Maailm muutuste tuules hirmud ja lootused 1990. aastate algul toimusid Euroopas olulised muutused, mis põhjustasid nii mõningategi kriiside ja sõjaliste kokkupõrgete tekkimist. Need muutused olid : Berliini müüri lagunemine, Ida-Saksa alade liitmine Saksamaa Liitvabariigiga, Nõukogude Liidu lagunemine, Tsehhi ja Slovakkia riikide tekkimine. Peale Teist maailmasõda oli maailmakorraldus muutumas. Kahepooluseline maailm algul nõrgenes, lõpuks kadus sootuks. Kommunistlikud diktatuurid lagunesid ning Ida- Euroopas tekkisid mitmed uued riigid. Tekkisid lootused uue maailmakorralduse loomiseks. Loodeti demokraatia valitsemisele ja tuumasõja ohu kadumisele. Inimesed lootsid, et lahkhelisid ja tülisid saab lahendada ilma vägivallata, kuid varsti selgus, et see lootus oli olnud asjatu. Esimene vägivallaline konflikt tekkis Jugoslaavia lagunemisel 1989. aastal. Riigid, kes kuulusid Jugoslaavia koosseis...
Dagö Koostaja: Milli Mallikas 10.a 17.12.07 Bändist · 1998 aasta sügisel loovad Lauri Saatpalu, Peeter Rebane ja Tiit Kikas Dagö. Improviseeriva etno-folk trio otsingud kulmineeruvad 2000. aasta suvel plaadiks, mis tunnistatakse aasta parimaks etno-folkrock teoseks. Laval liituvad Dagöga Toomas Rull ja Raul Vaigla (drum & bass). · 2002. aasta algul lahkub Tiit Kikas. Suvel ilmub album "Toiduklubi",mis toob tiitli aasta ansambel.Klahvpille mängib nüüdsest Taavi Kerikmäe. · 2003 suvel tuur "Dagö ja Ultima Thule". Sügisel ilmub 3. album "Hiired Tuules". Uus trummar: Petteri Hasa. · 2004 suvel tuur "Dagö ja Singer Vinger". · 2006.suvel toimub 8 üle-eestilist kontserti, kaasa löövad Hele Kõre ja Evelin Pang. · Augustis 2007 teeb Dagö kaks kontserti Palmse mõisas. Koosseis · Lauri Saatpalu (laulja) · Peeter Rebane (kitarr) · Raul Vaigla (basskita...
DAGÖ Referaat Koostaja: Tartu 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus .................................................................................................... 3 2. Dagö ajalugu ................................................................................................... 4 3. Looming ja albumid ......................................................................................... 5 4. Minu arvamus ................................................................................................. 6 5. Kasutatud kirjandus ........................................................................................ 7 1.Sissejuhatus Dagö on Eesti ansambel, kelle stiiliks on popmuusika. Dagö omab üht suure bändi peamist tunnust: ta on omas stiilis ainus ning ansambli nimi markeerib ühtlasi stiili, saades viimastel aastatel kohalikus kultuuriruumis intellige...
Esimene trükiproov, tõlke inglise keelest tegi Tartu 8. keskkooli almanahhis "Tipa- Tapa" 8/9 (1966). Tema esseistikat ning kirjandus- ja teatriarvustusi koondab valmik " Kõik on üks ja seesama" (1986), paroodiaid ja humoristlikke lühipalu kog. "Kerge meel" (1988). Kirjanikuna leidis tähelepanu novellikogu "Fabiani õpilane" (1980; F. Tuglase novelliauhind "Õpilase Fabiani" eest), mille põhiosa, Fabiani-novellide tsükkel, ühendab eesti kirjanduse jaoks uudselt kunstiharitlase teema ja eneseiroonia. Esikkogule iseloomulikud irooniline seltskonnakriitika, hüperboliseeritud ja grotesksed tüübid, kunsti- ja haritlaselu veidruste kollektsioneerimine saadavad ka novellivihikut "Mehed" (LR 1981) ja osaliselt selle ainesele tuginevat teatriteemalist rom-i "Hiired tuules"(1982). Pööret suurema "eluläheduse" suunas tähistab romaani diloogia "Keerukuju" (1985, Lng 1984) ja "Kallid generatsioonid" (LR 1986), mis hindab mehe seisukohalt abielu ja lah...
meeleolu on sünge ning tõsine. Luulekogu räägib isamaast ja selle muredest ,,Täie jõuga ma rusikas pean hoidma käe" Täie jõuga ma rusikas pean hoidma käe peos on kodumaa muld. Läbi pimeda öö trepiastmeid ei näe. Kas peaksin tegema tuld? Trepp keerleb ja keerleb aastakümnete seas. Ta on tohutu pikk. Igal korrusel seisavad mitmes reas koduuksed ja igavik. Kaugel kliriseb taevas, pikk tali on ees, tuules tahm on ja ving. Küll kõigega harjuks, kui ei rabeleks sees ühtelugu see hing. Jaan Kaplinski on öelnud: ,,Viivi taevast-vaatav-pilk ei näe enam pilvi, lilleaedu, raugeid poeetilisi nägemusi, vaid maailma tema muredes, valudes ja ajaloos. Selles maailmas on koht ka Eestil, kodupaigal, Tallinna mererannal ja Tartu bussijaamal. Selles ajaloos on koht ka elulool, inimese saatusel, soovil elada, armastada, luuletada, olla." J. Kaplinski väitis, et Luige luules on väga rohkelt mitmust
oosid, mandrijäätekkelised järvenõgud,mandrijäätekkelised mõhnad Praegune pinnamood erineb jääaegsest sellepoolest, et pole jääd, kivid maapinnal, tekkinud oosid, voored, nõgud Maastikuvaatlus 1. mind ümbritseb: lopsakas loodus, järv, mets, taimed 2. ilm on: päikseline, kuid jahe 3. taevas on: üksikud pilved 4. tuules liiguvad: männitolm, seemned 5. suletud silmadega kuulen looduses linnulaulu, metsakohinat 6. inimestest tulenevad hääled: rääkimine, autod ja telefonid 7. tunnen vetika, männi, kuuse lõhna 8. maapind on tasane elukooslus 1. iseloomulikud taimed: kõrrelised, turbasammal, jänesekapsas,kuusk, kask, mänd, sinilill, mustikas 2. maastikul olev kooslus: laanemets 3. sel maastikul kasvavad: kased, männid, kuused, pihlakad
PUNK Koostas: Aprilia-Viktoria VÄLJA KUJUNEMINE § Popmuusikastiil punk kujunes välja Londonis kuuekümnendate aastate teisel poolel. § Mõistet „punk rock" tarvitati esimest korda 1960. aastate keskpaigas USA- s, tähistamaks briti rocki invasiooni tulemusel ja tuules tekkinud bände. § Selle muusikastiiliga oli väga lihtne kuulsaks saada. ISELOOMUSTUS § Lärmakus § Lihtusus, mängida osati ainult paar akordi § Kiire tempo, viisipidamine polnud oluline § Tugev helivõimendus § Teravad tekstid, põhirõhk pandi laulusõnadele § Pungi intstrumentide koosseisu kuulus elektrikitarr,basskitarr ja basstrumm. § § § ESITAJAD § Üks tuntumaid bände oli ‘’The sex pistols’’ kuhu kuulusid Johnny Rotten
MEHAANIKA Võnkumine. Tatjana Tambovtseva Kohtla Põhikool 2013 Võnkumine liikumine, mis kordub teatud ajavahemiku jooksul Näiteks: kellapendli liikumine puuoksad tuules kitarrikeel, kui seda tõmmata kiikuv laps Suurused, mis iseloomustavad võnkumist Tasakaaluasend Amplituudasend Täivõnge Periood Sagedus Amplituudasend Amplituudasend Amplituud ja tasakaaluasend Tasakaaluasendis püsib pendel paigas. Amplituudasend pendli asend, kuhu koormis pöördub tagasi. Amplituud kaugus tasakaaluasendist amplituudasendini. Täisvõnge ja võnkeperiood Täisvõnge pendli
· 19861988 oli vabakutseline kirjanik. · 19881990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja. Elukäik ja töö · 19911992 EV Välisministeeriumi informatsioonibüroo juhataja. · 19911993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht. · 19972005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. · Aastatel 20052016 oli ta ajakirja Looming peatoimetaja. Looming · Irooniline kirjutusviis. · " Hiired tuules " · Algul tajuti Muti proosat alternatiivkirjandusena. · "Rahvusvaheline mees " · Fabian Tunnustused · Tuglase novelliauhind 1981. ja 2008. aastal. · Smuuli-nimeline preemia 1986. aastal lastekirjanduse eest. · Vilde kolhoosi preemia parima ajaloolise romaani eest 1994. aastal. · Aleksander Kurtna nimeline parima näidendi tõlkeauhind 1987. aastal. · Kultuurkapitali zanripreemia esseistikas 2001 ja 2015. aastal.
Sellel pole midagi ühist mu seniste lemmikute ulme-ja põnevikevaldkonda kuuluvate raamatutega aga sellele vaatamata lugesin seda suure põnevuse ja huviga. Lugeda oli suhteliselt raske, sest tegevuskoht, ajalooline taust ja kombed olid väga võõrad ja kogu loost arusaamiseks tuli lugeda süvenenult ja kogu tähelepanuga. Lohejooksmine on vana afgaani komme. See algab siis kui lennutatud lohet hakatakse alla tooma. Poisid tormavad üksteist metsikult tõugeldes ja sõneldes tuules triiviva lohe poole, püüdes ära aimata, kuhu see maanduda võiks. Kõige paremaks lohejooksjaks peeti seda, kes sai kätte selle lohe, mis oli sundinud maanduma kõiki teisi lohesid võitja lohe. Kabuli parim lohejooksja oli Hassan. Raamatus räägitakse Afganistanist väga erinevatel aegadel - alates kuningavõimu viimastest hiilgeaegadest, kuningavõimu kukutamisest kuni tänapäevani, kus Taliban hoiab oma hirmuvalitsuse all rusutud maad ja selle rahvast
mille moodustasid tema koolivend ja klahvpillimängija David Bryan Rashbaum, basskitarrist Alec John Such ja trummar Tico Torres. Viimasena leiti kitarrist Richie Sambora. Esimene plaadileping saadi kompaniilt Mercury Records. Debüütalbum "Bon Jovi" ilmus 21. jaanuaril 1984 ja seda müüdi üle poole miljoni eksemplari. 1988. aastal jõuti järgmise plaadini "New Jersey", mille nimi näitab osariiki kus laulja Bon Jovi sündis. Eelmise plaadi edu tuules müüdi sedagi üle viie miljoni ekseplari ning sellega tõusis ansambel üheks juhtivamaks rockibändiks üle maailma, olles viie lühikese tegutsemisaasta jooksul müünud juba üle 25 miljoni plaadi. Edasi otsustas bänd aja maha võtta ja pühenduda sooloprojektidele. 1992. aastal oli ansambel jälle koos, ent sedapuhku ei pakutud enam metalset rocki vaid pisut melanhoolsemat stiili heliplaadil "Keep the Faith". Muutunud oli ka
Villem Grünthal-Ridala V.G.-Ridala on sündinud 1885.a. Muhumaal Kuivastus. Aastatail 1897-1905 Kuresaare gümnaasiumis õppide kiindus Ridala keeltesse. Kohustusliku saksa, prantsuse, vene ja kreeka keele kõrval õppis ta omal käel itaalia, soome ja muid keeli ning jätkas seda harrastust ka hiljemgi. 1905-1909.a. õppis Ridala Helsingi ülikoolis soome keelt ja kirjandust ning rahvaluulet ja Põhjamaade ajalugu. Pärast ülikooli lõpetamist oli ta Tartus eestikeelse tütarlastegümnaasiumi emakeeleõpetaja. 1923.a. valiti luuletaja Helsingi ülikooli esimeseks eestlasest eesti keele lektoriks. Selles ametis oli ta kuni ta suri 1942a. Ridala esimene luuletuskogu ,,Villem Grünthali laulud" ilmus 1908.a., millele järgnes ,,Kauged rannad" 1914.a. Need kogud sisaldavad Ridala lüürika kõige kandvamat osa. Ilmusid veel ,,Tuules ja tormis" 1927.a. ning ,,Meretäht" 1935.a. Ridala luule vaieldamatuks aineallikaks oli kodusaar, sealsed kadarikused maastik...
nagu mõtted mu peas. Kuidas peaksin ma võitma tagasi oma ma armastatud südame? Kuidas peaksin ma endalt maha pesema selle kohutava süü , mis mulle kaela on veeretatud? Millal saan ma rebida endalt selle maski ja kasutada oma tõelist nime ilma , et ma peaks kartma , et mulle valesüüdistusi näkku paisetaks? Jõudnud mäe tippu vaatasin ma puperdava südamega alla nendele samadele tuules pöörlevatele pilvedele. Teadsin , et kõik see oli tolle alatu võõama krahvi süü. Tema oli ju see , kes tappis mu isa ja süü minu kaela veeretas. Tema oli ju see , kes nüüd mu südamedaami külje alla puges. Temast mõeldes nägin Eemalt taevaservalt välja ilmuvas vihmapilves heletat välku sähvimas.Oleks mul vähemalt mingeid tõendeid tema vastu , aga ei.Istusin maha , toetasin selja vastu kivi ja mõtlesin
täiskasvanuks saamiseni. Millal aga avastame me endas nii palju julgust, et teadvustada need kitsendavad uskumused, murda neist läbi ning hakata tegutsema oma unistuste teostumise nimel? Äkki mitte kunagi? Või alles siis, kui olukord läheb nii valusaks ja võimatuks, et enam kuidagi teistmoodi ei saa? Vahest olemegi võtnud omaks usu, et elu ongi sooritamiste rida, kus üks kohustus järgneb teisele, üks hirm ajab teist taga ning iseolemine on totaalselt ununenud. Oleme nagu kõrkjad tuules, keda iga uus iil uude ilmakaarde painutab ning teised inimesed, juhuslikud olukorrad, maailma poolt pealesunnitud tegevused ohvriks vormivad. Valu on hea lähtekoht – paljud meist hakkavad endale ja oma valikute tulemusele otsa vaatama alales siis, kui halb enesetunne selleks signaali annab. Paljud kannatavad mõnuga edasi.
Villem Grünthal-Ridala Elu V. Ridala oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Villem Grünthal-Ridala sündis sündis 30. mai 1885 Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910 1919). 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 16. jaanuari 1942. aasta Helsingis. Haridus Hellamaa kihelkonnakool Eisenschmidti erakool Kuressaare gümnaasium Helsingi ülikool- õppis soome keelt ja kirjandust. Looming V. Ridala sai tuntuks luuletustega "Noor-Eesti" albumites. Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala tõi eesti lüürikasse saarte maastikud, ranna- ja merepildistiku, mida ta kujutas detailitr...
rattaralli, rabajooks, Tartu sügisjooks. Contra kirjutab oma luulet nii lüürilises kui ka proosalises liigis. Luulekujundid Isikustamine: värisevad väravad. Epiteet: turjad tiivulised; mustvalgel kirja pandud fakt; uni kummituslik, jäle, halb; jooksen, kargan nagu pull; musttuhat jäätunud järve; sirget siledat silgake. Metafoor: välejalg; me ei lase nina norgu; ei liigutanud ka õit; puhkama närve; lehm libedal jääl; pisut tema tuules passin; Riimiskeemid Contra luules esines nii rist- ja paarisriime. Ristriim selle aasta juuni rõõmude algallikas minu jaoks on ju nii ümaralt jalgpallikas Paarisriim Nüüd lähen maailma tuusama Mu koduks Eesti-suusamaa
Mihkel Mutt Mihkel Mutt (sündinud 18. veebruaril 1953 Tartus) on eesti kirjanik, teatri- ja kirjanduskriitik ning tõlkija. Mihkel Mutt sündis võõrkeeleõpetajate peres. Ta lõpetas Tartu 8. Keskkooli kirjanduse eriklassi. Aastatel 19711976 õppis Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogiat ja ajakirjandust. 1976 1977 töötas toimetajana kirjastuses Eesti Raamat, 1977 1986 ajakirjas Looming algul kirjandusteaduse ja kriitika, pärast luule- ja lühiproosa osakonna toimetajana, 19861988 oli vabakutseline kirjanik, 19881990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja, 19901991 EV Välisministeeriumi informatsiooni- ...
üle Prantsusmaa veeres, tähistas Delacroix seda suure revolutsiooni ülistava maaliga "Vabadus viib rahva barrikaadidele". Eugene Delacroix II Vabadust kehastab seal sinivalgepunast trikoloori ja revolutsionääride punast früügia mütsi kandev naine. Delacroix' teosed on rahutud, maalilised ning täis tugevaid tundeid. Liikumismuljet manavad esile lehvivad lipud, ratsude lendlevad lakad, taevas tormavad pilved või suitsujoad ja tuules voogavad rüüd. Tänud ! Viited: http://kunsti.paideyg.ee/romantism/index.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Romantism http://et.wikipedia.org/wiki/Eug%C3%A8ne_De http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=wi
Mis on ilu? ,,Ilu on vaataja silmades." Mina nõustun väitega, et ilu on iga inimese jaoks midagi isiklikku, sest ma usun, et ilu tuleb sügavalt hinge seest. Inimestel on erinevad ideed ilust ja erinevad maitsed, niisiis iluidee varieerub. Seda tõestavad meile teised inimesed; maailm, kus me kõik koos elame. On lugematul arvul võimalusi ilu tõlgendada. Ilu võib olla looduses: kosed, päikeseloojangud ning isegi orkaan; mõne inimese jaoks on eksootiline näha taevaid tumedana. Kõik sõltub sellest, kes sa oled ja millesse sa usud. Kes olen mina? Millese mina usun? Iga inimene leiab iseend uuesti ja uuesti. Sündmused meie elus muudavad meid kõiki pidevalt. Inimestel on komme leiutada iseendit mitte millestki. Nad tihti väidavad end olevat oma enese saatuse loojad, aga enamiku ajast veedavad nad reisijatena sõidukil, mille sihtkoht on teadmata. Kui inimesed rändavad läbi elu, avastavad na...
· Me peame enne ülesse harima oma nurmed ja niidud, ja alles siis võime mõtelda rohtaiale · Ollakse paratamatult see, kelle hulgas ollakse · Jäävad meil ikka mõned laulud kuulmata ja mõned sõnad ütlemata, ja need võivad olla isegi kõige ilusamad, mida oleme ammu asjata oodanud või pole julgenud isegi oodata · On vaja armastada selleks, et suuta · Pole vaja otsida mingit mõtet elus, kui armastad. Võililleseeme ei küsi elu mõtet, kui ta tuules lendab tuul viib ja ta peab. Sa armastad ja sa pead, olgu sul ees ja taga, all ja ilal, igal pool tühjus · Elavate inimeste mõtete ja sõnade kaudu on üks väheseid võimalusi edasi elada
Kooli nimi Unenägu Luulekava Koostaja: Klass: Juhendaja: Kuressaare 2015 Ma iial polnud eht, ei elus ega luules. Kui oksalt langenud leht ma triivisin igas tuules. (Hennoste 1998:83) Künkal, kus keset põldusid, (Alver 1989:294) laulsin ma inetu ilusaks. Laulsin mina kokku laulujõed, kõige pühamad elutõed. (Alver 1989:303) Udus talihommik virgub sularõske. (Hennoste 1998:87) Ja päikesekiirtega ühte (Hennoste 1998:88) üle heliseva luiteliiva keerleb kajakate legendaarne lend. (Hennoste 1998:82)
ränduri rahu" (,,Väsinud ränduri rahu"). Võrdlustest olid huvitavad ,,heinaküün ise kääksub nagu vana laev" (,,Torm"), ,,pilved nagu aatomiseened" (,,Luuletaja hommik no.1), ,,Elu nõiutud surm" (,,Vedeledes päeva õhtusse. Isegi ei tea kus"). Isikustada meeldib autorile küll tolmukeerised tõusevad (,,Koerapulmas"), läänetaevas ajab pilvi üles, vanades telefonitraatides ulub tuul, õuekases mühisevad lehed, küüni uks laperdab tuules, heinaküün kääksub (,,Torm"), ,,võililled noogutavad päid", ,,ristikhein kastehein hingavad tasa" (,,Laul 23"). Poeemid on kirjutatud hetkeemotsiooni ajel nii kõigest, mis autorit ümbritseb, kui ka luuletaja enda emotsioonidest ja tunnetest. Tundub, et poeet kirjutab oma luuletusi pigem vabavärsis, sest terve raamatu peale ei leidnud ma mitte ühtegi luuletust, kus oleks sees mõni riim. Ka ei pea luuletaja väga lugu vormitunnustest. Stroofid enamasti puuduvad, on vaid
Sõja armutu ,,trumm", lugedes seejuures viimaseid hetki paljudele, Keisri kõlavale deviisile: ,,Valuski tuleb tugev olla." ustavaks jäänud sakslastele. Pealtnäha pisut üksluise võitu armukolmnurga intriigide kirjelduse all, peitub aga ühe kindla sakslanna hingemattev dilemma millele olla lojaalne, kas südamele või mõistusele? Ta seisab esiti teelahkmel kahe mehe vahel, kellest esimesele kuulub tema süda Andreas Kragler, mees, kellest on 4 aastaga maha jäänud vaid tuules sosistav kummituslik hääl või teine, keda pooldab kaine mõistus Friedrich Murk, mees, kes pakuks nii talle kui ka tema perekonnale, sel nii ebastabiilsel ajastul (Saksamaal), võrdlemisi stabiilset ning varakat elu. Otsus näib kõneall oleva sakslanna Anna lähedaste jaoks imelihtne valida tuleb Murk, kuid olukorra muudab pöördumatult keeruliseks Kragleri naasmine Aafrikast, Anna ja Murki kihlusööl. Siit ilmnebki Brechti teose tegelik sotsiaalne probleem
Tuulepargid võivad olla väga erineva võimsusega, sõltuvalt tuulegeneraatorite arvust ja suurusest. TÄPSEMALT Tuuleenergia tootmiseks on vaja rajada tuuleparke. Tuuliku tornikõrgus võib olla 40-100 meetrit, selle otsas on klaaskiust gondel, mis kaitseb tuuliku mehhanisme (tiivikurumm, laagrid, peavõll, käigukast, generaator, jms.). Gondli külge kinnituvad komposiitmaterjalist valmistatud kuni 60- meetrised labad, mis tuules pööreldes ajavad ringi generaatorit, mis omakorda toodab elektrit. Eri plastikutest valmistatud tiivikud muutuvad elukaare lõpus keskkonnareostuseks, mida tänapäeval ringlusse suunata veel ei osata. Tuulikud tekitavad lähikonna elanikele müra- ja valgusreostust ning võivad takistada ka lindude rännet. Samuti seostatakse tuulikutega lindude massilist hukkumist ja suurte tuuleparkide mõju elurikkusele. SUURIMAD TUULEPARGID
Lastele on kõige tähtsam lõbutseda ja mängida ehk oma tunnete järgi elada. Kuna Wertherile ei meeldinud ühikond kus ta elas ja ei saanud siin rahu, siis pidi olema koht kus ta sai lõõgastuda. Selleks kohaks oli loodus. Wertherile armastas käia üksi aasadeljalutamas ning jäi sinna tihti tunditeks, et oma tunnetest selgust saada. Oma kirjades ta tihti kirjeldas loodust enda ümber aga eriti siis kui ta oli Lottega koos. Näiteks ta kirjutas kuidas linnud laulsid ja puulehed tuules liikusid, kui ta istus Lotte kõrval. Sellest saab teada, et Werther oli väga romantiline ning tundeline mees, kes järgis oma tundeid mitte mõistust, nagu suurem osa täiskasvanuid. Wertheril pakuti tööd saadikuna, sest ta oli haritud mees. Ta võttis töökoha vastu, kuigi see ei meeldinud talle, sest töö nõudis kohtumist teiste inimestega aga Werther ei olnud seltsiv inimene. Teine põhjus, miks ta töökoha vast võttis oli see, et Lottest nii füüsiliselt kui ka
Kultuur Kes kirjutas näidendi ,,Mikumärdi"? Hugo Raudsepp Kes oli lastekirjanik Aino Perviku abikaasa? Eno Raud Kes on mängufilmide ,,Mehed ei nuta" ja ,,Noor pensionär" rezissöör? Sulev Nõmmik Kus asutati Eesti esimene (paik)kino? Tartus ülejõel Kes esitasid 1999. a Eurovisiooni lauluvõistlusel laulu ,,Diamond of night"? Evelin Samuel & Camille Kes on kirjutanud viisi ,,Tuljakule"? Miina Härma Millist kultuuri jaoks olulist päeva tähistatakse 14. märtsil? Emakeele päeva Kes on novelli ,,Popi ja Huhuu" autor? Friedebert TUGLAS Kes riigijuhtidest on kuulunud Eesti Teaduste Akadeemiasse? Millise teose järgi on tehtud film ,,Indrek"? ,,Tõde ja Õigus" II osa Kes on loonud laulutekstid filmile ,,Viimne reliikvia"? Paul-Eerik Rummo Mis ansambli moodustavad Katrin Siska, Lenna Kuurmaa, Triinu Kivilaan ja Piret Järvis? Vanilla Ninja Kes on olnud nii EV kui ka ENSV ajal Kirjanike Liidu esimees? Milline teater asutati 1948. a Tallinnas? Vene D...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Riko Visnapuu Vaaraode kujutamine skulptuurikunstis Referaat Kilingi-Nõmme 2009 Sisukord Tiitelleht------------------------------------------------------------------------------------------------------ 1 Sisukord------------------------------------------------------------------------------------------------------ 2 Sissejuhatus-------------------------------------------------------------------------------------------------- 3 Usu Tähtsus ------------------------------------------------------------------------------------------------- 3 Lühiülevaade vaaraode kujutamisest skulptuuridena---------------------------------------------- 3 Skulptuuride Jõud------------------------------------------------------------------------------------------ 4 Lõppsõna----------------------------------------------------------------------...
Teda peetakse Eesti rahvusliku kirjanduse alguseks. Kristjan Jaaki inspireerisid tuntumad saksa kirjanduse suurkujud, antiikkirjandus ja romantism. Tema loomingud, 12 eestikeelset luuletust, valdavalt oodid ja karjaselaulud, jäid avaldamata eluajal. Luuletused ilmusid sada aastat pärast tema sündi. ,,Kuu" on üks tähtsamaid luuletusi eestlastele. Autor oli kõigest 17, kui tal oli julgust küsida: Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? Kristjan Jaak Peterson kirjutas kuni oma 17-nda eluaastani päevaraamatut, kuidas ta elas, mida mõtles, tegi ja uusi omandatuid teadmisi. Raamat oli eestikeelne, kuid seal esines ka võõrkeeles tsitaate. Põhiliselt arutles oma päevaraamatus abstraktsetel teemadel, nagu usk, inimvaimu tähendus, elueesmärgid ja kõlblus. Tsiteerin lõigu tema päevaraamatust : ,, Mul oli palju sõpru, aga talupoja-kuuega tõde
1. Too näiteid korduvatest liikumistest. 1. merelained loksuvad, puuoksad kõguvad tuules, linnud lehvitavad tiibu. *2. Mida nim. võnkumiseks ? too näide. Millal tekib ? 2. ühte osa perioodiliselt korduvatest liikumistest nim. võnkumiseks. mootorkolvi üles-alla liikumine. Tekib võrdsete ajavahemike tagant, sama teed mööda läheb tagasi keha. *3. Mille poolest erinevad vabavõnkumine ja sundvõnkumine? näide. 3. vabavõnkumine - Kui võnkumine toimub süsteemisiseste jõudude mõjul - niidi otsa riputatud kivi, miski annab talle tõuke
Talle tulid meelde neiu kisa,kole merrekukkumine ja uppumine.Need muutsid Kalevipoja kurvaks.Järsku kuulis Kalevipoeg neiu kurba laulu.See laul oli neiu kurvast elust ning Kalevipoja tapatööst.Kalevipoeg muutus järjest kurvemaks ning hakkas mõtlema Soome sepa poja surmast,mis ei tahtnud tal peast minna.Ta hakkas uuesti aerutama,kui talle meenus ta ebaõiglaselt surnud ema. Kui Kalevipoeg viimaks Viru randa jõudis,siis oli uus pave alanud.Randa astudes ta kuuleb Irumäel tuules Linda halt,mis laulis kuidas ta rööviti kõige suuremas kurvastuses ning kuidas ta lõpuks kaljuks muutus.Nüüd sai Kalevipoeg teada tõe oma ema surmast ja mõistis,et oli Soome sõiduga kurja teinud. Lõpuks jõudis Kalevipoeg koju ja ta kohtus oma vendadega.Järgmisel õhtul istusid vennad laua taga ja rääkisid,mis oli nendega juhtunud.Vanem vend oli käinud Venemaal,Poolamaal,Saksamaal ning Kuramaal,kuid asjatult-emast polnud jälgegi.Teine vend
veena magedaks lahtub kõik asjalik, mõte on kangem kui viski. (Alver 1989: 269) Hirm ikka läbib nõelana mu rinda. (Alver 1989: 467) On päris kindel: jalge alla jääb sulle tuge liiga vähe, kui sa kõik tõkked teelt ei talla ja mööda enesest ei lähe. (Jõesaar, Muru 1982: 174) Ma iial polnud eht, ei elus ega luules. kui oksalt langend leht, ma triivin igas tuules. (Jõesaar, Muru 1982: 169) Tuul lõunast tõi udu ja sooja. (Alver 1989: 431) Pilve palakad pikse- õhus kingul. (Alver 1989: 360) Ränk äiksepilv kui suitsev kivimurd mu põue põrmuks kallas oma süle. (Jõesaar, Muru 1982: 167) Ta jõi mu kannule kui paha vaim, ta marru kihutas mu haiged meeled. (Jõesaar, Muru 1982: 168) Siis, kas õnnistad või nead, jälle haljendama pead. (Alver 1989: 157)
,,Tänapäeval on traditsioon paljude otsustajate arvates primitiivne, sest on peavooludest kõrvale jäänud. Kui tahad ajaga sammu pidada, siis uuenda ja veel kord uuenda, kõlab käsulause." Kuidas aga saavutada tasakaalu traditsioonide ning innovatsioonide vahel, selles on küsimus. Eudaimonistlikult kollektiivset õnne tagada nii, et leiduks kuldne kesktee ja kõik osapooled oleksid rahul, pole vist siiski võimalik. Suurte uuenduste tuules võib vaat et täielikult kaduda igasugunegi tahtmine endisest kinni hoida. Mis jääb siis järgi meist endist, eestlastest, kui viie rikkaima riigi hulgas lõpuks troonil istudes üle õla vaadata ning seal vaid traditsioonide varemeid näha? Vastus on lihtne ääretu kurbus.
nuusutada saaks. Ettevaatust, tal on kombeks Enne kui jõudsin käe eest ära Hoidsin hinge kinni. hammustada. tõmmata, hakkas Skylar nägu mu sõrmede vastu hõõruma. Neferet kallutas pea küljele, Sa meeldid talle ja see on kohe Talle ei meeldi keegi peale m otsekui kuulatades tuules kõlavaid kindlasti ebaharilik. sõnu. 1 Tavaliselt hoiab ta isegi teised Ta on tõesti hirmus riiukukk, lausus Kratsisin ettevaatlikult Skylari kõr kassid sellest linnaku osast naine kiindunult. nagu Neferetki oli teinud kaugemal. Mulle meeldivad kassid, ütlesin Varem mul oli kass, aga kui mu Johnile ema uuele abikaasale, ei me
PUNK II kursus mis on punk? Punk on individualistliku anarhismi alaliik, subkultuur, mis väljendub muusika, filmikunsti, kirjanduse ja kujutava kunsti kaudu. Mõistet punk-rock kasutati esimest korda 1960. keskpaigas Usa-s briti rocki invasiooni tuules sündinud bändide kirjeldamiseks. Päris punkliikumise alguseks võib pidada aastat 1974, kui New Yorgi klubis CBGB hakkasid korrapäraselt esinema "Ramones", "Television", "Blondie" ja teised bändid, kelle musitseerimisoskus oli reeglina vilets; põhirõhk oli pandud laulusõnadele. "Sex Pistolsi" liikmed kinnitasid: “punk-rock on samasugune reageering arenenud
Petersoni luule ja mõttepäevik avaldati alles 1922. Talle rajati Tartus Toomemäel 1983 mälestussammas, mille autorid olid Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Oma isa sünnimaast kaugel sündinud ja kasvanud Kristjan Jaak pidas päritolumaad ja selle keelt kalliks. Kristjan Jaak sündis suurte vaimsete eeldustega. Tema teismelisea huvideks polnud puude otsas ronimine ega lutsu viskamine, vaid raamatud ja lugemine. 17-aastasel noorukil oli äng küsida: Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? 1999. aasta 11. veebruaril, 177 aastat pärast eesti keelele tulevikku kuulutanud luuletaja lahkumist, võttis Eesti riigikogu Sonda kooliõpetaja Meinhard Laksi algatusel vastu otsuse tähistada Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeva, 14. märtsi, meie emakeele päevana. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Kristian_Jaak_Peterson http://www.miksike
Alternatiivenergia Eestis Alternatiivenergia areng oleks Eesti jaoks suur samm tuleviku poole. Muidugi oleks see hea ka atmosfäärile üldiselt. Kahjuks on Eesti energeetiliselt sõltuvam kui paljud teised arenenud riigid. Taastuvatest energiaressurssidest on Eestis kasutusel nii mõnedki. Kuna alternatiivenergia tootmiseks on vaja erilisi seadmeid, mille paigaldamist on kulukaks peetud, siis ei ole Eestis just eriti palju taastuvaid energiaressursse kasutusel. Eestis pole suure energiahulga salvestamiseks sobivaid jaamu. ,,Miks mitte kasutada tuult raha teenimiseks - muu maailm ju teeb nii," küsib Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Vello Selg, keda peetakse Eesti üheks suurimaks tuuleelektrijaamade fanaatikuks. Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Eesti saarte rannikualadel ületab aasta keskmine tuulekiirus 5 m/s ...
saab igaüks midagi ära teha. Kas on võimalik, et üks hetk saab maailm n-ö otsa? Energia tundub nii iseenesest mõistetavana, et selle puudumist märgatakse alles siis, kui ei saada enam vett keeta või televiisorit vaadata. Energiat vajatakse kõigeks- sooja saamiseks, toidu valmistamiseks, liikumiseks, ehitamiseks ja kaupade tootmiseks. Paraku hakkavad taastumatud energiaallikad- nafta, gaas, süsi ja uraan, otsa saama. Alternatiivenergia peitub nii vees, päikeses, tuules kui ka merelainetes. Need on tasuta ja pea piiramatus koguses kättesaadavad kõigile Maa elanikele vastavalt piirkonnale. Tuleks õppida ja harjuda neid lihtsalt ära kasutama. Inimeste kasutada on vaid alla ühe protsendi kogu planeedi veest. Elanikud kasutavad joogiveest keskmiselt vaid 7% joomiseks ja toiduvalmistamiseks, 22% kulub nõude ja pesu pesemiseks, 20% WCs ja 39% vannis või dussi all käies. Kuigi enamasti vähemalt Euroopas
metallis väga head soojusjuhid. Tahkis ja vedelik juhivad paremini soojust kui gaasid. Oleneb sellest kui hästi soojus kandub aines edasi. näiteks külm lusikas kuumas vees. Mida nimetatakse konvektsiooniks? Too näiteid konvektsiooni kasutamise ja esinemise kohta. Konvektsiooniks nim. Siseenergia levimist vedeliku voi gaasivoolude liikumise teel. Konvektsioon esine näiteks tuules. Mida nimtatakse soojuskiirguseks? Missugused kehad kiirgavad soojust? Too näiteid. Soojuskiirguseks nim. Siseenergia levimist kiirguse teel. Soojust kiirgavad kõik soojad kehad, võib ka levida nähtava valguse teel. Missugused seaduspärasused kehtivad kiirgava keha puhul? A) Mida kõrgem on kehatemp. Seda rohkem energiat keha aja ühikus kiirgab. B)Mida tumedam on keha pind seda rohkem energiat keha aja ühikus
kilekotis jäätuma. Mätrsikuune lumetorm ei tahtnud kuidagi vaibuda, ümberringi vihises ja mõirgas nagu lennujaamas, teravalt lõikav tuul keerutas lund Jaagule näkku ja kraevahele. Õhtune hämarus ja lumekeerised tahtsid vägisi teelt eksitada. Jaani põsed ja nina olid ammu lõikavast tuulest tundetuks muutunud. Põlvini lumes sumpamine oli väsitanud Jaani väga ära. Külmast kohmetanud näpud olid konksu tõmbunud ja suutsid vaevu hoidia tuules lendleva kilekoti sangadest, mis tahtis vägisi lendu tõusta. Üks puujuurikas haaras Jaagul jalast ja vaene mees prantsatas näoli lumme. Ähkides ja ohkides ajas Jaak end lumehanges istuli ja toetas selja vastu tuulest paindunud puutüve. No oli mul vaja siia ronida ohkas Jaak pettunult ja vihaselt. Kukkudes oli tort kilekotis täielikult lõssi vajunud. Nõrdinult tõmbas Jaak lõssis tordi kilekotist välja ja tahtis seda nelja tuule poole visata
üle sügavikkude. Hiilgad kastes heledana, pikka, silmalaugel pisarana, kauguste hämaras süles, Kurb, nii kurb on meel ja elada olgu rõõm ehk lein su loonud, tõuseb ja vaob, on nii raske, raske piin, öö su rohu latva toonud. ja kaob. tahaks hääbuda ja kustuda, rahu, rahu isuksin. Hoogad tuules, rahes, sajus, Üles, metsa kohal, hanipajus, maailmade otsata helki, kaotad janu mulla pinnas, maaliste kurbuse iil, Mõte janu maas, maaema rinnas. kohe laotuse põhjatu sinavat telki, Veel sündimata, salapärasena, nägemata pisarad,
Puidu tootmisel ja kasutamisel ilmastik järske toodangumahtude muutusi ei põhjusta, kuid turbakütuse tootmist võib vihmane ja ebasoodus suvi mitmekordselt vähendada. Elektrienergia tootmiseks kasutatakse puidujäänused: saepuru, höövlilaaste jne. ,,Miks mitte kasutada tuult raha teenimiseks - muu maailm ju teeb nii," küsib Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Vello Selg, keda peetakse Eesti üheks suurimaks tuuleelektrijaamade fanaatikuks. Tuules peituvat energiat kasutatakse üldiselt neil aladel, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel maapinnast on üle 4 m/s. Eesti saarte rannikualadel ületab aasta keskmine tuulekiirus 5 m/s ning seetõttu peaks tuuleenergia tootmine olema majanduslikult otstarbekas. Eesti esimene tuulepark on Tahkunas Hiiumaal, mis kahjuks pole enam töökorras. 2009. aasta kevadel valmis Baltikumi suurim tuulepark. Selleks on Aulepa tuulepark, mis asub Noarootsi vallas.
*lauluisa *"Mihkel Põllupapp" on" *vana targa mehe *"Eestrahva võrdkuju Ennemuistsed jutud" *suri 25.aug 1882 Tartus Kristjan Jaak Petersoni ood ,,Kuu" tuletab eestlastele meelde, et kui ilus on eesti keel ,,Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?" Paneb küsimuse alla kas eesti keel säilib. ,,Kalliks pidama oma aega olen paljusid inimesi õpetanud." ,,Mõnikord sain ma kõigi asjade pärast, mis mu meele pärast ei olnud, väga vihaseks; teinekord jälle võiks mu meele vastu olla, ei saanud ma sugugi vihaseks." Tal tekkisid vastuolud estofiilidega ja O.W.Masinguga. Meeldis tubakas ja õlu. Peab ennast maarahva lauljaks. SOOME-EESTI KIRJANDUS
Rubensi tööl on diagonaalile üles ehitatud kompositsioon, valgus langeb samuti diagonaalselt. Rembrandti tööle on iseloomulik nn. keldriluugivalgus. Rubensi Jeesus jätab mulje nagu magaks, ta näol on und nägev ilme, Rembrandti oma näeb aga tõesti surnud välja. Seda on näha tema keha asendist, käte ja jalgade elutust langemisest, näost. Rubensi tööl on inimesed maalitud ideaalsete kehadega, ümaralt, lihakalt, kaunites hõlstides. Need jätavad tuules lehvides kohati jumaliku, ingelliku mulje. Rembrandti inimesed tunduvad vaesed ja vaevatud, nende näod on kurnatud, kehad pikad, kõhnad, kuivetunud. Mõlemal maalil on parajasti õhtu. Põhivärviks võib Rembrandtil pakkuda punast või kollast, toonid on soojad, kuid jätavad veidi pleekinud mulje, Rubensil pigem sinakas põhitoon, üldine koloriit veidi külmem, toonid sügavad. Ka Rubensi töö tekstuur on silmale meeldiv pehme, satiinne, Rembrandtil seevastu sile, läikivam
Ernst Enno ja Villem Grünthal-Ridala Referaat Ernst Enno Sündis aastal 1875 Tartumaal Valgutas, pere elas Rõngu lähedal Soosaare talus. Lapsepõlvest sai kaasa kiindumuse loodusesse ja kodukohta ning pimeda vanaema poolt laulude ja pärimuslugudega loodud muinasmaailma. Pärast algteadmiste omandamist kodupaiga koolis õppis Enno Tartu Trefferni gümnaasiumis ja reaalkoolis, seejärel Riia polütehnikumis kaubandusteadust. Kooliraha teenimiseks tüütas ta vahepeal ,,Postimehe" toimetuses. Aastail 1901-1919 oli luuletaja Valga krediidiühingu asjaajaja, kuid ametniku töö ei meeldinud talle. 1919. aastast kuni surmani aastal 1934 las kirjanik Haapsalus ja töötas hooliva kohusetundlikkusega läänemaa koolinõunikuna. Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Enno maailmavaade lähenes panteistlikule arusaamale, et jumalik alge on killustatud kogu looduses,...
http://et.wikipedia.org/wiki/Nirvana ja http://punk.bumpclub.ee/ 1.Punk- individualistliku anarhismi alaliik subkultuur, misväljendub muusika, filmikunsti, kirjanduse ja kujutava kunsti kaudu. Muusikas on ta tihedalt seotud punk-rockiga. Punki kui subkultuuri juured on avangardkunsti püüdes maailma sokeerida. Mõistest "punk rock" tarvitati esimest korda 1960. a keskpaigas USAs, tähistamaks briti rocki invasiooni tulemusel ja tuules tekkinud bände, milliseid tekkis suuremates keskustes nagu seeni pärast vihma. Tihtipeale olid just need bändid oma rohmakavõitu pillikäsitlusega suunanäitajad uutele radadele, nagu psühhedeelne rock. Üleriigilist kommertsedu nad ei saavutanud, kuid seda enam jäädvustasid nad end kohaliku muusikaelu annaalidesse. 2. Nirvana oli populaarne Ameerika Punk-grunge ansambel. Laulja Kurt Cobain ja bassimängia Chris Novocelic asutasid
karjale uut sööta. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lambaid, kitsi ja kaameleid, oaasides ka veiseid ja eesleid. Kõrbealade kõige sobivam koduloom on kaamel. Kõrbe rändrahvas elab suurtes, jämedast villasest riidest ning kaameli-, lamba- või kitsenahast valmistatud telkides. Niisuguseid telkelamuid on uutele karjamaadele minnes kerge ühest kohast teise vedada. Suvel pannakse telk liivaluite harjale, kus tuul seda päeval jahutab. Palava päikese, öise külma ja tuules lendleva liiva eest kaitsevad nomaade nende avarad rõivad, näokatted ja turbanid. Rahvastikutihedus Joonis 8.Atacama rahvastikutihedus 2012 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Atacama http://en.wikipedia.org/wiki/Atacama_Desert http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/korbed.htm ,,GEO3", geograafia õpik 8.klassile Lea Koppel Joonis 1.Atacama kõrbe asend- http://www.geschichteinchronologie.ch/atmosphaerenfahrt/mondfotos/mondtal-Chile-
noored sellisest kombest midagi. Ka toomapäev, küünlapäev ja paastupäev on inimeste jaoks nüüd lihtsalt järjekordsed päevad, mis panevad lihtsalt õlgu kehitama, kuna keegi on millegi pärast need kalendrisse märkinud. Nii nagu keegi ei vaevu enam toomapäevaks ehk 21. detsembriks oma kodu ära koristama ja hooajatöid sinnapaika jätma, ei tea tänapäeva inimesed vanadest traditsioonidest suurt midagi. Kogu maailm elab tänu pea kõikide eluvaldkondade arengule pidevas muutuste tuules. Siiski tundub, et üks Eesti-sugune väikeriik on kõige enam ohustatud oma näo ja eksistentsi kaotamises. Emakeele unustamine, suurriikidelt ideoloogiate ja mõttemallide ülevõtmine lämmatab meie endi kultuuri. Praegusel ajal soovib iga teine Eestimaa noor anda endast kõik, et olla täpselt nagu kuskil üle ookeani kõikide võimaluste maal Ameerikas Brooklyni äärelinnas olev lodevate riietega räppar ja et mitte olla oma eakaaslaste seas heidik, peab
12. KLASSI KIRJANDUSE TESTIKS 1 HARJUTAMINE / V KURSUS / õp Rita Metsmaker 1. Täida lüngad. Eesti kirjandus 1940-1955 JUUNIS 1940. aasta _______________ okupeeris Nõukogude Liit Eesti ja sündis nõukogude eesti kirjandus. Kehtestati TSENSUUR GLAVLIT __________________. Järelevalvet kirjanduse üle korraldas ____________________ ehk ENSV Kirjandus- ja KIRJANIKE Kirjastusasjade Peavalitsus. Paljud kirjanikud heideti _____________________ Liidust välja ja nende loomingut ei avaldatud. Olukord leevenes pärast riigijuhi Jossif ___________________ STALINI surma 1953. aastal, pärast seda julgeti kritiseerida ka kommunistlikke võltsmüüte. Pagulaskirjandus (1944-1992) Pagulaskirjandus sai alguse 1940ndate keskel, kui Eestist lahkusid nõukogude ...
,,erakordset lämbust" tähendab, on soojaandja erilise tähtsusega, sest sisuliselt oleks ju ilma tuleta seal elu absoluutselt mõeldamatu. Nii ongi sellega seal seotud mitmed rituaalid, mida autor artiklis ka kirjeldab. Minu jaoks uus vaatenurk elava tule kontseptsioonile oli keemiline põhjendus ja seoste kirjeldamine tule ja elu seostest energia eraldumise tasandil. ,,Jõud, mis tule sisse on kätketud, kuulub loodusjõudude hulka. Sedasama mõõtmatut väge on varjul ka tuules ja merelainetes. Ka tuul võib kasvada mahedast kosutavast hingusest purustavaks ja tapvaks rajuks. Ka merelained võivad tõusta raugest õõtsumisest pilbastavaks ja uputavaks koletiseks. Aga tulel kui loodusjõul on nendega võrreldes üks tähelepanuväärne eripära. Loodusteaduslikult vallandub tule põlemisel samasugune keemiline protsess nagu hingamisel. Et see toimuda saaks, on tarvis hapnikku. Kui protsess on juba vallandunud, vabaneb energia
Selles osas meeldis mulle väga tavapärane köök, neet taburetid ja isegi gaasi balloon oli nurgas. Lemmikuks sai veeautomaat, mäletan isegi seda siirupi vett, mis maksis kui ma ei eksi 3 kopikat ja seda sai iga kaupluse juurest. Vabamus oli võimalik sealt vett juua. Väga mõnus! „Taastamine“, 1980ndatel kogunesid tuhanded eestimaalased, eestlased ja venelased tänavatele, koosolekusaalides ja köögilaudade taha, et arutada, kuidas tervet Nõukogude Liitu haaranud muutuste tuules võimalikult palju vabadust kätte võidelda. Milline tee oleks kõige edukam, õiglasem või realistlikum, ei olnud kellelegi päriselt selge. Iseseisvuse taastamisega 20.augustil 1991 see küsimus ei lahennenud. Avanenud maailm, sõnavabadus ja eraettevõtlus andsid uusi võimalusi. Ühte õiget teed vabaduseni ei ole leitud tänaseni. Vabaduse osa vaatab vabadust kui pingeseisundit, milles tuleb leida tasakaalu keskpunkt vabaduste ja kohustuste vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
