Portugali põhjalik referaat (0)

Avinurme Gümnaasium
10.klass
Geograafia


PORTUGAL
Koostaja :Katrin Kõre
Juhendaja : Ene Lüüs





2009/2010
SISUKORD
Sissejuhatus.........................................................................................................................3
Üldandmed........................................................................................................................4-5
Riigivorm .........................................................................................................................6-11
Majandus.........................................................................................................................12-14
Tootmisviis ........................................................................................................................15
Asend..............................................................................................................................16-17
Ajalugu..............................................................................................................................18
Rahvusvahelised organisatsioonid .................................................................................19-25
Firmad.............................................................................................................................26-32
Rahvastik ...........................................................................................................................33
Suurlinnad ......................................................................................................................34-47
Populatsiooni suurus ja struktuur...................................................................................48-55
Linnad...........................................................................................................................56-123
Religioon ......................................................................................................................124-141
Kultuur.........................................................................................................................142-146
Põllumajandus..............................................................................................................147-158
Kalapüük......................................................................................................................159-162
Energeetika ......................................................................................................................163
Metallurgia ......................................................................................................................164
Autotööstus..................................................................................................................165-168
Kergetööstus...................................................................................................................169
Teenundus.......................................................................................................................170
Transport.........................................................................................................................171
Import ja eksport ..........................................................................................................172-174
Turism ..........................................................................................................................175-193
Kokkuvõte......................................................................................................................194
Lisad...............................................................................................................................195
Tuntud inimesed..................................................................................................196-202
Sõnastik...............................................................................................................203-204
Lipp ........................................................................................................................205
Vapp .......................................................................................................................206
Uudised...............................................................................................................207- 222
Ärikultuur...............................................................................................................223
Hümni sõnad..........................................................................................................224
Kasutatud kirjandus........................................................................................................225


SISSEJUHATUS
Portugal on mereriik . Meri on Portugali toitnud, teinud ta vabaks ja jõukaks ning võimsaks. Portugallased on ennekõike olnud meremehed – kalurid, kaupmehed , piraadid , maadeavastajad . Seda ei ole nad tänapäevani unustanud, nagu võib kuulda nende nukravõitu lauludes või tajuda hõrgutavaid mereande nautides. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on Portugal üha kasvavate suurlinnade kõrval suutnud alles hoida ka traditsioonilised kalurikülad ja viinamarjaistandused.
Taimestik on Portugalis mitmekesine . Põhjapoolsetel aladel on ainult võsa. Mäenõlvadel on aga kas tamme-, papli-, korgi-, tamme- ja pöögimetsad.
Lõunaosas on tasandikud. See on tuntud õlipuude poolest.
Loomadest on iseloomulikud Portugalile ilvesed , mägikassid, rebased , metssead , hundid , hirved jne. Mererannikul elab palju linde.
Portugalis on peaaegu kõik inimesed ühte päritolu, räägivad sama keelt ja kuuluvad katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Palju kultuurimõjutusi on saadud ka Brasiiliast (Brasiilias räägitakse just nimelt portugali keelt) ja Indiast . Portugali keel on lähedane galeegi keelele, mida räägitakse Loode-Hispaanias. Umbes 70 % portugallastest elab maal.
Lissabon :
Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn. Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn . Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid . Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma. Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb ka 18. sajandist.
Assoorid :
Assoorid kuuluvad Portugalile, kuigi nad asuvad riigi põhjaosast 1200 kilomeetri kaugusel Atlandi ookeanis. Saartel toimub palju vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Saartel elab alaliselt üle veerand miljoni inimese, kuid puhkust sõidab sinna veetma palju rohkem rahvast.






ÜLDANDMED
Riigi ametlik nimetus: Republica Portugaesa (Portugali Vabariik)
Pealinn: Lissabon (Lisboa, 508 000 elanikku, eeslinnadega 2 616 100 el)
Kogupindala: 92 391 km²
Territooriumi ulatus: põhjast lõunasse 561 km ja läänest itta 218 km
Mandriala rannajoone pikkus: 832 km
Kogu riigipiiri pikkus: 2147 km
Rahvaarv: 10 501 100
Riigikeel : portugali keel
Naaberriigid: Hispaania Kuningriik
Iseseisvus : 1. detsember 1640
Portugali riigi asutamine: 1143
Vabariigi asutamine: 5. oktoober 1910
President : Aníbal Cavaco Silva
Peaminister : José Sócrates
Haldusjaotus: seitse regiooni, need on omakorda jaotatud kolmekümneks väiksemaks üksuseks.
Parlamendis esindatud poliitilised parteid: Sotsialistlik Partei, Sotsiaaldemokraatlik
Partei, Portugali Kommunistlik Partei, Rahvapartei , Vasakblokk ja roheliste partei
„Os Verdes”.
Territoriaalne jaotus: 2 autonoomset piirkonda (Assoorid ja Madeira ) ja 18 mand-
riringkonda.
Põhjaregioon: 21 278 km²,elanike arv – 3 705 900, keskus – Porto
Algarve : 4988 km²,elanike arv – 394 000, keskus – Faro
Alentejo: 26 931 km²,elanike arv – 538 100, keskus – Evora
Assoorid: 2355 km²,elanike arv – 243 800, keskus – Ponta delgada. Kokku 9 saart .
Keskregioon: 23 668 km²,elanike arv – 1 792 000, keskus – Coimbra
Vale do Tejo ja Lissabon: 11 931 km²,elanike arv – 3 471 100, keskus – Lissabon
Madeira: 741 km²,elanike arv – 244 300, keskus – Funchal
Rahaühik: euro
Religioon : Riigiusku pole. 97% katoliiklased, 1% protestante, ülejäänud 2% moodustavad moslemid , juudid ja budistid .
Ajavöönd: maailmaaeg
Maakood : 351
Riigisümbolid: riigilipp ja riigihümn
Rahvustaim: lavendel
Rahvuslind : siniharakas
Rahvuspuu : harilik õlipuu
Hümn: „A Portuguesa“ („Portugali laul“)
Parlamendi nimetus: Assembleia da República – Vabariigi Assamblee
Keskmine eluiga: 74 aastat
Peamised tegevusalad: põllumajandus, kalandus , tööstus, teenindus
ELiga ühinemise aasta: 1986
Poliitiline süsteem: vabariik, parlamentaarne demokraatia otse valitava presidendiga
Riigivorm: põhiseaduslik vabariik. Riigivõimu teostavad: Vabariigi President, kes
esindab Portugali Vabariiki; Assembleia da República ( parlament ), kes esindab
Portugali kodanikke ; Vabariigi Valitsus ja Riigikohus, kes mõistab kohut rahva nimel
ning ja kooskõlas kehtivate seadustega ning kelle otsused on siduvad kõigile riigiasu-
tustele eraisikutele ja -ettevõtetele. Nimetatud suveräänsed organid (välja arvatud
valitsus) valib rahvas otse salajastel ja korrapäraselt toimuvatel valimistel, erandiks
on kohus.
Portugal impordib : masinaid , veondusseadmeid, põllusaadusi , keemiatooteid ,
tekstiilitooteid ja naftat
Portugal ekspordib: Korki ja paberitooteid, kangast , jalatseid, nahka ja karusnahka,
Autosid ning elektrikodumasinaid.
Sisemajanduse kogutoodang (SKT): 135 035 miljonit eurot (2004)
Sisemajanduse kogutoodang (SKT) inimese kohta: 12 817 eurot (2004)
Keel: Ladina keelel põhinev portugali keel on rääkijate arvu poolest maailma kolmas
Euroopa keel. See on ligikaudu 200 miljoni inimese emakeel . Riigid, kus portugali
keel on ametlik riigikeel: Angola , Cabo Verde , Guinea- Bissau , Mosambiik,
São Tomé ja Príncipe Aafrikas, Brasiilia Lõuna-Ameerikas ja Ida-Timor Aasias.
Portugali keelt kõnelevaid kogukondi on ka teistes riikides: suur hulk hiljuti ümber-
asunuid elab Euroopas (Prantsusmaa, Luksemburg ja Saksamaa), Ameerikas
(Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Venetsueela), Aafrikas (Lõuna-Aafrika) ja Aust-
raalias; samuti on väikseid portugali kogukondi endisest Aasia asumaades.
Märkimisväärne hulk portugallasi valdab inglise, prantsuse ja hispaania keelt.
Rahvusvahelised suhted:
Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu
liige alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali
keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996). Portugalil on diplomaatilised
suhted rohkem kui 180 riigiga kõigil kontinentidel.
Religioon:
Portugallased on valdavalt roomakatoliiklased, kuid Portugali põhiseadus tagab
usuvabaduse,mille tulemusel on Portugalis ka terve rida erinevaid usukogukondi:
kristlased (erinevad protestantlikud kogukonnad ja õigeusklikud), moslemid, hindud ,
budistid, juudid jne. Mandri-Portugalis asuv Fátima on maailma üks suurimaid
roomakatoliku pühamuid.
Geograafia ning kliima:
Tejo jõgi poolitab Portugali mandriosa, jättes põhja poole mägisema ala ja lõunasse tasandikud. Tasased lauged rannikualad on vastandiks mägisele sisemaale. Kõrgemad tipud asuvad riigi mägises keskosas, kõrgeim neist on Serra de Estrela (1991 m). Kogu riigi kõrgeim tipp, Pico (2351 m), asub samanimelisel saarel Assooridel, Madeira kõrgeim punkt on Pico Ruivo ( 1862 m). Mandriosa rannajoon on suuremas osas väga ühtlane, välja arvatud kaks suuremat suudmeala (Tejo ja Sado). Lisaks on veel mõned väiksemad lahed (Peniche, Sines ja Lagos) ning laguunid (Vouga-Aveiro, Óbidos ja Faro).
Portugali peamiselt mereline ja mahe kliima tagab pehme talve ning ilusa ja mitte liiga palava suve. Kõige vihmasemad kuud on november ja detsember, kõige kuivem periood kestab aprillist septembrini. Jahedam ja vihmasem on riigi põhjaosa, soojem ning kuivem on lõunas.



RIIGIVORM
Põhiseaduslik vabariik. Riigivõimu teostavad: Vabariigi President, kes esindab
Portugali Vabariiki; Assembleia da República (parlament), kes esindab Portugali
kodanikke; Vabariigi Valitsus ja Riigikohus, kes mõistab kohut rahva nimel
ning on kooskõlas kehtivate seadustega ning kelle otsused on siduvad kõigile riigiasu-
tustele eraisikutele ja -ettevõtetele. Nimetatud suveräänsed organid (välja arvatud
valitsus) valib rahvas otse salajastel ja korrapäraselt toimuvatel valimistel, erandiks
on kohus.
Portugali riigikeel on portugali keel.Ametlik nimetus on Portugali Vabariik. Portugali president on Aníbal Cavaco Silva ja peaminister on José Sócrates. Portugalis on seitse regiooni, need on omakorda jaotatud kolmekümneks väiksemaks üksuseks. Rahaühik on Portugalis euro. Portugali parlamendi nimetus on Assembleia da República – Vabariigi Assamblee. Portugal jaguneb 18 ringkonnaks ja 2 autonoomseks piirkonnaks (Assoorid ja Madeira).
Portugali parteid on: Sotsialistlik Partei, Sotsiaaldemokraatlik
Partei, Portugali Kommunistlik Partei, Rahvapartei, Vasakblokk ja roheliste partei
„Os Verdes”.








Aníbal Cavaco Silva
Aníbal António Cavaco Silva (sündis 15. juuli 1939 Portugalis Algarve piirkonnas Boliqueimes) on Portugali Vabariigi peaminister 1985–1995 ja president alates 9. märtsist 2006.
Eesti president Toomas Hendrik Ilves annetas aastal 2008 Silvale mittetunnustamispoliitika toetamise eest Maarjamaa Risti keti.
Koolis ei paistnud Aníbal millegagi silma. 13-aastaselt kukkus ta koolist välja ja vanaisa pani ta karistuseks oma tallu tööle. Järgmisel aastal naasis ta kooli ja temast sai eeskujulik õpilane. Ta hakkas õppima Lissaboni Tehnikaülikooli majandus- ja rahandusteaduskonnas ja lõpetas 1964, saades kokkuvõttes 20-pallisüstemis hindeks 16, mis on väljapaistev saavutus.
1. oktoobril 1963 abiellus ta Maria Alves da Silvaga, Lissaboni ülikooli lõpetanud saksa filoloogiga, kellega ta sai kaks last, Patricia ja Bruno.
Kohustusliku sõjaväeteenistuse läbis Silva Mosambiigis, mis oli sel ajal Portugali asumaa , sõjaväeametnikuna Mosambiigi pealinnas Maputos, mis tollal kandis nime Lourenço Marques.
1966 asus Silva assistendina sellessamas teaduskonnas, mille ta lõpetanud oli. 1968 läks ta Yorki ülikooli, kus 1973 kaitses doktorikraadi majanduse alal. Ta naasis Portugali ning sai Lissaboni Tehnikaülikoolis 1974 abiprofessoriks, 1975 Portugali Katoliiklikus Ülikoolis professoriks, 1979 Lissaboni Uues Ülikoolis erakorraliseks professoriks ja lõpuks Portugali panga osakonnajuhatajaks. Ta on avaldanud teadustöid monetaarpoliika ja rahaliidu kohta.
Poliitikasse astus ta pärast 1974 Portugalis toimunud revolutsiooni, millega taastati demokraatlikud vabadused. Ta valiti Portugali Sotsiaaldemokraatliku Partei juhiks 2. juunil 1985. Samal aastal võitis tema erakond parlamendivalimised, saades senise 75 koha asemel 88 kohta 250-kohalises parlamendis ja moodustas uue valitsuse. 1987 ja 1991 peetud parlamendivalimised olid tema ja tema erakonna jaoks täielik triumf: PSP võitis vastavalt 50,2% ja 50,4% häältest ning saavutas absoluutse enamuse parlamendis. 1993. aastal tabas Portugali majanduskriis , mistõttu Silva otsustas 1995. aasta valimistel mitte kandideerida. Ilma korraliku juhita sai erakond valimistel lüüa. See-eest kandideeris ta 1996. aastal Portugali presidendiks ja kaotas ka nendel valimistel sotsialistile Jorge Sampaiole.
22. jaanuaril 2006 valiti Silva presidendiks 50,6%-ga häältest; nii ei olnud vaja valimiste teist vooru korraldada.








José Sócrates
José Sócrates Carvalho Pinto de Sousa (sündinud 6. septembril 1957 Portos) on Portugali poliitik, peaminister alates 12. märtsist 2005. Ta on ka Sotsialistliku Partei esimees.
Ta on õppinud Coimbras ehitusinseneriks ja hiljem õppinud õigusteadust Lissabonis.
Poliitilist karjääri alustas ta nelgirevolutsiooni ajal. 1986 sai ta Castelo Branco ringkonna presidendiks. 1987 valiti ta Portugali parlamenti. 1999–2002 oli ta keskkonnaminister António Guterresi valitsuses. Pärast Sotsialistliku Partei võitu ennetähtaegsetel parlamendivalimistel 2005. aastal tõusis José Sócrates peaministriks.




Portugali riigipeade loend
Portugali riigipeade loend loetleb Portugali riigipead alates 1816. aastast.

Alates
Kuni
Nimi
Eluaastad
Kuningad
1816, 20. märts
1826 , 10. märts
João VI
(1767–1826)
1826, 10. märts
1826, 28. mai
Pedro IV (Brasiilia keiser Pedro I)
( 1798 –1834)
1826, 28. mai
1853 , 15. november
Maria II (kuninganna)
(1819–1853)
1853, 15. november
1861, 11. november
Pedro V
( 1837 –1861)
1861, 11. november
1889, 19. oktoober
Luís I
(1838–1889)
1889, 19. oktoober
1908, 1. veebruar
Carlos I
(1863–1908)
1908, 1. veebruar
1910, 4. oktoober
Manuel II
(1889–1932)
Presidendid
1910, 5. oktoober
1911, 6. veebruar
Joaquim Teófilo Fernandes Braga
(1843–1924)
1911, 5. oktoober
1915, 24. august
Manuel José de Arriaga Brum
(1840–1917)
1915, 24. august
1915, 29. mai
Joaquim Teófilo Fernandes Braga
(1843–1924)
1915, 29. mai
1917, 12. detsember
Bernardino Luís Machado Guimarães
( 1851 –1944)
1917, 12. detsember
1918, 14. detsember
Sidónio Pais
(1872–1918)
1918, 14. detsember
1918, 16. detsember
Ministrite nõukogu*
1918, 16. detsember
1919, 5. oktoober
João do Canto e Castro Silva Antunes
(1862–1934)
1919, 5. oktoober
1923, 5. oktoober
António José de Almeida
(1866–1929)
1923, 5. oktoober
1925, 11. detsember
Manuel Teixeira Gomes
(1860–1941)
1925, 11. detsember
1926, 2. juuni
Bernardino Luís Machado Guimarães
(1851–1944)
1926, 2. juuni
1926, 19. juuni
José Mendes Cabeçadas Júnior
(1883–1965)
1926, 19. juuni
1926, 9. juuli
Manuel de Oliveira Gomes da Costa
(1863–1929)
1926, 9. juuli
1951, 18. aprill
António Óscar de Fragoso Carmona
(1869–1951)
1951, 18. aprill
1951, 9. august
António de Oliveira Salazar
(1889–1970)
1951, 9. august
1958, 9. august
Francisco Higino Craveiro Lopes
(1884–1964)
1958, 9. august
1974, 25. aprill
Américo de Deus Rodrigues Tomás
(1894–1987)
1974, 25. aprill
1974, 30. september
António de Spínola
(1910–1996)
1974, 30. september
1976, 14. juuli
Francisco da Costa Gomes
(1914–2001)
1976, 14. juuli
1986, 9. märts
António dos Santos Ramalho Eanes
(1935–)
1986, 9. märts
1996, 9. märts
Mário Soares
(1924–)
1996, 9. märts
2006, 9. märts
Jorge Sampaio
(1939–)
2006, 9. märts
Aníbal Cavaco Silva
(1939–)














Majandus
Portugali majandusliku arengu mudel on muutunud avaliku sektori tarbimisel ja riiklikel investeeringutel põhinevast sektorist ekspordile, erainvesteeringutele, ning kõrgtehnoloogia arengule põhinevaks sektoriks. Äriteenused on traditsioonilised tööstusharud, nagu tekstiili-, rõiva-, jalatsi -, korgi (milles Portugal on maailma suurim tootja), puidu ja jookide tootmine.
Portugal muutis poliitilise korra aastal 1974 tänu nelgi revolutsioonile, mis kulmineerus lõpuks ühe oma kõige olulisemate perioodide majanduskasvuga, mis algas 1960.
Oeiras, Lissabonis Portugali linnastus tegutsevad peakontoris paljud rahvusvahelised ettevõtted.
Portugalis on tugev kalandussektori traditsioon ja on üks nendest riikidest, kus on suurim kala tarbimine elaniku kohta.
Selleks, et Portugalis külastajate arvu prognoos oluliselt suureneks järgmise viie aasta jooksul on reisimine ja turism jätkuvalt väga olulised. Siiski on kasvava konkurentsiga Ida-Euroopa sihtkohad nagu Horvaatia, kes pakub sarnaseid atraktsioone, aga Portugal on sageli odavam. Portugal peab keskenduma tervisele, loodus-ja maaturismile, et oma konkurentidest üle olla.
Alverca, Covilhã, Évora, ja Ponte de Sor on Portugali peamised kosmosetööstuse keskused.
Vaade üle Rahvaste Pargi , Ida-Lissabonis.
Kindlustussektor on hästi arenenud, kajastades osaliselt kiire arenemise Portugali turul. Kuigi on üleelatud erinevad turu-ja käenduse riskid , elu-ja kahjukindlustuse sektoris on hinnanguliselt talutud mitmeid tõsiseid šokke, kuigi mõju üksikute kindlustusandjatele on väga erinev.
Global Competitiveness Report 2005, avaldatud Maailma Majandusfoorumis oli Portugal paigutatud konkurentsivõime alusel 22. positsioonile, kuid 2008-2009 väljaandes on Portugal paigutatud 43. positsioonile 134 riigi ja territooriumi hulgast.
Portugal sai eurotsooni asutajaliikmeks 1999 aastal. Näidatud on kindlalt Portugali külg € 1 mündil - keskmes on King Afonso Henriquese 1144 kuninglikku pitsatit.
Economist Intelligence Unit elukvaliteedi uuringu alusel on Portugal 19-nes parima elukvaliteediga riikide hulgas maailmas aastal 2005, enne teisi majanduslikult või tehnoloogiliselt arenenud riike nagu Prantsusmaa, Saksamaa, Ameerika Suurbritannia ja Lõuna-Korea, kuid 9 kohta taga tema ainsast naabrist, Hispaaniast. Seda hoolimata asjaolust, et Portugal on riik, millel on madalaim SKP elaniku kohta Lääne-Euroopas ja on üks vähem jõukas Euroopa Liidu (27 Euroopa Liidu liikmesriikide seast 9. vaesema riigi seas 2005 -- 2007, vastavalt Eurostat)
Kesised tulemused Portugali majandus avastati aprillis 2007 The Economist uuringus, milles kirjeldatakse Portugali kui "uut haiget meest Euroopas". Alates 2002-2007, töötuse määr kasvas 65% (270 töötut 500 kodanikku 2002, 448 töötut 600 kodanikku 2007)












Tootmisviis
● Põhiliselt toodetakse Portugalis : tekstiile , jalatseid , riideid , portselan , klaas-ja savinõud ning paber.
● Turism mängib ka majanduses olulist rolli.Väga palju külastatakse just Portugali saart Madeiral’i
● Portugal toodab ka korke (olles suurim korgitootja pea kogu maailmas)
● Peale selle on veel tsementi , mööbli ja autotööstus ( Seat , Volkswagen ).
● Portugal on maailmas viies riik Wolframi tootmisel ja kaheksas riik veini tegemisel.
Portugali peamised tegevusalad on põllumajandus, kalandus, tööstus ja teenindus. Portugal impordib masinaid , veondusseadmeid, põllusaadusi , keemiatooteid , tekstiilitooteid ja naftat.
Ekspordib korki ja paberitooteid, kangast , jalatseid, nahka ja karusnahka, autosid ning elektrikodumasinaid.peamised import/eksport partnerid (peale Euroopa Liidu liikmesriikide) on USA ja Jaapan.Põllumajandus on vähetõhus, sest suurem osa põllumajanduses töötavaid inimesi on vanemast generatsioonist (kasutatakse nii mõnelgi pool kündmisel veel härjarakendit). Tehnika on aegunud ja uue põlvkonna esindajad ei tunne põllumajanduse vastu huvi. Põhilised põllukultuurid on mais ja viinamarjad . Kuna Hispaania pakub odavamaid põllusaadusi, siis ei suuda Portugali saak sellega võistelda. Lissabonis asub riigi tähtsaim sadam, mille kaudu kulgeb kolmveerand kaubavedudest.











Asend
Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Kogupindala on 92 391 km2.Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Portugal moodustab 561 kilomeetri pikkuse ja 218 kilomeetri laiuse ristküliku Pürenee poolsaarel. Selgelt eristub Portugalis kaks piirkonda. Tejo jõega rööpselt kulgeva Sierra da Estrela ahelikuga eraldatud põhja-ja lõunaosa. Põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode-Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. 850 kilomeetri pikkusel rannaribal laiub rohkete soode ja järvedega ulatuslik tasandik .Atlandi ookeanis kuulub Portugalile Madeira saar ja Assooride saarestik .
Neli Portugali suurimat jõge algavad Hispaaniast ning suubuvad Atlandi ookeani. Minho voolab riigi põhjapiiril. Douro läbib Põhja-Portugali ja suubub Porto linna juures. Tejo jõgi voolab Portugali keskosas ja moodustab enne ookeani jõudmist lehtersuudme. Selle ääres asub ka Lissabon. Guadiana voolab samuti Hispaania piiril .
Portugal jaguneb 18 ringkonnaks ja 2 autonoomseks piirkonnaks (Assoorid ja Madeira).
Ringkonnad :
1.Lissaboni ringkond
2. Leiria ringkond
3. Santarémi ringkond
4.Setúbali ringkond
5. Beja ringkond
6. Faro ringkond
7. Évora ringkond
8.Portalegre ringkond
9. Castelo Branco ringkond
10.Guarda ringkond
11. Coimbra ringkond
12. Aveiro ringkond
13. Viseu ringkond
14. Bragança ringkond
15. Vila Reali ringkond
16. Porto ringkond
17. Braga ringkond
18. Viana do Castelo ringkond









Ajalugu
Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 138-136 eKr vallutasid maa roomlased ning nende valitsemisajal moodustati seal Lusitaania provints. 711.aastal vallutasid ala araablased ja alates 756 kuulus ta Córdoba kalifaati.
1139.aastal rajas Alfonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. Hiljem kujunes riigi majanduslikuks ja poliitiliseks keskuseks hoopis Lissabon. 15. sajandil alanud maadeavastustega muutus Portugal suureks koloniaalvõimuks, millel olid suured asumaad Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (Brasiilia).
1807. aastal vallutasid riigi Napoleoni väed ning kuningas põgenes koos perega Brasiiliasse. Brittide abiga aeti Napoleoni väed välja, toimunud liberaalse revolutsiooni tulemusena võeti 1821 vastu esimene põhiseadus. 7. septembril 1822 iseseisvus Brasiilia. 1908. tapeti kuningas Carlos I ning 1910. aastal kuulutati Portugal vabariigiks. 1926. aastast valitses sõjaväeline diktatuur, mida juhtis António de Oliveira Salazar ja alates 1968. aastast Marcello Caetano.
1974 toimunud nelgirevolutsiooni käigus taastati demokraatia. 1986. aastal liitus riik Euroopa Liiduga.
Alates 1. juulist 2007 on Portugal Euroopa Liidu eesistujariik.
Vanimad inimasustusele viitavad arheoloogilised leiud on üle 24 000 aasta vanad.
Portugali mainiti esmakordselt 218. a e.m.a, aga nimi Portugal tuli kasutusele alles 11. sajandil. Nimi ise tuleneb Rooma aegse asula Portus Cale (tänapäeva Porto) nimest.
212. a e.m.a – Roomlased vallutavad Portugali alad ning seavad siin üles mitmed asulad.
4. sajand – Hakkab levima ristiusk.
5. saj– Portugali alad kuuluvad sueebidele
6. saj – Alad vallutatakse läänegootide poolt.
8. saj – Portugal kuulub araablastele.
10.saj – Algab araablaste vastane võitlus ( rekonkista ).
1139. 25. juuli – Alfonso Henriques kuulutab ennast pärast Ourique lahingus araablaste üle saavutatud võitu Portugali kuningaks. Seda kuupäeva loetakse ka Portugali kui riigi sünnikuupäevaks.
1143. Henri poeg astub troonile, tehes pealinnaks Coimbra.
1147 – Mauridelt vallutatakse Lissabon.
1251 – Algarve vallutamine, rekonkista lõpp. Sellega saavad põhiliselt määratud ka Portugali tänapäevased piirid.
13.saj – Tekib aadelkonna, vaimulike ja linnade esindajaist valitsev organ Cortes .
14.-15. saj – Riigi keskuseks saab Lissabon.
1415 - Prints Henrique Meresõitja juhtimisel hakkab Portugal esimesena Euroopas läbi viima avastusrekti üle mere.
15 saj – Henrique Meresõitja ning Vasco da Gama avastustega kaasneb ulatuslik kolooniate rajamine.
1581-1640 -Portugal liidetakse Hispaaniaga. Paljud Portugali kolooniad vallutatkse.
1755 – Ülivõimas maavärin hävitab täielikult Lissaboni.
1807 – Prantsusmaa ründab Portugali, kuningliku perekonna põgenemine Brasiiliasse.
1808 – Briti vägede saabumine, sõja algus.
1810 – Prantsusmaa vägede lahkumine .
1820 – Kodanlaste revolutsioon .



Rahvusvahelised organisatsioonid ja firmad
Portugal on ÜRO asutajaliige (1945) ja NATO asutajaliige (1949), Euroopa Nõukogu liige alates 1976.aastast ja Euroopa Liidu liige alates 1986. aastast, samuti Portugali keelt kõnelevate riikide ühenduse asutajaliige (1996).
Euroopa Liit (liige alates 1986.)
Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki.
Euroopa lõimumisprotsessi alguseks võib lugeda 1951. aastat, mil sõlmiti (ESTÜEuroopa Söe- ja Teraseühenduse) asutamisleping (leping jõustus 1952). Rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland , Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks.
Koostöö erinevates valdkondades laienes veelgi, kui 25. märtsil 1957 allkirjastati Roomas Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ( EURATOM ) asutamislepingud. ESTÜ, EMÜ ja EURATOM olid eri organisatsioonid. Et aga neisse kuulusid samad riigid ja neil olid ühised juhtorganid, kutsuti neid Euroopa Ühendusteks. Volituste laienemisega sai 1993. aastal Euroopa Ühendustest Euroopa Liit.
1993. aastal jõustunud Euroopa Liidu ehk Maastrichti leping lõi tänapäeval eksisteeriva "kolmesambalise" Euroopa Liidu:
Esimese samba moodustavad Euroopa Ühendused. Sinna kuuluvad ühisturg, majandus- ja rahaliidu nõuded, samuti liidu lisapädevused teatud valdkondades nagu liidu kodakondsus , keskkond, teadustöö, haridus ja koolitus.
Liidu teine sammas võimaldab teha koostööd ühise välis- ja julgeolekupoliitika vallas.
Kolmandas sambas on liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika, mille alla omakorda kuuluvad varjupaiga- ja immigratsiooniküsimused, juriidiline koostöö tsiviil- ja kriminaalasjades ning tolli- ja politseikoostöö terrorismi, narkokaubanduse ja pettuse vastu võitlemisel
ELi eesmärk on tagada oma 498 miljonile kodanikule rahu, jõukus ja vabadus õiglasemas ja turvalisemas maailmas.
Reisimine ELi piires ilma passi - ja piirikontrollita, ühisturg, Euroopa ühisraha euro kasutuselevõtt, toiduohutus ja keskkonnakaitse , elatustaseme tõus vaesemates piirkondades, ühismeetmed võitluseks kuritegevuse ja terrorismi vastu, odavnenud telefonikõned ja miljonid võimalused õppimiseks välismaa.



Euroopa Liidu lipp






ÜRO (asutajaliige 1945)
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Organisatsiooni tegevuse aluseks on ÜRO põhikiri (harta). Organisatsiooni peakorter asub New Yorgis . Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki- moon . ÜRO töökeelteks on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel.
Peaassamblee (General Assembly ) koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Korralised istungjärgud toimuvad igal aastal septembrist detsembrini. Suure töömahu tõttu suunab Peaassamblee enamiku arutusele tulevatest küsimustest oma kuuele peakomiteele.
Julgeolekunõukogu ( Security Council) on tähtsaim püsivalt tegutsev organ. Koosneb 15 liikmest, kellest viis - Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Hiina RV - on alalised ja omavad vetoõigust. Ülejäänud Julgeolekunõukogu liikmed valib Peaassamblee neljaks aastaks, valides iga kahe aasta järel 5 uut Julgeolekunõukogu liiget. Julgeolekunõukogu vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku eest.
Majandus- ja Sotsiaalnõukogul (Economic and Social Council) on 9 alalist komiteed ning lisaks ekspertorganid, funktsionaal- ja regionaalkomisjonid.
Rahvusvaheline Kohus (International Court of Justice) on ÜRO tähtsaim juriidiline organ. Kohus lahendab riikidevahelisi vaidlusküsimusi ja muid ÜRO organite poolt tõstatatud õiguslikke küsimusi.
Hooldusnõukogu (Trusteeship Council) kontrollib ÜRO halduse alla kuuluvaid territooriume.
Sekretariaat (Secretariat) on ÜRO haldusorgan, mille eesotsas on peasekretär, kes valitakse viieks aastaks. Alates 1. jaanuarist 2007 on ÜRO peasekretär Ban Ki-moon Lõuna-Koreast.
ÜRO kui katusorganisatsiooni juurde kuulub rida spetsialiseeritud valitsustevahelisi organisatsioone (sealhulgas FAO, IBRD, WTO, Maailma Terviseorganisatsioon, UNESCO ja teised) ning ÜRO abiorganisatsioone ( UNICEF , UNDP, UNEP, UNCHR, UNCTAD, UNDCP jt.).



ÜRO lipp





NATO (asutajaliige1949)
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (ingl North Atlantic Treaty Organisation (NATO), pr L'Organisation du Traité de l'Atlantique Nord (OTAN)) on sõjaväeline allianss, millele pandi alus 4. aprillil 1949. aastal Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär.
NATO peasekretär on alates 2009. aasta 1. augustist Anders Fogh Rasmussen , kes valiti ametisse sama aasta 4. aprillil. Aastatel 2004–2009 oli NATO peasekretär Jaap de Hoop Scheffer.
NATO liikmesriigid on Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania, Holland, Island , Itaalia, Kanada, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Taani, Tðehhi Vabariik, Türgi, Ungari ja Ühendkuningriik.
NATO lipp


Euroopa Nõukogu (liige alates 1976)
Euroopa Nõukogu on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 47 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur. Euroopa Nõukogu ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga.
Euroopa Nõukogu üheks olulisemaks saavutuseks on Euroopa inimõiguste konventsiooni koostamine 1950. aastal, mille raames asutati Euroopa Inimõiguste Kohus.
EN alaline asukoht on Strasbourg 'is, juhtorganiteks on Parlamentaarne Assamblee ja Ministrite Komitee.
Euroopa Nõukogu peasekretär on alates 1. oktoobrist 2009 endine Norra peaminister Thorbjørn Jagland.

EEA
Asutamis kuupäev on 1 jaanuar 1994. EEA (European Economic Area) põhineb samadel "neljal vabadusel" nagu Euroopa Ühenduski: kaupade, inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine EEA riikide piires. Seega EFTA riigid, mis kuuluvad EEA-sse saavad samuti osa vabakaubandusest Euroopa Liiduga.
WTO
Maailma Kaubandusorganisatsioon (inglise World Trade Organization, WTO) on rahvusvaheline organisatsioon, mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. See loodi 1995. aastal Üldise Tolli- ja Kaubanduskokkuleppega (GATT) ühinenud riikide baasil. WTO peadirektor on alates 2005. aastast Pascal Lamy.

IMF
Rahvusvaheline Valuutafond (inglise keeles International Monetary Fund, lühend IMF) on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon, mille loomises lepiti kokku 1944. aastal Bretton Woods 'is toimunud rahvusvahelisel rahanduskonverentsil.
Rahvusvaheline Valuutafond peakorter Washingtonis Ameerika Ühendriikides
Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki, Eesti on liikmesriik alates 1992. aastast.
Rahvusvahelise Valuutafondi peamiste tegevusvaldkondadeks on majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi:
IMF-i seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike rakendama sellist majanduspoliitikat ja institutsionaalseid reforme, mis toetaksid jätkusuutlikku ja tasakaalustatud maailmamajanduse arengut.
Rahvusvahelise valuutafondi finantsabi kasutatakse aitamaks riiki ajutiste maksebilansiprobleemide ilmnemisel, et vältida likviidsuskriisi ning selle võimalikku negatiivset mõju majanduskasvule ja teistele riikidele.
Riigivõimude oskusteabe tugevdamiseks majanduspoliitika planeerimise ja rakendamise osas pakub tehnilist abi.





Firmad
Sogrape
Sogrape (Sogrape vinhos SA) on Portugali äriühing, mis on spetsialiseerunud veinikaubanduse ja magusale veinile . Sogrape on suurim veini äriühingu Portugalis ja üks suurimaid sadama firmasid kogu maailmas.
Ajalugu
Sogrape asutati 1942 Fernando Van Zeller Guedes nagu "Grandes Sociedade Comercial dos vinhos de mesa de Portugal". Esimene toode oli Mateus Rosé vein. Selle veini rahvusvaheline edu, mis on nüüd enimmüüdud vein Portugalis, pani aluse ettevõtte laiendamiseks, mis kasvas rahulikult läbi paljude veinitootjate ja kaubamärke omandamise (nt Sandeman).
Koduleht www.sogrape.pt.
Sogrape veinitootjad ja kaubamärgid:
* Callabriga
* Casa Ferreirinha
* Constantino
* Finca Flichman (Argentina)
* Gazela
* Grão Vasco
* Herdade do Peso
* Mateus
* Morgadio da Torre
* Pena de Pato
* Planalto
* Quinta de Azevedo (Vinho Verde)
* Quinta dos Carvalhais
Reserve Range
* Terra Franca
* Vila Regia
Lõuna veinid :
*Ferreira (Port)
* Offley (Port)
* Robertson (Port)
* Sandeman ( portvein ja šerri)













House of Calem
AA Calem asutati 1859 Antonio Alves Calemi poolt.
Mõne ajaga arendas House of Calem turge ja nüüd müüb oma veine rohkem kui 30 erinevas riigis. Maja toodab Port veini ning vahuveini.
AA Calem on üks tähtsamaid kaubamärke Portugalis.
Asutatud enam kui 140 aastat tagasi ja on endiselt tihedalt seotud nii Oporto linna ja Douro piirkondadega. Firmal on ulatuslikud viinamarjaistandusede selles piirkonnas.
Tänu rangele kvaliteedikontrollile ja soovile toota parimaid Port veine, mis võimalik on pälvinud House of Calem maineka rahvusvahelise maine. Firma kasutab uhkusega oma maine, et esindada Portugali maailmas - austusega saadud teadmised traditsioonidest ja võime kohaneda uute turgudega ning võtab omaks uue tehnoloogia ja täiendab sajandeid vana tootmismeetodeid.
House of Calem toodab nüüd palju erinevaid veine, sealhulgas:
Port veinid : Calem Velhotes, vanad sõbrad, Calem Reserva, Dacosta, Quinta do Sagrado, Vintage Calem, Quinta da Foz ja Quinta do Sagrado;
Douro veinid: lagar de Sá, Terras de SA ja Vale do Arco
Dão veinid: lapa do Lobo
Ettevõtte pühendumine tipptasemel on põhjustanud ülemaailmse tunnustuse nii tarbijate kui ka ekspertide hulgas , kusjuures jada auhindu ulatuvad tagasi 19. sajandi lõppu. Aastal 1897 võitis kuldmedali Brüsseli rahvusvahelisel näitusel, Grand Austa diplomi rahvusvahelisest konkurentsist Marseille , au diplomi ja kuldmedali Bordeaux Rahvusvahelisel näitusel.
Ettevõtte jätkuva edukuse on loonud tütarettevõtete arv, mis praegu töötavad koos harmooniliselt luues Calemi kontserni .








Isilda Pelicano Design e Moda Lda
Isilda Pelicano (sündis 1949) on Portugali moekunstnik.
Ta sündis Alfaiates, Portugalis ja sai oma Moedisaini kraadi IADE Instituto de Artes Visuais, disain e Turundus Lissabonis.
Alates 1991 Pelicano esitas oma naiste ready -to-wear kollektsiooni kaubamärgi all Isilda Pelicano. Temast on nüüdseks saanud ühks Portugali juhtiv moelooja ja isiks. Portugali Lemmikud ajalehed ja väljaanded on teda järjekindlalt esile toonud . Aastal 2006 hääletati ta parimaks moe isiksuseks Portugalis Lux Magazine lugejate poolt. Pelicano kavandas supermodelli ja näitlejanna Laetitia Casta kleidi 1999 aasta Cannes 'i filmifestivali jaoks.
Lisaks oma ready-to-wear kollektsiooonile on Isilda Pelicano arenenud ka märkimisväärselt ühtse kujundusega töö valdkonnas. Ta oli varem projekteerimis-ja tarnelepingud Portugali Telecomi ja UEFA Euroga aastal 2004. Hiljuti anti Isilda Pelicanole ülesanne kavandada ja toota ametlik UEFA Euro 2008 ühtne vorm, mida kasutatakse Austrias ja Šveitsis.
Tema firma, Isilda Pelicano Design e Moda Lda, asub Lissabonis.
Teda peetakse üheks Portugali kõige eristatuimaks moeloojaks, Isilda Pelicano alustas oma karjääri aastal 1992 ning sellest ajast peale on tema iga aastaaja etikett olnud nimekaim.Nahk ja luksuslikud kangad jning segu klassikalisest trahvi ridadest ja julge puudutus avangardi, Isilda erinevad stiilid peegeldavad elegandse, paindliku ja iseseisva naise garderoobi.
Isilda unikaalne lähenemine moele-ja ühtsele kujundusele on toonud talle tähelepanuväärset imetlust. Ta oli varem võitnud Smirnoff Fashion Award ja on sageli Portugali ajalehtedes ja ajakirjades. Hiljuti valiti Isilda "Parimaks Nais isikuks Moes - 2006" lugejate poolt Portugali ajakirjas Lux Magazine.
Kontakt andmed:
ESTRADA DE BENFICA, 498-B
1500-105 LISBOA | PORTUGAL
Tel. +351.21.714 37 24
Fax +351.21.716 15 94
Euroopas: info.eu@isildapelicano.com





Retroconcept/ Retrosport
Vinci on Portugali automark (kuulub firmale Retroconcept või Retrosport.
Aastal 2007 tehti esimene Portugali sportauto. Selle kujundus oli inspireeritud 60- nendate ja 70-nendate autodest . Auto on varustatud GM LS mootoriga , sama mootor on Chevrolet Corvettel. Ülejäänud auto on Portugali detailidest , mis on toodetud koos teiste kaubamärkidega nagu Umm ja BRAVIA (ehitaja Chaimite seeria soomukid). Bränd, Vinci, töötab välja ka teisi mudeleid nagu Vinci sportauto, Vinci TT (alates Portugali "Todo-o-terreno" All Terrain) ja Vinci Eco ( "loodussõbralik" auto).
Mõned allikad viitavad sellele, et CEIIA (Centro para excelencia e Inovação na Indústria Automóvel) oli seotud esialgse auto arenguga.

Vinci Sportauto


John Tojeiro
John Tojeiro (3. detsember 1923, Estoril, Portugal - 16 märts 2005, Cambridge, Inglismaa), hästi tuntud kui Toj oli insener ja võidusõiduautode disainer , kelle uuendused aitasid radikaalselt muuta auto disaini 1950ndatel ja 60ndatel .
Isa oli Portugalist ja ema Inglismaalt. Noor John toodi Inglismaale 1920 pärast mitteõigeaegset isa surma. II maailmasõja ajal Fleet Air Armis insenerina töötades tegi ta oma nime auto alal. Paremini tuntud šassii insenerina, ta tootis palju edukaid võidusõidu autosid, kõige suurepärasemad koos Ecurie Šotimaa meeskonnaga, kasutades mootoreid,mida tarnib Jaguar , Buick, Bristoli ja Climax, paljude hulgas. Ecurie Ecosse Tojeiro EE oli üks esimesi võidusõiduautosi, millel kasutati keskele paigutatud mootorit, see parandas käitlemist ja vedu. Ace, Carroll Shelby omakorda arenenud ikooniks AC Cobra.



Rahvastik
Alates 2007 aastast oli Portugalis 10 617 575 inimest, kellest umbes 332 137 olid seaduslikud sisserändajad (51,7% naised, 48,3% mehed).
Portugal on suhteliselt homogeenne riik keeleliselt ja usuliselt. Portugali rahvas on peamiselt koos elavad eel-rooma Ibeeria keldi hõimud, Lusitaanialased ja teised, kellel on osa rooma, germaani (Visigoths ja Suevi) ja mõned väiksemad elemendid, peamiselt Araabia-berberien ja juudid.
Lisaks demograafilisele arengule on iseloomulik kolm suundumust: eluea pikenemine, vähenenud sündivuse ja kasvava elanikkonna osa välisriikides.
Tänapäeval on paljud ida- eurooplased (eelkõige Ukraina , Moldova, Rumeenia ja Venemaa), samuti brasiillased,loonud Portugali oma kodusid.Portugali keelt räägitakse kogu riigis, kusjuures ainult külade Miranda do Douro's Miranda keelt tunnustatakse kohaliku koostöö ametlikus keelena.
1990 aastal oli Portugali rahvastikku veidi üle 10 miljoni, veidi rohkem kui kolmekordistada 1801 aastal hinnanguliselt 3,1 miljonit elanud inimest. aeglase kasvu peamised põhjused olid kõrge laste suremuse määr nende kahe sajandi jooksul ja nii äärmuslik väljarände määr, et kümme aastat, 1960, riigi elanikkond tegelikult vähenes. Need suundumused on pöördunud viimastel aastakümnetel. Riigi imikute suremuse alguses 1990 kuni 1992 - oli veidi kõrgem kui Euroopa keskmine aga oli üks viiendik kaks aastakümmet varem registreeritud andmetest. Emigratsioon aeglustus märgatavalt Portugalis 1980 aasta teisel poolel. Lisaks tohutu põgenikevool endisest Portugali kolooniast Aafrikas, 1970 teisel poolel, tekitas elanikkonna järsu tõusu.
Rahvastiku tihedus on 107 inimest/km². Maal elab 34% rahvastikust, linnas 66%.
Laste hulk on viimaste kümnendite jooksul pidevalt vähenenud ning on langenud nüüdseks umbes 19% peale. 15-64 aastaste hulk on enamjaolt samal tasemel püsinud, kuid on siiski vähesel tõusuteel, olles nüüd üle 66%. Vanemate kui 65 aastaste hulk on samuti tõusmas, umbes 2% kümne aasta kohta. Hetkel moodustavad 65+ aastased rahvastikust 15%. Selline suund on aga täiesti tavaline kogu Euroopas.
Välismaale tööotsinguile on suundunud peaaegu 3 miljonit portugallast. See arv on rahvaarvu arvestades küll jahmatavalt suur, kuid suurema osa neist 3 miljonist moodustavad siiski Hispaanias tööl käijad, kes lähevad hommikul Portugalist üle piiri naaberriiki tööle.

Portugali rahvastik
Aasta
Kokku
Muutus
Aasta
Kokku
Muutus
1864
4,188,419
1950
8,510,240
10.2%
1890
5,049,729
20.5%
1960
8,851,240
4.0%
1911
5,969,056
18,2%
1970
8,648,369
-2.3%
1920
6,032,991
1,1%
1981
9,833,041
13.7%
1930
6,825,883
13.1%
1991
9,862,540
0.3%
1940
7,722,152
13.1%
2001
10,355,824
5.0%
Suurlinnad
Alates 2001 aastast oli Portugalis kaks suuremat linnastut: Lissaboni pealinn (3,34 miljonit elanikku) ja Põhja-Littoral linna-pealinn (või Porto Metropolitan Linnastu) on 2.99 miljonit inimest. Koos omavad 58% kogu elanikkonnast.
Lissabon
Linnastu: 3.34 million
Pealinna piirkond: 2,641,006
Core vald: 564,657






Porto
Linnastu:2.99 million
Pealinna piirkond: 1,551,950
Core vald: 238,954



Suurimad linnapiirkonnad
Kümme suurimat linnapiirkonda:
1.Lissabon ja tema ümbrus
Lissaboni Pealinna piirkond



2.Porto ja tema ümbrus






3.Braga





4.Coimbra




5.Funchal




6.Setúbal




7.Póvoa de Varzim-Vila




8.Aveiro




9.Guimarães




10.Viseu




Suurimad linnad
Linna nimi
Populatsioon
Pealinna piirkond
Alamregioonid
1
Lissabon
564,657
Lissabon
Grande Lissabon
2
Porto
263,131
Porto
Grande Porto
3
Vila Nova de Gaia
178,255
Porto
Grande Porto
4
Amadora
175,872
Lissabon
Grande Lissabon
5
Braga
109,460
Cávado
6
Almada
101,500
Lissabon
Península de Setúbal
7
Coimbra
101,069
Baixo Mondego
8
Funchal
100,526
Madeira
9
Setúbal
89,303
Lissabon
Península de Setúbal
10
Agualva-Cacém
81,845
Lissabon
Grande Lissabon
11
Queluz
78,040
Lissabon
Grande Lissabon
12
Aveiro
55,291
Baixo Vouga
13
Guimarães
52,181
Ave
14
Odivelas
50,846
Lissabon
Grande Lisboa
15
Rio Tinto
47,695
Porto
Grande Porto
16
Viseu
47,250
Dão-Lafões
17
Ponta Delgada
46,102
Açores
18
Matosinhos
45,703
Porto
Grande Porto
19
Amora
44,515
Lissabon
Península de Setúbal
20
Leiria
42,745
Pinhal Litoral
21
Faro
41,934
Algarve
22
Évora
41,159
Alentejo Central
23
Barreiro
40,859
Lissabon
Península de Setúbal
24
Póvoa de Varzim
38,643
Porto
Grande Porto
25
Ermesinde
38,270
Porto
Grande Porto
26
Viana do Castelo
36,148
Minho-Lima
27
Maia
35,625
Porto
Grande Porto
28
Covilhã
34,772
Cova da Beira
29
Portimão
32,433
Algarve
30
Castelo Branco
30,649
Beira Interior Sul













Populatsiooni suurus ja struktuur
Kuigi rahvaloenduste tulemusi on olemas ka varasematest aastatest , tehti esimee ametlik Portugali rahvaloendus 1864 aastal. See näitas,et portugalis elab umbes 4,3 miljonit inimest. Seejärel elanikkond kasvas aeglaselt ,sageli ka alla 1 protsendi võrra aastas. Ainult 1930 ja 1940 aastal oli rahvastiku kasv üle 1 protsendi. 1960ndatel, elanikkond tegelikult vähenes üle 300.000 ja 1970 ulatus langus enam kui 8,5 miljonini. 1970ndate alguses, rahvaarv langes jätkuvalt või oli loid . See demograafiline suundumus oli tingitud ulatuslikest väljarännetest. Paljud neil aastatel oma riigist lahkunud inimesed püüdsid leida tööd välismaal või vältida sõjaväeteenistust sõdades, kus Portugal võitles oma kolooniate pärast Aafrikas.
Aastal 1974 on riigi rahvaarvus näha esimest suurt kasvu ning 1981 jõudis kasv ligi 9,8 miljonini, 1,2 miljonit rohkem kui see oli olnud kümme aastat varem. Suurema osa sellest kasvust moodustasid hinnanguliselt 500.000 kuni 800.000 põgenikku riigi kolooniatest. 1980 aasta esimesel poolel, elanikkond kasvas kiirusega umbes 0,8 protsenti aastas, kuid langes seejärel. Alates 1990-ndate algusest, rahvastiku juurdekasv oli hinnanguliselt 0,4 protsenti aastas. 1992 aasta alguses, elanikkonna kasv Portugalis, sealhulgas Assooridel ja Madeiral, oli hinnanguliselt ligi 10,5 miljonit. Spetsialistide prognoos ütleb, et kui olemasolevad harjumused jätkus, jõuaks Portugal rahvaarvu haripunkti 10,8 miljonit inimest aastal 2010 ja rahvaarv väheneks 10,5 miljonit inimest aastal 2025.
See elanikkond ei olnud ühtlaselt jaotunud. Alates 1980ndate lõpust, Portugali mandriosas oli keskmine asustustihedus 109,6 inimest ruut kilomeetri kohta, kuid mõned alad olid tunduvalt ülerahvastatumad kui teised. Idapoolsetes linnaosades, mis piirnevad Hispaaniaga, välja arvatud Faro, oli madalaim asustustihedus vahemikus 17,0 inimest ruutkilomeetri kohta Bejas ja 35,6 inimest ruutkilomeetri kohta Guardas. Rannikuäärsetes piirkondades alates põhja piirist allapoole ja sealhulgas Setśbal on registreeritud kõrgeim kontsentratsioon inimesi. Lissaboni ja Porto ringkonnad, kusjuures 770,2 ja 697,5 inimest ruutkilomeetri kohta, olid nii tihedalt asustatud nagu paljudes linna piirkondades Põhja-Euroopas.
Mõned nendest erinevustest rahvastiku tihedus tulenes topograafiast. Mägised piirkonnad sisaldavad tavaliselt vähem inimesi kui korterid rannikualadel . Aga mõned erinevused tulenesid rännetest ühest piirkonnast teise liikudes Portugalis või rännetest välismaale. Ajavahemikul 1911-89 viis piirkonnad, kõik neist piirnevad Hispaania idaosas, kaotasaid elanikkonda: Guarda kaotas umbes neljandiku oma elanikkonnast, Beja ja Castelo Branco kaotasid umbes kümnendiku ning Braganēa ja Portalegre kaotasid umbes ühe kahekümnendiku. Ainus Ida piirkond kus selle aja jooksul rahvaarv kasvas oli Évora, mis kasvas umbes ühe kuuendiku võrra. Kahes sisemaa piirkondades, Vila Realis ja Viseus,ei toimunud peaaegu mingit kasvu; teises sisemaa piirkonnas, Santarém, millel on märkimisväärne tööstuse tööhõive, kasvu polnud. Kõigis rannikuäärsetes piirkondades rahvaarv selle aja jooksul kasvas. Coimbras ja Faros kasvas üks neljandik, Aveiros ja Bragas kahekordistus nende elanike arv, Lissaboni ja Porto linnaosades kasvas kaks ja pool korda ning Setśbalis kasvas rohkem kui kolm korda. Assoorid ei nädanud elanikkonnas peaaegu mingit kasu, kuid Madeiras kasvas rahvaarv kaks kolmandikku.
Peamisteks rahvastiku juurdekasvu piirkondadeks olid linnade keskused ja maakonna pealinnad . Linna-ja tööstus-keskusesse rannikul - Lissaboni, Portosse, Setśbali - kuulus kõige rohkem uusi sisserändajaid. Kuid ainult linnades Lissabon ja Porto oli elanikkonna kasv oluliselt suurem, umbes 830.000 ning 350.000 inimese võrra, 1980 aasta lõpus. Neile järgnesid Amadora 96.000 inimesega (suurem osa Lissabon), Setśbal vastavalt 78.000 inimest ja Coimbra 75.000 inimest. 1990 aasta alguses, seega umbes kaks kolmandikku kõigist Portugali elanikest elas endiselt maapiirkondades hoolimata märkimisväärsest kasvust mõnes linnapiirkonnas.
Lissaboni ala oli piirkonna suurima rahvastiku kasvuga.
1864 loendus ja iga loendus on näidanud, et naisi on rohkem kui mehi. Põhja-ja Kesk-Portugalis oli meeste väljaränne kõige tugevam.
Portugalis on levinud rahvastiku vananemine . Alla kolmekümneste inimeste osakaal on langenud alates 1900.
Väljaränne
Sotsiaalselt oluline esimene väljaränne toimus viieteistkümnenda ja kuueteistkümnenda sajandi jooksul.
Laiaulatuslik emigratsioon algas 14. sajandi teisel poolel ja jätkus 1980. Aastatel 1886 ja 1966, Portugal kaotas hinnanguliselt 2,6 miljonit inimest väljarändetulemusel, rohkem kui ükski Lääne-Euroopa riik, välja arvatud Iirimaa. Emigratsioon püsis kõrge kuni 1973 ja esimene nafta šokk, mis pidurdas majandust Lääne-Euroopa riikides ja töövõimalused vähenesid Portugali töötajate suhtes. Alates sellest ajast, väljaränne on mõõdukas vahemikus 12.000 ja 17.000 aastal 1980.
Peamine väljarände motiiv , vähemalt tänapäeval, on majandus. Portugal oli pikka aega Euroopa vaesemate riikide hulgas. Mille tõttu on maal võimalik toetada ainult osa põllumeeste järglaseid ja on vähe võimalusi töötlevas sektoris, paljudel Portugali inimestel tuli minna välismaale, et leida tööd. Põhja-Portugalis emigreerusid paljud noored mehed, sest maa oli jagatud "taskurätikug suurusega" kruntideks . Mõnedel perioodidel , õnnestus portugali meestel emigreerudes vältida ajateenistust. Seega, emigratsioon kasvas I maailmasõja ja 1960ndatel ja 1970ndate alguses..
Sajandeid olid peamised emigreerujad mehed. Umbes sajandi alguses, umbes 80 protsenti emigrantidest olid mehed. Portugali mehed emigreerusid aastaid kuigi naised ja lapsed jäid maha.
Sotsiaalsed mõjud, mis tulenevad käesoleva ulatuslikke ja enamasti meeste väljarännetega on vananev elanikkond, ebaproportsionaalselt suur arv naisi, ja aeglasem rahvastiku kasv.
Kuigi väljaränne tõi kaasa inimeste kannatusi, oli selles ka positiivne mõju. Naised, kes jäid maha said sõltumatuteks, kuna nad juhtisid nüüd perekonna talu ise.
Aasta teisel poolel 14.sajandi jooksul kõige suurem arv emigrante läks läänepoolkerale. Ameerikas nähti lootust, tööd, maad ja võimalust alustada värsket elu
Brasiilia on üks sihtkoha valikutest. Kliimale, sidemed ajaloos, kultuuris ja keeles meelitasid portugali inimesi Brasiiliasse
Väljaränne Põhja-Ameerikasse oli ka tugev. 1980ndate lõpus hinnati, et mitmed Portugali päritolu isikud elavad selle mandri ulatus: üle 1 miljoni USA-s ja 400.000 Kanadas, eriti Torontos ja Montrealis. Oluline Portugali ränne USA-sse algas 14.sajandil. Alguses loodi portugali kogukondi Californias, New Jersey ja Massachusetts. Alates 1950ndatest aastatest, kõige tihedam ränne on olnud kirdesse, Rhode Island, Connecticut, ja linnad Kagu Massachusettsis.
Portugali väljarännetesse Ameerika Ühendriikidesse on sageli kaasatud kogu pere, mitte ainult mehed.
Portugalil oli raske oma Aafrika alasid Euroopa inimestega täita.
Üle 1 miljoni Portugali isikutest elasid riigi kolooniates aastal 1974.
Järsk muutus tuli 1950ndatel aastatel, mil Lääne-Euroopas hakkas majanduslik tõus, mis kestis vähemalt kuni esimese naftakriisini 1973. See lõi miljoneid töökohti ja Portugali sisserändajad reisisid põhja neid täitma. Kõrvuti itaallased , hispaanlased, türklased, põhja-aafriklased ja teised töötasid restoranides, ehituses, tehastes, ja paljudes teistes valdkondades. Kuigi suur töö oli tähtsusetu ja halvasti tasustatud , mindi sinna ikka. 1960ndate lõpus, umbes 80 protsenti Portugali emigrantidest läks Euroopasse. Paljud neist väljarändajatest tegid seda ebaseaduslikult, ilma nõutavate dokumentideta, sest Euroopa heaolu on liiga tugev, et vastu panna.
Prantsusmaa oli kõige populaarsem sihtkoht . 1970ndate alguses, on hinnanguliselt 8 protsenti Portugali rahvastikust seal. Saksamaa Liitvabariik (Lääne-Saksamaa) oli suuruselt järgmine kontingenti. On olnud ka suur portugali kogukondde alad Šveits, Belgia, Suurbritannia ja Holland
1980ndatel väljarännete määr on aeglustunud kui revolutsiooniline segadus oli möödas ja majandus hakkas kasvama. Suurem valitsusasutuste tõhusus ja EÜ liikmeks astumine on tekitanud palju välisinvesteeringuid ja uusi töökohti. Portugali elanikel ei olnud enam vaja minna välismaale, et leida majanduslikke võimalusi.
Perekonna ja suguluse SUHTED

Sügavale ulatuvad poliitilised, majanduslikud ja sotsiaalsed muutused, mis Portugal on kogenud viimastel aastakümnetel, on jätnud oma jälje perekonda, naiste kohta ühiskonnas ja rolli sugulus suhetesse. Naised olid kõige rohkem mõjutatud, ajakohane majandus pakkus neile rohkem valikuid , kui neil olid varasematel aegadel , ja kehtestatud radikaalsed reformid pärast revolutsiooni 1974 andis neile palju suuremad õigused. Suguluse suhted, mis põhinevad bioloogia või sotsiaalsetel suhetel, on ilmselt kõige vähem mõjutatud.
Perekond

Kuni põhiseaduse 1976 kuulutamiseni, peeti isa perekonnapeaks. Tema omakorda oli seadusega kohustatud toetama ja kaitsma oma perekonda. Ehkki mehed töötasid väljaspool kodu, naised pidid laste eest hoolitsema. . Abielu loeti alaliseks; lahutus oli praktiliselt tundmatu
Kuigi tuumaenergia ja patriarhaalne perekond oli ideaalne, kultuuri mustrid erinesid oluliselt sõltuvalt klassi staatusest ja piirkonnast. Ülem-ja keskklassi peredele vastas kõige paremini ideaalne pere. Naised jäid kojus lastega , samal ajal kui abikaasa haldas oma ettevõtet. Talupoegade ja töölisklassi perede iseloomustustes olid suuremad erinevused. Põhja-Portugalis, näiteks vara oli sageli edasi antud emale kui isad töötasid pikka aega välismaal. Asjaolu, et naised võiksid pärida maa tõi kaasa maapiirkondades naiste teatava iseseisvuse, ja paljud neist suutsid tegeleda põllumajandusega, müüa oma toodangut turul ja teha palju rasket tööd, mida mujal tegid mehed.
Aeglane moderniseerimine Portugali majanduses, suurendas naiste tööhõivet väljaspool kodu ja väljarännet paljude naiste seas, samuti levisid uued ideed ja naiste koht abielus, järk-järgult muutus Portugali pere iseloom.
Pärast revolutsiooni kehtestatud reformid kehtestasid tsiviilseadustikus, et mehed ja naised on abielus võrdsed, kellel on võrdsed õigused teha pere otsuseid. Lahutus oli palju lihtsam ja lahutuste arvu suurenes.
Lääne-Euroopas. Lapsed austasid oma vanemaid vähem.
Veel mõned omadused, Portugali pereelus on jäänud samaks. Abielu ja sugulus võrgud põhinesid sageli sotsiaalsetel ja poliitilistel kriteeriumitel, vähem armastusel või füüsilisel külgetõmbel. Talupoegade klassis oli sageli maa kõige olulisem abielu kanditaatide määramisel.
Naised
Portugali naised saaid täieliku õigusliku võrdsuse meestega suhteliselt hiljuti. Alles aastal 1969, kõik abielus naised omandasid õiguse saada passi või lahkuda Portugalist ilma oma abikaasa nõusolekutta. Põhiseadus 1976 garanteeris Portugali naiste täieliku võrdsuse esimest korda Portugali ajaloos. Kuid see võrdsus ei saavutatud läbi järjekindlaid edusamme.
Sajandeid pidid Portugali naised seaduste ja tava kohaselt olema allaheitlikud meestele. Naistel oli vähe õigusi kas juriidilist või rahalist laadi . Hilja XIX sajandi alguses mõned haritud isikud nägid vajadust naiste võrdõiguslikkusele.
Põhiseadus 1933 kuulutas välja seaduse, et kõik on seaduse ees võrdsed ", välja arvatud naised, erinevused tulenevad nende olemusest ja heast perekonnast". Kuigi kord lubatakse naistel keskharidust (mehed vajavad ainult lugemist ja kirjutamist).
Põhiseadus 1976 esitas Portugali naistele täieliku õigusliku võrdsuse. Igaühele, kes oli kaheksateist või üle anti õigus hääletada, ja täielik võrdõiguslikkus abielus on tagatud.
Naiste paranenud positsiooni tulemusel paranesid nende õiguslikud reformid. 1990, naised olid tuntud paljudel erialadel. Kolmkümmend seitse protsenti kõikidest arstidest olid naised, olid paljud juristid . Veidi rohkem kui pooled neist, kes omandasid kõrghariduse olid naised. Töölisklassi naiste arv kasvas. Hoolimata sellest, Portugali naised ei olnud ikka veel saavutanud täielikku sotsiaalset ja majanduslikku võrdsust. Naised saavad tavaliselt vähem kui 10 protsenti kohtadest riigi parlamendis. Naised olid ka harva kabineti liikmed või kohtunikud. Töölisklassi naised teenisid vähem kui nende meessoost kolleegid .
Laiendatud perekond
Laiendatud perekonnad ja sugulus, sealhulgas rituaalne sugulus, on samuti olulised. Olles vader , näiteks aidates ristilapsi hädas, oli kasulik töö leidmisel, või kutse-või poliitilise karjääri edendamisel . Ristilaps omakorda võlgneb lojaalsuse ja teenuse vaderile.











Portugali Rahvastikupüramiid 2000


Portugali Rahvastikupüramiid 2003






Portugali Rahvastikupüramiid 2005

Portugali Rahvastikupüramiid 2010
Portugali Rahvastikupüramiid 2020

Portugali Rahvastikupüramiid 2050








SÜNDIMUS JA SUREMUS
Aasta
Sündimus
Järk
Muutus protsentides
2003
11.45
189
 
2004
10.82
188
-5.50 %
2005
10.82
187
0.00 %
2006
10.72
188
-0.92 %
2007
10.59
186
-1.21 %
2008
10.45
188
-1.32 %
2009
10.29
190
-1.53 %
Aasta
Suremus
Järk
Muutus protsentides
2003
10.21
68
 
2004
10.43
65
2.15 %
2005
10.43
60
0.00 %
2006
10.5
59
0.67 %
2007
10.56
58
0.57 %
2008
10.62
56
0.57 %
2009
10.68
54
0.56 %






Linnad
Lissabon
Lissabon on Portugali pealinn. Asub Atlandi ookeani rannikul, Tejo jõe suudmes .
Ajalugu
Antiikajal oli linna asukohas kreeklaste asundus. 205. eKr rajati sinna roomlaste linn Olisipo. 48. eKr sai Felicitas Julia ( Julius Caesari järgi) nime all linnaõigused ja linnast sai Lusitaania provintsi keskus. 719. aastal vallutasid linna maurid. 1147. aastal vallutasid kristlased linna tagasi.
1256. aastal kolis kuningas Alfons III oma residentsi Coimbrast Lissaboni.
16. sajandi alguses oli Lissabon umbes 350 000 elanikuga maailma suurim linn.
1. novembril 1755 tabas linna tugev maavärin (hinnanguliselt 8,7-9,0 magnituudi ), mis hävitas 2/3 linnast ja nõudis kuni 60 000 ohvrit.
1959 . aastal avati linnas metroo.
Pindala: 84,8 km²
Elanikke: 517 802 (2005)
Sadamalinn Lissabon on Portugali pealinn
Lissabon on riigi iga viienda elaniku kodulinn.
Pealinnas on üks Lõuna-Euroopa parimaid sadamaid.
Seal laaditakse laevadele keraamikatooteid, sardiine, korke, tomatipastat ja veini, et vedada seda üle kogu maailma.
Lissabon on iidne linn, aga palju ehitisi pärineb













Lissaboni vapp


Lissabonis on lähistroopiline vahemereline kliima





7 künkale ehitatud Lissabon on säilitanud oma kuulsa ajaloo majesteetliku suuruse ja pakub turistile mõndagi põnevat ja vaatamisväärset. Linna on Euroopa põnevamaid ja samas hinnatasemelt soodsamaid. Lissaboni vanim osa on Alfama, mida kroonib Püha Georgi kindlus . Linnasüdamest Baixast leiate parimad kauplused ja hotellid. Trendikad baarid ja restoranid on koondunud Bairro Altosse. Linnale annab maalilisust asukoht ookeani rannikul Tagose (Tejo) jõe suudmes. Lissaboni lääneosa katab Monsanto Rahvuspark , mis on suurim linnapark maailmas.
Ajavahe:
Portugalis on kell 2 tundi Eesti ajast taga.
Raha:
Portugalis on kasutusel euro.
Majutus
Linnaga tutvumiseks on kõige parem muidugi elada keskuses Alfama või Bairro Alto linnaosas. Kahjuks pole siin väga palju hotelle ja mõned neist pole ka väga heatasemelised. Linnakeskuses leidub ka arvukalt odavaid võõrastemaju (pensaos). Vanalinna ja linna turismikeskuse piirilt leiab suuri rahvusvahelistele kettidele kuuluvaid hotelle (näit. Golden Tulip Altis 5*). Suvel tasuks ehk proovida tuba leida mere äärest Lissaboni rannakuurortidest (näit. Estoril), muidugi tuleks neisse kohad varakult broneerida.
Linnatransport
Lissaboni ühistransport on mitmekesine. Bussidele ja metroole lisaks kuuluvad siia ka trammid ja trollibussid. Tramm on 100 aastat vana, mida mõnd vagunit vaadates võib täiesti uskuda . Turistidele võiks trammid huvi pakkuda hea ülevaate saamiseks linnast. Liinid 12 ja 15, mis algavad Praca da Figueiralt, on maalilised ja mööduvad Lissaboni peamistest vaatamisväärsustest, eriti soovitame aga legendaarset liini nr. 28, mis tõuseb linnakeskusest mere piirilt ülesmäge Püha Georgi Kindluse (Castelo de São Jorge) juurde ja pakub suurepäraseid vaateid linnale ja Tejo (Tagose) jõele.
Bussiliiklus katab kogu linna. Käigus on ka 8 erinevatel marsruutidel liiklevat ööbussi.
Trammidel ja bussidel on ühine pilet, mis maksab 1.20. Metroopilet on veel odavam, vaid 70 senti. Müüakse mitmesuguseid kombineeritud pileteid. Näiteks bussi -trammi-metroo päevapilet maksab 3 eurot.
Lissabon paikneb 7 künkal, suurte kõrgusevahede tõttu on liiklus mõneski kohas raskendatud. Linnaelanikke teenindab tavapärasele transpordile lisaks ka 3 funikulööri ja Santa Justa lift.
Pealinn Lissabon on unikaalse suurlinliku hõnguga kontrastiderohke linn, mis ei jäta kedagi ükskõikseks. Siit leiate palju erakordset arhitektuuri segamini mõnusa minnalaskmismeeleoluga, lahedaid ajaveetmiskohti ja põnevaid muuseume .

Lissaboni Toomkirik
Lissaboni Katedraal on ehitatud kui mälestusmärk võidu üle Maury. Toomkirik on ehitatud kuningas Alfons I Conquerorile. Katedraali issepääsu ees on peamine altar koos vapimärkidega.



St. Jeronýma ja Belém Tower Lissabonis


Südalinna viiva Avenida da Liberdade ääres kõrguvad büroohooned ja hotellid ei avalda esialgu erilist muljet, märksa põnevam paistab Rossio raudteejaam - selle uksekaared kaarduvad mauride hobuserauakujulises stiilis ja kogu hoone on ohtralt dekoreeritud. Seest jätab jaam kaunis kesise mulje, ka on seal hetkel käimas renoveerimistööd. Rossio jaamast tasub rongile istuda neil, kel aega ja võimalust külastada kaunist Portugali väikelinna Sintrat (ca 30 km Lissabonist).
Lissabon laiutab Taguse jõe kaldal mõlemal pool oma eeslinnadega. Jõe vasakul pervel kõrgub läbi uduvine hiigelsuur valge ristilöödud Jeesuse kuju ( Cristo Rei), meenutades Rio de Janeirot. 100 meetri kõrgune kuju püstitati juba 1959. aastal tänutäheks Dr Salazarile Portugali II maailmasõjast eemalhoidmise eest. Salazari nime on varem kandnud ka uhke üle jõe viiv punane sild , mis nüüd küll 1974. aasta 25. aprilli revolutsiooni auks nime Ponte 25 de Abril kannab.
Tramme leidub mitut sorti
Praca do Comercio ääres sõidavad vanaaegse moega punaseksvärvitud puidust trammivagunid, valmis turiste linnaringile vedama. Kontrastina vuhiseb mööda ultramoodne elektrirongi meenutav tramm. Lissaboni eripäraks ongi suured kõrguste vahed tänavatel, mis on lisaks kollastele eritrammidele (funicular) pannud aluse ka huvitavale tänavaliftile Elevador de Santa Justa (mille loojaks müüdi kohaselt Gustave Eiffel, aga tegelikkuses Raul Mesnier ning loomise algpõhjuseks samuti maailmanäitus, 1902 . aastal). Mäkke jõudes leitakse kergesti Castelo de Sao Jorge kindlus, millest alles vaid kõrged müürid ning tornis lehvimas Portugali rohe-puna-valge ja Lissaboni must-valge mereröövlilaevu meenutav lipp. Müüridel turnides näeb alla vaadates poolmetsikus aias viljakandvaid sidrunipuid..
Kindlusemüüride vahel asuvas välikohvikus, kus uhked paabulinnud laudade vahel ringi patseerivad, pakub lahke mustanahaline baaridaam maitsmiseks kohalikku valget portveini. Valik on hea - valge porto on tõesti proovimist väärt.
Söögikohtade valik on suur
Õhtusöögiks sobivat kohta otsides satutakse kitsukestele restoranitänavatele, kus agarad kelnerid iga turisti just oma söögipaika üritavad meelitada. Õnneks on menüüd tänavale välja pandud ja nii saab rahus järele uurida, kus põnevaimad kalatoidud ja parimad hinnad. Näljasele sööjale kantakse esmalt lauale taldrik krõbeda saia ja imemaitsvate lambajuustudega, seejärel tellitud leivasupp ( selges puljongileemes ujuvad saiatükid ja toorelt sisse löödud muna, maitse päästab värske küüslauk) ja rahvuskala tursk (bacalhau).
Kuulamas ehedat fadot
Hilisõhtu saabudes tekib soov näha ja kuulda ehedaid fado -lauljaid. Tundub, et esimese peatatud takso juht saab isegi enam-vähem aru, millest jutt, ja sõidab kiira-käära Alfama kitsukestel tänavatel, kuni ühe väljaku ääres peatub, hõigub midagi seal seisvate meestega ja annab siis märku ühega meestest kaasa minna. Teekond lõppeb ühe väljakuäärse ehitise keldrikorruse lokaalis, kus kogukas mustanahaline lauljatar parasjagu esineb. Ovatsioonide saatel siirdub ta peagi puhkepausiks lauda. Veidi aja pärast siseneb mees salapärase musta kastiga, mis, nagu hiljem selgub , peidab endas kitarri. Ootamatult astub keskpõrandale lokaali päevinäinud, kuid elegantne perenaine, kes seni leti taga vägesid ja esinejaid juhatanud ning asub külastajaile temperamentselt ja kähedahäälselt esitama lugusid oma kaunist, kuid ammukadunud noorusest (nii vähemalt tundub).

Ekskursioon Euroopa äärele
Järgmise päeva olen varunud väljasõiduks marsruudil Cascais, Estoril, Sintra, Queluz, Mafra, Ericeira. Selleks, et kõik need väikelinnad edukalt läbida, olen pannud kinni koha ühepäevasele bussireisile (hind koos lõunasöögiga ca 70 eurot). Esimene peatus tehakse ookeani ääres, et eemalt imetleda mandri-Euroopa läänepoolseimat tippu Cabo da Roca't ja Boca do Inferno (Põrgusuue)-nimelist kaljulõhet ookeani kaldal. Cascais ja Estoril on populaarseimad Portugali suvituskohad (lisaks muidugi Atlandi ookeani Kanaaride lähedusse jääv Madeira saar). Sintra linnas saame koos teiste turistidega külastada kuninglikku suvepaleed, mis tuntud eelkõige kahe ülalt kitseneva valge köögikorstna järgi. Seestpoolt on loss kaunistatud ohtrate seina- ja laemaalingutega, samuti kohalikku koloriiti maalitud kahhelplaatidega. Kuuldavasti on Sintra ilu inspireerinud mitmeid poeete, sh Byronit looma oma kuulsat poeemi Child Harold.
Lõunasöögiks sõidutatakse bussitäis rahvast väikesesse Ericeira kalurikülla. Edasi viib reis Queluzi paleesse ja Mafra Basilica -nimelisse kirikusse. Giidi pajatustest märksa enam pakub turistidele huvi kirikust parasjagu väljuv pruutpaar ja neid tervitama kogunenud väärikad sugulased. Õhkkond on nagu "Ristiisas" - tõsised mehed tumehallides ülikondades ja väljapeetult riietatud naised. Fotoaparaadid klõpsuvad, vanemad daamid pühivad silmi ja roosilehtedega segatud riis lendab noorpaari peade kohal. Püüan kinni kirikutrepil tuules lendleva tühja riisikoti ja jätan selle rahulolevalt endale omapäraseks suveniiriks.
Portugal on meresõitjate riik
Tagasi Lissabonis pean plaani viimaste päevade otstarbekamaks ärakasutamiseks (puhkamisest pole siin juttugi:). Käimata on veel kuulsas Belemi linnajaos ja Palacio da Ajuda palees. Katse bussiga kohale sõita lõpeb kahtlaselt räpases ja altkulmu ringipiiluvate meestega linnajaos. Järgmine buss ei tule ega tule... Parem siiski usaldada tramme, millel marsruudid selgelt kirjas ja mis katavad suure osa kesklinnast.
Belemi jõudmisest annab märku Portugali kuulsatele meresõitjatele pühendatud purjekujuline monument otse Taguse kaldal (Padrao de Descobrimentos). Liftiga on võimalik tõusta monumendi tippu ja imetleda sealt avanevat vaadet. Mõnesaja meetri kaugusel seisab võimas Mosteiro dos Jeronimos - 16. sajandist pärinev õhuliste müüride ja tornidega jesuiitide klooster tänini tegutseva kirikuga . Kiriku hämarate võlvide all eristab silm Vasco da Gama hauamonumenti ja kauneid mosaiikaknaid. Muuseumi läänetiivas tegutsevad tänapäeval arheoloogia - ja meremuuseumid.
Ja loomulikult ei saa külastamata jätta Lissaboni sümbolit - Torre de Belem’i. See manueliinarhitektuuri parim näide meenutab sisemuselt pisut Kiek in de Kök’i, on aga väljast üsnagi imposantne oma valgete nurgatornide ja rõdudega. Küll aga valmistab pettumuse torni suurus - fotodelt ja piltidelt jätab see jões kõrguv ehitis tegelikust märksa suurejoonelisema mulje.
Kuningapaleesse umbkeelse giidiga
Palacio da Ajuda’t (kuningapalee) ei olegi majade vahelt nii kerge leida. Kohale jõudnuna tervitab külastajaid lahke proua, kes kogub kokku kõik hetkel pileti lunastanud 7-8 turisti ja viib nad emalikult ringkäigule mööda lossi. Peagi selgub, et giid valdab ainult portugali keelt, mis aga sugugi ei sega tal igaühele sugereerivalt silma vaadates ja iga sõna aeglaselt üle korrates oma juttu arusaadavaks tegemast. Vajadusel kirjutab ka käega peopessa aastaarve ja viib sind kättpidi mõne olulisema seinakatte või mööblieseme juurde, imiteerides selle kunagist otstarvet. Pean ausalt tunnistama, et nii ehedat kuningapaleed ei ole mina varem näinud - tundub, nagu oleksid kuningas Luis I ja tema naine Maria Pia ühel kenal XIX sajandi päeval lihtsalt lossiukse lukku keeranud ja jätnud võtme mati alla - kõik on just täpselt nii nagu võiks elanikud iga hetk koju naasta. Tavaliselt laiuvad lossides tühjad toad, täis vaid mõningaid (mujalt kokku kogutud) mööbliesemeid ja seina- ning laemaale. Palacio de
Ajuda’s on alles iga viimane kui pisiasi, alates nõudest ning lõpetades kuninganna Singeri õmblusmasina (esimene omataoline Portugalis) ja tualettruumiga. Isegi seinalülitid ( palee ehitamise ajal tunti juba elektrit) on ehtsad ja restauraatorid pole siin just palju jõudnud käia kätt harjutamas.
Huvitav on vaadata planeeritud lossi maketti ja võrrelda seda valmisehitatud pooliku hoonega. Lõpetamata tiivast on valmis välissein, mis ühelt poolt kenasti krohvitud-dekoreeritud, aga välisküljest meenutab oma palja kivimüüriga mõnd lagunevat hoonet. Ja oh üllatust, kui avastad teisel pool sõiduteed rohtu kasvanud marmorsammaste jm antiiksete ehitusmaterjalide hunniku. Ime, et keegi neid sadade aastate jooksul laiali pole tassinud (või ongi need veel viimased allesjäänud riismed..)
Tassike bicat ja magus koogike
Belemi linnaosa külastus ei oleks täielik kuulsaid Pastej de Belem'e maitsmata - nii et tellin lähimas tänavakohvikus tassikese bicat ja paar imemaitsvat koogikest. Portugali kookidele (nagu ka muudele magustoitudele) on iseloomulik rohke muna- ja suhkrusisaldus.  Südantsoojendav on näha iga tillukese restorani külmletti ehtimas omavalmistatud magusroogi ja koogikesi, kuigi kohalikele on täiesti tavaline peale lõuna- või õhtusööki piirduda vaid juustu ja klaasikese veiniga. Portugali juustud on aga juba täiesti omaette teema....
Lühidalt - Lissabon ja kogu nähtud Portugal erines täielikult kõigist senikülastatud Euroopa riikidest ja pealinnadest ning pakkus mitmeid meeldivaid ja põnevaid üllatusi. Ja Portugal on meist kõigest mõne lennutunni kaugusel.








Võluv Lissabon – kultuuride risttee
Euroopa