool oma eeslinnadega. Jõe vasakul pervel kõrgub läbi uduvine hiigelsuur valge ristilöödud Jeesuse kuju ( Cristo Rei), meenutades Rio de Janeirot. 100 meetri kõrgune kuju püstitati juba 1959. aastal tänutäheks Dr Salazarile Portugali II maailmasõjast eemalhoidmise eest. Salazari nime on varem kandnud ka uhke üle jõe viiv punane sild , mis nüüd küll 1974. aasta 25. aprilli revolutsiooni auks nime Ponte 25 de Abril kannab.
Tramme leidub mitut sorti
Praca do Comercio ääres sõidavad vanaaegse moega punaseksvärvitud puidust trammivagunid, valmis turiste linnaringile vedama. Kontrastina vuhiseb mööda ultramoodne elektrirongi meenutav tramm. Lissaboni eripäraks ongi suured kõrguste vahed tänavatel, mis on lisaks kollastele eritrammidele (funicular) pannud aluse ka huvitavale tänavaliftile Elevador de Santa Justa (mille loojaks müüdi kohaselt Gustave Eiffel, aga tegelikkuses Raul Mesnier ning loomise algpõhjuseks samuti maailmanäitus, 1902 . aastal). Mäkke jõudes leitakse kergesti Castelo de Sao Jorge kindlus, millest alles vaid kõrged müürid ning tornis lehvimas Portugali rohe-puna-valge ja Lissaboni must-valge mereröövlilaevu meenutav lipp. Müüridel turnides näeb alla vaadates poolmetsikus aias viljakandvaid sidrunipuid..
Kindlusemüüride vahel asuvas välikohvikus, kus uhked paabulinnud laudade vahel ringi patseerivad, pakub lahke mustanahaline baaridaam maitsmiseks kohalikku valget portveini. Valik on hea - valge porto on tõesti proovimist väärt.
Söögikohtade valik on suur
Õhtusöögiks sobivat kohta otsides satutakse kitsukestele restoranitänavatele, kus agarad kelnerid iga turisti just oma söögipaika üritavad meelitada. Õnneks on menüüd tänavale välja pandud ja nii saab rahus järele uurida, kus põnevaimad kalatoidud ja parimad hinnad. Näljasele sööjale kantakse esmalt lauale taldrik krõbeda saia ja imemaitsvate lambajuustudega, seejärel tellitud leivasupp ( selges puljongileemes ujuvad saiatükid ja toorelt sisse löödud muna, maitse päästab värske küüslauk) ja rahvuskala tursk (bacalhau).
Kuulamas ehedat fadot
Hilisõhtu saabudes tekib soov näha ja kuulda ehedaid fado -lauljaid. Tundub, et esimese peatatud takso juht saab isegi enam-vähem aru, millest jutt, ja sõidab kiira-käära Alfama kitsukestel tänavatel, kuni ühe väljaku ääres peatub, hõigub midagi seal seisvate meestega ja annab siis märku ühega meestest kaasa minna. Teekond lõppeb ühe väljakuäärse ehitise keldrikorruse lokaalis, kus kogukas mustanahaline lauljatar parasjagu esineb. Ovatsioonide saatel siirdub ta peagi puhkepausiks lauda. Veidi aja pärast siseneb mees salapärase musta kastiga, mis, nagu hiljem selgub , peidab endas kitarri. Ootamatult astub keskpõrandale lokaali päevinäinud, kuid elegantne perenaine, kes seni leti taga vägesid ja esinejaid juhatanud ning asub külastajaile temperamentselt ja kähedahäälselt esitama lugusid oma kaunist, kuid ammukadunud noorusest (nii vähemalt tundub).
Ekskursioon Euroopa äärele
Järgmise päeva olen varunud väljasõiduks marsruudil Cascais, Estoril, Sintra, Queluz, Mafra, Ericeira. Selleks, et kõik need väikelinnad edukalt läbida, olen pannud kinni koha ühepäevasele bussireisile (hind koos lõunasöögiga ca 70 eurot). Esimene peatus tehakse ookeani ääres, et eemalt imetleda mandri-Euroopa läänepoolseimat tippu Cabo da Roca't ja Boca do Inferno (Põrgusuue)-nimelist kaljulõhet ookeani kaldal. Cascais ja Estoril on populaarseimad Portugali suvituskohad (lisaks muidugi Atlandi ookeani Kanaaride lähedusse jääv Madeira saar). Sintra linnas saame koos teiste turistidega külastada kuninglikku suvepaleed, mis tuntud eelkõige kahe ülalt kitseneva valge köögikorstna järgi. Seestpoolt on loss kaunistatud ohtrate seina- ja laemaalingutega, samuti kohalikku koloriiti maalitud kahhelplaatidega. Kuuldavasti on Sintra ilu inspireerinud mitmeid poeete, sh Byronit looma oma kuulsat poeemi Child Harold.
Lõunasöögiks sõidutatakse bussitäis rahvast väikesesse Ericeira kalurikülla. Edasi viib reis Queluzi paleesse ja Mafra Basilica -nimelisse kirikusse. Giidi pajatustest märksa enam pakub turistidele huvi kirikust parasjagu väljuv pruutpaar ja neid tervitama kogunenud väärikad sugulased. Õhkkond on nagu "Ristiisas" - tõsised mehed tumehallides ülikondades ja väljapeetult riietatud naised. Fotoaparaadid klõpsuvad, vanemad daamid pühivad silmi ja roosilehtedega segatud riis lendab noorpaari peade kohal. Püüan kinni kirikutrepil tuules lendleva tühja riisikoti ja jätan selle rahulolevalt endale omapäraseks suveniiriks.
Portugal on meresõitjate riik
Tagasi Lissabonis pean plaani viimaste päevade otstarbekamaks ärakasutamiseks (puhkamisest pole siin juttugi:). Käimata on veel kuulsas Belemi linnajaos ja Palacio da Ajuda palees. Katse bussiga kohale sõita lõpeb kahtlaselt räpases ja altkulmu ringipiiluvate meestega linnajaos. Järgmine buss ei tule ega tule... Parem siiski usaldada tramme, millel marsruudid selgelt kirjas ja mis katavad suure osa kesklinnast.
Belemi jõudmisest annab märku Portugali kuulsatele meresõitjatele pühendatud purjekujuline monument otse Taguse kaldal (Padrao de Descobrimentos). Liftiga on võimalik tõusta monumendi tippu ja imetleda sealt avanevat vaadet. Mõnesaja meetri kaugusel seisab võimas Mosteiro dos Jeronimos - 16. sajandist pärinev õhuliste müüride ja tornidega jesuiitide klooster tänini tegutseva kirikuga . Kiriku hämarate võlvide all eristab silm Vasco da Gama hauamonumenti ja kauneid mosaiikaknaid. Muuseumi läänetiivas tegutsevad tänapäeval arheoloogia - ja meremuuseumid.
Ja loomulikult ei saa külastamata jätta Lissaboni sümbolit - Torre de Belem’i. See manueliinarhitektuuri parim näide meenutab sisemuselt pisut Kiek in de Kök’i, on aga väljast üsnagi imposantne oma valgete nurgatornide ja rõdudega. Küll aga valmistab pettumuse torni suurus - fotodelt ja piltidelt jätab see jões kõrguv ehitis tegelikust märksa suurejoonelisema mulje.
Kuningapaleesse umbkeelse giidiga
Palacio da Ajuda’t (kuningapalee) ei olegi majade vahelt nii kerge leida. Kohale jõudnuna tervitab külastajaid lahke proua, kes kogub kokku kõik hetkel pileti lunastanud 7-8 turisti ja viib nad emalikult ringkäigule mööda lossi. Peagi selgub, et giid valdab ainult portugali keelt, mis aga sugugi ei sega tal igaühele sugereerivalt silma vaadates ja iga sõna aeglaselt üle korrates oma juttu arusaadavaks tegemast. Vajadusel kirjutab ka käega peopessa aastaarve ja viib sind kättpidi mõne olulisema seinakatte või mööblieseme juurde, imiteerides selle kunagist otstarvet. Pean ausalt tunnistama, et nii ehedat kuningapaleed ei ole mina varem näinud - tundub, nagu oleksid kuningas Luis I ja tema naine Maria Pia ühel kenal XIX sajandi päeval lihtsalt lossiukse lukku keeranud ja jätnud võtme mati alla - kõik on just täpselt nii nagu võiks elanikud iga hetk koju naasta. Tavaliselt laiuvad lossides tühjad toad, täis vaid mõningaid (mujalt kokku kogutud) mööbliesemeid ja seina- ning laemaale. Palacio de
Ajuda’s on alles iga viimane kui pisiasi, alates nõudest ning lõpetades kuninganna Singeri õmblusmasina (esimene omataoline Portugalis) ja tualettruumiga. Isegi seinalülitid ( palee ehitamise ajal tunti juba elektrit) on ehtsad ja restauraatorid pole siin just palju jõudnud käia kätt harjutamas.
Huvitav on vaadata planeeritud lossi maketti ja võrrelda seda valmisehitatud pooliku hoonega. Lõpetamata tiivast on valmis välissein, mis ühelt poolt kenasti krohvitud-dekoreeritud, aga välisküljest meenutab oma palja kivimüüriga mõnd lagunevat hoonet. Ja oh üllatust, kui avastad teisel pool sõiduteed rohtu kasvanud marmorsammaste jm antiiksete ehitusmaterjalide hunniku. Ime, et keegi neid sadade aastate jooksul laiali pole tassinud (või ongi need veel viimased allesjäänud riismed..)
Tassike bicat ja magus koogike
Belemi linnaosa külastus ei oleks täielik kuulsaid Pastej de Belem'e maitsmata - nii et tellin lähimas tänavakohvikus tassikese bicat ja paar imemaitsvat koogikest. Portugali kookidele (nagu ka muudele magustoitudele) on iseloomulik rohke muna- ja suhkrusisaldus.  Südantsoojendav on näha iga tillukese restorani külmletti ehtimas omavalmistatud magusroogi ja koogikesi, kuigi kohalikele on täiesti tavaline peale lõuna- või õhtusööki piirduda vaid juustu ja klaasikese veiniga. Portugali juustud on aga juba täiesti omaette teema....
Lühidalt - Lissabon ja kogu nähtud Portugal erines täielikult kõigist senikülastatud Euroopa riikidest ja pealinnadest ning pakkus mitmeid meeldivaid ja põnevaid üllatusi. Ja Portugal on meist kõigest mõne lennutunni kaugusel.
Võluv Lissabon – kultuuride risttee
Euroopa läänepoolseimat pealinna on läbi ajaloo saatnud tõusud ja mõõnad: legendi järgi asutas linna teel Troojast koju Kreeka muinaskangelane Odüsseus. Rooma impeeriumi koosseisus jõudis Lissabon oma õitsengule 1. sajandil e.m.a., kuid nagu ajaloos ikka, järgnes ka allakäik.
Tähtsat osa linna arengus on etendanud Põhja-Aafrikast sissetunginud moslemid. «Portugali aeg» algab aastaga 1147, mil maa esimene kuningas Alfonso tõrjus moslemid maalt välja.
Võimu kantsid
1499. aastal jõudis Indiast avastusretkelt tagasi kuulus meresõitja Vasco da Gama ja algas linna kuldne ajastu, mis kestis peaaegu kogu 16. sajandi, mil Lissaboni kutsuti hellitavalt ookeanide pärliks. See oli aeg, mil Portugal kontrollis tegevust kogu India ookeanil ja Lissabon oli tõeline rahvaste paabel .
Lissaboni süda on Sao Jorge kindlus ja Sé katedraal. Kui maa oli araablastest puhas, rajas riigi esimene kuningas Alfonso Henriques kõrgendikule oma residentsi. Praegugi vaatab kindluseõuelt vastu selle rajaja pronkskuju.
Valitsejatele pakkus Sao Jorge kindlus pelgupaika järgneva 400 aasta jooksul. Praegu on kindlusemüüride vahel restoran ja kohvik . Omaette elamus ja kultuurišokk on kindluse ümber olevad kitsad tänavad. Majade seintelt on värv paiguti maha koorunud , siin-seal on pool akent või ust vineeriga kinni löödud, kõikjalt ripuvad alla elektrijuhtmed, kusagilt ilmub välja suhtlemisaldis kass või alandliku olemisega koerake, prahihunniku kõrvale on hoolikalt asetatud lillepotid, viltukiskunud rõdudelt ripub alla seal kuivav pesu.
Klooster pipraraha eest
Talveõhtuses hämaruses on põnev valgustatud akendest sisse piiluda, kuid polegi vaja kaugele kiigata: köögiuks avaneb otse tänavale. Lõpetan oma vanalinna tuuri katedraalis: kirikliku võimu kants rajati kolm aastat pärast kindlust endise araablaste mošee müüridele.
Maavärinas kannatada saanud ja hiljem taastatud Sé katedraali fassaad ja kaks massiivset kellatorni on säilitanud raskepärased romaani vormid, kuid ülejäänu on arhitektuuristiilide segu.
Kohe ümber nurga asub Lissaboni ajaloos teine oluline tähis – linna pühaku Püha Antoniuse kirik . Jõudnud mööda kitsast treppi alla kirikukrüpti, leian eest Antoniuse sünnikoha, 800 aastat hiljem põlvitas seal paavst Johannes Paulus II...
Lissaboni uhkus on võimas Püha Jeronimose klooster, mida kuningas Manuel I hakkas ehitama 16. sajandi algul. Hiiglasuur hilisgooti stiilis hoone on püstitatud kuninga isikliku ja n-ö piprarahaga: viis protsenti Aafrika ja Idamaadega saadud kaubandustuludest läks kloostri ehitamiseks.
Kloostrikiriku seinte vahele on maetud nii selle rajaja Vasco da Gama kui ka Portugali rahvuspoeet, Vasco da Gama reiside poeesiasse valaja, Luís Vaz de Camões. Linna üheks sümboliks on kloostri naabruses asuv Belémi torn, mille juurest algas enam kui 500 aasta eest julgete meeste tee üle ookeanide.
Kuningas Manuel I ajal arenes Portugalis välja nn manueliitlik arhitektuuristiil: Euroopa hilisgootikale lisati palju kuningavõimu ja merendusega seotud sümboleid: kivist voolitud ankrud ja laevad, sõlmed ja köied, mida on näha Belemi torni juures. Torni lõunaosas vaatab merele «Neitsi lapsega» – ju ta andis mereleminejaile viimast õnnistust tundmatule teele kaasa.
Lissabon on ka kahhelkivide linn. Kahhelkivi-kultuuri, mis on säilinud siiani, tõid endaga kaasa moslemid. Linnas käies kohtan kahhelkividest kokku pandud pilte kõikjal: metroojaamades, kauplustes, restoranides, kohvikutes, ka tänavasilt on sageli kahlitest kokku pandud väike kunstiteos , pargipingist või purskkaevust rääkimata.
Vanalinnast paar bussipeatust eemal, Madre de Deusis, endises nunnakloostris, asub koguni kahhelkivide muuseum , mille uhkuseks on hiigelsuur panoraam, mis kujutab linna enne saatuslikku maavärinat.
Kohati tekib Lissabonis tunne, nagu oleks aeg peatunud. Pisike pood kõrvaltänaval püüab sageli müüa kõike – elektritarvetest niidi-nõelani.
Pakutavatel kaupadel on korralikult käsitsikirjutatud sildid juures, sageli katab kõike tolmukord ning arvepidamine käib paberi ja pliiatsiga. Kuid aeg pole siiski lootusetult seiskunud: suured modernsed kaubanduskeskused on ka Lissabonis.
Meepirukas ja portvein
Hommikukohvi kohti on linnas küllaga, jääb mulje, et kodus hommikul keegi ei joo-söö. Kui mõni kohvik tundub sümpaatsem kui teised, siis tuleb sinna kohe sisse astuda, sest pärast sama kohta uuesti leida tundub võimatu.
Kohvi kõrvale on kõikjal suures valikus küpsetisi, minu lemmikuks kujunes peale sarvesaia juustu-singipirukas, kuid keele tahtsid alla viia ka Portugalile omased väikesed kaneeliga maitsestatud juustukoogid ning piklikud rukkijahu ja mee pirukad .
Kuigi Portugal kasvatab ise teed, on selle valik nigelavõitu. See-eest kohvisortiment on lai ja espressoga ei saa alt minna – see on alati hea ja kange . Kuid käik Lissaboni poleks täiuslik ilma portveinita, on ju Portugal viimase kodumaa.
17. sajandil lisasid Inglise kaupmehed Põhja-Portugalis Douro piirkonnas valmistatud veinile brändit, vältimaks veini ülehapnemist transportimisel, ja nii saadigi portvein. Peagi leiti, et too kangem ja magusam vein on maitsvam ning eri veinide ja brändide kokkusobitamisest sai omaette tegevus, mis areneb ja täieneb siiani.
Suursugune Rossio väljak, mis ametlikult kannab kuningas Praca de Dom Pedro IV nime, on olnud linnaelu keskpunktiks sajandeid. Siin pulbitseb elu – kohal on nii kingapuhastaja, leheja loteriipiletite müüjad, kohvikud -restoranid on lõuna ajal puupüsti rahvast täis, kuid ometi see mitte ei häiri, vaid, vastupidi, mõjub ligitõmbavalt.
Foto: Corbis/ Scanpix
Porto
Porto (Portugal hääldus: [poɾtu]), tuntud ka kui Porto inglise keeles, on Portugali suuruselt teine linn ja Norte piirkonna pealinn. See on koos Lissaboniga, üks Portugali maailma linnadest. Linn asub Douro jõe lehtersuudmeni Põhja-Portugalis. Olles suurim linn selles piirkonnas leitakse, et see on majanduslik ja kultuuriline süda terves regioonis. Kus hinnanguliselt elab umbes 220.000 elanikku (est.2008), see asub poliitilise pealinna Porto keskuses, kus elab veidi üle 1,7 miljoni inimese (asutatud 2008), ning on peamine linnastu Põhja-Portugalis.
Linn Porto koosneb 15 tsiviil vallast. Üks Portugalis kõige rahvusvahelisemalt tuntud tooted, portvein, andis linnale nime, sest seda on toodetakse, Vila Nova de Gaias, linnas mis asub lihtsalt üle jõe ning kuulub samasse linnastusse.
Pindala: 41.66 km2 
Elanikke: 221.800(est.2008)  
 Rahvastiku tihedus: 5,324/km2
Varane ajalugu
Porto (paremal) ja Vila Nova de Gaia (vasakul)
VARAJANE AJALUGU
Ajaloolised viited linnale viivad tagasi 4. sajandisse ja Rooma aega, kuigi Celtic ja Proto -Celticu jäänused leiti Vana-linnuse südamest Portos alles nüüd . Aja jooksul linna arendati oma tähtsust kaubasadamaga, peamiselt kaubandust Olissipona (Lissabon) ja Bracara Augusta (tänapäeval Braga) vahel. Aastal 868 krahv Vímara Peres kehtestas Esimese maakonna Portugalis (Portugali: Condado de Portucale), pärast sõda põhja pool Douro jõe piirkonnas.
Aastal 1387 , abiellusid João I ja Philippa Lancasteri tütar Johannes Gaunt, mis sümboliseerib pikaajalist koostööd sõjalise liidu vahel, Portugali ja Inglismaa vahel, maailma vanim sõjaline liit, mis on endiselt kasutusel NATO nime all.
14. ja 15. sajandil, Porto laevatehased aitasid kaasa Portugali laevastiku arengul.
18.SAJAND
Aastal 1703 Methuen asutamislepingus kehtestati kaubandussuhted Portugali ja Inglismaa vahel. Portveini tootmine arenes järk-järgult Inglismaal. Et hoida ära nimetatud inglise domineerimine peaminister Marquis Pombal kehtestas Portugali äriühingu veinid Douro orus monopoli. Ta piiritles tootmise piirkondi sadamas, et tagada veini kvaliteet, see oli esimene katse kontrollida veini kvaliteeti ja tootmist Euroopas. Aastatel 1732 ja 1763 , itaalia arhitekt Nicolau Nasoni kavandatud barokk -kirik, mille torn, muutus tema ikooniks: Torre dos Clérigos (inglise keeles: vaimuliku torn). Ajal 18. ja 19. sajandil linnast sai tööstuspoliitika keskus ja elanikkond kasvas.
19. SAJAND
Vallutamine Napoleoni vägede poolt Portugalis Portos. 29. märtsil 1809, kui elanikkond põgenes pealetungivate vägede eest ja üritas üle Douro jõe üle Ponte das Barcasesse (Ponttonisilta), sild varises raskuse all. Augustis 1820 kodusõda Portugalis. Aastal 1822, liberaalne põhiseadus. Kui Miguel sai Portugali troonile aastal 1828, ta lükkas selle põhiseaduse ja valitses nagu absolutistlik monarh . Pärast kuningas Migueli loobumist taastati liberaalne põhiseadus.
Tuntud linna sillad , esimese alalise sild - Ponte das Barcas (Ponttonisilta) - on ehitatud aastal 1806, kuid kolm aastat hiljem, saboteeritud. See oli asendatakse Ponte D. Maria II nime all tuntuks saanud Ponte Pênsil (peatatud silla) ja ehitati aastatel 1841 -43.
Ponte D. Maria, raudtee sild avati pidulikult 4. novembril.
Rahutused , mida vabariiklased põhjustasid mässuga Portos 31. jaanuaril 1891. Selle tulemuseks oli Portugali Vabariigi loomine 1910.
20.SAJAND
Aastal 1958 ja 1960, Porto tänavatel võõrustati Vormel Portugali Grand Prix .
Ajaloolisest keskusest Porto tunnistati World Heritage Site UNESCO 1996. UNESCO maailmapärandi nimistu on määratletud kaks kontsentriline alad; "kaitstud ala", ja selle sees "Salastatud ala". Salastatud piirkond hõlmab keskaegse alevikus asuva 14. sajandi romaani seina.
Porto lipp
Porto vapp
TIPPHETKED
Viimastel aastatel on UNESCO tunnustatud ajaloolise keskuse maailmapärandi nimistusse. Porto katedraal on vanim elusolev struktuur, koos väikese romaani kiriku Cedofeitaga, gooti Igreja de São Francisco ( Church of Saint Francis), jäänused linna seinad ja mõned 15. sajandi majad. Barokk stiil on esindatud linnas kirikutes St Francis and St Claire (Santa Clara ), kirikud Mercy (Misericórida) ja vaimulikud (Igreja dos Clérigos) Episcopal Palace of Porto, jt. Neoklassitsism ja romantilisus 19. ja 20. sajandil ka lisada huvitavaid mälestusmärke maastik linnas, nagu suurepärane Börs Palace (Palacio da Bolsa), Haiglate Saint Anthony , vald, hoonete Liberdade väljakul ja Avenida dos Aliados, kivi-koristanut São Bento raudteejaam ja aiad Crystal Palace (Palacio de Cristal).
Paljud linna vanimatel majadel on oht kokkuvarisemisele. Porto valla elanikkond langes ligi 100.000 alates 1980ndatest aastatest, kuid alaliste elanike arv on äärelinnas jõuliselt kasvanud.
Porto astesteb Portugali parimate elutingimustega linnade pingereas kolmandal kohal.
Porto katedraal
KULTUUR
Manoel de Oliveira, Portugali režissöör ja vanim direktor maailmas, kes on ikka aktiivne, on pärit Portost. Fantasporto on rahvusvaheline filmifestival, mida korraldatakse Portos igal aastal. Paljud tuntud Portugali muusikud , kunstnikud ja ansamblid nagu Gnr, Rui Veloso, Sérgio Godinho, cla, Pluuto ja Ornatos Violeta on pärit Porto linnast. Portos on mitmeid muuseume, kontserdisaalie, teatreid , kinosid, kunstigaleriisid, raamatukogusid ja raamatute poode . Tuntuim muuseum Portos on Rahva Muuseum Soares dos Reis (Museu Nacional de Soares dos Reis), mis on pühendatud eelkõige Portugali kunstisuundadele alates 16. kuni 20. sajandil ja Museum of Contemporary Art of Serralves Foundation (Museu de Arte Contemporânea). Linnas on kontserdisaalides harva ilu ja elegantsi nagu Coliseu do Porto Portugali arhitekti Cassiano Branco; oivaline näide Portugali dekoratiivsest kunstist. Muud olulised kohad sisaldavad ajaloolist São João National Theatre Rivoli teater, Batalha kino ja hiljutine Casa da Música. Linnas on fantastiline ja ilus raamatupood, "Lello", mis oli esile toodud kolmas koht Guardian nimekirja suurimas raamatukauplustest.
MEELELAHUTUS
Porto kõige populaarsem sündmus on Jaani (São João Festival ) ööl vastu 23-24 juunil. Sel hooajal on see traditsioon Vaas Bush basiilik kaunistatud väike luuletus . Õhtusöögiks on sardiinid ja keedetud kartul koos punase veiniga.
Teine suur sündmus on Queima das Fitas, mis algab esimesel pühapäeval mais ja lõpeb teisel pühapäeval samas kuus. Nädal haldab 12 sündmust, alates Monumental Serenata pühapäeval, saavutades oma haripunkti ning Cortejo académico teisipäeval, kui umbes 50.000 õpilast linna kõrgkoolides märtsis läbi kesklinna tänavate kõnnivad, kuni nad jõuavad raekotta. Selle aja jooksul toimub igal õhtul mitmeid kontserte Queimódromo kõrval linna pargis .
Porto tänav
KLIIMA
Portos on suvel vahemereline kliima oluliselt on talvel sademeid. Soe, kuiv suvi ja kerge, vihmane talved ..
Suved on enamasti päikesepaistelised, kus keskmine temperatuur on vahemikus 15 ° C ja 27 ° C, kuid võib põhjustada sama kõrge kui 40 ° C juures aeg-ajalt kuumalained. Sellistel kuumalainetega aegadel jääb niiskuse tase üsna madalaks, kuid lähedal metsatulekahjudele saab lisada tuha,mis õhus teeb hingamise natuke ebamugavaks, eriti öösel. Lähedal asuvad rannad on tihti tuulised ja tavaliselt külmemad kui linnapiirkondades. Vastupidi, aeg-ajalt suvel vihmased perioodid võivad kesta paar päeva ja iseloomustab dušid ja jahutatakse temperatuurini umbes 22 ° C pärastlõunal.
Talvel temperatuur tavaliselt vahemikus 5 ° C ajal hommikul ja 14 ° C ajal pärastlõunal, kuid harva langeb alla 0 ° C öösel.
MAJANDUS
Riigi suurim eksportija (Petrogal) on üks tema kahest rafineerimistehastest linna lähedal, mis Leça da Palmeira (13 km) ja suuruselt teine (Qimonda, nüüd pankrotis ) on ainus tehasest ka linna lähedal on Mindelo (26 km).
Porto võõrustab populaarset Portugali ajalehte Jornal de Noticias. Hoones , kus tema kontorid asuvad (mis on sama nimega ajaleht) oli hiljuti üks kõrgeim linnas (see on asendatud paljude kaasaegsete hoonete ja mis on ehitatud alates 1990).
Porto Editora, üks suurimaid Portugali kirjastajaid, ka Portos. Tema sõnaraamatud on kõige populaarsemad .
Portvein
HARIDUS
Linnas on mitmeid avalikke ja erasektori põhi-ja keskkoole, samuti lasteaiad ja lastesõimed. Õpilaste arv on langenud oluliselt viimase kümnendi jooksul, mis sundis mõned institutsioonid sulgeda. Suurim ja vanim rahvusvaheline kool asub Porto on Porto Briti kooli asukohas aastast 1894.
Portos on mitu kõrgkooli, suurematest üks on riigi korraldatud University of Porto (Universidade do Porto), mis on suurim Portugali ülikool umbes 28.000 õpilast. Samuti on riigi hallatav Polütehniline Instituut, Instituto Politecnico do Porto (grupi tehnilised kõrgkoolid) ning eraomandis olevate institutsioonidega nagu Universidade Fernando Pessoa (UFP), Porto kõrghariduse Kunstide Kool ( ESAP -Escola Superior Artística do Porto) ja Vatikani Riiklik Ülikool, Portugali Katoliiklik Ülikool Porto (Universidade Católica Portuguesa - Porto) ja Portucalense Ülikooli Porto (Universidade Portucalense - Infante D. Henrique).
Välismaalastele, kes soovivad õppida Portugali linnas on mitmeid võimalusi.
Porto ülikool
SPORT
Nagu enamikes Portugali linnades, jalgpall on kõige tähtsam sport Portos. On olemas kolm peamist meeskonda Portos. Esimene neist on line rajooni meister FC Porto. Teine on Boavista FC kus oli kunagi meeskond top rajoon , kuid probleemide tõttu läks ülevalt madalaim rajoon. Viimane on SC Salgueiros, see oli üks kõige regulaarselt esimene klub 1980ndatel ja 1990ndatel aastatel. Porto on koduks ka Põhja-Portugali Kriketiklubile, Porto Cricket ja Lawn Tennis Club .
Aastal 1958 ja 1960, Porto tänavatel võõrustas Vormel Portugali Grand Prix Boavista katurata. Nüüd igal aastal neil ei reenactments ja võistlused.
Kergejõustiku võistlused, iga aasta oktoobris on Porto maratonil linna tänavatel.
Estádio do Dragão ( Dragon 's Stadium ), FC Porto kodu.
Estádio do Bessa XXI (Bessa's Stadium), Boavista FC kodu
São Bento Raudteejaam
Tähelepanu väärivad insener Eiffeli projekteeritud sillad – Maria Pia ja Dom Louis. Porto katedraal on huvitav seetõttu, et see on 12. sajandil ehitatud kindlus-kirikuna, kus rahuajal peeti missasid , aga vajadusel võis ka mauride rünnakutele vastu seista. Ületades Dom Louis silla jõuame Vila Nova de Gaiasse, mis on tõeline Porto veinide kodu. Esindatud on sellised tuntud veinid nagu Taylor, Graham , Cockburn ja Sandeman. Võimalus osaleda veinide degusteerimisel.
Ööbimine Portos.
Nii nagu portvein on jook , millest sa Portos üle ega ümber ei saa, on siin ka kindel toit, mida peab proovima. Aastal 1415, kui Henry the Navigator asus teele Marokosse, annetasid portolased oma ustavuse märgiks talle kaasa kogu oma lihavaru, jättes endale söögiks vaid tripa - lehma mao e. võrkmiku.
Nii said portolased endale hüüdnime "tripeiras" ehk tripa-sööjad ning tänase päevani peetakse seal tripas a la moda do Porto't tõeliseks maiusroaks. Selleks hautatakse tripat ubade, suitsuliha ja chouricoga, saades tulemuseks üsna meie põldoa- või hernesupilaadse paksu maitsva roa. Tripat on seal sees ehk peotäie jagu, ilusti pehmeks haudunud ja suussulav. Juurde tuleb küsida majaveini, mida meie oma söögikohas saime liitrise pudeli 6 euroga. Omaette elamus.
Väiksemad linnad:
Obidosel, mida kutsutakse traditsiooni järgi „kuningannade linnaks”, kuna Portugali kuningad kinkisid abielludes selle linna oma abikaasale. Siin on sündinud mitmeid tulevasi kuningaid ja printsesse. Obidoselis leidub palju kirikuid, mis on püstitatud troonipärija sünni puhul. Linn on rabav oma hästi säilinud valgete majade, uhkete lillevanikutega akendel, looklevate tänavate  ja väikeste väljakutega. Müüridelt avaneb vaade tuuleveskitele, viinamarjaistandustele ja ümbritsevatele taludele.
Edasi jõuame pika ajaloo ja erakordse arhitektuuriga Alcobaca kloostrisse . Kloostri peakirik on suurim, mis keskajal Portugalis ehitatud ja vaimustav näide varasest gooti arhitektuurist . Kaunitesse keskaegsetesse haudadesse on maetud nii kuningaid kui teisi tähtsamaid ülikuid. Kloostrikompleksi magamissaali, sööklat ning kööki on mungad kasutanud ligi 800 aastat.  Kuninga tuba ääristavatel plaatidel hargneb lugu kloostri asutamisest aastal 1153. Nimelt olevat Portugali esimene kuningas Alfonso Henriques lubanud pühale Bernardile Alcobaca maad, kui too vabastab Santaremi mauride käest.
Coimbra lähedale jääb Nazare, mis on saanud populaarseks puhkekeskuseks tänu oma rannale, järskudele kaljudele, tüüpilistele kalurimajadele ja traditsioonilisele eluviisile. Kõrgel kalju peal linna kohal asub väike pühamu Ermida da Memoria, kuhu saab tõusta köisraudteega. Legendi järgi päästis siin neitsi Maria ühe jahti pidava üliku kaljult alla kukkumast. Õhtuks jõuame Coimbrasse.
Ööbimine Coimbras.
Coimbra on üks maailma vanimaid ülikoolilinnu. 1064. aastal vallutasid kristlased linna mauridelt tagasi ja see sai  Portugali esimese dünastia all riigi pealinnaks. Lissaboni viidi pealinn üle 13. sajandil. Alates 1567. aastast oli see Portugali inkvisitsiooni peakorter. Coimbras peatudes külastame iidset katedraali, mis rajati linna vallutamise järel otse mauride mošee kohale. Imetleda saab kohaliku skulptuurikoolkonna meistriteoseid. Endises piiskopi residentsis asub Machado de Castro muuseum, kus lisaks maalidele ja skulptuuridele eksponeeritakse reliikviaid ja teisi religioosseid esemeid. Coimbra pärliks on aga kunagine Alcovade kuninglik palee, praegune ülikoolihoone, mis tuntud oma suurepärase sisekujunduse ja raamatukogu poolest. Ülikool on siin tegutsenud alates aastast 1307.
Sõidame põhja poole, kus ootab meid riigi suuruselt teine linn Porto, mis on tähtis ärikeskus ja tuntud oma kuulsate Porto veinide poolest.
Braga linna, mis on tähtis kultuuriline ja religioosne keskus. Braga rajasid roomlased, tehes linnast Galiitsia keskuse 216 eKr. Pärast arvukaid sissetunge ehitas piiskop Pedro linna 11. sajandil taas üles ning Braga tõusis kiiresti Ibeeria poolsaare usuline keskuseks. Braga Se katedraal on Portugali vanim kirik, olles ehitatud 12. sajandil. Katedraalis asub ka Püha Kunsti muuseum. Jätkame teekonda Dom Jesus de Bragasse. See on tähelepanuväärne monument koos kauni barokse trepiga, mille neljateistkümnel pjedestaalil on kujutatud Kristuse kannatusi.
Edasi sõidame läbi Portugali hälli Guimaraesi. See linn mängis tähtsat rolli Portugali iseseisvumisel. Siin sündis Alfonso Henrique, kes sai Portugali esimeseks kuningaks ning valis Guimaraesi riigi pealinnaks. Alfonso Henrique Guimaraesisse ehitatud uhke kindluse omapärased jooned ehivad siiani Portugali vappi. See kindlus lõi mauride ja normannide rünnakuid tagasi juba 10. sajandil. Lõpetame oma külaskäigu ajaloolises kesklinnas, mis on ka võetud UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Edasi viib sõit meid Lamegosse, kus asub üks Portugali tähtsamaid pühamuid. Lamego on vana piiskopilinn, mis asub tuntud veinikasvatuspiirkonna viljakas orus. Ajalooliselt on see tähtis linn seetõttu, et just siin kohtus 1143 Portugali parlament cortes, et kuulutada kuningaks Alfonso Henrique. Ühel linna kahest mäest paikneb 12. sajandi kindlus, teisel aga kuulus palverännakute keskus Nossa Senhora dos Remédios. See Neitsi Mariale pühendatud kirik ehitati 1129 ja oli pikka aega Portugali religioosseks keskuseks. Linna muuseumist võime leida Portugali kuulsaima kunstniku Grao Vasco töid.
Viseuga, mida on tabavalt kutsutud ka roheliste mändide linnaks, kuna linna ümbritsevad rohelised männisalud. Viesu on Portugali kuulsaima kunstniku Grao Vasco sünnilinn. Kaunis 16. sajandi piiskopi residentsis asuvas muuseumis saab tutvuda nii Grao Vasco kui teiste Viesu koolkonna meistritega. Linna arhitektuuriliste vaatamisväärsuste hulka kuuluvad uhke rokokoofassaadiga Taevasseminemise kirik ning võimas 17. sajandist pärit kahe torniga katedraal. Paeluvas vanalinnas ringi jalutades võib sisse astuda pudukauplustesse, et tutvuda piirkonna käsitööga. Ehk leiame ka huvitavaid suveniire, mida Portugalist mälestuseks koju viia. Viesu on tuntud oma pitsi ja punutud korvide poolest. Septembris toimub linnas suur laat , mis meelitab kohale inimesi üle terve riigi. Viseus külastame ka restorani, et maitsta traditsioonilisi Portugali roogi.
Sõidame läbi Tomari Lissaboni suunas. Tomari on tuntud templirüütlite ordu keskus, kuhu 12. sajandil rajati kindlus Convento de Cristo ja ka templirüütlite klooster. Ööbimine Lissabonis.
Madeira ja Porto Santo
Asukoht ja kliima
Madeira ja Porto Santo ning neile kuuluvad asustamata metsikud saared moodustavad arhipelaagi, mis on avastatud portugaallaste poolt 1418.aastal.
Asub Atlandi ookeanis 500 km Aafrika rannikust ja 1000 km Euroopast, mis on ainult 90 minuti lennu kaugusel Lissabonist. Madeira pindala on 741 km2, 57 km pikk ning 22 km lai. Tänu tema suurepärasele geograafilisele asupaigale, mägedele ning saare õhuniiskusele, on temperatuur suvel 23ºC ja17ºC talvel.
Avasta hiilgav saar!
Kuigi saare läbimõõt on väike, võid seal kokku puutuda majesteetlike stsenaariumide ja haruldase iluga . Avasta suursugused pargi aiad!
MADEIRA
Põhiline vaatamisväärsus Madeira saarel on Funchal, arhipelaagi pealinn. Läänepoolne rannik, Santa Cruz ja Machico Idapoolsel rannikul Camara de Lobus, Põhjarannikul Porto Moniz ja Porto Santo.
Funchalist lääne poole minnes jõuad tüüpilisse kalurikülla Camara de Lobus ja Cabo Giráo. Seal asub kõrgeim köisraudtee Euroopas, mis on teine kõrguselt maailmas - 580m.
Lähedal asub linnake Curral das Freiras. Seal avaneb üks suuremaid vaatamisväärsusi – see vaatepilt võtab sind hingetuks! Minnes edasi lääne poole, külasta armast Ribeira Brava külakest, mis asub enne Encumendat. Kõndides pilvedest ümbritsetud teel on sul hea võimalus vaadelda ümbritsevaid mäetippe.
Kui sa eelistad supluspaike, mine alla päikesepaistelisele Ponta do Soli ja Calheta rannale. Surfiarmastajad leiavad Euroopa parimad lained. Sulle avaneb ka pilt ilusatest randatest Paul do Marilar. Kui sõidad üles Paul do Serrale, jõuad sa Madeira suurimale platvormile , peatu, et imetleda põhja- ja lõunapoolset vaadet. Siis mine alla Porto Monizi
ja värskenda end naturaalsetes basseinides, mis on välja kujunenud kunagi alla ookeani voolanud laavast. Edasi viib tee São Vicentele, kus teedele valguvad mägedest laskuvad veekosed. Looduse rohelus mägede nõlvadelt peegeldub helesinisesse taevasse …
Kui sa jõuad Sáo Vicenti, külasta koopaid, vulkaani keskpaika ja naudi jalutuskäiku. Siit võid uuesti üles ronida Encumendadasse, värskendades oma meeli luksusliku Laurisilva metsa taimestikuga või jätkata oma teekonda Santanani, avastades väikesi vaatamisväärsusi. Santanasse jõudes ei tohiks külastamata jätta Santana tüüpilisi maju, temaatilist parki ja Queimada - nimelist ala, millest saavad alguse suurepäraste vaadetega jalutuskäigud Calderáo Verdele.
Mäest alla minnes kuni Faialini, üllatab sind järjekordselt vaade üle lummavate mägede. Kui sa jõuad Faiali, võid valida Machiko ja saare sisemiste vaatamisväärsuste vahel. Vali tee Ribeiro Frio, Poiso ja Pico do Areiro vahel. Siin on saare kolmas kõrgeim tipp, 1,818 m Siin leidub hästi väljavormunud mägede tippe , mis kõrguvad nagu sambad taeva poole.
Kui sa oled otsustanud minna Machicosse, ära unusta läbi minna Caniçalist ja Ponta de Sào Lorençolt. Saare ida pool peatu Caniços, kus ulatub vaade Dessertsaartele ja kaunile Sào Cançalo Belvedere lahele. Hingemattev vaade sellest saarest ja tema naturaalsest ilust !
Funchal
Arhipelaagi pealinn jääb Madeira lõunapoolsele lahele, mida uhuvad Atlani Ookeani soojad veed ja mis on ümbritsetud roheliste mägede ning sügavate orgudega.
Funchal on asutatud 21 augustil 1508.a. Tänapäevaks on sellest saanud peamine asustatud keskus, mis on avatud turismile ja kultuurile metsikus arhipelaagis.
See on tähtsaim ja traditsioonilsim cosmopolitani linn oma tänavate sharmi ja iluga ning lilledest ümbritsetud majadega. Ümbruskond on vana, hästisäilinud väljakud oma traditsiooniliste Portugali tänavakivide- ja tüüpilise Madeira arhitektuuriga.
Külasta linna muuseume, monumente ning kunstigaleriisid, kust leiad Portugali ja välismaa kunstnike töid.
Võta ette jalutuskäik Funchal Marinale ja vaatle reisi- ja suuri kruiisilaevu, mis on peatunud Funchalis ja saabunud siia kogu maailmast.
Sa võid jalutada kuni linna suure aiani, näha seal eksootikat ja avastada haruldaste lillesortide ilu. Kui oled huvitatud Madeira rannikust, siis mine ja naudi ookeani värskes õhus jahi- või katamaraanisõitu. Tagasi võid tulla Cristopher Columbuse laeva koopiaga. Õhtu saabudes on ideaalne jalutada mereäärsel promenaadil. Kui sa naudid panoraamvaadet, ära jäta võimalust kasutamata unelmate vaate nautimiseks sõites köisraudteel.
Köisraudteel Funchali, Monte ja botaanika aia ning Barbosa Monte vahel avaneb võimalus ilusale vaatele.
Teine unustamatu mälestus on tõusta õhku suure lennupalliga keset Funchali.
Mis iganes sa ka ei valiks, ole kindel, et sulle avaneb uus maailm, kus valitseb rahu, vaikus ja soojus ning kus külastajate vastuvõtt on eriline.
LOODUS
Sukeldu vette sinisesse sügavusse, kus leiad kontrasti Esmeraldi roheliste saarte mägedest. See on Madeira saar, mis on looduse kingitus. Madeira üks suurimaid turismiluksusi on tema troopiline taimestik, Vahemere loomusega koostatud mosaiik erinevate taimede rohelistest toonidest.
Madeira on kuulus oma eksootiliste taimede ja värvi harmooniliste kontrastide poolest, mis loob koduse tunde ja on tuntud kogu maailmas.
Tänu suurepärasele kliimale leiad sa seal järgmisi lilli: orchide, estrelicias, os antúrios, magnolias, asaleas ja proteias nende naturaalsuses aastaringselt . Sa leiad suures valikus parke, mis on täis erinevaid lillelõhnu.
Pargi aiad
Botaanikaaed on suurem kui
35,000m2 . Siin on üle 2000 eksootilise taime kogu maailmast, mis kasvavad siin vabas looduses. Tänu sellele, et maailma loodusvarud kahanevad, on sellest botaanikaaiast kujunenud välja teadlaste ja kultuuritegelaste huviobjekt, sest siin leidub ka taimi, mis on väljasuremisohus. Kui oled loodusearmastaja, botaanik või turist ja kui sa soovid maailma kuninglikke lilli näha, siis külasta loodusloo muuseumit ja herbaariumit. Tule botaanikaaeda Caminho do Meio, Funchalis.
Quinta Magnólia aed
Sa näed erinevaid sorte eksootilisi taimi laiadel rohelistel aladel, hea näide Madeira Quinta aiast . See aed asub Rua Dr. Pita Funchal ja on avatud iga päev 08.00-20.00
Palheiro aiad
Pakuvad oma panoraamvaatega suurtele muruplatsidele vaatamiseks haruldasi liike eksootilisi taimi kogu maailmast olevatele sortidele. Seal on alad jagatud Bromeliads kuni Lõuna- America, Martinets Austraaliast ja Aloe Aafrikast.
Quinta peamiseks atraktsiooniks on arvatavasti orhideede kollektsioon, mis on kasvanud ja võitnud auhinndu juba 20 aastat. Detsembrist kuni maini korraldatakse orhideede majas suurepäraseid shousid. Lycastes predominate, metsik kollektsioon - hübriid haruldastest sortidest , selle külastajail jätkub vaatamist aastaringselt. Quinta da Boa Vista aed on Rua Lombo do Boa Vista, Funchal.
Monte Palace troopiline aed
Monte Palace troopiline aed asub Monte Palace Quintas, mis kuulub Joe Berardo fondi. Selle aia taimestikku on täiendatud taimedega kogu maailmast. Sinna on istutatud 100,000 liiki taimi, kaasa arvatud azalead, urzes ning erinevaid puid. Kogu aias on 60 , 72 kõige tuntumatest sortidest. Seal on ala, mis on loodud Madeira floorale, kus võib leida Macaronesian Laurissilva ja teisi erinevaid sorte, nagu Pittosporum coriaceum, inimestele tuntud kui mocan.
Monte Palace troopiline aed on avatud tööpäevadel 09.30-18.00, sissepääsuga Caminho do Monte 174 või Caminho das Babosas.
Orhideede aed
See on orhideede dzhungel, kus on 50,000 taime ja on ainuke Euroopas. Siin me võib näha huvitavat laboritooriumitööd ja taimede kasvu aastaringselt.
Jardins do Imperador
Quinta do Monte oli Austria imperaator Charles I üks kodudest , kus ta ka suri. Ka teiste tuntud tegelaste, nagu Lourdes de Castro kodu on olnud siin. Need aiad on restaureeritud ja neid kutsutakse nüüd Quinta Jardins do Imperador.
Seal on külastajatele kohvik kuulsas Malkofi tornis. See torn on imeilus mitte ainult tänu tema arhitektuurile, vaid ka sellepärast, et sealt paistab vaade otse alla Funchalile romantilises Monte’s. Seal läheduses on samanimeline aed väikese purskkaevuga, mis on ümbritsetud värvirikaste roosiaedadega. Aed asub Caminho do Pico Montes
Munitsipaalaed
Munitsipaalaed pindalaga 8,300m2 on tuntud kui Queen Amélia aed, mis jääb Avenida Arriagast põhja poole. Selles kohas oli kunagi São Francisco klooster, seal on säilinud kivist relvi murus. Selles aias on hea näide Madeira ja paljude teiste maailma paikade.
floorast, tähtsamad neist on märgistatud. See aed on keset linna tiigiga, mille vesi on täis kalu ja linde. Seda loetakse auditooriumi kultuuripaigaks.
Panoraamaed (jardim panorâmico)
Panoraamaed asub Funchalis turismi piirkonnas, Promenade “Passeio Público Marítimo” ja “Estrada Monumental” teel “Sítio da Ajuda”.
Need taimed on jagatud nelja gruppi: Indigenous Coastal Flora , Indigenous poolpikkuses Flora, Cacti ja Succulents, ning troopiline piirkond.
Siit avaneb suurepärane panoraamvaade Atlandi Ookeanile.
Santa Luzia aed (jardim de santa luzia)
See aed asub mahajäetud Hintoni tehase juures, kus vanasti toodeti likööre ja suhkurt . Tänaseks on see Funchali roheline ala keset linna, seal on hiigelsuur vana vabrikukorsten, mis kuulus suhkrutööstusele Madeiral. Aia moodustab umbes 17,000m2 rohelist ala, mille sisse kuulub viis erinevat aeda Amfiteatri aed (Jardim do Anfiteatro), Troopiline aed (Jardim Tropical ), Vesiaed (Jardim da Água), Terrassiaed (Jardim dos Socalcos) ja Laurissilva aed (Jardim da Laurissilva).
Quinta do Arco roosiaed
Quinta do Arco aias, mis asub saare põhjarannikul, Arco de São Jorgel, võid leida Portugali ühe suurema valikuvõimalusega rooside kollektsiooni, kaasa arvatud mõned haruldased ja isegi väljasuremisohus olevad sordid . Sinna kuulub rohkem kui 1,000 erinevat sorti, seal võid näha vanu ja uusi haruldasi roosipõõsaid. Kõige tähtsam neist on Labelle oma nime ja klassi poolest.
Santa Catarina park
Santa Catarina Park, mis on umbes 36,000m2 suurune, jääb Avenida do Infante ja Avenida Sá Carneiro vahele. See toob ilusa vaate Funchalist kuni Ponta do Garajauni, mis on ümbritsetud lillesängidega sortidest kogu maailmast. Pargis võid näha lindude pesi. Santa Catarina kabeli juures on tiik, mille keskel on saar lindudega.
Monte munitsipaalpark
Monte Park või Leite Monteiro Park on kõrgeim munitsipaalpark - 550m, tema pindala ulatub kuni 26,000m2. Park on täis erinevaid eksootilisi sorte ja paari sajandi vanuseid puid.
Tänu veele , mis voolab alla lõunapoolt, on seal mõnusalt värske. Sisenedes Largo da Fontele, märkad suures plaanis puid kõlakojana. Virgin ’s Spring on hea mainega, meie Lady Mount .
Funchal ökopark
See park ulatub 1,000 hektarini. Vee kohalikud suunad ja tõusud on kasuks floorale. Sinna on istutatud järgmised puud: (Ocotea foetens), (Laurus azorica), (Persea indica ) ja (Apollonias barbujana). Madeira pargis on ka puu (Vaccinium padifolium). 1,550 já 1,600 meetri vahel merepinnast leiad Madeira mägede läve ( Sorbus maderensis). Selle mäe tuhk ja haruldased puud, kus linnud pesitsevad ning mitmekesiste
taimesortide elu algus - see on Madeira Arhipelaag.
Teine haruldane näide on veeauk mägede vahelises kaevus, kus kunagi hoiti jääd.
Ribeiro Frio metsapark
Asub 17 km Funchalist Ribeiro Frio on tuntud oma ilu poolest, siin kasvavad puud ja taimed koos täielikus harmoonias. Siin näed palju erinevaid taimi, mõned neist on väga haruldased. See on koht suurepäraseks jalutuskäiguks, siit avaneb fantastiline vaade Balcõesele. Seal võib armuda maastiku ilusse Ribeiro do Faial ja kivist amfiteatrisse Maciço Central. Lähedal on Pico Ruivo, mida peetakse saare kõrgeimaks tipuks.
Queimadas metsapark
Queimadas on isoleeritud ala 5 km kaugusel Santanast. See on ideaalne koht piknikuks või jalutamiseks. Sinna saamiseks mine Läände Santana poolt kuni jõuad teepöördele, mis viib metsateele. See teerada on täis eninevaid metsikuid lilli ja põõsaid. Sealt mitte kaugel on Casa das Queimadas, mida kasutasid metsavahid.
Laurissilva mets.
külasta madeira metsa, mis jääb João Gonçalves Zarcole ja mis on avastatud 1419 aastal.
Madeira looduslik eripära on ainus Euroopas tänu tema suursuguse ja rikkaliku mitmekesisuse konserveerimisele, mis on osa Madeira austusest oma kultuuripärandi vastu. 2. detsembril 1999.a. tunnistas UNESCO Laurissilva metsa maailma kultuuripärandiks. See on ainus Portugalis, mis kuulub nüüd kogu inimkonnale .Sa peaksid leidma aega, et uurida ja tunda mõnu sellest metsast , mis kuulub maailma jääaja üleelanud aladele .
Macaronesia - selle all mõeldakse Madeirat, Azorest, Kanaari saari ja CapoVerdet.
Madeiral on kõige laiemad alad sellist tüüpi metsi, umbes 22,000 hektarit. Seal on ka haruldasi fauna ja floora eksemplare, nagu Madeira orhideed, Dactylorhiza foliosa, mis on ainulaadsed .
Vaata suuri puud, mis kuuluvad Laureli perekonda: Ocotea foetens, Laurus Azorica, Persea indica, Apollonias barbujana ja teised, nagu Clethra arborea või Juniperus cedrus.
Allpool võid leida põõsaid ja teisi väiksemaid Laurissilva taimi, kus pulbitseb lindude elu.
Seal on (Columba trocaz), tüüpiline Laurissilva metsa ja Madeira rahvuspargi sümbol.
Tule ja avasta elav reliikvia , tõeline laboratoorium botaanikutele ja taimesõpradele!
Looduse reservid
Paljud alad, mis on kaitstud maal ja merel on kõige tähtsamad Madeira looduse tagavarad. Madeira saartel on suurepärane ökoturism. Madeira looduspark on asutatud 1982.aastal.
See on kaitstud kultuuripärand, mis kujutab endast klassifitseeritud biovarusid, kus me leiame erakordse floora ja fauna.
Madeira looduspark omab 2/3 kogu teritooriumist, mis on looduse reservid ja kaitstud maa-alad. Dessertsaarte looduse
reservid on viimased Atlantikas (Monachus Monachus), mis oli selle avamise peamiseks põhjuseks1990 aastal.
Metsikute saarte looduse reservid asuvad kaugel Lõuna - Portugali territooriumist ja on asustatud 1971 . aastal. Need on vanemaid looduse reserve Portugalis. Need saared on säilinud ja nende rannajoonel peatujateks on merehülged ja –linnud. Garajau Partiali vetevarud on rajatud 1986.a. Fauna hulgas leidub suurel alal kalu, nagu (Epinephelus guaza) ja teisi liike.
Seda vetevaru on peetud amatööride sukelduspaigaks, teadlaste uurimisalaks ja turistide huviobjektiks. Rocha do Navio looduse reservid Santanas on alguse saanud 1997.aastal tänu kohalikele saareelanikele. Need reservid on rajatud mere joonele merehüljeste ja saare haruldaste taimede näol Macaroneesia aladel. Madeira idapoolses osas on Ponta de S. Lourenço looduse reserv , millega on alustatud 1982.a, Tänu kohalikele tähtsatele gruppidele, kes hoolitsevad selle eest, et loodust ei reostataks, on seal hästi säilinud fauna ja floora.
LEVADAS
Valmista end ette avastama üht imelist loodusmaailma unelmate jalutuskäiguks mägede nõlvadel 0 -1.862 meetri kõrgusel!
Kultuur, mis on Madeiral väga populaarseks kujunenud, kujutab endast traditsioonilist värskes õhus liikumist. Paljud inimesed tulevad Madeirale selleks, et kõndida mööda haruldasi teid ja leida lähedust loodusega, avastades järsakuid ja paiku, kus pole inimhing enne viibinud.
Levadas oleks nagu geeniuse poolt tekitatud täiuslik süsteem. See on meie esivanemate jõupingutus tuua kevadveed mägedest alla maapinnani. 1.400 m suurune Levadas on ala, kus sa saad ennast ja saart avastada.
Madeiral näed rohkete taimede metsikut ilu. Kuid arhipelaag pakub väga erinevaid võimalusi, kus sa saad valida mägede, metsa ja mereranna vahel. Selleks me soovitame valida sulle sobiv variant ning küsida lisa oma giidilt. Kui sa oled tõesti huvitatud jalgsirännakust, soovitame sul võtta ühendust turismiagentuuride poolt planeeritud jalutusmatkadega tegeleva giidiga.
Kunagi ära matka neil teedel üksi ja veendu, et sul oleks vesi kaasas. Võta kaasa sviiter ja kanna mugavaid jalatseid. Nendes unustamatutes rännakutes erakordset maastikku nähes, võid avastada enda jaoks kogu saare.
HEAOLU
Avasta parim harmooniline õhkkond mere ja Madreira looduse vahel, kus ütlus “tervislik mõtlemine ja tervislik keha aktiivsus” annab palju tulemusi.
Madeira on paljude arstide soovituse kohaselt olnud väga tähtsal kohal oma suurepäraste võimalustega hingamisteede haigustega ja teiste tõvedega lõpparve tegemiseks.
Selleks aitavad kaasa saare rahu ja mere niiskus, taimede ekstraktid, lillede lõhn ning puhas õhk ja hea kliima. Avastad ookeani ja maa mõju, mis aitavad keha puhastada looduses, kaugel eemal stressirohkest linnast.
Naudi hotellide poolt pakutavaid lõõgastusi, nagu basseinid , saunad, tenniseväljakud, jõusaalid ja massaazhid. Seal pakutakse ka arsti soovitusel hüdromassaazhi, türgi sauna teraapiat ja thalassoteraapiat. Lisaks sellele on võimalus end lõõgastada ilusalongides.
Nõudlikumad kliendid saavad külastada Porto Santo thalassoteraapia keskust, kus kogenud personal hoolitseb
nende tervise eest. Saare liiv koosneb spetsiaalsetest mineraalidest , mis aitab reumahaiguste puhul. Madeira saarel tervise hoolduseks kasutatavad looduslikud ained on need, mida sa vajad aastaringseks stressi maandamiseks.
TOIT
Madeira saarel leiad sa tüüpilisi Madeira toite. Valmistatud hea kvaliteediga, peale selle leiad ka palju ülemaailmseid kööke, millest teed oma valiku.
Tänu mereandide küllusele võid enamikes restoranides leida toite mereandidest, nagu mõõkkala, kaheksajalg , krevetid , tuunikala ja merekarbid (Lapas), mida peetakse kohalikuks delikatessiks. Proovi saare omapärast tuunikala pihvi, küpsetatud maisisaia või liha, mida küpsetatakse loorberipuu oksa otsas bolo do cacoga. Teised traditsioonilised toidud on kodutoidud, nagu maguskartuli leib ja marineeritud sealiha .
Puuviljade armastajad tunnevad end kui seitsmendas taevas. Troopilised puuviljad , nagu mango , banaan , avokaado, troopiline puuvili (anona), maracujà - nende eksootiline maitse on oivaline pärast põhitoitu, võid süüa neid kas värskelt, pudingus, kreemina või jäätisega. Maiasmokkadele pakutakse erinevaid magustoite, kõige traditsioonilisem on meekook, mee maisikook, mida on valmistatud erinevaid sorte suhkrustunud meega.
Kohupiima korbid ja tillikompvekid on samuti kõrgelt hinnatud.
Võid leida suures valikus jooke : eksootiline puuvilja mahlajook marakusast, papaiast ja koiabast. Pidustuste poncha mis on valmistatud suhkruliköörist, meest, sidrunist ja kuulsast Madeira veinist , mida võite nautida ka aperatiivina või kohvi kõrvale - see on suurepärane valik.
VEIN
Madeirale on iseloomulik põllumaa ja kliima kokkusobivus. Veinitegemise protsess ja suur viinamarjade valik on kujundanud Madeira veini ainulaadseks.
Ta on valitud Ameerika iseseisvuspäeva tähistamiseks 4. juulil 1776.aastal ja on heaks kiidetud omal ajal Shakespeare `i poolt tema etendustes ja kirjatöödes, ta on hinnatud monarhide, printside , kindralite ja uurijate poolt.
Madeira vein on hinnatud kui aare , millel on viis sajandit ajalugu ja mis on kuulus üle kogu maailma. See jumalate jook on üks Madeira parim saavutus. Kui ainult mõelda sajanditepikkuse traditsioonilise, põlvest põlve tehtud töö peale, veinikeldrite ja maaala peale, mida kutsutakse poioseks, kus viinamarjataimed kasvavad kohati ülesmäge ja nendeni on väga raske pääseda!
Pakutakse rohkem kui 30 sorti Madeira veini, viinamarjad on korjatud parimatelt aladelt , nagu Sercial, Boal, Verdelho ja Malvasia. Tuntuim on kuiv vein, mis on tehtud
Sercial - viinamarjadest, see tugeva aroomiga vein teeb temast täiusliku aperatiivi. Poolkuivade veinide liider on Verdelho, selle värv on kuldne ning ta on delikaatne ja aroomikas, seda peetakse parimaks juua toidu kõrvale. Boal on poolmagus velvetmahe, kuldtume ja see sobib grillitud lihaga või magustoidu kõrvale. Magustoiduga või toidu vahele soovitatakse ka Malvasia punast magusat lõhnastatud veini.
Veini töötlemisest huvitatud inimesed peaksid külastama Madeirat septembris, mil toimub veinifestival, kus peetakse lugu veini sajanditepikkusest toodangust ja tuntusest üle maailma. Naudi maitsvat Madeira veini…
KULTUUR
Monumendid
Funchal on väga rikas ja hinnatud turismi poolest ning ajaloo kultuuripärandi poolest, kaasa arvatud kirikud, kabelid ja kindlused . Paljud neist on klassifitseeritud kui rahvuslikud monumendid, nii ka hooned, mille ehitusilu erineb paljudest teistest. Saad valida paljude objektide vahel, nagu São Lourenço Palace, Fortalesa do Pico, Jesuits’kirik, Santa Clara klooster, São Tiago Forte ja munitsipaalmarket. Kui sa liigud saarel ringi, siis tea, et sind ümbritsevad monumendid on osa Arhipelaagi ajaloost ja ausambad on ajaloo sümboleiks, nagu Madeira avastamise sümbol, João Gonçalves Zarco.
Religioosne ajalooline hoone mängib ka rolli majutuse alal. Mõned neist on linnast väljas elukogenute perekondade
peavarjuks Madeiral. Madeira mõisad kuulusid printsidele ja inimestele, kes omasid arstikraadi, neist mõned on avatud turistidele külastamiseks.
Muuseumid
Neile, kes on huvitunud kultuuririkkast elustiilist, on Madeira selleks kindlalt õige valik! Paljudes muuseumides võid avastada arhipelaagi ajaloo ja kultuuri.
Kaasaaegne kunstimuuseum
See muuseum on S. Tiago kindlus, kust leiad Portugali kunstikollektsiooni 1960-ndatest aastatest kuni tänapäevani. Seal korraldatakse ka lühiajalisi näitusi kuntstnikest ja institutsioonist.
Fortaleza de S.Tiago
Religioosne kunstimuusem
Seal võid leida tähtsaid kollektsioone XVI- XVIII sajandist Flemish - maale ja religioosseid skulptuure ning XVII -XVIII sajandi kuldesemeid.
Rua do Bispo, 21
Mário Barbeito de Vasconcelos raamatukogu – muuseum.
Selles raamatukogus on kollektsioone Christopher Columbuse kohta, nende hulgas maakaardid, haruldased raamatud, mündid ja palju artikleid Madeira ajaloo kohta. Avenida Arriaga, 48
Henrique e Francisco Franco muuseum
Seal võid leida palju erinevaid skulptuure ja joonistusi , mis on tehtud vendade Henrique ja Francisco Franco poolt. On ka Madeira kuntsnike töid XIX ja XX sajandist. Rua João de Deus
Loodusloo muuseum
Muuseum asub Madeira Botaanikaaias, kus on võimalik näha hinnalist kollektsiooni arhipelaagi dokumentide kohta.
Caminho do Meio
Qta. do Bom Sucesso
Frederico de Freitase kodumuuseum
Selles armsa arhitektuuriga majas elas jurist Frederico da Cunha, kes kogus kunstiesemeid. Muuseum on restaureeritud Madeira regionaalparlamendi poolt. Välja pandud on erinevaid kollektsioone, nagu kahhelplaadid , joogikannud, keraamika , religioossed skulptuurid , vanaaegne mööbel, on väljapanekuid ka neoklassika stiilist, uuest kunstist.
Calçada de Santa Clara
Quinta das Cruzese muuseum
See barokkstiilis mõis oli kunagi koduks Funchalis elavale linna kaptenile. Tänaseks pakub see dekoratiivkunsti muuseum kollektsiooni Portugalist ja teistelt maadelt XVI-XIX sajandist pärinevat mööblit, portselani Euroopast, Portugali ja Índia kaubavahetajate poolt XVII-XIX sajandil toodud elevandiluud, pilte ja lindistusi XV –XVIII sajandi Flemishi ja Portugali skulptuuridest, maale XVIII-XIX sajandist ning taieseid XVI-XIX sajandist.
Calçada do Pico
Funchali munitsipaalmuuseum
(looduse ajalugu)
XIX sajandil oli see barokkstiilis mõis koduks krahv Carvalho –le, kes oli kuulus oma vastuvõttude poolest.
Tänapäeval on seal hinnaline arhipelaagi faunanäitus, samuti floora- ja geoloogianäitus . Seal on palju väga tähtsate teadlaste ja uurijate töid Macaronesia religioonist. See asub samas hoones, kus on munitsipaal - raamatukogu ja Madeira regionaalne arhiiv. Rua da Mouraria, 31
Vicente’s fotomuusem
See hoone oli kunagi koduks ja stuudioks Vicente Gomes da Silva-le, kes oli Portugali pioneer fotograafia alal. Hoones on säilinud tagaseinal kaamerad ja negatiive, mida on kogutud kokku üle saja aasta Vicente perkonna nelja põlvkonna järeltulijate poolt, siin leidub palju arhiive ka teiste allikate kohta.
Rua da Carreira, 43
Veinimuuseum
See XIX sajandi neoklassikaline mõisahoone on Madera Veini Instituut - muuseum millel on väga suur ajalooline tähtsus.
Muuseumis on välja pandud trükised ja fotod veinitootmise masinatest eri aegadel.
Rua 5 de Outubro, 78
Madeira veinimuuseum
See on barokkstiilis hoone keldritega, kus paiknesid Madeira veini varud, mis olid mõeldud müügiks ja ekspordiks. Muuseumi kollektsiooni kuulub kuulsate inimeste kirju ja dokumente Briti kompaniidelt, kes avastasid Madeira veinikompanii ning raamatuid, kaasa arvatud XVII sajandi veinipress ja antiiksed masinad . Seal olevas baaris on külastajatel võimalus proovida ja osta veine.
Adegas de S. Francisco, Avenida Arriaga, 28
Linna suhkrumuuseum
Asub endises residentsis Flemish João Esmeraldos, mis oli püstitatud XV-XVI sajandil Madeira suhkru eksportimiseks.
Praça Columbo, 5
Ibtamtikandi muuseum
See muuseum näitab kuidas tikandeid tehti, on ka näitus tikanditest mis tehtud puidule.
Rua Visconde do Anadia, 44
Casa da luzi elektrimuuseum
See on Funchali elektrijaamast, mis lülitati välja 1989.aastal. Muuseumis võib näha haruldasi masinaid ja pool sajandit vanu masinaosi.
Rua da Casa da Luz, 2
” Universe mälestused” – J. C. Abreu
Kollektsioon tema reisidest. João Carlos Abreu - igapäeva turismist ja kultuurist. Kõik näitused on väga lähedaselt seotud tema elulooga, kaasa arvatud paljud muuseumi vaatamisväärsused faktide ja erinevustega seoses sellega, et nad on pärit fouri juurtest. Seal on ka muuseumile kuuluv teeruum.
Calçada do Pico
Monte Palasa muuseum
See muuseum on Monte Palace troopikalises aiamajas, kaks põhilist kollektsiooni - ühed mineraalid ja teised Zimbabwe skulptuurid. Skulptuurid on pärit 1950-ndatest, mis seostub selliste kunstnikega, nagu Henry Munyaradzi ja Bernard Matemera. Mineraalide kollektsioon on organiseeritud temale kuuluva tähtuse hinnaga. Enamus mineraale on pärit Brasiiliast, Portugalist, Peruust ja Põhja- Ameerikast .
Caminho do Monte, 174
Mänguasjade muuseum
Selle muuseumi José Manuel Borges Pereira kollektsioon koosneb vanadest mänguasjadest ning teistest vanadest
kollektsioonidest. Muuseumis on olemas kohvik. Rua da Levada dos Barreiros, 48
Caniçal
Caalamuuseum
Muusem avati publikule 1989.aastal. Seal on vaalade püüdmise paat ja väikese vaala kuju, mis tehtud klaaskiududest. Vitriinidel võib näha vaalaluid ja -hambaid, fotosid ja filmiklippe vaaladest.
Largo Manuel Alves,Vila do Caniçal
Ribeira brava
Madeira etnograafiamuuseum
Selles suures barokkstiilis majas on ethnograafiakollektsioon, mis valgustab Madeira kultuuri ja ühiskonda. Lühiajaliste näituste ruumid pakuvad informatsiooni Madeira kultuuri kohta. Rua de S. Francisco, 24 - Ribeira Brava
Calheta
Casa das Mudas kuntstimaja
See hämmastav kultuur on jagatud kahte ossa : Madeira avastamine ja uus, modernne tiib . Hoone on ehitatud XVI sajandil ja kuulub João Gonçalves Zarco tütrele.
Vale de Amores , 9370-111 – Calheta
Porto Santo
Christopher Columbuse kodumuuseum
Columbuse majas võime näha Columbuse portreesid XVI-XX sajandist ja maakaarte, mis näitavad tema läbitud erinevaid teid.Rua Cristóvão Colombo, 12 - Cidade Vila Baleira
MEELELAHUTUS
Madeira on täis puhkust, mõnu ja pidustusi!
Seal ootavad sind erinevad shõud, näitused ja festivalid. Siin on aastaringne soe kliima. Sa leiad alati mingi tegevuse Madeira saarel olles. On kultuuri- ja spordialaseid ettevõtmisi, põhiline rõhk on karnevalidel, lillefestivalidel, veinifestivalidel, uue aasta vastuvõtu peol ja Atlandi festivalil . Avasta saar, mis jätab sulle sinu reisist unustamatu mälestuse!
Madeira saarte kõndimisfestival
Madeira saarte kõndimisfestival on korraldatud gruppidena Levadades, meeste poolt kolooniaaegadel ehitatud arhipelaagis, kus teeradadele langevad veekosed. Kõndimisfestival viiakse läbi viiel päeval, algus on 13.-17. jaanuaril 2009.a. koos spetsiaalse giidiga. Valitud 20 teekonda, klassifitseeritud ja soovitatud Madeira valitsuse poolt. Osavõtjatele on ette nähtud 4 matka päevas, katsumustega ületada raskusi mäeahelikke ületades. Festival annab osavõtjaile võimaluse õppida tundma Madeirat.
Avastad Laurissilva metsa, mis on ametlikult kuulutatud UNESCO looduspärandiks, mis aga on samal ajal metsik. Veedad koos aega paljudest eri rahvustest külastajatega, kelledel on samasugune huvi nautida aktiivset tervislikku puhkust kaunis looduslikus keskkonnas.
Madeira orienteerumisfestival
Funchali mägede klubi, religiooni-, turismi- ja trantspordisekretär on teinud Madeira ametliku turismi kättesaadavaks (Direcção Regional do Turismo) Madeira saarte sõprussuhete soodustamise ühinguga (Associação de Promoção da Madeira - APM), mis organiseerib Madeira orienteerumisfestivale. 2009 aasta Jaanuaris.
Võistlusest vabal ajal puutud sa otse kokku loodusega, kus iga inimene saab valida oma rütmi, valides lühema või pikema teekonna, lihtsama või professionaalse vahel.
Karneval
Linn ärkab reedel bändide rütmis enne karnevali - teisipäeva. Samba ja karnevali paraad keset linna jätkub
erinevate humoorikate etteastetega ja shõudega Praça do Municípios viis päeva järjest. Laupäeva õhtul on suur vanker täis osavõtjaid, kelle kord on näidata erinevate gruppide osavust. Teisipäeval demonstreerib Funchal nende rõõmu.
Tuhanded peost osavõtjad on piiranud ümber kohalikud. Turistid, kes varem või hiljem on peo kaasosalised, naudivad Cortejo Trapalhão kostüümide paraadi. Nendeks päevadeks on Funchali tänavad kaunistatud valgustitega ja rõkkavad karnevalimuusikast. Tunne sellest rõõmu!
Madeira saarte golfi avamine .
Nagu igaveselt kestev kevad, on Madeira selleks suurepärane paik aastaringselt. Madeira iga - aastane golfiturniir on kõige tähtsam Madeira saarel, mis on osa Euroopa põhilisest PGA turneest ja see peetakse märtsis
Santo da Serra Golfi klubis . See on golfiarmastajate jaoks paradiis . Ära jäta kasutamata võimalust Euroopa turniiril, kus avaneb võimalus golfialadega tutvumiseks Madeira ja Porto Santo.
Lillefestival
Igal aastal pärast lihavõtteid on Funchal luksuslik paik. Lillefestival ja kevade tähistamine on lillede kasvu hooaja algus. Selle teeb veelgi erilisemaks Madeira troopiline kliima. Selle tähistamine algab laupäeva hommikul laste paraadiga, kus tuhanded lapsed on vastavalt riietatud ja kogunevad Praça do Município kesklinnas ehitama lilledest seina, mida kutsutakse lootuse seinaks. Järgmisel päeval on suur lilleparaad tuhandete lillekorvide ja –vankritega, kus sajad inimesed näitavad saare lillede ilu ja on tunda nende tugevat lõhna õhus. On teisi lillede demonstratsioone, nagu unustamatu lillevaip, akende kaunistamise võistlus, folkloori etteasted, klassikalised kontserdid ja erinevad shõud. Tule ja ürita veeta kevad meiega!
Atlantika festival
Atlantika festival toimub juunis ja on kooskõlas kultuurilise meelelahutusega, mis koosneb kolmest osast: Madeira muusikafestival , rahvusvaheline ilutulestike võistlus ja tänavaelevus. Muusikafestival on tõmmanud kaasa nii kohalikke kui ka teisi osavõtjaid, kes tahavad nautida kõrgekvaliteetset klassikalist muusikat. Ilutulestiku võistlus pakub ainulaadset võimalust veeta aega koos võrratu pürotehnikaga ja harmoonilise muusikaga. Igal laupäeva õhtul näitavad võistlejad neljast erinevast maailmajaost ilutulestiku võimsust ja värve. Parimad ilutulestikufirmad üle maailma korraldavad igal aastal Funchalis erinevaid projekte selles valdkonnas. Seega on Madeira pealinn juunis täis etendusi ja organiseeritud pidustusi, mis on unustamatud kuulsate muusikute ja artistide esinemise poolest.
Madeira klassikaliste autode näitus ja nende sõidu demostreerimine.
Madeira klassikaliste autode väljanäitus on vanadest klassikalistest autodest, mis on sõitnud FIA ajaloo föderatsioonis ja mis kuuluvad Vintage Vehicle kategooriasse A. Kes sellel turneel osaleb, peab järgima nende seadusi ja automaatselt ka rahvusvahelise Automotive Federation (FIA) seadusi. Sõidukid peavad olema täielikus töökorras. Sõit toimub neljal päeval ja läbib 400km Madeira ilusaid tuuliseid teid. See on valitud teedel, kus kogu saar on nähtav kogu oma ilus ja värvides juuni lõpus.
Funchali jazzifestival
Madeira jazzifestival on organiseeritud Funchali linna valitsuse poolt ja on võitnud iga aastaga üha enam tunnustust. Ta toob kokku rahvusvahelisi ja rahvuslikke jazzimängijaid ja gruppe Madeiralt. Festival toimub Funchalis, pakkudes nii turistidele kui ka Madeira elanikele meelelahutust tänavail ja baarides. Tänavaesinemiste ja teiste aksioonidega jazzifestival toimub Funchalis kolme
päeva jooksul. Kui sa oled jazzientusiast, siis ära jäta kasutamata seda võimalust suve kolmel päeval juuli algul
Jardins Quinta Magnólias.
Madeira veiniralli
See on üks suurim autode võidusõit, mis rahvusvaheliselt on tuntud ka Madeira veinirallina. See toimub esimesel augusti nädalalõpul ja toob endaga kaasa kuulsaid võidusõitjaid üle kogu maailma. Kahe päeva jooksul võisteldakse erinevates saare kohtades, haarates tuhandeid inimesi jälgima suurte kiirustega sõite Madeira mägedes. www.ralivm.com
Veinifestival
See festival toimub vara septembris, kui saarel algab viinamarjade korjamine, mida tähistatakse igivana
kombe kohaselt tantsu ja muusikaga, sellega avaldatakse Funchalis ja Estreito de Câmara de Lobos viinamarjadele tänu. Külastajad saavad proovida veinimeistrite tehtud veine. Korjajate poolt viiakse läbi traditsiooniline paraad elavate viinamarjadega Estreito de Câmara de Loboses. Elav traditsioon ja palju elamusi!
Columbuse festival
Selle ürituse korraldab Vila Baleira septembris Christopher Columbuse auks, kes elas sellel saarel palju aastaid. Festival tuletab meelde avastajaid minevikust Madeira saarel ning viiakse läbi Ameerika ja teiste maadeavastajate auks. Külastajad saavad nautida muusikat, näitusi, tänavailmet ja keskaegset näitemängu. Columbuse ja temale järgnejate auks, kes on jätnud jälje ajalukku, korraldatakse sadamasillal paraad.
Uue aasta vastuvõtt
Madeiras tähistame iga aasta lõpus 365 päeva rõõmude möödumist, meenutades elu nendel päevadel.
Jõulutraditsioonid põhinevad Madeira kostüümidel ja rikkalikel kultuurielamustel, mis kestavad terve detsembrikuu. Funchali ainulaadne amfiteater on muudetud hiiglasuureks Jeesuse sünnikülaks, nagu seda oli Nazaret. Seda uue elu alguse hetke tähistatake meeldejäävate pidustustega hotellides, restoranides, baarides. Tänavatel toimuvad atraktiivsed ilutulestikud.
SPORT
Võta ette huvitav teekond mägedesse, kus ronides läbi pilvede Levadades naudid tõelist värskust.
Kui sa armastad väga aktiivseid elamusi veetes oma puhkust Madeiral, siis arhipelaag on selleks õige koht.
Saad valida mägironimise ja kanjonite ning trekisõidu, maastikuratastega sõidu või hobustega ratsutamise vahel. Jeebisafari aga jätab sulle unustamatuid mälestusi.
Ära jäta kasutamata võimalust teha jalutuskäik sellel võrratu vaatega saarel - see on Madeira külastajate lemmikettevõtmisi. Saarel on väga populaarsed hang -gliding ja para-gliding, sest loodus pakub selleks ideaalseid võimalusi. Ära ütle ära unustamatust võimalusest nautida sporti! Miks mitte proovida sukeldumist delfiinide , merehüljeste või kalade seltsis ?
Jardim do Mar, Paul do Mar või S. Vicente – siin võid pea märjaks saada surfates, võimalikud on windsurfing, jetskiing või veesuuskadel sõitmine. Kalapüügist huvitatutele on võimalus proovida püüda kala ( blue marlin) suures järves.
GOLF
Golfi atraktsioon Madeira saarel on alguse saanud 1937.aastal, kus Briti perekonnad Miles , Leacocks ja Blandys rajasid esimese 9 auguga golfiväljaku. Rajati 72 auguga kolm golfiväljakut, kaks neist Madeiral, üks 18 – auguline, teine 27 - auguline ja üks Porto Santol mis on 27- auguline, üheksa neist on küngaste tagused märklauad.
Madeira saare kolm golfiväljakut (18-auguline ja 27-auguline Madeiral ja üks 27-auguline Porto Santol; küngaste taguseid märklaudu on 9) suurepäraste võimalustega ja ilusa ümbritseva loodusega. Saarel on olemas erilised võimalused golfisõpru vastu võtta, pakkudes täielikku golfivarustust ja kõrgekvaliteetseid hotelle, mis teeb golfihuviliste jaoks saare paradiisiks. Madeira väga tiheda golfikalendri sisse kuulub Madeira golfi avamine. Euroopa PGA ja kõige tähtsamad golfiturneed korraldataske siin igal kevadel.
Golfiklubi Santo da Serra on kuulutatud üheks kõige kuulsamaks Euroopas, tänu tema suurepärasele vaatele mägedelt merele. See on loodud Robert Trent Jonesi
poolt ja avatud 1991. aastal. See asub Santo do Serras väga lähedal Funchalile, vähem kui 15 minuti kaugusel Madeira lennujaamast.
72 väljakuga ja 27 auguga mis ulatub kuni 6,039 meetri laiuses valikuga ja positsiooniga kõikide erinevate astmeteni.
500 meetrit ülespoole Funchali lahest asub eksootilise mõisa juures Palheiro aias Palheiro golfiväljak, mis avati 1993. aastal. See on disainitud Cabel Robinsoni poolt, kes kujundas väga hoolikalt mäed ja nendevahelised
nõod, et garanteerida golfiharrastajaile suurepärased võistlusturneed. Palheiro Golfi väljak on 18 - auguga ja par 72, kus 6015 meetrit, seal on pro- shop , putting green ja driving range.
Porto Santo golfiväljakud on disainitud maailma ex-tshempioni poolt, Severiano Ballesterosmillest saab varsti üks suurimaid golfiplatse arhipelaagis, kus on võimalus 500-l golfihuvilisel mängida samaaegselt. See plats on avatud 2004.aastal 18 par-72 auku ja kiiret par-3 üheksa auku (Pich and Putt). Lõppmängu väljak
koosneb 18-auguga alast. Madeira saar on hästi tuntud spordiharrastajatele. Kui sa veedad oma aega siin, siis kasuta võimalust nautida seda luksust!
ATRAKTSIOONID
Madeira temaatiline park
Madeira temaatiline park on ainuke Portugalis, see on ajutine väike näituste park. Seal võid leida saare ajaloo, teadlaste ja traditsoonide kohta käivaid näitusi. Külastajad võivad valida looduse, kultuuri ja lõbustuste vahel. Seal on koopia Monte rongist, autodest ja labürintidest. Santa maja tuuleveski, labürint ja järv on huvipakkuvateks atraktsioonideks, mis rajatud Madeira ajaloo ja kultuuri heaks. Teised pargialad on Madeira Floora aiad, mida läbivad vulisevad ojad.
Vulkaanikeskus ja s. vicente koopad
Vulkaanikeskus koosneb kultuuri ja laseri demonstratsioonist. Seal võite lõbusal kombel õppida tundma lugusid planeedi linnade ja Madeira saare vulkaanipursete kohta. Vulkaanikeskus on suureks külastajatele atraksooniks. Seda seletatakse kui Madeira alguse teket. Paviljonis toimuvad audioshõud, näidatakse geoloogide uuringuid koobaste arenguloost.
Teadlaste elav keskus
Teadlaste elav keskus on rajatud kui erakordne vaatamisväärsus lastele ja täiskasvanutele. Seal korraldatakse vastavalt kokkuleppele Lissaboni teadlaste paviljoniga rahvusvaheliste ja kohalike teadlaste tööde näitusi.
Selles keskuses on 150 kohta kongresside ja seminaride jaoks, on ka näitus interaktiivsetest mängudest. Keskus esitleb teadlaste- ja sporditegelaste väljapanekuid Londoni muuseumidest.
Madeira Story Centre
See on koht kus avaneb Madeira ajalugu, tema tekkest kuni tänapäevani, poolteist tundi kestev külastajatele interaktiivse multimeedia loomine. Sa saad ise ekraanilt valida, mis ajalooetappi sa tahaksid lähemalt tundma õppida.
Elav teadlaste keskus – Madeira Magic
See on temaatiline uus õpetlik park (elav teadus), kus on mini - planetaarium ja auditoorium kolmes dimensioonis ajaliseks filmi näitamiseks. Külastajale pakutakse siin alati vaatamiseks midagi uut. Peale selle infrastruktuuri on Madeira Magic-kule kuuluv 5,000 m2aed, mis tegutseb kui vabaõhu õpetlik komponent . Selle põhimõte on pakkuda lastele, vanematele ja vanavanematele vaatamisväärsusi. Sellel alal on (health club,) restoran, mis on spetsialiseerunud lastele ja puhkuselviibijate sünnipäevadele. Teetoa juurde, mis asub promenaadil,
kuuluvad ka esmaabi punkt ja post. Seal on head tingimused, arvestades eakate külastajate ja teiste abivajajate suuremaid nõudmisi.
Madeira köisraudtee
Funchali külastajatel on võimalus veeta poolepäevane programm nautides mägede rohelust ja saaresoppide varjatud vaateid. Funchali mägede 41 kabiiniga köisraudtee läbib vahemaa Funchalist kuni Monteni umbes 11 minutiga. Igas kabiinis on 8 istekohta ja sealt
avaneb vaade Funchali lahele ja maastikule. Funchali staadion asub Campo Almirante Reis ja Monte staadion Largo das Babosas.
Võtab ainult mõne minuti, et jõuda Funchalist Monteni, samal ajal saab nautida ümbritsevat vaatevälja. Miks mitte proovida pärast väikese “Madeiran Sintra” külastamist sõita alla hiigelsuurtes punutud korvides, mida juhivad kaks meest? (carreiros)
Botaanikaaia köisraudtee
Köisraudtee, mis tõi sind botaanikaaiast kuni Babosani (Monte) 9 minuti jooksul, on suurepärane atraktsioon. Peamine peatus on botaanikaaias ja teine peatus on Monte Largo das Babosas lähedal. Köisraudtee pakub külastajatele panoraamvaadet Funchalist, Vale da Ribeira de João Gomes ja haruldase Laurissilva metsa ilust.
Köisraudtee on ideaalne võimalus jõudmiseks Tornos levadasse, heaks soovituseks oleks turistidele populaarne koht Curral dos Romeiros.
Pärast seda, kui oled külastanud suurepärast loodusemaailma botaanikaaias, võid minna romantilisse Montesse, istuda mugavalt Largo das Babosas baaris ja imetleda enneolematut vaadet kaunile maastikule. Botaanikaaia peatuses on baar ja restoran, mõlemad terassiga ja hea vaatega. Botaanikaaia köisraudtee on 1,600 meetrit pikk ja 12 kabiiniga, igasse kabiini mahub 8 inimest ja kantakse umbes 400 inimest tunnis.
Mäesaan
Mäesaani sõit algab Montest ja lõpeb Funchalis. Saan on juhitud kahe carreirose ehk saanijuhi poolt jalgade abil - see on päris puhas adrenaliini eksperiment ja ideaalne moodus laskuda alla Monte mägedest.
Farmerite turg
Sellel hea arhitektuuriga turul käib igapäevane elutegevus. See on näide Estado Novo arhitektuurist, mis jääb umbes 1930 aastate ja tänapäeva kunsti vahele. Peasissekäigu juures leiad 2 kahhelplaati, mis on valmistatud kuulsa Fábrica de Sacavém poolt.
Turg asub väga lähedal Santa Maria ümbruskonnale, selle atmosfäär on kõigil pead segi ajanud oma lillelõhnadega, mida sa pole eales kogenud. Leiad sealt eri värvides lilli, nagu Estrelicias, orhideed, proteias, anturios, catleyas, camelias ja roose. Lillemüüjad on riietatud värvilistesse kostüümidesse. Űlemisel korrusel leiad puuvilju, juurvilju ja erinevaid sorte kalu. Liha saab alumiselt korruselt.
Madeira casino
Madeira Casino on laseritega kaunistatud meelelahutuskoht Funchalis. Miks mitte proovida oma õnne Madeiral viibides ?
Casinos on suur valik kõrgekvaliteetseid mänge, nagu rulett , pokker , keno/ bingo ja video rolls . Tutvustatakse uusi mänge, viimaseid väljalaskeid. Seal on elektrooniline hobuste võistlus, kaasa arvatud kõik selle kasutuseks vajalikud vahendid. Casinos on blackjack ja rulett nendele, kes harrastavad traditsioonilisemaid mänge. Peale mänguautomaatide kuulub Madeira casinosse Palm Bar, Copacabana Bar, Restoran Bahia ja Restoran Rio.
Ööelu armastajad võivad nautida Copacabana Baari , mis on ideaalne koht tantsuks viimaste muusikaväljalasete rütmis ja kohalike ning rahvusvaheliste shõude jälgimiseks.
Madeira Aquarium
Madeira akvaarium asub Porto Monizi sadamas, mis on osa linna kultuuri tutvustamise programmist . Akvaarium asub vana São João Batista Fortis, ehitati 1730 .aastal piraatide rünnakute kaitseks. Porto Moniz, mis asub saare põhjaosas oli peamine rünnakute objekt. Porto Monizi Municipaal linnavanem võttis võimu üle 1998. aastal ja restaureeris selle akvaariumiks. Madeira akvaarium koosneb 11-st veekonteinerist, kõige suurema mahuga konteiner võib mahutada ja hoida 500,000 liitrit soolast vett.
Aquapark Veepark
Kui sa otsid kogu perele meelelahutust, siis mine pooleks päevaks veeparki, mis asub Santa Cruzis. Park mahutab üle
1000 inimese, kaasa arvatud ujulad, kolme waser- slides , nelja kiir - liumäge, ühte kiirevoolulist bermuuda kolmnurka, järve auku, laiska jõge, laserbasseini ja ühte laste veeparki.
Avatud iga päev 10.00-18.00.
Aquapark Veepark
Ribeira da Boaventura
9100-138 Santa Cruz
Helikopteri lennud
Kui tahad teada saada arhipelaagi suurust, on võimalus reserveerida helikoptri lend ja nautida Madeira vaatamisväärsusi õhust. Heliatlantis on firma mis organiseerib helikopteri taksoteenuseid Funchalist erinevatesse kohtadesse , mille sisse on arvatud Madeira saare tutvustamine.
PORTO-SANTO
Porto Santo on kuldne saar, mis on ümbritsetud helesinise veega. Siin valitseb kuninglik vaikus ja rahu - see ongi see, mida sa puhkusel vajad.
Turvaline ja soe vastuvõtt saare elanike poolt, nauding ilusatel mererandadel ja Porto Santo jahutav meri. See kuldse peene liivaga saar asub Atlandi ookeanis kitsal 9 km-sel alal. Selles suurepärases rannas käivad käsikäes heaolu ja tervis kristalses vees. Rannaliival on haruldased omadused, liiv on väga pehme, peenike ja mahe ning koosneb põhiliselt kaltsium karbonaadist calcite vormis, millel on termilised omadused.
Vila Baleira võib jutustada lugusid ja legende kaugetest möödunud aegadest ja muuseumimajast, kus Christopher Columbus kunagi elas.
Selle saare maapinna naturaalne ilu ei jäta kedagi külmaks.
Porto Santo heaolu
Űmbritsetud kilomeetrite pikkuste üksikute randadega roheliste soppide ja helesinise veega. See väike saar on ideaalne, et peita end igapäeva elu ja stressi eest.
Naudi teadlaste poolt kindlaks tehtud ravivat Porto Santo liiva ja merd. Nad on joodi-, kaltsiumi- ja magneesiumirikkad ja aitavad inimkehal taastuda puudujäävatest mineralsooladest tekitatud väsimusest ja stressist. Lase enda eest hoolitseda ühes arhipelaagi teraapiakeskuses. Seal tehakse iluprotseduure, nagu
naha puhastus (peeling), eksisteerib reumaprobleemide lahendamine, tegeldakse samuti arterite, luude ja lihaste probleemidega, stressi ja väsimusega, sedentarismo, vaene dieet , seedehäirete probleemidega, suitsetamise ja venolifaticos probleemidega ja recuperasào pós- parto .
Keegi ei suuda vastu panna arhipelaagi suurusjärgult teisele saarele , see on nii erinev naabersaarest, Madeirast, kuid sama atraktiivne .Tule paradiisi , see on nii lähedal!
Kuidas Porto Santole saada
Õhust
Madeiralt Porto Santole toimub mitu lendu. Tap-lennud tulevad Lissabonist Porto Santole kaks korda nädalas aastaringselt. Erinevad lennukompaniid lendavad Porto Santole Lissabonist ja Portost suvel.
Meretee
Laevaga . Modernne laev Lobo Marinho mis kuulub Porto Santo Linele, mis pakub teenust reisijate ja sõidukite trantsportimiseks ja käib Madeira ja Porto Santo vahet iga päev 14.10 ajal. Laev võttab pardale 1,153 reisiat.
Porto Santo sadam
Porto Santo sadama operaatori assistent Náutica 33º / 16ºasub sadamas sees. Porto Santol on 165 sadamaharu, kuhu saavad jahid ennast parkida 4-15 meetri laiuses. Kõik peatumiskohad on vee- ja elektrisüsteemiga varustatud, kaasa arvatud dushid, wc, pesumaja , remondipunkt, infolaud ja faxsi kasutamise teenused.
Mida vaadata
Christopher Columbuse kodumuuseum
Porto Santo põhiliseks kultuuriatraktsiooniks on Christopher Columbuse maja, kust leiad jäljed mineviku avastustest saarel. Muuseumis on säilinud näited kuidas maadeavastajad elasid sel ajal. Columbuse maja koosneb kahest hoonest, vanim viib meid tagasi tema elatud aastaisse saarel. Seal võid näha temast XVI-XX sajandist pärit portreesid ja maakaarte, mis näitavad tema poolt läbitud teekondi. Muuseum asub Emakiriku taga.
Rua Cristóvão Colombo, 12 Cidade Vila Baleira
Nossa Senhora da Graça kabel
See kabel on üks vanimaid ehitsi, rajatud Porto Santole enne 1533 aastat. Kabel oli laastatud 1812. aastal, uuesti ehitatud 1951. aastal. See on lähedaselt seotud saare ajalooga. See oli paljudele varjupaigaks piraatide eest.
Emakirik
On üks olulisi monumente Porto Santo saarel. Emakirik on tuntud kui
Nossa Senhora da Piedade, Largo do Pelourinhos, mis asub keset Porto Santot.
See oli piraatide ja röövlite poolt korduvalt maatasa põletatud. Tänaseks on seal säilinud ilusad altarid ja maalid. Martim Conrado ja Max Romerkes ei jäta kedagi külmaks oma ilu poolest.
Tuuleveskid
Porto Santo maa on täis traditsioonilisi tuulikuid.Tuuleveskid olid ehitatud sinna jahu jahvatamiseks ja leiva tegemiseks. Esimene ehitati 1794. aastal, see oli esimeseks sügavat muljet jätvaks ehitiseks XVIII sajandil. Aastaid hiljem oli Porto Santo saar täis puidust tuuleveskeid, millest mõned on säilinud ja tegutsemiskõlblikud tänapäevani.
Portela
See vaade ulatub 1.6 km kaugusele Vila Baleira-st – lai palmiallee koos tuuleveskitega . Sealt paistab sulle Porto Santo rand , läänest kolmnurksete tippudega mäed, nagu Pico de Baixo ja idast Ilhéu de Cimamis.
Teel sinna peatu ja külasta Nossa Senhora da Graça kabelit , mis on ehitatud 1851. aastal.
Pico Castelo
XVI sajandil ehitati mägede tippu väike kindlus kaitseks Prantsuse ja Alzheeria piraatide eest. Tänapäeval võib sealt imetleda ilusat vaadet Porto Santole. Pico do facho on
517 meetri kõrgusel ning on saare kõrgeim. Vanadel aegadel süütasid saare elanikud tõrvikuid, et anda märku saare elanikele vaenlaste laevadest. Rännakute ja avastuste huvilised võivad avastada Serra de Fora ja laia Serra de Dentro oru, mis asub idas Pico do Fachos ja nautida erakordset maastikku. Imetle erilist vaadet ja väikesi lahti põhjapool.
Pico de Ana Ferreira
Pedreira Belvedere on kõrgeim tipp, mis avab võimaluse näha vaadet Ilhéu de Fora, Pico do Facho ja Pico do Castelo-le. Kaevandus, kust on pärit colunas prismàticas on tuntud kui Piano .
Roni üles ja imetle panoraamvaadet linnale!
Fonte da Areia
Naturaalsed kevaded on tähtsad saarel, mille veevarud on limiteeritud. Kevadveed on kõige maitsvamad veed, mida kasutatakse ka meditsiinis. Saare elanikud peavad seda kevadet pühaks isegi tänapäeval. Fonte da Areias ei voola vesi nagu vanasti, kuid tuul on oma jälje jätnud liivastele kividele, moodustades vaimustavaid uuristusi. Sa võid jõuda kevadeni, minnes mööda teed, mis jääb Camacha-st läände, mere poole.
Ponta da Calheta
Kõige parem moodus Porto Santo randa nautida on teha jalutuskäik linnast kuni Ponta da Calhetani, kuulata mere mahedat kohinat ja nautida selle ilu, oodates õhtu
saabumist, mil päike laskub merepinnale, otsekui suudleks veepinda, mis on ümbritsetud kuldse liivaga.
Zimbralinho
Liikudes läände, Flores Belvedere ja Morenose vahel, leiad sa ilusa vaikse Zimbralinho.
Kõnni mööda teerada, kuni leiad Pebble ranna joovastavate purskaevudega, nüüd võid sa kõndida alla kuni fantastilise sinise veeni.
Morenos
See jääb läände. Pärast Pico da Ana Ferreirat ja Zimbralinhot leiad sa ideaalse piknikupidamise koha.
Ilhéu de Baixo Orilhéu da Cal
See saar on väga rikas kaevanduste poolest. Mäe külgedelt on sissepääs näituse galeriise. Selle saarekese ja Ponta da Calheta vahel on Boqueirão de Baixo laht, mis on 400 meetrit lai, see on mõeldud ainult väikestele laevdele vaikse mere ajal. Kuna see koht on nii ilus, on otsustatud ehitada Ponta da Calheta ja Ilhéu da Cal-i vahele köisraudtee.
Quinta das Palmeiras
See miniloomaaed ja botaanikaaed asub Linharese mäe nõlval, kus pesitsevad linnud ja haruldaste taimede ala ulatub 5,380m2-ni. Avatud 20.juulist-30.septembrini 10.00-13.00 ja 15.00-17.00, 10.oktoobrist-19.juulini 10.00-18.00.
Käsitöökeskus
asub linna keskel vana sadama lähedal, kus võid näha käsitöölisi töötamas ja osta käsitöid Madeira saarelt.
Mida teha
Rand
Porto Santol kuuluvad kokku suplus ja kvaliteetne rannaliiv, mis teevad sinu puhkuse mõnusaks lõõgastuseks. Sellel vapustaval rannal käivad tervis ja heaolu käsiäkes. Avastades mere kristalse vee ja raviva toimega liiva, leiad mõnusa puhkuse vaikuses, kogud palju energiat ja entusiasmi - see on see, mida sa vajad, milleks sa siia tulid!
Jalutuskäigud
Kõndides mööda saart ja avastades selle maastiku, samal ajal nautides selle karget ilu, on hea moodus end lõdvaks lasta ja koguda endasse uut energiat. Porto Santos saad sa nautida lihtsat olemist ja vaikuses kõndimise võlu.
Sport
Sportlik kalastus
Nagu Madeiral, nii on ka Porto Santol ülemaailmse populaarsusega sügavmere kalapüük. Suurem osa kalast
on kõrgekvaliteetne, selle all peetakse silmas tuunikala, mille püüdmiseks on siin parim koht (blue marlin), saak ulatub üle 500kg.
Sukeldumine
Porto Santo on tuntud kui sukeldajate lemmikpaik, kuna vee temperatuur on selleks võrratu ning selges ja puhtas vees võib hästi veealust elu näha. Proovi sukeldumist (snorkelling) selles veealuses ilusas riigis. Kõige populaarsemaks sukeldumisobjektiks peetakse Madeira ja Porto Santo vahel ammu põhjaläinud laeva. Sadu sukeldujaid on see köitnud kui varanduse järele sukeldumine - sellest on kujunenud suurepärane meelelahutus.
Purjetamine , Laevareisid ja Kanuusõit
(rowing)
tunne rõõmu soojast rahulikust merest ja võta ette merereis ümber saare, lastes end lainetel edasi kanda.
Jet skii , Waterskii, Windsurfi ja Kite- surf
Proovi neid spordialasid selgetes helesinistes vetes. Kasuta võimalust nautida tuult ja proovida windsurfi või kite-surfi.
Hobustega sõit
Porto Santos on keskus, kus on võimalik sõita hobustega, valides mitmesuguste raskusastmete vahel.
Safaaris
Sõites 4x4 ringi Porto Santol, naudid erakordset vaadet. Sa ei unusta kunagi, kuidas sa läbisid looduslikke objekte.
Hang-gliding ja Paragliding
Saare helesinine vesi ja kuldne liiv teevad tõeliselt eriliseks selle, mida sa märkad lennates. Roni mäe nõlvale ja naudi enneolematut lennurõõmu. Need on lennu alustuse ja maandumise parimad kohad.
Cycling ja Motorcycling
Porto Santo on küllaltki lameda ja tasase pinnaga, mis teeb ta väga populaarseks jalgrattasõidu. Avasta saar, vändates pedaale võid sa jõuda saare igasse nurka.
Golf
Porto Santo Golfiväljak on disainitud selliste maailmameistrite, nagu Severiano Ballesterosmis poolt ja see avati 2004.a. Seal on 18 par-7 2auku ja üheksa par-3 auku pitch and putt circuit.
Selle teerada hõlmab põhja- ja lõunaranniku, et pakkuda mänguhuvilistele suurepärast vaadet saarest.
Rannasport
Porto Santos peetakse võrkpalliturneesid tänu headele tingimustele ja pehmele rannaliivale, kõige populaarsemad on maailma ranna - võrkpalliturneed ja meistrivõistlused, mis leiavad aset rannaspordi kompleksis Penedo Beach-i lähedal.
Tennis
Porto Santo tennisekompleks on üks parimaid kogu riigis. See kompleks asub Campo de Baixogolfi väljaku
kõrval, mis on täisvarustusega alates kõige tavalisemast varustusest kuni topp – võistluste varustuseni turneedeks. Sellel staadionil on 1000 istekohta, lisaks on veel viis väljakut ja (paddle courts).
Algarve
 
Asukoht
Algarve on Portugali kõige lõunapoolsem regioon ja turistide seas populaarseim.
Faro on Algarve provintsi pealinn ja suurim keskus, seal elab 39 700 elanikku.
Teised olulisemad linnad provintsis on Portimao (35 000), Albufeira (35 000), Lagos, Olhao ja Tavira.
 
 
Loodus
 
Ria Formosa looduskaitseala
Ria Formosa kaitseala on Algarve ilusaim ja tähtsaim, ulatudes koos Faro saarestikuga 60 km piki maismaapiiri ida poole kuni Cacela Velhani. Ala loodi 1987. aastal, kaitsmaks piirkonna väärtuslikku ökosüsteemi, kuna massilise turismi kasvuga kaasnes kontrollimatu ehitustegevus, reostus ja liiva kaevandamine. Saarte randade kõrged liivaluited on barjääriks kaitsealal asuvatele laguunidele, soolatiikidele, laidudele ning kanalitele, kaitstes neid ookeani suurte tuulte ja lainete eest. Soojas ja toitainerikkas laguunivees elutseb rikkalikult karpkalasid, austreid ja vähilisi, mille kasvatamine annab 80% kogu riigi molluskite ekspordist.Mahe kliima ja rikkalik kalavalik ahvatlevad omakorda linde, usse ja konni , kes moodustavadki saarestiku fauna. Faro on ka tõeline lindude paradiis, kus pesitsevad paljud haruldased ja eksootilised isendid – hõbehaigrud, kääbus-meripääsukesed, jäälinnud, veekuked ning punapeapardid.
Looduspargi sümboliks on purpurne sultankana, kes on šoti rabapüü sugulane. Pikajalgne lind on küll kiire jooksja , ent kehv lendaja. Haruldast sinaka sulestiku ja erkpunase nokaga sultankana arvatakse seal pesitsevat vaid paarikümne ringis .

Deserta saar
Ka Barreta nime all tuntud Deserta saarele saab Farost laevaga, sõit kestab pool tundi. Saarel asuv Santa Maria neem tähistab Portugali kõige lõunapoolsemat punkti. Suvekuudel, kui Algarve rannad on täis sagimist ja suminat, leiame Desertal ruumi ja rahu ning võimaluse avastada seda metsikut ja puutumatut loodust. Ainuke inimkätega püstitatud hoone saarel on lihtsa puitkonstruktsiooniga väike mereandide restoran O Estamine .

Tavira saar
Tavira saare teeb unikaalseks tema kuju: vaid 500 meetri laiuselt kulgeb see 11 kilomeetrit piki Tavira ja Santa Luzia linnasiluetti. Nelja Vee randa ( Praia do Quatro Aguas) sõidame ühe euro eest, ületades laevaga kilomeetripikkuse vahe maismaast. Laevad tulevad ja lähevad 15-minutilise intervalliga ning saarel on võimalik ka keha kinnitada, põhiliselt kalarestoranides. Taviral on võimalik telkida ning minimarketist toidupoolist osta. Läbinud väikese linnaku, kulgeb laudadest laotud teeke rannani, mis kannatab isegi lapsekäruga sõitmist.
Saare teise poole randa (Praia do Barril) eraldavad maismaast soolaukad, mille peale on rajatud teekate ning kanalist saab üle mööda kõikuvat silda. Seejärel ootab seal otse randa viiv väike rong . 500-meetrise raudtee alternatiiviks on selle kõrval jalutamine. Rannaäärsed düünid on nii bioloogiliselt kui geoloogiliselt dünaamilised piirkonnad ning seetõttu eriti õrnad. Eriline taimestik on aluseks düünide moodustumisele, mis koondab ja paigutab liiva, vormides rannapiirkonna kaitseks barjäärina luiteid. Kaitseala soodel kasvavad eriliselt kohanenud taimed, mis on kogu planeedil ühed tõhusamatest õhupuhastajatest. Värske õhk ja ere päike võivad põhjamaalase õrnale nahale kergesti liiga teha, seetõttu on saarel mõeldud ka esmaabi andmise peale.
 
Alentejo ja Costa Vicentina looduspark 
Tõeline looduse meistritöö on terve Alentejo ja Costa Vicentina looduspark, kattes umbes 76 000 hektarit ja olles suurim kaitseala Portugali rannikualal. Umbes 80 km sellest alast, Odeceixe ranna ja kaluriküla Burgau vahel on osa Algarve rannikualast. See on looduslik puhkepaik, kus peaaegu puutumatu kaldaala sisaldab endas pikka kaljumassiivi, väikseid randu ja liivaseid alasid. Kaitseala külastamine pakub unikaalse võimaluse vaadelda sadu taimi ja loomi nende looduslikus keskkonnas: meres, kaljudel, kaldaalal ja märgaladel. Merefloora on väga varieeruv , samas kui fauna pakub suurimat valikut organisme tervel Portugali läänerannikul. 750 taime- ja 200 linnuliiki on sealkandis identifitseeritud. Kaljudel peatuvad paljud läbi rändavad linnud ja seal asuvad head pesitsuspaigad näiteks toonekurgedele, kotkastele, kajakatele ja teistele. Vicentina on eriti populaarne linnuvaatlejate seas.
 
Fonte da Benémola ja Rocha da Pena kaitseala
Barrocali regioonis asuv Fonte da Benémola ja Rocha da Pena on kaitseala, mis sisaldab huvitava floora ja faunaga ökosüsteeme. 390 hektaril asuv Fonte da Benémola Querença ja Tôri vahel on laiaulatuslik ja mitmekülgne, seal on floora, mida tavaliselt Algarvest ei leia, samuti paljud eksklusiivsed loomaliigid, mida eriti kaitsta püütakse. Parima ülevaate saab kaitsealast spetsiaalsel matkarajal mööda Ribeira da Menalvat. Terav kontrast on orgude vahel, kus elustik on tüüpiliselt vahemereline, näiteks kasvab seal rosmariini ja lavendlit, kuid teisal on muldala tammede ja üksikute korgipuudega. Vesi sisaldab samuti rikkalikku elustikku , kuid eelkõige on tähtsaim loom saarmas . Väikestes koobastes jõekallastel elab kaks kaitsealast nahkhiirekolooniat.
Benafimi ja Saliri vahel on Rocha da Pena, mägine ala 600 hektaril, kõrgeima tipuga 479 meetrit. Ala on eriti hinnatud kaljuronijate seas. Mägialal leiab rikkaliku taimestiku , üle 390 liigi, näiteks metsroosid, metsorhideed ja lavendel. Ringi lippavad ka jänesed, rebased, metssead ja mangustid.
 
Sapal de Castro Marim 
Guadiana jõe suudmes asuv Sapal de Castro Marim ja Vila Real de Santo António looduspark on üks tähtsamaid märgalasid Portugalis ja on tunnustatud rahvusvaheliselt Ramsari seadusega. Selle ala spetsiaalne kaitsestaatus võlgneb tänu faktile, et märgala ökoloogia on väga mitmekesine. Soolased sooalad on koduks paljudele taimedele ja loomadele. Kuivad alad koosnevad kiltkivist, punasest liivakivist , liivaribadest ja kaljudest, samuti kõrgematest aladest .
Loodusliku keskkonnana suurele hulgale loomaliikidest on Sapal de Castro Marimi looduspark koduks tuhandetele veelindudele, kes tulevad sinna ideaalsete pesitsustingimuste otsingutel või tallveaja üle elamiseks. Läbi aasta elutseb pargis 153 erinevat liiki, sealhulgas flamingod, toonekured, naaskelnokad, rislad, rüüdid ja tildrid, kes peatuvad seal alaliselt. hooajaliselt või lühikeseks peatuseks teel mõnda kaugesse riiki. Rikast keskonnapärandit tugevdab tähtsus paljude vee-elukate elupaigana, sest looduspargist võib leida 34 tüüpi molluskeid, kümmet liiki kalu, kolmteist liiki roomajaid, üksteist amfiibeluka liiki ja teisi loomi. Floora rikkus ulatub 400 liiki taimedeni, mis muudab looduspargi botaaniliseks paradiisiks. Tüüpilise tõusu ja mõõna soolasoo elustik on vastupidav kuumale ajale, sest nende juurtes säilib soola. Taimede hulgas on morraça, rohttaim, mis on võimeline üle elama pikad perioodid vee all. Turistidele on avatud Cerro da Rochas asuv külastuskeskus.
 
Sagrese biogeneetiline kaitseala
Ühe viimase Lõuna-Euroopas säilinud ja õige olulisema metsiku, rikkumatu rannajoonega kaitselala on eriline vähese inimsekkumise ja asustatuse tõttu. Ala Ponta de Sagresest Cape St. Vincentini on kaitse all tänu rikkalikule bioloogilisele mitmekesisusele, millest mitu liiki on maailmas unikaalsed .
 
Vaba aeg
 
Igreja do Carmo
Faro kõige kuulsaim atraktsioon on Igreja do Carmo, mille kabeli seinad on dekoreeritud rohkem kui 1200 munga kontidega naabruse surnuaiast.
 
Cerro da Vila
Vilamouras asuv muuseum ja arheoloogiline ala näitab sealset asustust tuhandete aastate taha. Pronksiaja kalmed on avastatud Casão viinamarjaistanduses näitavad, et roomlased asustasid ala I sajandil. Hilis-Rooma, visigootide ja mauride kolooniad olid samuti Vilamoura kandis ja igast perioodist on alles huvitavaid jälgi kõigist tsivilatsioonidest. Muuseum on avatud iga päev kella 10-13.

Odiáxere kirik
Maalilises valgete seintega majakestega Odiaxere külas asuv peakirik on üles ehitatud XVIII sajandil, sellel on ilus ukseava punastest kividest ja lihtne interjöör. Altaritel on XVIII sajandist pärit ikoonid , sealhulgas Kristusest dramaatilise väljendusviisiga. Kiriku juurest avanevad head vaated Lagose rannikule.

Luzi küla
Luzi kalasadam asub mägede vahel ja küla on hoolimata tähtsa turismikeskuse mainest säilitanud traditsoonilise ja tüüpilise olemuse. Küla kirik pärineb keskajast ja selle peakabelil on gooti triumfikaared. Peaaltar on kaunistatud kullatud nikerdistega barokkstiilis, mis pärinevad XVIII sajandist. Külast leiab ka tähtsa Rooma villa varemed, millel on mosaiigid ja basseinid. Väike akvedukt viib vee Quintast Luzi. Ranna lähedal on hoidlad soolakalale, mille ilmselt ehitasid kartaagolased ja neid kasutasid ka roomlased. Rannal kõrgub vana kindlus Nossa Senhora da Luz XVII sajandist, milles praegu asub restoran. Cerro de Lorvãos asub roomlaste matusepaik. Miradouro da Atalaia, 108 meetri kõrgusel, pakub hingematvaid vaateid rannikule.

Ponte da Piedade
Suur kaljumoodustis Ponta de Piedade kõrgub Lagose lähedal meres, pakkudes omapäraseid värve imeliku kujuga kaljul: kollaseid, punaseid ja ookreikarva kontrastina kristallsinisele merele. Paadiga pääseb ligi paljudele kaunitele merekoobastele. Vana kindluse ligidal asub tuletorn .

Kirikud
Algarvel on märkimisväärne religioosne pärand. Paljud selle piirkonna kirikud tasuvad tutvumist, mitu neist on olulised lisaks arhitektuurilisele ja kunstilisele väärtusele ka ajaloo vaatenurgast.
Igreja Matriz de Santa Maria do Castelo, mis asendas Tavira mosee XIII sajandil ja ehitati uuesti üles pärast 1755. aasta maavärinat, on kaunistatud kolme altariosaga päritolult XIX sajandist, rokokoost ja neoklassitsismist.
Sé Catedral Faros on ehitatud samuti XIII sajandi teisel poolel. Kirikutorn ja uksekaar on orgininaalid. Kaks kõrvalkabelit, XVII sajandi puunikerdustega altar ja barokne orel on hilisemad lisandused kirikule, mida tuntakse ka Igreja de Santa Maria de Faro nime all.
Igreja Matriz de São Clemente on sulam mitmest stiilist. Ehitati see XIV sajandil endise Loulé mosee asemele ja seniajani pakub vaatepilti kellatorn , mis on kohandatud originaalsest moslemi minaretist, samas kui peauks on üks väheseid näiteis gooti arhitektuurist selles regoonis.
Vana Sé Catedral de Silves on ehitatud XIII sajandil. atedraali põrandal on Ladina risti kuju. Kõige tähelepanuväärsemad vaatamisväärsused on punasest liivakivist kujutised, olm kabelit ja võlvitud laed , mis on kaunistatud Avisi dünastia vappidega.
Lagoses ei tohiks jätta külastamata Igreja de Santo António kirikut. Sissepääs kirikusse on läbi munitsipaalmuuseumi, kus on võimalik külastada tuba huvitava pühakunsti kollektsiooniga. XVII sajandist pärit ühelöövilise kiriku sees asub võrratu grupp nikerdatud puudekoratsioone, sealhulgas peaaltar, seinad ja alumine koor.
Fortaleza de Sagresis on väike Igreja de Nossa Senhora da Graça, mis seisab endise Igreja de Santa Maria kiriku asemel. Selle kiriku asutas pritns Navigaator Henry ning ta hävis Inglismaa piraadi Francis Drake rünnakus. Kirik, mis ehitati XVI sajandil, on eriliselt hinnatud Püha Vincenti kuju ja mõne hauakivi tõttu.

Silvese kindlus
Silvese kindlus, mille ehitasid Almoravidi araablased XI sajandil, on võimas ja imetlusväärne. Kindlus on kauge kaja moslemikunsti uhkusest, peegeldades hiilgust islamitsivilisatsioonis ajast Algarves. ee on ideaalne koht nautimaks tagasivaadet Portugali ajalukku ja samas imelist vaadet üle linna, maapiirkonna ja Arade jõe. Silvese kindlus on klassifitseeritud rahvuslikuks monumendiks aastast 1910 ja on suurim, kõige paremini säilinud ja konserveeritud kindlus Algarves. Silvesel on punased seinad, sest see on ehitatud punasest liivakivist ja kuivanud mudast. Mäetipus asuva kindluse ümber on kaitsevad müürid ja 11 piiramistorni. Uskumatult suur peavärav keskajast on kaitstud kahe torniga ja valvemajaga, mida küll enam ei kasutata, kuid mis püüab iga siseneja pilku. Kindlusemüüride vahelt leiab rahustavaks puhkuseks aia ja maa-alused söögipanipaigad, kuhu saab siseneda väikestest avadest esimesel korrusel. Mauri veepaak , mis on umbes kümme meetrit kõrge ja mille neli võlvlage toetuvad sammastele, ning koerte veepaak ehk 60-meetri sügavune kaev , toovad meelde lood "Tuhande ja ühe öö" raamatust. Legend räägib, et seal võib kuulda äranõiutud maurineiu nuttu, kes veel seniajani nutab oma kallima surma üle kaevu põhjas, kuhu mees end kukutas .
 
Dolmenid ja menhirid , eelajaloolised monumendid
Algarvest leiab eelajaloolisi monumente, mis pakuvad olulise õppetunni meie eelkäijate ajaloost ja kultuurist.
Alcoutimis, Algarve kirdeosas asub rikkalik arheoloogiline pärand, mis ulatub tagasi V sajandisse enne Kristust. Näiteid iidsetest monumentidest on Anta do Curral da Castelhana ja Menir do Lavajo, menhir, mis on 3,14 meetrit pikk. Castelo de Santa Justas on jälgi kindlustatud asustusest ning Laboratos ja Aroeiras on jäljed kaevandusest, mis oli töös 1500 aastat enne Kristust. Anta das Pedras Altas, Monte da Mealha, Anta da Masmorra, Monte das Alcarias de Pedro Guerreiro ja Cachopo külas on leitud neoliitikumi perioodi matusepaiku Tavira maakonnas .
Portimão maakonnas Alcalaris on leitud jäänuseid megaliidi matusetemplitest, dolmenitest ja kesksest asustusest. Nad seisavad seal kui tunnistus esimestest kogukondadest, mis Ribeira da Torre kolmandal aastatuhandel enne Kristust, kattes 10 hektari suuruse ala Ria do Alvorost põhjas kuni Serra de Monchiqueni Mexilhoeira Grande lähedal. Alcalaris asub uurimiskesus, mis aitab esile tuua Algarve eelajalooliste elanike igapäevase elu, kes olid põlluharijad, lambakasvatajad, jahimehed , kalamehed , keraamikud.
Menir de AspradantesVila do Bispos, Menir dos Gregórios Silveses ja Anta da Pedra do Alagar Ameixialis Loulé on teised näited eelajaloolistest monumentidest.

Kabelid ja eraklad
Palverännaku ja pühendumise kohtadena on Algarve kabelid ja eraklad tõmmanud nii usklike kui religioosse arhitektuuri armastajate tähelepanu. Huvitavaid näiteid leiab tervest regioonist.
Alcoutimis asub Ermida de Nossa Senhora da Conceição, mis on ühtlasi pühakunsti muuseum, kus on võimalik imetleda XVI sajandi Manueliini ukseava, XVII sajandi nikerdatud ja kullatud barokkaltarit ja Dom João IV vappi altari kohal.
Taviras asuv Ermida de Santa Ana keskaegne kabel on ümber ehitatud XVIII sajandil ja kaunistatud barokse altariga.
Ermida de Santo Cristo Moncarapachos Olhão piirkonnas on märkimisväärse abeliga, mille kolm maali näitavad Kristuse kannatusi. Ilusa mulje pakub ka XVII sajandi polükroom azulejodega kaetud sein.
Capela de São Lourenço dos Matos, mis on ehitatud XVIII sajandil Almancili linnas, Loulés, on parim näide Algarves azulejode barokk-kunstist. ujundlikud azulejod on erinevates sinistes toonides.
Samuti Loulés asuv Ermida de Nossa Senhora da Piedade on väljastpoolt lihtsa välimusega hoone, kuid seest leiab rokokoo altari ja Neitsi Maarja kuju, mis inspireerib pühendunud usklikke.
Polükroomsed azulejod seintel ja barokne altar Neitsi Maarja kujuga on samuti põhilised vaatamisväärsused Ermida de Nossa Senhora da Guia kabelis Albufeiras.
Raposeira vallas Vila do Bispo asub üks vanimaid kabeleid Algarves, Ermida de Nossa Senhora de Guadalupe. Kabeli kolmnurkse katuseviiluga fassaadil asub pullisilmaga aken ülalpool teravatipulist kaart, mis on mõeldud peaukseks.

Rooma varemed Milreus ja Cerro da Vilas
Algarves mõne kilomeetri augusel Farost, Estói lähedal asuvad rooma aegadest pärit Milreu varemed, samuti Cerro da Vilas Vilamouras. Milreu varemed on tunnistatud rahvuslikuks monumendiks, kujutades endast unagist luksuslikku maavillat, mis XI sajandil loobus paganlikust kombest ja alustas tegutsemist kristliku kirikuna. Paik hüljati X sajandil, kuid XVI sajandi algul alustas uut elu, kui varemetele ehitati uus hoone. Casa Rural das Ruínason praegu külastuskesus, kus näidatakse, kuidas roomlased veetsid oma elu Algarves. Arheoloogiline ompleks esitleb mõisahoonet, farmihooneid, veinipressi, vanni ja templit, mis olid pühendatud veetegevustele. Lisaks sellele leiab kaks mausoleumi ja 22-sambalise peristüüli sisehoovis aia ja veepaagiga. Kõik hooned majas on kaunistatud marmori ja mosaiikmustritega.
Vilamouras asuv luksuslik Rooma villa on varustatud auna, spaa ja kalasoolamispaakidega, mis on pärit I sajandist. Sealseid arheoloogilisi jäänuseid kaunistavad mitmevärvilised mosaiikpõrandada, eeskujulik vannide - ja veesüsteem, mis jookseb läbi aias seisvate kujude. Cerro da Vila külastuskeskus näitab erinevaid aspekte igapäevaelust ja ka gruppi silotorne Islami perioodist ning sadamast Rooma ajast.

Militaararhitetuur Ida-Algarves
Kuigi 1755. aasta maavärin epitsentriga Lissabonis tõi Algarvesse suure hävingu, säilisid siiski paljud kindlused ja kaitserajatised, mis kunagi kaitsesid regiooni. Müürid meenutavad mauride ja keskaja arhitektuuri. Alcoutimi kindlus, mille moslemid vallutasid XIII sajandil, esitleb uhkelt oma torne ja peaaegu ringiujulisi müüre, mille vahelt võib leida väiese muuseumi arheoloogiliste leidude ja vanade hoonete jäänustega.
Edasi lõuna poole jääb Castro Marim Castle, mis seisab vana maurikindluse koha peal. Nelinurksel kindlusel on neli silindrilist torni ja kaks väravat. Vila Real de Santo António ehe on keskaegne kindlus Cacela-a-Velha, mis muudeti moodsaks kindlustuseks XVII sajandil, et täita olulist kaitseülesannet Ria Formosa üle.
Lääne suunas edasi liikudes asub Tavira kindlus, mis kunagi kaitses linna. Maurid ehitasid kindluse kunagise rooma kindluse asemele ja senini on säilinud mõned sektsioonid originaalsest kivimüürist ning võlvkäik nimega Arco da Misericórdia.
Algarve pealinnas Faros on siiani võimalik näha mauride ehitatud müüre, mis kunagi olid osa olulisest sõjalisest kaitserajatisest. Pärast ühendamist linnamüüriga oli kindlus viimane varjupaik linnaindlustuses, mis sisaldas Porta do Mar, Porta do Socorro ja Porta Vila-Adentro väravaid. Pärast maavärinat ja sellejärgseid ülesehitusi on tornid ja kindluse sisemised teed originaaliga võrreldes täiesti muutunud.
Albufeira piirkonnas asub ka Paderne kindlus, mis on kujutatud Portugali lipul , araablaste kants, mis pakub külalistele kena vaadet tornidele, müürijäänustele ja peaväravale.
Korgimuuseum Fábrica do Inglêsis
Korgimuuseum oma püsiväljapanekuga pakub võimalust näha, kuidas korgipuust koorest pudelikorke valmistatake. Kompleks on pühendatud kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele ning tunnistati 2001. aastal Euroopa parimaks tööstusmuuseumiks.
http://www.fabrica-do-ingles.pt/

Sõidud eesliga
Eeslisõidud, mis vaid paar aastakümmet tagasi olid traditsioonilised liikumisvõimalused Algarve elanikele, on praeguseks muutunud turismiatraktsiooniks, pakkudes meeldivaid matku mägede vahel, orgudes ja jõgede ääres, et nautida imeilusat Algarve maastikku. Eeslisõit on privileeg, mis ühendab endas meeldiva sõidu vabas õhus ja lähema tutvusmisvõimaluse loomaga , kelle liik hakkab kahjuks välja surema. Eeslisõitu pakuvad paljud farmid . Eeslid on kuulekad loomad, pakkudes rahulikku ja turvalist sõitu, kuigi sadul võib esialgu harjumatuna tunduda.


Söök ja joogid 
Portugali rannikualad on kuulsad värske kala ja erinevate mereandide poolest. Sisemaal tarbitakse rohkem lihatoite. Populaarne roog on sütel grillitud sardiinid. Räägitakse, et sardiinid on parimad kuudel, mille nimes pole r-tähte ehk siis maist augustini . Piirkonnale tüüpilised on ka piri -piri road (teatud liiki tshillipipar, tähendab suahiili keeles pipar ) – vürtsika tshillikastmega grillkana, sealiha, mereannid vms.
Portugali veinid üllatavad suure valiku ning kõrge kvaliteediga. Hästi maitsvad ja kerged on maa kirdeosa veinipiirkondade vinho verde (e.k. roheline vein) veinid - noored, 8-12º alkoholisisaldusega punased, roosad ja valged, millest viimased on tunnustatud ka väljaspool Portugali. Loomulikult seostub Portugaliga port ehk kangestatud vein, mida on väga palju erinevaid liike ja mis on samuti hinnatud ekspordiartikliks. Kohalikku õlut on mitu sorti ning nad kõik on head janukustutajad.

Transport
Portugalis on hästi välja arendatud raudtee- ja bussivõrk. Algarves on nii linnadevahelised kui linnasisesed bussiliinid. Bussijaamades on saadaval sõiduplaanid. Bussipilet Praia da Rochast Portimasosse maksab u 1.20 €. Bussipeatus on tähistatud sõnaga "Paragem".
Marsruutide ja hindade kohta vt lähemalt: www.eva-transportes.pt
Rongiga saab liikuda nii Algarve suuremate linnade vahel kui sõita teistesse Portugali provintsidesse ja pealinn Lissaboni (Barreiro jaam Tejo jõe lõunakaldal, sealt tuleb praamiga üle jõe sõits, et keskusess pääseda).
Kuurortid

Albufeira
Kunagine rahulik kalurikülake, kus on säilinud kitsas vanalinnatänavad ja valgeks pestud majad, lisaks maaliline rand, kus saab jalutada värvikirevate kaluripaatide vahel, mis on kaunistatud silmade, loomade ja tähtedega. Poode, baare ja restorane on igal nurgal , kuid vanaaegset hõngu leiab iidsest kindlusest, mauride valitsusajast mõne elemendi seni säilitanud hoonetest ja põnevatest kirikutest, nagu São Sebastião.

Faro
Faro on piirkonna pealinn, mida ümbritseb keskaegne linnamüür, mille XVIII sajandist pärineva linnavärava kaudu pääseb vanalinna. Farost leiab suure hulga monumente: rooma-gooti katerdaal, Nossa Senhora da Assuncão klooster renessanssi ajast, São Francisco klooster XVI-XVIII sajandist. Külastada tasub mitut muuseumi: Infante Dom Henrique, etnograafiamuuseum, Ramalho Ortigão ja Antoniano. Kaunid kirikud on São Pedro da Misericórdia ja Nossa Senhora do Carmo. Faro on modernne elav linn, kus on palju kauplusi, häid restorane ja energiline ööelu. Linnal on oma võlu ja värv, millele lisab vürtsi sadam. Ülikoolilinnana elab Faros palju tudengeid, mis hoiab ööelu ärksana. Kõige populaarsem kant on Rua do Prior , Rua Conselheiro Bivar ja Rua Infante Dom Henrique. Tantsuklubidesse ilmub rohkem rahvast kella 23-24 paiku, paljud baarid on avatud hommikuni. Upa Upa kohvik ja baar Rua Conselheiro Bivari tänav 51 meelitab nii turiste kui kohalikke. Ööklubidest on menukas Dux ja Fashion Kaffe. Et Faro pole kuurortlinn, tasub seal peatuda pigem huvist ajaloo vastu ja rannamõnusid nautida mujal.

Lagoa
Lagoa on tuntud veini poolest. Seistes väikesel mäel, on linn ümbritsetud viinamarjaistandustest ja valged majakesed säravad kauguses. Lagoa on väga rahulik linn kontrastina turismikeskustele rannikul. Lähedal asuv Carvoeiro on vana kaluriküla, mis on muutunud populaarseks puhkekeskuseks, kuid veidi on säilinud ka sealsest iidsest kindlusest ja kloostrist. Lagoas asub veepark.

Lagos
Lagose väikelinn asub V sajandist pärit müüride vahel. Seal on mitu võrratut kirikut: São Sebastião ( renessanss ), Santa Maria of Misericórida (XVI-XIX sajand), Santo António (barokk) ja väga vana São João Hermitage (VIII-IX saj). Lagosest leiab kohaliku muuseumi, kuberneripalee, maalilise väikelaevade sadama, kindluse Forte do Pau da Bandeira koos muuseumiga, vana orjaturu ja Eesti vabadussambale sarnase ristiga monumendi. Lagoses on lisaks mitmele kilomeetrite pikkusele rannale väga kaunid rannakaljud, mis eriti päikeseloojangul pakuvad unustamatu elamuse. Linnatänavad on kitsad ja laotud libedatest valgetest kividest, kus jooksevad sees mustrid. Lagoses on hommikuti bussijaama lähedal hoones avatud värske kraamiga kauplejatele turg ja rannapromenaadilt võib tellida laevaekskursiooni.

Portimao
Esiteks sinine meri ja vaikselt randuvad lained. Siis kena kuldne liiv, mida raamivad kaljud ja kivid . Portimaos on kosmopoliitne atmosfäär. Lisaks rannapuhkusele on Portimaol muudki pakkuda: rikkalik pärand ajaloolisi monumente, igikestev ilu Ria de Alvoris, hoolitsetud põldude võlu ning maastikud männipuude ja metslilledega. Mägedele jalutades võib imetleda Algarvet uuest küljest. Kalurikülas tasub külastada Meie ema kirikut XIV sajandist,Colegio kirikut XVII sajandist ja raekoda. Eeslinnas asub rand Praia da Rocha Püha Catarina de Ribamari kindlusega ja Abicada rooma varemed. Populaarsed käsitöötooted kaasa ostmiseks on rookorvid, matid ja korvid palmilehtedest ning palju muid looduslikke tooteid.
Tavira
Oma kutsuvate pikkade randade, tüüpiliste katuste ja korstnatega pakub see maaliline linn kaunist vaadet üle Gilão jõe ja Rooma silla. Külastada tasub Santa Maria do Castelo (XIII-XVIII saj), Misericórdia (renessanss), Nossa Senhora das Ondase (XVII saj), São José (gooti ja manueliidi aja kaunistused), São Paulo ja Carmo (XVII-XVIII saj) kirikuid. Travessa de Dona Britesist leiab ilusaid keskaegseid maju gooti akende ja portaalidega. eslinnas asub väike külake Luz renessanssi kirikuga, mis on olnud sajandeid palverännaku sihtkoht.

Vilamoura
Paljud Algarve kuurortid on kasvanud pigem kaootilises stiilis ümber juba eksisteeriva linna või küla. Vilamoura mitte, sest see on modernne, spetsiaalselt ehitatud kuurort, kus kõik on planeeritud meeldivaks stressivabaks puhkuseks.
RELIGIOON
Portugal oli sügavalt katolik . Vaid umbes üks kolmandik elanikkonnast osales massi üritustest ja võttis sakramentidest regulaarselt osa, kuid peaaegu kõik Portugali inimesed soovisid saada ristitud ja abiellusid kirikus.
Portugal oli roomakatoliku usku mitte ainult religioosses mõttes, vaid ka sotsiaalselt ja kultuuriliselt. Paljud Portugali puhkusepaketid ja festivalid olid religioosset päritolu ja riigi moraalne ja juriidiline kirjeldus oli saadud roomakatolikust ettekirjutusest. Haridus-ja tervishoiusüsteem olid pikalt kiriku säilitada, ja kui hoonet, silda või maanteed avati, õnnistati see vaimulikkonna poolt. Seega, kuigi kirik ja riik olid formaalselt lahus, ei olnud täielik eraldatus võimalik.
Ajalugu
Vastavalt Afonso Henriques (R. 1139-85), esimene Portugali kuningas ja Portugali riigi asutaja,olid kirik ja riik vastastikku kasulikult koostöös. Et kindlustada paavsti tunnustust oma maale deklareeris Afonso Portugali paavstist sõltuvaks. Kuningas leidis, et kirik on kasulik liitlane , kui ta sõitis Mauriti poole lõuna ja läbi Portugali territooriumi. Kirik sai riigi suurimaks maaomanikuks ja selle võimsus Aadli käes. Aga Afonso kinnitas oma ülemvõimu üle kiriku.
Kuigi suhted Portugali riigi ja katoliku kiriku vahel olid üldiselt stabiilsed, siis nende suhteline võimsus oli kõikunud. Aasta kolmeteistkümnendal sajandil ja neljateistkümnenda sajandil kirikus oli nii rikkust ja võimu, millest tuleneb tema roll Portugali natsiolasismis.
Aastal 1497, mis kajastab sündmusi, mis toimusid viis aastat tagasi Hispaanias, Portugalis väljasaadetud juutide ja ülejäänud Mauritega. Aastal 1536 paavst andis kuningas João III (r.1521-57) loa kehtestada inkvisitsioon Portugalis jõustada puhtuse usus. Riigi ajalugu on olnud üsna tolerantne , kuid nüüd on õigeusk ja sallimatus valitsevad. Jesuiitide haridus muudeti tasuliseks.
Kui XVIII sajandil, tunne oli tugev. Marquês de Pombal (r.1750-77) saadeti jesuiitidele appi aastal 1759, katkesid suhted Roomaga, ja ta esitas hariduse alusel riigi kontrolli alla. Pombal lõpuks eemaldatud tema asukohast, ja paljud tema reformidi jäid tegemata, kuid anticlericalism jäi kehtima Portugali ühiskonnas. Aastal 1821 Inkvisitsioon kaotati, vaimulikud ordud olid keelatud, ja kirik kaotas palju oma vara. Suhted riigi ja kiriku vahel paranesid aasta teisel poolel XIX sajandil, kuid uue laine anticlericalism väljus loomine Esimese Vabariigi 1910. Mitte ainult olid kiriku omadused kinni ja haridus secularized, kuid Vabariigi läks nii kaugele, et keelati kiriku kellade helistamine . Need radikaalsed sammud antagonized palju sügavalt usklik portugali, kulus Vabariigi rahva toetus, ning sillutas teed selle kukutamiseks ja luoodi konservatiivne parempoolne režiim.
Portugallased on valdavalt roomakatoliiklased, kuid Portugali põhiseadus tagab
usuvabaduse,mille tulemusel on Portugalis ka terve rida erinevaid usukogukondi:
kristlased (erinevad protestantlikud kogukonnad ja õigeusklikud), moslemid, hindud,
budistid, juudid jne. Mandri-Portugalis asuv Fátima on maailma üks suurimaid
roomakatoliku pühamuid. Umbes 95% rahvastikust on rooma-katoliku usku. Riigis on säilinud ohtralt usulisi traditsioone, samuti on paljude pühakute päevad riiklikud pühad. Fatima pühapaik, mida külastas ka paavst Johannes Paulus II, on katoliikliku maailma üks tähtsamaid palverännakute sihtkohti.
KATOLIK USK
Katoliku kiriku katekismus on tulemus väga ulatuslikust koostööst; seda valmistati üle kuue aasta, mis oli täis pingelist tööd... Projektiks oli ulatuslik konsultatsioon katoliku piiskoppide , nende piiskopkonna konverentsi ja teoloogilise institutsioonide kaudu. Tervikuna sellele sai osaks laialdane soositud vastuvõtt piiskopkonna poolt. Võib öelda, et see katekismus on kogu piiskopkonna ja katoliku kiriku koostöö tulemus... nii paljude häälte harmoonia tõeliselt rõhutab seda, mida võib nimetada usu „sümfooniaks“.
Traditsioon võrdne Pühakirjaga
80 Püha traditsioon ja püha Pühakiri on lähedalt seotud teineteisega ja suhtlevad omavahel.
82 Selle tulemusena Kirik, kellele Ilmutuse edastus ja tõlgendamine on usaldatud, „ei ammuta selle kindlust kõikide avaldatud tõdede kohta ainult Pühakirjast. Pühakiri ja traditsioon mõlemad peavad olema vastu võetud ja austatud võrdsete pühendumise ja austuse mõtteavaldustega.
100 Jumala Sõna tõlgendamise ülesanne on usaldatud ainuüksi Kiriku võimudele, milleks on paavst ja tema piiskopid.
Paavsti ülemvõim
882 Paavst, Rooma piiskop ja Peetruse järglane, „on lakkamatu ja nähtav ühtsuse allikas ja rajaja piiskoppide ja kogu ustavate seltskonna vahel.“ „Rooma ülempreestril, tema Kristuse vikaari ameti tõttu ja kui kogu Kiriku pastor , on ülim ja ülemaailmne võim üle kogu Kiriku; võim, mida võib alati praktiseerida takistamatult.“
891 Rooma ülempreester, piiskoppide kollaaž pea, naudib seda eksimatus oma ameti väärtustega kui kõigi ustavate ülim pastor ja õpetaja – kes kuulutab lõpliku doktriini juurde kuuluvuse usule või moraalile...Kirikule tõotatud eksimatus on samuti olemas piiskopide ihus , koos Peetruse järglasega, mil nad praktiseerivad ülimat magisteeriumi“ üle kõige Piiskopkonna nõukogus...See eksimatus ulatub nii kaugele kui jumaliku Ilmutuse talletus ise.
Maarja, patuta, igavene neitsi, Jumala ema, taevaskuninganna, kaaslunastaja Kristusega
491 Läbi sajandite Kirik on muutunud veel teadlikumaks, et Maarja, „täis armu “ Jumala läbi, oli lunastatud tema viljastumise hetkest. Seda puhta eostamise dogma tunnistabki, nagu paavst Pius IX kuulutas seda 1854. aastal.
494 ...Nagu Püha Irenaeus ütleb: „Olles sõnakuulelik, sai ta oma lunastuse põhjuseks ja kogu inimrassile.“...
495 ...Kirik tunnistab , et Maarja on tõesti „Jumala Ema“
508 Alates Eeva langemisest, Jumal valis Neitsi Maarja olema oma Poja ema. „Täis armu,“ Maarja on „kõige võrratum lunastuse vili“: tema viljastumise esimesest momendist oli ta täielikut säästetud algse patu plekkidest ja ta jäi puhtaks kõigist isiklikest pattudes oma elu jooksul.
964 Maarja roll Kirikus on lahutamatu tema ühenduse tõttu Kristusega ja voolab otse sellest. „See ema liit Pojaga lunastustöös on ilmnenud Kristuse neitsist eostumisest kuni tema surmani“; see ilmnes tema kannatuste tunnil... taludes oma ainsa Pojaga tema pingelist kannatust, ühinedes tema ohvriga oma ema südames ja armastavalt nõustudes selle ohvri ohverdusega, mis temast sündinud...
966 „Pärispatuta Jumalaema , igavene Neitsi Maarja, olles jõudnud oma maise elu lõppu, võeti ihu ja hingega taevasesse kirkusse ja ülendati Issanda poolt Kuningannaks kõikide asjade üle, et sa võiks olla veel täielikumalt ühtinud oma Pojaga...“. „Sünnitades sa säilitad oma neitsilikkuse...Sa eostasid elava Jumala ja sinu palved vabastavad meie hinged surmast.“
968 „Täiesti erakordsel viisil ta tegi kaasa oma kuulekuse, usu, lootuse ja kaastundega Päästja üleloomulikku hingede taastamise tööd. Selle tõttu on ta meile ema.“
969 „Minnes taevasse, ta ei pannud kõrvale selle päästva töö, vaid tema mitmekordne sekkumine jätkub, et tuua meile igavese lunastuse and... Seetõttu palvetab kirik tema poole ka tiitlitega Eestkostja , Abistaja , Heategija ja Vahendaja .
Roosipärg ja Maarja palved
971 „Kiriku pühendumine Õnnistatud Neitsile on tõeliselt omane kristlikus teenistuses.“ Kirik õiglaselt austab „Õnnistatud Neitsit erilise pühendusega...“ Liturgilised pidustused, mis pühendatud Jumalaemale ja Maarja palve , nagu roosipärg, väljendavad seda pühendumist Neitsi Maarjale .
Lunastuse täius ainult katoliku kiriku kaudu
Teine Vatikani Nõukogu eeskiri rõhutab: „Ainult läbi Kristuse Katoliku Kiriku, mis on ülemaailmne abi lunastuse suunas, on võimalik saada lunastuse täielikud vahendid. Me usume, et üksnes apostlite kogule, mille ülemaks on Peetrus, usaldas Issand Uue Lepingu kõik õnnistused, et rajada maa peal üksainus Kristuse Ihu, millega peaksid täielikult ühinema kõik need, kes juba mingil viisil kuuluvad Jumala rahva hulka.“
846 Traditsiooniliselt on katoliiklased õpetanud, et kirik on pääsemiseks hädavajalik. See uskumus rajaneb nii pühakirja kui ka kirikupärimuse õpetusel. Me usume, et Jeesus on kohalolev oma ihus, kirikus, ning et ta on ainus Vahendaja ja ainus tee pääsemisele.
Kogu arm tuleb läbi katoliku kiriku
819 Kirik õpetab, et rooma-katoliku kirikus võib leida Jeesus Kristuse tõe ja armu täiuse: Kuna üksnes Kristuse katoliikliku kiriku kaudu, mis on kõikehõlmav õndsusvahend, võib saavutada õndsusvahendite täiuse.
834 Mõned kirikud on täielikult katoliiklikud oma ühtsuse tõttu teineteisega.
Ei mingit kristlikku ühtsust katoliku kirikuta
820 Kristus annetas ühtsuse oma kogudusele algusest saati. See ühtsus, me usume, et on elav katoliku kirikus, midagi mida ta ei suuda kunagi kaotada...Soov taastada kõikide kristlaste ühtsus on Kristuse and ja Püha Vaimu kutsumus.
Lunastus kaasab moslemeid
841 Kirik hindab kõrgelt ka moslemeid, kes kummardavad ainsat ja halastavat Jumalat. Moslemid ei tunnista Jeesus Kristuse jumalikkust, ent nad austavad teda kui suurt prohvetit, samuti austavad nad tema ema Maarjat . Ühes kristlastega ootavad nemadki kohtumõistmise päeva ja ülestõusmist, peavad au sees moraalselt õiget eluviisi ning kummardavad Jumalat palvetades, almuseid jagades ja paastudes. Kirikukogu sedastas, et kristlaste ja moslemite ajaloos on olnud konflikte ja vaenu, kuid nüüd kutsub kirik üles koostööle. Kõiki julgustatakse minevikku unustama ning siiralt vastastikuse mõistmise poole püüdlema. Kirikukogu soovitab moslemitel ja kristlastel töötada ühiselt sotsiaalse õigluse, kõlbeliste väärtuste ning rahu ja vabaduse heaks.
Surnute palved
956 Pühakute austamine on traditsiooniline vahend pühaduse saavutamiseks. Me austame neid mehi ja naisi. Me ei palveta pühakute poole, nagu oleksid nad Jumal. Me palume, et nad kostaksid meie eest taevase Isa ees. Nemad elavad sügavas, isiklikus, armastavas suhtes Jumalaga ; nad on tõestanud oma sõprust väljapaistvalt heade tegudega oma ajalikus elus. Me palume, et pühakud – iseäranis need, kes meile eriliselt lähedased tunduvad – oleksid ka meie sõbrad. Me palume, et need kangelased viiksid meie palved Isa ette.
Palved surnu pärast
958 Doktriin pühade osadusest tuleneb meie usust, et kristlastena oleme me ühe perekonnana tihedalt omavahel seotud Jeesus Kristuse Vaimus . Armastuse side muudab meid üheks. Teatud mõttes on kõik Jumala rahva hulka kuuluvad inimesed üksteisest sõltuvad. Meie, kes me veel siin maa peal elame, sõltume meiega Issanda sõpruses ühendatud kristlike vendade ja õdede palvetest ja headest tegudest. Me usume ka, et palved, mis me ohverdame siit ilmast lahkunud vendade ja õdede eest, kes viibivad puhastustules, on väärtuslikud.
Patukahetsus lunastuseks on vajalik
980 Kristus andis kirikule meelevalla patte andeks anda ristimise sakramendi läbi, kuid ta andis kirikule ka väe anda andeks meie inimlikust nõrkusest põhjustatud patud, mis on sooritatud pärast ristimist. Kõige raskemat laadi patt on surmapatt. Surmapatt on tõsine süütegu, mis on sooritatud teadlikult ja nõusolekuga; see katkestab meie suhte Jumalaga ja kristliku kogukonnaga. Kui aga inimene kahetseb, siis pakub kirik niisuguse patu andeksandmist Kristuse nimel meeleparanduse sakramendi läbi (tuntud ka kui lepitus ja piht).
Kirik võib anda patud andeks
982 Pole pattu, mida kirik ei suudaks andestada....Kristus, kes suri kõikide inimeste eest, soovib, et tema kiriku andestamise väravad peaksid alati olema avatud igaühele, kes pöördub patust.
Puhastustuli
1030 Sel doktriinil on mõte. Surres kohtame me Jumala lõpmatut armastust. Et seda ülimalt armastavat Jumalat vastu võtta, peame lahti saama kõigest ebatäiuslikkusest ja kahtlustest, et saaksime Jumalat täielikult armastada . Puhastustuli on meie pääsemine surmast ellu. Me läheme läbi Jumala armastuse tule, mis võimaldab meil ülipüha Jumalat avatud südamega täielikult vastu võtta. Puhastustuli on vajalik seetõttu, et, nagu Ilmutusraamat õpetab, üksnes puhas inimene võib taevasse pääseda.
1031 Kirik õpetab puhastustule olemasolu, see tähendab äravalitutue lõplikku puhastust enne viimset kohtumõistmist. Puhastada on vaja andeksantavatest pattudest ja patukaristusest, mis on alles jäänud surmahetkel. See puhastumine võib toimuda ka siinses elus, kui me pidevalt suretame enesearmastust ning vabaneme patust ja eneseuhkusest.
Hoolivus ja head teod surnutele
1032 Kirik on algusest peale austanud surnute mälestamist ja pakkunud eestpalveid meile, et need kes puhastatud , võiksid saavutada õndsaks tegeva nägemuse Jumalast. Kirik samuti soovitab almuseandmist, hoolivust ja patukahetsust enda peale võetuna surnute kasuks.
Väikelapsed sünnivad uuesti ristimise kaudu
1250 Sündides langenud inimese loomusega ja algse patuga, lapsed samuti vajavad uuesti sündi ristimises, et olla vabastatud pimeduse väe käest ja et tuua neid Jumala laste riiki... Kogudus peab alati olema valmis aitama neid, kes Kristust vajavad, ning toetama kõikide ristitute usku pärast ristimist. See kehtib iseäranis laste kohta, keda ristitakse kiriku usus.
Missa ehk Kristuse taasohverdamine
1414 Armulaud on ohver. Kirik toob ohvri hüvituseks elavate ja surnud inimeste pattude eest. Selle vahendusel saame Jumalalt vaimseid ja ajalikke hüvesid.
1365 Katoliiklased usuvad, et missa on ohverdus, mille meie Issand seadis Viimsel Õhtusöömaajal. Missa kujutab Kristuse ohverdust ristil. Issanda vere valamine Kolgatal oli ülim märk tema armastusest meie vastu.
1367 Armulaud muudab kohalolevaks Kristuse ristiohvri, meenutades ja ellu rakendades selle vilju Kristuse ihu liikmete jaoks. Kristus, kes armulauas veretult ohverdatakse, on seesama Kristus, kes suri meie pattude eest.
Missa on leiva ja veini muutumine Kristuse enda ihuks
1376 Seda Kristuse kohalolekut konsekreeritud armulauaelementides, leiva ja veini kujul, nimetatakse “tõeliseks kohalolekuks.” See ei tähenda, et meie Issand ei ole kohalolev mõnel muul viisil; pigem rõhutab see tema kõige täielikumat ligiolu armulauas. Nimelt armulauas teeb Jeesus Kristus – Jumal ja inimene – end meile täielikult ja tervenisti kohalolevaks, see tähendab, substantsiaalselt kohalolevaks.
1413 See, kuidas Jeesus on kohal konsekreeritud leivas ja veinis, on müsteerium. Mõiste transsubstantsiatsioon väljendab seda, et konsekratsiooni ajal muutuvad leiva ja veini reaalsus (substants) Jeesuse reaalsuseks – tema ülestõusnud, kirgastatud ihuks ja vereks. Issand on täielikult ja tervikuna kohalolev mõlemas armulauaelemendis alates konsekratsiooni hetkest niikaua kuni armulauaelemendid olelevad.
1374 Usk, mis on Püha Vaimu and, võimaldab katoliiklastel uskuda aukartustäratavat tõde, et armulauas “sisaldub meie Issand Jeesus Kristuse ihu ja veri , ühes tema hinge ja jumalikkusega ning seetõttu kogu Kristus tõeliselt, tegelikult ja substantsiaalselt“.
Preestritel on vägi muuta vein ja leib Kristuseks
1375 Kristus saab selles sakramendis kohal olevaks leiva ja veini muutmisega Kristuse ihuks ja vereks...Preester, Kristuse rollis, kuulutab neid sõnu, kuid nende vägi ja arm on Jumala oma. See on minu ihu, ta ütleb. See sõna muudab ohverdatavad asjad...Õnnistuse vägi valitseb selle loomuse üle, kuna õnnistav loomus ise on muutunud.
Missat juhitakse osaduses surnutega
1370 ....Olles osaduses ja mälestades Õnnistatud Neitsi Maarjat ja kõiki pühakuid, Kirik ohverdab armulauaohvri.
Missa elemendid peavad olema kummardatud ja kantud rongkäigul
1418 Kuna meie Issanda kohalolek konsekreeritud elementides on kestev, peab ta olema austatud kirglikul teenistusel.
1378 Armulaua kummardamine . Missa liturgias me rõhutame oma usku Kristuse tõelise kohalolekuga leiva osakeste ja veini all, teiste viisid seas, nõtkutades põlvi või kummardades sügavalt, mis on märk Issanda jumaldamisest... kandes neid rongkäikudel, näidates neid ustavate pühalikule austusele.
Kõik patud tuleb tunnistada preestrile
1493 Kui keegi soovib omandada lepitust Jumalaga ja Kirikuga, peab ta tunnistama preestrile kõik tunnustamata patud, mis talle meenuvad, olles enne põhjalikult uurinud oma südametunnistust. Andestavate vigade tunnistamine on karmilt soovitatud Kiriku poolt.
1456 Pihtimine on inimese hingele hea. See aitab meil pattudele vastu seista ja nende eest vastutust kanda. Nende väljaütlemine Jumala esindajale on konkreetne märk sellest, et me oleme need omaks võtnud ja kahetseme neid siiralt ning oleme valmis neid heastama. Kirik kohustab meid pihtima kõiki surmapatte, millest me täiesti teadlikud oleme. Me peame pihtima vähemalt kord aastas või enne kui võtame vastu püha armulauda – mis nõuab, et inimene viibiks armuseisundis.
1497 Katoliiklaste jaoks on isiklik ja täielik pihtimine, millele järgneb absolutsioon, tavaline viis leida lepitus Jumala ja kirikuga. Just sel viisil on Jeesus otsustanud kuulutada oma armastavat andestust igale patusele inimesele isiklikult.
Pattude andestamine ja põgenemine puhastustulest hoolivuse kaudu
1471 Kiriku õpetus seostab lepitusesakramendi indulgentside doktriini ja praktikaga. Indulgents kustutab osaliselt või täielikult ajaliku karistuse juba andeksantud pattude eest. Kirik kuulutab, et teatavatel kindlaksmääratud palvetel või tegudel on eriline väärtus, kuna neil on osa vaimsetest hüvedest, mis Jeesus Kristus on pälvinud, ja pühakute headest tegudest. See vaimne armude varasalv, mida kõikide liikmete vahel jagatakse, rõhutab Kristuse ihu erinevate liikmete hoolt ja armastust üksteise suhtes.
1478 Palved, patukahetsusteod, halastava armastuse teod, oma igapäevase risti kandmine – kõik see aitab isekusest puhastuda. Kirik on abiks, pakkudes meile indulgentse, see tähendab, jagades vaimset varandust, mille Kristus ja pühakud (eriti meie Püha Ema) on kogunud . Tänu seesugusele armastuse jagamisele Kristuse ihu liikmete vahel toetab ühe inimese pühadus teisi. Kirikul on meelevald neid indulgentse anda tänu Jeesuse antud “kinnisidumise ja lahtipäästmise” väele.
1479 Ühtlasi võime aidata puhastustules viibijaid, nende eest indulgentse taotledes. Kiriku poolt heakskiidetud palvete lugemisega ja tegudega saame aidata oma lahkunud õdedel ja vendadel indulgentse pälvida, kustutades sel moel osa ajalikust karistusest , mida nad maises elus tehtud pattude eest kandma peavad.
Lunastus „Pühakute“ heade tegude kaudu
1475 Selles imelises vahetuses ühe pühadus toob teisele kasu...
Kuna sellise pühakutega osadusega otsitakse abi, lubab see kahetseval patusel olla enam kiirelt ja efektiivselt puhastatud patu karistusest.
1476 Samuti me nimetame neid vaimseid pühakute osaduse varandust Kiriku varaaidaks...
1477 Varaait sisaldab samuti Õnnistatud Neitsi Maarja häid tegusid ja palveid. Need on tõesti suured, mõõtmatud ja isegi endisaegsed oma väärtustes Jumala ees. Varaaidas samuti on kõigi pühakute head teod ja palved...niiviisi nad said oma pääste ja samal ajal tegid koostööd oma vendade päästmisega.
Reliikviate austamine
1674 Peale sakramentse liturgia ja sakramentide, katekismust peab olema arvestatud kui jumalakartlikkuse vormi ja populaarset pühendumist ustavate hulgas...nagu näiteks reliikviate austamine, kalmistute külastamine, palverännakud, rongkäigud, risti asetamised, religioossed tantsud, palvehelmed, ripatsid jne.
Kujude austamine
2131 Seitsmes oikumeeniline nõukogu võttis Nizzas vastu Kristuse, samuti ka Jumala Ema, inglite ja muude pühakute kujude austamise. Saades lihaks, Jumala Poeg tutvustas uut kujude „majandamist“.
MOSLEMID- ISLAM
Islam (araabia keeles الإسلام (islām) 'alistumine [ Allahi tahtele]' sõnast aslama 'allutab end') on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse.
Tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat (muslimit ehk moslemit) ja see arv kasvab jõudsalt: islam on kõige kiiremini kasvav religioon tänapäeva maailmas. Keskset usuorganisatsiooni islamil ei ole, toimivad traditsioonitruudus, autoriteedid ja vaimuliku hariduse süsteem.
Allah
"Allah" on nimi, mida muslimid kasutavad kõrgeima olendi – Jumala kohta. Allah on loonud kõik olemasoleva ja valitseb kõike olemasolevat . Kõigi muslimite usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele.
Prohvetid
Allah on inimestele oma tahet kuulutanud prohvetite suu läbi, keda ta on maailma läkitanud kokku 124 000. Viimane neist oli Muhamed , kes saadeti jutlustama sama sõnumit nagu kristluse prohvet Jeesus ja judaismi prohvet Mooses (ning võib-olla ka zoroastrismi ja teiste vanaaja religioonide prohvetid).
Peale Muhammadi, Moosese ja Jeesuse on Koraanis mainitud prohvetite seas veel näiteks Aabraham , Ismael, Iisak , Jaakob, Taavet ja Ristija Johannes.
Muhammad ja islami tekkimine
Islam ehk islamiusk on aabrahamlik monoteistlik religioon, mis tekkis 7. sajandil Koraani nime all tuntud religioossest tekstist, mis selle pooldajad usuvad olevat ilmutatud prohvet Muhammadile (Muhamedile). Islami järgijaid nimetatakse muslimiteks ehk moslemiteks.
Pühad tekstid
Muslimid usuvad, et Koraan ilmutati Muhammadile, kui Allah (Jumal) saatis ingli dikteerima talle ilmutusi. Muhammad kandis need oma kaaslastele ette. Paljud neist olevat need ilmutused meelde jätnud ning kirjutanud need üles. Islami pärimuse järgi oli Muhammad ise kirjaoskamatu. Hiljem kogusid Muhammadi kaaslased ja järgijad need ilmutused kokku raamatuks.
Esimese ilmutuse sai Muhamed 610. aastal; järgneva 23 aasta jooksul sai prohvet kokku 114 ilmutust ehk suurat, millest koosnebki Koraan (Qur'an). Esimesed 86 suurat sai Muhamed Mekas - need on müstilisemad ja lühemad ning käsitlevad Allahi jumalikkust ja paganluse ohtusid. Ülejäänud 28 suurat ilmutati Mediinas - need olid pikemad ja jutustavamad, pühendatud peamiselt usuelu korraldusele, õpetustele sõdadest, poliitikast , perekonnakorraldusest jne. Legend räägib, et Mediinas võttis Muhamed vastu ka nn "Saatanlikud värsid".
Lisaks Koraanile on islamile oluline tekstide kogumik ahadith.
Islami viis sammast
Nn islami viis sammast on islami usu viis alustala, milles muslimid oma usku väljendavad. Nendeks on:
Usutunnistus (Shahādah ehk šahada)
Palvus (Şalāh ehk salat )
Annetamine (Zakāh ehk zakat )
Paast (Şawm ehk saum )
Palverännak (Hajj ehk hadž)
Islami usukombed
Palvetamine
Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg . Palvuse kellaajad üle maailma on sellised ,et 24 tundi ööpäevas on koguaeg palvused. Võib palvetada ka väljaspool antud aega ,aga on uskumus ,et õigel ajal loetud palved täituvad suurema tõenäosusega. Eelnevalt tuleb nägu ja käsi pesta puhta voolava vee, või kui seda pole siis liivaga. Käte ja näo pesemiseks on reeglid ja kindlad normid. On paika pandud kumba kätt pestakse esimesena (käed tehakse märjaks kuni küünarnukkideni) ja mitu korda peab oma kaelale, näole ja juustele vett peale panema . Enamikul juhtudel pestakse ka jalad. Pärast sugulist vahekorda peab peale näo ja käte pesema kindlasti ära ka ülejäänud keha. Palvus peab toimuma puhtas paigas, mis peab olema pühakoda või võib ka piirduda palvevaibaga. Palvuse ajal ei kanta jalatseid. Naiste puhul on kindel reegel ,et palvuse ajal peavad nende juuksed olema kaetud.Palvus seisneb erinevas hulgas palve kummardustes mille käigus loetakse usutunnistust ja palutakse õnnistust prohvetitele ja kõigile moslemitele .
Palvekohad
Mošee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ning jutlusi kuulamas. Tihti on mošeel kuppelkatus ning pühamu kompleksi kuulub kõrge torn minarett , kust moslemeid palvetama kutsutakse(Enamasti on tornid valgustatud roheliste tuledega ). Mošees ei tohi olla pilte ega skulptuure; pühakoda võib olla kaunistatud mustrite või väljakirjutustega Koraanist . Mošeesse peab sisenema paljajalu .Mošees on vähe mööblit, kuna palvetatakse põrandal palvemattidel. Tihti asub mošee õuel purskkaev või vähemalt koht, kus on pesemise tarbeks vett.
Vaimulikud
Palveesemed
Olulised moslemite palveesemed on muuhulgas :
Tigiya - meessoost moslemitele heegeldatud peakate.
A'baia - moslemimeeste riietusese.
Musalla - palvevaip või lihtsalt piirkond, mis võimaldab moslemitele puhta koha palvetamiseks.
Islami pühad
Islamiseaduse järgi on ette kirjutatud vaid kaks püha:
Eid ul Fitr (1. Sawwal) - Märgistab paastukuu ramadaani lõppu; on islamimaades üldrahvalik püha.
‘Īd al-Aḑḩā (10. Dhul-Hijja) - Märgistab püha palverännaku hadži lõppu. Tähistatakse nende poolt, kes palverännakust osa võtsid ja teiste moslemite poolt, kes ei sooritanud palverändu.
Ent mõned moslemid tähistavad (kuid mida islamiseadus ei näe ette) veel mitmeid teisigi päevi nagu näiteks:
Al-Hijra (1. Muharram) - Mälestab hidžrat (hijra) 622. aastal, mil prohvet Muhamed lahkus Mekast Mediinasse.
Ashura (10. Muharram) - Eriti šiiidid mälestavad sel päeval Husseini, Muhamedi lapselapse märtrisurma 680. aastal.
Milad un Nabi (12. Rabi) - Järelemõtlemisaeg Muhamedi ja tema elusündmuste üle.
Lailat al Miraj (27. Rajab) - Tähistab Muhamedi legendaarset sõitu tiivulise olendi Buraqi seljas Jeruusalemma, kust ta tõusis taevasse ja kohtus varasemate prohvetite ning lõpuks ka Allahi endaga.
Lailat al Qadr (27. Ramadan) - Mälestatakse ööd, mil Allah saatis Muhamedile esimesed ilmutused Koraanist.
Õpetuse alused
Islamiusu järgi on kõik prohvetid oma rahvale edukalt õpetanud üht ja sama õpetust, et Jumal on ainus (monoteism). Ent minevikus on hilisemad põlvkonnad islami õpetust moonutanud ning ilmutatud pühakirja rikkunud, nii et oli põhjust saata uus saadik. Muslimid usuvad, et Muhammad oli viimane prohvet pikas prohvetite reas. Nemad on võtnud tema sõnumit püha usaldusena ning hoolikalt jälginud, et sõnumit antaks edasi nii, et seda usaldust ei reedetaks. Kuigi muslimid püüavad teha kõik, et Koraani kaitsta ja austada, usuvad nad, et Koraan on tervena säilinud ja jääb alatiseks muutmatuks mitte nende eneste pingutuste läbi, vaid Jumala armust.
Sõna "islam" on pärit samast juurest sõnaga salam 'rahu'. Sõna muslim on samuti samast juurest ning tähendab '(Allahi) vasalli' ja ('(Allahile) alistunut'). Muslimid peavad ustavust Allahile auväärseks. Ustavus tähendab Allahi eesmärkide teenimist kõrgematena omaenda isiklikest eesmärkidest.
Islami levik
Islamiusuliste osakaal riikide rahvastikus
Tänapäeval on islam suurusest teine religioon maailmas.
Aafrikas ja Aasias, eriti aga Lähis-Idas, on islam juhtivaks usundiks paljudes riikides. Arvestataval hulgal moslemeid elab ka mitmetes Euroopa riikides, samuti Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ka Hiinas ja Indias moodustavad islamiusulised küllaltki suure osa rahvastikust.
Suurimad moslemi kogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis.
Enamuse elanikkonnast moodustavad moslemid Afganistanis, Albaanias, Alžeerias, Egiptuses, Iraanis, Iraagis , Jordaanias, Liibüas, Malaisias, Maldiividel, Nigeerias, Palestiina territooriumil, Saudi Araabias, Somaalias, Sudaanis, Süürias, Türgis, ja Usbekistanis.
Islami sektid
Umbes 90% moslemistest on sunna sekti kuuluvad sunniidid ; 10% šiia sekti kuuluvad šiiidid.
Sunniitide ja šiiitide vahelise lõhe põhjustas juba islami algaegadel Muhamedi poliitiline pärand. Nimelt ei jätnud Muhamed peale oma surma maha juhatusi, kuidas talle järglast valida. Üks, suurem moslemite grupp valis järgmiseks islamiriigi juhiks - kaliifiks - prohveti lähedase sõbra Abū Bakri. Teine, väiksem rühm aga arvas , et Muhamedi järglaseks peaks saama tema väimees ‘Alī ibn Abī Tālib. Abū Bakri toetajatest said sunniidid, Ali toetajatest šiiidid.
Islam ja teised religioonid
Islamis on mõjutusi muinasaraabia usundist, juutlusest ja kristlusest . Näiteks on üle võetud araabia rahvalik usk kõrbevaimudesse — džinnidesse, samuti oli Mekas asuv Kaaba tempel palverännukohaks juba enne islami teket.
Juutluse ja kristlusega on sarnane eshatoloogia (õpetus viimsetest asjadest). Juutlusest ja kristlusest on pärit islami varasemad prohvetid — Aadam, Noa, Aabraham, Iisak, Joosep , Mooses, Eelija, Ristija Johannes ja Jeesus. Kuna juutlus, kristlus ja islam on omavahel tihedalt seotud ja kõigi pärimustes on oluline esiisa Aabraham, siis nimetatakse neid kolme usundit aabrahamlikeks religioonideks.
HINDUISM
Hinduism on Indias ja Indiast levinud usund , üks dharmalikest religioonidest budismi, džainismi ja sikhismi kõrval. Hinduismi võib pidada ka usundite kogumiks, sest ta sisaldab erinevaid jumala- ja lunastusekäsitlusi. Hinduismi järgijaid nimetatakse hinduistideks või ka hindudeks. Hinduism on tugevasti seotud India kultuuri, ajaloo ja elulaadiga. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon.
Hinduismil on maailmas umbes miljard järgijat. Ta on järgijate arvult kolmas usund maailmas. Indias on umbes 80% protsenti elanikkonnast hinduistid. Suured hinduistide kogukonnad on Nepaalis, Bangladeshis, Indoneesias, Malaisias, Tais , Sri Lankal , Pakistanis jm. Alates Briti ülemvõimust Indias on hinduism tuttavaks saanud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Migratsiooni tõttu on hinduistlikke templeid rajatud paljudes maades. Hinduismi ajalooline ja kultuuriline mõju ulatub Kesk-Aasiast kuni Indoneesiani ja Filipiinideni.
Hinduism on väga salliv : ainus nõue on tunnistada veedade autoriteeti. Hinduismis on neli suunda või omaette religiooni: višnuism, šivaism, šaktism ja smartism ning kuus koolkonda : njaaja, vaišešika, saankhja, jooga , mimaansa ja vedaanta. Kõigil neil on omakorda palju järglas- koolkondi ja/või traditsioone. Kõik suunad ja koolkonnad tunnustavad üksteist ning samaaegselt võib järgida mitmeid suundi ja koolkondi.
Hinduismis puudub rajaja ja ühtne organisatsioon, on palju sarnase aluse ja ajalooga organisatsioone. Hinduism võib olla traditsiooniline, religioosne, maagiline, filosoofiline jne.
Hindu mõiste
"Hindu" tähendas algselt Induse jõge, seejärel ka seda ümbritsevaid alasid ja nende asukaid. Seetõttu on hindu all mõistetud lihtsalt India elanikku. Juba Pärsia kuningas Kyros II ja hiljem Aleksander Suur nimetasid sealset elanikkonda Induse jõe järgi.
Asi muutus, kui alates 8. sajandi algusest islamiusulised Indiat vallutama hakkasid. Muslimid, kes Indiasse elama asusid, ei nimetanud ennast hindudeks (indialasteks), vaid kasutasid seda sõna ainult India mittemuslimitest elanike kohta. Islamiusku pöördunud indialasi nimetati "hindustani". Nõnda omandas algselt puhtgeograafiline mõiste religioosse tähenduse: hindu mõiste ei olnud seotud konkreetsete uskumuste ega tegudega, vaid islamiusku mittekuulumisega.
Ajalugu
Hinduism on tekkinud pika ja keerulise arengu tulemusena. Tema juured ulatuvad umbes 3000 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Umbes 3000–1500 eKr eksisteeris Induse jõe orus Harappa ehk Induse põlluharijate linnakultuur , mille kandjad olid ilmselt draviidid.
Varajane faas: vedade usund
Umbes 1500 eKr tungisid Indiasse indoeuroopa päritoluga karjakasvatajatest sõjakad aarjalased , kelle usundit nimetatakse vedade usundiks ehk veda usundiks.
Vedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Püüti saavutada õnne eelkõige maapealses elus.
Teine faas: brahmanism
Brahmanism oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Preestriteks olid brahmaanid.
Eesmärgiks oli säilitada maailma korrastatus ohvritoimingus tekkiva imeväe abil. Jumalate roll oli väike.
Kolmas faas: hinduism
Hinduism tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena.
Pühad tekstid
1. Hinduismi pühakirjad–veedad: Rig-, Sama-, Jadzur-, Atharvaveda; upanisadid, puraanad, eeposed .
Veedade kirjandus on suur hulk kirjandust alates aarjalaste sissetungist Indiasse kuni budismi tekkimiseni ( 1200 - 800 ekr.) Tegelikult loodi tähestik ja kirjaoskus Indiasse u. 6, 5 sajandil ekr. Sinnamaani säilisid teosed suulisel teel. Preestrid (brahmaanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid - ohvri-, palve- ja ülistuslaulud, loitsud .Hilisem hinduism peab vedasid pühakirjadeks.
veda - vid = tarkus
Kõige varasem teos on Rigveda(värsitarkus). Hümnide kogumine algas 1200 eKr. Rigveda käsitleb mütoloogiat, sisaldab 1028 hümni erinevatele jumalatele. (Hümnid ehk sukta, (‘kenasti öeldu’.) Kõige lühem hümn on kirjutatud tulejumal Agnile, kõige pikem Somale, mis on teatud jook samas ka taim ning jumal. Rigveda stiil ja keel on keeruline ja raske, tavaliselt öeldakse, et ta moodustab pea aegu omaette keele. Hulk sümboleid ja metafoore nt. lehmad = pilved = koidukiired; pilv = mägi; äike = sõda; silm = päike. Jumalatel on palju erinevaiod nimesid, mis hakkavad juba omaette tähendust omama nt. Indrat nimetatakse kui Vrtra tapjat. Kõik narratiivid on lõpetamata - puudub algus ja lõpp. Nad ei olnudki mõeldud jutustamiseks vaid pöördumiseks jumala poole. Rituaalhümnid, dialooghümnid (poeg pöördub isa vaimu poole), loitsulaadsed. Ridvedas on palju jumalaid.
Oluliseimad on Taevasfääri jumalatest : taeva ja maailma korra jumal Varuna koos maailma korra ja päikese kulgemise jumal Mitraga. Jumal Visnu on Rigvedas vähetähtis.oluline on veel koidujumalanna Usas. Õhuruumijumalatest on olulisem tormi-, äikese - ja sõjajumal Indra . Maasfääri jumalatest - tulejumal Agni
Samaveda on suhtelislet vähetähtis tekst. Saman - laul. Kogum laule, mida preester laulis Ei saa öelda , et on tegemist iseseisva tekstiga, sisaldab palju värsse, mis on võetus Rigvedast. Kokku 1549 värssi,neist ainult 75 pole sealt pärit. Kusjuures üle on võetud arvestamata hümnide piire . Samavedaga käin kaasas 4 traktaati, kuidas seda kasutada.
Atharvaveda (atharman - tulepreester/ loits ). Sisaldab kas värsis või proosas maagiat - valget jsa musta. Eksisteeris kunagi 9 koolkonna versioone, kuid tänapäeval on säilinud vaid 2. Algselt teda vedade hulka ei loetud .Loitsud - haiguste vastu, pika ea saavutamiseks ja surma vastu, deemonite ja nõidade vastu, vandenõude ja needuste vastu, naistega seotud maagia ( neiu palub endale meest), kuningaga seotud palved, maagia viha ja raevu vastu ning üksmeele säilitamiseks, vara ja äri eduks nming õnnetuste vastu, moraalste eksinuste ja kuritegude vastu, loitsud preestrite edukuse tagamiseks, kosmoloogilise ja filosoofilise sisuga hümnid .
Yajurveda ( ajur - ohver). Enamasti proosas kirjutatud teos, tal on 5 kogu, mis jaguenvad 4-ks mustaks ja 1-ks valgeks ajurvedaks, viimane neist on olulisim.
Mõningased ohvrid :loomaohver, vajarpeya - kuninglik jõu-joomisriitus, rajasuya - kuninga kroonimistseremoonia. Tekkis ka selline kirjandusliik upanisadid atmani ja brahmani vaheline suhe Upanisad - jalge juures istuma (õpetajate). Ei ole pärit preestrite seast. Raamatud kirjutati üles sõdalaste ja valitsejate poolt. Materjal on enamuse uskumiste aluseks. SMRITI - puraanad ja eeposed, manu seadused, kus on kirjas, kuidas elada õnnelikult ja harmooniliselt igal tasandil.
Puraanad -muistne jutustus jumalatest, esindavad rahvalikke traditsioone. Brahma , Visnu ja Siva puraanad. Kaks eepost: Ramajana (lugu täiuslikust valitsejast) ja Mahabharata ( Lugu suguvõsa kahe haru vahelisest konfliktist), millede keskseks teemaks on, kuidas elada õieti, moraalne käitumine.
2. Dasanad e. vedadele tuginevad filosoofia süsteemid: vedanta , jooga. Vedanta - India filosoofiline suund, kus mõistes kuidasd asjad tõeliselt on saavutatakse vabanemine . Vabanetakse kõikide tegude tagajärgedest ja enam ei sünnita.
3 teed selle saavutamiseks:
Karma - jooga: teod; usuliste kohuste täitmine, vabanetakse tegusid tehes - isetu tegu.
Bhakti jooga: pühendumine ühele jumalale, sellest tekkinud ka Hare Krisna liikumine.
Dznjaani jooga: tarkus, omandades veda tarkusi
Karmajooga - kõik omakskasupüüdlik on ebamoraalne.
Raadza joogae. Patandzali ( elas 2.s ema.) jooga - inimesel tuleb saavutada kõigepealt kontroll oma keha ja seejärel vaimu üle. Selleks on kaheosaline tee - hatta jooga, mantra jooga.
Vedanta suunad u. 400 maj. Sankara - tuleb mõista, et brahman ja atman on üks Ramudza - brahman ja atman pole päris sama Madhva - nad on täitsa erinevad.
3. dharma - aasrama - varna
Dharma - ‘ seadmus , kohus’, miks asjad on nii nagu nad on.
Varna - seisus, kuhu inimene sünnib.Hindu ühiskonna peamiseks osaks
braahman varna - preestrid
kšatrija varna - sõdalased, valitsejad
vaišja varna - talupojad, käsitöölised
šuudra varna - teenijad .
Hiljem lisandusid sanjaasid - erak, rändajad, kelle ainsaks eesmärgiks oli mokša
Sansaara , mokša, atman,need kolm möistet kuuluvad hinduismis kokku Sansaara - rändamine, taaskehastumine, mille põhjuseks on iha, kiindumus , rumalus, see, et ebatõelist peetakse tõeliseks. mokša - vabanemine, atman - see, mis ümber sünnib.
2. Brahma raamatud
Brahma raamatud - veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud. Tekkisid umb. 1000-800 eKr.
3. Upanišaadid (ka Vedânta ehk Veedade lõpp)
Brahma raamatute kommentaarid - usundifilosoofilised teosed. Tekkisid 800-600 eKr. Upanišaad = istudes kuulamine , retsiteerimine.
Hilisemad pärimused: eeposed Ramâjana ja Mahâbhârata. Viimasesse kuulub Bhagavadgîtâ (Jumala laul). Tekkisid umbes 400 eKr - 400 pKr.
Teoloogia
Hinduismi teoloogia pärineb veedade traditsioonist, millele on liitunud mitmesugused muud uskumused. Olulisemad mõisted on dharma (seadmus, isiklik ja/või üldine eetika , kombed ja kohustused); sansaara (ümbersündimine); karma (tegutsemine, põhjuslikkus) ja mokša (vabanemine ümbersündide ahelast ). Teoloogilisi käsitlusi on hinduismis mitmeid.
Brahman
Hinduismi mono - ja panenteistliku teoloogia kohaselt on Jumal kõrgeimas mõttes lõputu, igavene ja vormitu, väljaspool aega, ruumi ja põhjuslikkust, muutumatu teadvuse allikas. Jumal kui igavene printsiip on Brahman (sanskritis: ब्रह्म). Brahman on kirjeldamatu, tunnetamatu, kõiketeadev, kõikjalviibiv, algne, igavene ja absoluutne, ilma alguse ja lõputa, kõige teadaoleva ja veel mitte teadaoleva, kõige juhtunu ja veel mitte juhtunu põhjus, allikas, materjal ja jõud kogu universumis. Brahman on puhas eksistents , teadvus ja teadmine. Selles mõttes on omadusteta Brahman seega Parambrahman (Ülim Brahman). Monistliku Advaita Vedanta kohaselt ei eksisteeri universumis tegelikult midagi peale Parambrahmani. Ülima vaimuna nimetatakse teda ka Paramātman või Paramatma .
Ehkki Ülim Brahman (isiksustamatu Jumal) on mõistuslikult tunnetamatu ning tajutav üksnes spirituaalselt, leidub upanišaadides mitmeid ütlemisi tema kohta. Neist tuntuim on "tat tvam asi" (sina oled see). Hinduismi praktika sihiks ongi "ärkamine", omaenda jumaliku olemuse mõistmine, selleni jõudmine.
Aatman
Aatman või Atma (Ātmā, sanskrit : आत्‍मा) on hinduismis ja eriti Vedanta koolkondades 'hing' või 'maailmahing', mis annab elu kõigile olendeile. Monistlikud Vedanta koolkonnad (Advaita) käsitlevad Atmanit identselt Brahmaniga ning näevad kõigi elusolendite hinge maailmahingena. Dualistlikud koolkonnad (Dvaita) eristavad universaalsel, Ülimat Atmani (Paramatma), mis on vaid osaliselt esindatud elusolendite individuaalsete hingedes ( jiva ). Aatman võib seega erinevate koolkondade käsitlustes tähendada nii üksikisendi hinge kui ka maailmahinge.
Išvara
Išvara (ka Bhagavān, Paramešvara) on ülim kõikvõimas isiksustatud Jumal üldiselt. Išvara on Jumala personaalne aspekt sõltumata konkreetsest jumalusest ning tal võib olla sugu, ta võib olla nagu isa või ema või isegi nagu sõber, laps või kallim.
Samkhya ja Mimamsa koolkonnad ei tunnusta Išvarat, kuid Yoga , Vaisheshika, Vedanta ja Nyaya koolkonnad kasutavad seda mõistet. Advaita Vedanta kohaselt on Išvara üksnes Brahmani kujutlus inimese piiratud teadvuses, mistõttu ei esinda ta Ülimat Vaimu.
Puruša
Puruša on hinduismis ' universum ise', ( Jungi arhetüüp: 'kosmiline inimene'), keda inimesed erinevalt vaadates näevad ja tunnetavad erinevate deevadena.
Rigveda Purusha sukta kirjeldab Purušat tuhandepäise ja tuhandejalgse hiiglasena, kelle vaim on Kuu, silmad on Päike ja hing on tuul. Puruša keha vastab neljale varnale: tema peast või suust tulid brahmiinid, tema kätest kšatrijad, reitest vaišjad ning jalgadest šuudrad. Purušast on tulnud Viraj, nais-alge, mille kaudu toimuvad ümbersünnid.
Samkhya koolkond kasutab 'puruša' mõistet tähistamaks puhast teadvust.
Deevad
Deevad (devatā, devī) on hinduismi jumalad, jumalannad või jumalused .
Veedade traditsiooni vanimad deevad on Indra, Agni, Soma , Savitri, Rudra , Prajapati, Višnu, Aryaman ja Ashvinid; tähtsamad jumalannad on Sarasvatī, Ūṣā ja Prithvī.
Hilisemates pühakirjades (Purāna) tõuseb esile Trimurti, Jumala kolm aspekti, mida esindavad mahadeevad (suured jumalad): Brahma, Višnu ja Šiva.
Puranades esineb deevadest veel Ganeša, Hanuman ning avataarid ( Rama ja Krišna), samuti jumalannad Lakshmī, Sarasvatī, Parvatī, Durgā, Kālī jt.
Hinduistlikus religioosses praktikas pühendutakse tavaliselt ühele deevadest vastavalt perekondlikule või piirkondlikule traditsioonile.
Asurad
Kui deevad esindavad eelkõige looduslikke aspekte, siis asurad (mõnikord ka deemoniteks nimetatud) esindavad peamiselt eetilisi ja sotsiaalseid aspekte.
Varuna koos Mitraga valitsevad rta (seadmuse), aususe, sõpruse üle, Bhaga valitseb abielu jne. Vritra esineb veedades mao või draakoni kujul, võitleb deevadega (Indra ja Višnuga) ning jääb neile alla.
Peasuunad
Hinduismis on neli peasuunda.
Višnuism
Višnuismis on keskne on maailma hoidja ja armastuse jumal Višnu, kelle tähtsamad avataarad ehk kehastused on Rama ja Krishna . Rama on oluline tegelane Ramayanas, Krishna Bhagavadgîtâs (Mahabharatas). Višnu kaaslane on Lakšmi. Višnuism on kõige levinum hinduismi suund. Tunnuseks on 3 püstjoont laubal. — Põhjalikumalt artiklis Višnuism.
Šivaism
Šivaismis on keskne neljakäeline tantsiv, hävitav ja loov jumal Šiva. Ganesha, Parvati , Kali, Durga. Tunnuseks 3 horisontaaljoont laubal.
Šaktism
Šakti on jumalik , loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose ( tamas ) eest. Kasutatakse palju mantraid (võimsaid loitse). Palju erinevaid voole ja filosoofiaid.
Brahman - maailmavaim, maailmakõiksus. Aatman - indiviidi hing, mille ajutine asupaik on inimkeha . Eesmärk on jõuda arusaamisele, et aatman on braahmaniga üks ja seesama, ja ümbersündide läbi lõpuks ühte sulama.
Karma seadus. Selle järgi inimese eelmise elu tegude summa määrab ära selle, kellena ta järgmisena sünnib. Karma seadus välistab andestuse.
Sansaara - inimese hinge uuesti sündimine uutesse eludesse vastavalt karma seadusele: vooruslikum elu viib paremasse sündi, halvem elu viib halvemasse sündi. Andestust ei ole, ebavooruslikkus lunastatakse vaid halvema sünniga. Siit tuleneb siinpoolse elu isiklik fatalism - vaesust ja õnnetust peetakse karma seaduse täitumiseks - eelmises elus halvasti elatu tulemuseks. Heade tegude tegemine võimaldab aga parema sünni.
Tähtsamad vabanemise teed: Inimese eesmärk on vabaneda sansaarast ja ühineda brahmaniga - mokša ehk vabanemise saavutamine. Selle saavutamiseks on erinevaid õpetusi.
Smartism
Koolkonnad
Hinduismis on kuus ortodoksset (veedade autoriteeti tunnustavat) koolkonda ehk darshanat: Nyaya, Vaisheshika, Samkhya, Jooga, Mimamsa ja Vedaanta.
Vedaanta
Tekkis VIII-IX saj. Rajaja Samkara. Ainult braahman on reaalne ja maailm vaid illusioon . Kui inimene saab üle teadmatusest, saavutab ta ühinemise braahmaniga.
Kolm teed:
Teadmiste tee ehk upanišaadide uurimine .
Tegude tee ehk õige käitumine ja rituaalise sooritamine .
Armastuse tee ehk jumalusele andumine.
Samkhya
Inimese tõeline vaimne loomus on eksituse tõttu langenud materiaalse küüsi. Vabanemine on hinge vabanemine mateeria ahelatest. See viib läbi tunnetuse arendamise. Gnostitsistlik õpetus. Jumalaid ei tunnistata.
Jooga
Praktikad olemas juba veedade ajastul. Õpetuse rajas Patandzali umbes 200 eKr. Eri viisid:
Radzajooga ehk teadmiste jooga.
Mantrajooga ehk loitsude jooga.
Hathajooga ehk asenditejooga.
Joogi puhul on tähtis mõõdukus kõiges, kõlbeline elu, füüsilise ja vaimse tasakaal.
Kultus
Jumalateenistus väga individuaalne - kodus, looduses või templis . Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Palvetatakse kodudes, templites ja gurude- usuliste õpetajate juures. Templiteenistust viivad läbi brahmaanid. Ohverdamine. Protsessioonid. Palverännakud Gangese äärde Varanasi . Ahmisa ehk vägivallatuse idee ja selle rakendamine. Perekondlikud pidustused üleminekuriitustena. Rahvapeod. Taimetoitluse populaarsus. Loomade austamine. Lehm kui elu andev ema. Templite välisseinu kaunistavad skulpuuride read, nede vahel seinamaalid jumalustest. Maalingutel kirjutatakse koos jumalustega ka pühasid loomi, taimi ja sümboleid. Hinduistlik kunst peegeldab India kultuuris, ajaloos ja religioonis esinevat erinevuste ja vastandite kooseksisteerimist. India kunsti saab mõista hinduismi mõistmise põhjal. Hinduism on tihedalt läbi põimunud ka muusikas. Tähtsamad musitseerimisinstrumendid on sitar ja tabla.
Elu 4 etappi :
Õppimise aeg
Kodu ja pere loomise aeg
Erakuna elamise aeg
Kerjava askeedina rändamise aeg. Eriti levinud kõrgemates kastides.
Hinduistliku ühiskonna eripära
Kastid ( sanskriti keeles: varna) - suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale.
Varna = värv (märk otsa ees). Casta = seisus (portugali k). Portugali maadeavastajad, kes jõudsid 15.-16.saj. Indiasse, hakkasid varnasid nimetama lähima omakeelse vastega.
(1) brahmaanid ehk preestrid, (2) kšatrijad ehk valitsejad ja sõdurid), (3) vaišjad ehk põlluharijad, kaupmehed, pankurid ja käsitöölised, (4) shuudrad ehk teenijad, varem ka orjad . Jagunevad paljudeks alamkastideks.
Kolm kõrgemat kasti pärinevad aarja ajastust, neljas tekkis pärast Indiasse jõudmist alistatud rahva baasil. Seadustati Manu seadustes II sajandil.
Väljaspool kaste - haridzanid ehk puutumatud, kes teevad roojaseks peetavaid töid. Ka neil on palju alamkaste.
Igal kastil on oma dharma ehk jumalik korraldus ja kohustused.
Mahatma Gandhi . India iseseisvusliikumise vägivallatu vastupanu juht 20. sajandi I poolel. India saavutas 1947. aastal sõltumatuse.
BUDISM
Budism (ka buddhism, budalus, buda usk) on Buddha Šākjamuni (Siddhārtha Gautama; arvatavasti 6.–5. saj eKr) õpetus ning selle põhjal Indias tekkinud ja seejärel mujale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur.
Budismi eesmärgiks on Buddha Šākjamuni eeskujul inimestes virgunud meeleseisundi tekitamine. Šākjamuni, kelle sünninimi oli Siddhārtha Gautama, pärines Põhja-India valitsejasoost. Ta jõudis virgumiseni, s.t sai buddhaks umbes 35-aastaselt, hakkas seejärel õpetama ja lõi oma koguduse. Ülejäänud elu pühendas ta õpetamisele, rännates ringi tänapäeva Bihari osariigi aladel. Budismi levik kiirenes Indias kuningas Ašoka valitsusajal ja kandus seejärel ka mujale Aasiasse ning samuti läände.
Termin "budism" on Lääne päritolu ning võeti kasutusele 19. sajandi esimesel poolel Euroopa õpetlasringkondades sanskriti sõna bauddha vastena. Mõlemad on tuletatud Šākjamuni üldkasutatavast õpetajanimest Buddha, mis tähendab 'Virgunu'. Traditsioonilistes budistlikes maades nimetatakse Buddha õpetust dharmaks ehk seadmuseks, buddhadharmaks või ka lihtsalt Buddha õpetuseks (sanskriti buddhaśāsana).
Õpetuse põhimõisted
Neli õilsat tõde
Budismi põhiseisukohad on esitatud Buddha esimest jutlust kajastavas tekstis "Seadmuseratta käimapanemine" (eesti keeles "Budismi pühad raamatud" 1. Tartu, 2004, tõlkinud Linnart Mäll), mille vaateid jagavad kõik budismi koolkonnad. Seal räägib Buddha neljast õilsast tõest; need on:
1. tõde kannatusest,
2. tõde kannatuse põhjusest,
3. tõde kannatuse lakkamisest ja
4. tõde kannatuse lakkamisele viivast teest.
See tee on õilis kaheksaosaline tee. Teisisõnu nimetas Buddha seda keskteeks, mis väldib äärmusi: andumist naudingutele ja enesepiinamisele.
Budismi aluseks on tõdemus, et on olemas kannatus ja et sellest kannatusest on võimalik vabaneda – kuna kannatusel on põhjus. Selleks põhjuseks on janu ehk soov. Kannatuse põhjuse kadumisega kaob ka kannatus. Selleks, et kaotada kannatuse põhjus ehk janu on õilis kaheksaosaline tee. Kogu edaspidist budistliku mõtte arengut ning ülirikkalikku kirjandust ja mütoloogiat võib vaadelda nende põhiseisukohtade arenduse ja laiendusena. Eriti aga just neljanda õilsa tõe edasiarendusena ehk püüdega leida teed kannatusest välja. Olenevalt ajastust, inimestest ja kultuuridest on seda teed mõistetud ja rakendatud erinevalt.
Sansaara ja nirvaana
Virgumisele viiva tee alguse ja lõpu kirjeldamiseks kasutab budism india kultuurikontekstis ka teistes õpetustes levinud termineid: sansaara ja nirvaana. Sansaara tähistab tee algust ehk seda seisundit , millest soovitakse eemalduda – olendite kannatust põhjustavate meeleseisundite keerist ja sellega seotud olemasoluviisi. Nirvaana on tee siht, seisund, kuhu soovitakse jõuda – see on kannatust põhjustavate meeleseisundite vaibumine, kannatusest vabanemine. Nirvaana mõiste tähistab teadvuse kõrgeimat seisundit, kuhu jõutakse kaheksaosalise tee kaudu.
Tegu
India teiste mõttesuundadega sarnased on budismis ka teo (skr karma) ja teovilja (skr karmaphala) mõisted. Teo ja teovilja kontseptsioon tähendab üldiselt seda, et igal teol on tagajärg. Olenevalt tegudest on nende tagajärjed kas halvad või head. Inimene saab aga valida, milliseid tegusid ta teeb ja seetõttu oma teovilja määrata. Buddhad ja bodhisattvad on teo ja teovilja seadusest vabad, kuna nad ei toimi enam teadvustama tungide ajel , vaid isetult teisi olendeid aidates.
Sõltuvuslik tekkimine
Tegu on seotud üldise põhjuslikkuse seadusega, mille järgi kõik on omavahel seotud. Seda väljendab budismis eelkõige sõltuvusliku tekkimise õpetuses (skr pratītyasamutpāda). Siin Buddha kirjeldab kaheteistkümne lüli abil sansaara toimimise sõltuvuslikku mehhanismi. Selle põhjusliku jada alguses on teadmatus ehk nõmedus (skr avidyā), mis on kannatuse algpõhjus. Sõltuvusliku tekkimise õpetus seletabki lahti teise õilsa tõe kannatuse põhjusest. Kannatuse kadumiseks on vajalik kaotada teadmatus, mille tulemusel kogu sansaarat kandev ahel lakkab toimimast. Sõltuvusliku tekkimise kohaselt ei teki seadmused (skr dharma) iseenesest vaid sõltuvalt põhjustest ja tingimustest, ning nad on pidevas põhjuse-tagajärje seoses – s.t et nad ka ise on põhjuseks teistele seadmustele. (Eesti keeles vt "Riisitaimesuutra"; Akadeemia, 1994, nr 4, lk 757-771, tõlkinud A. Herkel.)
Tühjus
Sõltuvusliku tekkimise sünonüümiks on tühjuse (sanskriti śūnyatā) mõiste, mille järgi seadmustel puudub püsiv omaolek (skr svabhāva). Tänu sellele, et seadmused ehk nähtused alluvad muutusele, on nad võimelised toimima, ja tänu sellele on võimalik ka virgumine . Tühjus ei viita aga nihilismile, see ei tähenda, et midagi ei ole olemas. Nähtused ehk seadmused ei eksisteeri selles mõttes, nagu tavateadvus neid käsitleb - kindlalt piiritletud püsivate üksustena. Just seda väärkujutelma püsivast ja muutumatust maailmast peab budism rumaluse ehk teadmatuse aluseks. Seega kannatuse põhjustajaks.
Isetus
Tühjuse mõiste teiseks väljenduseks on isetus (skr anātman), mis samuti viitab seadmuste püsiva omaoleku ehk ise puudumisele. Inimese kirjeldamisel tähendab see, et puudub see, mida nimetatakse iseks ehk minaks. "Mina" on vaid asesõna, kuid sellega määratletav on pidevalt muutuv koostisosade (skr skandha ) kogum. Selle pidamist püsivaks ja selle järele haaramist peetakse aga budismis kannatuse põhjuseks.
Kolm kalliskivi
Kolm kalliskivi (skr triratna) on budismis kolm kõige kõrgemat austust pälvivat objekti: virgunu ehk buddha, seadmus ehk dharma ja kogudus ehk sangha. Neid nimetatakse kolmeks kaitseks (skr triśaran.a) ja nende kaitse alla minekut samastatakse budismi vastuvõtmisega, see väljendab täielikku usaldust nende kolme institutsiooni vastu.
Buddha all mõeldakse siin eelkõige budismi alusepanijat, ajaloolist Buddha Šākjamunit, teda kui Õpetajat. Seadmus on Buddha õpetus, nii see, mis omistatakse otseselt Buddhale, kui ka seda kommenteeriv kirjandus. Koguduse all mõeldakse eelkõige õpetajaid ja bodhisattvaid, aga ka kõiki budiste ja hüvesõpru.
Meeleharjutused
"Seadmuste eel käib meel, seadmuste juht on meel, meel on seadmused loonud," ütleb Buddha budismi ehk tuntuimas tekstis "Dhammapada". Seetõttu on just meele muutmine oluline teel virgumisele. Meetodeid meele muutmiseks on aga loendamatult. Neid on aja jooksul kadunud ning neid tekib pidevalt ka juurde. Buddha ei andnud oma õpilastele abstraktseid teadmisi, vaid suunas neid lähtuvalt igaühe meeleseisundist. Nii tekkis palju erinevaid õpetusi ja traditsioone. Mõned põhimõtted on aga säilinud üsna sarnastena pea kõigis budismi vooludes.
Meele harjutamisel on olulised kaks meetodit, mis üksteist täiendavad: meelerahu ja analüüsiv vaatlus .
Meelerahu
Meelerahu (skr śamatha) abil keskendatakse püsimatu meel ühele objektile . Kuna inimese meel on tavaliselt püsimatu, siis sügava analüüsi teostamiseks tuleb seda taltsutada ja rahustada, peatada kontrollimatu mõttevool ja tunnetetulv. Kuid meelerahu ei ole eesmärk omaette.
Analüüsiv vaatlus
Analüüsiva vaatluse (skr vipaśyanā) abil aga uuritakse seda objekti põhjalikult. Objekti analüüsides jõutakse selle omaoleku tühjuseni. Analüüsi eesmärk on mõista, et nähtustel puudub ise ehk püsiv omaolek, et kõik seadmused on tühjad.
Brahmaseisund
Brahmaseisund (skr brahmavihāra) on budismi eetikas oluline nelja kõlbelise kategooria üldnimetus. See hõlmab kaastunnet , sõbralikkust, rõõmu ja võrdset suhtumist . Need neli, eelkõige aga kaastunne , on olulised eetilised printsiibid, aga ka harjutused meele muutmisel. Meel, mis on teiste suhtes kaastundlik ja sõbralik, unustab enda mina, mis on kõikide kannatuste põhjus.
Kaastunne (skr karun.ā) tähendab kõigisse olenditesse positiivset suhtumist, teiste olendite kannatuste märkamist ja tegutsemist nende kannatuste leevendamiseks. Sõbralikkus (skr maitrī) väljendab tegutsemist teiste hüvanguks tasu ja kiitust ootamata. Rõõm (skr muditā) tähendab rõõmustamist teiste heaolu üle. Võrdne suhtumine (skr upeks.ā) on kõikidesse olenditesse eelistuseta suhtumine, vaenlaste ja sõprade võrdne aitamine .
Kosmoloogia
Budismis tekkis suurelt osalt india mütoloogia põhjal oma mütoloogia ja kosmoloogia. Budismi järgi jaguneb kannatav maailm ehk sansaara kuut tüüpi olendite vahel. Need on hierarhilises järjestuses ja neid kujutatakse tihti ringina ehk olemisrattana (skr bhavacakra). Olendid võivad sündida erinevates valdades ja samuti ümber sündida ükskõik millises neist valdadest ehk maailmadest. Sündimist kolmes madalamas vallas peetakse halvaks ja sündimist kolmes ülemises heaks. Halbade tegude viljana sünnitakse põrgus, näljase vaimu ehk preetana või loomana. Põrgu on neist valdadest kõige madalam. Heade tegude tulemusel sünnitakse inimesena , jumalana või pooljumala ehk asurana. Jumalate ilm on neist valdadest kõrgeim. Kõige parem on sündida inimesena, sest vaid inimene saab sellest ahelast väljuda – ta võib virguda ehk saada buddhaks. Ka jumalad kuuluvad budismi järgi kannatuste maailma, kuigi nende elu on väga naudinguterohke, alluvad nad siiski muutustele.
Kogudus
Budismi järgijaid nimetatakse koguduseks (sanskr sangha). Algne sangha kujunes Buddha järgijatest. Selle liikmed loobusid Buddha eeskujul ilmalikust elust ning hakkasid kerjusmunkadeks ja -nunnadeks. Kloostrikogukond on jäänud budismi keskmeks läbi sajandite ja on seda tänini.
Munkadel puudus vara ja nende isiklike tarbeesemete hulk oli viidud miinimumini. Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt traditsioonile, nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus püsiv eluase . Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sankr vihāra), mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nālandā.
Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond . Algselt kuulusid ilmalike hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi. Nende ülesandeks oli eelkõige koguduse majanduslik toetamine . Nad järgisid igapäevaelus Šākjamuni õpetust, mille keskme moodustasid ilmalikele mõeldud käitumisjuhised. Hiljem tõusis ka ilmalike seast tuntud õpetajaid ning ilmalike roll on erinevates budistlikes kultuurides olnud erinev.
Seadmuseratas ehk Dharma ratas ( Vello Väärtnõu illustratsioon )
Tekstid ja koolkonnad
Buddha õpetas suuliselt ja tema õpetust anti algul samuti edasi suuliselt. Juba esimestel sajanditel peale Buddha parinirvaanat hakkasid Buddha sõna erinevate versioonide ning tõlgenduste põhjal kujunema koolkonnad. Buddha jutlused ning munga- ja nunnakoguduste elureeglid kanoniseeriti budismi suurkogudel, mida poole tuhande aasta jooksul toimus neli.
2. saj lõpul või 1. saj e.m.a hakati budistlikke tekste kirja panema. Esimeseks kirjapandud tekstiks oli tõenäoliselt Aštaśāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra (Kaheksatuhanderealine ületava mõistmise suutra ). Selle järel kirjutati üles ka Tripitaka e "Kolmikkorv".
Tripitaka paalikeelne variant Tipitaka on tänini tervikuna säilinud budistlikest kaanonitest vanim. Tipitaka koostati pärimuse järgi juba esimesel budismi suurkogul vahetult peale Buddha surma. Ilmselt aga sisaldab see hulgaliselt hilisemaid lisandusi ja toimetajatööd. Tänapäeval on Tipitaka theravaada koolkonna pühakiri, mis osaliselt kattub ka teiste koolkondade pühakirjadega.
Kuna erinevate Buddha järgijate versioonid tema õpetusest lahknesid, tekkisid ka mitmed koolkonnad. Aja jooksul toimus mitmeid jagunemisi. Umbes 1. saj e.m.a toimus lahknemine, mille tulemusel tekkis kaks suunda: hinajaana ja mahajaana . Selle põhjuseks võib pidada lõhet konservatiivsema ja vabameelsema suhtumise vahel Buddha õpetusse ja selle interpreteerimisse. Vabameelsemat ja universaalsemat suunda esindas algselt Aštaśāhasrikā-prajñāpāramitā-sūtra. Selle pooldajad ise nimetasid end mahajaanaks e suureks sõidukiks.
Mahajaana pooldajad leidsid , et Buddha sõna ei saa olla muutumatu dogma, mida pimesi korrata , vaid et see peab olema arenev ja avatud uutele tõlgendusvõimalustele. Mahajaanale vastuseisvaid konservatiivseid koolkondi hakati nimetama hinajaanaks ehk väikeseks sõidukiks. Mahajaana pooldajad lõid järjest juurde uusi pühakirjatekste – mahajaana suutraid.
I at jooksul levis budism paljudes Aasia maades, teisenedes oma eripäradega rahvuslikeks suundadeks ja koolkondadeks. Lõuna- ja Kagu-Aasias jäi püsima eelkõige hinajaana budism, millest tänaseks on säilinud vaid üks koolkond – theravaada. Kesk-, Sise- ja Ida-Aasias aga pääses mõjule mahajaana suund, mis on jagunenud paljudeks koolkondadeks.
I at teisel poolel tekkis Indias veel üks budismi suund, vadžrajaana ehk teemantsõiduk, mille raames tekkisid oma kanoonilised pühakirjad tantrad . Vadžrajaana sai hiljem domineerivaks suunaks tiibeti budismis.
Budismi levik
Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis I at keskpaigani, millest alates hakkas see tugevneva hinduismi survel pikkamööda hääbuma. Kesk- ja Põhja-India suured kloosterülikoolid Nālandā, Vikramašīla jt toimisid oluliste rahvusvaheliste kultuuri- ja hariduskeskustena edasi kuni 12. saj lõpuni, mil Indiasse tunginud muslimitest türklased need hävitasid.
Budismi levimisel on läbi aegade olulisteks tähisteks olnud budistlike tekstide tõlkimine selle maa keelde ja mungakoguduse teke. Buddha ütles, et tema õpetus peab igaüheni jõudma tema emakeeles. Seetõttu on budismi levik mingil maal saanud alguse budismi tekstide tõlkimisest kohalikku keelde.
Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida hiina budismist, jaapani budismist, tiibeti budismist, tai budismist, sri lanka budismist jne.
Väljakujunenud ajaloolisest budismi traditsioonist võib rääkida paljudes Aasia maades, kus kujunes välja omanäoline kombestik, kommenteeriv kirjandus, kloostrihierarhia ja hulgaliselt erinevaid õpetusviise. Budism on alati olnud pluralistlik ning aktsepteerinud erinevaid vahendeid Buddha sõna edasi andmisel.
Budism jõudis Sri Lankale ja Birmasse 2. saj e.m.a, kust juba levis edasi Kagu-Aasiasse. Hiinasse jõudis budism 1.-2. saj ja sealt edasi Koreasse ja Jaapanisse. Tiibetis on budismi alguseks 7. sajand, sealt levis budism Mongooliasse ja mongoli hõimude kaudu ka Venemaale. Kesk-Aasias õitses budism kuni muslimite vallutuseni.
Munk (Vello Väärtnõu illustratsioon)
Viimane aastasada on teinud budismi populaarseks ka Läänes. Kloostreid, templeid ja budismi keskusi on rajatud enamikes Euroopa maades, Ameerikas ja Austraalias. Budism on õppekavas mitmetes Lääne ülikoolides.
KULTUUR
Riigisümbolid: riigilipp ja riigihümn
Rahvustaim: lavendel
Rahvuslind: siniharakas
Rahvuspuu: harilik õlipuu
Hümn: „A Portuguesa“ („Portugali laul“)
Portugali kultuuri juured on pärit ladina ja Vana-Rooma kultuurist. Portugal, kui riik, millel on pikk ajalugu, on koduks mitmele vana arhitektuuri struktuurile, samuti tüüpiline kunsti, mööbli ja kirjanduse kogusid peegeldav. Portugal oli kunagi üks suurimaid ja võimsamaid kultuurilise, poliitilise ja majandusliku võimuga riike maailmas. Alustades maadeavastustest 15. sajandil.
Rahvatantsud on: Ring tants, Fandango (kokku Ribatejo piirkond), kaks sammu valss, Jenka (Chotiça) Corridinho (ja Algarve ja Extremadura piirkond), Vira (of Minho piirkonnas) Bailarico, Vareirinha, Malhão, Vareira, Maneio, Vira de Cruz, Vira Solto, Vira de Macieira, Sapatinho, Tau-Tau, Ciranda, Zé que Fumas, Regadinho, O Pedreiro ja O Ti Tirititi.
Toit
Portugali igal piirkonnal on oma traditsioonilised road, sealhulgas eri liiki liha, mereannid, värske kala, kuivatatud ja soolatud tursk (bacalhau).
Samuti populaarne on värsked sardiinid (eriti kui grillitud nagu sardinhas assadas), kaheksajalg, kalmaar, seepia , krabid, krevetid, homaar, Langustid ja paljud teised koorikloomad, näiteks barnacles ja hanesid barnacles, merluus, harilik (stauriid) silmud, meriahven. Caldeirada on hautis , mis koosneb erinevate kalade ja karpide kartuli, tomati ja sibulaga.
Muusika
Portugali muusikalised traditsioonid on mitmekesised ja dünaamilised, need peegeldavad mitmekesiste ajalooliste, kultuuriliste ja poliitiliste protsesside mõjutusi Euroopa-väliste kultuuridega nii Põhja-ja Sahara -taguse Aafrika ja Brasiilia.
Polüfooniline muusika , kus töötab mitu vokaal osa harmoonias, töötati välja 15. sajandil.
1960 algas popi, rocki ja jazzi laiendamine sisse.
Heliloojad nagu António Victorino d'Almeida, Jorge Peixinho, Miguel Azguime, Pedro Amaral, ja João Pedro Oliveira on tuntud rahvusvaheliselt.
Madredeus on üks edukamaid populaarsed ansamblid.
Fado (tõlgiti kui saatus või saatust) on muusika žanr, mida on võimalik jälgida alates 1820, kuid võimalik, et palju varasema päritoluga. Seda iseloomustab kurblik laul ja sõnad. Muusika on tavaliselt seotud Portugali sõna Saudade-ga, ainulaadne sõna, millel ei ole täpset tõlget mõnes muus keeles. (Kodu-haigus on ligikaudne tähendus. See on omamoodi igatsust ja lootust segust peamiselt nostalgia, aga ka kurbust , valu, õnne ja armastust). Mõned entusiastid väidavad, et Fado päritolu on segu aafrika orjade rütmidest, Portugali meremeeste pärimusmuusikast ja araabia mõjust.
On kaks peamist fado stiili, nimelt Lissaboni ja Coimbra. Lissaboni stiil on kõige populaarsem, samas Coimbra's täpsemat stiilis. Kaasaegne fado on populaarne Portugalis ja seda toodavad paljud tuntud muusikud.
Teemad on järgmised: saatus, sügavad tunded, pettumus armastuses, kurbus ja igatsus kellegi järgi, kes on kadunud, ebaõnn, tõusud ja mõõnad elus, meremehed ja kalurid, ja viimane, "Saudade" (üks peamisi teemasid , mida kasutatakse fados tähendab igatsust).
Pärimusmuusika
Isegi praegu võib leida instrumentide liiki eri kohtades, nagu torupill ja Araabia adufe, kuid nad on osa Portugali kultuurist.
Pillid :
* Bombo: Bombos suured bass trummid . Nad võivad olla kuni kaheksakümne cm läbimõõduga. Tekib sügav ja madal heli.
     * Adufe:
     * Sarronca: venitatud nahka üle kannu . Heli on eraldunud, kui jääda või pilliroogu hõõrutakse vastu nahka.
Keelpillid :
     * Portugali kitarr : Portugali kitarr on 12 keelega. pärit keskajast.
     * Braguesa: sarnaneb kitarrile viiekeelega. Seda mängitakse kasutades kõiki viit keelt samal ajal.
     * Viola de Arame: Väga sarnane Braguesale.. Selline kitarr on üldine Madeiral ja Assooridel.
     * Viola Toeira: peaaegu välja surnud. Selle heli auk on horisontaalne ovaalse kujuga ning tal on 12 keelt.
    
* Cavaquinho:
     * Braguinha: braguinha on omamoodi cavaquinho mis on tavaliselt leitud Madeiral.
Aerophones:
     * Gaita de Foles (torupill): koosneb kahest või enamast ühe-või kahekordsest torust.
    
    
Riigipühad
1. jaanuar  Ano Novo - Uusaasta
25.aprill  Dia da Liberdade - Vabaduspüha
1.mai  Festa de Trabalho - Tööpüha
10. juuni  Dia de Portugal - Rahvuspüha
15. august  Assuncao - Taevaminekupüha
5. oktoober  Herois da Republica  - Vabariigi püha
1. november  Todos-os-Santos  - Kõigi pühakute päev
1. detsember  Dia da Independencia -  Iseseisvuspäev
8. detsember  Imaculada Conceicao  -  Patuta eostuse püha
25. detsember  Natal  - Esimene jõulupüha
Liikuvad pühad:
Carnaval   vastlapäev
Sexta -feira Santa  Suur reede
Corpo de Deus  Issanda ihu püha
Lisaks toimuvad igas linnas vähemalt kord aastas ülelinnalised kohaliku kaitsepühaku pidustused.
PÕLLUMAJANDUS
Mahepõllumajandus Portugalis

Sissejuhatus
 
Mahepõllumajandus on Portugalis viimastel aastatel pidevalt kasvanud. Aastal 1993 oli ainult 73 tootjad, see kasvas kiiresti üle 1'500 tootjani aastal 2005. Täna on seal rohkem kui 200'000 hektarit suudetud orgaaniliselt harida. Põllumajandustootjate ootamatu huvi mahepõllumajanduse vastu on selgelt seotud pakutava rahalise toetusega Euroopa Liidu poolt ja kõrgemad turuhinnad. Aia-ja viljapuuaedade muutus ei ole nii lihtne ja seetõttu ei ole paljud põllumajandustootjad kasvatus meetodeid ümber muutnud.
Pakkumine on endiselt väiksem kui nõudlus, mis näitab, et mahepõllumajandus on veel algstaadiumis . Portugalis on üha suurem teadlikkus tervise ja keskkonna suhtes, mis selgitab tõusvat huvi looduslike toitude vastu. Nende kasvav ostujõud julgustab seda arengut.
Kuid need positiivsed tegurid mahepõllumajandusliku tootmise laiendamiseks ei pruugi olla piisavad , et tagada pidev suurenemine tulevikus, kuna mitmed tõkked takistavad talupidajatel nende nõudmiste täitmist.
Üldinfo põllumajanduse olukorrast Portugalis
 
Pärast ühinemist Euroopa Liiduga aastal 1996, oli Portugalil ees üks kõige raskemaid väljakutseid. Tal tuli kohandada oma põllumajandussektor, mis põhineb peamiselt väike pere ettevõtete vajadustele nõudlikule turule, suuremale turule kus oleks väiksemad hinnad kui Portugali põllumehed pakuvad. Põllumajandustootjad peavad tegelema suurema panga intressimäärade, kõrgema hinnaga, kütuse, tooraine ja masinate ja ebasoodsa pinnasega ja kliimaga .
Viimane punkt on kindlasti vaieldav, sest portugali talupidajad hoiavad sealt raha kokku kust teised peavad raha kulutama. Nad võivad säästa kasvuhoonete ja kütte pealt, kuna on pikem kasvuperiood ja päikesevalgus intensiivsus püsib aastaringselt. Kuid sel samal põhjusel peavad nad investeerima tammide ja kallite niisutussüsteemide peale ja vesi maksab, mis muutub napiks ning väheneb kvaliteet.
Vaid kolm protsenti Portugali pinnasest kuulub klassi A. A ja B mullad moodustavad vaid üksteist protsenti põllukultuuride pinnast, mis piirab võimalusi konkureerida teiste Euroopa partneritega, vähemalt kvantiteedi poolest. Enamik parimad mullad asuvad läheduses olulisele linnakeskusele Lissaboni pealinnale.
Kummaline jah, mõned kuulsamatest Portugali ekspordi artiklitest (portvein, näiteks) saavad oma unikaalsuse halvast pinnasest, kus neid toodetakse, mis viitab kvaliteedi asemel kvantiteedile. Mahepõllumajandus võib olla suurepärane võimalus lisada neile toodetele väärtust, mis aitab luua jõukust vaestes piirkondades ja hoda inimesi nendes piirkondades.
Ajalooline ülevaade
 
Võrreldes teiste riikidega Põhja-Euroopas, huvi mahepõllumajanduse vastu on arenenud üsna hiljuti Portugalis. See on võimalik tänu nn "mahajäämusele" Portugali põllumajanduses. Ei ole lihtne kasutada uusi tehnoloogiaid , mille eesmärk on kiire tootmise kasv, mis põhineb keemiliste sisendite ja kõrgtehnoloogia osalemise vastu.
Teabe puudumine, kirjaoskamatus ja omakapitali puudujääk ühelt poolt ning palju tarkust teiselt poolt on aidanud hoida traditsioonilisi maastikke. Alles nüüd on reostus ja koristamata toiduainetööstused hakanud ähvardama Portugali igapäevaelu.
Esimene assotsiatsioon , mille eesmärgiks on edendada mahepõllumajanduse on AGROBIO
Sertifitseerimine ja tehniline tugi

Kontroll ja sertifitseerimine
 
Kuni 1995 AGROBIO ülesandeks oli nii tehniline tugi ja sertifitseerimine.
Uus nõukogu määrus (EMÜ) nr 2092/91 nõutakse sõltumatut organit, kes viib kontrolli läbi ja seega asutati SOCERT, segakapitaliga ühing asub Peniches (põhja Lissabon), kelle Prantsuse osa kuulub ECOCERT- ile. Hiljuti avati SATIVA Lissabonis.
 
 

tehniline abi
 
Kvalifitseeritud nõustajate puudus on üks tõsisemaid takistusi tõhusama mahepõllumajanduse arendamises, sest mõned spetsialiseerunud nõustajad ei suuda katta kogu riik.. Seega mitme piirkondliku mahepõllumajanduse ühendused on püüdnud kaasata alalisi nõunikke, et aidata oma liikmeid, kuid puuduv raha tundub olevat probleem.
Need on:
ARABBI - Beira Interior

 
SALVA - Alentejo ja Algarve
 
 
 
 
NATURA - Assoorid
 
 
 
Market
 
Üks Portugali mahepõllumajanduse probleemidest on turundus.
Enamik töödeldud mahepõllumajanduslikke tooteid, mida tarbitakse on imporditud, ehkki on olemas head võimalused toota mõned neist Portugalis, kui see on põhjendatud nõudlusest.
Kahtlemata on kõige olulisem töödeldud toode oliiviõli, mida võib leida suurtes kaubanduskeskustes ja mida eksporditakse, kuid andmed ei ole kättesaadavad. Oliiviõli tootjaid on üldiselt vähe.
Vein on teine kõige tähtsam mahepõllumajanduslik toode. Veinisektoris võib näha teatud arengut tulevikus, sest paljud põllumehed on püüdnud registreerida oma veine, et saada lisaväärtust. Mõned toodavad ka rosinaid, mida müüakse supermarketites (st Pingo Doce).
Muud orgaanilised tooted on: pipra pasta , jaanileivapuu jahu, kuivatatud puuviljad, taimed, teraviljad, kapsas ja salatid (ka lilled ja väikesed porgandid, et kaunistada salateid , mis on väga moes kõige kallimates restoranides), kartul, sibul ja värsked puuviljad.
Metsandus Portugalis

Hiljutised uuringud on näidanud, et hinnanguline osakaal umbes 38% kogu Portugali maa-alast on hõivatud metsadega ja tegelikult seda tuleb märkida, et metsadhõivavad veelgi suurem ala kui põllumajandus-ja kasvatamine. Portugalis, suur osa metsaalast on kaetud looduslike mändidega umbes 31% kogu metsade pindalast, millele järgneb korgitamme puud umbes 23% piirkonnast ehk 713.000 hektarit samas eukalüptile kulub umbes 21% metsa valdkonnas. Praegu hõlmab peamisi ekspordi tooteid Portugalis metsasaadused ja nad on arenevad aeglaselt üheks kõige olulisemaks tootjaks Portugali majanduses. Mõned kõige olulisematest saadustest Portugalis on paberimass ja papp , puit, pudeli.
Aastate jooksul on olnud kaks suurt probleemi mis vaevasid metsandust ja metsaressursse Portugalis. Kõigepealt on tulekahjud , mis on väga üldine Portugalis. Teine oluline probleem on see, et linnastumine on suurenenud, raadamine on tõusuteel mille tulemusel väheneb metsa pindala, mis võib kahjustada metsa ressursse ja tootmist majanduses. Kuid viimasel ajal on teadlased kasutusele võtnud ohutusmeetmeid, et vältida ja kontrollida tulekahjusid.
Metsandus-ja metsasaadused
Mõned kõige olulisemad metsasaadused saadud Portugalis on kork , tselluloosi-, paberitööstus, eukalüpt, puidust mööbel jne. Umbes 31% metsaga kaetud pindalast on looduslikke mände. Kõige olulisem muutus tööstusharus on see, et paberivabrik ja Portugali tselluloosi-ja paberitööstus on üks tuntud tööstuseid rahvusvahelisel turul. Portugal asub viiendal kohal erinevate Euroopa riikide seas tootmise poolest.
Portucel Soporcel rühm on oluline ettevõte Portugalis, mis on pühendatud paberi tootmisele ja see on üks suurimaid paberi tootjaid Euroopas. Kuid vastavalt National Forest Inventory uuringule, on selles valdkonnas siiski oluline vajakajäämine, sest hoolimata tootmise kasvust ei ole puidu ressursside riik rahuldanud nõudmisi. Sel põhjusel on võetud kasutusele erimeetmed eesmärgiga tõsta eukalüpti istanduste suurusi ning tagada metsatulekahjude ennetamine.
Korgitamme ja metsade kaitse
Üks peamisi metsaressursside saadusi Portugali metsadest on kork, mis on saadud korgitammepuust. Korgitamme puud katavad ulatuslikud alad Portugali taimkattest ja on igihaljad tumerohelise lehestikuga. Vahemere kliima soodustab korgitamme kasvu ja arvukust ja ainuüksi Portugali suurim korgi tootja moodustab umbes 50% kogu maailma toodangust. Pärast umbes 25 aastat koor, mis on karm ja raske eemaldatakse. On huvitav märkida, et kui üks kiht on eemaldatud hakkab uus kiht kasvama ja seega on pidev tootmine tagatud.
Korgi tamme puud aitavad säilitada ökoloogilist tasakaalu ning ei kahjusta ökosüsteemi metsa. Kõige olulisem väljund kork tammepuust on kork, mida kasutatakse peamiselt veini pudelite korkidena ja tuleb märkida, et isegi korgi tootmisesse ei ole mehaanilist või keemilist protsessi kaasatud ja seetõttu metsakeskkond jääb endiseks.
Kork ja metsade kaitse
Erinevate metsasaaduste seast, mis saadakse Portugali metsadest ,on üks peamisi kork. Portugal moodustab umbes 50% kogu korktoodete tootmisest maailmas ning on maailmas juhtiv koggi eksportija. Vahemere tüüpi kliima hõlbustab korgitamme puu tootmise.. Korgitamme puu võib elada üle 150 aasta ja kui see on umbes 25 aastat vana eemaldatakse sellelt koor, mida kasutatakse korgi valmistamiseks. On loomulik küsida siinkohal, et mil moel saab kork aidata metsade kaitset. On mitmeid põhjusi.
Kõigepealt tuleb meeles pidada, et niipea, kui koor korgitamme puult või kork on eemaldatud, asendatakse see uue kihiga , mis hakkab uuesti kasvama. Seetõttu on kork taastuv loodusvara . Kork on taimsete kudedega ja koristamisse pole kaasatud ühtki kemikaali või kunstlikku protsessi ja tulemus on alati säilitanud oma looduslikkuse ja seetõttu metsakeskkond jääb kahjustamata. Veelgi enam, lisaks oma ökoloogilisusele, kork on ka biolagunev aine. Käesoleval ajastul, mil maailm on ohustatud keskkonna suurenevast reostumisest, prügi on rohkem, kork on loomulik ja seda on võimalik ümber töödelda taaskasutamise teel. Seega kork on väga kasulik, et säilitada ökoloogilist tasakaalu ning kaasaaidata metsade kaitses.
Korgitamm
Paberimassist

Paberimass lihtsalt viitab erinevate vahendite ja seadmete tööd, et toota paberit. Paberimass koosneb tavaliselt tselluloosi kiust ja on mitmel otstarbel vajalik.. Tselluloosi puitu kasvatatakse spetsiaalselt tselluloosi tootmiseks. Portugali erinevate metsaressursside suurendamine on õhutanud erinevate toodete tootmist, nagu erinevad maitseained ning arenenud on ka paberimassi tootmine. Kõige olulisemad on tootjad Portucel Soporcel grupist.
Viimasel ajal on täheldatud, et kodumaise puidu istandused ei ole olnud piisavad, et rahuldada kasvavaid nõudmisi Portugali paberimassi tööstusele. Seda seetõttu, et suur kirjutiste maa hävitab igal aastal ebaefektiivse metsa majandamise poliitika tulemusena palju metsa ja ka kõige tähtsam, kuna seal on metsatulekahjud.
Paber ja papp

Enamikul aladel, kus mets katab suurema pinna põllumajanduses, metsaressursi saadud mängida olulist rolli ekspordituru. See kehtib eriti juhul, Portugal, mis asub Edela-osa Euroopa mandril , kus metsaressursside moodustab umbes 10% ekspordist. Üks eelkõige saadud toodete Portugali metsad on paber ja papp. Metsakatte Portugal kulub umbes 38% kogu maa-ala ja suurem osa koosneb puidu ja eukalüpti viljeluses mis on peamine tooraine paberi-ja papitööstuse jaoks. Papp on tavaliselt paksem kui paber ja kasutatakse kujul tohutu kastidesse või karpidesse, mis on vajalikud ühtse tervikuna ja ka selleks, et täita raske kaalu ümber. Portugal, paber ja papp kuuluvad eelkõige metsaressursi mis on eksporditud, ja erinevate tööstusharude ja veskid on loodud selleks, et hooaja toodete enne seda ekspordi jaoks. Viimasel ajal, tohutu maa- metsaala on kadunud Portugal tingitud metsatulekahjude mis mõjutas negatiivselt tootmist papist kui kodumaise toodangu ei vastanud nõudmistele.
Statistika näitab, et alates 1997 aastast paberi ja papi tootmisharu on näidanud ülespoole tõusu tootmise graafikus. Alates 2003 tootmise tase on jälle kasvanud ja aastatel 2003 ja 2004, on registreeritud kokku 4% müügi kasvu. See on tingitud laienemisest eksporditurul.
KALAPÜÜK PORTUGALIS
Kalapüük on Portugalis kallihinnaline meelelahutus, mida paljud võtavad täiesti tõsiselt. On tavaline, et inimesed söövad kala kaks korda päevas, mis tõendab, et vesi ei täis kala. Portugalis kasuttakse kahte põhilist kalapüügi liiki, sealhulgas magevee ja avamerekalapüük. Magevee kalapüük on Portugalis vähem populaarne.
Kalapüügi litsents on vajalik ja sellega on võimalik rentida varustust ja võtta paar päeva magevee kalapüügiks. Teatud piirangud puudutavad eri aastaaegu ja suuri saastekvoote. Magevee kalapüügi hooaeg on Portugalis alates aprillist novembrini ja on võimalik püüda lõhet, forelli , Bärbelit, largemouth bassi ja teisi kalu.
Portugalis kasutatakse reisidel erineva suurusega kalapaate sõltuvalt reisist. Traditsioonilised Portugali kalapaadid on värvikalt maalitud ja tavaliselt on paadis neli inimest koos seadmetega. Paljudel kalapaatidel on sisemine diiselmootor ja 300 hobujõuga mootorid ja suuremad.
Kui tegemist on tõsise õngitsemisega siis enamik inimesi unustavad magevee ja lähevad süvamere kalapüügile. Portugalis võib püüda ka mõõkkala, marliini, Corvinai ja tuunikala.
Portugal võib olla parim riik maailmas kaluritele.
Merekalapüügisaadused
Võib väita, et Portugalis on üks, kaks või kolm parimat süvamerepüügi kohta Euroopa riikides. Portugalis taritakse kümme korda nii palju kala, kui tarbitakse liha. Selle põhjuseks on märkimisväärne kalapüük merel.
Portugalis võib püüda latikat, ahvenat, makrelli, sinist kala, haisid, tuunikala, mõõkkala, lõhet.
Seal on üle 200 sordi, mis regulaarselt ilmuvad Portugali Kalaturgudele kogu riigis.
Põhimõtteliselt on olemas nelja liiki merekalapüüki Portugalis. Need on rannapüük, Rocle Kalapüük, rannalähedane püük ja süvamerepüük.
Rannapüük: Parim koht riigi rannas on Póvoa de Varzim. Penichedis on populaarsed kalad ahven , latikas, meri mulle ja makrell . Lõunas saab püüda sinikala, porgie, glaucust, ahvenat, lõhet, kuldset latikat jne.
Rocle kalapüük Saab püüda põhjaputassuud, makrelli, supi, Squalust, halli mulletit ja palju muud.
Süvamerepüük: Saab püüda hai peret, tuunikala, mõõkkala, congerit, lõhet, sinist kala jne.
Energeetika
Täpselt kümme aastat tagasi kritiseeriti päikesepaistelist ja tuulist Portugali, sest ta ei teinud midagi looduse poolt kingiks saanud loodusliku taastuva energia arendamiseks . Nüüd näitavad kõik märgid, et kriitika ei kõlanud kurtidele kõrvadele, sest riik on selles valdkonnas liidripositsioonil.
Tänaseks on selles Lõuna-Euroopa riigis 10,5 miljonit inimest Pürenee poolsaarel oluliselt vähendanud oma sõltuvust imporditud fossiilkütustest. Tuule-ja päikeseenergia pakuvad nüüd 35,9 protsenti kasutatavast elektrist.
Suurimat laienemist täheldati Portugali tuuleenergiatööstustes, mis on maailmas pärast Taanit teisel kohal. Hispaania on kolmandal kohal.
Võitlused tuuleenergia edendamisel toimusid mitmel rindel, sealhulgas edendati isiklikuke väikeste tuuleturbiinide kasutust ..
Päikeseenergia kasvas 315 protsenti selle aja jooksul, kuigi sel oli väga madal algtase 2007 aastal ja hüdroelektrijaama kasvasid 24,7 protsenti.
Tuhandeid kilomeetreid pikk kõrgepinge merealune kaabel tuleb ette järgmise 10 aasta jooksul, peamiselt Saksamaa ja Suurbritannia rannikul, et edastada tuuleenergiat nendest riikidest hüdroelektrijaama ja Norra laine energia Põhjamerest Euroopa südamesse.
Võre peamine eesmärk on tasakaalustada tuule-, vee-ja päikeseenergia valdkonda, et vältida üldised kõikumised pakkumises.
Portugali energeetika : 66% elektri tootmisel on söe-ja kütuse elektrijaamad. Kokku 29% on toodetust hüdroenergia ja 6% tuuleenergia. Valitsusel on kavas taastuvate energiate saamiseks panna 38000000000 $ järgmise 5 aasta jooksul . Portugal tahab taastuvaid energiaallikaid, nagu päikese-, tuule-ja laineenergia. Portugalil on kavas 2020-ks aastaks saavutada taasuvatest energiatest kogu energiast 50 %.
Portugali lõunaalal asub maailma suurim päikeseenergiajaam , kuid põhjas avati 2006 Oktoobril lainefarm (energiat saadakse merelainetest).
Metallurgia
Enne 18.saj oli Potugalis juba pikk metallurgia traditsioon seoses kulla ja teiste metallide olemasoluga.
Tina ja vask
Tina ja vaske kasutati 16.saj peamiselt pronksi valmistamiseks. Pronksist tehti kahureid ja muid tulirelvu. Samuti väärib mainimist kulla ja hõbeda kaevandamise ja töötlemise käigus läbiviidud tegevuste okupatsioon Pürenee poolsaarel. Arheoloogilisi tõendeid vase-, tina ja raua kaevandamisest ja töötlemisest alates eel-Romaani ajast on rikkalikult.. Brasiilias algas Portugali koloonias alates 1500, kulla ja hõbeda otsingud kohe pärast saabumist ja hõbeda otsing kasvas niipea, kui see avastati Hispaania-Ameerika aladelt.
Kolm mälestuste raamatut Portugali metallurgiast aastast 1789 ja veel kaks raamatut aastast 1792, on kirjutatud Itaalia proffessori Domenico Vandelli (1735-1816) poolt. Lühike kokkuvõte tema raamatutest:

Ta märkis, et Portugalis kaevandati pliid hõbeda ja antiomi kõrval.

Vandelli kirjeldas ka väga vana meetodit Kulla, antimoni ja väävli puhastamiseks , mis tooks kaasa väga puhta metall.
Hulga kirjalikke töid metallurgia kohta (kuus raamatut ja üheksa mälestuste kogu), mis on koostatud 18. sajandil seitsme portugali keelt kõneleva autori poolt on tõenäoliselt palju suuremad kui võiks oodata riigi perifeeria teaduse ja tehnoloogia valdkonnas.
Autotööstus
Portugali autotööstus on suuruselt teine ettevõtlus (hotellinduse ja turismi järel) Portugalis, moodustavad 7% SKPst. Liidu liikmed Prantsusmaa, Hispaania ning Saksamaa on Portugali esmased eksporditurud moodustades kokku 60% kogu sõiduautode ekspordist.
Aastal 2005 toodeti Portugalis 146.900 sõiduautot.
Tingimused
Portugali unikaalne geostrateegiline asukoht rannajoonest on oluline mootorite ja muude raskete seadmete trantspordis.
Aastal 2005, sõidukite eksport langes 8%. Samas sõidukite import kasvas 6%. See on selge märk kohaliku nõudluse rafineeritusest. Juhtivad ekspordi ja impordi partnerid on Hispaanias ja Saksamaal ( Invest in Portugal ameti INE); juhtiv on autotööstuse toodang.
Portugali autotööstusele peaks keskenduma kahe peamise strateegiaid. Esiteks tuleb arendada kõiki võimalikke vahendeid, et säilitada konkurentsivõime mõjukamate vastu. Teiseks peab ta arendama oma unikaalselt tugevaid nišše, kus on võimalik ehitada suhtelise eelise.
Kõige olulisemad suunad autotööstuses on üldiselt kaks seotud arengut: konkurents ja globaliseerumine. Portugal keskendub täna mootorsõidukite monteerimisele, tootmisseadmetele, klaasile ja ekspordile peamiselt Euroopa turul .

SEAT Alhambra

SEAT Alhambra on suur 7-istmeline auto Volkswagen Groupi poolt. Seda toodetakse juba kaks põlvkonda aastast 1996, mõlemaid ehitatakse Portugalis. See sai oma nime Alhambra of Granadalt , ühelt monumendilt Hispaanias.
Tootja: SEAT
Emaettevõte: Volkswagen Group Tootmine 1996- present
Kokkupanek: Palmela , Portugal
Klass: suur MPV
Keremudel (t): 5-ukseline 7-istmeline MPV
põlvkond Alhambra (1996-2000)
SEAT Alhambra Mk1
esivedu / nelikvedu
Mootori (te): Bensiinimootorid :
1.8L I4 20V Turbo
2.0L I4 2.0L I4
2.8L VR6 24V
Diiselmootorid :
1.9L I4 TDI
2.0L I4 TDI
Edastamine (t): 6-käiguline manuaal
Teljevahe: 2835 mm (111,6 tolli)
Pikkus: 4634 mm (182,4 tolli)
Laius: 1810 mm (71,3 tolli)
Kõrgus: 1762 mm (69,4 tolli)
Tühimass: 1,599-1,709 kg (3,530-3,770 lb)
Kütusemahutavusest: 70 L (15.4 imp gal; 18.5 US gal)

Volkswagen Eos

Tootja: Volkswagen
Tootmine: 2006-praegune
Kokkupanek: AutoEuropa , Palmela , Portugal
Eelkäija: Volkswagen Golf kabriolett
Klass: Kompaktne kabriolett
Keremudel (t): 2-uksega kupee kabriolett
Mootori (te): 2.0 L
Edastamine (t): 6-käiguline manuaal ,
Teljevahe: 2578 mm (101,5 tolli)
Pikkus: 2007-09: 4407 mm (173,5 tolli)
Laius: 1791 mm (70.5 in)
Kõrgus: 1443 mm (56,8 tolli)
Kergetööstus
Rõivatööstus
Tegemist on ühe traditsioonilisema ja läbi ajaloo olulisema tööstusharuga Portugalis, mille tähtsus on tänaseks kahanenud, kuid on siiski jätkuvalt kaalukas. 1990. aastal moodustas tekstiili- ja rõivatööstuse toodang 30% kogu ekspordist. Aastaks 2008 oli see langenud 12%-ni, kuid samas moodustas sektoris töötav elanikkond märkimisväärsed 23% kogu tööhõivest. Olulisemad tekstiilitööstuse keskused on Põhja-Portugal (puuvilla töötlemine) ja Beira-Interiori piirkond (lambavilla töötlemine), kuhu on koondunud umbes 6000 tekstiiliettevõtet ja 11 000 rõivatööstusettevõtet, mis annavad kokku 18% kogu Portugali töötleva tööstuse toodangust. Väiksemad vabrikud ja ettevõtted asuvad hajusalt üle terve riigi. Portugali tekstiili- ja rõivatootjad on rahvusvaheliselt tuntud kui uuendusliku lähenemisega nn intelligentsete kangaste ja rõivaste tootjad. Näiteks võib tuua järgmised ettevõtted: Lanidor, Dielmar, Ímpetus, Petit Patapon, Onara, Do Homem, Vicri. Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kosmonautide rõivad on Portugali päritolu.
Jalatsitööstus
Aastal 2009 oli Portugali Äriregistris u 1200 jalatsitootjat, valdav enamus neist väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted. Et uute majandusoludega kohaneda, tuleb väiketootjail oma senist ärimudelit muuta ning ühineda. Valdavalt toodetakse ekspordiks – tervelt 90% toodangust läheb välisturule. Aastal 2008. eksportis Portugal üle 60 miljoni jalatsipaari.

Side

Telefoninumber riigi kood: 351 
Maaliine kasutusel: 4.121 million (2008)
Mobiiltelefoni kasutamine: 14.91 million (2008) 14910000
Telejaamad: 42 (2008)
Internet riigi kood (id): Pt
Internetikasutajaid: 4476000 (2008)
Teenindus
Teenindussektoris oli 2008. aastal hõivatud 57,9% töötavast elanikkonnast ja toodeti 69,2% kogulisandväärtusest.
Lisaks teenindussektori esilekerkimisele on olulised muutused toimunud ka tootmises. Traditsiooniline tootmine on suuresti teisenenud, liikudes tekstiili- ja jalatsitööstuse prevaleerimiselt neile tootmisharudele, kus uued sektorid pakuvad dünaamilisemat kasvu ja enam võimalusi uute tehnoloogiate rakendamiseks: autotööstus, elektroonika ja farmaatsiatööstus.
Teenindussektori osakaalu suurenemist mõjutab ka Portugali geograafiline asend. Turismitööstuse kasvule aitab kaasa pehme vahemereline kliima, mida mahendab veelgi Atlandi ookean oma ulatusliku rannikualaga.
Teenuste sektor
Järgides Euroopa partnerite eeskuju on ka Portugalis viimastel kümnenditel teenuste sektori osakaal märgatavalt suurenenud. Aastal 2008 oli teenindussektoris hõivatud 57,9% töötavast elanikkonnast ja toodeti 69,2% kogulisandväärtusest.
Portugal on rahul oma avalike teenuste arenguga - Euroopa Komisjoni andmeil on Portugal näiteks online-teenuste kättesaadavuse ja funktsionaalsuse poolest Euroopa Liidu liikmesriikide seas neljandal kohal. Ettevõtlussõbraliku ja uuendusliku teenustekeskkonna tagamine on valitsuse üks prioriteete majandusarengu edendamisel. Nii on loodud võimalus firma loomiseks ühe tunniga: http://www.empresanahora.pt/ENH/sections/EN_homepage
Portugali infosüsteemide andmevahetuskihiks on meie x-teega võrreldav riigi põhilisi andmebaase ühendav Simplex 2009: http://www.simplex.pt/english.html
Ka Portugali finantsteenuste sektor on viimasel aastakümnel tublisti arenenud. Erinevateks krediidiasutuste vormideks on kommertspangad , hoiupangad, investeerimispangad, investeerimisfondid ja kindlustuskompaniid. Portugali pangandussüsteem on ajakohastatud ja küllaltki kliendisõbralik. Suurimad Portugali pangad on riigi osalusega Caixa Geral de Depósitos ning erapangad Millennium BCP, BES – Banco Espírito Santo, BPI – Banco Português de Investimento ja Banco Santander Totta.
Portugali Keskpank: http://www.bportugal.pt/pt-PT/Paginas/inicio.aspx
Transport
Teedevõrk on Portugalis tihe , teedevõrk võtab enda alla 68,732 km , millest 3000km
moodustavad kiirteesüsteemid.
2 suurlinnas on ka metroosüsteemid , mis mõlemad on üle 35km pikad.
Portugalis on hästi välja arendatud raudtee- ja bussivõrk. Algarves on nii linnadevahelised kui linnasisesed bussiliinid. Bussijaamades on saadaval sõiduplaanid. Bussipilet Praia da Rochast Portimasosse maksab u 1.20 €.  Bussipeatus on tähistatud sõnaga paragem. 
Marsruutide ja hindade kohta vt lähemalt: www.eva-transportes.pt
Rongiga saab liikuda nii Algarve suuremate linnade vahel kui sõita teistesse Portugali provintsidesse ja  pealinn Lissaboni (Barreiro jaam Tejo jõe lõunakaldal, sealt tuleb praamiga üle jõe sõits, et keskusess pääseda). Ühe suuna pilet olenevalt rongist al. 14€.
Transporti peeti esmatähtsaks 1970ndate alguses, sest majandus kasvas kiiresti ja uuesti 1990ndatel. Portugal oli üks esimesi riike maailmas, kus on kiirtee , mis avati 1944. Vasco da Gama sild üle Taguse jõe on pikim sild Euroopas.
Kahe suurima suurlinna-aladel on metroo süsteemid: Lissaboni Metro ja Metro Sul ei Tejo Lissaboni Metropolitan Area ja Porto metroo Porto Metropolitan Area, igaüks rohkem kui 35 km (22 mi) liinidel.
Lissabonist saab lennuliikluse abil sõita ühest maailma punktist teise ilma peatusi tegemata. Valitsus otsustas ehitada uue lennujaama väljaspool Lissaboni, Alcochete, mis asendaks Lissaboni Portela lennujaama. Praegu on kõige olulisemad lennujaamad Lissabonis, Faros, Portos, Funchalis (Madeira) ning Ponta Delgadas (Assoorid).
Import ja Eksport
Portugal impordib:

• Masinaid
  
• Veondusseadmeid
  
• Põllusaadusi
  
• Keemiatooteid
  
• Tekstiilitooteid
  
• Naftat
  

Portugal ekspordib:

• Korki ja paberitooteid
  
• Kangast
  
• Jalatseid
  
• Nahka ja karusnahka
  
• Autosid
  
• Elektrikodumasinaid
  

2007. aastal kasvas Portugali kaupade ja teenuste eksport tublilt, so 11,6% (8,8% kaupade ja 15,2% teenuste osas). 2008. aastal kahanes see kasv aga 2,4%-ni, põhjuseks peamiselt Euroopa Liidu liikmesriikide suunalise kaupade ekspordi järsk vähenemine. 2007. aastal kasvas import 8,2% ja 2009. aastal 6,1%.
Mis puutub peamistesse kaubavahetuspartneritesse, on täheldatav uute sihtturgude osatähtsuse kasv. Euroopa Liidu osakaal on viimase kümne aasta jooksul vähenenud, tiheneb aga kaubavahetus kolmandate riikidega. 2008. aastal võttis kaubavahetuspartnerite esiviisikus jõuliselt koha sisse Angola. 2008. aastal oli Euroopa Liidu riikide osatähtsus ekspordi puhul 73,7% ja impordi puhul 73,5%. Strateegiline tähtsus on kogu Vahemere regioonil, enam kui 40% kogu Portugali kaubavahetusest toimub Lõuna-Euroopa, Magribi ja Lähis-Ida riikidega. Portugalil on tihe kaubavahetus portugalikeelsete Aafrika riikidega (endiste asumaadega) ja Lõuna-Ameerika riikidega
Portugali väliskaubandus aastatel 2004-2008 (kaubad ja teenused kokku)
Ühik: miljon eurot
PERIOOD
EKSPORT
IMPORT
BILANSS
2004
41,723*
54,436
-12,713
2005
42,965
57,550
-14,585
2006
49,146
62,781
-13,635
2007
54,569
67,546
-12,977
2008
55,877
72,661
-16,678
Ekspordi osas on üha kaalukam roll uutel tootmissektoritel, kus rakendatakse uusi tehnoloogiaid ning mille toodang on suurema lisandväärtusega (2008. aastal 41,7% ekspordist). Üleilmne majandus- ja finantskriis kahandas tugevalt nõudlust Portugali toodete järele rahvusvahelisel turul, mistõttu registreeriti 2009. aasta esimesel poolaastal ekspordi 21%-line langus võrreldes sama perioodiga aastal 2008.
2008. aastal olid Portugali peamisteks ekspordipartneriteks:

• Hispaania 27,2%
  
• Saksamaa 12,9%
  
• Prantsusmaa 11,7%
  
• Angola 6,0%
  
• Suurbritannia 5,5%
  

2008. aasta peamised ekspordiartiklid olid:

• Masinad ja seadmed 19,1%
  
• Sõidukid ja teised transpordivahendid 12,6%
  
• Mitteväärismetallid 9,1%
  
• Rõivad 6,2%
  
• Plastik ja kumm 5,9%
  

Impordi osas on jätkuvalt olulised energiatooted ja mineraalkütused.
2008. aastal olid Portugali peamisteks impordipartneriteks:

• Hispaania 30,8%
  
• Saksamaa 12,4%
  
• Prantsusmaa 8,3%
  
• Itaalia 5,3%
  
• Holland 4,6%
  

2008. aasta peamised impordiartiklid olid:

• Masinad ja seadmed 19,1%
  
• Naftatooted 16,8%
  
• Sõidukid ja teised transpordivahendid 11,8%
  
• Mitteväärismetallid 9,3%
  
• Põllumajandustooted 9,1% 
  

EESTI JA PORTUGALI MAJANDUSSUHTED

2007. a. oli Portugal Eestile 41. kaubanduspartner , 2008. a. 43., osatähtsusega mõlemal aastal 0,1% kogu Eesti väliskaubavahetuse käibest. Käibemaht 2007. a. oli 324,1 miljonit krooni, 2008. a. 327,8 miljonit krooni. Eesti eksport Portugali oli 2007. a. 130 miljonit krooni ning 2008. a. 158 miljonit krooni. Import Portugalist vastavalt 196 ja 170 miljonit krooni.
Kaubavahetus aastatel 2004-2009 (miljonites kroonides):
 
Eksport
Import
2004
98,0
109,5
2005
108,8
107,2
2006
93,6
147
2007
129,2
194,9
2008
157,3
167,7
2009
109,9
94,2
Allikas: Statistikaamet

Peamised ekspordi kaubagrupid 2009. a.:

• puit ja puittooted – 23,7%
  
• metallid ja metalltooted – 18,9%
  
• transpordivahendid – 12,4%
  
• masinad ja seadmed – 11,5%
  

Peamised impordi kaubagrupid 2009. a.:

• tekstiil ja tekstiilitooted – 29,6%
  
• jalatsid ja peakatted – 13,5%
  
• valmistoidukaubad ja joogid – 13,1%
  
• plast- ja kummitooted – 12,1%
  

TURISM
2008 aastal majutati Eesti majutusettevõtetes 2644 Portugali turisti (2007. a vastav näitaja 2763). Nagu teistestki Lõuna-Euroopa riikidest pärit turistid, reisivad ka Portugali turistid Eestisse valdavalt suveperioodil pikema Eestit ja Eesti naaberriike hõlmava ringreisi raames, külastades Eestis peamiselt vaid Tallinna.
Eesti elanike reisid Portugali
Portugal on muutunud Eesti turistide hulgas järjest populaarsemaks suvituskohaks, kuid kindlasti on Portugalil veel realiseerimata potentsiaali Eesti elanike kuurordi- ja huvireiside sihtkohana arvestades kohapealset soodsat hinnataset, huvitavaid vaatamisväärsusi ja sõbralikke, kuid mitte pealetükkivaid kohalikke elanikke, kes oskavad inglise keelt. Viimastel aastatel on turistide hulga suurenemisele positiivset mõju avaldanud tšarterreisid, mida on suviti korraldatud Tallinnast Lõuna-Portugali Algarvesse. Alates Eesti liitumisest EL-ga on Eesti elanikud reisinud Portugali aasta aastalt üha enam. 2005. a 3495, 2006. a 4269, 2007. a 5489, 2008. a 9445.
Portugal: Deserta ja Tavira – Algarve pärlid
Lõuna-Portugalis Algarves asuvad Deserta ja Tavira saared meelitavad turiste unikaalse asukoha, võimsate düünide ja kristallselge veega. Mõlemad saared asuvad Ria Formosa looduskaitsealal , kuhu Eestist saab nii omal käel kui paketireisidega Helsingist.
Üle luidete ja õrna taimestiku viib palkidest tee Deserta saare randa.
Ent meie alustame oma teed pealinnast Lissabonist, kust tuleb Algarve keskusse Farosse jõudmiseks esmalt autoga läbida 300 kilomeetrit. Kiirteede rägastikus leiame viidad , mis juhatavad teed SUL ja Ponte peale – lõunasse ja sillale. Meie ees, teisel pool Tejo (Tagus) jõe kallast seisab 28 meetri kõrgune Kristuse kuju. Sillast paremale jääb Estorili rannik ehk Portugali Riviera, vasakule vaadates sirutab end udus Euroopa pikim sild Vasco da Gama.
Algarve väikelinnades tunned end hästi igal pool – olgu siis jalakäijate tänaval, tillukeses kohalikus restoranis või pisipoode mööda tuulates. Inimesed on mõnusad ja muhedad ning kõik suhtuvad turistidesse nagu oma headesse sõpradesse.
Faro rahvusvahelisse lennujaama saabub turiste igast ilmakaarest, aga ainult väike osa jääb sinna, sest suuremateks puhkekeskusteks on Albufeira, Lagos ja Vilamoura.
Algarveski on palju võimalusi aktiivseks puhkuseks ja igale turistile leidub just talle meelepärane tegevus – kindlused, muuseumid, delfiinide show’d, veepargid, sukeldumised või hoopiski liivaskulptuuride külastus ja paadisõidud põnevais kaljukoopais.
Randu muudavad omapäraseks kaljude vahel asuvad liivaribad, kus on suvekuudel raske leida tükikestki vaba ruumi.
Reisiplaane tehes teadsime, et meil läheb vaja lamamistooli, päikesvarju ja head lugemist. Ent siiski olime valmis ka seiklusteks uute emotsioonide ja kogemuste jahil, mis loodetavasti kaaluvad üles melu Albufeira kitsaste tänavatega vanalinnas, Vilamoura ööelu või paadisõidu Lagoses kaljude vahel.
Eksootiline Ria Formosa
Ria Formosa looduskaitseala on Algarve ilusaim ja tähtsaim, ulatudes koos Faro saarestikuga 60 km piki maismaapiiri ida poole kuni Cacela Velhani. Ala loodi 1987. aastal, kaitsmaks piirkonna väärtuslikku ökosüsteemi, kuna massilise turismi kasvuga kaasnes kontrollimatu ehitustegevus, reostus ja liiva kaevandamine.
Saarte randade kõrged liivaluited on barjääriks kaitsealal asuvatele laguunidele, soolatiikidele, laidudele ning kanalitele, kaitstes neid ookeani suurte tuulte ja lainete eest. Soojas ja toitainerikkas laguunivees elutseb rikkalikult karpkalasid, austreid ja vähilisi, mille kasvatamine annab 80% kogu riigi molluskite ekspordist.
Mahe kliima ja rikkalik kalavalik ahvatlevad omakorda linde, usse ja konni, kes moodustavadki saarestiku fauna. Faro on ka tõeline lindude paradiis, kus pesitsevad paljud haruldased ja eksootilised
isendid – hõbehaigrud, kääbus-meripääsukesed, jäälinnud, veekuked ning punapeapardid.
Looduspargi sümboliks on purpurne sultankana, kes on šoti rabapüü sugulane. Pikajalgne lind on küll kiire jooksja, ent kehv lendaja. Haruldast sinaka sulestiku ja erkpunase nokaga sultankana arvatakse seal pesitsevat vaid paarikümne ringis.
Puust ja punaseks. Tahvel seletab muuhulgas, et saarel pesitseb ohustatud linnuliik - purpurne sultankana. Parempoolsel pildil see dekoratiivne olevus jalutabki.
Deserta – metsik ja
puutumatu
Ka Barreta nime all tuntud Deserta saarele saab Farost laevaga, sõit kestab pool tundi. Saarel asuv Santa Maria neem tähistab Portugali kõige lõunapoolsemat punkti.
Suvekuudel, kui Algarve rannad on täis sagimist ja suminat, leiame Desertal ruumi ja rahu ning võimaluse avastada seda metsikut ja puutumatut loodust. Ainuke inimkätega püstitatud hoone saarel on lihtsa puitkonstruktsiooniga väike mereandide restoran
O Estamine .
Üle kõikuva silla pääseb Tavira saarele, Barrili randa.
Võtame meelepärased kohad uste ja akendeta restoranis ning tellime põhiroaks kala dourada, mille kõrvale sobib hästi portugali roheline vein Vinho Verde. Sobremesas ehk magustoidu kaardilt otsustame proovida mango mousse’d ning lõunasöögi lõpetame hea portugali kohviga.
Nüüd jätkub meil energiat, et astuda randa jõudmiseks 300 meetrit mööda palkidest laotud teed. Rannajoonel paistavad juba punased puitvaiad, mille vahele tõmmatakse viie euro eest punasest riidest päikesevarjud – omapärased ja praktilised.
Lained on rannaliivast vorminud kõrge valli , kus ookeanivesi uhub aina kõrgemale, et siis jälle vajuda ja tõusta – peatumata ja lõputult. Taban end mõttelt, et ookean omab küll määratut suurust ja jõudu, aga inimese imepärased võimed on loonud laeva, mis alistab kogu selle üüratu, mäsleva ruumi…
Suure lainetuse korral peab vette minnes olema valvas, sest ookeanilained on salakavalad ja ettearvamatud ning nendega mängimine ohtlik. Ümberringi laiutab looduse ürgne ilu, viies endaga kaasa kõik mõtted.
Kummalisi liiklusvahendeid – laev, millega pääseb saarele ja rong, mis toimetab turistid Barrili randa ja tagasi.
Ergav päike, õrn liiv ja lainetekohin on uinutava jõuga harmooniline kooslus . Siiski ei või maha magada viimast laeva, mis väljub kell kuus õhtul.
Peamegi end sellest tervistavast keskkonnast välja rebima, sest telkimine pole saarel lubatud. Keegi ei saa aga keelata ööbimist lageda taeva all. Arvestama peab vaid asjaoluga, et päikese loojudes on saarel ainukeseks valgusallikaks kuu.
Tavira saare teeb unikaalseks tema kuju: vaid 500 meetri laiuselt kulgeb see 11 kilomeetrit piki Tavira ja Santa Luzia linnasiluetti. Nelja Vee randa (Praia do Quatro Aguas) sõidame ühe euro eest, ületades laevaga kilomeetripikkuse vahe maismaast.
Kalurid askeldavad oma paatides nii rahulikult, nagu uudishimulikke turiste kiikamas polekski.
Laevad tulevad ja lähevad 15-minutilise intervalliga ning saarel on võimalik ka keha kinnitada, põhiliselt kalarestoranides. Taviral on võimalik telkida ning minimarketist toidupoolist osta. Läbinud väikese linnaku, kulgeb laudadest laotud teeke rannani, mis kannatab isegi lapsekäruga sõitmist.
Saare teise poole randa (Praia do Barril) eraldavad maismaast soolaukad, mille peale on rajatud teekate ning kanalist saab üle mööda kõikuvat silda. Seejärel ootab seal otse randa viiv väike rong. 500-meetrise raudtee alternatiiviks on selle kõrval jalutamine.
Rongist väljudes tutvume plakatitel informatsiooniga saare floora iseärasuste kohta.
Rannaäärsed düünid on nii bioloogiliselt kui geoloogiliselt dünaamilised piirkonnad ning seetõttu eriti õrnad. Eriline taimestik on aluseks düünide moodustumisele, mis koondab ja paigutab liiva, vormides rannapiirkonna kaitseks barjäärina luiteid.
Rahulolu keskkonnast
Kaitseala soodel kasvavad eriliselt kohanenud taimed, mis on kogu planeedil ühed tõhusamatest õhupuhastajatest. Värske õhk ja ere päike võivad põhjamaalase õrnale nahale kergesti liiga teha, seetõttu on saarel mõeldud ka esmaabi andmise peale.
Enne randa jõudmist viib tee läbi ankrute surnuaia. Kõrgemalt düünilt haarab lummav vaade lihtsalt oma võimusesse – lumivalge liivaga rannjoon laiub kaugusesse.
Kristallselge ookeanivesi on rahulik, visates aeg-ajalt oma valdustest välja üleliigseid vetikaid, mida tõmmatakse kokku traktori järele paigaldatud seadmega .
Õnneks kaob traktorimüra merekohinasse ning metsikute liivaluidete rüpes lesides ja sillerdavaid päikesekiiri ookeaniveel vaadeldes tekib rahulolu, sobivas keskkonnas puhates saab päevast igavik .
Deserta ja Tavira saared on kohad, kus imeline feeling neelab sind enda meelevalda – sellest on raske vabaneda ja minna tuleb koos igatsusega, mis kutsub tagasi.
 
Mida teha Algarves
Golf – Algarves on 15 arvestataval tasemel golfiväljakut. Ka Taviras asub üks, kuid enamasti on need Quinta da Lagos, Vilamouras.
Zoomarine – Albufeiras asuvas akvaariumis võib näha delfiinide, merilõvide ja papagoide etendusi.
Loomaaed – Asub Lagose lähedal. Rohkem kui 120 looma, lisaks 200 taime viielt erinevalt kontinendilt.
Ponta Piedade – Siin saab teha tunnise paadisõidu ja näha huvitavaid rannakaljusid. Paljud kivimürakad meenutavad midagi, triumfikaarest elevandini.
St. Vincenti neem – Huvitav kindlus, võrratud kaljud ja ilus maastik.
Kasiinod – Vilamouras, Portimaos, Vila Real de Santo Antonios.
Jalgpalli EM – Toimub Portugalis 12. juunist kuni 4. juulini 2004. Mängitakse ka Faro/Loule staadionil.
Liivakujude meisterdamine – Algarves toimuval võistlusel Fiesa 2004 võetakse mõõtu liivakujude meisterdamises. Info www.prosandart.com.
Sinna, seal ja tagasi
Tallinnast Farosse saab mõnel päeval nädalas Lufthansaga läbi Frankfurdi. Hinnad algavad 8270 kroonist + lennujaamamaksud.
Frankfurdi ja Lissaboni vahet lendab Lufthansa iga päev. Tallinn-Frankfurdi liini avakampaania raames maksab pilet Tallinnast Lissaboni ja tagasi 3333 krooni + maksud . Soodusmüük toimub kuni 30. aprillini , lennud lubatud kuni 30. juunini . Hiljem algab hind 8270 kroonist + maksud .
Estravel müüb ka Soome reisikorraldajate Aurinkomatkat ja Finnmatkat pakette Portugali, nädalase reisi hind algab umbes 10 000 kroonist, sõltuvalt sihtkohast ja valitud hotellist.
Portugalis on käibel euro. Jõekruiisid, dzhiibisafarid ja ekskursioonid (ka neid saab Estravelis reisipaketti ostes ette ära tellida) maksavad 40-50 eurot, lastele enamasti poole vähem.
Portugali reisimine on Eesti kodanikule viisavaba kuni 90 päeva poole aasta jooksul.
Portugali kuurordid
Tavira
Palmid ja sepisrõdudega kaunistatud majad ääristavad läbi linna voolavat Rio Gilaod. Üle jõe kaardub roomaaegne sild ja vanalinna majade kaunistatud uksed meenutavad kunagisi mauridest valitsejaid. Tavirat peetakse Algarve kauneimaks linnaks.
Rannaelu nauditakse kogu 12 km pikkust Ilha de Tavira saart ümbritseval valgel liivarannal.
Õhtul sõidutab paat tagasi ööbimiskohta – kas Tavira rahulikku väikelinna või Cabanase kalurikülas asuvatesse hotellidesse.
Albufeira
Albufeiras nauditakse Atlandi värskendavat hoovust Euroopa puhtaimatel randadel – neid on siin kümneid. Vahelduseks rannaelule võib külastada veeparki või Zoomarine veeasukate parki.
Ka Albufeira loendamatud restoranid pakuvad merega seotud elamusi – proovige kas või kohalikku spetsialiteeti cataplanat, milles segunevad nii mere- kui ka maa-annid.
Lisaks kulinaarsetele kogemustele on Albufeiras võimalik ratsutada , sukelduda ja tegelda süvamerekalastusega.
Alvor
Endine Alvori kaluriküla Lääne-Algarves pakub samu mõnusid, mille poolest on tuntud kogu Portugali Kuldrannik: mahe ilmastik, ainulaadsed rannad, kaunid kaljumoodustised ja rikkumatu õhkkond – veel tänagi on Alvor säilitanud oma pärismaalasliku atmosfääri.
Vana külakeskus asub kaunil jõerannal. Kui veeseis on madal, püüavad kohalikud siinsamas vähke.
Lähedal asuval väljakul leiab mõnusaid vabaõhurestorane. Külas on lai uhke liivarand, mida peetakse Algarve parimaks.
Monte Gordo
Kunagine rahulik kaluriküla Monte Gordo asub mõne kilomeetri kaugusel Guadianast – Portugali ja Hispaaniat eraldavast jõest. Täna leiab siin uusi hotelle, fantastilisi restorane, baare, kasiino ja erinevaid veespordivõimalusi. Lähedal asub ka golfiväljak.
Gordol on võimalus kandideerida Portugali parimaks puhkusekohaks – siin on meeldiv õhkkond, Portugali kõige soojem merevesi, aga samuti kuldne ja lapsesõbralik 18 km pikkune liivarand. Kuna Hispaania on lähedal, korraldatakse puhkajatele ühepäevaseid ekskursioone Sevillasse.
Praia da Rocha
Praia da Rocha ümbruskonnas asuvad suurepärased liivarannad. Aastatuhandetega on lained ja tuul uuristanud kaljudesse koopaid, sambaid ja figuure . Küla restoranides pakutakse oivalisi mereande, aga samuti hõrgutavaid liharoogi. Baarid, kohvikud ja diskod on avatud hilisööni, suvehooajal hommikutundideni.
Rannatänav, kus võib nautida rahulikke jalutuskäike, ulatub 16. sajandist pärit Santa Catarina kindlusest linna lääneossa. Kes igatseb midagi aktiivsemat, saab linna idaosas tegelda erinevate veespordialadega. Läheduses asub ka üks Euroopa parimaid golfiväljakuid.
Olhos de Agua
Olhos de Agua asub Albufeirast ida poole. See on üks uuemaid puhkekohti selles piirkonnas. Siin võivad puhkajad nautida rahu ja vabadust pikal Praia da Falésia rannal, aga miks mitte võtta ette retki Albufeirasse, kuhu on vaid 12 kilomeetrit.
Olhos de Aguas on klassikaline valik Portugali naudinguid – ilus liivarand, sõbralikud inimesed, oivaline merelt ja maalt pärit toit. Ning mis kõige tähtsam: võimalus aeg maha võtta ja elumured unustada. Jõudsite vaikusest ja rahust väsida? Võtke ette reis Lissaboni, kuhu on Olhos de Aguast oivalised ühendusteed.
Euroopa laskub Portugalis kaljuna ookeani
Margus Kruut
AT Kinnisvarabüroo hindaja
17.06.2005 00:00
Portugalis on põhjamaalastele sobiv kliima, head veinid, palju kirikuid ja kindlusi ning järsu kaljuna ookeani laskuv Euroopa läänepoolseim tipp.
Vaade Porto vanalinnale
Portugal ja Eesti on mõnes mõttes täielikud vastandid, teise külje pealt vaadates aga üpris sarnased. Näiteks asuvad mõlemad riigid Euroopa äärealadel. Kui euroliidu läänepiir lõpeb Portugaliga, siis Eesti on üks idapoolsetest piirimärkidest. Samuti tunduvad mõlemad maad Euroopa suurriikide kõrval pisikesed, kuigi Portugal ligi kümne miljoni elanikuga paistab Maarjamaa kõrval lausa suurriigina.
Portugallane on reeglina heatujuline ja sõbralik. Pole ka midagi imestada, sest klimaatilised tingimused on võrreldes Eestiga paremad. Päikest ja suvesooja jagub Portugalile lihtsalt rohkem. Samas ei lase Atlandi ookean suvisel tapval kuumusel võimust võtta, seetõttu jäävad suvised soojakraadid tavaliselt mõistlikesse piiridesse .
Portugallane käib tööl elu nautimiseks
Kui eestlane elab selleks, et tööd rabada, siis portugallane käib tööl eesmärgiga elu nautimiseks vajalik rahanatuke välja teenida. Sõbrad, vaba aeg, hea vein ning jalgpall on Portugalis tähtsamad kui ületöötamine ning sellega kaasnevad terviseprobleemid . Soojadele maadele iseloomulikult võib kõike teha ka homme . Kuid lõunapoolsema maa kohta tunduvad inimesed ja elu-olu kuidagi rahulikud, seetõttu kutsutaksegi portugallasi vahemeremaade skandinaavlasteks.
Levinud hobiks on kalastamine . Õhtu saabudes lennutati tamiili nii üle saja meetri kõrgustelt kaljudelt alla ookeaniavarustesse kui ka lausa Porto südalinnas Douro jõe voogudesse. Ning pimeduse saabudes ääristas kesklinnast läbi voolava jõe kallast kohati isegi kalameestest tekitatud elav müür. Kui meil tuleb sõnaga “kalamees” silme ette pilt jääl või jõekaldal kössitavast vanemast taadist, kummisäärikutest, parkunud nahast , ajamata habemest ning saagina nirudest kiludest või rääbistest, siis Portugalis olid kalamehed reeglina nooremapoolsed ning välja tõmmati keskmiselt ligi poolemeetriseid ja veidi suuremaidki rammusaid iludusi.
Portugalis kõneldakse hea meelega inglise keelt või vähemalt üritatakse seda teha, vastupidi Prantsusmaa ja Hispaania mõningate piirkondade kommetele. Ning sarnaselt Eesti­maaga tuntakse rõõmu, kui saadakse jalgpallis oma suurele naabrile ära teha. Portugali selliseks suureks üleaedseks on Hispaania, viimane sai endast väiksema Portugali mõneks ajaks oma rüppegi.
Kui vanasõna järgi viivad kõik teed Rooma, siis Portugali hiilgeaegadel viisid mereteed Portugalist peaaegu igasse maailma tähtsamasse sadamalinna. 16. sajandi keskpaigaks oli Portugal saanud suurimaks koloniaalimpeeriumiks ning Lissabon muutunud maailma vürtsi- ja kahjuks ka orja­kaubanduse keskuseks.
Porto börsihoone araablaste kavaldamiseks
Cabo da Roca
Et äri hästi läheks, tuli teinekord ka partnereid veidi üle kavaldada. Porto linna börsihoone suursugune Araabia saal ehitati omal ajal selleks, et jätta vastuvõtjast jõukas mulje ja mõjuda kaugelt saabunud kaubanduspartnerile psühholoogiliselt, osutades võõrustaja võimsusele ning külalise väiksusele, või ehk isegi tühisusele. Kullast ja karrast hiilgavasse saali juhatatud äripartnerist rikas kaupmees ei tundnudki pahatihti alateadvuses ennast eriti suursuguse ja jõukana, andis lepingutingimustes kergemini järele ning seega lõi soodsamad võimalused kohalikele ärimeestele, mis oli lõpptulemusena kasulik nii Porto linnale kui ka tervele Portugalile. Samas börsihoones mõisteti ka kohut petistest kaupmeeste üle ning lahendati kaubandusalaseid vaidlusi. Lisaks asub börsihoones, kaubandus-tööstuskoja ühes esinduslikumas ruumis omaette kunstiteos – parkettpõrand, mis koosneb üle ilma kokkukorjatud erineva tooniga puidust. Tulemus lummab oma originaalsuse ja iluga.
Portugali kunagised lasterikkad pered on jäänud ajalukku ja Portugal tunneb nagu Eestigi muret rahvaarvu kahanemise üle. Kui 1990. aastal elas Portugalis 10,4 miljonit inimest, siis kuus aastat hiljem 9,8 miljonit. Entsüklopeedia andmetel olid 1992. aastal 17% Portugali elanikest kirjaoskamatud. Selle üheks põhjuseks on mitte kõige paremini õnnestunud haridusreform . Täiesti uskumatu, kuid kohapeal selgus, et eriti pisipoodides ei osata lihtsamaidki arvutusi peast teha. Meenub väikese meenepoe keskealisest meesmüüja rõõmuhõise, et olen lausa matemaatik , kui olin peas kokku löönud summa paari postkaardi ja mõne meene eest ning ulatasin täpse rahasumma . Võib-olla tegi ta nalja , kuid suhteliselt kesisele arvutamisoskusele juhtis tähelepanu ka kohalikke olusid hästi tundev inimene.
Elamurajoonid kõrgepingeliinide all
Ootamatu ning harjumatu oli näha Portugalis maju ja lausa elamurajoone, mis asusid otse kõrgepingeliinide all. Meil sellist vaatepilti ei kohta.
Ja kui Eestis viimistletakse keraamiliste plaatidega korterites- majades ainult sanitaarruume ja harvem ka köögi, esiku ning tehniliste ruumide põrandaid, siis Portugalis kasutatakse keraamilisi plaate päris tihti ka hoonete välisviimistlusel. Tuleb tunnistada, et nii mõnigi glasuurplaatidega viimistletud tänapäevane individuaalelamu jättis väga mõnusa, sümpaatse ning kohalikku miljöösse sobiva mulje.
Portugalis elatakse põhimõttega, kus üheks põhiliseks väärtuseks on mugavus. Näiteks Porto linnas ühe peamise turismitänava kohal rõdudel massiline pesu kuivatamine ei olnud mingi patt ega paistnud kedagi häirivat.
Portugalist rääkides ei pääse loomulikult mööda ka veiniteemast – huvitava maitseelamuse saab lõpuni kääritamata toorveinist, korraliku veini tegemine on lausa omaette teadus. Huvitav käik oli ka ühe veinifirma peakontorisse- muuseumisse , kus suurel kinolinal näidati firma ajalugu ja veinide valmimist. Tutvustati veinikeldrit ning anti proovida erinevaid marke. Ja seda loomulikult tasuta, lootuses leida uusi, selle firma jookidest vaimustuvaid veinisõpru. Konkurents on tihe, sarnaseid veinikeldreid on ka teistes Euroopa maades ja väljaspoolgi.
Restoranis kohalikke roogasid proovides tuli tunnistada, et täitsa sobilikud ka Maarjamaa inimestele. Näiteks grillsardiinid ja vinnutatud soolatursa tükid riisiga.
Tüüpiline portugallane ise on naeratav ja heatahtlik, isegi nukrad fado-laulud ei olnudki nii ülikurvad, kui esialgu ette kujutatud.
Portugal
Siiruviiruline ja kullakarvaline päikesemaa
Portugalil on märkimisväärne meresõiduminevik, super rannakuurordid, mõtlikult nukrad väikelinnad ja oliivisalude, veiniistanduste ja nisuväljadega pärjatud lõunamaine loodus. Seda riiki on õnnistatud pesakonna Unesco maailma-pärandi vääriliste vaatamisväärsuste ning ühe Euroopa pingevabama ja atraktiivsema pealinnaga. Rikkale kultuuri-pärandile vaatamata on Portugali paljud tõmbenumbrid kättesaadavad kergendusohkevääriselt madala hinnaga.
Rahuliku igapäevarütmi nautimine ja elurõõmu iseteadlik maitsmine on portugali kirg, mida harrastab kohalik ja harjutab turist. Portugalis on kõik piltlikult öeldes parajalt paras ja tagasihoidlkult mõnus: traditsioonilised ja maa-lähedased rahvusfestivalid, toidu lihtne ja puhtsüdamlik uputamine oliiviõlisse, aiast korjatud värksketest viljadest pressitud apelsinimahl , südamepõhjani liigutav muusika, pulbitsevad lille -, puuvilja- ja kalaturud.
Talv Portugalis
Troopiline kõlab kuidagi kaugelt ja eksootliselt, kuidagi selliselt , mis ei sobi meie kontinendi konteksti. Aga lähis-troopiline? Näib esmapilgul veidi uskumatu, aga meie mõistes ühes Lõuna-Euroopa kaugeimas nurgas asuv Portugal jääb ei kuhugi mujale kui lähistroopikasse, tal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Sarnase kliima lõunapoolkeral võib leida näiteks Lõuna-Aafrika Vabariigist või Austraalia rannikult. Aastavahetuse paiku Lissaboni ümbruses ringi uudistades jäävad üpris suure tõenäosusega fotosilma ette nii õitsvad lilled, tänavasillutisest välja piiluvad seened kui ka mahlased ja valmis mandariinid ning sama suure tõenäosusega leiab Portugali Riviera – rannariba Lissabonist läänes – kaldavetest aastaringselt laineid vallutavaid surfareid, šortsides jooksvaid või oma lemmikloomi jalutavaid pühapäevasportlasi ja lõbusalt liivas hullavaid lapsi. Ülemäära kuum seal südatalvel just ei ole, aga hea ilmaga paitavad põski soojad päikesekiired ja termomeeter näitab ligikaudu 15 °C.
Assoorid
Assoorid on Portugali autonoomne piirkond ja saarestik Atlandi ookeani põhjaosas, mis avastati portugallaste poolt 1427. aastal. Saared jagunevad kolme rühma. Läänerühma moodustavad Corvo ja Flores, keskrühma Faial, Pico, São Jorge, Graciosa ja Terceira ning idarühma São Miguel (peasaar) ja Santa Maria. Lopsaka loodusega saared on vulkaanilised ja mägised, seal valitseb pehme kliima ning hoolimata kõrgrõhkkonnast sajab suvelgi vihma. Atlandi ookeanis laiuvatele Assooridele pole kerge pääseda. Omal käel lendamine läheb kulukaks, aga pakette pole eriti valida. Enamasti ei teatagi, kus Assoorid on. Keset Atlandi ookeani – 1400 km Lissabonist, 4000 km Ameerikast ja Kanaaridest paar tuhat km otse lõuna poole. Olgugi et Portugali osa, on Assooridel autonoomia – oma parlament ja valitsus, kuid euroraha. Just selle saarestiku elanikud on kuulutanud ühe oma kaljunuki Euroopa läänepoolseimaks punktiks ja ka Portugali kõrgeim tipp (2351 m) kuulub Assooridele. Saarestik jaguneb Ameerika ja Euroopa geo-loogiliste laamade vahel. Saared on väikesed – suurimal, São Miguelil, elab ligi 140 000 inimest. Kõik üheksa saart on vulkaanilist päritolu. Pärast üht hävitavat maavärinat 1950ndatel emigreerusid paljud president Kennedy kutsel USAsse ja Kanadasse. Assooride põhilisteks vaatamisväärsusteks on kraatrid ja järved nende põhjas, vulkaanilised kaljud ja lõputult kaunis ookean.
Assoorid
Lissabon
Linn seitsmel mäel
Portugali pealinn Lissabon asub Atlandi ookeani rannikul Tejo jõe suudmes. 16. sajandi alguses oli Lissabon umbes 350 000 elanikuga maailma suurim linn. 1. novembril 1755 tabas linna tugev maavärin (hinnanguliselt 8,7 kuni 9,0 magnituudi), mis hävitas kaks kolmandikku Lissabonist ja nõudis kuni 60 000 ohvrit. Täna on Portugal küll Lääne-Euroopa madalaima elatustasemega riik, kuid selle kaunis pealinn pakub turistidele rikkalikult elamusi. Nii nagu Rooma, asub ka Lissabon seitsmel mäel ja linna eripäraks on suured kõrguste vahed tänavatel, mida mööda vuravad puidust vagunitega kollased trammid. Ühe sellisega võib end lasta sõidutada kohalikule "Toompeale" Castelo de Sao Jorge kindlusesse, millest alles vaid kõrged müürid ning tornis lehvimas Portugali rohe-puna-valge ja Lissaboni must-valge mereröövlilaevu meenutav lipp. Sealt kiigates punavad all-linnas kivikatuste kumas Baixa ja Alfama linnaosad ning monumentide ja purskkaevudega palistatud väljakud, taamal viib üle laia jõe San Francisco Golden Gate 'i matkiv punane raudsild. Lissaboni tähtsaim turismiobjekt on Unesco maailmapärandi nimekirja kantud 16. sajandist pärit õhuliste müüride ja tornidega jesuiitide klooster Jeronimos. Linna sümboliks peetakse aga kloostripargi vastu jõe kaldale püstitatud Torre de Belem'i torni. See manueliinarhitektuuri parim näide meenutab sisemuselt pisut Kiek in de Kök’i, on aga väljast üsnagi imposantne oma valgete nurgatornide ja rõdudega. Ka tasuks külastada maailmanäituseks Expo 98 loodud linnaosa, kuulata portugallaste traditsioonilisi fado-laule ning einestada ühes Bairro Alto vanalinna restoranidest.
Lissabon
Madeira
Jumala botaanikaaed
Paika, kuhu lennukiga jõuab Tallinnast ligi kuue tunniga, ümbritseb Atlandi ookean. Idülliline Madeira saar, mis on oma staatuselt teatava iseseisvusega Portugali autonoomne regioon, paikneb Aafrika läänerannikust umbes 550 km kaugusel. Madeira sai autonoomia pärast 1974. aasta 25. aprilli revolutsiooni, millega Portugalis kaotati Salazari diktatuur. Saarestik koosneb kahest suuremast saarest Madeira (828 km², 255 000 el) ja Porto Santo (42 km², 5000 el) ning asustamata saaregruppidest Desertas ja Selvagens. Pealinnast Funchalist (101 000 el) lääne pool Cabo Giraos asub kõrguselt teisel kohal olev kalju maailmas. Nii nagu mandril räägitakse ka saarel portugali keelt. Turismipiirkondades on kasutusel ka inglise ja saksa keel.
Saare kliima on väga pehme: keskmine temperatuur suvel 21 °C ja talvel 16 °C, ning meri pidevalt soe Golfi hoovuse tõttu: suvel 22 °C ja talvel 17 °C. Talvel sajab kuus-seitse päeva kuus, kuid päris päikeseta päevi on harva. Vulkaanilise tekkega saared on tegelikult meresügavikust algavate mägede tipud. Kõrgeim mäetipp on Pico Ruivo de Santana (1861 m), mille kõrval veidi madalam Pico de Arieiro ulatub samuti üle 1800 m kõrgusele. Vulkaanilise päritoluga mullal on looduslikku taimkatet (makja, kastani -, õlipuu- ja männisalud) säilinud vähe. Madalamal kasvatatakse suhkruroogu , banaane; terrassidel viinamarju, teravilja, puuvilju. Põhiliseks toodanguks on madeira veinid, käsitsi tehtud tikandid , punutised, ka juur - ja puuviljad, lilled. Kuigi looduslikke liivarandu seal ei leidu, enamus on kivised, on Madeiral see-eest palju muid eeliseid . Madeira üks parimaid randu Prainha asub idaosas, kuigi selle rannajoon on lühike. Tõenäoliselt valmistab Madeira teatavat pettumust neile, kelle puhkuse peaeesmärk on kuumal rannaliival pikutamine, sest see ainulaadne saar on pigem loodusenautija, matkaja ja elamusteotsija reisisihtkoht.
Igal aastal toimuvad saarel mitmed üritused: karneval, lillefestival kevadel ja veinifestival sügisel. Madeiral on ligi 40 kirikut, üle 20 mälestusmärgi ja 18 põnevat muuseumit, näiteks fotograafiamuuseum, loodusajaloomuuseum ja mitu kunstimuuseumit. Pealinnas toimuvad igapäevased bussiekskursioonid, tavaliselt külastatakse lille- ja juurviljaturgu, botaanikaaeda, erinevaid kunstimuuseume ning veinimaja, kus saab maitsta ja osta erinevaid madeira veine. Enamikul saare randadest saab harrastada veesporti (veesuusatamine, surfamine, purjetamine, snorgeldamine, sukeldumine), sisemaal võib matkata mägedes, ratsutada, proovida mägirattasõitu, külastada veinikeldreid, käia korvipunumistööstustes ja mängida golfi. Õhtuti on mõnus käia baarides ja ööklubides, mis on sageli olemas ka hotellides. Ka südatalvisel ajal Madeirale saabujat tervitavad oranžides õites tulbipuud, kirevad krüsanteemide puhmad, puna- roosa -valgekirjud hekid ja autoteid ääristavad kärtspunaste õietõrvikutega aaloerivid, mida kohalikud jõulusaluutideks kutsuvad.
Madeira
Porto
Eestlastele, kel tähtsamad linnad ja tuntumad turismiatraktsioonid on ära vaadatud, võivad huvi pakkuda kitsamad reisivaldkonnad, näiteks veiniturism. Pea kogu Portugal on veinituristi paradiis, sellel suhteliselt väikesel maal kasvab viinamari küll Eestist väiksemal territooriumil, kuid marjadest valmistatakse kogu veinitööstuse värvi- ja maitsegammat: noori happelisi veine (Vinho Verde), klassikalist kuiva punast ja valget, tumekollast dessertveini (nagu Moscatel de Setubal), kangestatud portveini ja küllaltki maitsvat brändit. Dao ja Douro on küll tuntuimad ekspordiregioonid, kuid parimad klassikalised punased pärinevad näiteks Alentejost ja Baixast. Hind alates paarist eurost pudel. Omaette vaatamis-, kogemis- ja maitsmisväärseks on Portugali Douro jõe org. See maaliline jõgi voolab üle riigipiiri Hispaaniast Portugali ja suubub Porto linnas Atlandi ookeani. Porto või Oporto on ligi 250 000 elanikuga suuruselt teine linn Portugalis. Sealt pärineb kuulus portvein, mille keldreid leiab Douro jõe äärest lausa riburadapidi.
 
Porto
Kokkuvõte
Portugal on rikka ja eripalgelise loodusega riik Pürenee poolsaarel. Portugali looduslik ilme jaotub kaheks Tejo jõe kohalt. Põhjas on kena mägine loodus ja parasvöötmeline kliima. Lõunas on madal ja soe, kaunid rannad ja lähistroopiline ning vahemereline kliima.
Portugalist on aegade jooksul läbi käinud paljud rahvad . Siia on jätnud oma jälje roomlased, hispaanlased, foiniiklased , araablased ja paljud teised. Porutgallased saavutasid võidu araablaste üle ning said iseseisvaks riigiks. Esimese riigina Euroopas asusid nad maid avastama ja said nii väga rikkaks koloniaalriigiks. Suhted endiste kolooniatega on siiani tähtsad. XX sajandi jooksul vahetus Portugalis võim väga mitu korda. Siiski sai Portugalist üks NATO asutajaliige ning sajandi lõpu poole astus riik ka Euroopa Liitu.
Portugali ühiskond on esmapilgul kinnine, seda seetõttu, et igasugused suhted portugallastega põhinevad usaldusel. Nende kultuuriruumis on määraval kohal perekond ja tutvused . Portugallase jaoks on usaldus tähtis, sest nad võtavad tõena pigem seda, mida nad inimeses näevad, kui seda, mida nad kuulevad. Kinnise ilme loomisele võib kaasa aidata nende formaalsus ja pidulikkus. Tegelikult on nad sõbralikud ja otsustav on vastastikkune austus ja kommete järgimine. 99% portugallastest on kristlased. Immigrante on kogu elanikkonnast vaid 1% ja ka nemad sulanduvad hõlpsasti ühiskonda
Haridus ja meditsiiniabi on tasuta, ent suur osa portugallastest eristab eraharidust ja erahaiglaid, mis on küll väga kallid, ent ka väga kvaliteetsed. Eraarstiabi saab koguni 40% elanikkonnast.
Portugali tuntuimad ekspordi artiklid on kork, sardiinid ja portvein. Majandus on stabiilne, ent veidi aegunud ja valitsuselt oodatakse suuremaid reforme.
LISA 1
TUNTUD INIMESED PORTUGALIST

Cristiano Ronaldo

Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro on portugali jalgpallur, kes on ka Eesti vastu 2 väravat löönud.
Ta mängib alates 1. juulist 2009. Hispaania kõrgliiga klubi Madridi Reali eest ja kuulub Portugali jalgpallikoondisesse. Ronaldo on peamiselt parem ääreründaja, kuid on mänginud ka teistel ründavatel positsioonidel.
Tema teine eesnimi Ronaldo, mis on tema mängijanimi, on tulnud Ronald Reagani järgi, kes oli tema isa lemmiknäitleja. Tal on vanem vend Hugo ning kaks vanemat õde Elina ja Liliana Cátia.
Klubiandmed: Koduklubi Madridi Real Särginumber 9
Klubikarjäär:
Aeg Klubi Mänge(väravaid)
2001–2003 Lissaboni Sporting 25 (3)
2003–2009 Manchester United 196 (84)
2009– Madridi Real 18 (15)   
Koondisekarjäär:
2003- Portugal 69 (22)

Saavutused:

2004 Inglismaa karikas
2006 Inglismaa karikas
2006 Inglismaa parim noormängija ja
Inglismaa parim mängija
Isikuandmed :
Täisnimi Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro
Sünniaeg 5. veebruar 1985 (1985-02-05) (25-aastane)
Sünnikoht    Funchal, Portugal
Pikkus 185 cm
Positsioon parempoolkaitsja, ründaja

Klubid

Manchester United ostis Ronaldo 2003. aastal Lissaboni Sportingult 12,24 miljoni briti naela eest.[1] Ronaldost sai klubi esimene portugali mängija. 26. juunil teatas Madridi Real, et Ronaldo ühineb klubiga 1. juulil ning mille maksumuseks läks 80 miljonit naela. Ronaldo sõlmis Madridi Realiga kuue-aastase lepingu.
Ronaldo lõi oma esimese liigavärava Reali eest oma debüüdil 29. augustil 3-2 võidumängus Deportivo la Coruna vastu.

Koondisekarjäär

Ronaldo debüteerides koondises 20. augustil 2003 kohtumises Kasahstaniga, mille Portugal võitis 1:0. Ta arvati 2004. aasta Euroopa meistrivõistluste koondisse, hoolimata sellest, et ta polnud veel ühtki väravat koondise kasuks löönud, ja see õigustas end. Ta lõi EM-il kaks väravat: alagrupimängus 12. juunil kolmanda värava Kreeka vastu (ehkki Portugal kaotas mängu 1:2) ning veerandfinaalis 30. juunil keskmise, Portugali teise värava Hollandi vastu (Portugal võitis 2:1). Ronaldo valiti EM-i sümboolsesse koondisse.
Pärast Euroopa meistrivõistlusi algasid 2006. aasta maailmameistrivõistluste valikturniir. Oma kolmanda värava lõi Ronaldo 4. septembril 2004 Läti vastu, lüües võõrsil 2:0 võidetud mängus avavärava. Oma neljanda värava lõi ta 8. septembril Eesti vastu, lüües kodus 4:0 võidumängus avavärava. Oma viienda ja kuuenda värava lõi ta 13. oktoobril, kui ta esimest korda Portugali heaks kaks väravat mängus lõi. See juhtus kodumängus Venemaa vastu, kus ta 7:1 võidumängus lõi 2. ja 4. värava. 8. juunil 2005 skooris ta Eesti vastu ka kordusmängus Tallinnas, lüües mängu ainsa värava. Kokku oli Ronaldo 7 väravaga valikturniiri Euroopa alagruppide resultatiivsuselt 2. mängija.
Portugal pääses finaalturniirile, kus Ronaldo lõi ühe värava: Iraani vastu penaltist. Portugal jõudis poolfinaali. Ronaldot ei valitud MM-i parimaks nooreks mängijaks: selleks sai Lukas Podolski Saksamaalt.
Üks päev pärast oma 22. sünnipäeva, 6. veebruaril 2007 oli Ronaldo sõprusmängus Brasiilia vastu Portugali koondise kapten. Koondise peatreener Luiz Felipe Scolari teatas, et Ronaldo on liiga noor selleks, et kapten olla, kuid Portugali jalgpalliföderatsiooni president Carlos Silva, kes oli kaks päeva varem surnud, oli seda palunud, ja austusest tema vastu laskis Scolari Ronaldol kapten olla.
Euroopa 2008. aasta meistrivõistluste valikturniiril lõi Ronaldo 8 väravat, millega oli poolaka Euzebiusz Smolareki järel resultatiivsuselt teine mängija. Finaalturniiril lõi Ronaldo 1 värava. Portugal kaotas veerandfinaalis Saksamaale.
Kui 11. juulil 2008 sai Portugali peatreeneriks Carlos Queiroz, määras ta Ronaldo meeskonna uueks kapteniks.
Ta on 10. mai 2009 seisuga löönud Portugali kasuks 65 mängus 22 väravat.

Nuno Gomes

Nuno Gomes (Nuno Miguel Soares Pereira Ribeiro) on Portugali jalgpallikoondise ja Portugali kõrgliiga klubi Lissaboni Benfica ründaja. Ta võitis 2004. aasta Euroopa meistrivõistlustel hõbemedali.
Rahvusvahelise tuntuse saavutas Gomes 2000. aasta Euroopa meistrivõistlustel. Hüüdnimi pandi talle juba lapsepõlves oma eeskuju Fernando Gomese järgi, kes oli 1983. ja 1985. aasta Euroopa parim väravakütt.
Klubiandmed :
Koduklubi Lissaboni Benfica Särginumber 21
Klubikarjäär:
Aeg Klubi Mänge(väravaid) 1994-1997 Boavista 79 (23)
1997-2000 Lissaboni Benfica 95 (58)
2000-2002 ACF Fiorentina 53(14)
2002- Lissaboni Benfica 179 (61)  
Koondisekarjäär:
1996- Portugal 77 (29)
Saavutused:
EM hõbemedal: 2004
Portuguese Liga meister: 2005
Portugali karikas võitja: 1997, 2004
Portugali Superkarikas võitja: 2005
Coppa Italia võitja: 2001
Isikuandmed :
Täisnimi Nuno Miguel Soares Pereira Ribeiro
Sünniaeg 5. juuli 1976
Sünnikoht Amarante, Portugal
Pikkus 181 cm
Positsioon ründaja

Jalgpallurikarjäär

Oma debüüthooaja pidas Amarantes sündinud Nuno Gomes jalgpalliklubis Boavista FC 1994/1995. aastal. Sama klubi värve esindas ta 79 mängus 1997. aastani (23 väravat, neist 15 viimasel hooajal), kui ta ostis Benfica. Ta võitis Boavistaga ka Portugali karika .
Kuni 2000. aastani veetis ta oma mängijakarjääri SL Benficas (lõi 95 kohtumises 58 väravat), kuid peale silmapaistvat esitust 2000. aasta Euroopa meistrivõistlustel ostis tema mängijaõigused 17 miljoni euro eest Itaalia klubi ACF Fiorentina. Kohe esimesel õnnestus tal selle meeskonnaga võita ka Itaalia karikas.
2002. aastal pidi ta aga Fiorentina meeskonna finantsraskuste tõttu naasma tagasi Benficasse.
2003/2004 hooajal vaevles ta vigastustes, kuid suutis esineda 21 mängus. Eriti säravalt esines ta aga 2003/2004 aasta karikafinaalis, kus alistati FC Porto.
2004/2005 võitis ta Benfica koosseisus Portugali SuperLiga.
2005/2006. aastal jäi Nuno Gomesel selja taha vägagi edukas hooaeg - ta oli 15 väravaga Portugali Superliga teisena parim väravakütt ja võitis SL Benficaga ka Portugali Superkarika.
2006/2007. aasta hooajal jäeti ta sageli varumängijate pingile, kuid hoolimata sellest õnnestus tal teha skoori nii Portugali Superligas, Portugali karikasarjas kui ka UEFA Meistrite Liigas ja UEFA Karikasarjas.

Rahvuskoondisekarjäär

Nuno Gomes on Portugali rahvuskoondist esindanud alates U-15 koondisest.
1996. aastal 19-aastaselt tegi ta aga debüüdi Portugali rahvusmeeskonnas Prantsusmaa vastu. Lisaks osales ta samal aastal ka Atlanta OMil.
Euro 2000 turniiril lõi ta 4 värvat. Sel turniiril sai ta ka 7-kuulise karistuse, sest lükkas poolfinaalmängus peale kaotust Prantsumaale Austria kohtunikku Günter Benköt.
2002. aastal toimunud FIFA jalgpalli MM-il osales ta kahes mängus vahetusmängijana.
2004. aastal toimunud EM-il Portugalis jõudis ta rahvusmeeskonnaga finaali, kus aga tiitlimängus tuli alla vanduda Kreekale 1-0.
2006. aastal toimunud jalgpalli MMil Saksamaal jõudis ta meeskonnaga poolfinaali, kus kaotati aga Prantsusmaale 1-0. Kolmanda koha mängus Saksamaaga tegi Portugali poolt ainsana skoori ka Nuno Gomes, kuid see ei aidanud meeskonda, kellel tuli vastu võtta 1-3 kaotus.
72 kohtumises rahvuskoondise eest on ta löönud 29 väravat. Peale seda, kui Pauleta teatas oma profijalgpallurikarjääri lõpeatmisest, sai Nuno Gomesest Portugali koondise kapten.
Ka 2008. aastal peetud Euro 2008-l, mis toimus Austrias-Šveitsis, nimetati ta Portugali koondise kapteniks. Euro 2008 valikmängudel lõi Nuno Gomes 3 väravat - Soomele, Poolale ja Belgiale. Nuno Gomesest sai Euro 2008 turniiri käigus prantslase Thierry Henry, sakslase Jürgen Klinsmanni ja tšehhi Vladimir Smičeri kõrval neljas mängija, kes kolmel jalgpalli Euroopa Meistrivõistlustel on löönud värava. 2008. aasta Euroopa meistrivõistlustel pidi Portugal aga piirduma veerandfinaaliga, kus kaotati 2-3 Saksamaale.

Isiklikku

Nuno Gomes on teist korda abielus. 2006. aastal abiellus ta Patricia Aguilariga, kes on ajakirjanik ning kellel on esimesest abielust tütar Laura.

Luís Vaz de Camões

Luís Vaz de Camões ( 1524 või 1525 – 10. juuni 1580 Lissabonis) oli portugali luuletaja, kelle teost "Lusiaadid" (Os Lusíadas) peetakse Portugali rahvuseeposeks.
Ta õppis arvatavasti Coimbra ülikoolis. Seejärel teenis palgasõdurina Põhja-Aafrikas, osales avastusretkedel ning elas Macaos, Goas ja Mosambiigis. Portugali naasis ta umbes 1570. aastal.
Ta kirjutas sonette, oode ja laule. Tema peateos "Lusiaadid", mis ilmus 1572. aastal, räägib värsseepose vormis portugallaste avastus- ja vallutusretkedest.
Tema surmapäev 10. juuni on Portugali rahvuspüha.
Tähtsaim Portugali kirjandusauhind, Prémio Camões, on tema järgi nime saanud.

Teosed eesti keeles:

Renessansi kirjanduse antoloogia, Eesti Raamat, Tallinn 1984: katkend eepose "Lusiaadid" kuuendast laulust (lk 239–245) ja Sonett (lk 246), portugali keelest tõlkinud Ain Kaalep ; Villem Alttoa kommentaarid lk 664–665
"Lusiaadid": oktaave teisest laulust. Portugali keelest tõlkinud ja järelsõna: Enn Vetemaa – Looming 2002, nr 6, lk 879–882

José Saramago

José de Sousa Saramago (sündinud 16. novembril 1922) on portugali kirjanik ja ajakirjanik. 1998. aastal sai ta Nobeli kirjanduspreemia.
José Saramago on kirjutanud nii romaane kui ka näidendeid ja luulet. Tema kirjanduslikuks läbimurdeteoseks peetakse 1982. aastal ilmunud romaani " Baltasar ja Blimunda" (" Memorial do Convento"). Kriitikud peavad parimaks teoseks 1984. aastal ilmunud romaani "Aasta, mil suri Ricardo Reis" ("O Ano da Morte de Ricardo Reis").
Eesti keeles ilmunud teosed:
"Pimedus" ("Ensaio sobre a Cegueira"; 1995). Tõlkinud Mare Vega Salamanca. Eesti Raamat 2007. ISBN 978-9985-65-610-5

José Manuel Durão Barroso

José Manuel Durão Barroso, GCC (sündinud 23. märtsil 1956 Lissabonis) on Portugali poliitik. Alates 23. novembrist 2004 on ta Euroopa Komisjoni president.
1992–1995 oli ta Portugali välisminister ja 2002–2004 Portugali peaminister.
16. septembril 2009 valis Euroopa Parlament Barroso Euroopa Komisjoni presidendi ametisse ka järgmiseks viieks aastaks.

LISA 2
English - Portuguese
Yes - sim
No - não
Thank You - obrigado
Good Bye - adeus or chao
Good Morning - bom dia
Good Afternoon - boa tarde
Good Night - boa noite
Welcome - bem-vindo
Excuse Me - com licença
I'm Sorry - desculpe
See You Later - até logo
Can I? - posso?
How much? - quanto?
Here - aqui
There - ali
Near - perto
Far - longe
Hot - quente
Cold - frio
New - novo
Old - velho
Yesterday - ontem
Today - hoje
Tomorrow - amanhã
I need help. - Preciso de ajuda
Where's __ Street ? - Onde é a rua __
Do you know ...? - Você sabe...?
Good - bom
Bad - mau
Open - aberto
Closed - fechado
Mother - mãe
Father - pai
Son - filho
Daughter - filha
Breakfast - pequeno-almoço
Lunch - almoço
Snack - lanche
Dinner - jantar
Sandwish - sandes
Ice Cream - gelado
Dessert - sobremesa
Coffee - café
Tea - chá
Juice - sumo
Olives - azeitonas
French Fries - batatas fritas
Vegetables - legumes
Butter - manteiga
Eggs - ovos
Bread - pão
Salad - salada
Cheese - queijo
Spoon - colher
Fork - garfo
Knife - faca
Glass /Cup - copo
Bottle - garrafa
Wine - vinho
Beer - cerveja
Sunday - domingo
Monday - segunda-feira
Tuesday - terça-feira
Wednesday - quarta-feira
Thursday - quinta-feira
Friday - sexta-feira
Saturday - sábado
January - janeiro
February - fevereiro
March - março
April - abril
May - maio
June - junho
July - julho
August - agosto
September - setembro
October - outubro
November - novembro
December - dezembro
Vacation - férias
Money - dinheiro
Bus - autocarro
Train - comboio
Airplane - avião
Taxi - taxi
Keys - chaves
Soap - sabão or sabonete
Bathroom - quarto de banho
Newspaper - jornal
Magazine - revista
Letter - carta
Postcard - postal
Envelope - envelope
Stamp - selo
Post Office - correios
Sick - doente
Pain - dor
Hospital - hospital
Doctor - doutor
Prescription – receita
LISA 3
Lipp:
LISA 4
Vapp:
LISA 5
Uudised:

Portugal on MM-valikturniiril raskes seisus

06.09.2009 13:21
Jalgpalli Euroopa MM-valikturniiril on raskes seisus Portugali koondis, kes hoiab esimeses alagrupis alles neljandat kohta.
Viimati mängis Portugal võõrsil 1:1 viiki Taaniga. Koduväljakul mänginud Taani asus 42. minutil Nicklas Bendtneri väravast 1:0 juhtima, viigi päästis Portugalile Leidsoni tabamus 86. minutil.
Kolm vooru enne valikturniiri lõppu juhib Taani esimeses alagrupis 17 punktiga . Ungari on 13 silmaga teine, Rootsi 12ga kolmas ning Portugal 10ga neljas.
Cristiano Ronaldo.

IMF tõstab majanduskasvu prognoose

29.09.2009 09:50
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tõstab maailmamajanduse järgmise aasta kasvuprognoosi 3 protsendile, sest usutavasti taastuvad suuremad majandused oodatust kiiremini.
Varem ootas IMF järgmise aasta majanduskasvuks 2,5 protsenti.
«Taastumine on olnud jõulisem, kui esialgu prognoositud,» vahendas Reuters IMFi asedirektori, endise Brasiilia rahandusministri Murilo Portugali sõnu.
Ladina-Ameerika suurima majanduse, Brasiilia, kasv saab olema üleilmsest keskmisest kasvust suurem, lausus Portugal täpsemaid prognoose nimetamata.

Rooney loodab, et Ronaldo jääb MMilt kõrvale

09.10.2009 11:14
Inglismaa jalgpallikoondise liige Wayne Rooney loodab, et Portugal jääb järgmise suve MM-finaalturniirilt kõrvale.
Portugalile, kes lülitas 2004. ja 2006. aasta suurturniiridel Inglismaa konkurentsist, oleks finaalturniirilt eemale jäämine suur löök, kuid Rooney tunnistab, et tema jaoks oleks see magus kättemaks, kirjutab Metro.
«Inimesed räägivad, et ilma temata poleks turniir see, kuid mind ei huvita, kas Ronaldo on seal või mitte,» rääkis Rooney. «Tegelikkuses oleks hea, kui Portugali finaalturniiril poleks, kuna nad on kahel viimasel suurturniiril meie teekonna lõpetanud.»
Wayne Rooney
foto: Reuters / Scanpix

Ronaldo naaseb Ungari vastu väljakule

10.10.2009 13:17
Maailma kalleim mängija Cristiano Ronaldo teatas, et on vigastusest taastunud ning võib laupäevases MM-valikmängus Ungari vastu platsile joosta .
Portugal peab selle kohtumise kindlasti võitma, et hoida elus lootusi pääseda järgmise suve MM-finaalturniirile Lõuna-Aafrikas, vahendab soccernet.
Eelmise nädala keskel saadud hüppeliigesvigastuse tõttu jäi tal aga
osalemata Reali nädalavahetuse 1:2 kaotusmängus Sevilla vastu.
«Ma olen praktiliselt 100% terve ning saan täna (reedel - toim.) veel ravi. Homme peaksin ma mänguks valmis olema,» ütles Ronaldo.
Lisaks Ronaldole on vigastusest taastunud ka Chelsea kaitsja Jose Bosingwa, kes jättis vahele oma koduklubi 2:0 võidumängu Liverpooli üle.

Portugali rikkus peitub kultuuripärandis, merevallutuste ajaloos ja mitmekesises looduses

13.01.2009 18:18
Kristiina Vaarik , Sakala
Sintra linna lähedal asuv Pena palee on olnud kuningate kodu.
foto: Kristiina Vaarik
Lissaboni peaväljakul Praça do Comérciol ei lõhna soolase mere järgi, kuigi ookean on kõigest mõnesaja meetri kaugusel. Õhk on puhas ja magus.
Kuigi minu Portugali pealinna saabumise kuupäev on 11. oktoober, tunnen väljaku marmorpingil külitades, kuidas päike lausa tulitab. See, et ka üheksa päeva hiljem on päevane temperatuur 25 soojakraadi ringis ja õhtuti võin külma kartmata suvekleiti kanda, pole kohalike sõnul tavaline.
Kinniseid kingi sandaalide vastu vahetades märkan, et mind jälgib mõni pingile lähemale lennanud tuvi. Mustanahaline neoonroheliste pükstega mees pühib pingi kõrvalt kühvlile olematut prahti. Erinevalt mitmest teisest suurlinnast on Lissabon peaaegu prügivaba.
Kodune Lissabon
Lissaboni lennujaamast päevaks sõidukaardi ostnud, istusin esimesele bussile, mis sattus olema number 45, ja olin umbes pool tundi täielikus teadmatuses , kuhu see mind viia võib. Kui hakkas tunduma, et linn muutub üha sõbralikumaks ja vanaaegsemaks, astusingi juhuslikult peaväljakuäärses peatuses maha.
Siin peatuvad Lissaboni kuulsad ühe vaguniga ümarad trammid, millega on lausa kohustuslik kas või paar peatust sõita. Väikese jalutuskäigu järel istun Rua de Santa Justa treppidel paikneva pisikese koduse restorani lauda, et proovida rahvusrooga, mille üle portugallased on kõige uhkemad: grillitud sardiine. Need maitsevad hästi.
Lissaboni vanalinn tundub väike ega ole veel turistihordidest rikutud. Seda võib järeldada suhteliselt vähestest suveniiripudinaid müüvatest poodidest. Isegi Praça do Comérciol asuvale turismiinfokeskusele annab Viljandi oma silmad ette.
Kui sõidan järgmisel päeval lõuna poole Algarve piirkonda Lagose suvituslinna, üllatab mind neljatunnise teekonna vältel looduse vaheldusrikkus.
Põhjapoolses Portugalis on palju rohelust. Leidub palme ja mitmesuguseid eestlasele harjumatuid taimi. Silma hakkavad viinamarja-, oliivi- ja korgipuude istandused. Mida lõuna poole, seda enam on märgata kõrbenud taimestikuga maastikul rohuliblesid otsivaid lamba- ja kitsekarju. Puuliikidest valitseb piiniamänd, mis ei kasva kõrgusesse, vaid on madal ja korrapärase ümara võraga.
Turistilinn Lagos ookeani ääres
Lagos on tüüpiline turismist elatuv linnake, mille keskmes on hulk meeldivaid restorane. Tänavad, eriti kõnniteed, on seal põnevalt kitsad ning Portugalile tüüpiliselt on paljud majad kaunistatud azulejo’dega.
Need mustrite või joonistustega kaetud mosaiikplaadid ahvatlevad mind nii Lagoses kui teistes linnades endid lähedalt imetlema . Eriti võimsalt mõjuvad tervet maja katvad azulejo’d ja uhked on need muidugi katoliku kirikutes. Portugalis on umbes 90 protsenti inimestest katoliku usku. Enne suuri sisserändeperioode oli see protsent lausa 99.
Parima ülevaate azulejo-maalingute perioodidest saan Lissabonis Madre de Deusi tänaval asuvast azulejo-muuseumist, kus näeb ka 32-meetrist azulejo- tahvlit Lissaboni 1755. aasta suure maavärina eelse panoraamiga.
Lagose teeb eriliseks väikese muuseumkindluse juurest algav ja piki rannikut kulgev omapärase kujuga kaljumassiiv, kust leiab päevitamiseks ja ujumiseks rannaabajaid ning mõnusaid grotte, kus lained lõpmatu järjekindlusega vastu kaljusid loksuvad.
Lummav on Piedade tuletorni juurde viiva tee äärde jääv laguun , mida tasub nautida päikeseloojangul, taustaks sinakaspunased pilved.
Enne suurt maavärinat oli Lagos üks Portugali tähtsamaid sadamaid, kust paljud kuulsad maadeavastajad oma reise alustasid. Praegu seisavad sadamas sihvakad jahid, ent mõistmaks, kui masendav ja raske oli tol ajal kuudepikkune mereteekond tavamadrusele, tasub vaadata Lagose kindlusmuuseumis näidatavat filmi.
Portugali väiksust arvestades üllatab, kui võimas oli see riik enne 1755. aasta 1. novembrit, kõigi pühakute päeva, mil maavärina, tsunami ja sellele järgnenud põlengute tõttu hukkus Lissabonis kuni 60 000 inimest.
Lagoses Atlandi ookeani ääres näen esimest korda elus ookeani tõusu ja mõõna: kui õhtul on kindluse vallikraavi liiv kaetud mõnekümnesentimeetrise veekihiga, siis hommikul paistab see täiesti kuiv. Hiljem kogen seda Meia rannas jalutades uuesti: napi tunniga liigub lainepiir tunduvalt kalda poole.
Mure arendajatega
Portugal kannatab nagu Eestigi ehitusbuumi käes. Lagosest kätte paistev Portimão linn on justkui suur ehitustander. Seal pakutakse kortereid müüa paljudesse kõrgetesse hoonetesse.
Coimbras tekkis aga suur skandaal, kui arendaja üritas jõevaatega kortermajadele detailplaneeringut eirates mitu korrust juurde ehitada. Praegu ehitus seisab, sest linnavalitsus pöördus kohtusse. Skandaal paisus meedia vahendusel koguni nii suureks, et oma sõna pidi sekka ütlema Portugali president.
Lissabonist 40 kilomeetri kaugusel asuvas Arrábida mäestikulises looduspargis on samasugune mure: sinna ehitatakse kaitsealast hoolimata hooneid üha juurde.
«Lubasid muidugi ei anta, aga kõigepealt ehitatakse maja valmis ja alles siis hakatakse selle legaliseerimist taotlema,» räägib Hospitality Clubi kaudu mulle giidiks olev Miguel Rato. «Ehitajatele määratakse küll trahv , aga tavaliselt on nad rikkad inimesed, kes sellega juba ette arvestavad.»
Maapiirkonnad, välja arvatud Lissaboni ümbrus, jäävad siiski aina tühjemaks, sest inimesed eelistavad elama suunduda linnadesse.
Päev Arrábida looduspargis
Arrábida looduspargis veedame terve päeva. Kõigepealt matkame mäest üles farmide ja metsasalude vahele. Ilm on palav ja kuiv, kuid märkame teisigi matkahuvilisi, ka seltskondi jalgratastega.
Miguel Rato nendib ilma kohta, et viimastel aastatel on hakanud seni suhteliselt ühtlase kliimaga riigi külm ja soe aeg aina rohkem erinema.
« Mullu ja tänavu veebruaris sadas isegi lund, kuigi tõsiselt lumine oli Lissabonis viimati 1955. aastal,» ütleb ta. «Sel suvel sadas päris kõvasti. Mõnel viimasel aastal on isegi novembri keskpaigani olnud 20 soojakraadi ringis. Siis aga langeb temperatuur kiiresti umbes kaheksa kraadini.»
Teel ookeani äärde alla orgu, kui sõidame Faroli restorani einestama, läheb meie jutt immigrantide peale. Olen märganud, et neegreid on Portugalis palju.
«Portugali tulevad elama paljud brasiillased, sest nad räägivad portugali keelt, aga ka rumeenlased, ukrainlased ja teised idaeurooplased, kes teevad kõige hullemaid töid,» kõneleb Rato. «Mehed töötavad ehitusel ja naised koristajana, kuigi neil võib olla isegi ülikooliharidus. Keele õpivad nad kiiresti ära.»
Coimbra linnas kuulen oma teiselt võõrustajalt Marcos Juliolt, et Portugal on illegaalide suhtes tolerantne.
«Piiril ütlevad nad, et tulevad kolmeks kuuks puhkusele, ja pärast neid tagasi ei saadeta, sest see läheks liiga kalliks,» lausub ta.
Paljud neegrid on sõjapõgenikud või poliitilised pagulased mõnelt Portugali endiselt asumaalt Angolast, Mosambiigist, Guinea-Bissaust, Cabo Verdest või São Tomé ja Príncipest.
Palju immigrante
Aastatel 1961—1974 kestis Portugalil nende kolooniatega sõda ja pärast vabaduse väljavõitlemist asus emamaale elama 500 000 passi poolest portugallast, kuid musta nahavärviga inimest.
«Portugallasi on ainult kümme miljonit, nii et sel oli meile suur mõju,» märgib Marcos Julio.
Immigrandid pole viimasel ajal siiski õnnelikud ja on hakanud riigist lahkuma, sest töötus üha kasvab. Eelmisel aastal tõusis see 7,6 protsendini.
«Paljud siia tööle tulnud ukrainlased ja rumeenlased on pettunud , sest on tööst ilma jäänud. Portugal ei tähenda neile enam paradiisi,» räägib Julio. «Suured autotootjad , näiteks Volkswagen, kelle osa Portugali ekspordist oli enne ligi kümme protsenti, on töötajaid kaitsvate seaduste ja ametiühingute tõttu viinud oma tootmise üle Slovakkiasse. Inimestele on muutunud oluliseks, et neil oleks mingigi töö, isegi kui nad palgas kaotavad .»
Ülikoolilinn Coimbra
Coimbras, kus Marcos Julio mind kaks päeva võõrustab, õpib 30 000 tudengit. See on vanuselt neljas ülikoolilinn Euroopas ja lisaks kõige autostunum linn Portugalis. Kahes reas parkimine, nii et tagumine auto välja ei pääse, tundub olevat reegel. Mäe otsas asuvasse kitsaste tänavatega linnasüdamesse, kus paikneb suurem osa ülikoolihooneid, on närvide säästmiseks kõige targem kõndida.
«Kui veel kümme-viisteist aastat tagasi olid ülikooliharidus ja tudengistaatus eriline ning hinnatud, siis praegu on kraad väga paljudel,» kõneleb Julio. «XV-XVI sajandil võtsid tudengid kasutusele spetsiaalse vormirõivastuse, sest sel ajal pääsesid ülikooli vaid rikkad ja see eristas neid teistest linlastest.»
Praegu maksavad tüdrukute musta värvi vormiseelik, -pluus ja - keep spetsiaalses tudengipoes 250 eurot ehk ligi 4000 krooni.
Coimbra ülikooli hoonetesse tasub kindlasti sisse astuda. Mulle avaldas sügavat muljet barokne raamatukogu, mille esimesed köited on pärit 1750. aastatest. Kõrge kolmetoalise, 200 000 teavikut sisaldava raamatukogu teeb eriliseks tõik, et igal õhtul lendavad sinna putukajahile nahkhiired .
Linna vaatamisväärsustest köidavad ka vana ja uus katedraal, botaanikaaed ning Rua dos Estudosel asuv akadeemiline muuseum.
Kõige üllatavama visiidi teen Marcos Julioga aga ühte üliõpilaste 27 republica’st, mis asub Praça da Repúblical. Republica on tudengite elupaik, millel on omad sise-eeskirjad, kombed ja isegi lauanõud. Meie nähtud Solar da Praça asutati 1989. aastal ja seal elab sel õppeaastal kuus meestudengit.
Põnevad republica’d
«Esimesed republica’d loodi umbes 50 aastat tagasi ja nad maksavad seniajani täpselt sama suurt renti kui tegevuse algusaastal,» kõneleb Marcos Julio. «Seadus kaitseb neid väljatõstmise eest. Uue republica ühinemise otsuse teeb nõukogu. Viimasel ajal pole republica’id enam juurde tekkinud, sest majaomanikud ei taha raha kaotada.»
Viimase republica aitas luua ülikooli sotsiaalosakond, ostes tudengitele terve maja. Solar da Praça elanikud võitlesid oma majaomanikuga kaks aastat, elades ilma veeta.
Republica’sse pääseb elama vähemalt teise kursuse tudeng , kelle senised elanikud välja valivad.
Imeilus Sintra
Minule oli Portugali linnadest kõige südamelähedasem Sintra, mille paremaks tundmaõppimiseks oleksin pidanud seal veetma kindlasti rohkem kui päeva.
Sintra on oma XIX sajandi romantilise arhitektuuri tõttu kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Vanalinnas asuv rahvuspalee on suur ja majesteetlik hoone, kus on aegade jooksul elanud mitu kuningat. Veel võimsama elamuse pakub kõrgel mäetipus paiknev Pena palee, mille suursugune välimus ja uhke sisustus panevad mitu korda omaette ahhetama.
Taastamisjärgus Quinta da Regaleira loss ja seda ümbritsev aed pakuvad hoopis teistsuguse romantilise jalutuskäigu.
Kultuurielamusi leiab Portugalis kõikjalt, kuigi pealinnas Lissabonis on valik tõenäoliselt suurim.
Imetlusväärne Jerónimose klooster ning selle lähedal asuvad arheoloogia- ja moodsa kunsti muuseum, palju teatreid, kus etendused algavad alles kell 21.30 nagu lõunamaa elustiilile kohane, portugali rahvusliku muusikastiili fado ja muu põneva muusika klubid Bairro Alto piirkonnas...
Ja muidugi ei tohi unustada toidukultuuri. Üks kook , mida peab kindlasti proovima, on Pastel de Belém.
Kuigi seda vaniljepudingit krõbedas korvikeses võib osta vist küll igast Portugali kohvikust, on kõige õigem sõita Lissabonis Belémi linnaossa Jerónimose kloostri juurde ja istuda selle koogi leiutanud kohvikusse.
Võib kindel olla, et Portugali-reisist jääb magus maitse suhu veel tükiks ajaks.

Portugal on hädas brasiiliapärase grammatikaga

02.03.2010 14:41
Portugal, kes otsustas kahe aasta eest hakata kasutama samasugust portugali keele kirjapilti nagu seda kasutatakse nende hiiglaslikus kunagises koloonias Brasiilias, on jätkuvalt hädas grammatikareformi elluviimisega, kirjutab uudistevõrk AFP.
Esimesena on 2008. aastal välja kuulutatud reformiga kaasa hakanud minema Portugali ajakirjandusväljaanded, lapsed õpivad koolides aga enamasti jätkuvalt vanu reegleid.
Möödunud aastal hakkas esimese Portugali meediaväljaandena uut grammatikat kasutama spordiajaleht Record.
Portugali avalik-õigusliku uudisteagentuur Lusa teatas uue kirjapildi kasutuselevõtust möödunud kuu alguses. «Ühtlustatud kirjapilt avab suuri turgusid, ennekõike Brasiilias,» leidis infovõrgu direktor Luis Miguel Viana. Pärast Lusat teatas veel mitu ajalehte, et nad hakkavad kasutama muudetud grammatikat.
«See on absurdne,» leidis Nuno Panceco, ajalehe Publico kaasdirektor. «Meie lapsed loevad lehti, mis ei kasuta sama kirjapilti, mida neile õpetatakse koolis.» Nende väljaanne on siiani keeldunud keelereformidega kaasa minemast,
«Me üritame leiutada ainulaadset keelt, mida ei eksisteeri,» leidis Pacheco. «Tegelikkuses, nagu prantsuse või inglise keele puhulgi, on väga palju erinevaid portugali keele variante , sõltuvalt sellest, kas seda räägitakse Brasilias, Lissabonis, Maputos või Dilis.»
Keelereformi vastased toovad välja inglise keele näite – Inglismaa ja Ameerika Ühendriikide kirjapildid eksisteerivad samaaegselt – ning leiavad, et ka portugali keelt rääkivad riigid võiksid talitada samamoodi. «See on halb grammatikareform ja Brasiilia ekspansionismi poliitiline tööriist,» arvas keeleteadlane Antonio Emiliano.
Emiliano ja tema mõttekaaslased näevad selles Portugali kultuurilist alistumist endise asumaa tohutule majanduslikule võimule.
Portugali valitsus on kuulutanud välja kuueaastase üleminekuperioodi, mis kestab aastani 2014. Samas on nende haridusministeerium korduvalt uutele reeglitele üleminekut edasi lükanud ning teatanud, et nii vana kui uut kirjapilti võib koolis kasutada üleminekuaja lõpuni.
Grammatika ühtlustamise eesmärgiks on muuta lihtsamaks internetiotsingud, standardiseerida õigusaktide kirjapilti ning suurendada turgu portugalikeelsetele filmidele ja raamatutele.
Portugali keel on emakeeleks 230 miljonile inimesele, neist 190 miljonit elavad Brasiilias. Peale Portugali ja Brasiilia räägitakse seda keelt veel Angolas , Roheneemesaartel, Ida-Timoris, Ginea Bissaus, Mosambiigis ning Sao Tomes ja Principes. Lisaks on see kasutusel ka näiteks Hiina Macau piirkonnas ja Indias Goa osariigis.
Reform lisab portugali tähestikku kolm uut tähte – «k», «w» ja «y». Samas eemaldatakse sõnadest häälikuid, mida välja ei hääldata: näiteks sõna «direccao» (e.k suund – toim) kirjutatakse edaspidi «direcao» ning sõna «optimo» (e.k suur – toim) «otimo». Muutuvad ka osade sõnade rõhumärgid.
Samal ajal, kui üldhariduskoolid veel pidurdavad reformi elluviimist, on eraettevõtted asunud jagama inimestele emakeeleõpet. Kursustel osalejate seas on ka inimesed, kes peaksid ise keelt suurepäraselt valdama: õpetajad, toimetajad ja tõlgid.

Nädalavahetuse torm nõudis Lääne-Euroopas kümneid inimelusid

01.03.2010 10:11
Prantsusmaa võimud kuulutasid riigi erinevates piirkondades nädalavahetusel surma külvanud tormi Xynthia tõttu välja katastroofiolukorra. Hukkunute arv küündib poolesajani.
150-kilomeetrise tunnikiirusega Atlandi ookeanilt rannikut rünnanud tuuleiilid tuhisesid koos paduvihmadega üle Prantsusmaa, Hispaania ja Portugali, tekitades uputusi, lõhkudes hooneid ja murdes puid, vahendas BBC News.
Kõrgeima järgu häireolukord kehtestati eile viies Prantsusmaa departemangus. Kõige traagilisemad tagajärjed olid looduse stiihial Prantsusmaa lääneosas, kus teatati vähemalt 45 inimese surmast.
Bretagne 'i poolsaarest kuni lõunapoolse Keskmassiivini jäi üle miljoni majapidamise elektrita. Enim kannatasid Vendée' ja Charente- Maritime 'i departemangud.
Kohalikud elanikud põgenesid mõnel pool pealetungiva vee eest majade katustele ning neid saadeti päästma helikopterid. Hukkunutest enamik uppusid, kuid paljud jäid ka langevate puude või lagunevate ehitiste tükkide alla.
Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy külastab katastroofipiirkonda juba täna ning peaminister François Fillon lubas eraldada vahendeid taasülesehitustöödeks. Prantsuse Euroopa Asjade riigisekretär Pierre Lellouche läheb Brüsselisse sellest ELi regionaalvolinikuga kõnelema.
Pariisi Eiffeli torni tipus mõõdeti tuule kiiruseks 175 kilomeetrit tunnis. Air France teatas saja lennu ärajätmisest Charles de Gaulle 'i lennujaamas.
AFP viimastel andmetel hukkus tormis 53 inimest, veel tosina ringis on teadmata kadunuid ning kümned said vigastada.
Tsüklon on praeguseks liikunud kirde poole ning levinud üle Saksamaa, Belgia ja Hollandi - ka neis riikides on esimesi hukkunuid; samuti on tugevast tuulest teatatud Šveitsi Alpides.
Toimetas Oliver Tiks, reporter / toimetaja

Torm raputas Portugali, Hispaaniat ja Prantsusmaad

28.02.2010 12:22
Kanaari saartelt Euroopa mandriosa kohale liikunud võimas talvetorm lõhkus elektriliine ja segas liiklus Portugalis, Hispaanias ja Prantsusmaal.
Lääne-Prantsusmaal Vendée departemangus uppus kolm inimest, päästetöötajad otsivad jätkuvalt tormi võimalikke ohvreid, vahendas uudisteportaal Expatica.
Samas sai vigastada 30 inimest ja üleujutuste tõttu pidi oma kodudest lahkuma 70 inimest. Piirkonnas lendab ringi kaks helikopterit, kust uuritakse purustusi ja otsitakse võimalike hädalisi, kes tulvavee eest on pagenud katustele.
Üks mees sai surma Prantsusmaal Luchoni linnas, jäädes murdunud puu alla.
Kahest surmajuhtumist on teatanud ka nii Hispaania kui Portugal.
Uudisteagentuuri AFP andmetel ulatub hukkunute arv kokku vähemalt üheksani.
Hispaanias möllanud tormi ajal ulatus tuule kiirus 40 meetrini sekundis, siseminister soovitas inimestel püsida kodus.
Prantsusmaal ulatus tule kiirus tormi ajal 42 meetrini sekundis. Kohalike meteoroloogide sõnul on tegemist tugevaima tormiga pärast 1999. aastat.

Punane Rist kogub annetusi Madeiral kannatanuile

26.02.2010 16:52
Eesti Punane Rist pakub võimalust toetada möödunud nädalal Madeirat tabanud rängas uputuses kannatada saanud inimesi.
Kõik, kellel on soov ja võimalus aidata Madeira uputuses kannatanuid, saavad teha ülekande Eesti Punase Risti kogumiskontodele Swedbankis (1180001436) ja SEB pangas (10220039608010). Märksõnaks tuleb panna «Madeira uputus ».
Portugalile kuuluvat Madeira saart tabas eelmisel nädalavahetusel suur torm, millega kaasnesid üleujutused ja mudalaviinid. Kümned inimesed said surma või vigastada ning sajad kaotasid kodu. Madeira on ka eestlaste seas populaarne puhkusepaik.

Ilves avaldas Portugali riigipeale kaastunnet

22.02.2010 17:27
President Toomas Hendrik Ilves avaldas Portugali presidendile , Aníbal António Cavaco Silvale täna hommikul kaastunnet  Madeira saart tabanud tormi ja üleujutuse tõttu.
« Avaldan kaastunnet üleujutustes ja maalihetes hukkunute perekondadele ja sõpradele, samuti tunnen kaasa kõigile, kes looduskatastroofis on kaotanud oma kodu,» kirjutas president Ilves. «Oleme sel raskel ajal oma mõtteis teiega.»
Toimetas Berit-Helena Lamp

Portugal kiirustab Madeirale abi saatma

21.02.2010 10:29
Portugali sõjavägi saatis eripäästemeeskonnad tulvade ja mudavoogude all kannatavale Madeira saarele, kus on tormi ja paduvihmade tõttu hukkunud juba mõnikümmend inimest.
Saare kõrgendikelt vajub tonnide kaupa muda ja kive pealinna Funchali ja teiste linnade tänavatele ning ametnikud kardavad ohvrite arvu tõusmist. Mõnes piirkonnas on kanalisatsioon, elektriühendus ja telefoniliinid katkenud, vahendas BBC News.
Madeiral viibiv peaminister Jose Socrates lubas teha saare aitamise nimel kõik. Portugali siseministri Rui Pereira teatel võidakse välja kuulutada eriolukord ning paluda ka Euroopa Liidult abi.
Portugali merevägi saatis välja helikopteritega varustatud fregati Corte Real meditsiinivahenditega, edastas AFP.
Kriisipiirkonda on teel veel kaks helikopterit ja kaks C-130 Hercules transpordilennukit. Samuti on saarele lähetatud erimeeskonnad, mille koosseisu kuulub rohkem kui poolsada sõjaväepäästjat koos otsingukoertega ning mõnikümmend tuletõrjujat.
900 kilomeetri kaugusel mandrist asuvat Madeirat külastab palju välisturiste. Kõige rängemalt mõjutatud piirkondade seas on ka saare pealinn. Sealt edastatud telepildis näidati muda ja risu voolamas kitsaid kanaleidmööda ning tänavaid vee alla jäämas.
Mitmel pool on murdunud puud ning voogudega kaasa veetud autod blokeerinud läbipääsu. Mõnes kohas pühiti minema sillad ja teed, mis takistab päästjatel jõudmast abivajajateni. Kohaliku meedia teatel muretsetakse enim mägede vahel asuva Nunnade oru elanike pärast, kes on jätkuvalt isoleeritud.
BBC korrespondendi sõnul oodatakse paduvihmasid ka pühapäeval, kuid need ei tohiks enam uusi kiirtulvasid mägedest alla tuua.
Toimetas Oliver Tiks, reporter / toimetaja
Euroopa Liidu järgmine murelaps – Portugal
27.01.2010 12:26
Portugali eelmise aasta eelarvedefitsiit ulatus 9,3 protsendini SKTst , mis ületas nii Euroopa Liidu kui Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) hinnanguid koguni kaheksa protsendi võrra, vahendab eubusiness.com.
Portugali valitsuse prognoosi kohaselt peaks avaliku sektori puudujääk sel aastal kahanema 8,3 protsendini SKTst.
Kõnealused numbrid ületavad siiski tunduvalt eurotsooni kehtestatud 3-protsendilist eelarvedefitsiidi piiri SKTst.
Seetõttu on Portugal viimastel nädalatel olnud kõva surve all, kuna peab pingutama oma eelarveprobleemide kontrolli alla saamise nimel, et vältida Kreeka-sarnast võlakriisi.
Portugali riigivõlg tõotab sel aastal kasvada 142,9 miljardi euroni, mis moodustab riigi SKTst 85,4 protsenti. 2009. aastal oli riigi võlakoorem 126,2 miljardit eurot, moodustades 76,6 protsenti SKTst.
 

Portugali valus ärkamine pärast pillerkaari

Tõnis Arnover
23.05.2003 00:00
Portugal on Euroopa Liidus oldud 17 aastaga palju võitnud, kuid raiskamine ja tulevikku suunatud otsuste puudumine on viinud riigi praeguseks üsna keerulisse seisu.
1986. aastal ELi astudes oli Portugal õige vaene maa, mille majandust olid kurnanud 60. aastate sõjad Aafrika koloniaalvaldustes ning revolutsioonijärgne investeeringute põud.
“Selle tagajärjel ei olnud meil ühtki korralikku autoteedki,” ütles professor Joao Ferreira Amaral, kes on president Jorge Sampaio endine majandusnõunik. “Tänu ELi struktuurifondide abile on välja ehitatud 400 000 kilomeetrit suurepäraseid autoteid ning hästi toimiv raudteeühendus.”
Ühinemise plusside seas nimetab professor veel plahvatuslikult kasvanud kaubavahetust suure naabri Hispaaniaga, kes astus ELi samal aastal ning kellega erinevalt varasematest ELi liikmetest ei olnud Portugalil sinnamaani vabakaubanduslepingut.
ELis olek lisas Portugalile stabiilsust ning suurendas usaldust tema vastu, mis tõi riiki rohkesti välisinvesteeringuid. Kõige selle tulemusena suutis Portugal, mille SKT inimese kohta moodustas ELi keskmisest 53, viie aastaga tasandada elatustaseme vahet ligi üksteist protsenti. Edasi aga enam nii libedalt ei läinud, tuli 1990. aastate alguse majanduskriis ja järgmise kümne protsendi kasvuks kulus juba kümme aastat. “Ega struktuurifondide abigagi kõik pilvitu ei olnud,” ütles Publico ajakirjanik Jose Milhazes. Suur osa rahast, mida Portugal sai fondidest aastas ca 47 miljardit krooni, läks lihtsalt vasakule ja esines rohkesti pettusi. Ta räägib anekdootliku loo sellest, kuidas ELi esindajad tulid ehitatud autotee pidulikule avamisele. Plaani järgi pidi mõlemas suunas olema kaks sõidurada, kuid tegelikult oli ainult üks. Küsimuse peale, et miks nii, vastati, et raha sai otsa, mistõttu rohkem ei õnnestunud ehitada.
“Kui EL selle peale lamenti lõi ja trahvid peale pani, siis leidis valitsus lõpuks ikkagi raha teise sõiduraja väljaehitamiseks,” lisas ta.
Teine häda oli selles, et infrastruktuuri rajamine ja puhkenud elamuehitusbuum muutis ehitusfirmad väga tugevaks ning nende mõju lisas veelgi tihe seotus poliitikutega, keda nad rahaga toetasid. See aitas kaasa fondide raha raiskamisele, sest sündis mitmeid ilusaid, kuid täiesti ebaotstarbekaid ehitisi, mille järelkajaks võib pidada praegu jalgpalli EMiks seitsme uue staadioni ehitamist, mida rahvasuus kutsutakse valgeteks elevantideks.
Jose Milhazesi sõnul ei ole see kaugeltki juhus. “Kui vaadata ajalukku, siis millele on meie katoliiklik maa asumaadest ja eriti Indiast kokku kahmitud varad kulutanud? Eks ikka uhketele kirikutele, ausammastele ja pidudele.”
Professor Amaral peab kahetsusväärseks, et fondide raha ei kasutatud õigel ajal hädavajalike reformide tegemiseks. Tema sõnul tulnuks rohkem anda koolitust tööjõule, mille kvalifikatsioon on madal ja tootlikkus jääb ELi arenenud riikide omast maha kuni 40. Selle põhjusteks on ikka veel 15 täiskasvanute kirjaoskamatus ning ülikehv koolisüsteem, mida Portugalis kõik kirusid.
Ometi on Portugali tööstuses toimunud ka positiivseid nihkeid. Kaubandus- ja tööstuskoja majandusdirektori Rui Madaleno sõnul on 1990. aastate algul traditsioonilised eksportkaubad nagu jalatsid, tekstiil, rõivad taandunud masinate ja autode ees, mille üheks suuremaks tootjaks Euroopas Portugal on tõusnud.
Häda võib tekkida siis, kui kerkivad palgad viivad autotööstuse jälle minema, nagu on juhtunud tekstiili- ja jalatsifirmadega, mis on läinud odavatesse riikidesse.
Seni suhteliselt madalad palgad – tööstuses on keskmine palk 9300 krooni –, on aga loonud olukord, kus kuni neli miljonit portugallast on läinud paremat palka teenima rikkamatesse Lääne-Euroopa riikidesse ning asemele on tulnud sadu tuhandeid ukrainlasi, moldaavlasi ja venelasi . Nii on loodud immigratsioonipump, mis paraku tõmbab tööjõudu põhiliselt varimajandusse, mille osakaaluks hinnatakse kuni 24 SKTst.
Nii kaua kui Portugal oli ELi vaeseim osa ja miljardid sundimatult sisse voolasid, polnud tal vaja end eriti pingutada, aga tuleval aastal, kui lisandub kümme uut liiget, kes struktuurifondidest suure suutäie ära ampsavad ja veelgi madalamate palkadega konkureerima kipuvad, on Portugalil põhjust kahetseda, et ta paremaid aegu ei osanud tõhusamalt ära kasutada.
Raiskamispoliitikat ajanud sotsialistidelt aasta tagasi võimu üle võtnud sotsiaaldemokraatide rahandusminister Ferreira Leite nimetab riigi majandust uppujaks, kelle päästmiseks õlekõrrest ei piisa. Et Portugal on rahaliidu liige, ei tohi tema eelarvepuudujääk ületada 3 SKTst. Sotsidelt päranduseks saadud eelarveauk sunnib tegema suurt kokkuhoidu, kuid ka parandama maksude kogumist, millega üldiselt on kehvad lood. Muu hulgas tahab valitsus külmutada plaani, mille kohaselt ettevõtte tulumaks taheti järk-järgult alandada aastaks 2005 praeguselt 30 protsendilt 20-le, ning kergitada käibemaksu 17 protsendilt 19-le.
Samal ajal nõuavad jätkuvalt tegemist haridus-, pensioni- ja sotsiaalreform ning paratamatult tuleb kärpida riiklikke subsiidiume ja ülepaisutatud avalikku sektorit , mille Euroopa suurim bürokraatide armee , 700 000 ametnikku , neelab palkadeks 15 SKTst.
Midagi tõhusat tuleb ette võtta ka ekspordiga, sest jooksevkonto puudujääk on püsivalt üle kaheksa protsendi.
Kõik see on andnud peaminister Jose Manuel Barrosole põhjust öelda, et riigil on kätte jõudnud ajaloo üks raskemaid hetki .

• ELi abiga on Portugal suutnud 17 aastaga tõsta oma elatustaset 21 ja nüüd moodustab tema SKT inimese kohta 74 ELi keskmisest
  

• Töö tootlikkus on 60 ELi keskmisest
  

• Tööstuses on keskmine palk 9300 krooni, mis on ELi madalaim
  

• Varimajanduse osakaal kuni 24 SKTst
  

• Kolme aastaga on ametlikult sisse tulnud 200 000 immigranti, tegelikult mitu korda rohkem, kes põhiliselt töötavad ehitustel
  

• Avaliku sektori 700 000 ametniku palkadeks kulub 15 SKTst
  

• 15 täiskasvanutest on kirjaoskamatud
  

• Tavalisel tööpäeval on 350 000–400 000 töötajat ehk 8 tööjõust haiguslehel. Keskmiselt on Portugali töötajal aastas 18 haiguspäeva
  

Allikas: Financial Times , AIP

Portugal hakkab Eesti eeskujul prügi koristama

Aleksander Krjukov , www.DELFI.ee
27. november 2009 06:49
Järgmise aasta kevadel leiab Portugalis aset koristusaktsioon “Limpar Portugal” ehk “Portugal puhtaks”. Aktsiooni algatamist mõjutas Eestis 2008. aastal toimunud koristuskampaania Teeme Ära.
Portugali Eesti saatkonna esindaja Tiago Marquesi sõnul ootab Portugali tõepoolest ees suur prügi koristamine.
“"Limpar Portugal” sai inspiratsiooni Eesti initsiatiivil toimunud koristuskampaaniast. Koristus toimub 2010. aasta 20. märtsil,” ütles Marques Delfile.
Eesti suursaadik Portugalis Mart Tarmak märkis, et ka Eesti saatkond Lissabonis kavatseb täies koosseisus sellest osa võtta. “On väga tore, et Eestis sündinud algatusest on innustust saadud ja loodetavasti jõuab see veel teistessegi Euroopa riikidesse,” ütles Tarmak.
Varem on Teeme Ära eeskujul prügi koristatud ka Lätis ja Leedus.
LISA 6

Ärikultuur

Portugallased erinevad teistest Lõuna-Euroopa rahvastest, kuna on vaiksemad ja vaoshoitumad. Ühtlasi on nad, erinevalt suurrahvustest, muu maailma suhtes avatud  ja aktsepteerivad teistsuguseid käitumismalle ja kombeid. Äriasjades siiski üsna konservatiivne portugallane ootab aga ka välismaalastelt sarnast suhtumist. Hierarhia mängib äris küllaltki olulist rolli, kuigi noorema põlvkonna puhul on suhtumine vabam. Portugallastele on väga olulised isiklikud suhted, seda ka ärisuhetes.
Tutvumisel kasutatakse kindlasti "teie" vormi ehk siis pöördutakse vestluspartneri poole kolmandas isikus. Kõige ametlikum viis teietamiseks on kasutada pöördumisel tiitleid Senhor või Senhora või ka Senhor Doutor (doutor kehtib kõigi kõrgharidusega inimeste, mitte vaid meedikute kohta). Eraldi rõhutatakse kindlasti elukutseid nagu insener – Engenheiro ja arhitekt – Arquitecto. Ärisuhtluses võidakse siiski ka küllalt kiiresti "sinale" üle minna, mis tähendab, et üksteise poole hakatakse pöörduma eesnime pidi. Sageli nimetatakse oma (värskeid) tutvusi-kontakte sõpradeks. See on täiesti tavaline ja näitab pigem usaldust.
Viisakas on suruda kätt nii tervitades kui ka lahkudes. Heade tuttavate ja sõprade vahel on tavaks kohtumisel ja lahkumisel vahetada põsemusisid (mitte meeste vahel).
Kohtumiste ja läbirääkimiste puhul on Portugalis kombeks pikem sissejuhatus ja pikemad lõpusõnad kui Eestis. Koheselt väga konkreetselt asja juurde asumist võidakse tõlgendada lugupidamatusena, pealiskaudsusena või signaalina, et teema ei ole vastaspoolele eriti oluline. Kui ärijutud räägitud, on kombeks vahetada mõned repliigid "ilmast ja inimestest"; sõnapealt lahkumine võib jätta mulje, et kohtumise tulemustega ei jäädud rahule. Hea toon on kindlasti kiita Portugali ja portugali kööki ning veine, selle üle ollakse siin uhked. Samuti tasub meenutada Portugali hiilgeaegu – maadeavastusi, mereretki jms. Algteadmised Portugali ajaloost ja kultuurist tulevad kontaktide loomisel alati kasuks.
Kui ollakse jõudnud konkreetsete kokkulepeteni, on portugallane otsekohene ja peab sellest lugu ka vastaspoole juures. Ta respekteerib vastaspoole eriarvamust ja ei-ütlemist; kui need on põhjendatud, siis positiivne kontakt kindlasti säilib ja võib anda tulemusi edaspidi.
Portugallane on hea vestleja ning räägib meeleldi erinevatel teemadel . Peaks vältima pika vaikuse tekkimist jutuajamises: sellega ei olda harjunud ning seda võidakse võtta kui signaali, et vestluskaaslane ei ole millegagi rahul või ei ole avameelne. Portugallaste meelisteemadeks on poliitika ja sport - eriti jalgpall.
Portugallaste võõrkeelte oskus on hea. Vanema põlvkonna puhul on esimeseks võõrkeeleks sageli prantsuse keel. Peamiselt on levinud inglise keel ning sellega saab hakkama kõikjal Portugalis. Viimasel ajal õpetatakse koolides üha enam hispaania keelt, millest portugallased saavad üldiselt aru ka ilma õppimata. Vastumeelsus hispaania keeles suhtlemise vastu on kadumas. Siiski ei peaks hispaaniakeelset suhtlemist võtma enesestmõistetavana. See võib portugallastele tunduda üleolev ja solvav, kuna tegemist on siiski täiesti erinevate rahvuste ja keeltega.
Ühisel lõuna- või õhtusöögil on suhete loomisel väga oluline osa. Portugalis on lõunaperiood 12-15.00, meelisaeg 13.00, varaseim aeg õhtusöögiks on 20.00, kuid enamasti algab õhtusöök  kell 20.30 või 21.00.
LISA 7
Kasutatud kirjandus:
http://www.estravel.ee/estraveller/jul_sept2002/lissabon.html
http://www.tarbija24.ee/300307/esileht/olulised_teemad/tarbija24/reis/252679_1.php
http://www.eeselts.ee/www/v1/?%D5ppereisid_ja_pildid:Portugal_2009
http://peastpehme.blogspot.com/2009/05/portugali-lood-porto.html
http://www.madeiratourism.org/pls/wsm/docs/F1424318430/Guia%20Madeira%20&%20Porto%20Santo_EST2007.pdf
http://www.scandinaviantours.ee/?lang=est&m1=9&m2=271&m3=274
http://www.parnureisiburoo.ee/index.php?action=ID1&alam=portugal
http://www.horizontravel.ee/abi/Kataloog_web/Kataloog_2009_web/Portugal_Madeira.pdf
http://www.Postimees.ee
http://www.hot.ee/palvehelmed/rooma.katoliku.kiriku.usu.uurimus.ht m
http://www.reisima.net/moodul.php?moodul=CMS&Komponent=Lehed&id=88&sm_id =
http://www.wikipedia.org/
http://www.east-buc.k12.ia.us/02_03/Cul/Portugal/portugal.ht m
http://www.visitportugal.com/Cultures/en-US/default.html
http://www.nationmaster.com/country/po/Age_distribution
http://www.infoplease.com/ipa/A0107895.html?pageno=3
http://www.indexmundi.com/portugal/birth_rate.html
http://www.forestry.pt/
http://www.destination360.com/europe/portugal/portugal-fishing
http://www.travelnet.co.il/portugal/12-Hunting-and-Fishing.ht m
http://www.euchems.org/binaries/58_Pinto_Malaquias_tcm23-139416.pdf
http://www.isc.hbs.edu/pdf/Student_Projects/Portugal_AutomotiveCluster_2007.pdf
http://www.vm.ee/?q=et/node/9425
http://www.national-anthems.net
225