docstxt/133081077651008.txt
docstxt/133081053651008.txt
docstxt/133081122251008.txt
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 14 TO allkiri: Poiseuille´ meetod Töö eesmärk: Vedeliku Töövahendid: Katsesead, mensuur või sisehõõrdeteguri määramine kaalud, mõõtejoonlaud, termomeeter, Poiseuille´ meetodil. anum. Skeem: Joonis 1. Töö teoreetilised alused Vedeliku laminaarsel voolamisel on vedeliku kahe teineteisega paralleelse kihi vaheline sisehõõrdejõud arvutatav Newtoni sisehõõrdejõu valemi järgi: dv 1. F=ηS , dx kus η on sisehõõrdetegur (dünaamiline...
YKL3312 Biokeemia - praktikum Laboratoorse töö nr ja pealkiri 3.5. Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Õpperühm: Töö teostaja: Matriklinumber: YAGB21 Liidia Nazarova 082550 Palun teha parandused. Tulemus sellega küll oluliselt ei muutu, kuid arvutuskäik peab siiski õige olema. M.K. 08.03. Teoreetilised alused. Glükoosisisaldu määramiseks kasutataske meetodit, mis põhineb kahe ensüümi kasuutamisel. Need on glükoosi oksüdaas (GOD) ja peroksüdaas (POD). GOD kasutamine annab võimalust määrata glükoosi ka teiste suhkrute juuresolekul. GOD katalüüsib glükoosi oksüdeerumist lahuses sisalduva hapniku toimel. See ensüüm sisaldab flaviinadeniindinukleot...
Test Type Tension Method Name C:Documents and SettingsAll UsersDocumentsInstronBluehillTemplatesInstron Example Sample name C:Documents and SettingsAndres KrummeDesktopAlina,Olga,Inga,wool_1,is_tens User Sample note 1 Sample note 2 Sample note 3 Geometry Fiber Specimen 1 Specimen label Width 10,000000000 mm Thickness 1,000000000 mm Length 20,000000000 mm Diameter 10,000000000 mm Inner diameter 8,000000000 mm Outer diameter 10,000000000 mm Wall thickness 1,000000000 mm Area 0,100000000 cm^2 Linear density 22,200000000 dtex Sled weight 10,000000000 N Loading span 10,000000000 mm Support span 100,000000000 mm Span ratio 2 Fixture type 4-point Included Final...
YKL3312 Biokeemia - praktikum Laboratoorse töö nr ja pealkiri 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Õpperühm: Töö teostaja: Matriklinumber: Teoreerilied alused. Invertaas ehk sahharaas on ensüüm, mis katalüüsib , D fruktofuranoosiide hüdrolüüsi: , D fruktofuranoosiide + H2O alkohol + fruktoos Kõige levinumaks substraadiks invertaasile on sahharoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, aga ka paljud taimed. Invertaasi aktiivsuse määramine põhineb sahharoosi kui mittetaandava disahhariidi hüdrolüüsi läbiviimisele uuuritava ensüümipreparaadi toimel ja vabanenud taandavate monosahhariidide glükoosi ja fruktoosi detekteerimisele reaktsioonisegus. Sahharoosi hüdrolüüs invertaasi toimel. Glükoosi ja fruktoosi koguse kinladktegemiseks kasutatakse kompleksomeetrilist meetodit. Põhireaktiiv tugevalt leeliselise reaktsiooniga lahus, mis sisaldab vask(II) triloo...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 17 TO allkiri: Keele võnkumised Töö eesmärk: Seisulainete Töövahendid: Statiivile kinnitatud tekitamine keelel ja nende keel koos alusega vihtide jaoks, uurimine. vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Skeem: Joonis 1. Joonis 2. Teooria Töö teoreetilised alused Kahest otsast kinnitatud ja pingutatud keel võib võnkuda nii, et temal tekivad seisulained. Keele otstel on seejuures alati sõlmed ja keele pikkusele l mahub täisarv poollaineid: λn ...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö nr.1 Töö pealkiri: KEEDUSOOLA SISALDUSE MÄÄRAMINE LIIVA- SOOLA SEGUS Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: 1. TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on määrata keedusoola protsendiline sisaldus liiva-soola segus. 2. KASUTATUD TÖÖVAHENDID Kasutatud töövahendid olid keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm3), areomeeter, filterpaber. Katse läbiviimiseks kasutati tahket NaCl ja liiva segu (10 g), mis oli kuivatud 105 °C juures konstantse kaaluni, destilleeritud vesi. 3. TÖÖ KÄIK Kõigepealt asetati lehtrisse 2xpooleks volditud volditud filt...
Rauno Priimägi TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: Masinaelemendid Mehaanikateaduskond Juhendaja: M. Tiidemann Õpperühm: MI- 41 Tallinn 2010 TTK 1. Leian ajami tööea. Lh = La·365·Ka·24 · Köp 8 Köp = = 0,33 24 Lh = 3 · 365 · 0,85 · 24 · 0,33 = 7372 h 2. Valime optimisteguri. Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused. g = 0,5 3.Määran lintkonveieri nõutava võimsuse. Lindkonveierinõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi kiiruse. Ptm = F·v = 1,5· 103· 1,3 = 1,95 kW 4.Määr...
TÖÖ NR.1 MATERJALIDE TIHEDUSE, NÄIVTIHEDUSE, TÜHIKLIKKUSE MÄÄRAMINE 1. Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Materjali tiheduseks nimetatakse loomuliku struktuuriga materjali (koos pooride ja tühemikega) mahuühiku massi. Ehitusmaterjalide tihedus 0 määratakse keha massi ja mahu suhtena [kg/m3], Valem 1: 0 = G/V0 *1000 [Valem 1.] kus G - proovikeha mass õhus [g] V0 proovikeha maht [cm3] Eritingimuste puudumisel kasutatakse tiheduse määramiseks 105°C juures püsiva massini kuivatatud korrapärase kujuga kehasid. Korrapärase kujuga keha maht V0 arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Iga mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsuseks on 0,1 mm. Siin kasutasin valemeid: V=a*b*h ja V=*r2*h Proovikeha mass õhus G määratakse kaalumise teel. Töö tulemuste vormistamine Proovikeha Materjli Proovikeha Proovikeha Proovikeh...
ALUSELISE FOSFATAASI ENSÜÜMIKINEETIKA PROTOKOLL Koostanud: LUISE TIKS YASB61 112332 SISSEJUHATUS Aluseliseline fosfataas on laia substraatspetsiifilisusega fosfomonoesteraas, mille poolt katalüüsitavaid reaktsioone võib üldistatult esitada järgimise võrrandiga: R O PO3 2- + H2O = R- OH + HPO4 2- R tähistab mitmeid erinevaid ühendeid, nagu mono-, oligo- ja polüsaahariidid, mono-, oligo ja polünukleotiidid jt. Aluselised fosfataasid on looduses laialt levinud, kuid tavaliselt isoleeritakse seda ensüümi E.colist või veise soolestikust. Antud töös uuritakse veise soolestiku fosfataasi ensüümikineetikat. ALUSELISE FOSFATAASI AKTIIVSUSE MÄÄRAMINE Aluselise fosfataasi aktiivsuse määramiseks kasutatakse kromogeenset substraati p- nitrofenüülfosfaati (pNPP), mille hüdrolüüsi on võimalik kvantitatiivselt jälgida. Ensüümreaktsiooni käigus hüdrolüüsitakse pNPP p-nitrofenooliks ja anorgaaniliseks fosfaadi...
docstxt/122606751321236.txt
Laboratoorne töö IV Ainete identifitseerimine õhukese kihi kromatograafia meetodil Töö eesmärk: Uurida aminohapete lahutamist tõusva vooluga vertikaalse õhukese kihi kromatograafia abil. Töövahendid: Kromatograafiline plaat, harilikpliiats, joonlaud, klaaskapillaarid, Petri tass, voolutinõu, uuritav lahus B, puhaste aminohapete lahused (alaniin, arginiin, seriin ja fenüülalaniin), n- butanool-äädikhape-vee lahus, 0,2 % ninhüdriini lahus etanoolis. Töö käik: Kromatograafilisele plaadile tõmmatakse 10 mm kaugusele stardijoon. Sellele kantakse klaaskapillaari abil uuritav proov mõlemasse äärde ja sinna vahele 7 mm vahedega kantakse puhaste aminohapete lahused. Proov kantakse plaadile võimalikul väikese laiguna ja soovitavalt ühekorraga. Mida väiksem on sorbendiosakese läbimõõt, seda kiiremini saabub tasakaal statsionaarse ja mobiilse faasi vahel, seda väiksemaks kujuneb komponendi laik, seda kõrgemaks aine kontse...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr 4 Juhuhälbed Töö mõõdetud 20.04.2011 Töö esitatud Töö kaitstud Tallinn 2011 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et olen antud laboratoorse töö teostanud vastavalt eeskirjale, mõõtmisi olen teostanud koos etteantud brigadiriga . Aruande olen koostanud ise. Autor Üldine iseloomustus: Juhuhälvete põhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole võimalik ennustada,küll aga hinnata. Töö eesmärk: Käesolevas töös vaatleme olukorda, kus mõõdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Mõõtmistulemused to=2328 ms Nr ti to ti-to (tk-ti)2 (ti-to)2 Nr ti to ti-to (tk-...
2. SEGUDE LAHUTAMINE JA AINETE IDENTIFITSEERIMINE 2.1 AINETE SEGU LAHUTAMINE GEELKROMATOGRAAFIA MEETODIL Kromatograafia on segu komponentide lahutamise meetod, mis põhineb nende erineval jaotumisel liikuva (mobiilse) ja liikumatu (statsionaarse) faasi vahel. Geelkromatograafia meetoditest on kõige tuntum geelfiltratsioon ehk molekulaarsõelte meetod. See on ainete lahutamise, puhastamise ja analüüsi meetod, mis baseerub segus olevate ainete molekulmasside erinevusele. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, võimalikult ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Protsessi viiakse läbi kolonnis, mis on täidetud poorse geelimaatriksiga, kusjuures poorid on samas suurusjärgus lahutatavate makromolekulide mõõtmetega. Geeligraanulite pooridest suuremad molekulid pooridesse ei mahu ning seetõttu nimetatakse protsessi ka eksklusioonkromatograafiaks. Geelkromatograafias kasutatavad geelid koosnevad kas dek...
Laboratoorne töö nr. 1 Joone horisontaalprojektsiooni arvutus Lähteandmed: Punkti nr Joone pikkus alguspunktist Kõrguskasv h (m), kaldenurk (kraadi) 0 0 +2,5° 1 31,0 2 89,0 -3,3° 3 189,0 +2,1° 4 213,0 +7,4 m 5 288,0 +2,8 m 6 340,08 -5,3 m 340,15 1 1 Leida: I S=?, IIS=?, d = ? , = N ? Keskmine joone pikkus: 340,08 + 340,15 dkesk= = 340...
Mõõdetav Jrk nr U0 ,V n Un , C X i , F (C X i-C´ X )2 a kondensa V atori mahtuvus CX 0 1 2,15894E- -9,21 28 -4,6 10 2 2,02272E- -9,36 30 -4,66 10 3 2,04451E- -9,45 30 -4,67 10 4 2,11713E- -9,13 29 -4,51 10 ...
Uuritav element ε Normaalelement ε' J.n l AC |l AC −l ´AC| |l AC −l ´AC| 2 l ' AC |l' AC −l '´AC| |l' AC −l '´AC| 2 r 1. 4,16 0,01 1E-4 2,96 0,01 1E-4 2. 4,16 0,01 1E-4 2,99 0,02 4E-4 3. 4,15 0 0 2,96 0,01 1E-4 4. 4,15 0 0 2,98 0,01 1E-4 5. 4,15 0,02 4E-4 2,97...
Laboratroorne töö V Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Töö eesmärk: Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine. Meetod põhineb kaseiini hürdolüüsil uuritava proteaasi toimel ja sellele järgneval hüdrolüüsiproduktide sisaldus spektofotomeetrilisel määramisel. Töövahendid: Analüütiline kaal, 5 ml mõõtekolb, 50 ml katseklaas, 4 kuiva katseklaasi, kell, pipetid, lehtrid, paberfiltrid, spektromeeter, vesitermostaat, kvartskvürett. Töö käik: Valmistatakse uuritava proteaasi lahus ensüümile sobiva pH väärtusega puhvris. Selleks kaalutakse analüütilisel kaalul 0,0051 g ensüümipreparaati, milleks oli alkalaas, ja seejärel viiakse kvantitatiivselt 5 ml mõõtekolbi. Lisatakse väike kogus boraatpuhvrit ja loksutatakse, kuni ensüüm on lahustunud. Seejärel täidetakse kolb puhverlahusega märgini. Võetakse 50 ml mahuga katseklaas, kuhu pipeteeritakse 25 ml sobiva pH väärtusega 2% kaseiini lahust ja asetatakse vesitermostaa...
docstxt/127118330514363.txt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 22 OT: Õhu sisehõõrdetegur Töö eesmärk: Töövahendid: Õhu sisehõõrdeteguri määramine. Kapillaar, vedelikmanomeeter, gaasholder, ajamõõtja, pump gaasholderi täitmiseks Joonis Töö teoreetilised alused Sisehõõrde olemus on gaasides ja vedelikes erinev. Kuid küllalt suure gaasi tiheduse korral, kui molekulide vaba tee pikkus on väike võrreldes toru raadiusega, milles gaas voolab, võib gaasi voolamist vaadelda sarnaselt vedeliku voolamisega ja kasutada hüdrodünaamika valemeid ning meetodeid. Poiseuille valemi põhjal on kokkusurumatu vedeliku ruumala, mis ...
Laboratoorne töö nr 4 Joonte orienteerimine Direktsiooninurgad 12 = 122° 13 = 154°30 Tõelised asimuudid A12 = 124° A13 = 156°30 Horistontaalnurk = 32°30 Punkt B L X Y 1 58°5526 26°185 6533850 655450 2 58°5436 26°2033 6532350 657850 3 58°5413 26°19 6531850 656400 1. Meridiaanide koonduvuse arvutamine a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine mõõdetud direktsiooninurkade ja tõeliste asimuutide järgi. 1 = A12 - 12 = 124° -122° = 2° 2 = A13 - 13 = 156°30 -154°30 = 2° Kaardil on SW : 1°51 a) Meridiaanide koonduvuse arvutamine punkti geodeetiliste koordinaatide järgi. = L × sin B, kus L = L - Lt ja Lt = 24°00, see on te lg meridiaani väärtus. L1 = 26°185 - 24° = 2°185 1 = 2°185 × sin 58°5526 = 1°5816 L2 = 26°2033 - 24° = 2°2033...
KATSEANDMED Tabel 1. Takistuse temperatuurisõltuvus Temperatuu Metalli Pooljuhi Nr. r °C takistus Ω takistus Ω 1/T lnR 0,0032 8,4664 1 30 117,7 4752,5 99 26 0,0032 8,4078 2 32 118,6 4482,3 77 92 0,0032 8,3131 3 34 119,5 4077,1 56 41 0,0032 8,2794 4 36 120,3 3942 35 43 ...
I teor, γ I f, µA cos²γ µA 0 100 0,03 3 10 97 0,97 97 20 89 0,88 88 30 77 0,75 75 40 62 0,59 59 50 45 0,41 41 60 28 0,25 25 70 13,5 0,12 12 80 4 0,03 3 90 2,5 0,00 0 100 6,5 0,03 3 110 18 0,12 12 120 33 0,25 25 130 50,5 0,41 41 140 67 0,59 59 150 81 0,75 75 160 92 0,88 88 170 98 0,97 97 180 99 1,00 100 I f ja cos²γ 120 100 80 I f (µA) 60 40 20 0 0.00 0.20 0.40 0.60 0.80 1.00 1.20 ...
Katse n b , nm 2 nr. 1. 3 240 598 29,17 850,89 2. 4 165 619 8,17 66,75 3. 5 125 635 -7,83 61,31 4. 6 98 661 - 1144,47 33,83 5. 7 90 613 14,17 200,79 6. 8 75 637 -9,83 96,63 627,1 2420,84 7 a=1230 mm D=1,2 mm A-tüüpi mõõtemääramatus: n 2 i Δ = t n 1,β i=1 n n 1 2420,84 Δ = 2,6 23,36nm 6 6 - 1...
Ta l l i n n a Te h n i k a ü l i k o o l Automaatika instituut Mõõtmine ISS0050 Laboratoorne töö nr 3 Signaalide mõõteseadmed Töö mõõdetud Töö esitatud Töö kaitstud Tallinn 2011 AUTORIDEKLARATSIOON Deklareerin, et olen antud laboratoorse töö teostanud vastavalt eeskirjale, mõõtmisi olen teostanud koos etteantud brigadiriga . Aruande olen koostanud ise. Autor Töö iseloomustus: Seadmed pinge ja voolu signaalide mõõtmiseks kõrgematel sagedustel on oluliselt erineva ehituse ja ühendusviisiga kui seadmed võrgupinge ja voolu mõõtmiseks. Töö eesmärk: Tutvuda signaalide mõõtmiseks kasutatavate üldotstarbeliste mõõteriistadega: multimeetriga, ostsillograafiga, generaatoriga ja fasomeetriga...
Tabel: N1, Nr. I,mA U,V mW η% E-U, V R r R/r 1 60 0,3 18 11,11 2,4 5 40 0,13 2 55 0,5 27,5 18,52 2,2 9,09 40 0,23 3 50 0,7 35 25,93 2 14 40 0,35 4 45 0,9 40,5 33,33 1,8 20 40 0,50 5 40 1,1 44 40,74 1,6 27,5 40 0,69 6 35 1,3 45,5 48,15 1,4 37,14 40 0,93 7 30 1,5 45 55,56 1,2 50 40 1,25 8 25 1,7 42,5 62,96 1 68 40 1,70 9 20 1,9 ...
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Sebastian Keinast Õppemärkmik 116584 Õppejõud ?? Õpperühm YAGB11 Sebastian Keinast 134694 YAGB11 September 22, 2013 S E B A S T I A N x Kesk K 3 4 6 9 4 4 9 6 4 3 5,2 E 3 4 6 9 4 4 9 6 4 3 5,2 I 3 4 6 9 4 4 9 6 4 3 5,2 N 3 4 6 9 4 4 9 6 4 3 5,2 A 3 4 6 9 4 4 9 6 4 3 5,2 S 3 4 6 9 4 4 9 6 4 3 5,2 ...
docstxt/13673913722388.txt
Kodune töö nr.3. Geodeetilised tööd teetrassi projekteerimisel ja ehitamisel. Käesoleva koduse töö eesmärgiks on õppida teede ja trasside elemente ja arvutusi nendega. Lisaks saada aimu geodeetiliste tööde planeerimisest teede projekteerimisel, mahamärkimisel ja teostusmõõdistamisel. Aruande lisadena on ära toodud projekteeritava tee pikiprofiil (eraldi failina) ning sirgete ja kõverate table (Tabel 1). Järgnevalt on vastatud töö juhendis olevatele küsimustele: 1. Millised tööd tuleb teostada projekteerimisaluse saamiseks? Milliseid
Set the target, set the spheric coordinates of the initial speed push, a Also, there is some wind around :) = 0,13 = 0,26 v= 18,5 Shots 5 of the initial speed push, and shoot.
ALINA SAMOILOVA Ilma ennustamine kuulub laia meteoroloogiaks nimetatavasse teadusvaldkonda. Selle eesmärgiks on vaadelda ja uurida atmosfääris aset leidvaid protsesse. Näiteks soojade ja külmade õhumasside liikumine, pilvede teke ja areng. Ilma ennustus on tulnud meteoroloog Lewis Richardsoni mõttest, kus ta arvas, et kuna atmosfäär allub füüsikaseadustele, võib ta ilma ennustada matemaatiliste arvutuste abil. Kaasaegsed ilmaprognoosid sisaldavad mahukaid matemaatilisi arvutusi suurtest vaatlustest ja muudest allikatest kogutud andmehulkadega. Seetõttu muutus täpsem prognoosimine võimalikuks alles pärast arvutite leiutamist. Ilma ennustamisel ja paremate prognoosiprogrammide väljatöötamisel kasutatakse võimsaid arvuteid nagu klaster- ehk kobararvuteid, ning superarvuteid. Klastriks ehk kobaraks nimetatakse infotehnoloogias gruppi omavahel ühendatud arvuteid, mis töötavad ühtse kogumina. Klastrite loomise eesmärgiks on paralleelarvutuste abil
Keevitamine Põhimõisted Keevitus,keevitamine-Kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Keevitus tehnoloogia-on tehnika ala,mis käsitleb keevitus protsesse, kui toodetete valmistamist detailidest ja pooltoodetest. Keevitus tehnoloogia hõlmab: · keevitus toodete projekteerimist,tugevus arvutusi, kvaliteedi taseme määramist · keevitus protsesse,seadmeid,mehhaniseerimist. · Keevitus mettallurgiat, Põhi-ja lisamaterjalide sobivust,keevitavust · kvaliteedi tagamist,järelvalvet,kontrolli,personali pädevust. · Töökeskonda eralduvaid gaase,kiirgust,müra,ergonoomikat. Keevituse sooritus tehnika ehk keevitus tehnika-on keevitaja konkreetne käeline tegevus keevis õmbluse tegemisel.
Arvuti on mehhaaniline või elektrooniline seade mis töötleb või genereerib informatsiooni vastavalt etteantud reeglitele; masin, mis lihtsustab operatsioone, mis peast tehes võtaksid väga kaua aega. Arvutit võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju. Arvutiks nimetati näiteks mehhaanilisi või elektrilisi masinaid, mille abil oli võimalik teha arvutusi. Elektroonilisi kalkulaatoreid nimetatakse samuti arvutiteks. Tänapäeva elektronarvuti võimaldab informatsiooni töötlemist, muuhulgas ka arvutamist. Elektronarvuti koosneb :protsessorist, muutmälust vahemälust , ning välisseadmetest, mille ülesannete hulka kuuluvad inimese ja arvuti suhtlemise vahendamine, arvutile andmete etteandmine ning tulemuste salvestamine . Arvuti koosneb : klaviatuurist , hiirest , kuvarist . Kuidas arvuti sündis
Varem olid arvutid algelisemad ja põhiliselt ainult arvutamise jaoks mõeldud. 3 2. Ajalugu Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin, mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada, oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. 3. Liitmismasin Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat, mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita.
Näiteks sai Aryabhata I lähisväärtuse 3,1416 VI sajandi alguses, kasutades selleks ühikringjoonesse kujundatud korrapärase 384-nurga ümbermõõtu. Tuli välja, et arv tekib ka ülesannetes, millel pole ringjoonega ega hulknurkadega midagi ühist. Prantsuse loodusteadlane G. L. Leclerc de Buffon avaldas 1777. aastal arvutamiseks võtte, mida nimetatakse Buffoni ülesandeks. Selle valemi põhjal on saadud 3408 viskega 3,1415929. Peale Ludolph van Ceuleni arvutusi leidis inglane Abraham Sharp 1699. aastal arvule 72 õiget kohta. Prantslane T. F. de Lagny andis 1719. aastal 127 õiget kohta, hiljem selgus, et 113. koha number oli väär see ilmnes kuulsa austria-jugoslaavia arvutaja ja logaritmitabelite koostaja Georg Vega töö põhjal, kes leidis 1794. aastal 136 õiget kohta arvule . Selle arvu 200 kümnendi kohta sai 1844. aastal fenomenaalne saksa arvutaja Zacharias Dase, 250 kümnendi
kolmeaastaseks. Ühel laupäeval arvutas Gebhard Gauss talle alluvate tööliste nädalapalka ega
märganud et pisipoeg seda tegevust hoolega jälgis. Pika arvutuse lõpetanud, kuulis ta hämmelduses
last hädaldamas : <
piir, mil nende mõõtmeid pole võimalik enam kärpida ning töökiirust kasvatada. Vaja on uut materjali, mis võimaldaks valmistada veelgi kiiremaid arvuteid. Tundub uskumatuna, aga teadlased on uue põlvkonna mikroprotsessorite puhul pööranud pilgu aine poole, millel põhineb kõik elav. Iga elava organismi sees on peidus miljonid looduslikud superarvutid. Desoksüribonukleiinhape, ehk DNA, mille molekulidest koosnevad meie geenid, võimaldaks potentsiaalselt teha arvutusi palju kiiremini kui ükskõik milline praegu inimeste kätega ehitatud superarvuti. Kui DNA integreerida arvutiprotsessorisse, ehk bioprotsessoritesse, siis võimaldaks see arvuti töökiirust oluliselt tõsta. DNA- molekulide abil on juba lahendatud keerukaid matemaatilisi probleeme. Siiski pole DNA-arvutid isegi veel mitte lapsekingades. Neid ei leia veel ühestki poest. Siiski on lootus, et ühel päeval võiksid need arvutid mahutada miljardeid kordi
Carl Friedrich Gauss Carl Friedrich Gauss elas 30 April 1777 23 February 1855. Ta oli Saksa matemaatik ja teadlane. Ta aitas oluliselt kaasa paljudes valdkondades, sealhulgas arvutiteooria, statistika, anals, geomeetria, geodeesia, elektrostaatika, astronoomia ja optika. Ta nitas les eeldusi matemaatikaga tegelemiseks juba varajases nooruses. Kolmandal eluaastal parandas ta isa arvutusi kui viimane arvutas tliste ndalapalga suurust. Koolis avastas ta 9-aastaselt iseseisvalt aritmeetilise jada summa valemi tisarvude 1 kuni 100 liitmiseks. Ta ppis Braunschweigis ja Gttingenis. Kui Gauss oli 14 aastane, esitleti teda Braunschweigi hertsogile, kes poisi andekusest vaimustus ning teda ka pikka aega rahaliselt toetas. likooli ajal 1796 nitas, et sirkli ja joonlaua abil on vimalik konstrueerida korraprast seitseteistnurka. Umbes samal ajal tuletas ta vhimruutudemeetodi
Mulle hüppab kohe religioon pähe. Kui ükski inimene ei mõtleks ebauskudest ja igasugustest müütidest kaugemale, siis ei jõuaks ta mitte kuhugi. Samuti toon näitena matemaatikat. Matemaatikas pole ma ennast kunagi tugevaks pidanud. Kuna loogikat ma tihtipeale lahendustes kasutada ei osanud ,jõudsin ma vastusteni loogikat kasutamata. Selline viis on ilmselgelt raske ,sest oleks mul loogika selge ,oleks mul olnud märksa lihtsam tuletada erinevaid arvutusi. Kõikidel inimestel on küll olemas oma loogika ,kuid me kasutame seda kõik nii erinevalt mõnel seda vähem, mõnel rohkem. Me ei saa olla pidevalt loogikas kinni. Vahel tuleb loogikast mööda vaadata ning patustada selle vastu. Loogika vastu patustamine annab meile võimalusi jõuda millenigi, mis võib tunduda võimatu või kätte saamatu. See aitab mõelda kaugemale, kui loogika piirides see võimalik on. Kui mitte loogikat otsida, siis võtame omaks
protsessorite liigid: keskprotsessor mikroprotsessor. graafikaprotsessor- tegeleb 2 ja 3d graafika visualiseerimisega. v�rguprotsessor - tegeleb v�rgutoimingutega t��tlemisega. heliprotsessor- kasutatakse stuiidos ja raadiojaamades. protsessor koosneb: juhtseadmest, registritest, aritmeetikaseadmest. juhtseade: dekodeerib k�sku ja annab protsessori teistele osadele vastavad korraldused k�su t�itmiseks ning vastutab hiljem tulemi tagasikirjutamise eest. aritmeetika seade teeb arvutusi antud infoga. registrites hoitakse andmeid(arvuti sees olevad m�lukohad) mida soovitakse aritmeetikaseadme l�bi t��delda ja m�llu tagasi kirjutada. Eraldi �lesanded: k�suloendur(peab meeles j�rgmise k�su asukohta) olekuregister:peab meeles viimase tehte tulemi. kogu protsessori omavaheliseks t��ks kasutatakse s�kroniseerivat signaali, mille sagedus on tuntud kui protsessori taktsagedus. mitme bitine protsessor ?
......................... 6 5 Neljanda Generatsiooni arvutid. ..............................................................................................6 1 1 Arvuti ... ...on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat, mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi
Arvuti ajalugu Sissejuhatus Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus. Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile. Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine. Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat, mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi
Liidad puhtad ained kokku ja liidad lahused kokku(300g+520g=820g) 820g 100% Puhaste ainete summa g x% Arvutad ära ja saadki vastuse. //////////////////////////////// Ülesanded ainete tihedusega: o Andmed tähistega o Põhivalemist avaldamine o Arvuta ühesuguste ühikutega o Vajadusel taanda Ülesanded lahustuvuse kohta: Lahustuvus = Nt. 80g ainet - 100 g H2O X g ainet - 300 g H2O X = = 240 g ainet Lahuse koostise arvutusi: Lahus = lahusti + lahustunud aine. Massi % 100% (tervik) = lahuse mass X% (osa) = lahustunud aine mass Nt. Kui palju soola ja vett on tarvis 700g 30% lahuse valmistamiseks? 100% - 700 g lahust 30% - x g ainet X = = 210 g soola 700 g 210 g = 490 g H2O Arvutusi liitainete valemite põhjal: Nt. Mitu % hapnikku on H2O-s? M(H20) = 1*2 + 16 = 18 g/mol 100% - 18 g/mol X% - 16 g (O2) X = = 89% Nt. Arvuta H2SO4 %-line koostis.
Katse tulemusena õhu erisoojuste suhe on 1,3390 ± 0,043 , usaldatavusega 0,95. Järeldus Arvutus tulemused: Õhu erisoojuste suhe = 1,3390 ± 0,043 , usaldatavusega 0,95. Järeldus: Arvutuste ja mõõtmiste tulemus näitab, et õhu erisoojuste suhe on 1,339. Tegelikkuses on õhu erisoojuste suhe 1,4. Katse tulemused on tegelikkusega küllaltki samad kuid siiski esineb erinevus. Selline vahe võis tekkida kuna katseid ja arvutusi oli antud töös vähe, seade võis olla ebatäpne või mõõtmistulemuste lugemisel tekkisid väiksed vead. Täpsemaks õhuerisoojuse mõõtmiseks oleks vaja teostada rohkem mõõtmisi ja täpsemaid seadmeid.
2 2 7. Katse tulemusena õhu erisoojuste suhe katse 1 korral on 1,3 ± 0,024, usaldatavusega 0,95 Arvutustulemused Õhu erisoojuste suhe = 1,32 ± 0,024 ,usaldatavusega 0,95 Järeldus Arvutuste ja mõõtmiste tulemus näitab, et õhu erisoojuste suhe on 1,32. Tegelikkuses on õhu erisoojuste suhe 1,4. Katse tulemustes esineb erinevus. Selline vahe võis tekkida kuna katseid ja arvutusi oli antud töös vähe, seade võis olla ebatäpne või mõõtmistulemuste lugemisel tekkisid väiksed vead. Täpsemaks õhuerisoojuse mõõtmiseks oleks vaja teostada rohkem mõõtmisi ja täpsemaid seadmeid.
29) Mida nimetatakse elektronoktetiks? 30) Mis on väärisgaasid, kus neid argielus leidub ja mille poolest nad teistest elementide aatomite ehituse osas erinevad? 31) Mis on leelismetallid, leelismuldmetallid ja halogeenid? 32) Millised keemilised elemendid on kõige rohkem levinud: a) universumis, b) maakoores (litosfäääris) , c) vesikeskkonnas (hüdrosfääris), d) õhkkonnas (atmosfääris), e) biosfääris? ÜLESANDED 1) Osata koostada kirjalikult arvutusi, mitu elektroni mahub maksimaalselt antud elektronkihile (näiteks kolmandale jne) 2) Osata koostada elementide elektronskeeme ja elektronskeemide alusel aimama, mis elementidega on tegu. 3) Osata leida perioodilisustabeli alusel elemendi sümbolit, järjenumbrit, aatommassi, prootonite, elektronide, neutronide, elektronkihtide arvu, tuumalaengut ja väliselektronide arvu.
KOSMONAUTIKA Kosmoseuurimine ehk kosmonautika on Maa väliste objektide uurimine füüsiliselt ja vastava tehnoloogia, teaduse ja poliitikaga seotu. See teadus käsitleb arvutusi, mis puutuvad lennutrajektooridesse, kosmoselennuaparaatide liikumisse planeetide külgetõmbejõumõjupiirkonnas ja laskumisse Maale ning teistele taevakehadele. Kosmonautika tehniliste ülesannete hulka kuulub ka Maa tehiskaaslaste, nende kanderakettide ja juhtimisseadmete loomine. Selle põhilised eesmärgid on Maa ja selle atmosfääri ehk õhkkonna uurimine tehiskaaslaste abil, raadio ja televisioonikaugside korraldamine, astronoomilised vaatlused väljaspool Maa atmosfääri
kasutades mitmeveerulist küljendust, tekstipaneele, pilte, tabeleid ja muid objekte. Arvutused OpenOffi tud b ce.org arvutusfu sooritada Writer nktsiooni keerulisi sisaldab , mis arvutusi integreeri võimalda või luua 19,05,2011 2 Tunnitöö Siiri Nukk loogilisi e dokumen linke. teostamis ti lihtne
annaabi.ee 
