Globaalprobleem Magevee puudus Milles peitub probleem v Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1% v Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine. v Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades v Naftareostus. v Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine. v Saasteohus on just mageveekogud, põhjavesi on paremini kaitstud. v Naftareostus põhjustab loomade hukkumist Hiina Click to edit Master text styles Hiinas saab vähem kui 15 protsenti elanikkonnast kraanist joogikõlbulikku Second level vett. Sama probleem on omane kogu Aasiale ja enamikule Aafrikast. Third level Hiinat juba praegu kurnav suur veepuudus muutub katastroofiliseks aastaks ...
1. Akvaariumi hooldamine Igapäevaselt tuleks kontrollida vee temperatuuri, teha vee teste ning jälgida kõiki elusorganisme. Üle nädala tuleks puhastada esiklaasid vetikakaabitsaga, puhastada pinnas, pügada taimi, puhastada vajadusel filter, kontrollida keemilisi koostisi vees. Iga poole aasta tagant tuleb kontrollida valgusteid ning puhastada hoolikalt kõik seadmed, vajadusel asendada vananenud seadmed või nende osad uutega. 7.1. Vee hooldamine Akvaariumi vee valikul tuleb arvestada, et erinevat liiki kalad vajavad erineva soolsuse, happelisuse ja karedusega vett. Sama oluline on jälgida vee temperatuuri, milleks on olemas erinevad termomeetrid, mis tuleb kinnitada akvaariumi sise- või välisseinale. 7.2. Vee vahetamine, kemikaalid ja testid Et kalade elukeskkond püsiks puhas ning nitritite ja ammoniaagisisaldus oleks kontrolli all tuleks iga ühe või kahe nädala tagant vett osaliselt vahetada. Uus vesi peab olem...
Magevee puudus Ligikaudu 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% on sellest kõlblik joogiveeks. Enim magevett kasutatakse põllumajanduses, tööstustes ja majapidamises. Probleemi on põhjustanud- maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine, veereostused arengumaades, naftareostused. Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikus. Naftareostused põhjustavad loomade hukkumist. Kuidas vähendada magevee puudust? -Veetarbimise vähendamine. -heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline.) -õigeaegne väetamine põllumajanduses. -läbimõeldud niisutussüsteem. -vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist looduslikesse veekogudesse. -veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel) - vee transportimine piirkondadesse, kus vett ei ole või vesi on saastunud. -liustikuvee kasutamine joogiveena. -merevee destilleerimine. -vihmavee kogumine.
arengumaades;. · Naftareostus; · Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; · Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Põhiprobleemid · Orgaaniline reostus (olme ja tööstusreoveed, põllumajandus) · Eutrofeerumine (asulate olmeveed, põllumaj. atm reostus, põhjasetted) · Ohtlikud ained (õlid, fenoolid, raskemetallid) Tagajärjed · Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut; · Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia); · Naftareostus põhjustab loomade hukkumist; Mida saab ette võtta · Veetarbimise vähendamine; · Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline); · Õigeaegne väetamine põllumajanduses; · Läbimõeldud niisutussüsteemid; · Vältida olme ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse; · Veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel);
Magevee kasutamine Euroopa Liidus Referaat õppeaines loodusvarade kasutamine ja kaitse Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus Maa mageveevarud on inimkonnale hindamatu tähtsusega. Vesi on väärtuslik loodusvara, mis on vajalik elu arengule, säilimisele ja keskkonnale. Meie veerikast koduplaneeti ei ähvarda veepuudus üldises mõttes, külla aga magevee nappus. Pinna- ja põhjavett kasutatakse ulatuslikult majanduses - tööstuses, põllumajanduses, laevanduses, kaevanduses ning mitmel pool mujal. Vesi on eelkõige väärtuslik joogiveena (Euroopa Liidu keskkonnapoliitika ..., 2001). Puhas vesi on muutumas järjest haruldasemaks ja luksuslikumaks loodusvaraks. Suurem osa magedast veest on tugevasti saastunud, sügaval maa sees või muul viisil kättesaamatu. Maailma
11 klass Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Kalamajandus ja kala tähtsus 5. Kalapüügi piirkonnad 6. Kalapüügivormid 7. Vesiviljelus 8. Vesiviljelusmeetodid 8.1 Ekstensiivne vesiviljelus 8.2 Molluskikasvatus 8.3 Poolekstensiivne vesiviljelus 8.4 Vastsete kasvatamine veekogude taasasutamiseks 8.5 Intensiivne magevee vesiviljelus 8.6 Intensiivne merevee vesiviljelus 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praegusel ajal on üha suurenevaks probleemiks maailma ülerahvastatus ja vähenevad toiduvarud. Loodus ei jõua loomulikul teel nii palju toitu toota kui vaja ja inimesed on sunnitud kunstlikult varusid taastama. Üheks peamiseks toiteallikaks on vees leiduvad kalad, karbilised ja taimed.
Siluri ja Devoni ajastu madalates kontinentaalsetes meredes elas rohkesti erinevaid organisme. Troopilises piirkonnas moodustusid rifid, mis olid suuremad, kui need, mis olid tekkinud Vara-Paleosoikumis. Massilisele väljasuremisele Ordoviitsiumi ajastu lõpus järgnes paljude oluliselt vähenenud organismide taasteke. Trilobiidid olid ainsaks grupiks, kes ei suutnud oma eelnevat arvukust taastada. Hästi taastusid aga käsijalgsed, karbid ja teod. Karbid hõivasid ka uue ökoloogilise nisi - magevee. Vanimaid teadaolevad mageveelised karbid on teada New Yorgi Hilis-Devonist. Sel ajal mitmekesistusid kiiresti meriliiliad ja sammalloomad. Ilmusid ka uued kiskjate liigid ja esimesed kalad, kelle suurus lähenes haide omale. Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Näiteks taimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis- Devonis suuri metsi. Ka vanimad teadaolevad putukad pärinevad Vara-Devonist ning Devoni ajastu lõpul ronisid
07.2008, Siim Sepp). Pealegi kliimamuutuski on osalt tingitud rahvaarvu suurest kasvust, seega tuleks mõlema probleemi lahendamist alustada rahvaarvu kasvu peatamisest ja keskkonnasõbralikuma käitumise suurendamisest. (Kalju Eerme http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Keskkonnaopetus_2001.PDF ) Magevee puudus ja vee saaste. Rahvaarvu kasvamisega on tekkinud magevee lõppemise oht. Magevesi moodustab veevarudest vaid 3% ja sellestki valdava osa moodustab igijää. Tegelikult kasutuskõlblik on ka jõgedes voolav vesi, maapinnale lähemate põhjavee horisontide vesi ja mõningal määral järvede vesi, kuid see vesi ei ole või ei pruugi olla kvaliteetne. Magevee varudest uuenevad kõige aeglasemalt põhjaveed, nende tsükkel kestab keskmiselt 1400 aastat, järvedes ja jõgedes toimub veevahetus umbes 16 aastaga. Pinnavee kasutamist
· Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine · Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades · Naftareostus · Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine · Eriti saasteohtlikud on mageveekogud, põhjavesi on paremini kaitstud. naftareostus reovesi Põllumajanduse heitvesi Igapäevane vesi Tagajärjed · Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut · Magevee puudus paljudes maakera piirkondades (Aafrika ja Aasia) · Naftareostus põhjustab loomade hukkumist · Põhjavesi puhastub väga aeglaselt. · Lahtiste veekogude vesi on joogikõlbmatu. Lahendused: · Veetarbimise vähendamine · Heitvete puhastamine (mehaaniline, keemiline, bioloogiline) · Õigeaegne väetamine põllumajanduses · Läbimõeldud niisutussüsteemid · Vältida olme ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse
Loomariigi geoloogiline ajalugu: mis aegkonnas on tekkinud enamus hõimkondi, maismaaloomad, imetajad. 8. Loomade moone (metamorfoos): milleks ja kuidas? Vastsete näiteid mere- ja maismaaloomadel. Täis- ja vaegmoone putukatel. 9. Sümbioosi vormid: parasitism, kooselu (kommensalism) ja vastastikku kasulik kooselu (mutualism): näiteid võimalikult Eesti vetest. 10. Käsnad (Porifera): koht süsteemis, nende ehitus võrreldes ainuõõssetega ja kaelusviburloomadega, põhirühmad, näiteid. 11. Magevee käsnad (Porifera), eriti Eesti faunas: näiteid, nende ehitus ja eluviis. 12. Ainuõõssed (Coelenterata, Radiata): koht süsteemis, ehitus võrreldes käsnade ja kahekülgsetega, põhirühmad, näiteid. 13. Magevee ainuõõssed (Coelenterata, Radiata), eriti Eesti faunas: näiteid, nende ehitus ja eluviis. 14. Placozoa ja Mesozoa: mis rühmad need on, nende oletatav koht süsteemis ja lühike iseloomustus. 15
Maailmameres tervikuna on vee viibeaeg ca 2600 aastat. Riimveelises Läänemeres moodustab viibeaeg mõnikümmend aastat. Inimene vajab elutegevuseks, tööstuses, põllumajanduses ja teistes asjades magevett mida saab eelkõige jõgede äravoolust. Äravoolu hulk on regiooniti väga erinev ning see seab piirid asustustihedusele. Umbes 2/3 planeedist on peamiseks põllumajandust ja tööstust limiteerivaks faktoriks veevarude nappus. Euroopas ja Aasias elab 76% Maa rahvastikust, kuid magevee äravool moodustab ainult 27%. Reini jõe valgalas elab ca 50 miljonit inimest, kes kasutavad vett 25 km3/aastas (500 m3/aastas elaniku kohta) mis moodustab 30% magevee äravoolust. Vesi, nii nagu iga aine, võib esineda kolmes faasis: tahke aine, vedelik ja gaas. Vesi on uuenev loodusvara, mille ringlust põhjustab päikese kiirgus - energia. Päikesepaistel maa pinna soojenedes algab vee aurustumine veekogude pinnalt pinnaselt ja taimestikust.
täitmist nad hävivad 69. Ainuõõssete seedimatud toidujäägid heidetakse kehast välja päraku kaudu a) õige ; b) vale ÕIGE 70. Hydra oligactis liigub a) kukepallitades kombitsatelt tallale ja tallalt kombitsatele-ÕIGE b) mõnikord ujub -ÕIGE c) ei liigu kunagi, on tallaga kinnitunud polüüp . 71. Karikloomadel esineb arengus polüübi vorm a) õige -ÕIGE b) vale . 72. Magevee hüdraloomadel esineb arengus meduusi vorm a) õige -ÕIGE b) vale . 73. Hüdraloomad saavad liikuda ja vastata välisärritustele, sest 1 kehas pikkade jätketega seotud närvirakud 2 kehas lihasepiteel 74. Aurelia aurita kõrverakkude eritis a) on inimesele ohtlik ; b) ei ole inimesele ohtlik -ÕIGE 75. Hüdraloomad paljunevad a) sugulisel teel ; b) pungumisega MÕLEMAD ÕIGED 76. Ainuõõssed, kelle kõrvetus on inimesele ohtlik: 1 Physalia sp. meripõis , elab(kus
täitmist nad hävivad 69. Ainuõõssete seedimatud toidujäägid heidetakse kehast välja päraku kaudu a) õige ; b) vale ÕIGE 70. Hydra oligactis liigub a) kukepallitades kombitsatelt tallale ja tallalt kombitsatele-ÕIGE b) mõnikord ujub -ÕIGE c) ei liigu kunagi, on tallaga kinnitunud polüüp . 71. Karikloomadel esineb arengus polüübi vorm a) õige -ÕIGE b) vale . 72. Magevee hüdraloomadel esineb arengus meduusi vorm a) õige -ÕIGE b) vale . 73. Hüdraloomad saavad liikuda ja vastata välisärritustele, sest 1 kehas pikkade jätketega seotud närvirakud 2 kehas lihasepiteel 74. Aurelia aurita kõrverakkude eritis a) on inimesele ohtlik ; b) ei ole inimesele ohtlik -ÕIGE 75. Hüdraloomad paljunevad a) sugulisel teel ; b) pungumisega MÕLEMAD ÕIGED 76. Ainuõõssed, kelle kõrvetus on inimesele ohtlik: 1 Physalia sp. meripõis , elab(kus
väljendatakse promillides. Maailmameres on 1000 grammi merevee kohta 35 grammi soolasid.Läänemere madal soolsus määrab ka taimestiku ning loomastiku koostise meres.Mereloomadest on Läänemeres levinud ainult avarasoolsused ehk eurühaliinsed, s. o. ulatuslikke soolsuse muutumisi taluvaid vorme. Madala soolsusega on seotud ka mereliste taimeliikide suhteliselt väike arv Läänemeres. Läänemre põhja- ja idapiirkondades on suureneb üha enam magevee organismide 5. LÄÄNEMERE PÕHJATAIMESTIK Läänemre madalamates ja magetamates osades leidub suhteliselt vähe õistaimi. Üldiseke põhjataimestiku eripäraks on järvega võrreldes see, et põhja kinnitub ohtralt mitmesuguseid suuri vetikaid Suurema osa Läänemre põhjataimestikust moodustavad makroskoopilised vetikad, mis mis kuuluvad rohe-, mänd-, puna- ja ptruunvetikate hõimkonda. Kõrgemate taimede osatähtsus on väiksem arv, kes mere kõige magestunumates osades
4 Ülepüük....................................................................................................5 Direktiivid.................................................................................................5 Merestrateegia raamdirektiiv...........................................................................6 Elupaikade direktiiv......................................................................................6 Direktiiv kalade elu tagamiseks kaitset või parandamist vajava magevee kvaliteedi kohta....7 Kokkuvõte.................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.......................................................................................8 2 Sissejuhatus Kalandus on olnud läbi aegade ranna lähedal elavatele inimestele üheks peamiseks
Mis on närvisüsteemi ülesanded? 1)info kogumine · Rassi poolest 2)info töötlemine ja koordineerimine 3)info edasi andmine Mis on mõjutanud inimkona asustuse levikut? · Magevee kättesaadavus Mis moodustavad kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi? Kesknärvisüsteemi moodustavad selja- ja peaaju · Eluks vajalikke ressursside, eelkõige toidu kättesaadavus Millised on erinevate peaaju osade ülesanded? · Elutegevuseks sobivad keskkonnatingimused 1)otsaju e suuraju- teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, aistingute
maailmas kõige rohkem. Tõsi, veisiniku kättesaamine õhust on väga keerukas protsess, aga merest nafta kaevandamisega saime ju hakkama. Selliste autode, nagu Honda Clarity, kasutamine muudaks meie planeedil nii mõndagi. Rääkimata nafta raiskamisest, peataks see ka suurema reostuse. Nimelt tuleb selle uue ökoauto sumbutist heitgaaside asemel välja veeaur. Seega liiguvad inimesed mõnes valdkonnas paremuse poole. Teiseks räägiksin probleemist, millest palju ei kõnelda magevee puudus. Inimesi on maailmas väga palju umbes 6,3 miljardit ning neid sünnib aina juurde. Selle kasvuga aga jääb magevee kättesaadavus samaks ning mõne aasta pärast võib sellest kujuneda suur probleem. Vett raisatakse enesele teadmata kogustes. Juba see vesi, mida üks inimene laseb kraanist joosta, kui ta hambaid peseb, on rohkem kui päevakogus mõnele Aafrika elanikule. Selle raiskamise tõttu on ka põhjavett vähemaks jäänud.
Maailmameri · Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. 1) Vaike ookean 2) Atlandi ookean 3) India ookean 4) Põhja jäämeri · Soolsus sõltub 1) Aurumisest 2) Sademete Hulgast 3) Magevee sissevoolust 4) Ühendusest maailmamerega · Soolane vesi on raskem kui magevesi. Jää on kergem kui vesi. · Riimvesi - Mage ja soolane vesi kihiti, läänemeri on kihiline.
kokku, aga reaalsuses see loomulikult nii ei ole. (Anttila.P et al 1996) Suure joogivee muutusena on liustike sulamine, mis on globaalne nähtus - sulavad nii Alpi, Andide, Himaalaja kui ka Kaljumäestiku liustikud. Liustike sulamine on kahekordselt hävituslik, sest see toob endaga kaasa üleujutusi ja maalihkeid. Liustike sulaveest sõltuvad jõed on elulise tähtsusega miljonitele inimestele Euraasias, Ladina - Ameerikas ja Aafrikas. Miljonite jaoks on see ainuke magevee allikas ning temperatuuritõusu tõttu on paljud neist liustikest kadumas. Näiteks Andides asuva Chacaltaya liustik on kaotanud 40% oma paksusest ja pindalast ning hinnangute kohaselt on see aastaks 2010 ära sulanud. Sellega aga kaasnevad või teravnevad selles piirkonnas puhta joogivee kättesaadavus. Kõige tuntavam on liustike kadumine siiski Aasias, kus rahvastiku suur arv ja juurdekasv teeb veepuuduse veelgi raskemaks. Liustiku
ookeani lääneosas - tähetarkkala. Ta peidab end liiva sisse jättes välja ainult 2 pungil silma, ning ootab saaklooma. Elektrielundid paiknevad tal kahes lohus silmade vahel. ELEKRTIRAI · Kaalub umbes 100 kg, millest elektrielundid on umbes 15 kg. · Puhanud rai võib anda 8 ampri tugevust voolu pingel 300 volti. · Ehituse poolest on elektrirai elektrielundid üsna sarnased galvaanielementide patareiga. MAGEVEE KALAD · Mageveekaladest toodab kõige suuremat elektrit elektriangerjas. Kuna magedas vees levib elektrivool halvemini kui soolases merevees, peavad magevee kalade elektrielundid tootma suurema võimsusega elektrit. Elektriangerjal on koguni 3 elektrielundit ning ta suudab toota kuni 550 volti elektrit. Kõiki kolme elundit pole tal saagi halvamiseks vaja, kaks on vajalikud orienteerumiseks ja saaklooma väljapeilimiseks. Relvana kasutatav
Globaalsed ehk üleilmsed keskkonnaprobleemid on riigipiire ületavad ökoloogilised nähtused. Kõige suuremad ohud (Steffen jt, 2015) Biosfääri terviklikkus Biogeokeemiliste ringete häirimine Maa-süsteemi muutused maakasutuse muutused, maakasutuse intensiivistumine Kliimamuutused Lisaks ookeanide hapestumine, osooniaugud, atmosfääri saaste (nt aerosoolid), magevee kasutus jt Mis juhtub kui see turvaline piir ületatakse? Juhtuvad muutused keskkonnas, mida ei saa enam ümber pöörata (nt kliima radikaalne muutus, magevee otsa lõppemine, ökosüsteeme pole võimalik taastada jne) Planeet muutub lõpuks elamiskõlbmatuks Kasutame aineringetes liikuvaid aineid (sööme-joome, hingame) Me panustame aineringetesse igapäevaselt Samamoodi on kõikide teiste elusate organismidega, ent inimeste tegevus on
Mõnikord infektsioonist viidatakse nagu ,,juudi koduperenaise tõveks", kuna gefilt kalaroogi valmistamisel nad maitsvad seda enne keetmist. Vastavalt Terviseameti poolt avaldatud andmetele oli teostatud arvutamine, mille tulemuseks oli täheldatud hetkeks 15 infitseerimis juhtumid diffülobotrioosega kuni septrembri kuuni 2018 aastal (Eestis registreeritud..2018). D. latum elutsükli protsessi peamiselt vaadeldakse magevee keskonna saatumise momendist, kuhu parasiidi munad sattuvad väljaheitega ning järgnevalt on alla neelatud zooplanktoniga, millele kuuluvad aerjalalised alamad vähid nt sõudikulised. Esimene faasis larv ehk vastne areneb vaheperemehe kehaõõnes protserkoidiks. Tema I astme vaheperemehike. Arenguks on tarvis t 10-20 kraadi ning seega nakkatusohtlikuks perioodiks on kevad. Üleelab sügis ja talv. Ei talu soolakonsentratsioone ü 3% ja O2 > 4mg/l
riimveelised 8. millist vetikat kasutatakse tööstuslikult mageveelised õige vastus ei ole ...adru, vaid see teine liik 3. Milline hüljes meil haruldanel: 9. kuhu kinnituvad mingid taimed või vetikad, kas kõvale või pehmele pinnasele hallhüljes Mändvetikad ja õistaimed eelistavd pehmeid põhju randalhüljes (õ) viirghüljes 10. magevee kala haug 4. LM sügavaim koht: Landsorti (õ) 11. milline laht on läänemeres suurim emameri botnia liivi 5. Kuhu koeb kilu: soome pelagiaali (õ) põhja 12. kas lõuna osas on pigem pehmed või kõvad põhjad?
aadress: Mustamäe tee 5, 5 korrus. Tallinn . Laine Spa hotell Mudaravi seanss (mudavann) : ( 15- 20 minutit) -390 EEK Kasutatakse Haapsalu ravimuda Aadress: Sadama 9/11. Haapsalu Hotell Delfine Bluewater OÜ 12 Mudamähise seanss (90 min) - 500EEK Kasutatakse Surnumere muda. Aadress: Supeluse 22. Pärnu Fra Mare Thalasso Spa Mudaravi seanss (mudavann)- 450 EEK Aroomimuda seanss (80 min) -750 EEK Kasutatakse magevee ravimuda. Aadress: Paralepas, Haapsalus. 13 Tervis Medical SPA Mudaravi seanss(mudavann) - 200 EEK. ( arsti soovitus vajalik) Mudaravi koos arsti konsultatsiooniga -280 EEK. Kasutatakse ermistu muda ja haapsalu muda. Aadress: Seedri 6, Pärnu. Värska sanatoorium Ravimuda üldvann (E-L) -100 EEK Kasutatakse magevee ravimuda. Aadress: Väike-Rõsna küla Värska vald, Põlva maakond 14
Interaktiivne veevarude kaart http://maps.grida.no/go/graphic/global_freshwater_resources_quantity_and_distribution_by_region Kas aga piisab? Kõik maakera veevarud Kasutuskõlbmatu 99% Kasutuskõlblik vesi 1% Põhjavesi 99% Järved 0,86% Jõed 0,02% Magevee lugu http://tworque.blogspot.com/2008/04/water-101-what-is-water-problem.html http://ganjamdistrict.blogspot.com/2010/04/berhampur-city-reels-under-water-crisis.html Kaitsed vett, kaitsed elu Pooled haiglaravi vajavatest juhtudest ... on seotud veereostusega Vaid 63% maailma
Eesti 100 aasta pärast 100 aasta pärast on elu Eestis täiesti teistsugune kui praegu, sest kõik areneb ja muutub pidevalt. Inimesed võivad minna reisima Kuule ja elama Marsile. Saabuvad esimesed robotid ,ning autotööstus on läinud üle lendavatele autodele. Vahepeal on toimunud ülemaailmne kübersõda ja arvutid on muutunud inimestele veel olulisemaks kui täna. Haigused puuduvad ,sest on leiutatud vaktsiin kõigi haiguste vastu. Eesti riik on endiselt olemas ja on tugevam kui varem. Eesti riiki juhib rahva poolt valitud president ,kes mõjutab riiki telepaatiliselt. Suurem osa tööst teevad ära robotid. Inimesed naudivad maalähedast elu ja proovivad säilitada Eesti loodust. Toad koristavad ennast ise. Toitutakse toidu tablettidest ja juuakse kunst vett ,sest magevee varud on otsas. Lapsed käivad vähem koolis ,sest on võimalus õppida telepaatiliselt. Koolis masinad kontrollivad ise õpetajate eest kontrolltöid ja halbu h...
Ümarussid Koostajad: Grete Sarapik ja Laura Koni Elukoht ja eluks vajalik keskkond • Ümarusse leidub merede ja magevee kogude põhjas ja mullas. Peaaegu kõikjal, kus on niiskust. • Vabalt elavad liigid toituvad vees ja mullas leiduvast orgaanilisest ainest ning on kohastunud väga erinevate elutingimustega, mistõttu suudavad asustada erinevaid elupaiku. • Neil pole vereringet ega hingamiselundeid. Osa liike elab vabalt, paljud aga on loomade või taimede parasiidid. Inimestel avalduvad nad kui solkmete või naaskelsabadena. Välimus
Limusteohustatus 8b.klass 12.02.2009 Limused Limused ehk molluskid (Mollusca) on pehme, segmenteerumata, Enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootud (Vikipeedia) . Ohustatuks on Eestis tunnistatud 39 liiki limuseid (Talvi, 1998). Neist 10 liiki elab vees ja 29 maismaal. Naabermaades on magevee- ja maismaalimustest Punasesse raamatusse kantud Rootsis 38 ja Soomes 37 liiki ning Ida-Fennoskandias üks liik (Gärdenfors, 2000; Kotiranta et al.,1998; Rassi, et al., 2001). Võrreldes selgroogsete loomadega on selgrootute loomade kaitse alal vähem tehtud, kuigi limused ei ole väiksema majandusliku või teadusliku tähtsusega. Seadusandlikus korras on paljudes Euroopa riikides võetud looduskaitsealla nt. ebapärlikarp ja viinamäetigu.(,,Looduskaitse" prof.dr.E.Kumari). Paksukoelise -jõekarbi põhilisteks ohtudeks on maaparandus ja põlluväetised, -mürgid, samuti ka vee temperatuuri üleliigne tõus ningjõg...
Selle tarbimiskasvusega ilmub veevarude pudujääk paljudes maailma piirkonnas. Vastavalt Maailma Terviseorgarisatsioonide andmetest rohkem kui kaks miljardit inimest maailmas täna kannatavad joogivee puudust (UNICEF/WHO 2012, 5). Järgmise 20 aasta jooksul, arvestades praeguse rahvastiku kasvu ja maailmamajanduse suundumised, on vaja oodata värske vee nõudluse vähemalt 100 kuupkilomeetrit aastas. Peamiselt magevee pudujääk on seotud rahvastiku kasvuga, kliimamuutusega ja teiste põhjustega. Vastavalt uuringutele, magevee süsteem maailmas on on nii halvenenud, kaotab võimalust tarnida inimeste, loomade ja taimede elu. Kui selline tendets jätkub, see võib kaasa tuua drastilisi rahvaarvu vähendamisele ja väljasuuremisele paljudele loomaliigidele (Ibid 13). Olukord on ähvardav, sest inimkond tarbib rohkem värsket vett kui Maa saab anda. Probleem on
Parasvöötmes ja troopika aladelt tuleb pinnahoovustega polaaraladele vett juurde. Jahtumise ja langemisala on väike. Kogu maailmamere pinnal tõuseb üles üle poole vee. Tänu sellele toimubki termokliin. 2 Joonis 5. Veekihid ja nende liikumine Atlandi ookeanis. Joonisel (5.) on näha ka vahepealsete vete kujunemist. Raskem vesi tekib lõunapolaaraladel, sest põhja pool on suur magevee sissevool jõgedest. Lõuna pool aga ei ole maismaad, kus see saaks sisse voolata. Lõuna pool jõuab vesi põhjakihti välja, põhja pool ei jõua. Joonis 6. Ookeani vee globaalne liikumine. Veel võtab täisringi läbimiseks 500-600 aastat, aga maksimaalne ring võib kesta ka 1600 aastat. 3 Pinnaveehoovuste teke Joonis 7. Joonis 8.
Ihtüoloogia eksami küsimused Pilet 1 1. Traalpüügi üldiseloomustus Läänemerel 2. Eesti siiad 3. Suluspõielised ja avaspõielised kalad. Miks ujupõiega süvaveekalad on suluspõielised? 4. Luukalade vanad ja moodsad välistunnused Pilet 2 1. Kalade soomuste tüübid 2. Eesti rannikukalandus (üldiseloomustus) 3. Sõõrsuud 4. Osmoregulatsioon mere- ja magevee luukaladel Pilet 3 1. Kalade standard- ja täispikkus. Plastilised tunnused 2. Peipsi kalanduse üldiseloomustus 3. Eesti lõhe ja forell 4. Lõpuste ventileerimine(ventileeritus?). Kuidas on tagatud lõpuste töö, et kala saab veest 80-90% hapnikku? Pilet 4 1. Uimed 2. Karpkalalised 3. Õhuhingamine 4. Kalanduse osatähtsus rahvamajanduses Pilet 5 1. Kalavalem ja meristilised tunnused 2
1,4 miljonit on lapsed. Arengumaades juhitakse 90% reoveest ilma eelneva puhastamiseta veekogudesse ning puhta vee puudumisest tingitud haigustesse sureb 2,2 miljonit inimest aastas. Ainult 2,5% maailmaveest on magevesi, kuid ikkagi kasutatakse 70% sellest põllumajanduses, mitte joogiveeks. Kuid mis siiski põhjustab veepuudust? 1) Kliimamuutused ja kõrbestumised 2) Reostused 3) Joogivee liigne raiskamine 4) Magevee vähenemine 5) Põhjavee taseme langemine 6) Tammid ehitamine Samuti põhjustab vee puudumine konflikte. Näiteks 2004. aastal tapeti Somaalias vähemalt 50 inimest ja paljud said haavata kahe klanni vahelistes kokkpõrgetes, põhjuseks oli õigus karjamaadele ja kaevudele. 1998. aastal võitlesid Angoola valitsus ja mässumeelne rühmitus UNITA Kuene jõel asuva Gove tammi haldamise pärast. Hiina maapiirkonnas Henani provintsis võitlesid põllupidajad 1999
Kala ja kalatooted Kalad on kõigusoojased veeloomad, kelle keha on enamasti voolujooneline. Keha katavad soomused. Eristatakse pea-, kere- ja sabapiirkonda. Liigitatakse keha kuju, soomuste, uimede arvu, suu asetuse järgi ning kas on luu või kõhrkala. Samuti liigitatakse selle järgi, kas on merevee, magevee või siirdekalad. Elupaiga vee omadused määravad kala maitse. Liigitatakse ka selle järgi, kuidas söögiks valmistatakse (suuruse järgi ning rasvasuse järgi). Lahjadel kaladel on kogunenud peaaegu kogu rasv maksa, kalaliha vähese maitsega ja kuiv. Rasvasteks kaladeks on näiteks forell, lõhe, tuunikala. Rasvased kalad on tumedama lihaga ja tugevama maitsega, rasv jaguneb kehas ühtlaselt. Sisaldavad kergesti omastatavaid täisväärtuslikke valke, mis aga lagunevad kergesti. Valkusid
Veekriis ja veereostus Sissejuhatus Vett on maailmas väga palju, kuid sellest joogikõlblik on ainult väga väike osa. Veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt Vesi saastub iga päevaga Suurimad veekulutajad Põllumajandus Tööstus Kodune majapidamine Eestis on järjekord pisut teine: Tööstus, põllumajandus, majapidamine Saasteallikad Peamisteks saasteallikateks on heitveed: Atmosfääri heitveed Kommunaal ehk olmeheitveed Põllumajanduse heitveed Tööstuslikud heitveed Teised saasteallikad Veekogude ohtlikumateks tööstusaladeks on näiteks naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus. Radioaktiivne aine Jahutusvesi Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine Tagajärjed Nakkushaiguste levik Magevee puudus Naftareostus põhjustab loomade hukkumist Eutrofeerumine Mürkained ...
Läänemeri Üldinfo Suuruselt teine sisemeri Pindala 373 000 km2 Keskmine sügavus on 54 m Sügavaim koht 459 m Vesi Riimvesi Erinevates osades on erinev soolsus Süvaosa 10-15 promilli Pinnakihid 6-8 promilli Aastas suubub Läänemerre üle 1100 km3 magedat vett Soolsus Suur magevee kogus ning napp ühendus maailmamerega Vesi kihistub Hapnikupuudus Elustik Isenditerohke, kuid liigivaene Tuhat erinevat taime- ja loomaliiki Vetikad Lämmastik, fosfor, valgus, temperatuur Veealused vööndid 1) sinivetikate vöönd 2) rohevetikate vöönd (nt karevetikad) 3) põisadrevöönd (nt põisadru) 4) punavetikate vöönd Vetikad Click to edit Master text styles Second level Third level
kust ta saab vett.6)lumesulamisveest;sademetest, teistest jõgedest, järvedest;põhjaveest.7) mandrijäätekkeline, Võrtsjärv; meteoriiditekkeline-kaalijärv;tehisjärv- järvajaani järv. Maa tõusu ja lahe kinnilangemise t ulemusel tekkinud järv- mullatu suurlaht; voortevaheline järv-kuremaa jv. 8) sood tekivad, kui mingil alal on ve e bilanss pos. Ehk vett tuleb alale rohkem kui ära aurab või voolab vesi ning tekivad märgalad. 9) 1.sood on väga suure magevee sisaldusega e. suur osa puhtast veest asub soodes 2.soodes elavad erinevad looma ja taime liigid, mida mujal ei leidu 3. ainukesed turbakasvu kohad 4. vaba aeg (matkad etc) 10)põhjavesi-vesi mis asub kivimikihtide vahel. Mineraalvesi-sügaval asuv põhjavesi, milles on mineraalsoolad ning ravitoimega ained. Termaalvesi- maapões asuvate kuumade kivimitega kokku puutuv vesi. 11) põhjavesi tuleb sademetest maasisse imbudes ja sealt läbi vett mitte pidavate kivimikihtide liikudes
Tähis Nimetus Kasv %-des CO2 Süsinikdioksiid 38% CH4 Metaan 230% NO lämmastikoksiid 14% 30. detsember 2009 NIMI 4 Igaastased kasvuhoonegaaside õhkupaiskamised sektorite kaupa 30. detsember 2009 NIMI 5 Tagajärjed · Temperatuuride suurenemine Haiguste levik Tormid Liustiku sulamine · Magevee vähenemine Immigratsioon Sademetemustri muutumine Muutused loomade elus 30. detsember 2009 NIMI 6 Liustike sulamine · Ohustab veevarusid, magevesi võib kaduda · Suur veetaseme tõus Ujutab üle mitme riigi pinnad · Mõjutab loomade elu 30. detsember 2009 NIMI 7 Sademetemustri muutumine · Vihmapilvede kurss muutub Paljud inimesed jäävad veeta Vihm sajab alla mujal · Metsapõlengud
HÜDROSFÄÄR asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Veeringeks nimetame vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes Maa sfäärides (atmosfäär, litosfäär, hüdrosfäär, biosfäär) ja nende vahel. Selle liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Väike veeringe – vesi aurustub merepinnalt ning langeb sinna tagasi. Suur veeringe – merest aurustunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Magevee tarbimine – 90% põllumajandus, 7% tööstusw, 3% inimene igapäevaelus Infiltratsioon – sademed, mis imbuvad läbi pinnase Kaskaad – kui joad laskuvad üksteise järel mitmelt astangult Lämmastiku üleküllus ergutab veetaimede kasvu Intensiivne, tugev sadu läheb ennemini jõgedesse, järvedesse, mistõttu selline sadu põhjavett nii palju juurde ei tekita. Perifeerne äravooluala – jõgede vesi jõuab maailmamerre Siseäravooluala - jõgede vesi jõuab mandrisisestess...
• Keha pole eristunud kudedeks • Varieeruva kujuga, enamasti silindrit meenutav • Välimuselt sarnane taimega • Võib kasvada kuni 2. meetri kõrguseks • Keha hoiab püsti sisetoes https://www.google.ee/search?q=k%C3%A4snad&espv=2&biw=1600&bih=794&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwi6u6jr3eDRAhVFjiwKHYNNBIgQ_AUIBigB#imgrc=KBginHIKFEhtxM%3A Elukoht • Elavad peamiselt soojades meredes • Väga vähe magevee liike • Nad on levinud kogu maailmas • Paiknevad veekogude põhjas pindadele kinnitunult https://www.google.ee/search?q=k%C3%A4snad&espv=2&biw=1600&bih=794&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ved=0ahUKEwi6u6jr3eDRAhVFjiwKHYNNBIgQ_AUIBigB#imgdii=-m8kwISA7420oM%3A%3B-m8kwISA7420oM%3A%3BEB-4y_e3pqz4zM%3A&imgrc=-m8kwISA7420oM%3A Tähtsus looduses • Puhastavad vett • Toit • Sümbioos teiste loomadega
Individuaalne töö nr 2 2.1 Otsing andmebaasidest Compendex Engineering Village platvormil. 2.1.1 Leia kompleksotsinguga Quick Search artikleid teemal Thermal Treatment of physical properties of polyethylene. a) ,,All Field" leidsin 158 kirjet b) ,,Ei controlled terms" leidsin 1 kirje 2.1.2 Leia Tehnikaülikooli teaduri Malle Krunksi Artikleid andmebaasis Compendex. a) Leidsin 55 artiklit 2.2 Otsing andmebaasist ProQuest Science Journal 2.2.1 Leia Jim Browni artikkel Tools of jobs a) Jim Brown juhatab Tech-Clarity Inc. In Media, Pa. b) Kasutasin Basic Search otsingut, kuhu sisestasin artikli nime. Leidsin ühe artikli, kus avades oli Abstract (referaat) ja Full text (täistekst). Täisteksti alt leidsin infot autori kohta. 2.2.2 Ava andmebaasi ProQuest tesaurus: Advanced Search/Thesaurus a) Laiemad märksõnad: aquatic ecosystems (vee ökosüsteemid), ecosystems (ökosüsteemid), freshwater ecosystems (ma...
htm (13.01.2013) 7Veereostus. http://et.wikipedia.org/wiki/Vee_reostumine (10.01.2013) 8 Globaalprobleemid. Veekriis ja veekogude reostumine. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/globaalprobleemid2.htm (13.01.2013) 9 Lorents, A. Õpiobjekt: Keskkonnaprobleemid. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/veekriis.html (09.01.2013) Veekogude saastumisel on palju tägajärgesid. Näiteks vee reostumine põhjustab nakkushaiguste levikut, magevee puudus, naftareostus põhjustab loomade suremist ja veekogude eutrofeerumist.Nende lahenduseks on näiteks vajalik heitvete puhastamine, veehoidlate rajamine, õigeaegne väetamine, vältida olme- ja mürkkemikaalde sattumist looduslikesse veekogudesse.10 10Mäekask, K. Ökoloogilised globaalprobleemid. http://www.slideshare.net/chryssy/koloogilised- globaalprobleemid (10.01.2013) Kokkuvõte Maailmas on niigi vähevõitu joogivett, kuid inimesed väga ei hooli seda. Tehtud on palju
Liustike sulamise põhjused ● Kliima soojenemine ● Mere temperatuuri tõus ● Saastunud õhk(tahm) ● Antarktika mandrijää lahti murdumine Negatiivsed tagajärjed ● Võib panna maailma kiiremini pöörlema ● Muudab ○ geograafiat ○ loomastiku ○ taimestiku ○ toiduahelaid ● Polaaraladel elavad loomad võivad hukkuda ● Metsatulekahjude oht ning sellega kaasneb sealsete ökosüsteemide hukk Negatiivsed tagajärjed II ● Maailmamere taseme tõus ● Magevee vähenemine ● Liustike sulaveest sõltuvad jõed ○ Veerohkem jõevool ■ üleujutused ■ maalihked Mis juhtub, kui kogu jää sulab? Mis siis juhtub, kui liustik sulab? Positiivsed tagajärjed ● Soodne transpordifirmadele ○ Hiinast otse Euroopasse ● Arheoloogilised avastused Kuidas vältida sulamist ● Kliimamuutuste vastu võitlemine ○ Kasvuhoonegaaside vastu võitlemine ○ Vähem metsa raiumist ○ Vähendada söe, nafta ja gaasi saaduste põletamist
sisaldusest. Sõltuvalt ladestumise keskkonnast jagatakse mudad kahte põhirühma: mageveejärvede muda ehk sapropeel ja soolaste veekogude muda ehk meremuda. Muda on tumedat värvi püdel aine, mida kasutatakse kas ravi- ehk tervisemudana või põllumajanduses olenevalt mineraalide ja orgaanilise aine sisaldusest. Järvemuda Järvemudaks loetakse klastilisest, karbonaatsest või orgaanilisest ainest koosnevat magevee setendit. Sisaldab orgaanilist ainet vähemalt 35% kuivaine massist. Järvemuda esineb hõljuva massina enamikus järvedes, aga ka kinnikasvanud vanades järvenõgudes mõnevõrra tihenenult turbakihi all. Järvemuda sisaldab vitamiine B1, B2, B12 ja D, fooliumhapet ning bioloogiliselt aktiivseid mikroelemente. Värska lahes on järvemuda paksuseks mõõdetud kuni 12 meetrit ja maardla pindala on umbes 76 ha.
Globaalne soojenemine Natalija Lugovaja Ester Lindeberg Karin Korobeinikov Mis on globaalne soojenemine? See on Maa atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõusmine. Viimase sajandi jooksul on temperatuur tõusnud 0,6 °C Globaalne soojenemine Miks tekib globaalne soojenemine? Põhjustavad kasvuhoonegaasid Ø Inimtekkelised Ø Looduslikud Globaalse soojenemise peamine põhjus on kasvuhooneefekt! Maa õhkkond talitleb sarnaselt kasvuhooneklaasile ehk siis laseb läbi lühilainelist valguskiirgust, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. Peamiseks soojuskiirguse neelajateks õhus on: veeaur, süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, osoon O3. Mida globaalne soojenemine põhjustab: Globaalne soojenemine põhjustab liustike pooluste sulamist. Kõrbestumist Tänu liustike sulamisele võiv...
veega küllastunud kiht - kiht, mille kõik poorid veega täidetud Pandivere kandis uueneb põhjavesi kõige kiiremini - seal on praguline lubjakivi sademevee imbumine sõltub: - poorsusest - taimkattest - nõlvakaldest - pinnase niiskusest - sademetest oht põhjaveele: saasteainete imbumine Sood on alatiselt märjad alad, kus hapnikuvaesus jätab taimejäänused lagunemata ja tekib turvas Olulisus: magevee säilitaja süsiniku sidujad Jõed on vooluveekogud, mis toituvad põhja-, vihma- ja lumesulamisveest. Olulisus: kodu loomadele(kalad) ja taimedele laevandus puhkamis- ja ujumisvõimalus mageveevarud energiaallikas Jõed ei kuiva talvel, kuna saavad põhjaveest oma varud. Veetaseme tegurid: kliima aurumise ja sademete vahekord toitumisallikad veetarbimine Jõeosad:
Päike aurustab iga päev 1 000 000 000 000 (triljon) tonni vett Inimene suudab olla toiduta üle 30 päeva, veeta peab ta vastu vähem kui nädala. 66% inimkehast koosneb veest. Seda on ajus 85%, veres 80%, ja luudes 25%. Maailma Tervishoiu- organisatsioon soovitab päevas juua 6-8 klaasi vett. Kuumaga vee vajadus tõuseb. Maismaast asub ligi 60% veevaeguse tsoonis ja vähemalt 25% inimkonnast kannatab magevee nappuse all. Inimorganismi elutalitlus on mõeldamatu ilma veeta. 70 kilose kehakaaluga isik sisaldab 42...45 liitrit vett. VEEPÄEV 22. märtsil tähistakse ülemaailmset veepäeva. VÕIMALUSI VEE SÄÄSTLIKUMAKS KASUTAMISEKS Nõude pesemisel täitke kraanikauss veega Parandage tilkuvad kraanid Käige parem dusi all kui vannis. Kastke aeda õhtuti, kui päike on
Lest 1,9 3.1 Oomega- 3 ravhapped Oomega-3 rasvhappeid leidub rasvastes kalades, heeringas, lõhe, angerjas, makrell ja sardiinid. Antud rasvhappeid on vaja aju normaalseks funksioneerimiseks, samuti on vajalikud aju ehituses. Reguleerib immuunsüsteemi, vereringetja on oluline närvisüsteemi talituses. 3.2 Valgud Kalas leiduvad valgud sisaldavad kõiki inimesele vajalikke aminohappeid. Magevee kalades on valke 18- 12%, merekalades 17- 18% on ka liike kellel on valke 25%. Kala valgu koostis on inimesele väga soodne, kerge omestada. Kalas sisalduvad valgud on täisväärtuslikumad ja inimese organism omastab neid 2-3 korda paremini kui veiseliha valke. Piisava kala tarbimise tagajärjel ei kuhju organismi lämmastikühendeid. 3.3 Rasvad Kalarasv lisaldab palju küllastunud rasvaineid, mis lagunevad kiiresti ja ei põhjusta
Saastumine: põhjused ja tagajärjed Mis on saastumine? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Õhu saastumine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level (1) Põhjused Fossiilkütuste põletamine Tööstusprotsessid ja lahustite kasutamine Põllumajandus (loomasõnnik, kunstväetised) Jäätmekäitlus Vulkaanid, metsapõlengud, välk (2) Tagajärjed Happevihmad Sudu Osoonikihi kahanemine Kasvuhooneefekt (3) Vähendamisvõimalused Ühistranspordi kasutamine Uute puude ja muude t...
-ligi 50km laiune maariba Niiluse ääres on alla2m merepinnast ja on kaitstud üleujutuste eest 1-10m laiuse rannavallide vööga. -kui maailmamere veetase tõuseks 0,5m ,jääks vee alla 1800ruutkm. ohus oleks 3,6mln inimest -kui veetase tõuseks 1m, jääks vee alla 4500ruutkm. ohus oleks 6,1 mln inimest. -tõusev meretase võib purustada kaitsva rannavallide vöö -kolmandik egiptuse kalapüügist tuleblaguunidest. veetaseme tõusuga muutuks seal vee kvaliteet ja suurem osa magevee kaladest oleks ohus. -häviks suur osa väärtuslikku põllumajandusmaad. -mitmed lined (aleksandria,port said jt) -puhketurism saaks hävitava lööögi -põhjavesi muutuks soolaseks RANNIK *rand,rannik,rannajoon,luited,rannavall,leetseljakud e parri,ajurand,ajuvesi,rannanõlv,pagurand,ajurand *kõrge vesi-ajuvesi *madal vesi- paguvesi *rannikute ilme sõltub: -ranniku reljeefist(järsk, või laugrannik) -geolooilisest ehituses(kivimid,setted)
järve vahel. Kõige kõrgemaks mäeks on 144 meetrine Laiuse mägi, mille otsas on vaateplats. Iseloomustavad piklikud voored ja nendevahelised nõod. Vooremaa ehk ka Saadjärve voorestiku ligikaudseks pindalaks on 1050 ruutkilomeetrit. Pandivere kõrgustik Põhja-Eestis. Suurima mäe otsas on vaatetorn, Emumägi 166 m. Kõrgustiku keskosa ümbritseb ringina allikate vöönd, kus paiknevad Eesti suurimad ja magevee rikkaimad allikad. Põhjavesi tungib allikatesse surve mõjul. Mitmetest allikatest saavad alguse Eesti jõed. Pandivere ligikaudseks pindalaks on mõõdetud 3200 ruutkilomeetrit, mis on ühtlasi ka kõige suurema pindalaga kõrgustik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
